EESSÕNAKäesoleva majandus- ja rahandusprognoosi eesmärk on anda ajakohane ja täpne alus Riigikogule ja valitsusele järgmise aasta riigieelarve koostamiseks. Samuti on see aluseks seadusemuudatuste mõjuhinnangutele. Prognoos on mõeldud ka laiemaks avalikuks kasutamiseks, pakkudes analüüsi majanduses ning riigi rahanduses toimuvast ja ühe tõenäolise tulevikustsenaariumi.Prognoosi koostamist reguleerib Riigieelarve seadus. Prognoosi aluseks on viimane avaldatud majandus- ja rahandusstatistika ning see on koostatud jooksva ning järgneva nelja aasta kohta. Vastavalt seadusele ollakse selle koostamisel ning metoodilistes valikutes sõltumatud. Metoodilised valikud on tehtud parima teadmise juures ning läbipaistvalt. Prognoos sisaldab võrdlust teiste prognoosidega ning metoodika kirjeldust. Käesoleva prognoosi eeldused on fikseeritud 2018. aasta augusti lõpu seisuga.

Fiskaalpoliitika osakond

Kaanefoto: Max Pixel (http://www.maxpixel.net )

SISUKORDEESSÕNA 2SISUKORD 3JOONISED 5TABELID 6KOKKUVÕTE 7

Ettevaatlikkus toetab stabiilset majandusarengut 71. MAKROMAJANDUSPROGNOOS 8

1.1. MAJANDUSAKTIIVSUS JA PAKKUMINE 8Majanduse hetkeolukord on hea. Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2018. aastal 3,6%

81.2. MAJANDUSE KASVUPOTENTSIAAL JA MAJANDUSTSÜKKEL 9

Majandus on tõusufaasis ja kasv on potentsiaalsest kiirem. Tasakaalustamatused on väikesed91.3. TARBIMINE 10

Elanike tarbimiskäitumine on sissetulekutega võrreldes säästlik ja laenuvõtmine ettevaatlik 101.4. INVESTEERINGUD (KAPITALI KOGUMAHUTUS) 11

Ettevõtete investeeringute tase on madal, kuid teadus-arendustegevuse maht kasvab kiiresti11

1.5. VÄLISKAUBANDUS 12Välisnõudluse kasv on aeglustumas, kuid püsib ajaloolises võrdluses tugevana 12

1.6. INFLATSIOON 13Hinnatõusu veavad tõusnud energiahinnad, inflatsioon lähiaastatel veidi pidurdub 13

1.7. TÖÖTURG 14Aktiivne tööturg pakub võimalusi tööturul osalemiseks. Tööjõupuudus on suurim ehituses ja teeninduses 14

1.8. PALK JA TÖÖJÕUKULU 15Palgakasv on kooskõlas majanduskasvuga 15

2. VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON 162.1. VALITSUSSEKTORI EELARVE NOMINAALNE POSITSIOON 16

Käesoleva aasta eelarve ülejääk paaril järgneval aastal väheneb 162.2. VALITSUSSEKTORI STRUKTUURNE EELARVEPOSITSIOON JA EELARVEPOLIITIKA MÕJU 17

Struktuurne eelarvepositsioon on prognoosiperioodil tasakaalulähedane 173. VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD 19

3.1. VALITSUSSEKTORI TULUD 19Valitsussektori tulude kasvu 2018. aastal toetab maksulaekumiste ning välistoetuste kasv 19

3.2. RIIGIEELARVE MAKSULISTE TULUDE PROGNOOS 192018. aastal laekuvad oodatust paremini käibemaks ja tööturu maksud 19

3.3. RIIGIEELARVE MITTEMAKSULISTE TULUDE PROGNOOS 23Mittemaksuliste tulude prognoos väheneb järgnevatel aastatel välistoetuste mahu languse tõttu 23

3.4. VALITSUSSEKTORI KULUD 24Valitsussektori investeeringute tase püsib stabiilselt 6% lähedal SKPst 24

4. MAKSUKOORMUS JA MAKSUKULUD 264.1. MAKSUKOORMUS SUHTENA SKPSSE 26

Maksukoormus langeb prognoosiperioodi lõpuks 2015. aasta tasemele 264.2. MAKSUPOLIITILISED MUUDATUSED 27

Üldise maksuvaba tulu kehtestamise mõju kõige suurem 274.3. EFEKTIIVNE MAKSUMÄÄR – MAKSUSTRUKTUURI JA TRENDIDE SISULISEM NÄITAJA 27

Eesti tööjõu maksukoormus on Euroopa Liidu keskmisest tasemest madalamal 27 Lk 3

4.4. KUI PALJU TÖÖJÕUKULUDEST LÄHEB MAKSUDEKS – TÖÖJÕU MAKSUKIIL 28Üksikisiku maksukiil on iga sissetulekutaseme juures madalam Euroopa Liidu keskmisest 28

4.5. MAKSUKULU 29Kõige suurem võit käibemaksu soodustustelt ravimitele ja meditsiiniseadmetele ning erimärgistatud kütuselt 29

5. VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE 305.1. RAHAVOOG JA NETOPOSITSIOON 30

Riigieelarve on lähiaastatel nominaalses ülejäägis, kuid samas on riigi rahavoog aastatel 2019-2022 negatiivne seoses laenude tagasimaksmise ja finantseerimistehingute rahastamisega 30

5.2 VALITSUSSEKTORI VÕLAKOORMUSE ARENG 30Võlakoormus väheneb prognoosiperioodi lõpuks 6,2%le SKPst 30

5.3. VALITSUSSEKTORI LIKVIIDSETE FINANTSVARADE ARENG 32Riigieelarve positsioon on lähiaastatel nominaalses ülejäägis ning loob eeldused reservide kogumiseks 32

6. RISKISTSENAARIUM 34LISA 1. PROGNOOSIEELDUSED 36

VÄLISKESKKONNA EELDUSED 36Vaatamata riskide suurenemisele jätkub maailmamajanduse kiire kasv, samas globaalne kaubavahetus on aeglustumas 36

VÕRDLUS TEISTE INSTITUTSIOONIDE PROGNOOSIDEGA 37Selle aasta majanduskasvu prognoosi on langetatud, 2019. aasta osas on varieeruvus suur 37

RIIGI RAHANDUS 38Prognoos lähtub majandusolukorrast ja kehtivatest seadustest 38

LISA 2. TÄIENDAVAD JOONISED JA TABELID 39LISA 3. ÜHEKORDSED MEETMED JA NENDE MÕJU 54LISA 4. PROGNOOSIVEAD AASTATEL 2014-2017 55MÄRKUSED 58

Lk 4

JOONISEDJoonis 1. Majanduskasvu struktuur (%) 8Joonis 2. Kasvupotentsiaal (%) ja majandustsükkel (% SKPst) 9Joonis 3. Eratarbimine (% v.e.a.; % SKPst) 10Joonis 4. Laenud ja hoiused (% palgatulust; % hoiustest) 10Joonis 5. Kapitali kogumahutus (%v.e.a.; % SKPst) 11Joonis 6. Investeeringud (mln eurot, 2010. a hinnad) 11Joonis 7. Ekspordi areng (%) 12Joonis 8. Jooksevkonto struktuur (%) 12Joonis 9. Hindade dünaamika (%) 13Joonis 10. Tööturu areng (%) 14Joonis 11. Palga areng (%) 15Joonis 12. Nominaalne eelarvepositsioon 16Joonis 13. SKP lõhe ja struktuurne eelarvepositsioon 2013–2022 (% SKPst) 17Joonis 14. Riigieelarve tulud koos edasiantavate maksudega (mln eurot, %) 19Joonis 15. Valitsussektori investeeringud 2013–2022 (mln eurot, % SKPst) 24Joonis 16. Maksukoormus (% SKPst) 26Joonis 17. Tööjõu efektiivne maksumäär (% maksubaasist) 28Joonis 18. Maksukiil 2017–18, üksik lasteta inimene, kes teenib 33-250% keskmisest palgast (% tööjõukuludest) 28Joonis 19. Maksukulu (mln eurot) 29Joonis 20. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon 30Joonis 21. Keskvalitsuse võla tagasimaksed 31Joonis 22. Negatiivne riskistsenaarium (%) 34Joonis 23. Valitsussektori eelarvepositsioon ja osakaal SKPst, 2018–2020 34Joonis 24. Eesti 2018. aasta SKP prognooside võrdlus (%) 37Joonis 25. Eesti 2019. aasta SKP prognooside võrdlus (%) 37Joonis 26. Majandususaldusindeks ja kindlustunne eri sektorites 41Joonis 27. Tegevusalade panused SKP reaalkasvu (protsendipunkti) 41Joonis 28. Sisemajanduse koguprodukti kasv tarbimise meetodil (protsendipunkti) 42Joonis 29. Riigieelarve tulud koos edasiantavate maksudega 44Joonis 30. Valitsussektori kulutused Euroopa Liidu riikides 2017. aastal (% SKPst) 44Joonis 31. Valitsuse investeeringud füüsilisse ja inimkapitali (% SKPst) 45Joonis 32. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsiooni järgi Eestis (% SKPst) 45Joonis 33. Riigieelarve tööjõu- ja majandamiskulud 2013–2022 (mln eurot, % riigieelarvest) 46Joonis 34. Sotsiaal- ja tervishoiukulud 2015–2022 (mln eurot, % riigieelarvest) 46Joonis 35. Maksukoormus Euroopa Liidu riikides 2016. aastal (% SKPst) 47Joonis 36. Maksutulude jaotus vastavalt majanduslikule funktsioonile 47Joonis 37. Efektiivsed maksumäärad Eestis, Lätis, Leedus ja Euroopa Liidus (% maksubaasist) 48Joonis 38. Maksukiil ELs 2017. a, üksik lasteta inimene, kes teenib 50% keskmisest palgast (% tööjõukuludest) 48Joonis 39. Maksukiilu areng eri peretüüpides (% tööjõukuludest) 49Joonis 40. Stabiliseerimis- ja likviidsusreservi maht ning tulusus 53Joonis 41. SKP reaalkasv ja prognoosivead aastatel 2014-2017* 56Joonis 42. Hõive kasv ja prognoosivead aastatel 2014-2017* 56Joonis 43. Tarbijahindade kasv ja prognoosivead aastatel 2014-2017* 57

TABELIDTabel 1. Majanduskasvu prognoos 2018-2022 (%) 8

Lk 5

Tabel 2. Majanduse kasvupotentsiaali areng (%) 9Tabel 3. Eratarbimine 2003–2022 10Tabel 4. Kapitali kogumahutus 2003–2022 11Tabel 5. Valitsussektori eelarvepositsioon 2018-2022 17Tabel 6. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2017–2022 (% SKPst) 18Tabel 7. 2018-2022 aasta tulude prognoos (mln eurot) 19Tabel 8. 2018. aasta suvise prognoosi tulude muutus võrreldes 2018. aasta kevadprognoosiga (mln eurot) 20Tabel 9. Alkoholi piirikaubandus Läti piiril 21Tabel 10. Diislikütuse piirikaubandus Läti ja Leeduga 22Tabel 11. 2018. aasta suvise prognoosi mittemaksuliste tulude muutus võrreldes 2018. aasta kevadise prognoosiga (mln eurot) 23Tabel 12. Maksumuudatuste kumulatiivne mõju maksukoormusele vastavalt maksu majanduslikule funktsioonile 2018–2022 (% SKPst) 27Tabel 13. Valitsussektori võlakoormus 2015–2022 (mln eurot, % SKPst) 31Tabel 14. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt garanteeritud laenud 2010-2017 (% SKPst) 31Tabel 15. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2015–2022 (mln eurot, % SKPst) 33Tabel 16. Valitsussektori eelarvepositsioon riskistsenaariumi kohaselt 2018-2020 35Tabel 17. Prognoosi olulisemad väliseeldused (%) 37Tabel 18. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2018-2022 39Tabel 19. Hindade prognoos 2018–2022 39Tabel 20. Tööturu prognoos 2018–2022 (15–74-aastased) 39Tabel 21. Maksebilansi prognoos 2018–2022 40Tabel 22. Majandusprognooside võrdlus (%) 40Tabel 23. Riskistsenaarium 41Tabel 24. Administratiivsete hinnamuutuste mõju THI-le (%punkti) 42Tabel 25. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2017–2022 43Tabel 26. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) 44Tabel 27. Sotsiaal- ja tervishoiukulud 2015–2022 46Tabel 28. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2017–2022 (% SKPst) 49Tabel 29. 2018.-2022. aasta riigieelarve tulude prognoos 50Tabel 30. Peamised maksumuudatused 2018. ja 2019. aastal 51Tabel 31. Maksukulud riigieelarves aastatel 2018–2019 (mln eurot) 52Tabel 32. Kogumispensioni maksete protsendid aastatel 2010–2018 54Tabel 33. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2017–2022 (mln eurot) 54

Lk 6

KOKKUVÕTEEttevaatlikkus toetab stabiilset majandusarengut

2017. aasta 5% majanduskasv ehmatas ära nii mõnedki analüütikud ja kardeti, et Eesti majandus on jälle üle kuumenemas. Selline kiire kasv aga leidis aset pärast mitu aastat kestnud stagneerunud arengu perioodi. Lisaks raskendas majanduse võimetekohase mahu hindamist 20%ne langus majanduskriisi aastatel. Tehnilised hinnangud näitavad praegu Eesti majanduse toimimist veidi üle oma potentsiaalse taseme.Kasvu kiirenemist eelmisel aastal toetas järsult paranenud väliskeskkond, kuid ka meie ekspordipartnerite kiire kasv leidis aset pärast vaevalist kriisist taastumist. Majandususaldusindeksid on nii Eestis kui paljudes naaberriikides oma seekordse kõrgpunkti läbinud, mida mõjutavad ka levivad vabakaubanduspiirangud, kuid majandus-konjunktuur on sellegipoolest hea.Keskmise palga kasv aeglustub lähiaastail veidi ja palgakulude kasv tervikuna püsib majanduskasvuga samas tempos. Tegevusalade võrdluses on ka palgakasv olnud laiapõhjaline, kuigi tööjõu puudus, mis on suurim ehituses ja teeninduses, peaks seal kaasa tooma kiirema palgakasvu. Huvitaval kombel ei ole suures tööjõupuuduses vaevlevas majutuses-toitlustuses palgatase riigi keskmise suhtes sugugi tõusnud ja ehituses on viimasel kolmel aastal palk keskmise suhtes koguni langenud. Turumajanduses hoolitsevad ressursside optimaalse jaotuse eest hinnasignaalid ja kui kuskil on ressurssi puudu, peavad seal hinnad ja palgad tasakaalu taastamiseks tõusma keskmisest kiiremini.Tarbijatele on valmistanud pettumuse hinnatõus, mis kiirenes eelmisel aastal 3,4%ni ja inflatsioonitempo olulist taandumist ei ole oodata enne järgmist suve. Eelmisel suvel alanud naftatoodete hinnatõus jätkub seoses maailmamajanduse kiire kasvuga. Tänavune kuiv ilm kergitab nii elektri kui ka toidukaupade hindu.Tarbimise kasv on sellel ja järgmisel aastal ilmselt kiire ja püsib 4% lähedal, kuid eratarbimise osakaal majanduses on ajalooliselt madal ja viimasel ajal taas languses. Seda võib seletada sissetulekute ootamatult kiire kasvuga, mille jätkumisse ei usuta.Ettevaatlikult käituvad ka ettevõtted, kelle investeeringute tase on madal erinevate

nurkade alt vaadatuna. Eelmisel aastal tõstsid ettevõtete investeeringuid paar kitsast tegevusala ning investeeringud võivad majanduses tervikuna sellel aastal taas väheneda. Positiivsena võib siiski mainida, et kapitalimahutus intellektuaal–omandiga seotud toodetesse kasvab endiselt kiiresti ning viitab meie majanduse struktuuri muutumisele teadmismahukamaks.Aeg näitab, kas elanike suur säästmishuvi ja ettevõtete tagasihoidlik investeerimisaktiivsus on kriisi pikk vari, mis taandub aegamööda, kui kriisi vapustused ununevad. Kui tarbijate ja investorite usk tulevikku taastub, siis võib mõne aasta pärast oodata investeeringute ja sedakaudu tootlikkuse ning elatustaseme kiirematki kasvu. Kui see on uus normaalsus, siis jäävad kohalikud säästud tuleviku kasvu nimel kohalikku majandusse investeerimata ja Eesti kasvupotentsiaal jääb madalamaks.Valitsussektori eelarve on käesoleval aastal oodatust paremas seisus. Nii keskvalitsusele, kohalikele omavalitsustele kui sotsiaalkindlustus-fondidele prognoositakse ülejääki ja kokkuvõttes ulatub see valitsussektoris 0,8%ni SKPst. Positiivse tulemuse saavutamisele aitab kõige rohkem kaasa varasemaid ootusi ületav maksulaekumine, mille mõju kandub edasi ka järgmistesse aastatesse. Samas oodatust suurem olnud töövõimetoetuse saajate arv, mis kasvatab märkimisväärselt kulusid pikemas perspektiivis. Samuti kasvavad SKP tasemega seotud kulud – näiteks kaitsekulud ning teadus- ja arendustegevusega seotud kulud – sest Statistikaameti poolt uuendatud SKP tase on oluliselt kõrgem varasemast. Kasvanud kulud viivad valitsussektori eelarve lähiaastatel struktuurse defitsiidini. Puudujääk ei ole küll suur – järgmisel aastal 0,2% SKPst – ja see ei ole vastuolus ka riigieelarve seaduse keskmise tasakaalu reegliga, kuid kevadel heakskiidetud riigi eelarvestrateegias eesmärgiks võetud tasakaalus eelarve saavutamiseks tuleb veel pingutada ja otsida võimalusi tulude suurendamiseks, kulude vähendamiseks või nende ajatamiseks.Nominaalne eelarvepositsioon on lähiaastatel tasakaalulähedane ning surve võlakoormuse suurenemiseks väga väike. Tulenevalt negatiivsest rahavoost reserve siiski kasutatakse ja aastaks 2022 on nii võlakoormus kui ka reservid ligikaudu samas suurusjärgus, vastavalt 6,2% ja 6,1% SKPst. Samas tulenevalt vajadusest

Lk 7

eelarvepositsiooni parandada, on võrreldes prognoosiga oodata reservide säilimist

kõrgemal tasemel ning laenukoormuse kiiremat vähenemist prognoosi lõpuaastatel.

Lk 8

1. MAKROMAJANDUSPROGNOOS1.1. Majandusaktiivsus ja pakkumineMajanduse hetkeolukord on hea. Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2018. aastal 3,6%

Majanduskasv oli esimesel poolaastal kevadel oodatust aeglasem

Eesti majanduskasv kiirenes 2018. aasta II kvartalis 3,7%ni aasta ja 1,4%ni kvartali arvestuses. Kuid pärast 4,9%st kasvu 2017. aastal SKP kasv esimesel poolaastal siiski aeglustus. Kasv põhines peamiselt sisenõudlusele, kuid ka ekspordi kasv jätkus (vt Joonis 1).

Joonis 1. Majanduskasvu struktuur (%)

'12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20-10

-6

-2

2

6

10

14

Eksport Sisenõudlus Import Majanduskasv

Tegevusalades toodetud lisandväärtus kasvas 3,5%. Kasvu suurimaks vedajaks oli ehitus, kus lisandväärtus kasvab kümme kvartalit järjest. Järgnes töötlev tööstus, mille lisandväärtust mõjutas eksportharude nagu puidu- ja metalltoodete ning elektriseadmete tugev kasv. Oluline mõju oli veel logistikasektoril, kus lisandväärtuse kasv tuli eelkõige veoteenuste ekspordi suurenemisest. Lisaks jätkus kiire kasv ka valdavalt sisetarbimisele suunatud kutse- ja tehnikalases tegevuses ning info ja side valdkonnas ( vt Joonis 27, Lisa 2).Majanduses püsib hea konjunktuur, kuid majandususaldusindeks1, mis oli alates juunist stabiilne, hakkas augustis ärisektori kindlustunde kahanemise tõttu langema. Samas oli kindlustunne enamikes sektorites alates aprillist aastatagusest madalam, mille põhjusteks on nii halvenenud hinnangud hetkeolukorrale kui ka nõrgenenud tulevikuootused, seda eriti teeninduses ja ehituses (vt Joonis 26, Lisa 2).

