EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 1
1. NORRA ELANIKE VÄLISREISID • Norra elanikud tegid 2009.a. 21,2 miljonit ööbimisega reisi, millest 14,5 miljonit olid sisereisid ja 31%
ehk 6,64 miljonit olid välisreisid. Kõik välisreisid vähenesid 2009.aastal 13%, sh. puhkusereisid välismaale vähenesid 7% ja tööreisid koguni 34%. Seega vähenes välisreiside arv 2009.aastal tagasi umbes 2006.a. tasemele. Sisereiside koguarv jäi 2008.a. tasemele, kuid puhkusereisid kodumaal kasvasid 2009.a. 4%.
• Välisreisidel kulutati kokku 59,3 miljardit Norra krooni. Nii kulutused kõigile välisreisidele kui ka puhkusereisidele vähenesid sama palju kui vähenes välisreiside arv, seega kulutused ühe reisi kohta jäid 2008.a. tasemele.
14
,8
5,9
6
11
,59
4,8
2
15
,15
6,1
6
11
,81
4,7
9
15
,2
6,7
9
11
,94
5,3
7
13
,51
7,1
1
10
5,7
8
14
,5
7,6
10
,9
5,9
14
,53
6,6
4
11
,31
5,5
1
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
sisereisid välisreisid puhkusereisid kodumaal puhkusereisid välismaale
Norra elanike mitmepäevased välis- ja sisereisid (milj.). Allikas: Statistics Norway.
2004 2005 2006 2007 2008 2009
• Puhkusereisidest välismaale tehti 2009.a. 59% lennukiga, 24% autoga, 10% laevaga, 3% bussiga ja
2% rongiga. Puhkusereisid välismaale vähenesid 2009.a. peamiselt kahte tüüpi reiside arvelt: pikemad (4 või enama ööbimisega) autoreisid ja lühikesed (1-3 ööbimisega) lennureisid. Samas pikema kestusega lennureiside arv isegi kasvas veidi.
• Puhkusereiside tähtsaimad sihtkohad on naaberriigid, samuti tehakse suur osa reisidest Vahemeremaadesse. Rootsi tehti 2009.a. 24% välisreisidest (1,3 miljonit) ja Taani 12% (652 tuhat). Järgnesid Hispaania (9%), Suurbritannia ja Saksamaa (mõlemad 7%) ning Prantsusmaa (4%). Populaarsed sihtkohad on ka Kreeka, Türgi ja Itaalia. Soome on sihtkohana üsna marginaalne (1% puhkusereisidest), nagu ka Balti riigid (kokku 1,5% puhkusereisidest). Reiside arv Rootsi on viimasel kahel aastal püsinud stabiilsena, kuid reisimine Taani on viimasel kahel aastal vähenenud (vt. joonis).
• Norras on 4,8 miljonit elanikku. 16-79 aastaste vanusegruppi (keda hõlmab Norra statistikaameti reisiuuring) kuulub 3,6 miljonit inimest. Kogu sellest vanusegrupist käis 2009.a. välismaal puhkusereisil 82%. Keskmisest madalam oli reisimisaktiivsus 65-79 aastaste puhul, kellest käis reisil 72% ja 16-24 aastaste puhul, kellest käis reisil 78%. 25-44 aastastest käis 2009.a. välismaal
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 2
puhkusereisil 86% ja 45-64 aastastest 82%. Nagu näitab joonis erinevate vanusegruppide reisimisaktiivsuse kohta, vähenes 2009.a. puhkusereisil käinud 25-64 aastaste inimeste arv, samas kui 16-24 ja 65-79 aastaste seas oli reisimas käinuid sama palju kui 2008.a.
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
1100
1200
1300
1400
2005 2006 2007 2008 2009
Norra elanike mitmepäevaste puhkusereiside peamised sihtkohad välismaal (tuh.). Allikas: Statistics Norway.
Rootsi
Taani
Hispaania
Suurbritannia
Saksamaa
Prantsusmaa
0,30,34
0,370,4
0,43 0,43
0,9
0,96
1,03
1,22
1,26 1,16
0,82
0,940,98
1,121,1
1,01
0,260,22
0,24
0,29
0,36 0,35
0
0,1
0,2
0,3
0,4
0,5
0,6
0,7
0,8
0,9
1
1,1
1,2
1,3
2004 2005 2006 2007 2008 2009
Välismaale puhkusereise teinud Norra elanike arv vanusegruppide lõikes (milj.)
16-24 a.
25-44 a.
45-64 a.
65-79 a.
NB! Joonisel on kajastatud reisimas käinud inimeste
arv, mitte reiside arv.
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 3
• Välismaale reisivad eelkõige Ida- ja Lõuna-Norra elanikud, kellel on nii Oslo lennujaama kui ka sadamate kaudu paremad transpordivõimalused. Põhja- ja Lääne-Norra elanikud teevad aga rohkem puhkusereise kodumaal.
• Populaarseim puhkusteperiood on jaanipäevast augusti keskpaigani, sh. eriti juuli kolm viimast nädalat. Lisaks põhipuhkusele teevad Norra elanikud tüüpiliselt aasta jooksul veel mitu 1-3 ööbimisega puhkusereisi.
• Norra Statistikaameti uuringu järgi oli 2009.a. 92 protsendil Norra elanikest kodus arvuti ja 91 protsendil internetiühendus. 70% elanikest oli viimase aasta jooksul ostnud interneti kaudu kaupu või teenuseid isiklikuks tarbimiseks.
2. TURISM NORRAST EESTISSE (ÖÖBIMISEGA REISID) Norra turistid olid 2009.a. Eesti majutusasutustes ööbivate välisturistide hulgas 6.kohal (moodustades 3% välisturistidest). Ööbimiste arvult olid nad välisturistide hulgas 5.kohal (3,9% välisturistide poolt majutusettevõtetes veedetud öödest). 2009.aastal ööbis Eesti majutusasutustes 40 915 Norra turisti (turistide arv vähenes võrreldes 2008.aastaga 13%, veedetud ööde arv -14%). Kuni 2007.aastani kasvas nende arv aasta-aastalt, jõudes 2007.a. rekordilise 55 999-ni. Alates 2008.aastast on nende arv aga vähenenud, jõudes 2009.a. tagasi veidi allapoole 2005.a. taset (vt. joonis).
