Eesti PankBank of Estonia
Eurole üleminek majandusfilosoofilises ja praktilises tähenduses
Märten Ross
Eesti Pank
14. veebruar 2010
Eesti PankBank of Estonia
Ettekande teemad:
1. Euro majandusfilosoofiline taust
2. Mida Eesti peaks ja ei peaks eurost ootama?
3. Eurole ülemineku praktilised aspektid
Eesti PankBank of Estonia
Euro majandusfilosoofiline taust
Tohisoo 14. veebruar 2010 4
• Raha on mõõdupuu. Miks aga peab inimestel olema mitu erinevat mõõdupuud?
• “Polegi vaja, ei jõuta lihtsalt kokkuleppele,” ütles minu poeg.
• Osaliselt nii ongi
– Üks raha nõuaks ka poliitika kooskõlastamist
• Osaliselt tuleneb see majandusloogikast
– Turud pole nii integreerunud ja (samavõrra) paindlikud ehk nad vajavad erinevat rahapoliitikat
Miks on maailmas vaja mitu raha?
Tohisoo 14. veebruar 2010 5
Kohati on rahapoliitika erinevused väga väiksed - kui suur see sõltumatuse vajadus siis ikkagi on?
Tohisoo 14. veebruar 2010 6
Millised riigid võiksid olla rahaliidus?
• Liikmesriikide majandus võiks pigem olla avatud sarnastele šokkidele või …
• … olema piisavalt paindlik, st
– hinnad (sh palgad)
– tööjõu ja kapitali liikumine
• NB! Majandus reageerib ka ise keskkonna muutustele
• Teisisõnu: ühisraha kasutamist põhjendav teooria on mitmetahuline
Tohisoo 14. veebruar 2010 7
Euroala tekkimine
• Euroopa rahaliit tekkis eelkõige majanduslikust loogikast, mitte ainult poliitikast
– Ühisturg ei käi kokku kõikuvate valuutadega
– Paljud riigid said aru, et rahanduslik sõltumatuson illusioon
• See, kas Euroopa Liidu riigid on ideaalne rahaliit, jääb alati vaieldavaks
– Ühtede kriteeriumide järgi ei hakka see niikunagi olema, teiste järgi aga küll
– Rahaliidu toimimise sujuvus sõltub ka liikmesriikidest endist
Tohisoo 14. veebruar 2010 8
Mõned euroala toimimise eripärad
• Rahapoliitika otsustamine toimub üheskoos ja ainult kogu euroala silmas pidades
– Rahapoliitika praktiline teostamine on väga detsentraliseeritud
• Eelarvepoliitika on liikmesriikide pädevuses, kuid ühiste reeglitega raamistatud (nn stabiilsuse ja kasvu pakt)
• Euroopa ühisturg on veel kaugel ideaalsest toimimisest
– Mh on finantskriis näidanud puudujääke ühisturu toimimises ka finantssektoris
Eesti PankBank of Estonia
Mida Eesti peaks ja ei peaks eurost ootama?
Tohisoo 14. veebruar 2010 10
Euro on Eesti jaoks oluline majandust toetav tegur
• Eesti on väga väikese ja avatud majandusega riik
– Peamiselt lõimunud Euroopa Liiduga
• Väikeriigi jaoks tähendab (usaldusväärse) valuutapiirkonnaga liitumine ka majandusliku julgeoleku ja rahvusvahelise usaldusväärsuse kasvu
• Seotud kursi tõttu järgib Eesti juba praegu valdavalt Euroopa rahapoliitikat
– Liikmena saame selle üle ka ise otsustada
Tohisoo 14. veebruar 2010 11
• Võrreldes krooniga on euroalal:
• risk järsuks intressitõusuks IGAL JUHUL väiksem
• vahetuskursirisk IGAL JUHUL väiksem
• hindade võrreldavus välisturuga IGAL JUHUL suurem
• tehingukulud IGAL JUHUL väiksemad
• Järeldus: neid argumente arvestades on Eesti potentsiaalne majanduskasv rahaliidu liikmena suurem kui oma rahaga jätkates
Miks üldse euroalaga liituda?