Tööstussektori panus majanduskasvu II kvartalis kahanes energiasektori mõju vähenemise tõttu. Töötleva tööstuse kasv ekspordi suurenemise toel kiirenes ning tootmismahud suurenesid rohkem kui pooltes harudes. Töötleva tööstuse toodang kasvab lähikuudel senisest aeglasemalt. Selle viitavad nii uute tellimuste arv, mis langes juulis kolmandat kuud järjest, kui ka nõrgenenud ootused hinnatõusu ja tööjõu lisandumise suhtes. Tööstustoodang võib suureneda sel ja järgmisel aastal 4-5%. Kuid kasv eeldab täiendavaid investeeringuid tootlikkuse suurenemisse ja tootearendusse.Ehitusmahud kasvasid suuresti hooneehituse toel 25%. Samas kui lisandväärtus kasvas ressursside kallinemise tõttu vähem, 18%. Kindlustunne püsib endiselt hea, kuid ehituslubade statistika ja halvenenud ootused viitavad kasvu aeglustumisele. Kuid ehitussektori tugev panus majanduskasvu püsib selle aasta lõpuni. Ehitustööde mahu kasv peaks tuleval aastal pidurduma. Kasvu kiirenemist võib oodata järgnevatel aastatel koos riigipoolsete ja erasektori investeeringute suurenemisega.Teenindussektori lisandväärtuse kasv tugines sisenõudlusele, kuid senisest rohkem panustas kasvu eksportiv teenindus, eeskätt logistika. Kasvuootused nõrgenesid augustis enamikes teenindusharudes. Kuid lisandväärtus kasvab sel ja tuleval aastal SKP kasvust kiiremini. Kasvu peaks rohkem panustama eksportsektor, kuid tugev kasv jätkub infos ja sides ning muudes suuresti siseturule suunatud harudes.Majanduskasv jääb ka 2018. aasta teisel poolaastal tugevaks, kuid aeglustub järgmise kahe aasta jooksul kooskõlas välisnõudluse kasvu aeglustumisega. Kasvu peaks neil aastail rohkem toetama töötlev tööstus ja ekspordile orienteeritud teenindus. Investeerimis- ja tarbimisaktiivsuse suurenemine avaldub ehituse, kaubanduse, ja teiste peamiselt sisenõudlusest sõltuvate valdkondade kasvus (vt. Tabel 18, Lisa 2).

Tabel 1. Majanduskasvu prognoos 2018-2022 (%)

  2004–2016 2017 2018 2019 2020 2021 20221. SKP reaalkasv 2,9 4,9 3,6 3,0 2,9 2,8 2,72. SKP nominaalkasv 7,4 8,9 7,8 6,3 5,8 5,5 5,42a. SKP jooksevhindades (mld €) 23,6 25,5 27,1 28,6 30,2 31,8

Lk 9

1.2. Majanduse kasvupotentsiaal ja majandustsükkelMajandus on tõusufaasis ja kasv on potentsiaalsest kiirem. Tasakaalustamatused on väikesed

Mis on potentsiaalne majanduskasv?

Majanduse tsükliline areng raskendab pikemaajaliste sihtide seadmist. Samuti on oluline muuta majanduspoliitikaid vastavalt majanduse hetke olukorrale, et tasandada majanduse kõikumisi ning aidata kaasa stabiilsele arengule. Seega omab potentsiaalne majanduskasv võtmerolli riigieelarve sihtide ja keskpankade intressimäärade seadmisel.Potentsiaalset kasvu võib lihtsustatult pidada pikaajaliseks kasvutrendiks. Kahjuks pole majanduse kasvupotentsiaal mõõdetav suurus, mistõttu kasutatakse selle hindamiseks erinevaid meetodeid. Rahandusministeerium kasutab nn tootmis-funktsiooni meetodit, kus potentsiaalne kasv sõltub kolmest tegurist: tööjõud, kapital ja kogutootlikkus. Lisaks kasutatakse majandus-konjunktuuri indikaatoreid, mis aitavad tegelikust majanduskasvust eraldada tsükli mõju.2

SKP lõhe ehk toodangulõhe näitab tegeliku SKP taseme erinevust potentsiaalsest SKPst. Positiivse toodangulõhe korral on majanduse maht paisunud üle potentsiaalse taseme ning negatiivse toodangulõhe korral jääb majanduse maht potentsiaalsele tasemele alla.Oleme praegu veidi üle potentsiaalse taseme

Rahandusministeeriumi hinnangute kohaselt on Eesti majanduse kasvupotentsiaal lähiaastatel vahemikus 3,1-3,4%. Kui 2017. aastal panustasid erinevad komponendid kasvu võrdselt, siis ettevaates väheneb tööjõu panus ning suureneb kogutootlikkuse panus.Tööjõu positiivne panus tuleneb inimeste aktiivsuse kasvust, mida toetavad nii pensioniea tõstmine kui ka töövõimereform. Pikemas perspektiivis muutub piiravaks tööealise elanikkonna vähenemine, kuna tööturu aktiivsus on meil juba väga kõrge. Kapitali panus potentsiaalsesse kasvu jääb prognoosiperioodil 1,1-1,2 protsendipunkti juurde, mis on üldise madala

investeerimisaktiivsuse tõttu oluliselt väiksem, kui kriisieelsel perioodil.Kuigi kogutootlikkuse panus potentsiaalsesse kasvu on ettevaates üle ajaloolise keskmise, tuleb silmas pidada seda, et metoodika ei arvesta kriisijärgselt suurenenud tootmisseadmete osakaaluga investeeringutes. Seetõttu võib kapitali panus olla alahinnatud ning sellevõrra tootlikkuse panus ülehinnatud. Teiseks on tootlikkuse tõstmisel oluline roll konvergeerumiseks arenenud riikidega, kuna tööjõud on meil juba praegu kõrgelt rakendatud.

Joonis 2. Kasvupotentsiaal (%) ja majandustsükkel (% SKPst)

"01 "02 "03 "04 "05 "06 "07 "08 "09 "10 "11 "12 "13 "14 "15 "16 "17 "18 "19 "20 "21 "22-10

-6

-2

2

6

10

Toodangulõhe Potentsiaalne kasv SKP reaalkasv

Majanduskasvu kiirenedes 2017. aastal ületas meie majanduse maht potentsiaalse taseme ning toodangulõhe muutus positiivseks. Kiire kasvu jätkudes 2018. aastal suureneb positiivne toodangulõhe veelgi ning ulatub 1,7%ni SKPst.Peamiselt väljendub positiivne toodangulõhe tööturu pingetes ehk tööjõupuuduses, madalas tööpuuduse määras ning palgasurvetes. Majanduse hetkeseis ei ole kriisieelse olukorraga võrreldav, kuna praegu ei ole ülemäärast krediidikasvu ning majanduslanguse riskid on oluliselt madalamad. Samas tuleb arvestada, et kasvupotentsiaali hindamisel on suur eksimisvõimalus ning hinnangud võivad aja jooksul oluliselt muutuda. Praeguseid kasvupotentsiaali hinnanguid mõjutavad olulisel määral kriisijärgsed madala majanduskasvu aastad 2013-2015.

Lk 10

Tabel 2. Majanduse kasvupotentsiaali areng (%)

  2001–2017 2017 2018 2019 2020 2021 20221. Potentsiaalse SKP reaalkasv 3,3 3,7 3,3 3,4 3,4 3,2 3,11a. Tööjõu panus 0,0 1,2 0,7 0,5 0,4 0,1 -0,11b. Kapitali panus 2,0 1,2 1,1 1,2 1,2 1,2 1,21c. Kogutootlikkuse panus 1,3 1,3 1,5 1,7 1,8 1,9 1,92. Toodangulõhe (% SKPst) 1,9 1,4 1,7 1,3 0,8 0,4 0,0

Lk 11

1.3. TarbimineElanike tarbimiskäitumine on sissetulekutega võrreldes säästlik ja laenuvõtmine ettevaatlik

Eratarbimise kasv on kiire kuid jätkusuutlik

Aastatel 2013–2016 oli eratarbimise kasv kesise majanduskasvu taustal kiire, reaalselt keskmiselt 3,8% aastas. Majanduse taastumine kriisist oli veel ebakindel, kuid töökohti loodi juurde ja palgad tõusid kiirenevas tempos. Elanike kasutatav tulu kasvas jõudsalt ning selle ostujõudu ei piiranud ka hinnatõus, mis 2014–2016 keskmiselt oli kergelt negatiivne. Olukord muutus 2016. aastal, kui majanduskonjunktuur hakkas laiemalt paranema. Ühest küljest aitas see suurendada ettevõtete müügikäibeid ja sedakaudu kasumeid, kuid tõi alates 2016. aasta teisest poolest kaasa kiireneva hinnatõusu, mis pidurdas eratarbimise reaalkasvu tempo 2017. aastal 2,5%ni. Eratarbimise osakaal SKPs püsis 2016. aastani suhteliselt kõrgel, kuigi jäi kriisieelse perioodiga võrreldes oluliselt madalamaks. Aastatel 2018–2019 püsib tarbimise kasv kiire, kuid aeglustub edaspidi aeglasema palgakasvu ja väheneva hõive tõttu ning tarbimise osakaal SKPs jääb madalaks.

Joonis 3. Eratarbimine (% v.e.a.; % SKPst)

'05 2006 '07 2008 '09 2010 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22-20-16-12-8-4048

1216

Erararbimine/SKP (ps) SKP kasv Eratarbimise kasv

Elanike säästumäär kõrge ja tõuseb

Majapidamiste säästumäär on viimase kahekümne aasta jooksul teinud läbi suured kõikumised. Sajandi algul pöördus säästumäär negatiivseks – aastatel 2001–2008 ületasid tarbimiskulutused inimeste jooksvaid sissetulekuid. Samas kasvasid kiiresti elanike investeeringud elamukinnisvarasse. Sissetulekute ja

kulutuste erinevust aitas katta kiiresti kasvav laenukoormus. Kriisi puhkedes tõusis säästumäär 2009. aastaks 13%ni kasutatavast tulust ehk 18 protsendipunkti. Samaaegselt kahanevate sissetulekutega tähendas see sisenõudluse olulist kokkutõmbumist kriisi algul ning alguse sai laenukoormuse vähenemise trend, mis tundub jätkuvat. Pärast mõningast langust on elanike säästumäär alates 2014. aastast olnud taas tõusutrendil, mis jätkus ka aastatel 2017–2018, kuna tarbimiskulutused on kasvanud sissetulekutest aeglasemalt. Seega võib öelda, et suhteliselt kiire ja majanduskasvu ületav tarbimise kasv aastatel 2018–2019 toimub ajaloolises võrdluses suure säästlikkuse tingimustes. Mõne aasta pärast võiks säästumäär stabiliseeruda ning tarbimisjulgus kasvada, kui kriisi kogemused hakkavad ununema ning majanduse stabiilne areng jätkub.

Joonis 4. Laenud ja hoiused (% palgatulust; % hoiustest)

'05 2006 '07 2008 '09 2010 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '180

50

100

150

200

Laenud / hoiused (ps) Uued laenud / palgatulu Laenujääk / palgatulu

Hinnatõus 2018–2019 kiirem, tulumaksureformi mõju saabub hiljem

2017. aastal kiirelt taastunud hinnatõus pidurdub varem oodatuga võrreldes aeglasemalt ja see lõikab reaalsissetulekute kasvust aastatel 2018–2019 täiendavalt pea pool protsendipunkti maha. Selle kompenseerib siiski veidi kiirem hõive- ja palgakasv. Tulumaksureformi tarbimisvõimet suurendav mõju aga võib lükkuda järgmisesse aastasse, kuna mitte kõik töötajad ei kasuta alanenud tulumaksu–koormust jooksvalt, vaid eelistavad pigem tulumaksutagastusi järgmisel kevadel.

Tabel 3. Eratarbimine 2003–2022

  2003–2016 2017 2018 2019 2020 2021 20221. Eratarbimise reaalkasv; % 3,5 2,5 4,0 3,9 3,0 2,9 2,82. Tarbijahindade kasv, % 3,1 3,4 3,3 2,8 2,4 2,0 2,0

Lk 12

3. Keskmise netopalga kasv, % 8,1 5,9 10,6 4,2 4,2 4,04. Eratarbimise osakaal SKPs, % 51,6 48,5 48,3 48,6 48,5 48,4 48,31.4. Investeeringud (kapitali kogumahutus)Ettevõtete investeeringute tase on madal, kuid teadus-arendustegevuse maht kasvab kiiresti

Investeeringute kasv ei ole veel stabiilne

Aastatel 2014–2015 languses olnud kapitali kogumahutuse pöördumine kiirele kasvule 2017. aastal (13%) toetus üksikutele suurtele projektidele. Ettevõtlussektoris tehti mahukaid investeeringud töötlevas tööstuses ja veonduses, mis tõstsid võrdlusbaasi kõrgele ja teevad täiendava kasvu 2018. aastal keeruliseks. Tööstusest hakkab silma puidutöötlemine, kus investeeringute tase oli kogu 2017. aasta vältel kõrge ning uut tootmispotentsiaali loodi juurde suures mahus. Transpordisektoris kasvatasid 2017. aasta esimeses pooles investeeringuid uued parvlaevad, mis parandasid transpordiühenduse kvaliteeti küll mõnevõrra, kuid uut läbilaskevõimsust loodi juurde siiski mõõdukalt. Jõuliselt panustas 2017. aastal investeeringutesse ka valitsussektor, mistõttu võivad investeeringud 2018. aastal pöörduda ajutiselt kergesse langusesse.

Joonis 5. Kapitali kogumahutus (%v.e.a.; % SKPst)

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22-50-40

-30

-20-10

0

102030

40

Kap. kogumahutus/SKP (ps) SKP kasv Kap. kogumahutuse kasv

Valitsussektor ja majapidamised ehitavad

Valitsussektori jõuline panus ehitusinvesteeringute kasvu 2017. aastal oli tingitud ELi rahade aktiivsemast rakendamisest, kus peamise panuse andsid kohalikud omavalitsused. Eluaseme-investeeringud kasvasid veidi ja ettevõtete ehitusinvesteeringud olid juba viiendat aastat järjest languses. Nii valitsussektori kui ka majapidamiste kinnisvarainvesteeringute kiire kasv on jätkunud ka 2018. aasta

esimeses pooles, kuid kasvutempod peaksid edaspidi aeglustuma.Investeeringute struktuur paraneb

Kuigi investeeringute tase SKP suhtes on kriisijärgselt püsinud ajaloolises võrdluses madal ning 2014–2015 olid investeeringud taas languses, ei tarvitse see veel tähendada ebasoodsaid majandusolusid ega majanduskasvu potentsiaali aeglasemat ülesehitamist. Aastatel 2011–2013 tõstis investeeringute mahtu jõuliselt energeetika, kus praeguseks on mahud 2–3 korda langenud, see aga ei tulene kehvast majanduskonjunktuurist. Teiseks võib investeeringute osakaalu langust SKPs selgitada globaalne investeerimiskaupade suhtelise odavnemise pikaajaline trend tarbekaupade suhtes. Stabiilsel langustrendil on ka hoonete ja rajatiste osakaal investeeringutes.

Joonis 6. Investeeringud (mln eurot, 2010. a hinnad)

2000

'01 '02 '03 '04 '05 '06 '07 '08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '180

50

100

150

200

250

300

Kokku (ps) Intellektuaalomand

Kaua on aga kapitalimahutuses kasvanud intellektuaalomandi kasutusõigustega seotud toodete osakaal. Samuti on nii selle valdkonna kui ka arvutustehnika investeeringute reaalne maht suurenenud nii pika trendina kui ka viimastel aastatel oluliselt kiiremini kui investeeringud keskmiselt. See viitab tootmise kaasajastamisele ja majandusstruktuuri muutusele teadmismahukamaks ning annab lootust, et investeeringute arengu agregeeritud pilt jätab tegelikust olukorrast põhjendamatult pessimistliku mulje.

Tabel 4. Kapitali kogumahutus 2003–2022 Lk 13

  2003–2016 2017 2018 2019 2020 2021 20221. Kapitali kogumahutuse reaalkasv 4,3 12,5 -1,0 6,2 4,2 4,1 3,92. Kapitali kogumahutus, % SKPst 28,6 24,4 23,2 23,9 24,1 24,4 24,6

Lk 14

1.5. VäliskaubandusVälisnõudluse kasv on aeglustumas, kuid püsib ajaloolises võrdluses tugevana

Välisnõudlus soosis möödunud aastal eksporti

Väliskeskkond oli mullu viimaste aastate soodsaim, mida iseloomustas euroala ja peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemine ning impordinõudluse tugevnemine. Vaadates eksporti ilma madala lisandväärtusega mobiilsideseadmete tegevusalata, oli Eesti ekspordi kasv välisnõudlusest kiirem ehk ekspordi turuosa välisturgudel suurenes.Kui 2018. aasta esimesel poolel püsis peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv tugevana, siis välisnõudlust kajastav impordinõudlus hakkas aeglustuma. Sellele vaatamata on välisnõudlus jätkuvalt ajaloolises võrdluses tugev, soosides siinsete eksportivate ettevõtete kasvuvõimalusi. Esimesel poolaastal suurenes kaupade ja teenuste eksport 3,2%. Sealjuures on kasvu vedanud tugev teenuste sektor, kus ekspordi kasv kiirenes 7%ni. Sarnaselt möödunud aastale on teenuste hea käekäigu taga IT sektori tugevus, kus teenuste müük välisturgudel on suurenenud pea neljandiku võrra. Teise põhjusena võib välja tuua veoteenuste ekspordi jätkuva taastumise kaubavahetuse üleüldise elavnemise ning suurenenud transiidi mõjul.Pärast aasta alguse nõrkust kaubaeksport elavnes II kvartalis. Eesti päritolu kaupadest vedas kasvu põlevkiviõli, puidutoodete ja puitehitiste, masinate ja seadmete ning metallitoodete väljaveomahtude suurenemine. Languses oli sideseadmete eksport, millele viitavad ka sektori heitlikud välistellimused. Olulisematest turgudest suurendati enam eksporti Soome, Lätti, USA-sse ja Saksamaale. Kaupade ja teenuste import suurenes 6,4%, tuginedes sisseostetud teenuste jõulisele kasvule ning kapitalikaupade ja vahetarbimiskaupade hoogsamale sisseveole.Ekspordi kasvu veab sel aastal teenuste eksport

Vaatamata suurenenud ebakindlusele ja kaubanduspingetele kasvab maailmamajandus 2018. aastal viimaste aastate kiireimas tempos. Kuigi kasvu tipp jäi möödunud aastasse, on meie peamiste eksporditurgude arengud sel aastal jätkuvalt tugevad. Euroala majandusaktiivsust kajastav ostujuhtide indeks (PMI) on pärast aasta alguse kõrgtasemelt taandumist stabiliseerunud, samas riskid väljavaate osas on endiselt allapoole. Arvestades aasta

alguse kaubavahetuse pidurdumist ning sanktsioone ja sellega kaasnenud ebakindluse mõju laiemalt, kujuneb välisnõudluse kasv kevadprognoosiga võrreldes tagasihoidlikumaks, kuid jääb ajaloolises võrdluses kõrgeks. Kaupade ja teenuste eksport kasvab tänavu 3,4% (vt Joonis 7). Sarnaselt möödunud aastale veab ekspordi kasvu teenuste laiapõhjaline eksport. Aasta alguse trendid jätkuvad ka aasta teisel poolel ehk teenustesektori edukus tugineb IT ja transporditeenuste ning väiksemal määral reisiteenuste suureneval ekspordil.

Joonis 7. Ekspordi areng (%)

'12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22-2

0

2

4

6

8

Eesti ekspordi reaalkasv Kaubanduspartnerite impordikasv

Kaubaekspordi kasvu pidurdab elektroonika välistellimuste vähesus ehk sideseadmete väljaveo vähenemine eeldatavasti jätkub. 2019. aastal peaks ekspordi kasv sideseadmete mahtude stabiliseerudes kiirenema 3,8%ni, mis on lähedane oodatava välisnõudluse suurenemisega. Kooskõlas välisnõudluse arengutega stabiliseerub ekspordi kasv järgnevatel aastatel 3,7% juures.

Joonis 8. Jooksevkonto struktuur (%)

'12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22-12

-8

-4

0

4

8

12

3.2

Kaubad Teenused Esmane tulu Teisene tulu Jooksevkonto bilanss

Import suureneb sel aastal 4,9%, mida toetab valitsussektori investeerimisaktiivsuse suurenemine, tulumaksureformiga kaasnev

Lk 15

eratarbimise elavnemine kui ka siseturule suunatud tegevusalade kasv.Jooksevkonto ülejääk on vähenemas

Möödunud aastal oli jooksevkonto ülejääk aegade suurim, ulatudes 3,2%ni SKPst. Selle taga oli tugev teenuste eksport ning teisese tulu bilansis kajastuva välisabi jooksevülekannete suurenenud laekumine. 2018. aastal mõjutab jooksevkontot eelkõige

kaupade impordi tugevnemine, tuues kaasa ülejäägi vähenemise 2,2%ni SKPst (vt Joonis8). Ka järgnevatel aastatel peaks jooksevkonto ülejäägi vähenemine jätkuma, mille taga on investeerimisaktiivsuse järk-järguline suurenemine, välisettevõtete kasumlikkuse oodatav taastumine ning EL finantsperioodi lõppemisega kaasnev välisabi laekumise vähenemine.

