Karistusigus
Karistusigus . ldosaStegu (KarS 3)
- Steod on kuriteod ja vrteod
- Kuritegu on KarS-s stestatud stegu, mille eest on ette nhtud FI-le rahaline karistus vi vangistus ja JI-le rahaline karistus vi sundlpetamine
- Vrtegu on KarS-s vi muus seaduses stestatud stegu, mille eest on rahatrahv vi arest
- Kui isik paneb toime teo, mis vastab vrteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut ksnes kuriteo eest.
ldosa struktuur
2. peatkk: STEGU
1. jagu: Steokoosseis
2. jagu: igusvastasuse vlistamine
3. jagu: S
3. peatkk: KARISTUSTE LIIGID JA MRAD
1. jagu Kuriteo eest kohaldatavad phikaristused
2. jagu Vrteo eest kohaldatavad phikaristused
3. jagu Fsilisele isikule steo eest kohaldatavad lisakaristused
4. jagu Juriidilisele isikule steo eest kohaldatavad lisakaristused
4. peatkk: KARISTUSE KOHALDAMINE
5. peatkk: KARISTUSEST VABASTAMINE
6. peatkk: AEGUMINE
KarS 2 Karistamise alus: karistatakse teo eest, kui see vastab steokoosseisule, on igusvastane ja isik on selle toimepanemises sdi.
1. jagu: Steokoosseis
2. jagu: igusvastasuse vlistamine
3. jagu: S
Steokoosseis
igusvastasuse vlistamine
S
Tegu
- Tegu on inimese tahtest kantud kitumine, mis avaldub vlismaailmas.
- Mitteteod:
- Mtted, hoiakud, tunded
- Vis absoluta, kus inimene kll tegutses, kuid vramatu fsilise sunni mjul
- Somaatilised keharefleksid, milles ei osale teadvus - krambid, reflektiivsed liigutused, liigutused unes, narkoosi all vi muud teadvusetus seisundis.
- Instinktiivsed kehaliigutused ehk automatismid
- Tegevusetus kui inimesel puudub tegevusvime - niteks vramatu ju kasutamisega muudetakse isik liikumisvimetuks (seotakse kinni, uinutatakse magama vms).
- Looma tegu. Inimene vib aga kasutada looma steo vahendina, nt ssitades koera kellelegi kallale.
Teoainsus vs Teomitmus
- Piiritlemiskriteerium nn loomulik eluksitlus.
- ks tegu, kui on kantud tegija htsest tahtest ning on ajaliselt ja ruumiliselt nii tihedas seoses, et objektiivne krvalvaataja (ex ante) leiab olevat tegemist he teoga.
Kogum: ideaalkogum vs reaalkogum
Stegude kogum
Tagajrg
seaduses stestatud juhtudel
Tagajrg vib olla:
- aineline (nt asja kahjustamine)
- fsiline (nt teise isiku tervise kahjustamine)
- ohtliku olukorra loomine (nt ohtlike kemikaalide kitlemise korra rikkumine)
Phjuslik seos
- Phjuslik seos nitab sidet teo ja tagajrje vahel ehk teisisnu tuleb tuvastada, kas tagajrg on phjustatud just selle isiku poolt toime pandud teost.
- Ekvivaletnusteooriat nimetatakse ka conditio sine qua non teooriaks
- Adekvaatsusteooria: teatud tegu kindla tagajrjega phjuslikus seoses siis, kui see on koosklas seniste kogemustega, st kui tavaliselt sellisele teole jrgneb selline tagajrg (tagajrg on adekvaatne antud teole). Selle vttega eitatakse kausaalsust sellistel juhtumitel, mida kski normaalne inimene ei oleks suutnud ette nha.
- Relevantsusteooria jrgi phjusliku seose tuvastamiseks ksitakse, kas antud tegu on ka iguslikult relevantne (oluline) antud tagajrje jaoks st ksitakse, kas seaduseandja testi pidas konkreetse normi loomisel vajalikuks keelata ka vastavad teod jne.
TAGAJRJE OMISTAMINE
(Objektiivne koosseis)
Conditio sine qua non
- kui teo mttelisel eemaldamisel oleks ka tagajrg jnud saabumata.
Conditioreegli kasutamisel:
- Tagajrje all tuleb melda konkreetset, mitte abstraktset tagajrge
- Asjaolu krvaldamisel ei tohi teist, mitteesinenud asjaolu juurde melda
- Juurde melda on keelatud ainult niisuguseid asjaolusid, mis oleksid vinud tagajrje phjustada toimija teo asemel. (kehtib just pstva kausaalahela katkestamise puhul)
Enesetapja E on vtnud mrki ja on suremas, pstja P tahab ta viia haiglasse, kuid P sites suure kiirusega sidab maanteelt vlja vastu puud ning E saab surma. Mrgi tttu oleks E surnud alles 10 tunni prast.
- K on otsustanud O pstolilasuga tappa, L aga haarab K kestpstoli ja tulistab ise O-d, tappes ta.
- Kui vilets ujuja O on sgavas vees uppumas ja P seab valmis paati, et O juurde suda ja ta psta, mida aga omakorda takistab P-d pstoliga hvardav K, siis on K tegutsemise phjuslik seos O uppumissurmaga tuvastatav vaid tegelikult mitteesinenud asjaolusid juurde meldes.
Subjektiivne koosseis
- Tahtlus
- Eesmrk
- Motiiv
Koosseisueksimus
- Eksimus = isiku ettekujutus mingitest faktilistest asjaoludest ei vasta tegelikkusele
- Soodne eksimus = isik ei tea mnda tegelikult esinevat steokoosseisule vastavat asjaolu (KarS 17lg 1)
- Ebasoodne eksimus = isik oletab mne steokoosseisule vastava asjaolu esinemist, mida
tegelikult ei esine. (KarS 17 lg 1 ei hlma)
Koosseisud
Kar 113. Tapmine
Teise inimese tapmise eest
karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
KarS 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine
(1) Tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on phjustatud:
1) oht elule;
KarS 199. Vargus
(1) Vra vallasasja ravtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmrgil
karistatakse rahalise karistuse vi kuni kolmeaastase vangistusega.