Tohisoo 14. veebruar 2010 12
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
20
00
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
*
20
10
*
20
11
*
20
12
*
20
13
*
Eesti eelarvetasakaal
MA kriteerium
Kindlasti ei tohi loota eurolt konservatiivse eelarve ja finantssektori poliitika vajaduse vähenemist
Allikas: Konvergentsiprogramm 2010
Tohisoo 14. veebruar 2010 13
Maksude ja SKP suhe on kiiresti kasvanud. Korrektsioon on igal juhul vajalik (nii kulude kui ka tulude puhul)
25%
27%
29%
31%
33%
35%
37%
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
*20
10*
2011
*
Ilma II samba eraldisteta Koos II samba eraldisega
Tohisoo 14. veebruar 2010 14
Euro suhtes tasub olla realistlik
• Euro suurendab kindlasti majanduskeskkonna usaldusväärsust
– NB! Teeb seda juba praegugi
• Euro puhul kaovad valuutavahetustehingute kulud ja see lihtsustab eksportööride elu
• Loodetavasti tugevdab euro konkurentsi, sh kõige problemaatilisematel aladel
– NB! Mikromajanduse tasandil võib see olla paljudele ebameeldiv
Tohisoo 14. veebruar 2010 15
Euro võimalik tulek pole olnud ainus kapitali hinna alandaja, kuid on seda protsessi kindlasti toetanud
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
2008 2009 2010
Pankadevahelise rahaturu intressimäärad
Euribor 3k Talibor 3k
protsenti
Eesti PankBank of Estonia
Eurole ülemineku praktilised aspektid
Tohisoo 14. veebruar 2010 17
Europlaan koondab kogu olulise info, mis puudutab eurole üleminekut
• Mais kinnitas valitsus eurole ülemineku plaani uue, täiendatud versiooni (7. versioon)
• Tuginedes majandusprognoosidele, otsustas valitsus seada €-päeva eesmärgiks 1. jaanuari 2011
• Europlaan on avalik dokument:
– www.fin.ee/euro
– www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/
Tohisoo 14. veebruar 2010 18
Europlaanis käsitletavad teemad
– Õigusraamistik
– Keskpanga ja krediidiasutuste tegevus
– Ärisektorit puudutavad küsimused
– Maksundus
– Valitsussektor
– Tarbijakaitse
– Kommunikatsioon
Tohisoo 14. veebruar 2010 19
Eurole üleminek toimub nn suure
pauguga
• Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu üleminekuna (“big
bang”), st üleminekuperioodi ei ole
• Alates €-päevast toimib kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood
� Maksta saab nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha antakse eurodes
� Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainus seaduslik maksevahend Eestis
Tohisoo 14. veebruar 2010 20
• Krediidiasutused vahetavad 1 kuu enne ja 6 kuud pärast €-päeva kroone eurodeks �piiramatul hulgal �keskkursiga �ilma teenustasuta ning �piiratud kontorivõrguga 12 kuud
• Eesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks tähtajatult ja piiranguteta
Tegu on rahavahetusega, mitte rahareformiga!
Tohisoo 14. veebruar 2010 21
Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad üldjuhul turuosalised ise
• Ümberarvestamine eurodesse toimub Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud kursiga
• Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad üldjuhul turuosalised ise, riigi otsest rahalist toetust ettevõtjatele ja pankadele ei ole
• Eraisikutele rahavahetusega mingeid otseseid kulusid ei kaasne
Tohisoo 14. veebruar 2010 22
Ümardamisreeglid: EEK → €
• Krooni hind jagatakse ELi Nõukogu kehtestatud kursiga ja ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma:
– Näiteks: 264,50 krooni → €?