10 7
31 1
5 4
38
16
509
22 8
75
29 8
42
35
798
41
273
48 8
63
55
999
47
240
40
915
1141 26
72
5633
10 1
48
10 9
18
8 03
1
8 10
8
28 7
01
33 1
26 35 6
40 38 7
15
46 3
73
39 2
09
32
807
02 0004 0006 0008 000
10 00012 00014 00016 00018 00020 00022 00024 00026 00028 00030 00032 00034 00036 00038 00040 00042 00044 00046 00048 00050 00052 00054 00056 000
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Eesti majutusettevõtetes majutatud Norra turistid, 1999-2009. Allikas: Statistikaamet.
kõigis majutusettevõtetes
sh. spaades ja sanatooriumides
sh. muudes majutusettevõtetes
Viimastel aastatel on nõudlus vähenenud peamiselt kahte tüüpi reiside arvelt: Tallinna lühipuhkused ja spaareisid. Kui eelnevate aastate kiire kasv tulenes lendude lisandumisest Tallinna ja Oslo vahel, siis 2007.-2008. aastal lende enam ei lisandunud ja otselendude arv on sealtpeale veidi vähenenud. Teiseks on aasta-aastalt paranenud Läti konkurentsipositsioon Norra turistide silmis tulenevalt lennuühenduste lisandumisest Läti ja Norra vahel (näiteks Tallinna on otselennud vaid Oslost, kuid Riiga viiest Norra linnast). Kui veel 2005.a. oli Norra turiste ja nende ööbimisi Eestis kaks korda rohkem kui Lätis, siis 2006. ja 2007.a. jõudis Norra turistide arv mõlemas riigis enam-vähem samasse suurusjärku, kuna Lätis kasvas nende arv kiiremini kui Eestis. 2008.a. pidurdus Norra turistide arvu kasv
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 4
ka Lätis, kuid tulenevalt suuremast langusest Eestis on alates 2008.aastast olnud Norra turistide ja ööbimiste arv Lätis suurem kui Eestis (vt.joonis). Leedu aga on jäänud Norra turistidele tunduvalt vähem populaarseks sihtkohaks kui Eesti ja Läti. EASi poolt 2007.a. tellitud Norra reisifirmade küsitlus näitas muuhulgas, et paljude Norra elanike silmis paistavad kõik kolm Balti riiki enam-vähem ühesugused sihtkohad ja seetõttu tehakse reisiotsus ühe Balti riigi kasuks tihti kas soodsama pakkumise või mugavama lennuühenduse järgi. 2009.a. vähenes Norra turistide arv kõigis Balti riikides (nagu vähenes ka Norra elanike välisreiside arv üldiselt). Leedus oli langus kõige suurem (ööbimiste arv vähenes 32%), Lätis ja Eestis väiksem (Lätis -15%, Eestis -14%). 2010.a. on Läti konkurentsipositsioon Norra turistide sihtkohana Eestiga võrreldes jätkuvalt tugevnenud. 2010.a. I poolaastal kasvas Lätis majutatud Norra turistide arv 25% ja nende veedetud ööde arv koguni 30%, Eestis vähenes samal perioodil majutatud Norra turistide arv 12% ja nende veedetud ööde arv 14%.
30
36
41
49
56
47
41
61
81
10
5
13
5 14
8
12
6
10
8
13 1
6
21
44
59 6
1
49
29
34
44
12
1
13
8
14
0
11
9
911
14
1923 23
10
21
26
4045 47
53
36
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
110
120
130
140
150
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
majutatud ööbimised (veedetud ööd)
Norra turistid ja nende ööbimised Eesti, Läti ja Leedu majutusettevõtetes, 2003-2009 (tuh.). Allikas:
statistikaametid.
Eestis Lätis Leedus
Kui veel 2005.a. oli Norra turiste ja nende ööbimisi
Eestis kaks korda rohkem kui Lätis, siis 2006. ja 2007.a.
jõudis Norra turistide arv mõlemas riigis enam-vähem
samasse suurusjärku, kuna Lätis kasvas nende arv
kiiremini kui Eestis. Kuigi ka Lätis pidurdus Norra
turistide arvu kasv 2008.a. ja vähenes 2009.a., on
alates 2008.aastast jäänud Norra turistide ja
ööbimiste arv Lätis suuremaks kui Eestis.
Spaahotellides ja sanatooriumides veedetud ööde osatähtsus kõigist ööbimistest kasvas kiiresti perioodil 2003-2006 (6%-lt ööbimistest 2003.a. 30%-ni 2006.a.), kuid on sealtpeale veidi langenud (2009.a. veedeti spaades 27% kõigist ööbimistest). Norra turistide ööbimised Eestis on vähem suvehooajale keskendunud kui välisturistidel keskmiselt (kõigi välisturistide ööbimistest tehakse juunist augustini 39%, Norra turistide puhul oli see näitaja 2007. Ja 2008.a. 32%, 2009.a. 30%). Aprill-mai ja september-oktoober on vaid mõnevõrra vähem populaarsed kui suvekuud (vt. joonis). See tuleneb eelkõige sellest, et valdav osa Norra turistide reisidest Eestisse on kas lühikesed linnapuhkused või spaapuhkused, mis mõlemad on tüüpiliselt vähem hooajalised kui näiteks pikemad ringreisid. Norra turistide populaarseim sihtkoht Eestis on Tallinn. Kui kümnendi keskel Tallinna osatähtsus ööbimistest vähenes seoses väljaspool Tallinna asuvate spaade populaarsuse kasvuga, siis alates 2006.a. on toimunud vastupidine areng ning Tallinna osatähtsus on taas kasvama hakanud (2005.aastal veedeti Tallinnas 71% kõigist ööbimistest, 2007. ja 2008.a. 77% ning 2009.a. 81%). Samas on aasta-
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 5
aastalt populaarsust kaotanud Ida-Virumaa (2005.aastal veedeti seal 11% kõigist ööbimistest, 2009.a. vaid 4%). Pärnus on ööbimiste arv viimastel aastatel veidi vähenenud, kuigi Pärnu osatähtsus sihtkohana on püsinud enam-vähem ühesugune (9-10%). Tartus veedeti 2009.a. 1,6%, Saare maakonnas 1,1% ja ülejäänud maakondades kokku 3% ööbimistest.