KarS 310. Ebaseaduslik sdistuse esitamine
Prokurri poolt teadvalt stule isikule sdistuse esitamise eest
karistatakse rahalise karistuse vi kuni kolmeaastase vangistusega.
igusvastasus
KarS 27 igusvastane tegu
igusvastane on tegu, mis vastab seaduses stestatud steokoosseisule ja mille
igusvastasus ei ole vlistatud kesoleva seadustiku, muu seaduse,
rahvusvahelise konventsiooni vi rahvusvahelise tavaga.
igusvastasust vlistavad asjaolud:
1) Hdakaitse (KarS 28)
2) Hdaseisund (KarS 29)
3) Kohustuste kollisioon (KarS 30)
4) Muus seaduses, rahvusvahelises konventsioonis vi tavas ettenhtud igustav
asjaolu (KarS 27 alt 2 ja 3)
Eksimus igustavas asjaolus(KarS 31):
1) Isik kujutab ette asjaolusid, mis vlistaksid teo igusvastasuse (KarS 31 lg 1).
Sel juhul isik vastutab ettevaatamatusest toime pandud steo eest.
2)Isik ei tea asjaolusid, mis objektiivselt vlistavad teo igusvastasuse (KarS 31 lg
2). Sel juhul vastutab isik steokatse eest.
Hdakaitse (KarS 28)
Tuvastamise skeem
I Rndeolukord
- Rnne
- igusvastane
- Vahetu
II Kaitsetegevus (rndaja igushvede kahjustamine)
- Vajalik
- Sobiv
- Sstvaim vahend
III Hdakaitse piirangud
- Ilmne ebaproportsionaalsus
- Provotseeritud hdakaitse
Kaasus
A hakkas baaris B-ga tli norima, simas teda mitu korda. Selle peale B lks baarist vlja. A lks B jrgi ja ritas teda la. B vastas A rusika- ja jalahoopidele kelkidega ja taganes teeni, kus A haaras B edasiseks rndamiseks puust teiba ja li sellega B suunas ning prast seda kohe kukkus. A kukkumise tagajrjel nnestus B-l rndevahend enda ktte saada ning ta li sellega A korduvalt pea piirkonda. Saadud vigastusest A suri.
Hdaseisund
Tuvastamise skeem
I. Ohuolukord:
- vahetu vi vahetult eesseisev oht toimija vi teise isiku igushvedele;
II. Pstetoiming:
- tegu on ohu trjumiseks vajalik;
- kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem
Kaasus
Haiglas on eluohtlikus seisundis patsient P, kelle elu pstmiseks on kiiresti vaja teha verelekanne. P-l on aga haruldase grupi veri, mida ei ole parajasti kuskilt saada. Haiglas ttab aga de A, kellel on sama veregrupp. Arstid lhevad paluvadki A-d, et ta P elu
pstmiseks verd annaks, kuid A keeldub. Seejrel haarab ks arst A mbert kinni ja teine vtab temalt sunniviisil verd. Tnu sellele nnestub P elu psta
Kohustuste kollisioon
- isikul on korraga kaks iguslikku kohustust
- peab isik titma nendest kohustustest olulisema ja vhemolulise kohustuse titmatajtmine ei ole igusvastane
- kui kohustused on vrdvrsed, peab isik titma neist emma-kumma
Eksimus igusvastasust vlistavas asjaolus
- isik kujutab ekslikult ette igustavat asjaolu ( 31 lg 1)
- isik ei tea igustavat asjaolu ( 31 lg 2)
Koosseisueksimus vs Eksimus VA
Eksimuse objekt Eksimuse suundiguslik regulatsioon
KoosseisutunnusIsik ei tea tegelikult esinevat
koosseisutunnustKarS 17 (vlistab tahtluse,
vib vastutada ettevaatamatuse eest ; kergem koosseis)
Isik oletab ekslikult
koosseisutunnuse esinemist,
mis tegelikult ei esineKarS 25(katse)
igusvastasust vlistav
asjaoluIsik ei tea oma tegelikult
igusvastase teo
igusvastasustKarS 31 lg 1 (ei vastuta
tahtliku steo eest, sest tegu
pole igusvastane, vib
vastutada ettevaatamatuse
eest)
Isik arvab, et tegu on
igusvastane, kuid tegelikult
ei oleKarS 31 lg 2 (katse)
igusvastasus
KarS 27 igusvastane tegu
igusvastane on tegu, mis vastab seaduses stestatud steokoosseisule ja mille igusvastasus ei ole vlistatud kesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelisekonventsioonivi rahvusvahelisetavaga.
igusvastasust vlistavad asjaolud:
1) Hdakaitse (KarS 28)
2) Hdaseisund (KarS 29)
3) Kohustuste kollisioon (KarS 30)
4) Muus seaduses, rahvusvahelises konventsioonis vi tavas ettenhtud igustav
asjaolu (KarS 27 alt 2 ja 3)
Eksimus igustavas asjaolus(KarS 31):
1) Isik kujutab ette asjaolusid, mis vlistaksid teo igusvastasuse (KarS 31 lg 1).
Sel juhul isik vastutab ettevaatamatusest toime pandud steo eest.
2)Isik ei tea asjaolusid, mis objektiivselt vlistavad teo igusvastasuse (KarS 31 lg
2). Sel juhul vastutab isik steokatse eest.
S
KarS 32 Sphimte
Svime (KarS 33)
1) Sdivus ja piiratud sdivus (-d 33 alt 1, 34 ja 35)
2) Vanus vhemalt 14-aastane ( 33 alt 2)
3) Joove ei vlista sd ( 36)
4) Juriidiline isik on svimeline, kui ta on igusvimeline ( 37)
Sd vlistavad asjaolud
1) S puudumine ettevaatamatuse korral ( 38)
2) Keelueksimus ( 39)
3) Vabatahtlik loobumine steokatsest (-d 40-43) lpetamata,
lpetatud, mitme isiku korral.