1.6. Inflatsioon Hinnatõusu veavad tõusnud energiahinnad, inflatsioon lähiaastatel veidi pidurdub

Energiahinnad on tõusmas

Möödunud aastal toimunud maailmamajanduse elavnemine tõi läbi suurenenud nõudluse kaasa toorainete kallinemise ja seeläbi inflatsiooni taastumise laiemalt. Lisaks välisteguritele kergitasid meil hinnataset ka lisandunud maksumeetmed ning suurenenud majandusaktiivsusega kaasnenud teenuste hinnatõus.2018. aasta esimesel poolel oli inflatsioon laiapõhjaline, ulatudes 3,2%ni. Välisteguritest jätkus möödunud aasta keskel alanud nafta kallinemine, saavutades kevadel kolme ja poole aasta kõrgeima taseme. Seda võib seletada maailmamajanduse kiire kasvuga kaasnenud suurema nõudlusega naftasaaduste järele ning pakkumispoolsete piirangute ja geopoliitiliste pingete suurenemisega. Energiahindu on kergitanud ka elektri ja küttepuude oluline kallinemine. Põhjamaades on pikemat aega püsinud ebasoodsad ilmastikuolud ning elektri-jaamade hooldused põhjustanud börsielektri märkimisväärse kallinemise. Eestis oli elektri börsihind juulis 8 aasta kõrgeim ning selle mõjul oli majapidamiste elektriarve pea 17% suurem kui aasta tagasi. Küttepuude hinnatõusu taga on toorme kättesaadavuse halvenemine ning katlamajade suurenenud puitkütuse kasutamine. Selle tulemusena tõusid energiahinnad sel aastal 7,8%.Hinnatõus aeglustub veidi järgmisel aastal

Kuna sügis-talvekuudel jääb energiakandjate hinnatase kõrgeks, toiduhindade tõus põua tõttu mõnevõrra kiireneb ning lisaks taastub teenuste hinnatõus, siis ei ole inflatsiooni aeglustumist oodata. Naftahinnad tõusevad aasta kokkuvõttes pea kolmandiku, lisaks jääb tulevikutehingute kohaselt elektri börsihind kõrgeks järgmise aasta kevadeni. Arvestades ka küttepuude kõrgeid hindu, panustavad tõusvad energiahinnad ligi kolmandiku tänavusse inflatsiooni. Kuna

sügiskuudel peaks põua mõju aiasaaduste hindades järk-järgult avalduma hakkama, võib eeldada toidu hinnatõusu mõningat kiirenemist. Seejärel peaks vähenenud saagikus mõningase viitajaga levima ka teiste toiduainete hindadesse, mõjutades rohkem järgmise aasta inflatsiooni. Teenuste hinnatõus aasta teisel poolel kiireneb soodsate majandusarengute ja kiire palgakasvu mõjul, lisaks ajutiste hinnatõusu pidurdavate tegurite mõju taandub. Aasta kokkuvõttes võib sel aastal oodata 3,3%st tarbijahindade tõusu (vt Joonis 9).

Joonis 9. Hindade dünaamika (%)

'12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22-1

0

1

2

3

4

5

THI Baasinflatsioon Euroala THHI

Aastatel 2019-2020 aeglustub inflatsioon vastavalt 2,8%ni ja 2,4%ni. Kuigi toidu ja teenuste hinnatõus kiireneb, põhjustab inflatsiooni aeglustumise järgmisel aastal energiahindade tõusu peatumine ning maksumeetmete mõju vähenemine. Kui toidu osas on tegu põua mõjudega, siis teenuste osas ajutiste tegurite taandumine ning potentsiaaliülesest majanduskasvust ja tööjõupuudusest tingitud kiire palgakasvu jätkumine. Energiahindu mõjutab naftahindade stabiliseerumine ning elektri börsihinna eeldatav odavnemine. Maksumeetmete mõju hakkab vähenema. Kaudsed maksud kergitavad inflatsiooni 0,5%, sisaldades ka alkoholi aktsiisimäära tõusu. Prognoosiperioodi lõpus alaneb inflatsioon 2,0%ni eelkõige maksumeetmete

Lk 16

mõju taandumise ning välistegurite tagasihoidliku panuse tõttu.

Lk 17

1.7. TööturgAktiivne tööturg pakub võimalusi tööturul osalemiseks. Tööjõupuudus on suurim ehituses ja teeninduses

Tööturu aktiivsus on kõrgtasemel

2018. aasta esimesel poolaastal jätkus positiivne tööturu areng – hõive kasvas sel perioodil 1,3% ning tööpuudus oli 6% lähedal. Eelmisel aastal kiirenenud majanduskasv ning ehitussektori jõuline areng on suurendanud vajadust tööjõu järele.Hõive kasv oli suhteliselt laiapõhjaline ning töötajate arv suurenes enamikes tegevusalades. Lisaks ehitusele on töötajate arv suurenenud kiiresti ka info ja side ning haldus ja abitegevuste tegevusaladel. Suurim töötajate arvu langus oli avalikus halduses, kus töökohtade arv väheneb riigi efektiivsemaks muutmise ning kohalike omavalitsuste reformi tõttu.Tööealises elanikkonnas on nende inimeste osakaal, kes kas töötavad või otsivad aktiivselt tööd, jõudnud ajaloolisele kõrgtasemele, ulatudes 72%ni, mis on üks Euroopa Liidu kõrgeim.Vähenev tööealine rahvastik ning suhteliselt madalale tasemele langenud tööpuudus on viinud olukorrani, kus ettevõtetel on üha raskem leida uusi töötajaid. Nii ehituses kui teeninduses on tööjõu puudus teravaim äritegevust takistav tegur.Töötajate arvu suurendamise plaanid on ettevõtetel endiselt olemas, kuid nii Töötukassa kui Statistikaameti andmed näitavad vabade ametikohtade vähenemist aastatagusega võrreldes.Tööjõu pakkumist on senini suurendanud üldine aktiivsuse tõus, kuid selle kasv on peatunud. Viimasel rohkem kui kümnel aastal on tööealise rahvastiku vähenemist aidanud kompenseerida aktiivsuse tõus, sh nii pensioniea tõus, vanemaealiste aktiivsuse suurenemine kui ka suure hulga noorte jõudmine aktiivsesse tööikka. 1990tel vähenenud sündimuse tõttu hakkab tööturu mõttes aktiivsem vanuserühm (25-64 aastased) vähenema 5000-6000 inimese võrra aastas, vähendades ettevõtete võimalusi töötajate palkamiseks veelgi.Hõive kasv jätkub 2018. ja 2019. aastal

Käesoleval aastal ootame hõive arengut kooskõlas majandusarenguga, mistõttu prognoosime hõive mõõdukat 1,2% kasvu. Hea majanduskonjunktuur ning tellimuste mahu kasvuootused lähikuudeks nii tööstuses

kui ka ehituses suurendavad nõudlust täiendavate töötajate järele. Samas nii kaubanduses kui ka majutuses ja toitlustuses võib oodata töötajate arvu püsimist, kuna suhteliselt madala palgatasemega töötajaid pole saadaval, mistõttu peavad ettevõtted üha enam panustama efektiivsuse suurendamisele. Töötajate palkamist hõlbustavad käesoleva aasta juulist rakendunud Välismaalaste seaduse muudatused. Selle kohaselt jäetakse sisserände piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid ning lühiajalise töötamise lubatud aega pikendatakse seniselt 9 kuult 1 aastani.

Joonis 10. Tööturu areng (%)

"03 "04 "05 "06 "07 "08 "09 "10 "11 "12 "13 "14 "15 "16 "17 "18 "19 "20 "21 "22-10

-6

-2

2

6

10

14

18

22

Hõive muutus Töötuse määr Tööjõus osalemise määr (p.sk)

2019. aastal ootame hõive kasvu aeglustumist 0,8%ni majanduskasvu stabiliseerumise ning tööjõu pakkumise piirangute tõttu. Hõive kasvu toetab töövõimereformi järk-järguline rakendumine. Prognoosiperioodi lõpul ootame hõivatud inimeste arvu langust tööealise elanikkonna vähenemise tõttu.Tööpuuduse määr võib lähiaastatel suureneda. Käesoleval aastal püsib töötus eelmise aasta tasemel 5,7% juures, kuid suureneb prognoosi kohaselt 6,6%ni aastaks 2022. Selle põhjuseks on töövõimereformi tõttu suurenev aktiivsus töövõimetute seas. Soodsa majandusolukorra tõttu on senine osaliselt töövõimeliste töötuks jäämine olnud ootustest väiksem ning nende tööle saamine suurem. Samas ei ole töövõimereform seni kaasa toonud töövõimetute inimeste arvu langust, mis oli reformi üks eesmärke. Viimaste prognooside kohaselt jääb töövõimetute ja osaliselt töövõimeliste inimeste koguarv püsima 100 tuhande juures.

Lk 18

1.8. Palk ja tööjõukuluPalgakasv on kooskõlas majanduskasvuga

Palgakasv püsib kiire

Palgakasv oli käesoleva aasta alguses kiire, kuid see oli kooskõlas majanduskasvuga. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2018. aasta esimesel poolaastal 7 protsenti. Palgakulude kasv püsib majanduskasvu tempos, samas kui ettevõtete kasumite kasv agregeeritult ületab majanduskasvu, viidates nende konkurentsivõime püsimisele.Palgakasv on laiapõhjaline. Suurematest tegevusaladest oli keskmisest kiirem palgakasv hulgi- ja jaekaubanduses ning ehituses (8,4%). Ehituse palgakasv kiirenes pärast mitmeaastast seisakut eelmise aasta alguses koos ehitusaktiivsuse tõusuga, kuid püsib ehitusmahtude kasvu ning sektori tööjõu nappust arvestades mõõdukana. Hulgi- ja jaekaubanduse puhul veab praegu palgakasvu mootorsõidukite müügi ja remondi valdkond, kus müügimahud kasvavad hoogsalt. Tööstuses, mis on välisele konkurentsile rohkem avatud, püsib palgakasv majanduse keskmisest veidi aeglasem.Keskmisest madalama palgaga tegevusalades, nt haldus- ja abitegevuses ning majutuses ja toitlustuses, on palgakasv aeglustunud vaatamata tööjõu puudusele. Selle taga võib olla nii alampalga varasemast mõõdukam tõus kui ka maksureformi mõju, mis suurendas tulumaksujärgset sissetulekut enim madalama palga puhul. Kokkuvõttes püsib madalama palgaga töötajate sissetulekute tõus siiski keskmisest kiiremana tulumaksukoormuse vähendamise tõttu, kuigi brutopalga ehk maksueelse palga kasv võib olla aeglane.Tulumaksu muudatuse mõju peamiselt 2018. aastal

2018. aasta algusest rakendunud maksuvaba tulu muudatus vähendab oluliselt madalapalgaliste maksukoormust, mille liigkõrget taset on Eestile ette heitnud mitmed rahvusvahelised institutsioonid. Maksuvaba tulu tõusu tõttu tõusis netopalk ehk kättesaadav palk käesoleva aasta esimeses pooles ligikaudu 9% võrra. Netopalga kasvu hoiab tagasi inimeste ettevaatlik käitumine, kuna nad ei soovi kasutada olevat maksuvaba tulu igakuiselt ära kasutada. Tõenäoliselt on selle taga püüd vältida tulumaksu juurde maksmist järgmisel kevadel aastalõpu lisatulude tõttu.Käesoleva aasta teise kvartali palga arengus ilmnes ka puhkusetasude väljavõtmise

muutus. Välditakse puhkusetasude ühe korraga välja võtmist, sest see võib antud kuul vähendada kasutada olevat maksuvaba tulu. Selle asemel eelistatakse võtta puhkusetasu tavapärasel palgapäeval. Eriti paistab käitumise muutus silma hariduses. Kokkuvõttes toob see kaasa palgakasvu kiirenemise kolmandas kvartalis, kuid aasta kokkuvõttes see palga arengut ei mõjuta. Kui maksuvaba tulu jääb muutumatuks, siis alates 2019. aastast hakkab tööjõu maksukoormus tõusma, kuna palgatõusu tõttu maksuvaba tulu väheneb.

Joonis 11. Palga areng (%)

"03 "04 "05 "06 "07 "08 "09 "10 "11 "12 "13 "14 "15 "16 "17 "18 "19 "20 "21 "22

-8-6-4-202468

10121416

20

25

30

35

40

45

50

55

Palga reaalkasv Tööviljakuse kasv Tööjõukulud (SKPst, p.sk)

Palgasurved püsivad

Majanduskonjunktuuri näitajate kohaselt on tööjõu nappus üks olulisemaid majanduskasvu piiravaid tegureid, mis avaldab mõju ka palga arengule. Töökäte puudus kui äritegevust piirav tegur on üle ajaloolise keskmise väärtuse kõikides tegevusalades ning tase on võrreldav buumieelse aja ehk 2004-2005 aastaga.Alampalga tõstmise surve palgakasvule püsib mõõdukana. 2018. aasta alampalga tõus 30 euro võrra 500 euroni oli mõõdukas ning kooskõlas üldise palga arenguga. Ametiühingute esialgse alampalga ettepaneku põhjal võib arvata, et alampalga tõus püsib mõõdukas ka 2019. aastal.Prognoosi kohaselt ootame 2018. aasta palgakasvuks 7,0%, mis maksuameti andmete kohaselt tähendab palgakasvu tempo püsimist eelmise aasta tempos. 2019. aastal ootame palgakasvu aeglustumist 6% tulenevalt majanduskasvu stabiliseerumisest. See tähendab, et palgakasv püsib mõõdukalt kiirena ning kooskõlalisena tootlikkuse arenguga. Tööturu pingete jätkumise tõttu ei ole põhjust oodata palgakulude osakaalu vähenemist suhtena SKPsse. Reaalpalga ehk inflatsiooniga korrigeeritud palgakasv püsib

Lk 19

prognoosiperioodil 3% läheduses hinnatõusu tempo aeglustumise tõttu.

Lk 20

2. VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON2.1. Valitsussektori eelarve nominaalne positsioon Käesoleva aasta eelarve ülejääk paaril järgneval aastal väheneb

2017. aasta puudujäägiks kujunes 0,3% SKPst

2017. aastal oli valitsussektori eelarve puudujäägis, mis moodustas Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 66 mln eurot ehk 0,3% SKPst (vt Joonis 12). Puudujäägis olid keskvalitsus (0,3% SKPst) ning kohalikud omavalitsused (0,3% SKPst), mida osaliselt tasakaalustas sotsiaalkindlustusfondide ülejääk (0,3% SKPst). Nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste puudujääk tulenes peamiselt hoogsalt kasvanud investeerimistegevusest. Sotsiaal-kindlustusfondide tulem ületas ootusi nii Haigekassa kui ka Töötukassa osas, mida põhjustas sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse hea laekumine.

Joonis 12. Nominaalne eelarvepositsioon

'10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

-0,3%

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV Nom. positsioon

2018. aasta eelarvepositsioon paraneb majanduskeskkonna toel

Valitsussektori eelarvepositsiooni prognoos on koostatud eespool toodud makromajandus-prognoosile tuginedes. Vastavalt prognoosi eeldustele (vt LISA 1) lähtutakse prognoosis ainult kehtivast olukorrast (kehtivad õigusaktid, info riigieelarve täitmise ja muu valitsussektori kohta).2018. aasta eelarveülejääk ulatub prognoosi kohaselt 0,8%ni SKPst (vt Tabel 5), mis võrreldes riigi eelarvestrateegias oodatuga on 0,6% võrra parem tulemus. Paranemine tuleneb kõigist valitsussektori tasanditest – keskvalitsuse positsiooni parandab eelkõige suurenenud maksuprognoos, kus tööjõumaksude ning käibemaksu parem laekumine ületab kahanenud juriidilise isiku tulumaksu ja aktsiisiprognoosi. Suurenenud tööjõumaksude prognoos parandab ka sotsiaalkindlustusfondide ning kohalike omavalitsuste koondpositsiooni.

2019. aastal on prognoosi kohaselt oodata valitsussektori eelarveülejääki 0,3% SKPst. Võrreldes käesoleva aastaga väheneb ülejääk kõigil tasanditel – riigieelarve kulusid kasvatavad peamiselt sotsiaalkulud ning kohalikes omavalitsustes suurenevad investeerimiskulutused.Valitsussektorist umbes 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarve. Riigieelarve positsiooni mõjutavad enim majandus- arengust sõltuvad maksulaekumised, mida on täpsemalt käsitletud peatükis 3.Lisaks riigieelarvelistele asutustele kuuluvad keskvalitsuse sektorisse veel riigi asutatud sihtasutused, peamiselt riigile teenuseid osutavad äriühingud ja avalik-õiguslikud institutsioonid. Muu keskvalitsuse asutuste üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste kogumõju kõigub järgnevatel aastatel tasakaalu ja 0,2% ülejäägi piires.Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad Haigekassa ja Töötukassa. 2017. aastal oli Haigekassa tänu heale sotsiaalmaksu laekumisele ning mõnede kulude oodatust väiksemas mahus realiseerumisele ligi 10 mln euro suuruses ülejäägis. Käesoleval aastal on oodata 41 mln euro suuruse ülejäägi tekkimist. Positsiooni parandab suur sotsiaalmaksulaekumise ootuse paranemine. Aastatel 2019–2021 on oodata tasakaalulähedast väikese ülejäägiga eelarvepositsiooni, vastavalt Riigikogu poolt kinnitatud Haigekassa eelarvepositsiooni eesmärgile nimetatud aastate kohta. 2018. aasta prognoosi aluseks on Haigekassa eelarve ning Rahandusministeeriumi sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa prognoos. 2022. aasta kohta on eeldatud tasakaalu.Töötukassa ülejääk oli 2017. aastal 51 mln eurot, mis on suurem kui 2016. aasta ülejääk ning ligi 29 mln parem kui eelmise aasta suvise majandusprognoosi ootus. Põhjuseks oli oodatust väiksem kulude maht pea kõigis kulukategooriates: hüvitistes, meetmetes ning tegevuskuludes. Käesoleva aasta Töötukassa eelarvepositsiooni mõjutab kulude kasv, mis tuleneb peamiselt lisanduvatest personali- ja

Lk 21

majandamiskuludest seoses töövõimereformi käivitumisega. Oodatav ülejääk 2018. aastal on 21 mln eurot. Nagu eelmisel aastal, on ka käesoleval ning järgmistel aastatel eeldatud aktiivsete tööturumeetmete kulude katmist töötuskindlustusmaksetest. Töötukassa eelarvepositsioon jääb sarnasele tasemele, jäädes vahemikku 30-37 mln eurot aastatel 2019-2021. Seoses praeguse struktuurivahendite perioodi lõppemisega on 2022. aasta kohta eeldatud, et töövõimereformi sihtrühma meetmeid rahastatakse Töötukassa vahenditest, mitte välisvahenditest, nagu seni, mis tekitab eelmiste aastatega võrreldes kehvema, kuid tasakaalulähedase eelarvepositsiooni.Valitsussektori eelarvepositsiooni mõjutab ka kohalike omavalitsuste tegevus. Kohaliku

omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse jõustumisega 2012. eelarveaastast on seatud piirangud nende netovõlakoormusele (võlakohustuste ja likviidsete varade vahe) ja põhitegevus-tulemile ning need on laiendatud lisaks kohalikule omavalitsusele ka temast sõltuvate üksustega koos moodustatavale arvestusüksusele. Kui põhitegevustulem peab kõigil olema positiivne, siis kõrgema põhitegevustulemiga üksustel võib netovõlakoormuse ülemmäär olla kuni 100% põhitegevuse tuludest. Seoses kohalike valimistega eeldame kohaliku omavalitsuse üksuste defitsiidi suurenemist 0,3%ni SKPst 2021. aastal. Vahepealsetel aastatel jääb puudujääk valdavalt 0,1% piiresse SKPst.