3 73510 939
24 339
40 733 40 670
28 950 29 232
57 646
70 349
81 093
94 008
107 584
96 733
78 975
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
70 000
80 000
90 000
100 000
110 000
120 000
130 000
140 000
150 000
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Norra turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes. Allikas: Statistikaamet.
muudes majutusettevõtetes
spaades ja sanatooriumides
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
8 000
9 000
10 000
11 000
12 000
13 000
14 000
15 000
16 000
17 000
18 000
19 000
Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets.
Norra turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa. Allikas:
Statistikaamet.
2007
2008
2009
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 6
74
61
6
88
39
11
85
1
28
32
18
04
26
36
28
54
99
43
8
13
48
9
12
71
0
20
68
15
42
23
17
31
77
11
4 5
90
12
75
7
86
46
24
38
23
06
27
64
47
53
97
09
5
11
46
1
64
24
47
08
19
19
16
77
23
99
87
31
2
10
37
4
39
71
17
81
12
18
71
3 28
38
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
35 000
40 000
45 000
50 000
55 000
60 000
65 000
70 000
75 000
80 000
85 000
90 000
95 000
100 000
105 000
110 000
115 000
Tallinn Pärnu Ida-Viru mk Tartu Saare mk Harju mk muud
maakonnad
Norra turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes regiooniti. Allikas:
Statistikaamet.
2005 2006 2007 2008 2009
• Statistikaameti väliskülastajate uuringu põhjal1 on 2/3 Eestis ööbinud Norra turistidest puhkusereisijad, 20% tööreisijad, 8% tuttavate külastajad ja 3% ravireisijad.
• Korduvkülastajate osatähtsus Eestis ööbivate Norra turistide seas on suhteliselt suur. 57% Norra turistidest oli Eestis esmakordselt, 11% oli Eestis käinud ühe korra, 7% 2 korda, 19% 3 korda või rohkem ja 6% on varem Eestis elanud. Veerandil Norra turistidest on Eestis tuttavaid või sugulasi.
• 37% Norra turistidest reisib koos täiskasvanud pereliikmete, sõprade või sugulastega, veerand koos abikaasa või elukaaslasega, 21% üksi, 4% koos alla 15-a. lastega, ja kümnendik koos kolleegidega.
• Eestis ööbivad Norra turistid on vanusegrupiti suhteliselt ühtlaselt jaotunud (vt. joonis). Veidi rohkem on nende seas siiski 45-54 aastasi (27%), kellele järgnevad 55-64 aastased (21%). 25-34 aastasi on 20% ja 35-44 aastasi 19%.
• Valdav osa Norra turistidest külastas reisi jooksul ainult Eestit, vaid 12% Eestis ööbinud Norra turistidest külastas lisaks Eestile ka ühte või mitut lähiriiki, sh. 5% külastas lisaks Soomet, 4% Rootsit, 5% Lätit ja 3% Leedut. Kuigi järgmises peatükis esitatud Norra elanikkonna küsitluse tulemused näitavad vastanute suhteliselt suurt huvi Balti riikide ringreisi vastu, on see tegelikkuses suhteliselt vähe levinud.
• Valdav osa Norra turistidest korraldas oma reisi Eestisse ise. 13% Norra turistidest kasutas Eestisse reisides reisipaketti ja umbes samapalju broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid, kolmveerand aga reisis omal käel.
• Kõige levinumaks infoallikaks reisi planeerimisel on internet, mida kasutas 55% turistidest. Teisel kohal on sõbrad ja tuttavad väljaspool Eestit, kellelt sai infot veerand turistidest. Eelmistelt reisidelt saadud infot kasutas reisi planeerimisel 15% ning reisi- või transpordifirmat samuti 15%. 9% sai infot Eestis
1 Uuring viidi läbi Eesti suuremates piiripunktides (2008. ja 2009.a. ainult Tallinna sadamas, lennujaamas ning Vene piiril) Eestist lahkuvate väliskülastajate hulgas. Käesolevas tekstis kasutatud andmed Norra turistide kohta Eestis hõlmavad nii majutusettevõtetes kui ka tasuta majutuses ööbinud turiste. Andmed on esitatud 2007.-2009.a. keskmiste tulemustena.
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 7
elavatelt tuttavatelt, 3% ajakirjandusest, 1% reisiraamatutest, 1% reklaambrošüüridest ning vaid 0,4% turismimessilt (vt. joonis).
15-24 a.
7%
25-34 a.
20%
35-44 a.
19%45-54 a.
27%
55-64 a.
21%
üle 65 a.
5%
Eestis ööbinud Norra turistide jaotus vanusegrupiti (2007-2009 keskmine,
N=508)
55%
25%
15% 15%9%
5% 3%1,2% 0,6% 0,4%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
Kust said Eestis ööbinud Norra turistid infot Eestisse reisimiseks? % vastanutest, kes nimetatud infoallikat kasutas
(2007-2009 keskmine, N=508; vastaja võis nimetada mitu infoallikat)
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 8
• 90% Norra turistidest kasutas Eestis ööbimiseks hotelli või muud taolist tasulist majutuskohta, 4% üüritud tuba või korterit, 11% tasuta majutusvõimalust näiteks tuttavate juures ja 5% oma või tuttavate korterit või suvilat (summa ületab 100%, kuna kümnendik turiste ööbis mitmes erinevat tüüpi majutuskohas).