4) Isikuline sd vlistav asjaolu eriosas (-d 306 ja 307
SVIMELISUS
a) Svime vastavalt vanusele
Svimeline on isik vastavalt -le 33. Sdi isik on vhemalt 14-aastane ja vaimselt terve. Isiku vanus tuleb tuvastada positiivses mttes. Svime on sdiolemise heks aluseks.
b) Svime vastavalt tervisele
Sdimatu on isik, kes:
1) vaimuhaiguse;
2) ajutise raske pshikahire;
3) nrgamistuslikkuse;
4) ndrameelsuse vi
5) muu raske pshikahiretttu ei ole vimeline aru saama oma teo keelatusest vi juhtima oma kitumist.
Pshhiaater peaks tuvastama isiku pshholoogilise pildi. Kuid sdivuse vi sdimatuse otsustamine on juristi pdevuses. Pshhiaater tuvastab ka afekti olemasolu. Sundravi (kui isik on ohtlik ja sdimatu, s.t et karistust ei saa mrata)kohaldamise ksimuse otsustab kohus.
Piiratud sdivust kehtib nende isikute suhtes, kes ldiselt on pshiliselt stabiilsed ja normaalsed, kuid vahepeal (teo tegemise ajal) ei saa oma tegusid juhtida vi oma kitumise keelatusest aru seoses pshikahirega.
Kokkuvte eksimusest
Kaasus
A kasvatas enda kasvuhoones teadusliku uurimise
eesmrgil hte kanepitaime ilma, et tal oleks olnud
selleks vastav luba. A arvas ekslikult, et he taime
kasvatamine dendraariumis teaduslikul eesmrgil on
lubatud
A pargib auto Peipsi jrve piiranguvndisse. A vidab,
et kuna teel puudus keelumrk, siis ta ka ei teadnud
looduskaitseala piire, kus on autoga sitmine keelatud.
- Keelueksimuse kohta: Lhtuda tuleb ksimusest,
kas isik saab aru teo materiaalsest igusvastasusest?
- Isik ei pea teadma konkreetset seadusestet, vaid seda,
et antud tegevus on keelatud.
A tahab B-le ammuse lekohtuse kitumise eest ktte
maksta ja plaanib anda B-le korraliku ppetunni. hel
htul joobnuna baarist koju tulles neb A juhuslikult
tnaval B-d. A haarab maast kaika ja peksab B vaeseomaks
phjustades raske kehalise vigastuse. A vidab, et mleta
toimunust midagi, sest oli tarvitanud ohtralt alkoholi.
Steokatse struktuur
Eelkontroll: tegu on lpuleviimata
I Koosseis
- Subjektiivne koosseis
- Tahtlus kikide tehiolude suhtes
- Muud subjektiivsed ebaiguse tunnused (eesmrk, motiiv jms)
- Objektiivne koosseis
- Koosseisu realiseerimise vahetu alustamine
II igusvastasus
- Kas esinevad igusvastasust vlistavad asjaolud
- Kas isik on igusvastasust vlistavatest asjaoludest teadlik
III S
- Nagu lpuleviidud delikti puhulgi
- Loobumine
Kaasus
A tulistab B-d tulirelvast phe. Tulemusega rahul olles lahkub ta sndmuskohalt. B oli tulistamise hetkel juba surnud.
A vajutab B-d nhes pstoli pstikule. Lasku ei toimu, sest relv ei tta. Seejrel haarab A ahjuroobi ja ritab B-d tabada phe, mis ei nnestu, sest B pareerib lgi puuhaluga.
Tegevusetusdelikt
- Tegevus on tahtest kantud kehaliigutus, aktiivne teovorm. Nt A lb B-d. Sellisel juhul on A teinud midagi sellist, mida ta poleks tohtinud teha. A on antud juhul rikkunud keelunormi, mis stestab, et teise inimese kehalist puutumatust ei tohi rikkuda.
- Tegevusetus on seega passiivseksjmine, mitteaktiivne teovorm. Nt A teab, et B tappis C, kuid A ei teata sellest politseile Antud juhul jttis A tegemata selle, mida ta oleks pidanud tegema. Tegevusetus on kohustava normi mittetitmine.
Tegevusetuse eest vastutab isik
- kui eriosa kirjeldab tegu kui tegevusetust (ehtne tegevusetusdelikt) nt 307: kuriteost mitteteatamine
- isikul on kohustus tagajrge ra hoida (seda isikut nimetatakse garandiks) (mitteehtne tegevusetusdelikt) nt tapmine KarS 113
Tegevusdelikti skeem
Eelkontroll
1. Tegu karistusiguslikus mttes
2. Tegevus vi tegevusetus
3. Ehtne vi mitteehtne tegevusetusdelikt
Mitteehtne tahtlik tegevusetusdeliktEhtne tahtlik tegevusetusdelikt
A. Koosseisuprasus
1. Objektiivne koosseis
1.1. Tagajrg (nt KarS 113 surm)
1.2. Nutava teo tegemata jtmine
1.3. Vimalus nutav tegu toime panna
1.4. Phjuslik seos
1.5. Garandiseisund
2. Subjektiivne koosseis: tahtlus ja muud
subjektiivse koosseisu tunnusedA. Koosseisuprasus
1. Objektiivne koosseis
1.1. Koosseisuprane olukord (nt
124 nnetusjuhtum), mis tekitab
tegutsemiskohustuse
1.2. Nutava teo tegemata jtmine
1.3. Vimalus nutav tegu toime
panna
2. Subjektiivne koosseis: tahtlus ja
muud subjektiivse koosseisu tunnused
B. igusvastasusB. igusvastasus
C. SC. S
S
KarS 32 Sphimte
Svime (KarS 33)
1) Sdivus ja piiratud sdivus (-d 33 alt 1, 34 ja 35)
2) Vanus vhemalt 14-aastane ( 33 alt 2)
3) Joove ei vlista sd ( 36)
4) Juriidiline isik on svimeline, kui ta on igusvimeline ( 37)
Sd vlistavad asjaolud
1) S puudumine ettevaatamatuse korral ( 38)
2) Keelueksimus ( 39)
3) Vabatahtlik loobumine steokatsest (-d 40-43) lpetamata,
lpetatud, mitme isiku korral.