Tabel 5. Valitsussektori eelarvepositsioon 2018-2022

 2018 riigieelarve

2018.a suvine prognoos Võrdlus riigi eelarvestrateegiaga 2019-22

2018 2019

2020

2021

2022

2018

2019

2020

2021

2022

Valitsussektori eelarvepositsioon (mln eurot) -36 200 73 71 -59 -100 147 -60 -35 -

110-

122Keskvalitsus -29 63 32 67 6 -58 98 -68 -35 -109 -96Sotsiaalkindlustusfondid 8 62 39 42 32 1 5 -2 -4 -2 -16Kohalikud omavalitsused -14 76 2 -38 -96 -43 44 10 4 1 -10Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst) -0,1 0,8 0,3 0,2 -

0,2 -0,3 0,6 -0,2 -0,1 -0,4 -0,4

Keskvalitsus -0,1 0,2 0,1 0,2 0,0 -0,2 0,4 -0,3 -0,1 -0,4 -0,3Sotsiaalkindlustusfondid 0,0 0,2 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1Kohalikud omavalitsused -0,1 0,3 0,0 -0,1 -0,3 -0,1 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0

2.2. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon ja eelarvepoliitika mõjuStruktuurne eelarvepositsioon on prognoosiperioodil tasakaalulähedane

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse eemaldades nominaalsest positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eel-arvepositsiooni “moonutada” (vt Lisa 3). Aastatel 2018–2019 on ühekordseks meetmeks kohalike omavalitsuste ühinemistoetused 0,1% SKPst ulatuses (vt Tabel 33).Struktuurne eelarvepositsioon on aastatel 2019–2022 puudujäägis, mis on eelarvereegli kohaselt lubatud aastani 2021 ja prognoositavast väiksemal määral ka 2022. aastal (vt Tabel 6). See on lubatud eelmiste aastate struktuurse ülejäägi tõttu, sest struktuurset tasakaalu järgitakse perioodi keskmisena. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ei ole eelarvereegel 2022. aastal täidetud.

Võrdlusena on ka Euroopa Komisjoni 2018. aasta kevadise prognoosi järgi Eesti struktuurne eelarvepositsioon aastatel 2018–2019 puudujäägis. Erinevused prognooside vahel tulenevad eelkõige SKP lõhe hinnangust ja sellest, millised meetmed võetakse arvesse ühekordsete teguritena. Eelarvepoliitika hindamisel ja soovituste andmisel EL institutsioonide poolt lähtutakse Euroopa Komisjoni prognoosist.

Lk 22

Joonis 13. SKP lõhe ja struktuurne eelarvepositsioon 2013–2022 (% SKPst)

'13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22-2

-1

0

1

2

SKP lõhe (% SKPst) VS struktuurne positsioon (% SKPst)

Allikas: Rahandusministeerium

Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Kui SKP tase on potentsiaalsest madalam (SKP lõhe on negatiivne), peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat. Ja vastupidi, kui SKP on tase on potentsiaalsest kõrgem (SKP lõhe on positiivne), peaks riik vähem kulutama ehk

eelarvepoliitikat tuleks karmistada (vt Joonis13). Seega on eesmärgiks vastutsükliline eelarvepoliitika.Hindamaks, kas eelarvepoliitika karmistub või lõdveneb, lähtutakse eelarvepositsiooni3

muutusest. Eesti eelarvepoliitika on protsükliline 2019. ja 2021. aastal, mil eelarvepoliitika lõdveneb potentsiaalsest kõrgema SKP taseme juures (vt Tabel 28, Lisas 2). Tuleb arvestada, et eelarvepoliitika osas lõpliku hinnangu andmisel peab lisaks eelarve-positsiooni muutusele hindama ka välis-vahendite kasutamise muutuse mõju. Kuna viimased on eelarvepositsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – siis näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldab see täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede. Praeguses majandusolukorras on aga välisvahendite mõju protsükliline.

Tabel 6. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2017–2022 (% SKPst)

2017 2018 2019 2020 2021 20221. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon -0,9 0,1 -0,3 -0,1 -0,4 -0,32. Ühekordsed meetmed -0,3 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,03. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (3)=(1)-(2) -0,6 0,2 -0,2 -0,1 -0,4 -0,3Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (Euroopa Komisjoni kevadprognoos 2018) -1,2 -1,3 -0,9

Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium

Lk 23

3. VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD3.1. Valitsussektori tuludValitsussektori tulude kasvu 2018. aastal toetab maksulaekumiste ning välistoetuste kasv

2018. aasta Eesti valitsussektori tulude osakaal moodustab 41,1% SKPst, tulenevalt maksutulude ning välistoetuste kasvust. Järgnevatel aastatel väheneb tulude osakaal välistoetuste mõjul jõudes 2022. aastaks 38,9% tasemele.Valitsussektoris veab eelarve tulude kasvu veavad endiselt käibemaksu ja tööjõumaksude oodatust suurem laekumine. Võrreldes kevadprognoosiga suureneb suvises prognoosis 2018. aasta riigieelarve tulude maht koos edasiantavate tuludega4

51,8 mln euro võrra 10 464,07 mln eurole (Tabel 7).Kogu 2018–2022 perioodi vältel kasvavad riigi tulud koos edasiantavate maksudega keskmiselt 5,9% aastas. Võrreldes 2018. aastaga kasvavad tulud 2022. aastaks 1 929,6 mln euro võrra ehk 18,4% (Joonis 14).Maksukoormus kahaneb prognoosiperioodi lõpuks 33,1%le ehk 2015. aasta tasemele. SKP aegridade korrigeerimine on võrreldes

RESiga kaasa toonud väikese korrektsiooni allapoole, kuid suuri trendimuutusi ei ole ette näha. 2022. aastaks suureneb palgakasvu mõjul tööjõumaksude osatähtsus ja juriidilise isiku tulumaksu meetmete mõju taandumisel väheneb kapitalimaksude osakaal.Rahandusministeeriumi riigieelarve tulud on esitatud tekkepõhiselt. Detailsemad andmed on esitatud Lisas 2 (Joonis 29 ja Tabel 29).

Joonis 14. Riigieelarve tulud koos edasiantavate maksudega (mln eurot, %)

'11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '220

2,000

4,000

6,000

8,000

10,000

12,000

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

Riigieelarve tulud kasv v.e.a (parem skaala)

Tabel 7. 2018-2022 aasta tulude prognoos (mln eurot)

  2017 2018 2019 2020 2021 2022Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6 724,1 7 359,3 7 794,1 8 198,2 8 662,4 9 093,1Mittemaksulised tulud 1 240,6 1 616,7 1 676,2 1 749,6 1 516,9 1 447,5Edasiantavad tulud 1 363,8 1 488,0 1 593,0 1 682,0 1 767,0 1 853,0Tulud kokku 9 328,6 10 464,1 11 063,4 11 629,8 11 946,3 12 393,6Juurdekasv 8,0% 12,2% 5,7% 5,1% 2,7% 3,7%

Allikas: Rahandusministeerium

3.2. Riigieelarve maksuliste tulude prognoos2018. aastal laekuvad oodatust paremini käibemaks ja tööturu maksud

2018. aasta maksuliste tulude laekumise prognoosi on võrreldes kevadisega suurendatud 32,5 mln euro võrra 7 359,3 mln eurole. Sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasvu toetab eelkõige kiirenenud keskmise palga kasv ning käibemaksu laekub enam soodsa majandus-konjunktuuri tõttu. Suuremad riskikohad on seotud regulaarselt kasumit jaotava ettevõtte madalama juriidilise isiku tulumaksumäära raskesti hinnatava käitumusliku mõjuga ning aktsiisikaupade piirikaubanduse mõjuga,

mille lage ning kasvu kiirust on samuti keeruline prognoosida. Maksutulud ilma edasiantavate maksudeta5 kasvavad perioodil 2018–2022 keskmiselt 5,8% aastas (Tabel 8).2018. aasta edasiantavate tulude laekumise prognoosi suurendati võrreldes eelarves oodatuga 14,6 mln võrra 1 488,0 mln euroni peamiselt kohalikele omavalitsustele laekuva füüsilise isiku tulumaksu prognoosi ülespoole korrigeerimise tõttu.

Lk 24

Tabel 8. 2018. aasta suvise prognoosi tulude muutus võrreldes 2018. aasta kevadprognoosiga (mln eurot)

2017 2018Täitmine Kevadprognoo

sSuvine

prognoos MuutusMaksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6 724,12 7 277,4 7 359,3 32,5Füüsilise isiku tulumaks 360,9 187,2 295,0 47,0Juriidilise isiku tulumaks 365,5 565,5 545,0 -20,0Sotsiaalmaks 2 789,1 2 945,0 3 045,0 5,0Raskeveokimaks 5,4 5,5 5,4 -0,2Käibemaks 2 148,3 2 333,5 2 355,0 30,0Aktsiisid 989,9 1 173,6 1 048,6 -29,9 Alkoholiaktsiis 221,7 332,7 259,1 -27,4 Tubakaaktsiis 197,1 223,5 205,8 -3,0 Kütuseaktsiis 534,7 580,6 546,0 0,0 Pakendiaktsiis 0,0 0,2 0,2 0,0 Elektriaktsiis 36,4 36,6 37,4 0,5Hasartmängumaks 26,9 28,1 27,6 0,0Tollimaks 38,1 39,1 37,8 0,6Edasiantavad tulud 1 363,8 1 435,2 1 488,0 14,6Mittemaksulised tulud 1 240,6 1 586,9 1 616,7 4,7Tulud kokku 9 328,6 10 299,6 10 464,1 51,8

Allikas: Rahandusministeerium

Järgnevalt on kirjeldatud olulisemaid muutuseid suuremate maksude prognoosides. Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed on jaotatud tinglikult kolme suuremasse rühma tööjõu-, tarbimis- ja kapitalimaksudeks vastavalt maksukoormuse peatükis 4.1. kirjeldatud põhimõtetele.Edasiantavatest tuludest suurima osa moodustab kohalikele omavalitsustele eraldatav füüsilise isiku tulumaks, millest on

lähemalt kirjutatud järgmises alapunktis. Lisaks kuuluvad sinna töötuskindlustusmakse Töötukassale, kogumispensionimakse Sotsiaalkindlustusametile ja maamaks kohalikele omavalitsustele.Mittemaksuliste tulude prognoosi on kirjeldatud täpsemalt järgmises alapeatükis 3.3.

3.2.1. Tööjõumaksud

Füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab inimeste oodatust väiksem maksuvaba tulu kasutamine

Füüsilise isiku tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi suurendati võrreldes kevadprognoosis oodatuga 47 mln euro võrra 295,0 mln euroni. See tuleneb eelkõige maksuvaba tulu reformi mõju vähendamisest 36 mln euro võrra seoses inimeste väiksema maksuvaba tulu kasutamisega aasta vältel, mis saadakse 2019. aastal tulumaksu tagastusena tagasi. 2018. aastal tagastamisele kuuluv tulumaks (92 mln) vastas kevadprognoosis oodatule ning juurde maksmisele kuuluv tulumaks (41 mln) oli oodatust suurem, mistõttu korrigeeriti prognoosi 8 mln euro võrra üles. Ülejäänud kasv tuleneb hõive ja keskmise palga prognoosi ülespoole korrigeerimisest 2018. aastal ja oodatust paremast laekumisest mitteresidentidelt.Riigieelarves edasiantavate tulude alla kuuluva kohalikele omavalitsustele

eraldatava tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi suurendati võrreldes kevadel oodatuga 12 mln võrra 1 096 mln euroni, mis tulenes brutopalgafondi ülespoole korrigeerimisest. KOVidele eraldatava tulumaksu määra tõstmine 2018. aastal 0,26% võrra 11,86%le ning 2020. aastaks 11,93%le vähendab riigieelarvesse laekuvat füüsilise isiku tulumaksu.Sotsiaalmaksu 2018. aasta tasumise prognoosi suurendati võrreldes kevadprognoosis oodatuga 5,0 mln euro võrra 3 045,0 mln euroni. Brutopalgafondi kasvu korrigeeriti ülespoole, ootustest enam tasusid sotsiaalmaksu mitteresidendid. Firmaautode erisoodustussüsteemi lihtsustamise meede avaldub suuremates sotsiaalmaksu tasumistes erisoodustustelt. Samas on senised laekumised olnud kevadprognoosis oodatust väiksemad, mis

Lk 25

tuleneb osaliselt puhkusetasude ühtlasemast väljavõtmisest ja peaks tasanduma augusti tasumistega.

3.2.2. Tarbimismaksud

Käibemaksutulu kasv kolme viimase aasta kiireim

Käibemaksu 2018. aasta tulude prognoosi suurendati võrreldes kevadprognoosiga 30 mln euro võrra 2 355 mln eurole, mille põhjusteks olid oodatust paremad tasumised aasta esimeses pooles ning paranenud teise poolaasta kasvuprognoos. Tegevusaladest panustasid esimese seitsme kuuga käibemaksu tasumise kasvu enim hulgikaubandus ning ehitus, kus on tasumised kasvanud mullusega võrreldes vastavalt 10,4% ja 35,7 %.Suvise prognoosi kohaselt kasvavad käibemaksubaasi komponendid, mis on prognoosimudeli sisendiks, käesoleval aastal kevadise prognoosiga võrreldes jõudsamalt (8,1%). Peamistest käibemaksubaasi komponentidest on suurenenud kevadise ootusega võrreldes valitsussektori investeeringute, valitsussektori vahetarbimise ning samuti ka kodumajapidamiste investeeringute tase. Komponentidest enim muutus valitsussektori vahetarbimine, mis tuleneb paremast I kvartali tulemustest ning ootusest seoses eesolevate valimistega. Samal ajal on ka kodumajapidamiste investeeringute tase võrreldes kevadprognoosiga tõusnud, mis näitab oodatust kõrgemat elanike kinnisvarainvesteeringute taset. Samuti näeb prognoos ette valitsussektori investeeringute suurenenud mahtu võrreldes kevadega. Eratarbimise mahu prognoos jäi kevadisele tasemele pisut alla seoses elanike säästukäitumisega. Lisaks on prognoositud varimajanduse väikest vähenemist prognoosiperioodi jooksul. Käibemaksubaasi suurimate komponentide kaalutud keskmiseks kasvuks oodatakse aastatel 2020–2022 vastavalt 5,8%, 5,4% ja 5,2%.Kokkuvõttes kasvab tänavu käibemaksu tulu 9,6%. 2019. aastal taandub maksutulu kasv 8,5%ni, kus suurema osa tagab käibemaksubaasi komponentide kasv, milleks on 7,3%, sh on arvestatud tulumaksureformi teise ringi mõjudega6 käibemaksu tuludele, milleks on ca 25 mln eurot ning ülejäänud on seotud maksumuudatustega. Aastatel 2020-2022 kasvavad käibemaksu tulud keskmiselt 5,6% aastas.Aktsiiside 2018. aasta laekumise prognoosi vähendati võrreldes kevadprognoosiga 29,9 mln euro võrra 1 048,6 mln euroni. Kõige enam ehk 27,4 mln euro võrra

259,1 mln euroni on vähendatud alkoholiaktsiisi laekumise prognoosi. Võrreldes eelmise aasta tegelike tuludega kasvab tänavu prognoosi kohaselt laekumine kokku 17%. 2018. aasta riigieelarve strateegias otsustati ära jätta alkoholiaktsiisi tõusud 2019. aastal, kuid kuna vastav otsus ei ole seaduse tasandil jõustunud, siis seda muudatust käesolev prognoos ei kajasta. 2019. aasta aktsiisitõusude ärajätmisel väheneks 2018. aasta alkoholiaktsiisi laekumine 24 mln euro võrra, kuna jääks ära varude soetamine enne aktsiisimäärade tõusu ning sel juhul oleks 2018. aasta aktsiisi laekumise prognoos 235 mln eurot. Prognoosis on eeldatud, et kange alkoholi deklareeritavad kogused vähenevad tänavu 15,7% võrra võrreldes eelmise aastaga ehk 4,3% enam kui kevadprognoosis eeldatud. Arvestades eratarbimise reaalkasvu, keskmise palga kasvu, muutuseid piirikaubanduses ning hinnaelastsust, prognoosime järgmistel aastatel kange alkoholi deklareeritud koguste vähenemist keskmiselt 3,4% aastas.Õlle deklareeritava koguse prognoos käesolevaks aastaks on 33,4% väiksem võrreldes eelmise aastaga ehk langus on 6,3% suurem kui kevadprognoosis. Deklareeritavate koguste languse peamiseks põhjuseks on piirikaubandus ning oodatust väiksem tarbimine. Järgmiste aastate koguste vähenemine jääb keskmiselt 3,2% juurde eeldusel, et õlletarbijate piirikaubandus saavutab stabiilse taseme.Alkoholi Läti piirikaubanduse hinnang käesolevas prognoosis on 0,8 mln liitri võrra suurem kui kevadel ning moodustab Eesti legaalsest ja Läti piirimüügist 24,7% (Tabel9). Läti piirikaubanduse osakaal eestlaste ostudes on käesoleva aasta prognoosi kohaselt 27,1%.

Tabel 9. Alkoholi piirikaubandus Läti piiril

2018Alkoholi legaalne müük Eestis*

Mln l 125,7

Läti piirikaubanduse maht Mln l 41,3Läti piirikaubanduse osakaal % 24,7Laekumata aktsiis** Mln € 65,6Laekumata käibemaks Mln € 23,5Maksukadu kokku Mln € 89,1

* Deklareeritud alkohol, mida on korrigeeritud müüjate aktsiisitõusueelse ettevarumisega.

Lk 26

** Teoreetil ine saamatajäänud maksulaekumine eeldusel, et aktsiisikaup, mis osteti mujalt, oleks ostetud Eestist.

Kütuseaktsiisi 2018. aasta laekumise prognoos 546 mln eurot vastab kevadprognoosile. Kütuseaktsiisi stabiilne laekumine tugineb peamiselt üldisele majandusaktsiivsuse kasvule. Euroopa Komisjoni andmetel on võrreldes eelmise aastaga tõusnud augustis bensiini keskmine jaehind Eesti lõpptarbijale 17,2% ning diislikütuse keskmine jaehind lõpptarbijale 14,1%, mille peamiseks põhjuseks on nafta maailmaturu hinna tõus.Diislikütuse deklareeritavad kogused on käesoleval aastal kasvanud oodatust kiiremini ning koguste kasvuprognoosi on tõstetud 0,4%. Seda tasakaalustavad bensiini ja erimärgistatud diislikütuse oodatust veidi väiksemad kogused. Diislikütuse mahu kasvu on mõjutanud soodne majanduskeskkond ning Eesti Maksu- ja Tolliameti tõhusam kontrolltegevus järgmisel aastal rakenduvate kontrollmeetmete eel. Järgmise nelja aasta koguste kasv on prognoosi kohaselt keskmiselt 2,9% aastas.Samas on positiivne majandusolukord suurendanud ka diislikütuse piirikaubanduse mahtusid, mistõttu hindame käesoleval aastal täiendavast piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi 33,3 mln eurole (koos käibemaksuga 47,9 mln eurot) (Tabel10).

Tabel 10. Diislikütuse piirikaubandus Läti ja Leeduga

2018Diislikütuse legaalne müük Eestis

Mln l 737,0

Läti-Leedu piirikaubanduse maht

Mln l 67,6

Piirikaubanduse osakaal % 8,4Laekumata aktsiis* Mln € 33,3Laekumata käibemaks Mln € 14,6Maksukadu kokku Mln € 47,9

* Teoreetiline saamatajäänud maksulaekumine eeldusel, et aktsiisikaup, mis osteti mujalt, oleks ostetud Eestist.

Tubakaaktsiisi käesoleva aasta prognoos on 1,5% väiksem võrreldes kevadise prognoosiga ning aastaseks laekumiseks oodatakse 205,8 mln eurot. Prognoosi vähendamine tuleneb peamiselt deklareeritavate koguste oodatust kiiremast langusest ning odavamate sigarettide eelistamisest. Sigarettide müüki mõjutavad ka. piirikaubandus ning salaturg. Sigarettide piirikaubandus on peamiselt tekkinud seoses alkoholi piiriüleste ostudega. Käesoleva aasta Läti piirikaubanduse maht vastab kevadprognoosile, moodustades ligi 2,6% Eesti legaalsetest ostudest koos eestlaste ostudega Lätis. Käesoleva aasta 8% aktsiisimäära tõus toob hinnanguliselt kaasa sigaretipaki kaalutud keskmise hinna 8,2% tõusu. Edasised aktsiistõusud toimuvad aastatel 2019 ja 2020, mil määrade tõus on 10% aastas ning mille tulemusel on kasvamas hinnavahed Lätis ning salaturul müüdavate tubakatoodetega. Seega on risk, et järgmistel aastatel kasvab surve piirikaubandusele ja salaturule.