264,50 krooni : 15,6466 = 16,90463104
Ümardus: kui kolmas koht on 4 või väiksem, siis ümardatakse allapoole
Tulemus: 16,90 €
Tohisoo 14. veebruar 2010 23
Rahavahetus toimub mitme kanali kaudu
• Euro sularaha lastakse ringlusse 3 põhilise kanali kaudu:
– pangakontorid,
– sularaha-automaadid
– jaekaubandus
• Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega 48 tunni jooksul
• Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu
Tohisoo 14. veebruar 2010 24
Sularaha jaotamine
• Eurode eeljaotus pankadele kuni 4 kuud enne €-päeva
• Pangad võivad eurosid oma suurematele klientidele kaas-eeljaotada kuni 4 kuud enne €-päeva
• Eelnevalt toimub müntide kogumise ja sularaha hoiustamise kampaania
Tohisoo 14. veebruar 2010 25
Kaardimaksed, pangateenused ja arveldused
• Arvetel üleminekuperioodi ei ole
– Krooni kontoraha konverteeritakse automaatselt, üheaegselt ning täies ulatuses
– Kõik tehingud, mis on teostatud alates €-päevast, kajastatakse eurodes
– ettesaadetud ja lepingulised maksed konverteerib iga pank enne teostamist ise
– Kliendi jaoks ei muutu midagi peale arveldusühiku
• Kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates €-päevast
Tohisoo 14. veebruar 2010 26
Ärisektor
• Raamatupidamises järsk üleminek
– Eurodes esitatakse kõik aruanded perioodide kohta, mis lõppevad €-päeval või hiljem
• Minimaalne aktsia- ja osakapitali suurus vastavalt 25 000 ja 2500 eurot;
– aktsia minimaalne nimiväärtus 10 (euro)senti
• Põhikirjad võimaldatakse viia euro-põhiseks 6 kuu jooksul enne €-päeva
Tohisoo 14. veebruar 2010 27
Tarbijakaitse peamine eesmärk on “varjatud hinnatõusu” võimaluste minimeerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus
- Jaekaupmehed on 6 kuud enne ja pärast €-päeva kohustatud hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes, et aidata tarbijatel uue vääringuga harjuda
2) “Aus ümardamine”
- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine
- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja pärast euro kasutusevõttu, et omandada ülevaade euro kasutuselevõtuga seonduvatest hinnamuudatustest
Tohisoo 14. veebruar 2010 28
Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
• Euro tulek iseenesest hüppelist hinnatõusu kaasa ei too– Raha ühik hinnataset ei määra– Euro loob strateegiliselt tausta väiksemaks
hinnatõusuks– Euroriikide kogemus: ühekordne mõju 0,1-0,3%
• Hinnatõusu täheldati restoranides ja kohvikutes, juuksuris jm kohalikule turule mõeldud teenuste pakkumises
– Seotud ka tavapärase hindade korrigeerimisega, mis kajastab ka varasemate muutuste edasilükkamist
• Samas peab olema realistlik: kui euro tulek toetab majanduskonjunktuuri, siis on tugevam hinnatõususurve loogiline ja selle ohjes hoidmine tavapärane tegevus
Tohisoo 14. veebruar 2010 29
Kommunikatsiooni eesmärk on tagada võimalikult sujuv euro kasutuselevõtt
• Avalik suhtlus kindlustab, et Eesti elanikud oleksid eurole üleminekuga kaasnevatest asjaoludest ja praktilistest muudatustest piisavalt informeeritud
• Kahetasandiline strateegia: laiem teavitus ja sihtgruppide täpsem informeerimine
– Brošüürid, euroteemaline veebilehekülg, infotelefon, kohtumised ja koolitused erinevate sihtgruppidega, ajaleheartiklid, tele-programmid, liikuv näitus, välireklaam
– Otsepostitused, sh ettevõtlus- ja tarbija-organisatsioonide võrgustikku kasutades
– Täpsem kava pärast euroalaga ühinemise kuupäeva selgumist
Eesti PankBank of Estonia
www.eestipank.info
Tänan!
Top Related