4) Isikuline sd vlistav asjaolu eriosas (-d 306 ja 307)SVIMELISUS
a) Svime vastavalt vanusele
Svimeline on isik vastavalt -le 33. Sdi isik on vhemalt 14-aastane ja vaimselt terve. Isiku
vanus tuleb tuvastada positiivses mttes. Svime on sdiolemise heks aluseks.
b) Svime vastavalt tervisele
Sdimatu on isik, kes:
1) vaimuhaiguse;
2) ajutise raske pshikahire;
3) nrgamistuslikkuse;
4) ndrameelsuse vi
5) muu raske pshikahiretttu ei ole vimeline aru saama oma teo keelatusest vi juhtima oma
kitumist.
Pshhiaater peaks tuvastama isiku pshholoogilise pildi. Kuid sdivuse vi sdimatuse otsustamine on
juristi pdevuses. Pshhiaater tuvastab ka afekti olemasolu. Sundravi (kui isik on ohtlik ja sdimatu,
s.tet karistustei saa mrata)kohaldamise ksimuse otsustab kohus.
Piiratud sdivust kehtib nende isikute suhtes, kes ldiselt on pshhiliselt stabiilsed ja normaalsed, kuid
vahepeal (teo tegemise ajal) ei saa oma tegusid juhtida vi oma kitumise keelatusest aru seoses
pshikahirega.
Juriidilise isiku vastutus
- KarS 14 lg 1 eeldused:
- Toime pandud organi, selle liikme, juhtivttaja vi
pdeva esindaja poolt
- Juriidilise isiku huvides
KarS 14 lg-s nimetatud isikute
ring
- Juhtivttaja
- Tpiline nide on n keskastme juht
- Juhtivttaja, tegevdirektor, osakonnajuhataja
- RKKKo 3-1-1-9-05, 3-1-1-137-04: madalama astme
tavattajad, kellel on igus vastu vtta iseseisvaid
otsuseid
Juriidilise isiku huvid
- Lisaks -s 14 nimetatud isiku teole on oluline
tuvastada tegutsemine huvides:
- Huvi laiem kui ksnes varalise kasu saamine ning
puudutada ka valdkondi, mis jvad tema phitegevusest
vljapoole (RKKKo 3-1-1-9-05).
- Huvi miste kaudu vlistatakse juriidilisele isikule selliste
tegude omistamine, mis on toime pandud ttaja
erahuvides ja juriidilise isiku tegevusvaldkonna vliselt
(RKKKo nr 3-1-1-137-04, p 14.3 ja nr 3-1-1-108-03)
Juriidilise isiku huvid
- Huvid
- Peab olema JI-le soodne e tooma kaasa positiivsed
jrelmid
- Seaduses, phikirjas vms stestatud JI eesmrk ei ole
oluline
Kokkuvte eksimustest
Kaasus
A kasvatas enda kasvuhoones teadusliku uurimise
eesmrgil hte kanepitaime ilma, et tal oleks olnud
selleks vastav luba. A arvas ekslikult, et he taime
kasvatamine dendraariumis teaduslikul eesmrgil on
lubatud
A pargib auto Peipsi jrve piiranguvndisse. A vidab,
et kuna teel puudus keelumrk, siis ta ka ei teadnud
looduskaitseala piire, kus on autoga sitmine keelatud.
A tahab B-le ammuse lekohtuse kitumise eest ktte
maksta ja plaanib anda B-le korraliku ppetunni. hel
htul joobnuna baarist koju tulles neb A juhuslikult
tnaval B-d. A haarab maast kaika ja peksab B vaeseomaks
phjustades raske kehalise vigastuse. A vidab, et mleta
toimunust midagi, sest oli tarvitanud ohtralt alkoholi.
Steokatse struktuur
Eelkontroll: tegu on lpuleviimata
I Koosseis
- Subjektiivne koosseis
- Tahtlus kikide tehiolude suhtes
- Muud subjektiivsed ebaiguse tunnused (eesmrk, motiiv jms)
- Objektiivne koosseis
- Koosseisu realiseerimise vahetu alustamine
II igusvastasus
- Kas esinevad igusvastasust vlistavad asjaolud
- Kas isik on igusvastasust vlistavatest asjaoludest teadlik
III S
- Nagu lpuleviidud delikti puhulgi
- Loobumine
Kaasus
A tulistab B-d tulirelvast phe. Tulemusega rahul olles
lahkub ta sndmuskohalt. B oli tulistamise hetkel juba
surnud.
A vajutab B-d nhes pstoli pstikule. Lasku ei
toimu, sest relv ei tta. Seejrel haarab A ahjuroobi ja
ritab B-d tabada phe, mis ei nnestu, sest B pareerib
lgi puuhaluga.
Klbmatu steokatse
- Klbmatu on steokatse, mida ei saa steoeseme
vi subjekti, samuti steo toimepanemisevahendi vi
viisi klbmatuse tttu lpule viia.
Tegevusetusdelikt
- Tegevus on tahtest kantud kehaliigutus, aktiivne
teovorm. Nt A lb B-d. Sellisel juhul on A teinud
midagi sellist, mida ta poleks tohtinud teha. A on
antud juhul rikkunud keelunormi, mis stestab, et
teise inimese kehalist puutumatust ei tohi rikkuda.
- Tegevusetus on seega passiivseksjmine,
mitteaktiivne teovorm. Nt A teab, et B tappis C, kuid A
ei teata sellest politseile Antud juhul jttis A tegemata
selle, mida ta oleks pidanud tegema. Tegevusetus on
kohustava normi mittetitmine.