.3.2.3.Kapitalimaksud

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist toetavad mitmed rakendunud meetmed

Juriidilise isiku tulumaksu 2018. aasta laekumise prognoosi vähendati võrreldes kevadprognoosis oodatuga 20 mln euro võrra 545,0 mln euroni. Võrreldes eelmise aasta seitsme kuuga on erasektor tasunud jaotatud kasumilt ligi 100 mln enam tulumaksu, kuid seoses regulaarselt kasumit jaotava ettevõtte madalama tulumaksumäära jõustumisega olid ootused veel suuremad. Keeruline on

eristada, kas senine oodatust väiksem laekumine tulenes tavapäraste dividendide vähenemisest või regulaarselt jaotatud kasumi madalama maksumäära meetme tagasihoidlikumast mõjust. Osaliselt tuleneb prognoosi allapoole korrigeerimine ka RES otsustest. Firmaautode erisoodustussüsteemi lihtsustamise meetme mõju ilmneb suuremates laekumistes erisoodustustelt.

Lk 27

3.3. Riigieelarve mittemaksuliste tulude prognoosMittemaksuliste tulude prognoos väheneb järgnevatel aastatel välistoetuste mahu languse tõttu

Prognoosi on suurendatud peamiselt keskkonnatasude osas, samuti on suurendatud CO2 kvooditulude prognoosi. Mittemaksuliste tulude laekumiseks 2019. aastal on 1 676 mln eurot, mis on 3,7% enam kui 2018. aastal. Kasv tuleneb peamiselt dividenditulu ning kaupade ja teenuste müügitulu suurenemisest.

Välistoetuste maht prognoositavalt veidi väheneb. Järgnevatel aastatel sõltub mittemaksuliste tulude prognoos peamiselt muutustest välistoetustes, mis prognoosi kohaselt hakkavad alates 2020. aastast järk-järgult vähenema. Sellest tulenevalt väheneb mittemaksuliste tulude oodatav maht prognoosiperioodi lõpuks 1,4 mld euroni.

Tabel 11. 2018. aasta suvise prognoosi mittemaksuliste tulude muutus võrreldes 2018. aasta kevadise prognoosiga (mln eurot)

  2017 2018Täitmine Kevadprogno

osSuvine prognoos Muutus

Mittemaksulised tulud 1 240,6 1 612,0 1 616,7 4,7Kaupade ja teenuste müük 191,8 212,4 217,1 4,7 Riigilõivud 78,3 78,8 79,4 0,6 Laekumine majandustegevusest 39,6 38,1 38,1 0,0 Muu kaupade ja teenuste müük 74,0 95,4 99,6 4,1Saadud toetused 721,4 1094,2 1 094,2 0,0Muud tulud 159,3 163,7 179,7 16,0 Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 18,6 13,1 12,9 -0,2 Muud tulu varadelt 48,9 98,6 108,0 9,3 Trahvid ja muud varalised kohustused 15,3 15,9 15,9 0,0 Muud eespool nimetamata tulud 76,5 36,1 42,9 6,8Finantstulud 168,2 141,8 125,8 -16,0

Allikas: Rahandusministeerium

Kaupade ja teenuste müügi prognoos kasvas 2018. aastal 4,7 mln euro võrra 217,1 mln euroni. Kasvu põhjustas peamiselt CO2 kvootide müügitulu tõus, kuid veidi suurenes ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigilõivude prognoos. Majandustegevuse tulude prognoos jäi samale tasemele. 2019. aastal kasvab laekumine 8,8% võrra peamiselt tänu CO2 kvooditulu tõusule. Riigilõivu prognoos suureneb 2019. aastal 2,6% võrra peamiselt tänu Siseministeeriumi valitsemisala kogutavatele riigilõivudele. Järgnevatel aastatel hakkavad laekumised CO2 kvoodimahtude tõttu vähenema. Samas riigilõivude tase jätkab stabiilset kasvu.Toetuste prognoos 2018. aastaks jäi kevadprognoosiga võrreldes samale tasemele ehk 1 094,2 mln eurole. Järgmise aasta toetuste laekumine prognoositavalt veidi väheneb (1 089,4 mln euroni). 2020. aasta tase kasvab ning seejärel hakkab langema tulenevalt EL eelarveperioodi jõudmisest lõpufaasi.Muude tulude gruppi kuuluvad tulud varude ja põhivara müügist (peamiselt riigimaa

müük), muud tulud varadelt (nt maksuvõla intressid), trahvid ja muud varalised karistused ning muud eelpool nimetamata tulud (nt keskkonnatasud, sunnirahad, konfiskeeritud varad ning muud ebatavalised tulud). Muude tulude prognoos 2018. aastaks kasvas 16 mln euro võrra 179,7 mln euroni tulenevalt keskkonnatasu prognoosi kasvust, mille põhjuseks on suurenenud põlevkiviõli hinna prognoos. Käesoleva aasta prognoos suurenes ka teekasutustasu osas. Järgnevate aastate muude tulude prognoosid püsivad samal tasemel.Finantstulud koosnevad omanikutuludest (dividendid ja Eesti Panga kasumieraldis) ja Riigikassale laekuvatest intressituludest. 2018. aastal laekub finantstulusid 125,8 mln eurot ehk kokkuvõttes kevadel oodatust 16 mln eurot vähem tulenevalt riigi eelarvestrateegias kavandatud muudatustest. Peamised omanikutulu maksjad sel aastal on AS Tallinna Sadam, RMK, AS Elering ja AS Eesti Energia. 2019. aastal kasvab tulude maht 166 mln euroni peamiselt AS Eesti Energia ning RMK dividendide suurenemise tõttu.

Lk 28

3.4. Valitsussektori kuludValitsussektori investeeringute tase püsib stabiilselt 6% lähedal SKPst

2017. aastal moodustasid Eesti valitsussektori kulud revideeritud SKP järgi 39,2% SKPst, Euroopa Liidu keskmine ulatus 45,8%ni SKPst (vt Joonis 30, Lisa 2). Valitsuse investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning põhivarainvesteeringud on aastatel 2012–2016 langenud, kulud haridusele on püsinud samal tasemel (vt Joonis 31, Lisa 2).2018. aastal ulatuvad kulud 40,2%ni SKPst. Perioodil 2019–2022 kasvavad kulud keskmiselt 4,9% ja nende osakaal SKPst väheneb 2022. aastaks 38,9%le. Tegevusvaldkonniti kulub kõige enam sotsiaalsele kaitsele. Võrreldes 2018. aastaga vähenevad protsendina SKPst enim kulud haridusele ja majandusele (vt Joonis 32, Lisa 2).Valitsussektori investeeringute7 osakaal ulatub 2018. aastal 5,8%ni SKPst ning püsib sellel tasemel prognoosiperioodi lõpuni (vt Joonis 15). Iga-aastane dünaamika sõltub välisvahendite rakendamise suutlikkusest.Riigieelarve vahenditest investeeritakse perioodil 2019–2022 keskmiselt ligi 950 mln eurot aastas (sh riigieelarvelistele asutustele ca 360 mln eurot ning investeeringutoetustena suunatakse vahendeid mujale valitsussektorisse ja erasektorisse ca 590 mln eurot.

Joonis 15. Valitsussektori investeeringud 2013–2022 (mln eurot, % SKPst)

'13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '220

400

800

1,200

1,600

2,000

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV Osakaal SKPst (parem sk)

Valitsus kavandab aastatel 2018-2022 Eesti konkurentsivõimet ja kaitsevõimet kasvatavaid investeeringuid kokku 355 mln euro ulatuses. Programmi raames: ehitatakse välja lairiba jaotusvõrk

koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga;

luuakse meede kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamiseks;

tehakse suuremahulisi taristuinvesteeringuid teedesse;

ehitatakse koostöös Tallinna linnaga välja rahvusvaheline turismi- ja konverentsikeskus Tallinna Linnahallist;

teostatakse kaitseinvesteeringute programm.

Suuremad riigiasutuste ja muu keskvalitsuse investeeringud on Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone, Sillamäe ühishoone, Rüütelkonna hoone Toompeal, EV suursaatkonnad Moskvas ja Washingtonis, Kääriku spordikeskus, Riigikohtu hoonete renoveerimine Tartus Toomemäel, Eesti Rahvusringhäälingu telestuudiote kavandamine ja projekteerimine, Rahvusraamatukogu ning Rahvusarhiivi projekteerimine.Välisvahenditest mahukamad investeeringud on seotud gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu korrastamisega, veemajanduse infrastruktuuri ning transpordi valdkonna arendamisega.Kohalike omavalitsuste investeeringute maht jääb prognoosiperioodil vahemikku 370-545 mln eurot aastas. Seejuures umbes 1/3 investeeringutest teostatakse saadud toetuste arvelt. Põhiosa KOV investeeringutest on seotud haridus- ja kultuuriobjektide ning kohalike teedega.Valitsussektori kuludest moodustavad sotsiaalse kaitse ja tervishoiu kulud aastatel 2019–2022 ligi poole. Ka riigieelarvest moodustavad need sarnase osakaalu – sotsiaalkulud 34-36% ja tervishoiukulud 13-15% (vt Joonis 34 ja Tabel27, Lisa 2).Suurim kululiik on pensionid (I ja II sammas), moodustades riigieelarve sotsiaal- ja tervishoiukuludest keskmiselt 43%. Võrreldes 2019. aastaga kasvavad I samba pensionikulud 2022. aastaks 334 mln euro võrra peamiselt pensioniindeksi tõusu ja saajate arvu suurenemise tõttu.Aastani 2021. rakendatakse töövõimereformi eesmärgiga aidata terviskahjustusega inimesed püsivalt tööturule. Töövõime toetamise skeemi raames reformitakse soodustingimustel vanaduspensionid, väljateenitud aastate pensionid ning töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid. Töövõimetoetuse eelarve on 2022. aastaks 406 mln eurot. Töövõimereformi rakendumisega on seotud järgmised eelarved: erijuhtudel riigi poolt makstav

sotsiaalmaks töötuna arvel olijate eest 2022. aastal 30,0 mln eurot;

Lk 29

erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks töötava töövõimetuspensionäri eest 2022. aastal 64 mln eurot.

Tervishoidu suunatavad vahendid kasvavad prognoosiperioodil märkimisväärselt. Riikliku ravikindlustuse eelarvepositsiooni tugevnemist mõjutavad järgmised asjaolud: Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa

summaarne kasv 2019-2022 on senise prognoosiga võrreldes väiksem 57 mln euro võrra. 2022. aastal on sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa oodatav suurus 1 531 mln eurot.

Riigieelarvest haigekassale mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt arvestatav eraldise määr jõuab 2022. aastal 13% tasemele, kasvades igal aastal ühe protsendipunkti võrra. Eraldise kogumaht ulatub 724 mln euroni ning selle oodatav suurus 2022. aastal on 223 mln eurot.

Haigekassasse liiguvad seni riigieelarvest rahastatud teenused. 2019. aastal lisanduvad mh. HIV/AIDSi ravimid ja ravikindlustamata inimeste

vältimatu ravi, 2020. aastal residentuurikulud. Haigekassasse lisanduvate teenuste nelja aasta kogumaht on ligi 290 mln eurot.

Lisavahendeid suunatakse 2019-2022 perioodil ka muudele sotsiaalkuludele, sh: Peretoetuste eelarve on 2022. aastal

287,2 mln eurot. Perehüvitiste seaduse muudatusega määrati lapsetoetuse tõus alates 2019. aasta 1. jaanuarist 60 euroni kuus.

Vanemahüvitiste eelarve on 2022. aastal 291 mln eurot.

Lisaks eeltoodud summadele osutavad ka kohalikud omavalitsused oma tulubaasi arvelt elanikele sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid.Riigieelarveliste asutuste tööjõu- ja majandamiskuludeks prognoositakse aastatel 2019–2022 keskmiselt 14,6% riigieelarve kulude kogumahust ehk keskmiselt 1,73 mld eurot aastas (vt Joonis33, Lisa 2).Valitsussektori tulude ja kulude prognoos on lisas (vt Tabel 25 Lisas 2).

Lk 30

4. MAKSUKOORMUS JA MAKSUKULUD4.1. Maksukoormus suhtena SKPsseMaksukoormus langeb prognoosiperioodi lõpuks 2015. aasta tasemele

Maksukoormus on madalam kui EL keskmine

Üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega.Eesti maksukoormus oli 2016. aastal revideeritud SKP aegrea kohaselt 33,5% SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisest oluliselt madalam (vt Joonis 35, Lisas 2). Võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega oli meist suurem maksukoormus Tšehhis, Sloveenias, Horvaatias ja Ungaris.Maksukoormus langeb 2022. aastaks 33,1%le SKPst

2018. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6% SKPst (vt Joonis 16). See on kevadises prognoosis oodatud tasemest 0,8% võrra madalam. Maksukoormust vähendas eelkõige SKP taseme ülespoole korrigeerimine revisjoni käigus. Perioodil 2019-2022 ulatub maksukoormuse keskmine langus võrreldes kevadise prognoosiga 0,7 protsendipunktini SKPst. Maksukoormust mõjutavatest maksumuudatustest on juttu järgmises alapunktis. Aastatel 2019–2022 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus langeb 2022. aastaks 33,1%le SKPst.Maksukoormuse struktuuri mõjutab tööturg ning maksuvaba tulu reform

Maksuvaba tulu reform vähendab tööjõumaksude8 laekumist 2018. aastal hinnanguliselt ligi 90 mln euro võrra, mis on kevadprognoosis planeeritust väiksem, kuna inimesed kasutavad oma õigust maksuvabale tulule oodatust vähem. Hõive ja keskmise palga kasv on prognoosiperioodi alguses mõnevõrra kiiremad ja lõpus aeglasemad kui kevadises prognoosis oodati. Samuti omab mõju maksimaalse maksuvaba tulu määra 500 eurosel tasemel püsimine, sest palgakasv viib inimesi maksuvaba tulu piirkonnast välja.Tarbimismaksude9 laekumist suurendab käibemaksu ülespoole korrigeerimine, mis ületab alkoholi- ja tubakaaktsiisi prognoosi vähendamise mõju.

Kapitalimaksude10 osakaal väheneb prognoosiperioodil seoses regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete madalama tulumaksumäära ja muude juriidilise isiku tulumaksu mõjutavate meetmete mõju taandumisega.

Joonis 16. Maksukoormus (% SKPst)

`00 `01 `02 `03 `04 `05 `06 `07 `08 `09 `10 `11 `12 `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `2225

28

31

34

37

40

Eesti Läti Leedu EL28

Kokkuvõttes tõuseb tööjõumaksude osatähtsus võrreldes 2018. aastaga 1,9% võrra 51,8%le, tarbimismaksude osakaal väheneb 0,4% võrra 41,1%le ning kapitalimaksude osatähtsus langeb 1,5% võrra 7,1%le (vt Joonis 36, Lisas 2).Keskkonnamaksud11 on osa tarbimismaksudest, kuigi sinna võivad kuuluda ka mõned kapitalimaksud (nt raskeveokimaks). 2018. aastal moodustavad need 8,3% kõigist maksudest, ületades sellega Euroopa Liidu kaalutud keskmist (6,3% 2016. aastal). Keskkonnamaksude osakaal näitas kasvutrendi juba alates 1995. aastast kuni 2010. aastani, peegeldades osaliselt vajadust viia aktsiisimäärad vastavusse Euroopa Liidu miinimummääradega, aga samuti taotluslikku valitsuse poliitikat finantseerida füüsilise isiku tulumaksu vähendamist tarbimis- ja keskkonnamaksude tõstmisega. Saastetasude samal tasemel püsimine aeglustab keskkonnamaksude laekumise kasvu ja nende osakaal langeb 2022. aastaks 7,5%le.Omandimaksud (Eestis maamaks, Tagatisfondi osamaksed), mis toetavad maksusüsteemi efektiivsust ning mida loetakse kõige vähem majanduskasvu pärssivateks maksudeks, moodustavad 2018. aastal 0,8% maksudest. 2016. aasta andmetel oli see Euroopa Liidu madalaim (2016. aasta EL kaalutud keskmine 6,8%). 2022. aastaks langeb omandimaksude osakaal 0,7%le kõigist maksudest.

Lk 31

Lk 32

4.2. Maksupoliitilised muudatusedÜldise maksuvaba tulu kehtestamise mõju kõige suurem

Maksumuudatuste tulemusel laekub 2018. aasta eelarvesse 63,6 mln eurot rohkem. Kõige suurema mõjuga eelarvele on uue üldise maksuvaba tulu kehtestamine (500 eurot kuus, mis hakkab vähenema alates 1200 eurosest tulust ning jõuab nulli 2100 euro juures), mille tulemusel väheneb eelarvetulu käesoleval aastal 92,4 mln euro võrra. Võrreldes kevadprognoosiga on maksuvaba tulu reformi negatiivne mõju väiksem, selle põhjuseks on inimeste eelistus tulumaksu pigem tagasi saada kui juurde maksta. 2019. aastal oleme eeldanud, et inimeste sarnane käitumine jätkub. Bensiini aktsiisi negatiivne mõju esimesel aastal on tingitud aktsiisitõusule eelnenud varumisest, mis toimus osaliselt juba eelneva aasta lõpus. Aastate 2018-2019 peamised maksumuudatused on toodud Lisa 2 Tabel30.

Perioodil 2020–2022 suurendavad maksukoormust eelkõige juriidilise isiku tulumaksu muudatused (ettevõtte 14%line tulumaksumäär regulaarselt jaotatava kasumi korral, pankade tulumaksu avansiline makse, kasumite maksuvabalt laenuna väljaviimise piiramine) ning alkoholi- ja maagaasiaktsiisi tõstmine.Vaadeldes maksumuudatuste mõju vastavalt maksu majanduslikule funktsioonile, on näha, et prognoosiperioodi jooksul plaanis olevate maksumuudatuste tõttu vähenevad tööjõumaksud ning suurenevad tarbimis- ja kapitalimaksud (Tabel 12). 2022. aastaks kujuneb tööjõu maksukoormus tulenevalt maksumuudatustest 0,40% võrra SKPst madalamaks, kui see oleks olnud 2017. aasta lõpus kehtinud olukorra jätkudes. Tarbimismaksud ja kapitali maksukoormus kasvavad samal ajal vastavalt 0,44% ja 0,11% võrra SKPst.

Tabel 12. Maksumuudatuste kumulatiivne mõju maksukoormusele vastavalt maksu majanduslikule funktsioonile 2018–2022 (% SKPst)

  2018 2019 2020 2021 2022Maksutulud kokku 0,25 -0,04 -0,09 0,06 0,15Tööjõumaksud -0,38 -0,57 -0,51 -0,46 -0,40

Kapitalimaksud 0,55 0,30 0,15 0,09 0,11

Tarbimismaksud 0,07 0,23 0,27 0,42 0,44

*Mõju võrreldes sellega, kui edasi kehtiks 31.12.2017 määrad/olukord. Mõju on tekkepõhine.All ikas: Rahandusministeerium

4.3. Efektiivne maksumäär – maksustruktuuri ja trendide sisulisem näitajaEesti tööjõu maksukoormus on Euroopa Liidu keskmisest tasemest madalamal

Lisaks maksutulude osakaalule SKPst iseloomustab maksukoormuse suurust ka efektiivne12 maksumäär (implicit tax rate, ITR), mis on laekunud maksutulude suhe maksubaasi. See kirjeldab maksukoormust paremini, kuna maksubaasil on tugevam seos maksudega kui SKPl. Näiteks ei saa me kõrge kapitalimaksude osakaalu puhul SKPst teada, kas see tuleneb kõrgetest maksumääradest või laiast maksubaasist. Seepärast vaadataksegi lisaks maksude suhtele SKPsse ka nende suhet maksubaasi.Tarbimise efektiivse maksumäära puhul on efektiivne maksumäär tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisid) suhe majapidamiste lõpptarbimiskulutustesse, tööjõu efektiivne maksumäär leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse ning kapitali efektiivne

maksumäär kapitalimaksude suhtena kapitalituludesse. Kuna efektiivse maksumäära osaks on tegelikult laekunud maksud, siis rahvusvahelise võrdluse puhul tuleb arvestada sellega, et maksuametite võimekus ning inimeste maksukuulekus on riigiti erinev ning see võib näitajat mõjutada.Tööjõu efektiivset maksumäära (vt Joonis17) mõjutas perioodil 2014–2017 kogumis-pensioni kõrgem maksemäär (2+6 ja 3+6 maksed). Aastatel 2016–2017 tõsteti maksuvaba tulu ja kehtestati aastaks madalapalgaliste tagasimakse (2017). 2016. aastal olime Euroopa Liidus 14. kohal. Maksuvaba tulu reform (2018) vähendab tööjõu efektiivset maksumäära, kuid samal ajal on vastupidise mõjuga kogumispensioni kõrgema maksemäära lõppemine, mistõttu

Lk 33

näitaja jõuab 2018. aastal 33,9%le. Edasiste maksulangetuste puudumine viib näitaja palgatõusu mõjul 2022. aastaks 34,6%le.Tarbimise efektiivne maksumäär (vt Joonis 37A, Lisas 2) tõusis 2016. aastaks aktsiisitõusude toel 27,7%le, millega olime Euroopa Liidus kuuendal kohal. 2018. aastal ulatub näitaja 27,4%ni ja langeb 2022. aastaks 26,7%le kuna tarbimismaksude kasv jääb alla eratarbimise kasvule.Eesti kapitali efektiivne maksumäär (vt Joonis 37, Lisas 2) oli 2015. aastal Euroopa Liidus Hollandi ja Leedu järel tagantpoolt kolmandal kohal (viie riigi kohta andmed puudusid). Võrreldes 2017. aastaga tõuseb näitaja 2018. aastal 2,3% võrra 12,1%le, mil seoses regulaarselt jaotatava kasumi madalama maksumäära kehtestamisega ja muude maksumuudatuste tulemusel

suureneb juriidilise isiku tulumaksu laekumine. Regulaarselt jaotatava kasumi madalama maksumäära tõttu väheneb näitaja 2022. aastaks 9,9%le.