• Vaid veerand Norra turistidest reisib mööda Eestit ringi. Transpordivahenditena kasutatakse selleks kõige rohkem liinitransporti (kasutas 10% kõigist Norra turistidest) ja oma või tuttavate autot (9%). Vähem kasutatakse rendiautot (5%) ja ekskursioonibussi (4%). Muu transpordiga reisis ringi 1%.
• 94% Norra turistidest käis Eestis restoranides, pubides või kohvikutes, 81% tegi sisseoste, 76% tutvus vaatamisväärsustega omal käel, 38% käis näitustel, 28% kasutas ilu- või raviteenuseid, 28% nautis ööelu, 25% käis kultuuriüritustel, 20% giidiga ekskursioonil, 21% viibis looduses ja 13% tegeles aktiivsete harrastustega.
94%
81%76%
38%28% 28% 25% 21% 20% 13%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
85%
90%
95%
% Eestis ööbinud Norra turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest (2007-2009 keskmine, N=508)
• Puhkuseturiste motiveeris Eestit oma puhkusesihtkohaks valima eelkõige Tallinna vanalinn (seda
nimetas väga oluliseks teguriks 57% ja mõnevõrra oluliseks 26% puhkuseturistidest). 33% nimetas väga oluliseks ja 44% mõnevõrra oluliseks teguriks soovi tutvuda kultuuri ja ajalooga. Tähtsuselt kolmas tegur oli soodsad hinnad – seda nimetasid väga olulisena 23% ja mõnevõrra olulisena 54% Norra turistidest. Eelnimetatutega võrreldes vähem oluliste, kuid siiski suhteliselt oluliste reisiotsust mõjutanud teguritena nimetati soodsa reisipaketi või pileti pakkumist Eestisse, tuttavate soovitusi ja seda, et Eesti on suhteliselt lähedal.
• 60% Norra turistide arvates olid hinnad Eestis nende ootustele vastavad, samas 20% arvates olid hinnad oodatust madalamad ning samuti 20% arvates olid hinnad oodatust kõrgemad.
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 9
3. HUVI EESTI KUI PUHKUSESIHTKOHA VASTU NORRA ELANIKKONNA HULGAS2 Eestis käinute osatähtsus täiskasvanud elanikkonnast 2010.a. septembris EASi tellimusel läbi viidud tuhande üle 15-aastase Norra elaniku küsitluse põhjal oli 15% sellest vanusegrupist Eestit külastanud, sh. 11% oli Eestis käinud ühe korra ja 4% oli käinud kaks korda või rohkem (vt. järgnev joonis). Eestit külastanuid, sealhulgas Eestis mitu korda käinuid oli keskmisest rohkem kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikkonna gruppide hulgas (kes üldiselt reisivadki rohkem välismaale), samuti vanemate vanusegruppide hulgas (üle 50 a.). Regioonide lõikes eristub teistest Oslo. Kui Oslo elanikest on Eestis käinud 23%, siis muude regioonide elanikest vaid 13%. Oslo elanike seas on ka kõige rohkem korduvkülastajaid: Oslo elanikest on Eestis 2 korda või rohkem käinud 10%, muude regioonide elanikest vaid 3%.
85% 89% 89%82% 81% 84% 86%
91% 88% 87% 88%81% 82%
88% 88% 88% 85% 86%77%
11% 8% 9%13% 14% 11% 11%
8%7% 9% 10%
14% 13%9% 10% 10%
11% 12%
13%
4% 4% 3% 5% 5% 5% 3% 1% 4% 4% 2% 5% 5% 3% 2% 2% 4% 3%10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Kõi
k
põhi
harid
us
kesk
harid
us
1-3
a. k
õrgh
arid
ust
4 võ
i roh
kem
aas
tat k
õrg
harid
ust
Meh
ed
Nai
sed
15-1
9 a.
20-2
9 a.
30-3
9 a.
40-4
9 a.
50-5
9 a.
üle
60 a
.
Põh
ja-N
orra
Kes
k-N
orra
Lään
e-N
orra
Ida-
Nor
ra
Lõun
a-N
orra
Osl
o
Mitu korda on Norra üle 15 a. elanikud käinud Eestis? (% vastanutest, sept. 2010)
Käinud 2 või rohkem korda
Käinud ühe korra
Pole Eestis käinudHARIDUSTASE VANUSEGRUPP
ELUKOHAPIIRKOND (vt. tabel 1)
Kui 2004.a. oli Eestis käinud 7% üle 15-aastastest Norra elanikest, siis 2007.aastaks oli Eestis käinute arv tunduvalt kasvanud: 2007.a. oli Eestis käinud 13% üle 15-aastastest Norra elanikest, sh. 10% oli Eestis käinud ühe korra ja 3% oli käinud kaks korda või rohkem. 2010.aastaks aga oli 2007.aastaga võrreldes Eestis käinute arv kasvanud tagasihoidlikult (15%-ni). See peegeldub ka Eesti majutusstatistikas: kuni 2007.aastani kasvas Eestis majutatud Norra turistide arv aasta-aastalt, jõudes 2007.aastal seni rekordilisele tasemele. Alates 2008.aastast on aga nende külastuste arv aasta-aastalt vähenenud. Nagu näitab järgnev joonis, oli 2007.aastaks 2004.aastaga võrreldes kasvanud Eestis käinute osatähtsus peaaegu kõigi elanikkonna gruppide seas (eriti märkimisväärne kasv oli siiski Oslo elanike seas). 2010.aastaks aga oli 2007.aastaga võrreldes Eestis käinute arv kasvanud põhiliselt kõrgema haridusega
2 Allikad: Norra elanikkonna küsitlused, dets. 2004, dets. 2007 ja sept. 2010. EAS on 3 korral tellinud Norra elanikkonna telefoniküsitlusi, eesmärgiga uurida elanikkonna erinevate segmentide hulgas Eesti mainet puhkusesihtkohana ja huvi erinevate puhkusereiside vastu Eestisse järgmisel kolmel aastal. Iga kord küsitleti 1000 üle 15-aastast inimest kogu Norra elanikkonda esindava omnibussuuringu raames. 2004.a. viis küsitluse läbi Field Work Scandinavia AS ning 2007. ja 2010.aastal Norstat Norge AS.