Tegevusetusdelikt
Tegevusetuse eest vastutab isik
- kui eriosa kirjeldab tegu kui tegevusetust (ehtne
tegevusetusdelikt) nt 307: kuriteost mitteteatamine
- isikul on kohustus tagajrge ra hoida (seda isikut
nimetatakse garandiks) (mitteehtne tegevusetusdelikt)
nt tapmine KarS 113
Tegevusetusdelikti skeem
Eelkontroll
1. Tegu karistusiguslikus mttes
2. Tegevus vi tegevusetus
3. Ehtne vi mitteehtne tegevusetusdelikt
Mitteehtne tahtlik tegevusetusdeliktEhtne tahtlik tegevusetusdelikt
A. Koosseisuprasus
1. Objektiivne koosseis
1.1. Tagajrg (nt KarS 113 surm)
1.2. Nutava teo tegemata jtmine
1.3. Vimalus nutav tegu toime panna
1.4. Phjuslik seos
1.5. Garandiseisund
2. Subjektiivne koosseis: tahtlus ja muud
subjektiivse koosseisu tunnusedA. Koosseisuprasus
1. Objektiivne koosseis
1.1. Koosseisuprane olukord (nt
124 nnetusjuhtum), mis tekitab
tegutsemiskohustuse
1.2. Nutava teo tegemata jtmine
1.3. Vimalus nutav tegu toime
panna
2. Subjektiivne koosseis: tahtlus ja
muud subjektiivse koosseisu tunnused
B. igusvastasusB. igusvastasus
C. SC. S
Tegevusetusdelikt
Nutav tegu = iga tegu, mille tegemise tulemusena saavutatakse
koosseisus stestatud eesmrk ( 124 abiandmine) vi hoitakse ra
tagajrg ( 113 inimese surm.
Erinevate vimalike tegude hulgast valikul kehtib tingimus, et toimija
Peab otsustama teo kasuks, mis annab paremaid tulemusi.
Vimalus nutav tegu toime panna millised on isiku vimed-
temateadmised ja oskused
Phjuslik seos- mtleme nutava teo juurde ja tagajrg langeb ra.
Seejuures on nutav, et tagajrje ralangemine oleks kindla teadmise
lhedaselt tenoline
Tegevusetus
- Otsuses peab selgelt vlja joonistuma, kas tegu on
toime pandud tegevusetuse vi tegevusega
- Tegevusetuse puhul
- Nutav tegu
- Teo eeldatavus
- RKKKo 3-1-1-84-07:
// millest tulenevalt menetleja leidis, et
tegutsemiskohustus oli just konkreetsel fsilisel isikul
ja milline oli nutav tegu, mille ta tegemata jttis, samuti
see, millises vormis oli tidetud subjektiivne koosseis.
(Vt nt RKKKo nr 3-1-1-82-04, p 11; nr 3-1-1-9-05, p-d 8 ja
10; nr 3-1-1-22-05, p 12; nr 3-1-1-4-06, p 5; nr 3-1-1-7-06, p
10 ja nr 3-1-1-19-07).
- Tegevusetuse puhul peab nutav tegu olema
objektiivselt eeldatav (RKKKo 3-1-1-79-10)
- Eelkige pstab selge vastutusvaldkondade jaotus nii
horisontaalselt kui ka vertikaalselt
- Ekstsess
- Garandikohustuse alused:
- Ingerents
- Kontrollitav oht
- Seadus
- KrAS jm eriseadused, mis stestavad JL-dele tiendavaid
kohustusi
- S 306???
- Ingerents
- JL andis lepingupartnerile ksu teostada keelatud
kohas metsaraiet (RKKKo 3-1-1-104-09)
- hing laseb kibesse ohtliku toote
- lesanne antakse sisekorraeeskirju rikkudes
- Kontrollitav oht
- Teatud tegevusvaldkondades tuleb jaatada tavalisest
krgemat hoolsuskohustust
Kaasus
A, kes ei oska ujuda, neb uppumas B-d, kuid ei anna
sellest mrku ka lhedal seisvale vetelpstjale. B
pseb imekombel.
E tunneb naabri korterist, kus teab parasjagu magavat
raske sdamehaigusega V-d, gaasihaisu. Ta tahab
naabri korterisse minna, et see ratada ja psta.
Majahoidja M, kellel on tagavaravti, ei anna seda E-le.
Kui E tahab V korteri ukse maha lhkuda, takistab M
teda fsiliselt. V korteris on tepoolest gaasileke ja
magav V saab selle tttu surma.
TEO TOIME PANEMINE- TIDEVIIMINE JA OSAVTT
Teo
toimepanemine
20
Tideviimine
21
Osavtt
22
Vahetu
tideviimine
21 lg 1
Vahetu kaas-
tideviimine
21 lg 2
Vahendlik
(ksik- vi kaas)
tideviimine
21 lg 1 I alt.
Kihutamine
22 lg 2
Kaasa-
aitamine
22 lg 3
Kontrollskeem kuriteost osavtu puhul
I Koosseis
1.1 Objektiivne koosseis
1) Phitegu
a) koosseisuprane (tahtlik) kuritegu
b) igusvastane
2) Osavtutoiming
a) kihutamine: kallutamine
b) kaasaaitamine: kaasabi osutamine
3) Seos phiteo ja osavtutoimingu vahel
Tahtlus objektiivse koosseisu suhtes
1.2 igusvastasus
1.3 S
KAASAAITAMINE
- Olemuslikult on kaasaaitamise nol tegemist teise
isiku teo toetamisega. RK 3-1-1-28-02:
kaasaaitamistegu vib olla nii tegevuse kui ka
tegevusetuse vormis.
- Fsiline nt eeltingimuste loomine, steovahendi
muretsemine, takistuse krvaldamine, valvamine;
- Vaimne nt nuanne, juhatus, steo plaani
koostamine, motiivi tugevdamine;
- Aineline nt toimepandava kuriteo jaoks vajalike
rahaliste vahendite vi eseme andmine.
KAASAAITAMINE: AEG
Ajaliselt vib kaasaaitamistegu esineda:
1. Teo ettevalmistamise staadiumis (nt teootsuse
tugevdamine vi juhiste andmine teo toimepanekuks)
2. Teo tideviimisel (nt vahendi andmine vahetult
koosseisu realiseerimise ajal)
3. Prast koosseisu realiseerimist (nt eelnevalt lubatud
varjamine).
KAASUS
A on varastanud kauplusest kekella. Teda jlitab
turvattaja. Mrganud vastutulevat tuttavat G-d,
annab A kella talle le. Turvattaja ei suuda kiiret G-
d tabada.
A annab B-le varguse toimepanemiseks kaasa
muukraua, mistttu B tunneb ennast kindlalt ning on
varguse nnestumises enam kui kindel.