Joonis 17. Tööjõu efektiivne maksumäär (% maksubaasist)

'04 '05 '06 '07 '08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '2228%

30%

32%

34%

36%

38%

Eesti Läti Leedu EL 28

4.4. Kui palju tööjõukuludest läheb maksudeks – tööjõu maksukiilÜksikisiku maksukiil on iga sissetulekutaseme juures madalam Euroopa Liidu keskmisest

Tööjõu maksukiil (labour tax wedge) on erinevus tööandja tööjõukulude ja töötaja netosissetuleku vahel, mis sisaldab ka rahalisi toetusi (lapsetoetus, vajaduspõhine peretoetus, madalapalgaliste tagasimakse). Liiga kõrge maksukiil võib vähendada huvi töötada ning mõjuda seetõttu negatiivselt tööturu arengule.Uus maksuvaba tulu süsteem vähendab võrreldes 2017. aasta lõpuni kehtinud süsteemiga (180€ maksuvaba tulu, madalapalgaliste tagasimakse) maksukiilu piirkonnas 40-131% keskmisest palgast. Seega suureneb netotulu eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga töötajatel, mis ongi uue süsteemi üks eesmärke. Uue süsteemi puhul jääb maksukiil iga sissetulekutaseme juures madalamaks Euroopa Liidu 2017. aasta keskmisest näitajast (vt Joonis 18).2017. aastal oli üksiku lasteta 50% keskmisest palgast teeniva inimese maksukiil Eestis 35,7%, mis oli Euroopa Liidu keskmisest kõrgem (vt Joonis 38, Lisas 2). Maksuvaba tulu reformiga langeb näitaja 2018. aastal 30,0%le. 2022. aastaks tõuseb näitaja palgatõusu mõjul 32,1%le, jõudes 2017. aasta Euroopa Liidu keskmise taseme (32,4%) lähedale.Üksiku lasteta 67% keskmisest palgast teeniva inimese maksukiil langeb 2018. aastal maksuvaba tulu reformi tõttu 5,1% võrra 32,8%le. 2022. aastaks tõuseb näitaja 34,4%le (vt Joonis 39A, Lisas 2), mis on siiski

madalam, kui Euroopa Liidu keskmine 36,7% 2017. aastal.

Joonis 18. Maksukiil 2017–18, üksik lasteta inimene, kes teenib 33-250% keskmisest palgast (% tööjõukuludest)

33 39 45 51 57 63 69 7581

.000

0000

0...

87.0

0000

000..

.93

.000

0000

0...

99.0

0000

000.

.. 105

111

117

123

129

135

141

147

153

159

165

171

177

183

189

195

201

207

213

219

225

230.

9999

999..

.23

6.99

9999

9...

242.

9999

999..

.24

8.99

9999

9...

25%

30%

35%

40%

45%

2017 2018 EL28 2017

*Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt on töölise keskmine brutopalk 2017. aastal 14  951 eurot aastas ja 2018.  aastal 16  001  eurot aastas.

Abielus kahe lapsega paari, kus üks vanem teenib 100% keskmisest palgast, maksukiil (vt Joonis 39B, Lisas 2) sõltub lisaks üldisele maksuvabale tulule ka täiendavast maksuvabast tulust teise lapse eest. Maksukiilu vähendavad pere puhul lapsetoetused. Vanemahüvitist OECD metoodika järgi arvesse ei võeta. Selle pere maksukiil langeb 2018. aastal maksuvaba tulu reformiga 0,5% võrra 28,5%le. Palgatulu kasv toob kaasa maksuvaba tulu vähenemise palgavahemikus 1200-2100 eurot ning selle

Lk 34

tulemusel tõuseb maksukiil 2022. aastaks 32,1%le, mis on 2017. aasta Euroopa Liidu keskmisest tasemest (29,6%) kõrgem.

Võrreldes teiste EL riikidega muutub Eesti tööjõu maksukoormus seda

konkurentsivõimelisemaks, mida kõrgem palk on, sest tulude ülemises otsas puudub Eestis maksude progressiivsus erinevalt enamikest EL riikidest. Ka Läti ja Leeduga võrdluses oli Eesti maksukiil 2017. aastal keskmisest suuremate tulude puhul (125% ja 167% keskmisest palgast) mõnevõrra madalam.

4.5. MaksukuluKõige suurem võit käibemaksu soodustustelt ravimitele ja meditsiiniseadmetele ning erimärgistatud kütuselt

Maksukulud on valitsuse instrumendid sotsiaalse- või majanduspoliitika suunamiseks ning annavad maksusoodustusi teatud tunnustega maksumaksjatele13.2018. aasta riigieelarvete laekumist mõjutavad 17 ning 2019. aastal 18 suuremat maksukulu sätet käibemaksuseaduses, tulumaksuseaduses ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses. Kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2018. aastal 202,0 mln eurot ehk 0,8% SKPst. Võrreldes kevadprognoosiga on käesoleva aasta vähendatud maksukulu prognoosi vähendatud 2%.2018. aastal vähenevad maksukulud 49,2% võrreldes eelneva aastaga (Joonis 19), sest uue maksuvaba tulu süsteemiga kaotati täiendav maksuvaba tulu pensionide korral ja madalapalgaliste tagasimakse.Kõige suurema mahuga maksukulud on madalama käibemaksumääraga maksustatud ravimid ja meditsiiniseadmed, diislikütuse aktsiisimäärast soodsam aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele ning täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest. Kolme suurima maksukulu maht moodustab 2018. aastal 61% kõikide kehtestatud maksu-kulude mahust. Aastal 2019 suurenevad maksukulud 4,6% võrra 211,3 mln euroni,

sest lisandub elektriaktsiisi soodustus energiamahukatele ettevõtetele.

Joonis 19. Maksukulu (mln eurot)

'11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22100

150

200

250

300

350

400

450

Suvi 2018

Maksukulude kaudu toetatakse aastatel 2018–2019 kümnest erinevast valitsemis-funktsioonist14 kuute (majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; tervishoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). 2018. aastal moodustavad suurima osakaalu valitsemisfunktsioonid “tervishoid” 60,5 mln eurot ehk 29,9%, “majandus” 49,1 mln eurot ehk 24,3% ning „sotsiaalne kaitse“ 34,3 mln eurot ehk 17,0%. Ülejäänud valitsemisfunktsioonide alla kuuluvate maksukulude mahud moodustavad 58,1 mln eurot ehk 15,2% maksukulude kogumahust. Lisas 2 on Tabel 31, kus näha maksukulude täpsem jaotus.

Lk 35

5. VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE5.1. Rahavoog ja netopositsioonRiigieelarve on lähiaastatel nominaalses ülejäägis, kuid samas on riigi rahavoog aastatel 2019-2022 negatiivne seoses laenude tagasimaksmise ja finantseerimistehingute rahastamisega

Reservide ja ka laenude prognoos muutub iga-aastaselt vastavalt uuenenud prognoosidele riigi rahavoo osas. Suvise prognoosi kohaselt on sel aastal riigieelarve positsioon nominaalses ülejäägis ning ka rahavood kokku positiivsed, mis loob eeldused reservide kogumiseks. Kuigi riigieelarve on ka järgmisel kahel aastal nominaalselt ülejäägis, on rahavoog riigieelarve teenindamisest kokku negatiivne, sest lisaks riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi tegureid. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog läbi kolme teguri: finantseerimistehingute rahastamise, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suuruse; ning kassa ja tekkepõhise maksutulu erinevusest lähtuva kohanduse. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2021 rahastatakse suures osas reservide arvelt ning eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus alates 2021. aastast.Valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe püsib prognoosiaastatel stabiilne (vt Joonis 20). Kui 2017. aasta lõpus moodustasid valitsussektori likviidsed reservid 8,7% SKPst ning võlg oli samal ajal samuti 8,7% SKPst, seega moodustas valitsussektori netovõlg vaid 0,1% SKPst. Netovarade/võla maht on otseselt seotud valitsussektori rahavooga – vastav tõus/langus viitab positiivsele rahavoole ning langus/tõus negatiivsele rahavoole – ega sõltu otsustest, kas

konkreetne rahavajadus rahastatakse reservide või uute laenude abil.Prognoosi kohaselt langeb lähiaastatel võlakoormus reservide mahust kiiremini, mistõttu suurenevad netovarad 2020. aasta lõpuks 0,5%ni SKPst. Seejärel netovarad järk-järgult vähenevad tulenevalt reservide osakaalu kiiremast langusest võla tasemega võrreldes. Prognoosiperioodi lõpuks on reservide maht ning võlakoormuse tase ühtlustunud, ning netovõlg moodustab vaid 0,01% SKPst.

Joonis 20. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon

'06 '07 '08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22-12

-8

-4

0

4

8

12

16

8,7%7,6%

8,7%

7,4% 6,2%

6,1%

-0,1%% 0.0%

(% SKPst)

Keskvalitsus (EFSF-ta) Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused EFSF

Netovarad(+)/-võlg(-)

Võlg

Reser

vid

Allikad: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet

5.2 Valitsussektori võlakoormuse arengVõlakoormus väheneb prognoosiperioodi lõpuks 6,2%le SKPst

Eesti valitsussektori võlg vähenes 2017. aastal 8,7%ni SKPst (vt Tabel 13), kuid nominaalselt suurenes 2 066 mln euroni. Võla osakaalu vähenemise peamiseks põhjuseks oli SKP kiirem kasv võrreldes võla kasvuga. Nominaalselt kasvas eelmisel aastal kohalike omavalitsuste ning keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike ja sihtasutuste võlg. Järgnevatel aastatel on oodata võlakoormuse vähenemist ning see jõuab prognoosiperioodi lõpuks 2022. aastal 6,2%ni SKPst.Keskvalitsuse panus valitsussektori võlakoormusesse suurenes 2017. aasta

jooksul 29 mln euro võrra, moodustades aasta lõpu seisuga 5,5% SKPst. 2017. aasta lõpus koosnes riigikassa võlakohustuste portfell kahest EL toetuste kaasfinantseerimiseks võetud laenust Euroopa Investeerimispangalt (EIB), jäägiga 463,2 mln eurot. Seisuga 31.08.2018 oli laenu kaalutud keskmine intress 0,03% ning laen makstakse tagasi 2025. aastaks.Uute laenude võtmiseks tekib riigikassal rahavoogudest lähtuv vajadus 2021. aastal, kuid otsused rahastamisallikate kohta tehakse jooksvalt kogu prognoosiperioodi

Lk 36

jooksul lähtudes tegelikust arengust. EFSFi15 panus keskvalitsuse võlakoormusesse prognoosiperioodi jooksul nominaalselt ei muutu, kuid protsendina SKPst väheneb 2017. aasta 1,9%lt SKPst 1,4%le SKPst aastaks 2022. Kokkuvõttes väheneb keskvalitsuse panus võlakoormusesse prognoosiperioodi jooksul 1,9% võrra SKPst, moodustades 3,6% SKPst.

Joonis 21. Keskvalitsuse võla tagasimaksed

'03 '04 '05 '06 '07 '08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '220

20

40

60

80

100

120

3.8

17.4

72.4

Laenude tagasimaksed (mln eur)

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet

Kohalike omavalitsuste võlakoormus suurenes 2017. aasta jooksul 50 mln euro võrra 3,2%ni SKPst. Seoses vajadusega finantseerida negatiivset rahavoogu, on kohalike omavalitsuste puhul tulevikus ette näha nominaalse võlataseme järk-järgulist kasvu ning laenukoormus tõuseb prognoosiperioodi lõpuks 816 mln euroni, püsides protsendina SKPst 2,6% piires.Sotsiaalkindlustusfondid ehk Töötukassa ja Haigekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta.

Tabel 13. Valitsussektori võlakoormus 2015–2022 (mln eurot, % SKPst)

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022Võlg kokku (mln eurot) 2 035 1 987 2066 2 077 1 999 1 905 1 853 1 960sh keskvalitsuse panus 1 309 1 279 1307 1363 1 285 1 170 1 061 1 144sh EFSFi mõju 455 455 455 455 455 455 455 455sh keskvalitsus ilma EFSF-ta 854 824 853 908 831 715 607 690sh kohalikud omavalitsused 726 708 758 714 713 735 791 816Võlg kokku (% SKPst) 9,9 9,2 8,7 8,2 7,4 6,7 6,1 6,2sh keskvalitsuse panus 6,3 5,9 5,5 5,4 4,7 4,1 3,5 3,6sh EFSFi mõju 2,2 2,1 1,9 1,8 1,7 1,6 1,5 1,4sh keskvalitsus ilma EFSF-ta 4,1 3,8 3,6 3,6 3,1 2,5 2,0 2,2sh kohalikud omavalitsused 3,5 3,3 3,2 2,8 2,6 2,6 2,6 2,6

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet* 2015-2017 tegelik võlakoormus on muutunud tulenevalt Statistikaameti 31.08.2018 korrigeeritud SKP tasemest

Eesti Vabariigi Valitsuse poolt garanteeritud laenude maht moodustas 2017. aastal kokku 0,24% SKPst (vt Tabel 14). Võrreldes eelmise aastaga on riikliku garantii saanud asutuste arv püsinud samal tasemel, samuti ka Põhja-

Eesti Regionaalhaiglale antud garantii summa, kuid KredExile antud garantiide maht on samas vähenenud. Garantiide kogumaht on aastaga vähenenud 3,5 mln euro ning osakaal SKPst on alanenud 0,04% võrra.

Tabel 14. Eesti Vabariigi Valitsuse poolt garanteeritud laenud 2010-2017 (% SKPst)

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017Garantiid kokku 0,05 0,17 0,19 0,22 029 0,30 0,28 0,24Eesti Post 0,005Põhja-Eesti Regionaalhaigla 0,03 0,03 0,08 0,17 0,20 0,20 0,18AS Tallinna Lennujaam 0,01 0,003Kredex 0,03 0,13 0,16 0,14 0,12 0,10 0,08 0,06Eesti Televisioon 0,001

Allikas: Rahandusministeerium

Lk 37

5.3. Valitsussektori likviidsete finantsvarade arengRiigieelarve positsioon on lähiaastatel nominaalses ülejäägis ning loob eeldused reservide kogumiseks

Valitsussektori likviidsete finantsvarade16 (edaspidi ka reservid) maht oli 2017. aasta lõpus 2 045 mln eurot, mis moodustas 8,7% SKPst (vt Tabel 15). Võrreldes 2016. aastaga suurenesid sotsiaalkindlustusfondide reservid, kuid vähenesid keskvalitsuse ning kohalike omavalitsuste reservid. Prognoosi kohaselt käesoleval aastal kõikide valitsussektori tasandite reservid nominaalselt kasvavad positiivse rahavoo toel. Järgnevatel aastatel kuni 2021. aasta lõpuni on ette näha valitsussektori reservide vähenemist, kuna riigieelarve negatiivset rahavoogu on mõistlik rahastada peamiselt reservide arvelt. Prognoosiperioodi lõpuks 2022. aastal moodustavad valitsussektori reservid 6,1% SKPst.2017. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid17 834 mln euroni ehk 3,5%ni SKPst. Arvestuse kohaselt koosnevad keskvalitsuse reservid nii Riigikassa (sh stabiliseerimisreserv ning likviidsusreserv ilma sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste likviidsetest vahenditest.Riigikassa haldab kahte erineva investeerimisstrateegiaga reservi. Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolukordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Viimati võeti reservist kasutusele 224 mln eurot 2009. aastal majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks. 2017. aasta lõpul oli reservi maht 412 mln eurot (vt Joonis 40, Lisas 2). Reservi suurendatakse peamiselt Eesti Panga kasumieraldise ja riigi rahavoo ülejäägist kantavate vahenditega, ning reservi vahendid paigutatakse eurotsooni valitsusvõlakirjadesse. Stabiliseerimisreservi tulusus oli rahaturu negatiivsete intressimäärade tõttu 2017. aastal -0,39%.Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Haigekassa,

Töötukassa, mõningate sihtasutuste ja teiste isikute (nt Pensionikeskus) raha. Seega hõlmab arvestuslikult likviidsusreserv enamat, kui ainult keskvalitsuse likviidseid vahendeid. 2017. aasta lõpul oli riigi likviidsusreservis 743 mln eurot. Reservi paigutused on tehtud krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse. Likviidsusreservi 2017. aasta tulusus oli -0,01%. Reservi investeeringute tulusus sõltub rahaturu intressimääradest, mis on negatiivsed tulenevalt Euroopa Keskpanga rahapoliitikast. Prognoosi kohaselt jäävad intressimäärad madalale tasemele nii 2018. kui ka 2019. aastal ning reservi oodatav tulusus on keskmiselt -0,1%.Järgmisel aastal vähendab reserve finantseerimistehingute rahastamine, näiteks riigiosalusega äriühingute (nt AS Eesti Energia) aktsiakapitali suurendamine. Prognoosiperioodi jooksul hoitakse keskvalitsuse tasemel vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks ning kogu finantseerimis-vajadus kaetakse likviidsusreservist.Keskvalitsuse reservide vähenemist tasakaalustab prognoosiperioodi jooksul mõnevõrra sotsiaalkindlustusfondide reservide kasv. Eelmise aasta lõpus oli Töötu- ja Haigekassal reserve 898 mln eurot, mis moodustas 3,8% SKPst. Prognoosi kohaselt suurenevad sotsiaalkindlustus-fondide likviidsed varad 2022. aastaks 1 074 mln euroni. Töötukassa reservid suurenevad sealhulgas 15,8% võrra 900 mln euroni ning Haigekassa reservid suurenevad prognoosi kohaselt 2022. aasta lõpuks 53 mln võrra 174 mln euroni. Sotsiaalkindlustusfondide puhul on järk-järguline reservide kasv oluline seoses keskmise palga kasvuga ning sellest tulenevate potentsiaalsete väljamaksete suurenemisega võimaliku pikaajalise majanduskriisi tingimustes. Kohalike omavalitsuste puhul nähakse tulenevalt eelarvepuudujäägist ette reservide vähenemist, mis osaliselt finantseeritakse reservidest.

Lk 38

Tabel 15. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2015–2022 (mln eurot, % SKPst)

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022Finantsvarad kokku (mln eurot) 1 954 2 060 2 045 2 180 2 055 2 048 1 938 1 956

sh keskvalitsus 840 906 834 875 711 678 577 611 kohalikud omavalitsused 298 332 313 345 345 329 289 271 sotsiaalkindlustusfondid 816 822 898 960 999 1 041 1 073 1 174Finantsvarad kokku (% SKPst) 9,5 9,5 8,7 8,6 7,6 7,2 6,4 6,1

sh keskvalitsus 4,1 4,2 3,5 3,4 2,6 2,4 1,9 1,9kohalikud omavalitsused 1,4 1,5 1,3 1,4 1,3 1,1 1,0 0,9sotsiaalkindlustusfondid 4,0 3,8 3,8 3,8 3,7 3,6 3,5 3,4

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaame* 2015-2017 tegelik reservide tase on muutunud tulenevalt Statistikaameti 31.08.2018 korrigeeritud SKP tasemest

Lk 39

6. RISKISTSENAARIUMRiskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning nende mõju riigieelarvele.Majanduse riskid on madalad

Eesti majandus on pärast 2017. aasta lõpus läbitud kõrgkonjunktuuri näidanud stabiliseerimise märke, kuid olud püsivad vaatamata aeglustuvatele kasvumääradele endiselt head. Majanduse sisemised riskid on erasektori ettevaatliku käitumise tõttu madalad. Konservatiivne käitumine tarbimises ja investeeringute tegemisel ilmneb jooksevkonto ülejäägis, mis ei ole konvergeeruva riigi jaoks tavapärane nähtus. Eesti majanduskasvu võib olulisel määral mõjutada väliskeskkonna areng, mida ohustab kõrge ebakindlus ja kaubanduspiirangute kehtestamise võimalikkus.Käesolevas prognoosis on koostatud negatiivne lisastsenaarium, mille kohaselt on välisnõudluse kasvu aeglustumine kiirem, piirates meie ettevõtete ekspordivõimalusi.