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 10
inimeste ning Oslo ja Lõuna-Norra elanike seas. Vanusegruppide lõikes on kasv olnud viimasel kolmel aastal enam-vähem ühtlane: Eestis käinute arv on veidi kasvanud kõigis vanusegruppides.
0%1%2%3%4%5%6%7%8%9%
10%11%12%13%14%15%16%17%18%19%20%21%22%23%24%
Kõ
ik
põ
hi-
või
kesk
har
idu
s
kõrg
em h
arid
us
Meh
ed
Nai
sed
15-2
9 a.
30-3
9 a.
40-5
9 a.
üle
60
a.
Osl
o
mu
ud
p
iirk
on
nad
% Norra üle 15 a. elanikest, kes on käinud Eestis. (% vastanutest, dets. 2004, dets. 2007 ja sept.2010)
2004 2007 2010
VANUSEGRUPP ELUKOHAPIIRKONDHARIDUSTASE
Tabel 1. Norra elanikkonna jagunemine regiooniti. Allikas: Statistics Norway. Regiooni osatähtsus Norra elanikkonnast Maakonnad
Kogu elanikkond Maakonna keskus
Kogu Norra 4 858 199 100% Oslo 12% 586 860 12,1%
Ida-Norra 34,4%
Østfold 271 662 5,6% Moss Akershus 536 499 11,0% (Oslot ümbritsev mk) Hedmark 190 709 3,9% Hamar Oppland 185 216 3,8% Lillehammer Buskerud 257 673 5,3% Drammen Vestfold 231 286 4,8% Tønsberg
Lõuna-Norra 9,2%
Telemark 168 231 3,5% Porsgrunn/ Skien Aust-Agder 108 499 2,2% Arendal Vest-Agder 170 377 3,5% Kristiansand
Lääne-Norra 20,8%
Rogaland 427 947 8,8% Stavanger Hordaland 477 175 9,8% Bergen Sogn og Fjordane 107 080 2,2% Hermansverk
Kesk-Norra 13,9%
Møre og Romsdal 251 262 5,2% Molde Sør-Trøndelag 290 547 6,0% Trondheim Nord-Trøndelag 131 555 2,7% Steinkjer
Põhja-Norra 9,6%
Nordland 236 271 4,9% Bodø Troms 156 494 3,2% Tromsø Finnmark 72 856 1,5% Vadsø
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 11
Kavatsus lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulla Lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut pidas 2010.a. septembris väga tõenäoliseks 3% ja üsna tõenäoliseks 14% vastanutest, samas vähetõenäoliseks 28% ja üldse mitte tõenäoliseks koguni 50% vastanutest. 5% polnud sellele võimalusele mõelnud ega osanud seisukohta võtta.
3% 3% 3% 1% 5% 2% 2% 2%7% 6%
14% 17%11% 11%
12%13%
23%
12%
22% 26%
28% 24%27% 29%
28% 32%
27%
27%
37%23%
50%46% 55% 55% 51% 50% 37%
54%
28%
31%
5%10%
4% 4% 4% 3%11%
5% 5%14%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Kõ
ik
Põ
hja
-No
rra
Kes
k-N
orr
a
Lää
ne-
No
rra
Ida-
No
rra
Lõ
un
a-N
orr
a
Osl
o
Po
le E
esti
s kä
inu
d
Käi
nu
d E
esti
s ü
he
korr
a
Käi
nu
d E
esti
s 2
või
roh
kem
ko
rda
% Norra elanikest, kes peavad väga või üsna tõenäoliseks lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut (% vastanutest, sept. 2010)
Ei tea
Väga eba-tõenäoline
Mitte eriti tõenäoline
Üsna tõenäoline
Väga tõenäoline
ELUKOHT
3% 2% 3% 4% 3% 2% 4% 1% 3% 3% 2% 4% 4%
14%8%
11%15% 20%
15% 12%9%
17% 16%14%
19%
8%
28%
19%
32%26%
30%
29%26%
23%
23%34%
35%29%
22%
50%
65%
50% 47%
42%49%
51%61%
50%
44% 46% 46%
56%
5% 5% 4% 7% 4% 4% 7% 5% 7%3% 3% 2%
10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Kõ
ik
põ
hih
ari
du
s
ke
sk
ha
rid
us
1-3
a.
kõ
rgh
ari
du
st
4 v
õi
roh
ke
m
aa
sta
t k
õrg
ha
rid
us
t
Me
he
d
Na
ise
d
15
-19
a.
20
-29
a.
30
-39
a.
40
-49
a.
50
-59
a.
üle
60
a.
% Norra elanikest, kes peavad väga või üsna tõenäoliseks lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut (% vastanutest, sept. 2010)
Ei tea
Väga eba-tõenäoline
Mitte eriti tõenäoline
Üsna tõenäoline
Väga tõenäoline
VANUSEGRUPP
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 12
Oluline erinevus vastustes seostus eelneva Eesti külastamise kogemusega. Eestisse puhkusereisile tulla soovijaid on kõige rohkem nende seas, kes on Eestis mitu korda käinud (32%). Järgnevad Eestis ühe korra käinud inimesed (neist peab Eestisse puhkusereisile tulekut üsna või väga tõenäoliseks 29%). Neist, kes pole Eestis käinud, peab siia reisimist tõenäoliseks vaid 14%. Eestisse reisida kavatsejaid on rohkem ka kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega elanikkonna gruppide hulgas. Keskmisest veidi rohkem on Eestisse reisida kavatsejaid ka 50-59a. inimeste hulgas, keskmisest vähem 15-19a. ja üle 60-a. inimeste hulgas. Regioonide lõikes eristuvad eelkõige Oslo elanikud (neist peab Eestisse puhkusereisile tulekut üsna või väga tõenäoliseks 25%). Kui võrrelda erinevate regioonide elanike reisimiskavatsusi regioonide rahvaarvuga, ilmneb, et kuna Oslot ümbritsev Ida-Norra on rahvaarvu poolest suurim regioon (34% Norra elanikkonnast), moodustavad Ida-Norra elanikud ka suurima osa (35%) Eestisse reisida kavatsejatest (vt. järgnev joonis).