Sndmuskohal selgub, et uks on lukustamata ning
muukraua kasutamine seetttu ka tarbetu.
A on andnud B-le kauplusesse sissemurdmiseks
valevtme. Vaatamata sellele murrab B kauplusesse sisse
ning vtab kassast ra 1000 eurot.
KIHUTAMINE
1. Puudub kontroll teo le.
Kihutustegu on tide viimisteoga phjuslikus seoses.
2. Topelttahtlus. Kihutustegu peab olema tahtlik. Tahtlus peab hlmama tulevase lpuleviidud
phiteo koosseisutunnuseid.
Omnimodo facturus - Kihutus peab tekitama tahtluse.
Tagasikihutamine kihutaja keelitab tideviijat teostama vhemohtliku koosseisu. Kihutaja ei
tekitanud sel puhul tahtlust, see oli juba olemas. Sel juhul on kihutaja kaasaaitaja
vhemohtliku kuriteo toimepanemise korral.
Eksimus. Kihutaja ei saa detailideni tegu ette nha. Ka tideviija tegu vib oluliselt erineda
kihutaja soovitud tulemusest eksess. Tideviija vastutab alati selle eest, mis ta toime pani.
Kihutaja vastutab ainult selles ulatuses, kui kaugele ulatus kihutaja tahtlus.
Error in persona korral vastutab kihutaja ikkagi. Kui tideviijat ei privilegeerita, puudub see
vajadus ka osavtja suhtes. Aberratio ictuse korral vastutab kihutaja tahtlikule phiteole
kihutamise osas.
Ekstsessijuhtumid:
Kui tideviija loobub steo toimepanemisest, ei vastuta ei tideviija ega ka kihutaja. (NB! Vlja
arvatud KarS 22-1 loetelus stestatud kuriteokoosseisud)
Kui tideviija tegi kvalitatiivselt teise teo (nt varguse asemel vgistamise), siis kihutaja ei vastuta
(kvalitatiivne ekstsess).
Kihutaja vastutus ulatub nii kaugele, kui kaugele ta kihutas (kvantitatiivne ekstsess).
KAASUS
A kihutab B-d varastama maali, mis viimase teadmata
on krge kunstivrtusega. Maali vrtus on A-le aga
teada.
A ei ole kindel kas tasub tungida kannatanu
kuuluvasse korterisse sisse. B rgib A-le, et
kannatanut kodus ei ole, vahelejmise oht on vike ja
kannatanul oli just palgapev. Prast seda A tungib
kannatanu korterisse ja varastab sealt 1000 eurot.
PHIKARISTUSED
FI: Rahalise karistuse = 30-500 pevamra (KarS 44 lg 1).
JI: 3 200 16 000 000 eurot (KarS 44 lg 8). Eriosas stestatud juhtudel vib JI mista
rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku kibest, lemmr ei
tohi letada 16 000 000 eurot (KarS 44 lg 9).
Miinimumpevamra suurus = 3,20 eurot (pevamra suurus vljendatakse kmne sendi
tpsusega (KarS 44 lg 4)),
Konkreetsel ksikjuhul kohalduva pevamra suuruse arvutab kohus sdimistetu keskmise
pevasissetuleku alusel (KarS 44 lg 2). Keskmine pevasissetulek arvutatakse, lhtudes
sdimistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta vi, kui
nimetatud aasta andmed ei ole kttesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga
maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks (KarS 44 lg 3). Kohus vib
pevamra suurust vhendada erandlike asjaolude tttu vi suurendada sdimistetu
elatustasemest lhtudes (KarS 44 lg 2).
Rahalist karistust vib mista ka lisakaristusena koos vangistusega, vlja arvatud juhul, kui
vangistus on asendatud ldkasuliku tga (KarS 44 lg 6). Rahalist karistust ei misteta
lisakaristusena koos varalise karistusega (KarS 44 lg 7). Rahalise karistuse vib juriidilisele
isikule mista ka lisakaristusena koos sundlpetamisega (KarS 44 lg 8).
PHIKARISTUSED: VANGISTUS
Kohus vib kuriteo eest mista 30 peva kuni 20 aastat
vi eluaegse vangistuse (KarS 45 lg 1).
Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui
kaheksateistaastasele isikule ei vi mista thtajalist
vangistust le kmne aasta ega eluaegset vangistust
(KarS 45 lg 2).
MUUD MJUTUSVAHENDID: ASJA KONFISKEERIMINE
Konfiskeerimine
1. Steo toimepanemise vahend (KarS 83 lg 1)
2. Steo toimepanemise vahetu objekt (aine vi ese vi steo ettevalmistamiseks
kasutatud aine vi ese; KarS 83 lg 2), kui see kuulub otsuse vi mruse
tegemise ajal toimepanijale.
Konfiskeerimisele kuulub luba vajav vahend aine vi ese (KarS 83 lg 4) ning isik
peab olema toime pannud vhemalt igusvastase teo (KarS 83 lg 5).
Kolmandale isikule kuuluva steo toimepanemise vahendi vi steo
toimepanemise vahetu objekti vib konfikseerida, kui kolmas isik (KarS 83 lg
3 ja 83 lg 3-1):
1. on vhemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine vi eseme
kasutamisele steo toimepanemisel vi ettevalmistamisel;
2. on omandanud vahendi, aine vi eseme tielikult vi olulises osas toimepanija
arvel, kingitusena vi muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt; vi
3. teadis, et vahend, aine vi ese vrandatakse talle konfiskeerimise vltimiseks.
MUUD MJUTUSVAHENDID: VARA KONFISKEERIMINE
Konfiskeerimine
1. Steoga saadud vara, kui see kuulub otsuse vi mruse tegemise ajal
toimepanijale (KarS 83-1 lg 1) vi kolmandale isikule, kui (KarS 83-1
lg 2):
1) see on omandatud tielikult vi olulises osas toimepanija arvel,
kingitusena vi muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt
vi
2) kolmas isik teadis, et vara vrandatakse talle konfiskeerimise
vltimiseks.
