x

Yo what`s up Vlad

Sissejuhatus

Kainosoikum Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks. Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Põhiliselt Neogeenis toimunud Alpi kurrutuse käigus tekkisid Alpid, Püreneed, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja ja Andid. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke.

Paleogeeni ajastu geograafia• Paleogeenis jätkusid Pangaea hiidmandri lagunemine,

Atlandi ja India ookeani moodustumine, Tethyse sulgumine ning alpi kurrutus, tekkisid Alpide, Karpaatide, Kaukasuse, Atlase, Himaalaja jt. noorte kurdmäestike keskahelikud, jätkus Kordiljeeride ja Andide kerkimine.

• Ida-Aafrikas tekkisid murrangute tagajärjel alangud, kus tänapäeval paiknevad Njassa ja Tanganjika järv ning Punane meri. Mäetekkega kaasnes vulkanism.

• Paleogeenis toimus Maa senises ajaloos viimane suur mere pealetung, mis saavutas suurima ulatuse Eotseeni lõpus. Meri kattis suure ala Ida-Euroopa tasandiku lõunaosast, Lääne-Siberist, Kesk-Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Turkestanist.

en.academic.ru/ dic.nsf/enwiki/14315

Paleogeeni taimestik• Paleogeenis taimestik muutub. Palju uusi katteseemnelisi taimi.• Õislillede arv ja mass suureneb.• Moodustus kaks taimestikuala:

– 1) Troopiline (haaras Mehhikot, Lääne-Euroopat ja Põhja-Aasiat)• Ülekaalus igihaljad looberipuud, palmid, mirtid, hiidsekvoiad, troopilsed

tammed ja puutaolised sõnajalad.• Tänapäeva Euroopa alal kasvasid kastanid, tammed, looberid,

kamperipuud, magnooliad, palmid, bambus...• Eotseenis kliima muutus veelgi soojemaks ja hakkasid kasvama sandaali ja

seebipuud, eukalüptid. Eotseeni lõpus kliima jahened ja kerkisid vahtrad, tammed ja papplid.

– 2) Parasvööde (Aasia, Ameeria ja tänapäeva Antarktika)• Kasvasid kastanid, pöögid, tammed, magnooliad, kased, papplid, sekvoid

oli vähem. Vahest tulid ette palmid ja kuused. Metsad, millest tekkisid süsi ja nafta olid väga soised, seal kasvasid valdavalt okaspuud. Soode kaldadel kasvas kõrkjas.

Paleogeenis tekkisid paljud maavarade (nafta, süsi, gaas, fosforiit, klaasliiva jne) leiukohad.

Paleogeeni ajastu loomastik • Algas võimuvahetus loomariigis -

roomajad tõrjuti kõrvale. Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaid sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid. Nüüd said tähtsamaks rühmaks imetajad.

• Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, kuid oma näo ajastule annavad kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad. Paleogeeni ajastu keskpaika jääb ka poolahvide ja ahvide ilmumine.

Paleogeeni ajastu loomastik

•Paljud tekkinud imetajad olid liiga suured ja kohmakad, et eluvõitluses alles jääda. •Näiteks londilise dinoteeriumi kihvad olid 4 m pikad; mõõkhambulisel tiigril olid mitmekümne sentimeetrised kihvad; sarvedeta ninasarvik indrikoteerium kasvas 8 m pikkuseks ja sai süüa peamiselt puulehti ja võrseid, lennuvõimetu hiidllind diornis oli 3 m kõrgune ja meenutas noort kaelkirjakut.

Neogeeni ajastu geograafia

• Kuigi maakera gloobus sarnanes tänapäevasega, toimus neogeeni ajastul mõned suured muutused.

• Vahemere läänepoolne osa sulgus ja eraldus Atlandi ookeanist ligi 600 tuhandeks aastaks. Selle tulemusena Vahemeri praktiliselt kuivas tühjaks.