12%18%
34%
35%
9%
8%
21%15%
14% 12%
10% 12%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
regiooni osatähtsus kogu elanikkonnast tõenäolised Eestisse reisijad*
Norra kogu elanikkonna ja tõenäoliste Eestisse reisijate jagunemine regiooniti
Põhja-Norra
Kesk-Norra
Lääne-Norra
Lõuna-Norra
Ida-Norra
Oslo
* Norra elanikud, kes peavad väga või üsna tõenäoliseks lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut (sept.2010)
Võrreldes 2007.a detsembris tehtud küsitlusega on 2010.aastaks veidi vähenenud nende arv, kes peavad Eestisse reisimist tõenäoliseks ning suurenenud nende arv, kes peavad seda ebatõenäoliseks (2007.a. detsembris pidas lähemal kolmel aastal Eestisse puhkusereisile tulekut tõenäoliseks 19%, ebatõenäoliseks 72% vastanutest). Võrreldes 2007. aastaga oli 2010.aastal kasvanud Eestisse reisida kavatsejate osatähtsus Oslo elanike seas (17%-lt 2007.aastal 25%-ni 2010.aastal) ning veidi ka 20-29aastaste noorte seas. Muude sihtgruppide seas oli nende osatähtsus vähenenud. Seejuures oli Eestis käinute seas vähenemine veidi märgatavam kui mittekäinute seas (Eestis mittekäinute seas oli Eestisse reisida kavatsejate osatähtsus vähenenud 16%-lt 2007.aastal 14%-le 2010.aastal, Eestis käinute seas aga 36%-lt 2007.aastal 30%-le 2010.aastal). Millist tüüpi puhkusereisidest Eestisse on Norra elanikud huvitatud? Neilt, kes vastasid, et nad väga või üsna tõenäoliselt kavatsevad lähemal kolmel aastal tulla Eestisse puhkusereisile, küsiti, millisele reisile nad sooviksid tulla. Neile kahele küsimusele vastas seega vaid 166 inimest, mistõttu ei ole võimalik tulemusi erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes detailsemalt analüüsida. Kõige rohkem nimetati lennureisi Tallinna (2-3 ööd Tallinnas), mida pidas väga või üsna
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 13
huvipakkuvaks 74% vastanutest (vt. järgnev joonis). Muid variante nimetati sellega võrreldes tunduvalt vähem. Laevareisi Stockholmi kaudu Tallinna (2-3 ööd Tallinnas) pidas huvipakkuvaks 49%, reisi Eestisse kombineeritult Peterburi külastusega 47%, Balti riikide ringreisi 44% ja spaapuhkust 42% sellele küsimusele vastanutest. Ühepäevareisi Tallinna (Stockholmis või Helsingis viibides) nimetas huvipakkuvaks 30%, maapuhkust 20%, autoringreisi Eestis 16% ja organiseeritud bussiringreisi Eestis vaid 12%. Eestis käinute seas oli mittekäinutega võrreldes veidi rohkem neid, kes märkisid huvi Eesti külastuse kombineerimise vastu Läti ja Leedu või Peterburiga. Võrreldes 2007.aastaga on mõnevõrra vähenenud huvi spaapuhkuse, maapuhkuse, bussiringreiside ja Balti riikide ringreiside vastu, samas on mõnevõrra kasvanud huvi laevareiside vastu (nii üheks kui ka mitmeks päevaks).
41%
16%22% 20%
25%
11% 11% 7% 4%
33%
33% 25%24%
17%
19%9%
9%8%
10%
14%27%
24%18%
13% 32%
15%12%
5%
16%
10%
13%
12%
17%
16%
22%
16%
11%20%
15% 19%26%
40%33%
48%
58%
0%5%
10%15%20%25%30%35%40%45%50%55%60%65%70%75%80%85%90%95%
100%
Len
nu
reis
T
alli
nn
a (2
-3
öö
d T
allin
nas)
Lae
vare
is
Sto
ckh
olm
i ka
ud
u T
allin
na
(2-3
öö
d
Tal
lin
nas
)
Rei
s E
esti
sse
koo
s P
eter
bu
ri
küla
stu
sega
Bal
ti ri
ikid
e ri
ng
reis
Sp
aap
uh
kus
Üh
epäe
vare
is
Tal
linn
a (S
tock
hol
mis
v
õi H
elsi
ng
is
viib
ides
)
Ma
apu
hku
s
Au
tori
ng
reis
E
esti
s
Org
anis
eeri
tud
bu
ssir
ing
reis
E
est
is
Kui huvitatud olete nimetatud reisidest Eestisse? (sept.2010) (% vastanutest skaalal: 5- väga huvitatud, 1- üldse mitte huvitatud)
(vastasid vaid need, kes peavad tõenäoliseks lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut)
1
2
3
4
5
Ajaveetmisvõimalustest ja vaatamisväärsustest Eesti-reisil (vt. järgnev joonis) nimetati kõige huvipakkuvamatena restorane ja kohvikuid (neid pidas oluliseks reisikomponendiks 84% vastanutest). Arhitektuuri nimetas huvipakkuvana 52% ja aktiivseid harrastusi looduses 33%. Kõiki ülejäänud tegevusi (näitusi, kultuurisündmusi, looduslikult kaunite kohtade külastamist, puhkust mere ääres, ostuvõimalusi ja ööelu) märkis suuremal või vähemal määral huvipakkuvana veidi üle 40% vastanutest. Aktiivsed harrastused looduses ja ööelu pakuvad huvi põhiliselt 15-39aastastele, kultuuriüritused pigem 30-49aastastele ning arhitektuur ja näitused pigem üle 30-aastastele. Võrreldes 2007.aastaga on mõnevõrra kasvanud huvi arhitektuuri ning muuseumide ja näituste vastu, samas aga vähenenud huvi looduslikult kaunite kohtade külastamise ja ostuvõimaluste vastu.