Kui steoga saadud vara on vrandatud, ra tarvitatud vi selle
ravtmine pole muul phjusel vimalik vi otstarbekas, vib kohus
konfiskeerimise asendamisena vlja mista summa, mis vastab
konfiskeerimisele kuuluva varavrtusele (KarS 84).
MUUD MJUTUSVAHENDID: VARA
LAIENDATUD KONFISKEERIMINE
Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise aluseks on (KarS 83-2 lg
1):
isiku sdimistmine kuriteos;
karistamine le 3-aastase vi eluaegse vangistusega;
vara kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale, erandjuhtudel ka kolmanda
isiku varale, mis on omandatud kuni 5 aastat enne kuriteo toimepanemist
(KarS 83-2 lg 3) ning kui (KarS 83-2 lg 2):
see on omandatud tielikult vi olulises osas toimepanija arvel, kingitusena vi
muulviisil turuhinnast oluliselt soodsamalt vi
kolmas isik teadis, et vara vrandatakse talle konfiskeerimise vltimiseks.
isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena (eelduse aluseks
on kuriteo olemusu, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning
elatustasemeerinevus vi muuphjus tegemist on avatud loeteluga).
NB! Laiendatud konfiskeerimise korral kohaldub nn mberpratud
tendamiskoormis: vara saamist kuriteo toimepanemise tulemusena
eeldatakse ning konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik
tendab, et see on omandatud iguspraselt saadud vahenditearvel.
Kuriteolekihutamise katse
- Kindlad koosseisud (8., 9., 13., 18. ja 22. peatkis ning 15.
peatki 2., 4. ja 5. jaos stestatud kuritegude puhul, mille
eest ettenhtud karistuse lemmr on vhemalt
kaheteistaastane vi eluaegne vangistus.
- Kuriteolekihutamise katse
- Kuriteo toimepanemise ettepanekuga nustumine
- kuriteo kaastideviimise kokkulepe
- Lisaks: ks osapooltest teeb tiendava teo eesmrgiga
soodustada kuriteo toimepanemise alustamist.
Loobumine
- 43 1 . Kuriteole kihutamise katsest ja kuriteo
kideviimise kokkuleppest loobumine
- (1) Kuriteole kihutamisekatse toimepannud, kuriteo
toimepanemise ettepanekuganustunud vi kuriteo
tideviimises kokku leppinud isik vabaneb sst, kui ta
vabatahtlikult:
1) katkestab teise isiku kuriteolekihutamise ja hoiab ra
teo toimepanemise vimaliku ohu;
2) loobub kuriteo toimepanemiseks antud nusolekust vi
3) hoiab ra kokkulepitud kuriteotoimepanemise.
- (2) Kui kuritegu pannakse toime vi jb toime panemata
sltumata isiku tegutsemisest, loetakse isik loobunuks, kui
ta tsimeeli pab takistada kuriteo toimepanemist.
Kergemeelsus vs kaudne tahtlus
- lootus tagajrje mittesaabumisele peab tuginema isiku
poolt ratuntud asjaoludele, mis lubavad tal
mistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei
realiseeru tagajrjes. Lootus tagajrje
mittesaabumisele peab olema tsimeelne, mis
thendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega
ole sltuvuses tema poolt mittekontrollitavast
juhuslikkusest.
S
Objektiivne hoolsuskohustus
- Hoolsusetu kitumine thendab seda, et isik ei tegutse
ldises suhtluses vi konkreetses tegevusvaldkonnas
vajaliku hoolsusega. (RKL 3-1-1-127-04)
- objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine - tuleb aga
ra nidata, kuidas oleks isik pidanud thelepaneliku
ja kohusetundliku suhtumise korral kituma (vt
RKKKo nr 3-1-1-90-06, p 31 ja nr 3-1-1-83-08, p 13).
Objektiivne ettenhtavus
- Tuvastanud hoolsusvastasuse, tuleb kohtul kontrollida
hoolsusetu teo tulemusel saabuva tagajrje
objektiivset ettenhtavust.
- Objektiivne ex ante vaatleja.
- kuidas sdistatav iseolukorda hindas, tuleb
kontrollida alles subjektiivse koosseisu juures.
Kaasus
Rahalistesse raskustesse sattunud A stab oma
elumaja kindlushvitise saamise eesmrgil, teades
samas, et stamise hetkel viibib majas ratastoolis
invaliidist onu, kes ei ole vimeline iseseisvalt liikuma.
A mootorsiduki omanikuna lubas sidukit juhtima
joobeseisundis B-d. A kaitseversioon, et tema ei
saanud aru, et tema poeg B oleks olnud joobes.
Liiklusseaduse 225 stestab: "Mootorsiduki
omaniku, valdaja vi juhi poolt joobeseisundis isiku
mootorsidukit juhtima lubamise vi talle juhtimise
leandmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahvihikut."
PHIKARISTUSED
FI: Rahalise karistuse = 30-500 pevamra (KarS 44 lg 1).
JI: 3 200 16 000 000 eurot (KarS 44 lg 8). Eriosas stestatud juhtudel vib JI mista
rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku kibest, lemmr ei
tohi letada 16 000 000 eurot (KarS 44 lg 9).
Miinimumpevamra suurus = 3,20 eurot (pevamra suurus vljendatakse kmne sendi
tpsusega (KarS 44 lg 4)),
Konkreetsel ksikjuhul kohalduva pevamra suuruse arvutab kohus sdimistetu keskmise
pevasissetuleku alusel (KarS 44 lg 2). Keskmine pevasissetulek arvutatakse, lhtudes
sdimistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta vi, kui
nimetatud aasta andmed ei ole kttesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga
maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks (KarS 44 lg 3). Kohus vib
pevamra suurust vhendada erandlike asjaolude tttu vi suurendada sdimistetu
elatustasemest lhtudes (KarS 44 lg 2).
Rahalist karistust vib mista ka lisakaristusena koos vangistusega, vlja arvatud juhul, kui
vangistus on asendatud ldkasuliku tga (KarS 44 lg 6). Rahalist karistust ei misteta
lisakaristusena koos varalise karistusega (KarS 44 lg 7). Rahalise karistuse vib juriidilisele
isikule mista ka lisakaristusena koos sundlpetamisega (KarS 44 lg 8).