• Teiselpool Aafrika kontinenti moodustusid Agaba Laht, Punane meri ja neogeeni ajastu lõpu poole Great Rift Valley.

Neogeeni taimestik• Kliima jaheneb, troopilised vormid kaovad. Kliima

tsoonilisus.• Miotseeni alguses floora ei erine paleogeeni omast, kuid selle

keskpaigal lõunaaladel kasvavad palmid ja looberipuud, keskmistel laiustel okaspuud ja lehtpuud (papplid, kastanid, tammed, kõrkjas, kased), põhjas kasvavad kuused, männid, ploomid, kased, saarepuud.

• Pliotseenis Lõuna-Euroopas veel säilivad palmid ja looberid, Siber kaetud okaspuumetsadega ja ainult jõeorudes veel kasvavad kreeka pähklid.

• Põhja-Ameerikas leht- ja okaspuud tõrjuvad välja troopilisi taimi.

• Pliotseeni lõpus Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjas oli tundra.

Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus.

Neogeeni ajastu loomastik

• Kujunesid välja inimahvid - simpansid, gorillad ja orangutangid neogeeni lõpul algas põhjapoolkeral ulatuslik jahenemine ning jääaegJääajad vaheldusid jäävaheaegadega, mil toimus väike soojenemine.

• Kuni jäätumise alguseni elasid Euroopas lõunamaised loomad, kes nüüd pidid liustike eest põgenema.Põhjast liikusid lõunasse ka jahedama kliimaga kohanenud loomad - mammutid, karvased ninasarvikud ja põhjapõdrad.Jääaegade järel allesjäänud loomamaailm on tunduvalt väiksem nendest loomadest, kes elasid enne jääaega.

http://www.dinos.ru/text/neogen2.htm

Kvaternaari ajastu geograafia

http://jan.ucc.nau.edu/~rcb7/Pleistmoll.jpg

Kvaternaari iseloomustab:•järsk kliima jahenemine. •Viimase miljoni aasta jooksul oli vähemalt kuus jääaega. •Kujunesid tänapäeva kliimavööndid. •Jääaja vahelistel periodidel valdas parasvöötmeline kliima. •Paljud parasvöötme sooja armastavad taimed suresid välja. •Perioodilised kliimamuutused on suuresti mхjutanud maailmamere taset, kõikumine on ulatunud kuni 200 meetrini.

Kvaternaari taimestik• Jääaja taimestik

– Tungivast jääst lõuna poole oli kolm tsooni: tundra, taiga ja steppid. Tundras kasvasid samblad ja samblikud, taigas kuused ja männid, vahest olid ka kased ja haabid. Steppides kasvasid rohud. Steppitsoon oli tõrjutud lõunasse.

• Jääajavaheline taimestik.– Laialt kasvasid roosid ja liiliad, pähklipuud. Euroopas

valdavalt kasvasid lehtpuud (haab, tamm, pöök, saarepuud, vahtrad)

Taimestiku edasi-tagasi migratsiooni takistasid piki laiuskraade paiknevad mäestikud, seega paljud soojakliimalised taimed säilisid ainult lõunapoolsetes regioonides.

Kvaternaari ajastu loomastik

• Kujunesid välja esimesed neandertaallased Ja esimesed inimesed.

• Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja mõtlema järjest täiuslikemaid töö- ja jahiriistu. Nii arenesid ka nende mõistus ja kõnevõime.

Tänud!!Vladislav Bolmatov & Arnold Jürisalu

AAGB11 (2009)

Kasutatud allikad:

•Geokronoloogiline skaala

•Google picture search

•http://www.paleontology.euro.ru/text/paleogen3.htm

•http://www.dinos.ru/text/neogen2.htm

•http://www.zoohall.com.ua/findex.php?page=http://www.zoohall.com.ua/leftframes/dinozaurus/histori_jizni/chetvert_period.htm