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 14
49%
24%17% 17% 18% 15% 15% 13% 9%
35%
28%
26% 26% 25% 27% 26% 28%
24%
11%
28%
26% 28% 27% 29% 36%29%
26%
3%
11%
21% 15% 19% 15%
16%19%
23%
8% 9% 13% 10% 13%7% 10%
18%
0%5%
10%15%20%25%30%35%40%45%50%55%60%65%70%75%80%85%90%95%
100%
Res
tora
nid
/ ko
hvi
kud
Arh
itek
tuu
r
Mu
use
um
id, n
äitu
sed
Pu
hku
s m
ere
ääre
s/
ran
nas
Ku
ltu
uri
sün
dm
use
d
Öö
elu
Lo
od
usl
iku
lt k
aun
ite
koh
tad
e kü
last
amin
e
Ost
uvõ
imal
use
d
Akt
iivs
ed h
arra
stu
sed
lo
od
use
s
Kui huvitatud olete nimetatud tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestisse reisides? (sept. 2010) (% vastanutest skaalal: 5- väga huvitatud, 1- üldse mitte huvitatud)
1
2
3
4
5
vastasid vaid need, kes peavad tõenäoliseks lähemal 3 a. Eestisse puhkusereisile tulekut
Millised on Norra elanike arvates Eesti kui reisisihi tugevad ja nõrgad küljed? Eesti maine uurimiseks paluti vastajatel öelda üheksa etteantud väite kohta, kui hästi see nende meelest iseloomustab Eestit. Eestit kõige rohkem iseloomustavateks peeti väiteid „Eesti hinnatase on Norra turistidele soodne” ja „Norra turistidel on Eestisse lihtne reisida“ – mõlemaga nõustus ligi 2/3 vastanutest (vt. järgnev joonis). Neid võib pidada Eesti tugevateks külgedeks Norra elanike silmis (keskmine hinne 5-palliskaalal 4,0-4,1). Ülejäänud teguritele antud hinded olid juba üksjagu madalamad. Kolmandiku ringis oli vastanuid, kes nõustusid väidetega, et turismiinfot Eesti kohta on lihtne leida, et Eesti on turvaline reisisihtkoht, et Eesti elanikud on turistide vastu sõbralikud ja et Eesti pakub Norra turistidele huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi. Nende nelja teguri osas on hinnangud pigem rahuldavad kui head (keskmine hinne 5-palliskaalal 3,3 ja 3,5 vahel). Eesti turismiinfrastruktuuri taset pidas pigem heaks 13% ja pigem halvaks 14% (ülejäänud hindasid seda kas rahuldavaks või ei osanud hinnangut anda). Pigem negatiivne oli aga arvamus ja Eesti atraktiivsusest lastega perede sihtkohana – selle teguri puhul oli negatiivseid hinnanguid tunduvalt rohkem kui positiivseid. Vastanutest, kellel oli lapsi, pidas Eestit lastega peredele atraktiivseks sihtkohaks 14%, ebahuvitavaks sihtkohaks aga 29%. Kui võrrelda tulemusi 2007.aastaga, on 2010.aastaks mõnevõrra kasvanud nende arv (52%-lt 2007.aastal 62%-le 2010.aastal), kes arvasid, et Norra turistil on lihtne Eestisse reisida (seega hinnangud Eestisse reisimise lihtsusele on tõusnud samale tasemele kui hinnangud Eesti hinnatasemele). Kõigi muude tegurite osas on hinnangud püsinud 2007.aastaga sarnasel tasemel.
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 15
32% 30%
15%10% 10% 8%
3% 4%
18%
32% 32%
21%25% 22% 22%
10% 8%
28%
13% 17%
22% 29%27% 28%
30% 28%
24%
2% 3%
10%10%
5% 8%
10% 17%
7%
2%1%
6%4%
2%4%
4%
9%
3%
18% 16%26% 23%
34% 30%
43%34%
20%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
No
rra
turi
sti
de
s
eis
uk
oh
as
t on
Ee
sti
h
inn
ata
se
so
od
ne
No
rra
turi
sti
l on
lih
tne
Ee
sti
ss
e
reis
ida
Tu
ris
miin
fot
Ee
sti
k
oh
ta o
n l
ihtn
e l
eid
a
Ee
sti
on
tu
rva
line
re
isis
ihtk
oh
t
Ee
sti
ela
nik
ud
on
tu
ris
tid
e v
as
tu
sõ
bra
liku
d
Ee
sti
pa
ku
b
no
rra
las
tele
h
uv
ita
va
id v
aa
tam
is-
vä
ärs
us
i ja
teg
ev
us
i
Ee
sti
tu
ris
miin
fra
str
uk
tuu
r o
n h
äs
ti a
ren
en
ud
Ee
sti
on
atr
ak
tiiv
ne
s
ihtk
oh
t la
ste
ga
p
ere
de
le
Ee
sti
tun
du
b
no
rra
las
tele
h
uv
ita
va
m s
ihtk
oh
t k
ui 3
a. t
ag
as
i
Kui hästi iseloomustavad nimetatud väited Eestit? (sept. 2010)(% Norra elanikest, vastuste jaotus skaalal: 5- väga hästi, 1- üldse mitte)
ei tea
1
2
3
4
5
30%
45%
27%
46%
8%
22%14%
23%
9%15%
8% 10%3% 6%
31%
39%
31%
34%
19%
40%
21%
24%
24%
32%
20%
36%
8%
21%
14%
8%
17%
13%
27%
24%
20%
28%
28%
35%
27%
30%
28%
40%
2%
1%
3%
3%
4%
10%
10%
10%
10%
10%
8%
10%
9%
13%2%
2%
2%
1%
2%
2%
6%
4%
4%
4%
4%
3%
4%
4%
21%
4%
19%
3%
40%
29%
11%
26%
3%
34%
12%
48%
16%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
pole Eestis käinud
käinud Eestis
pole Eestis käinud
käinud Eestis
pole Eestis käinud
käinud Eestis
pole Eestis käinud
käinud Eestis
pole Eestis käinud
käinud Eestis
pole Eestis käinud
käinud Eestis
pole Eestis käinud
käinud Eestis
Norra turistide seisukohast on Eesti
hinnatase soodne
Norra turistil on lihtne Eestisse reisida
Eesti elanikud on turistide vastu
sõbralikud
Turismiinfot on Eesti kohta lihtne leida
Eesti on turvaline reisisihtkoht
Eesti pakub norralastele huvitavaid
vaatamisväärsusi ja tegevusi
Eesti turismiinfra-struktuur on hästi
arenenud
Kui hästi iseloomustavad antud väited Eestit? (% Norra elanikkonnast, lähtuvalt Eesti külastamise kogemusest, sept.2010). Skaala: 5- väga hästi, 1- üldse mitte.