Joonis 22. Negatiivne riskistsenaarium (%)

'17 '18 '19 '20-1

0

1

2

3

4

5

Erinevus Riskistsenaarium Baasprognoos

Riskistsenaariumi kohaselt kasvab Eesti majandus käesoleval aastal 3,5% ning pikemaajalisem kasvutrend on baasprognoosist 0,5 protsendipunkti võrra nõrgem, stabiliseerudes 2,5% juures. Jooksevhindades on aastate 2019-2020 majanduskasv baasprognoosiga võrreldes 0,7 protsendipunkti võrra aeglasem. Majanduskasvu veab endiselt nii eksport kui ka sisenõudlus, kuid aeglustuv välisnõudluse kasv vähendab ettevõtete ekspordivõimalusi. Kesisema välisnõudluse tulemusel alaneb kindlustunne ning koos väljavaadete halvenemisega toob see kaasa tagasihoidlikuma ettevõtete investeerimisvajaduse. Aeglasemalt kasvav majandusaktiivsus vähendab nõudlust töötajate järele, mistõttu aeglustuvad nii hõive kui palgakasv. Riskistsenaariumi

kohaselt kujuneb SKP nominaalne maht põhistsenaariumiga võrreldes 2019. aastal ca 220 mln euro ning 2020. aastal ca 430 mln euro võrra väiksemaks (vt täpsemalt Tabel 23 Lisas 2).Riskistsenaarium vähendab eelarveülejääki

Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugineb makromajanduse vastavale prognoosile ja näeb ette valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist kuni 0,3% SKPst ulatuses aastatel 2018–2020. Käesoleva aasta eelarvepositsioon on riskistsenaariumi kohaselt ülejäägis 0,7% SKPst. Järgmisel aastal väheneb ülejääk 0,2%ni SKPst ning jõuab tasakaaluni ülejärgmisel aastal. Väiksem ülejääk võrreldes baasstsenaariumiga tuleneb eelkõige maksutulude kahanemisest, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Enim on riski¬stsenaariumis vähendatud sotsiaal¬maksu laekumise prognoosi, mis on seotud nii hõive kui keskmise palga muutustega. Samuti on vähendatud käibemaksu laekumise prognoosi tulenevalt eratarbimise ja investeeringute väiksemast kasvust. Maksukoormus veidi kasvab, kuna SKP tase alaneb kiiremini kui prognoositavad maksutulud.

Joonis 23. Valitsussektori eelarvepositsioon ja osakaal SKPst, 2018–2020

'18 '19 '20-100

-50

0

50

100

150

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV

Valitsussektor - riskistsenaarium Valitsussektor - baasstsenaarium

Eelarvepositsiooni halvenemist pidurdab mõnevõrra maksutuludega seotud riigieelarve kulude (Haigekassa eraldis, pensionikulud) vähenemine. Samuti langeb kaitsekulude tase tingituna kahanenud nominaalse SKP tasemest. Töötukassa ülejäägi vähenemist põhjustab nii töötuskindlustusmakse langus kui kulude kasv. Haigekassa positsiooni kahandab sotsiaalmaksutulude langus. Kohalike

Lk 40

omavalitsuste eelarvepositsioon halveneb neile laekuva füüsilise isiku tulumaksu prognoosi vähenemise võrra. Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon ei ole niivõrd majanduskeskkonnaga seotud, mistõttu siin ei ole muudatusi oodata.Baasstsenaariumist negatiivsem keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ning samuti ka sotsiaalkindlustusfondide

eelarvepositsioon vähendavad riskistsenaariumis nende valitsussektori tasandite reservide taset, mistõttu vähenevad valitsussektori reservid kuni 0,3% võrra SKPst. Võlakoormus kasvab riskistsenaariumis kuni 0,1 % võrra tulenevalt kahanenud nominaalse SKP tasemest. Muudatuste kogumõjuna vähenevad netovarad järgmisel aastal 0,2% ja 2020. aastal 0,4% võrra SKPst.

Tabel 16. Valitsussektori eelarvepositsioon riskistsenaariumi kohaselt 2018-2020

  Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist2018 2019 2020 2018 2019 2020

Valitsussektori eelarvepositsioon (mln eurot) 175 47 -6 -25 -26 -77Keskvalitsus 49 24 30 -14 -9 -37Sotsiaalkindlustusfondid 56 26 14 -6 -12 -28Kohalikud omavalitsused 71 -3 -50 -5 -5 -12Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst) 0,7 0,2 0,0 -0,1 -0,1 -0,3Keskvalitsus 0,2 0,1 0,1 -0,1 0,0 -0,1Sotsiaalkindlustusfondid 0,2 0,1 0,1 0,0 0,0 -0,1Kohalikud omavalitsused 0,3 0,0 -0,2 0,0 0,0 0,0

Lk 41

LISA 1. PROGNOOSIEELDUSEDVäliskeskkonna eeldusedVaatamata riskide suurenemisele jätkub maailmamajanduse kiire kasv, samas globaalne kaubavahetus on aeglustumas

Eksporditellimuste kasv on pidurdunud

2017. aastal oli maailmamajanduse kasv viimaste aastate kiireim kaubavahetuse elavnemise, investeeringute tugevnemise ning positiivsete arengute tõttu tööturul. Vaatamata suurenenud riskidele oodatakse sel aastal maailmamajanduse kasvu kiirenemist 3,9%ni. Mitmete suurte tööstusriikide kasv küll pidurdub, kuid seda tasakaalustab USA suuremahulise fiskaalstiimuliga kaasnev kasvu hoogustumine. Ka arenevatel turgudel on vaatamata nafta kallinemisele, kaubanduspingetele ja USA dollari tugevnemisele kasvuväljavaade hea.Euroala majandus kasvas mullu viimase 10 aasta kiireimas tempos. Sel aastal on kasv pidurdunud kooskõlaliselt majandusaktiivsust kajastava ostujuhtide indeksiga (PMI), mis on aasta alguse kõrgtaseme saavutamise järel taandunud ning nüüdseks stabiliseerunud tasemel, mis viitab mõõdukamale kasvutrendile. Euroala majanduskasv lähiaastatel mõnevõrra aeglustub, kuid jääb tugevaks ja laiapõhjaliseks.Globaalse kaubavahetuse elavnemise mõjul kujunes välisnõudlus Eesti jaoks 2017. aastal väga soodsaks. Lisaks näitasid Eesti lähinaabrite majandused euroala keskmisest kiiremat kasvu. Välisnõudlus ehk kaubanduspartnerite kaalutud impordikasv ulatus mullu kõrge 6,2%ni. Selle aasta esimesel poolel on välisnõudlus rahunenud, lisaks on kaubandustõkete oht suurenenud, põhjustades ebakindlust laiemalt ning tuues alla eksporditellimuste indikaatoreid. Globaalse tööstuse PMI indeksi kohaselt on euroala eksporditellimused võrreldes teiste majanduspiirkondadega vaatamata viimase poolaasta alanemisele suhteliselt head. Eelnevat arvestades aeglustub välisnõudluse kasv aastatel 2018-2019 vastavalt 4,0% ja 3,7%ni. Kevadprognoosiga võrreldes on

välisnõudluse ootusi märgatavalt langetatud, kuid ka praegune kasvutempo on varasemate aastate võrdluses jätkuvalt kiire. Kõige rohkem toetavad välisnõudluse kasvu Soome, Rootsi ja Läti impordinõudlus.Naftahinnad on tõusutrendil

Välistegurite mõjul pöördusid tarbijahinnad euroalal 2017. aastal tõusule ning on viimastel kuudel kõikunud 2% juures. Kuigi euroala majandus on näidanud kiiret kasvu ning tööturg on tugev, on baasinflatsiooni kiirenemine olnud tagasihoidlik. Lähiaastatel ulatub inflatsioon 1,7%ni. Energiahindade tõusu pidurdumist hakkab järk-järgult tasakaalustama sisetegurite panuse suurenemine. Turuosaliste ootuste kohaselt saab euroala baasintresside aeglane tõusutsükkel alguse 2019. aasta teises pooles.Euroala majanduse tugevnemise ning valimistega seotud poliitilise riski vähenemise mõjul hakkas euro USD suhtes alates möödunud aasta kevadest tugevnema, saavutades 2018. aasta alguses kolme aasta kõrgeima taseme. Seejärel on USA hoogustunud majanduskasv, jõulisem rahapoliitika normaliseerimise risk ja kaubanduspinged toonud kaasa korrektsiooni, misjärel on vahetuskurss augustis kõikunud 1,15 USD juures. Augusti keskpaigas fikseeriti EUR/USD vahetuskurss 1,145 tasemel kogu prognoosiperioodiks.Nafta hind on tõusutrendil alates 2016. aastast. Kasvanud nõudluse, pakkumispoolsete piirangute ning geopoliitiliste riskide suurenemise tõttu on nafta hind ligi 40% kõrgem kui aasta tagasi. Selle mõjul on viimastel kvartalitel nõudlus nafta järele kasvanud kiiremini kui pakkumine. Suvises majandusprognoosis oleme arvestanud 72,0 ja 72,4 USD naftahinnaga aastatel 2018-2019.

Lk 42

Tabel 17. Prognoosi olulisemad väliseeldused (%)

Eeldused 2018. aasta suvises prognoosisErinevus 2018. a. kevadprognoosig

a

 2007–2017

keskm2017 2018 2019 2020 2021 2022 2018 2019

1. Euroala 3-kuu intressimäär (aasta keskmine) 1,2 -0,3 -0,3 -0,2 0,3 0,6 0,9 0,0 -0,22. Euroala pikaajaline intressi-määr (aasta keskm) 2,0 0,4 0,5 0,6 1,0 1,3 1,6 -0,2 -0,33. EUR/USD vahetuskurss (aasta keskm) 0,782 0,887 0,848 0,873 0,873 0,873 0,873 0,04 0,074. Euroala harmoneeritud THI 1,5 1,5 1,7 1,7 1,7 1,8 1,9 0,3 0,25. Nafta hind (Brent, USD/barrel) 81,2 54,2 72,0 72,4 69,6 69,6 69,6 6,7 10,86. Nafta hind (Brent, EUR/barrel) 62,2 48,0 61,1 63,2 60,7 60,7 60,7 8,3 13,67. EL28 SKP kasv 1,0 2,4 2,1 1,9 1,8 1,8 1,7 -0,3 -0,18. Ekspordituru SKP kasv (12 riiki) 1,0 2,2 2,1 1,7 1,6 1,5 1,5 0,0 -0,19. Ekspordituru impordi kasv (40 riiki) 3,0 6,2 4,0 3,7 3,6 3,5 3,5 -0,9 -0,5Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), IMF, U.S. Energy Information Administration (EIA); Consensus Economics (CF), Euroopa Komisjon (COM) ja NYMEX Brent futuurid.

Võrdlus teiste institutsioonide prognoosidega Selle aasta majanduskasvu prognoosi on langetatud, 2019. aasta osas on varieeruvus suur

Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad erinevused rahandusministeeriumi 2018. aasta suvise majandusprognoosi ning teiste makromajandusprognoose koostavate institutsioonide viimaste avalikult teadaolevate kasvuootuste vahel. Nende omavahelisel võrdlemisel tuleb arvestada, et prognoosid on koostatud erinevatel aegadel ja sellest tulenevalt erineva informatsiooni alusel, mis tingib ka erinevused prognoosi eeldustes ja tulemustes.Aasta alguses ja kevadel prognoositi selleks aastaks keskeltläbi 4% lähedast majanduskasvu. I kvartali kasv osutus aga oodatust nõrgemaks, misjärel on prognoose veidi langetama hakatud. Viimaste kuude prognoosid jäävad 3,5% lähedale (vt Joonis24), mis on sarnane ka rahandusministeeriumi ootusega.2019. aasta majanduskasvu osas lähevad institutsioonide prognoosid rohkem lahku. Suvel avaldatud prognoosid jäävad 2,7% – 3,5% (vt Joonis 25) vahemikku. Sealjuures osad asutused on kasvuprognoosi tõstnud, teised aga langetanud. Seega selget konsensust järgmise aasta kasvu osas veel ei ole. Kõige värskemate prognoosidega võrreldes on rahandusministeeriumi ootus pigem prognoosivahemiku alumises otsas.

Joonis 24. Eesti 2018. aasta SKP prognooside võrdlus (%)

2015

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2016

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2017

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2018

2 3 4 5 6 7 8 92

3

4

5

RM EP Komisjon IMF OECD Swed SEB Nordea CF

Joonis 25. Eesti 2019. aasta SKP prognooside võrdlus (%)

2015

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2016

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2017

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2018

2 3 4 5 6 7 8 92

3

4

5

RM EP Komisjon IMF OECD Swed SEB Nordea CF

Lk 43

Allikad: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Euroopa Komisjon, IMF, OECD, Swedbank, SEB, Nordea, Eastern Europe Consensus Forecasts.

Riigi rahandusPrognoos lähtub majandusolukorrast ja kehtivatest seadustest

Üldpõhimõte: Prognoosi koostamisel on aluseks makromajandusprognoosi põhi-stsenaarium. Lähtutakse kehtivast olukorrast – kehtivad õigusaktid, info riigieelarve täitmise ja muu valitsussektori kohta.Riigieelarve tulude prognoosi eeldused: Maksuprognoosi aluseks on prognoosi

üldpõhimõtted. Peamised tulusid mõjutavad

administratiivsed meetmed, millega on prognoosis arvestatud:• Kütuse reaalaja kontrollimeede alates

1.02.2019.• Läbi dividenditulu tööjõumaksudest

kõrvale hoidmise vähendamine alates 1.07.2018.

• Kasumite väljaviimise piiramine alates 1.01.2018.

Eeldatakse palga alammäära tõusu keskmise palgaga samas tempos.

Mittemaksuliste tulude prognoosimisel võetakse aluseks senised laekumised ning valitsemisalade täpsustatud prognoosid (keskkonnatasud, riigilõivud, varade müük).

Dividendiprognoosis arvestatakse riigi eelarvestrateegia otsustega ning äriühingute finantsprognooside ja dividendiettepanekuga.

Riigieelarve kulude prognoosi eeldused: 2018. aasta osas lähtutakse 2018. aasta

riigieelarvest ning valitsemisalade täpsustatud prognoosidest.

Aastate 2019–2022 kulude prognoosis lähtutakse RESst 2019-2022 (v.a arvestuslikud kulud, tuludest sõltuvad kulud), VV otsustest ja valitsemisalade finantsplaanidest.

Kaitsekulude tase 2018-2022 moodustab 2% SKPst, millele lisanduvad liitlasvägede kohalolekuga seotud kulud ning

täiendavad kaitseinvesteeringud (koalitsioonilepe).

RES 2019-2022 ja VV olulisemad riigieelarve kulusid mõjutavad otsused:• Täiendavad investeeringud (riigikaitse,

IKT).• Investeeringute ajatamine (sh Linnahall,

Pärnu lennujaam, teedeehitus).• Üldine palgafondi kasv 2,5% +

sihtgrupid 2019.a.• Teadus- ja arendustegevuse

rahastamine. Töövõimereformiga kaasnevate kuludega

arvestatakse alates 2017. aastast. Kaasneb sotsiaalmaksu laekumise kasv töötute eest makstava ravikindlustuse võrra.

Muud eeldused: Arvestatud on AS Eesti Energia

aktsiakapitali suurendamisega kuni 20 mln euro ulatuses 2018. aastal ja kuni 130 mln euro ulatuses 2019. aastal ning AS Elering aktsiakapitali suurendamisega kuni 40 mln euro ulatuses 2018. aastal.

Töötukassa eelarvepositsiooni kujunemisel on arvestatud Töötukassa uusimat kuluprognoosi ning tulude prognoosimisel lähtutakse Rahandusministeeriumi töötuskindlustusmakse prognoosist.

Haigekassa eelarvepositsiooni aluseks on võetud 2018. aasta eelarves kinnitatud kulude maht ning prognoosi kohane sotsiaalmaksutulude ravikindlustuse osa. Aastate 2019–2021 osas on lähtutud Riigikogu kinnitatud eelarve-positsioonist. 2022. aastal on eeldatud tasakaalu.

Kohalike omavalitsuste prognoosi aluseks on võetud 2017. aasta tegelikud tulemused ning makromajandusprognoos, sh arvestades KOVde jooksvate kulude muutumist seoses inflatsiooni ja keskmise palga muutustega.

Lk 44

LISA 2. TÄIENDAVAD JOONISED JA TABELIDTabel 18. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2018-2022

% 2017 2018 2019 2020 2021 20221. SKP reaalkasv 4.9 3,6 3.0 2,9 2.8 2.71a. SKP püsivhindades (mld eurot) 19.2 19.8 20.4 21.0 21.6 22.22. SKP nominaalkasv 8.9 7.8 6.3 5.8 5.5 5.42a. SKP jooksevhindades (mld eurot) 23.6 25.5 27.1 28.6 30.2 31.82b. RKP jooksevhindades (mld eurot) 23.1 25.0 26.5 28.0 29.5 31.0Kasvuallikad3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 2.5 4.0 3.9 3.0 2.9 2.84. Valitsussektori lõpptarbimis-kulutused 0.6 0.0 0.8 0.7 0.6 0.55. Kapitali kogumahutus põhi-varasse 12.5 -1.0 4.4 4.2 4.2 3.96. Sisenõudlus 4.2 4.0 3.0 2.9 2.8 2.77. Kaupade ja teenuste eksport 3.5 3.4 3.8 3.8 3.7 3.78. Kaupade ja teenuste import 3.6 4.9 4.0 3.9 3.8 3.8Panus SKP kasvu9. Sisemajanduse nõudlus 4.3 1.8 3.1 2.7 2.6 2.510. Kaupade ja teenuste bilanss 0.1 -0.9 0.0 0.1 0.1 0.1Lisandväärtuse kasv11. Primaarsektor -1.9 -32.3 10.8 2.2 1.7 1.712. Tööstus 6.6 4.0 3.7 3.6 3.5 3.513. Ehitus 17.3 15.8 2.7 3.2 2.9 2.814. Muud teenused 5.0 3.4 3.1 2.7 2.6 2.5

Tabel 19. Hindade prognoos 2018–2022

% 2017 2018 2019 2020 2021 20221. SKP deflaator 3.9 4.1 3.2 2.8 2.7 2.62. Eratarbimise deflaator 3.7 3.3 2.9 2.6 2.2 2.23. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeks 3.7 3.3 3.0 2.6 2.1 2.13a. Tarbijahinnaindeks 3.4 3.3 2.8 2.4 2.0 2.04. Valitsussektori tarbimiskulutuste deflaator 6.1 7.2 7.1 4.7 4.5 4.55. Investeeringute deflaator 3.0 3.3 3.0 2.6 2.4 2.36. Ekspordi deflaator 3.8 1.8 1.7 1.9 2.0 2.07. Impordi deflaator 2.9 1.7 1.7 2.0 2.0 2.0

Tabel 20. Tööturu prognoos 2018–2022 (15–74-aastased)

% 2017 2018 2019 2020 2021 20221. Tööhõive (tuh inimest) 658.6 666.8 672.4 671.7 671.0 669.71a. Tööhõive kasv 2.2 1.2 0.8 -0.1 -0.1 -0.21b. Tööhõive kasv töövõimereformita 1.5 0.8 0.3 -0.6 -0.5 -0.62. Tööpuuduse määr 5.8 5.7 6.0 6.1 6.4 6.62.a Tööpuuduse määr töövõimereformita 5.3 4.9 4.6 4.5 4.5 4.53. Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute arvu järgi) 2.6 2.3 2.1 3.0 2.9 2.94. Keskmise palga reaalkasv 3.0 3.6 3.1 2.8 3.1 3.24a. Keskmine palk (eurot) 1 221 1 307 1 385 1 458 1 534 1 6134b. Keskmise palga nominaalkasv 6.5 7.0 6.0 5.2 5.2 5.2