PHIKARISTUSED: VANGISTUS
Kohus vib kuriteo eest mista 30 peva kuni 20 aastat
vi eluaegse vangistuse (KarS 45 lg 1).
Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui
kaheksateistaastasele isikule ei vi mista thtajalist
vangistust le kmne aasta ega eluaegset vangistust
(KarS 45 lg 2).
MUUD MJUTUSVAHENDID: ASJA KONFISKEERIMINE
Konfiskeerimine
1. Steo toimepanemise vahend (KarS 83 lg 1)
2. Steo toimepanemise vahetu objekt (aine vi ese vi steo ettevalmistamiseks
kasutatud aine vi ese; KarS 83 lg 2), kui see kuulub otsuse vi mruse
tegemise ajal toimepanijale.
Konfiskeerimisele kuulub luba vajav vahend aine vi ese (KarS 83 lg 4) ning isik
peab olema toime pannud vhemalt igusvastase teo (KarS 83 lg 5).
Kolmandale isikule kuuluva steo toimepanemise vahendi vi steo
toimepanemise vahetu objekti vib konfikseerida, kui kolmas isik (KarS 83 lg
3 ja 83 lg 3-1):
1. on vhemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine vi eseme
kasutamisele steo toimepanemisel vi ettevalmistamisel;
2. on omandanud vahendi, aine vi eseme tielikult vi olulises osas toimepanija
arvel, kingitusena vi muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt; vi
3. teadis, et vahend, aine vi ese vrandatakse talle konfiskeerimise vltimiseks.
MUUD MJUTUSVAHENDID: VARA KONFISKEERIMINE
Konfiskeerimine
1. Steoga saadud vara, kui see kuulub otsuse vi mruse tegemise ajal
toimepanijale (KarS 83-1 lg 1) vi kolmandale isikule, kui (KarS 83-1
lg 2):
1) see on omandatud tielikult vi olulises osas toimepanija arvel,
kingitusena vi muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt
vi
2) kolmas isik teadis, et vara vrandatakse talle konfiskeerimise
vltimiseks.
Kui steoga saadud vara on vrandatud, ra tarvitatud vi selle
ravtmine pole muul phjusel vimalik vi otstarbekas, vib kohus
konfiskeerimise asendamisena vlja mista summa, mis vastab
konfiskeerimisele kuuluva varavrtusele (KarS 84).
MUUD MJUTUSVAHENDID: VARA
LAIENDATUD KONFISKEERIMINE
Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise aluseks on (KarS 83-2 lg
1):
isiku sdimistmine kuriteos;
karistamine le 3-aastase vi eluaegse vangistusega;
vara kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale, erandjuhtudel ka kolmanda
isiku varale, mis on omandatud kuni 5 aastat enne kuriteo toimepanemist
(KarS 83-2 lg 3) ning kui (KarS 83-2 lg 2):
see on omandatud tielikult vi olulises osas toimepanija arvel, kingitusena vi
muulviisil turuhinnast oluliselt soodsamalt vi
kolmas isik teadis, et vara vrandatakse talle konfiskeerimise vltimiseks.
isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena (eelduse aluseks
on kuriteo olemusu, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning
elatustasemeerinevus vi muuphjus tegemist on avatud loeteluga).
NB! Laiendatud konfiskeerimise korral kohaldub nn mberpratud
tendamiskoormis: vara saamist kuriteo toimepanemise tulemusena
eeldatakse ning konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik
tendab, et see on omandatud iguspraselt saadud vahenditearvel.
Steo aegumine
Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises sdi mista ega
karistada:
1) kmme aastat esimese astme kuriteo
toimepanemisest;
2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest.
Vrtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni
selle kohta tehtud otsuse justumiseni on mdunud
kaks aastat.
Maksude puhul 3 aastat.
- Kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses jrgmiste
menetlustoimingute tegemisega:
1) kahtlustatavale vi sdistatavale tkendi
kohaldamisega vi temavaravi rahapesu objektiks oleva
vara arestimisega;
2) sdistatava kohtuallaandmisega;
3) kohtuliku arutamise edasilkkamisega sdistatava
ilmumata jmise korral;
4) kohtulikul arutamisel sdistatavalekuulamisega;
5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi vi tiendavate
tendite kogumise mramisega.
Steoaeguminepeatub:
1) kahtlustatava, sdistatavavi menetlusaluseisiku
krvalehoidumiselkohtueelsestmenetlusest, kohtuvlisest
menetlusestvi kohtustkuni isiku kinnipidamiseni vi
temailmumiseni menetlejajuurde;
2) vrteotunnustegateo kohta kriminaalmenetluse
alustamisel kuni kriminaalmenetluselpetamiseni;
3) seksuaalseenesemramisevastase kuriteo
toimepanemiselnooremakui kaheksateistaastaseisiku
suhteskuni kannatanu kaheksateistaastasekssaamiseni,
kui kriminaalmenetluseajendei ilmnenud enne tema
pooltnimetatudvanusesaavutamist.
Otsuse titmise aegumine
Otsustei asuta titma, kui otsuse justumiseston
mdunud:
1) viisaastat esimeseastme kuriteo asjas tehtud
kohtuotsuse justumisest;
2) kolm aastat teise astme kuriteoasjas tehtud
kohtuotsuse justumisest;
3) ks aasta vrteo kohta tehtud otsuse justumisest.
Otsusetitmiseaeguminepeatub:
1) ajaks, mil isik hoidub krvaletalle kohaldatud karistuse
kandmisestvi tasumisest;
2) kesolevaseadustiku -s 73 vi 74 stestatualusel
mratudkatseajaks;
3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistusetitmisele
pramineon edasi lkatudvi karistusetitmisethtaega
on pikendatud;
4) ajaks, mil isik on vlisriigis ja tedaei anta vljavi teda
ei saavljaanda.
(3) Sdimistva kohtuotsusetitmineei aegu, kui
karistusekson mistetudeluaegnevangistus.