ei tea
1
2
3
4
5
Hinnangud sõltusid kõige rohkem Eesti külastamise kogemusest. Eestit külastanute hulgas oli tunduvalt rohkem neid, kes oskasid erinevate tegurite kohta hinnanguid anda (vt. eelnev joonis), ning nende hinnangud olid peaaegu kõigile teguritele ka positiivsemad. Vaid väiteid „Eesti on atraktiivne lastega peredele“ ja „Eesti tundub norralastele huvitavam sihtkoht kui 3 a. tagasi“ hindasid mõlemad grupid enam-vähem ühtemoodi.
EESTI POTENTSIAAL PUHKUSESIHTKOHANA NORRAS 16
Norra elanike keskmisega võrreldes andsid Oslo elanikud mõnevõrra positiivsemad hinded Eesti turismiinfo kättesaadavusele ja turismiinfrastruktuurile ning tunduvalt positiivsemad hinded Eesti turvalisusele ja eriti Eesti vaatamisväärsuste atraktiivsusele. Kui kogu Norra elanikkonnast nõustus väitega, et Eesti on turvaline sihtkoht, 35%, siis Oslo elanikest 49%. Kui kogu Norra elanikkonnast nõustus väitega, et Eesti pakub Norra turistidele huvitavaid vaatamisväärsusi ja tegevusi, 30%, siis Oslo elanikest koguni 51%. Oslo elanike hinnang Eesti vaatamisväärsuste atraktiivsusele oli ka võrreldes 2007.aastaga tunduvalt kasvanud (2007.a. pidas neid huvitavateks 37%, 2010.a. 51%). Väitega, et Eestisse on lihtne reisida, nõustujaid oli rohkem Oslo, Kesk- ja Ida-Norra elanike seas. Lääne-Norra elanike hinnangud olid peaaegu kõigi tegurite osas veidi madalamad kui Norra elanikel keskmiselt. 4. TRANSPORDIÜHENDUS Kuni 2007.aastani toetas nõudluse kasvu Norrast mitmel aastal järjest lennuühenduste lisandumine Oslost Tallinna. Estonian Air lisas Tallinn-Oslo liinile lende 2005. ja 2006.aastal. Lisaks alustas 2006.a. maist otselende Norwegian Air Shuttle, mille järel Norra turistide arvu kasv veelgi kiirenes. Eriti märkimisväärne oli kasv madalhooajal 2006.a. novembrist 2007.a. aprillini. Lisaks Norwegiani poolt toodud täiendavatele reisijatele kasvas samal perioodil ka Estonian Airi poolt Tallinn-Oslo liinil teenindatud reisijate arv. 2007.aasta suvehooajal pakkusid Estonian Air ja Norwegian Air Shuttle kokku 18 otselendu Oslost Tallinna, 2007/2008 talvehooajal 12 lendu nädalas). Alates 2008.aastast on lennuühenduste arv Oslost Tallinna veidi vähenenud. 2008.a. suvehooajal pakkusid Estonian Air ja Norwegian Air Shuttle Oslost Tallinna kokku 14 lendu nädalas, 2009. ja 2010.a. suvehooajal kuni 12 lendu nädalas (2009/2010 talvehooajal oli 10 lendu nädalas). Võrdluseks võib tuua, et Riiga sai 2008.a. suvel Norrast lennata järgmiselt: Oslost kuni 25 korda nädalas, Bergenist 2 korda, Stavangerist 2 korda, Trondheimist 2 korda ja Ålesundist 2 korda nädalas (kokku 33 lendu nädalas). 2009.a. kevadel alustas airBaltic lende ka Riiast Tromsøsse (4 korda nädalas). 2010.a. suvel on Riiga Norrast lende järgmiselt: Oslost 21 (juulist augustini 25) korda nädalas, Bergenist ja Stavangerist 7 korda, Tromsøst ja Ålesundist 3 korda ning Trondheimist 2 korda nädalas (kokku 43 lendu nädalas). 2010.a. detsembrist alustab Ryanair lende Oslost (Ryggest) Tallinna 3 korda nädalas. Andmete allikad:
• Ferieundersøkelsen 2009 (Norra elanike puhkusereiside uuring) (Statistics Norway) • New Media Review (European Travel Commission) • Eesti majutusettevõtete statistika 1999-2009 (Statistikaamet) • Väliskülastajate uuring 2007-2009 (Statistikaamet) • Eesti maine puhkusesihtkohana: Norra elanikkonna küsitlused, 2004, 2007 ja 2010 (EAS)
Täiendav info:
• EAS on tellinud ka uuringu Eesti potentsiaalist Norra firmade konverentside ja preemiareiside sihtkohana: Süvaintervjuud Norra reisifirmadega, kes korraldavad seminari- ja preemiareise välisriikidesse, juuli 2007 (EAS), mille kokkuvõte asub http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika
Koostanud: Piret Kallas, turismiuuringute koordinaator Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus 8.okt.2010