Lk 45

Tabel 21. Maksebilansi prognoos 2018–2022

% SKPst 2017 2018 2019 2020 2021 20221. Võlgnevus välismaailma suhtes 4.2 3.6 3.3 2.8 1.5 1.01a. Jooksevkonto 3.2 2.1 1.8 1.5 1.1 0.72. Kaupade ja teenuste bilanss 4.6 3.5 3.4 3.3 3.3 3.23. Esmase ja teisese tulu bilanss -1.4 -1.3 -1.5 -1.7 -2.1 -2.44. Kapitalikonto 1.0 1.5 1.5 1.2 0.4 0.35. Vead ja täpsustused 0.1

Tabel 22. Majandusprognooside võrdlus (%)

SKP reaalkasv SKP nominaalkasv  2018 2019 2020 2018 2019 2020Rahandusministeerium 3,6 3,0 2,9 7,8 6,3 5,8Eesti Pank 3,5 3,6 2,5 7,8** 7,1** 5,8**Swedbank 3,5 3,2 2,7 7,8** 6,8** 6,0**SEB 3,4 3,5 2,8 - - -Luminor 3,5 3,4 2,7 - - -Consensus Forecasts 3,6 3,1 - - - -Euroopa Komisjon 3,5 2,7 - - - -IMF 3,9 3,2 3,0 8,1** 6,7** 6,5**OECD 3,7 3,2 - 6,1** 6,1** -Konjunktuuriinstituut 4,0 - - 8,3** - -

Tarbijahinnaindeks Valitsussektori positsioon (% SKPst)  2018 2019 2020 2018 2019 2020Rahandusministeerium 3,3 (3,3*) 2,8 (3,0*) 2,4 (2,6*) 0,8 0,3 0,2Eesti Pank 2,8 (2,8*) 2,5 (2,9*) 1,9 (2,3*) -0,5 -0,2 -0,3Swedbank 3,4 3,0 2,5 -0,5 -0,3 -0,2SEB 3,5* 2,5* 2,5* -0,4 -0,7 -0,7Luminor 3,3 2,7 2,4 - - -Consensus Forecasts 3,1 2,8 - -0,4 -0,4 -Euroopa Komisjon 2,9* 2,7* - - - -IMF 3,0* 2,5* 2,3* -0,4 -0,2 0,0OECD 2,8* 2,5* - 0,4 -0,2 -Konjunktuuriinstituut 3,1 - - - - -* Tarbijahindade harmoneeritud indeks. ** Arvutatud nominaalse SKP mahu prognoosi või SKP reaalkasvu ja deflaatori summeerimise põhjal.All ikad:Rahandusministeerium. Suvine majandusprognoos. 11.09.2018.European Commission. European Economic Forecast. Summer 2018 (Interim). 12.07.2018.IMF. World Economic Outlook. April 2018. 17.04.2018.OECD Economic Outlook. No 103. May 2018. 30.05.2018.Eesti Pank. Rahapoli itika ja majandus. 2/2018. 26.06.2018.Konjunktuuriinstituut. Konjunktuur nr   2 (205) 2018. 19.06.2018.SEB. Nordic Outlook. September 2018. 28.08.2018. Swedbank. Swedbank Economic Outlook – August 2018. 30.08.2018.Luminor. Luminori majandusprognoos – sügis 2018. 06.09.2018.Eastern Europe Consensus Forecasts. 16.07.2018.

Lk 46

Tabel 23. Riskistsenaarium

Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist% 2017 2018 2019 2020 2018 2019 2020

1. SKP jooksevhindades 23.6 25.4 26.8 28.2 0.04 -0.22 -0.432. SKP reaalkasv 4.9 3.5 2.5 2.4 -0.1 -0.5 -0.53. SKP nominaalkasv 8.9 7.7 5.6 5.1 -0.1 -0.7 -0.74. THI 3.4 3.2 2.6 2.2 -0.1 -0.2 -0.25. Sisenõudluse reaalkasv 4.2 3.9 2.7 2.5 -0.1 -0.3 -0.46. Ekspordi reaalkasv 3.5 3.3 3.2 3.3 -0.1 -0.6 -0.57. Tööhõive kasv 2.2 1.2 0.5 -0.4 0.0 -0.3 -0.38. Palga nominaalkasv 6.5 7.0 5.8 4.9 0.0 -0.2 -0.3

Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet.

Joonis 26. Majandususaldusindeks ja kindlustunne eri sektorites

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

60

70

80

90

100

110

120

130

ehitus jaekaubandus tarbijad teenindus tööstusmajandususaldusindeks (p sk)

Joonis 27. Tegevusalade panused SKP reaalkasvu (protsendipunkti)

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022-16

-12

-8

-4

0

4

8

12

Valitsemissektori suure osakaaluga sektorid Äriteenused Ehitus Tööstus PrimaarsektorNeto-tootemaksud

Lk 47

Joonis 28. Sisemajanduse koguprodukti kasv tarbimise meetodil (protsendipunkti)

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

Ekspordi-impordi saldo Varude muutus Investeeringud ValitsemissektorEratarbimine Sisenõudlus

Tabel 24. Administratiivsete hinnamuutuste mõju THI-le (%punkti)

  Jõustu-mine

Hinna-tõus 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Muudatused maksupoliitikas ja administratiivsed meetmed kokku 0,89 0,63 0,46 0,52 0,07 0,00 Tubakaaktsiisi määrade tõstmine (8%)

1.06.2016 6,4 0,09 - - - - -

Tubakaaktsiisi määrade tõstmine (8%)

1.01.2017 6,1 0,09 0,03 - - - -

Tubakaaktsiisi määrade tõstmine (8%)

1.01.2018 6,2 - 0,09 0,03 - - -

Tubakaaktsiisi määrade tõstmine (10%)

1.01.2019 7,7 - - 0,12 0,04 - -

Tubakaaktsiisi määrade tõstmine (10%)

1.01.2020 7,9 - - - 0,12 0,04 -

Alkoholiaktsiisi määrade tõstmine (15%)

1.02.2016 7,5 0,07 - - - - -

Alkoholiaktsiisi määrade tõstmine (10%)

1.02.2017 4,8 0,20 0,04 - - - -

Lahja alkoholi aktsiisimäära tõstmine 1.07.2017 8,0 0,18 0,20 - - - -

Alkoholiaktsiisi määrade tõstmine (5-20%)

1.02.2018 4,3 - 0,17 0,03 - - -

Alkoholiaktsiisi määrade tõstmine (10%)

1.01.2019 6,3 - - 0,27 0,02 - -

Alkoholiaktsiisi määrade tõstmine (10%)

1.01.2020 6,6 - - - 0,28 0,03 -

Mootorikütuse aktsiisitõus (10%; 14%) 1.02.2016 6,3 0,03 - - - - -

Mootorikütuse aktsiisitõus (10%; 10%) 1.02.2017 4,7 0,22 0,02 - - - -

Mootorikütuse aktsiisitõus (bensiin 10%)

1.01.2018 3,1 - 0,18 - - - -

Gaasiaktsiisi määra tõstmine (20-25%)*

1.01.2017-2020 0,03 0,04 0,05 0,06 - -

Tasuta lõuna Tallinna lasteaedades 1.10.2017 -0,02 -0,10 - - - -

Tasuta ühistransport osadel maakonnaliinidel

1.07.2018 - -0,04 -0,04 - - -

*Rahandusministeeriumi hinnang alates 2018.All ikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet, Konkurentsiamet.

Lk 48

Tabel 25. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2017–2022

2017 2017 2018 2019 2020 2021 2022mln eurot

% SKPst

% SKPst

% SKPst

% SKPst

% SKPst

% SKPst

Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes1. Valitsussektor -66,1 -0,3 -0,3 0,8 0,3 0,2 -0,22. Keskvalitsus -67,4 -0,3 -0,3 0,2 0,1 0,2 0,04. Kohalikud omavalitsused -57,6 -0,2 -0,2 0,3 0,0 -0,1 -0,35. Sotsiaalkindlustusfondid 58,9 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1Valitsussektor6. Tulud kokku 9 181,6 38,9 41,0 41,3 40,9 39,7 38,67. Kulud kokku 9 247,7 39,2 40,2 41,0 40,6 39,9 38,98. Eelarvepositsioon -66,1 -0,3 0,8 0,3 0,2 -0,2 -0,39. Intressikulu 9,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,110. Primaartasakaal -57,0 -0,2 0,8 0,3 0,3 -0,1 -0,311. Ühekordsed ja ajutised meetmed -80,4 -0,3 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0Tulud komponentide lõikes12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 5 058,9 21,4 21,8 21,8 21,6 21,6 21,312a. Tootmis- ja impordimaksud 3 348,9 14,2 14,2 14,5 14,3 14,2 13,812b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 1 710,0 7,2 7,6 7,3 7,3 7,4 7,512c. Kapitalimaksud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,013. Sotsiaalkindlustusmaksed 2 698,0 11,4 11,8 11,9 11,8 11,8 11,714. Omanditulud 228,9 1,0 0,8 0,9 0,8 0,8 0,815. Muud tulud 1 195,8 5,1 6,6 6,7 6,6 5,5 4,716.=6. Tulud kokku 9 181,6 38,9 41,0 41,3 40,9 39,7 38,6p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995) 7 736,3 32,8 33,6 33,7 33,4 33,3 33,1Kulud komponentide lõikes17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine

4 212,017,8 17,7 18,0 17,8 17,6 17,4

17a. Hüvitised töötajatele 2 661,3 11,3 11,2 11,4 11,2 11,0 10,817b. Vahetarbimine 1 550,7 6,6 6,5 6,6 6,6 6,6 6,618. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 3 136,9 13,3 13,6 13,8 13,9 14,1 14,1millest töötushüvitised 77,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,318a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 440,1 1,9 1,8 1,8 1,9 1,9 1,918b. Rahalised sotsiaalsiirded 2 696,8 11,4 11,7 11,9 12,1 12,2 12,319.=9. Intressikulu 9,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,120. Subsiidiumid 101,0 0,4 0,5 0,6 0,6 0,6 0,621. Kapitali kogumahutus 1 299,3 5,5 5,8 5,9 5,9 5,9 5,822. Kapitalisiirded 116,8 0,5 0,6 0,7 0,7 0,5 0,323. Muud kulud 372,6 1,6 1,9 2,0 1,7 1,1 0,624.=7. Kulud kokku 9 247,7 39,2 40,2 41,0 40,6 39,9 38,9p.m. Valitsussektori tarbimine 4 689,9 19,9 19,7 20,1 20,0 19,9 19,8

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.

Lk 49

Tabel 26. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst)

2014 2015 2016 2018 20211. Üldised valitsussektori teenused 1 4,0 4,2 4,1 3,9 4,22. Riigikaitse 2 1,8 1,9 2,4 2,2 2,13. Avalik kord ja julgeolek 3 1,9 1,8 1,9 1,7 1,74. Majandus 4 4,7 4,7 4,2 4,7 4,65. Keskkonnakaitse 5 0,6 0,7 0,6 0,5 0,46. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,4 0,4 0,3 0,3 0,37. Tervishoid 7 5,1 5,4 5,2 5,4 5,78. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 1,9 2,0 1,9 1,79. Haridus 9 5,6 6,0 5,8 6,3 5,310. Sotsiaalne kaitse 10 11,8 12,7 13,2 13,3 13,811. Valitsussektori kulud kokku TE 37,9 39,6 39,5 40,2 39,9

Allikad: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.

Joonis 29. Riigieelarve tulud koos edasiantavate maksudega

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 20220

2,000

4,000

6,000

8,000

10,000

12,000

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

Keskvalitsuse maksutulud Edasiantavad maksutulud Mittemaksulised tuludkasv v.e.a (parem skaala)

Allikas: Rahandusministeerium

Joonis 30. Valitsussektori kulutused Euroopa Liidu riikides 2017. aastal (% SKPst)

IE LT RO BG MT LV CY CZ EE*

SK UK ES PL NL LU SI DE HR EL PT HU € GR IT SE AT DK BE FI FR0

10

20

30

40

50

60

39.2

45.8 47.1

Allikas: Eurostat

Lk 50

Joonis 31. Valitsuse investeeringud füüsilisse ja inimkapitali (% SKPst)

A. Avaliku sektori kulud haridusele B. Teadus- ja arendustegevuse kulud

`00 `01 `02 `03 `04 `05 `06 `07 `08 `09 `10 `11 `12 `13 `14 `15 `160

2

4

6

8

Eesti EL28

C. Valitsussektori põhivarainvesteeringud

`00 `01 `02 `03 `04 `05 `06 `07 `08 `09 `10 `11 `12 `13 `14 `15 `16 `170

2

4

6

8

Eesti EL28

Allikas: Eurostat.

Joonis 32. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsiooni järgi Eestis (% SKPst)

`00 `01 `02 `03 `04 `05 `06 `07 `08 `09 `10 `11 `12 `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `220

10

20

30

40

50

01 Üldised avalikud teenused 02 Riigikaitse03 Avalik kord ja julgeolek 04 Majandus05 Keskkonnakaitse 06 Elamu- ja kommunaalmajandus07 Tervishoid 08 Vaba aeg, kultuur ja religioon09 Haridus 10 Sotsiaalkaitse

Lk 51

Joonis 33. Riigieelarve tööjõu- ja majandamiskulud 2013–2022 (mln eurot, % riigieelarvest)

`13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `220

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

15%17%

17% 17%16%

15% 15%14% 15% 14%

Tööjõu- ja majandamiskulud RiigieelarveTööjõu- ja majandamiskulude osatähtsus, %

Allikas: Rahandusministeerium.

Joonis 34. Sotsiaal- ja tervishoiukulud 2015–2022 (mln eurot, % riigieelarvest)

`15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `220

2,000

4,000

6,000

8,000

10,000

12,000

14,000

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

46% 47% 47% 46% 47% 48% 49% 50%

Riigieelarve kokku Pensionid (I sammas)Ravikindlustus Muud sotsiaal- ja tervishoiukuludKanded kohustusliku kogumispensioni fondi TöötuskindlustusmaksedVanemahüvitis TöövõimetoetusPeretoetused Puuetega inimeste sotsiaaltoetusedHaigekassa eraldis (pensionäride eest) Sotsiaal- ja tervishoiukulude % riigieelarvest

Allikas: Rahandusministeerium.

Tabel 27. Sotsiaal- ja tervishoiukulud 2015–2022

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022Sotsiaal- ja tervishoiukulud (mld eurot) 3 866 3 981 4 349 4 915 5 341 5 713 5 851 6 136% riigieelarvest 46 47 47 46 47 48 49 50

Allikas: Rahandusministeerium.

Lk 52

Joonis 35. Maksukoormus Euroopa Liidu riikides 2016. aastal (% SKPst)

IE RO BG LT LV SK MT ES PL EE* CY UK PT CZ SI HR LU GR NL EL DE HU € AT IT FI SE BE FR DK0

10

20

30

40

50

33.5

38.9 40.1

* Eesti näitaja on arvutatud 31.08.2018 avaldatud SKP aegrea põhjal. Allikas: Eurostat

Joonis 36. Maksutulude jaotus vastavalt majanduslikule funktsioonile

`00 `01 `02 `03 `04 `05 `06 `07 `08 `09 `10 `11 `12 `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `220%

20%

40%

60%

80%

100%

Tööjõumaksud Kapitalimaksud Tarbimismaksud

Allikas: Rahandusministeerium

Lk 53

Joonis 37. Efektiivsed maksumäärad Eestis, Lätis, Leedus ja Euroopa Liidus (% maksubaasist)

A. Efektiivsed maksumäärad Eestis B. Tarbimise efektiivne maksumäär

`04 `05 `06 `07 `08 `09 `10 `11 `12 `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `220%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

Tööjõud Tarbimine Kapital

`04 `05 `06 `07 `08 `09 `10 `11 `12 `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `2215%

20%

25%

30%

Eesti Läti Leedu EL 28

C. Kapitali efektiivne maksumäär

`04 `05 `06 `07 `08 `09 `10 `11 `12 `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `225%

10%

15%

20%

25%

Eesti Läti Leedu

Allikad: Taxation trends in the European Union (2017), Rahandusministeerium

Joonis 38. Maksukiil ELs 2017. a, üksik lasteta inimene, kes teenib 50% keskmisest palgast (% tööjõukuludest)

IE MT UK NL LU FR PT PL ES HR DK EL FI GR SK LT SI BG BE EE IT RO CZ AT SE LV DE HU0

10

20

30

40

50

32.435.7

Allikad: Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/economy_finance/db_indicators/tab, Rahandusministeerium

Lk 54

Joonis 39. Maksukiilu areng eri peretüüpides (% tööjõukuludest)

A. Üksik lasteta inimene, kes teenib B. Abielus paar, 2 last, üks vanem teenib67% töölise keskmisest palgast* 100% töölise keskmisest palgast

`06 `07 `08 `09 `10 `11 `12 `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `2230%

34%

38%

42%

46%

Eesti Läti Leedu OECD EL 28

`06 `07 `08 `09 `10 `11 `12 `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `2220%22%24%26%28%30%32%34%36%38%40%

Eesti Läti Leedu OECD EL28

*Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt on töölise keskmine brutopalk 2022.   aastal 19  785  eurot aastas.

Tabel 28. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2017–2022 (% SKPst)

2003–2016

2017 2018 2019 2020 2021 2022

1. SKP reaalkasv (%) 3.2 4.9 3.6 3.0 2.9 2.8 2.72. Valitsussektori eelarvepositsioon - -0,3 0,8 0,3 0,2 -0,2 -0,33. Intressimaksed - 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,14. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3.2 3.7 3.3 3.4 3.4 3.2 3.14.a Kapitali panus pot. kasvu (%) 2.1 1.2 1.1 1.2 1.2 1.2 1.24.b Tööjõu panus pot. kasvu (%) 0.0 1.2 0.7 0.5 0.4 0.1 -0.14.c Tootlikkuse panus pot. kasvu (%) 1.1 1.3 1.5 1.7 1.8 1.9 1.95. SKP lõhe (output gap) 2.1 1.4 1.7 1.3 0.8 0.4 0.06. Tsükliline eelarve komponent - 0,6 0,7 0,6 0,4 0,2 0,07. Tsükliliselt tasandatud eelarve-positsioon (7)=(2)-(6)

-

-0,9 0,1 -0,3 -0,1 -0,4 -0,38. Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon (8)=(7)+(3)

-

-0,9 0,1 -0,3 -0,1 -0,3 -0,29. Eelarvepoliitika positsioon - Protsük

l.Vastuts.

Protsükl.

Vastuts.

Protsükl..

Neutr.

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.

Lk 55

Tabel 29. 2018.-2022. aasta riigieelarve tulude prognoos

2017 2018 2019 2020 2021 2022Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6 724,1 7 359,3 7 794,1 8 198,2 8 662,4 9 093,1Füüsilise isiku tulumaks 360,9 295,0 293,0 349,0 417,0 486,0Juriidilise isiku tulumaks 365,5 545,0 502,0 497,0 505,0 525,0Sotsiaalmaks 2 789,1 3 045,0 3 280,0 3 465,0 3 645,0 3 825,0Raskeveokimaks 5,4 5,4 5,7 5,8 5,8 5,9Käibemaks 2 148,3 2 355,0 2 555,0 2 710,0 2 870,0 3 010,0Aktsiisid 989,9 1 048,6 1 090,9 1 101,4 1 146,6 1 165,6 Alkoholiaktsiis 221,7 259,1 251,9 238,3 269,7 271,2 Tubakaaktsiis 197,1 205,8 220,2 229,1 234,1 234,3 Kütuseaktsiis 534,7 546,0 583,9 597,4 605,6 622,4 Pakendiaktsiis 0,0 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Elektriaktsiis 36,4 37,4 34,7 36,4 37,0 37,5 Muu aktsiis 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0Hasartmängumaks 26,9 27,6 28,5 29,3 30,2 31,1Tollimaks 38,1 37,8 39,1 40,8 42,7 44,5Mittemaksulised tulud 1 240,6 1 616,7 1 676,2 1 749,6 1 516,9 1 447,5Kaupade ja teenuste müük 191,8 217,1 236,1 214,4 180,8 184,2 Riigilõivud 78,3 79,4 81,5 86,0 86,8 88,5 Laekumine majandustegevusest 39,6 38,1 38,2 38,4 38,5 38,7 Muu kaupade ja teenuste müük 74,0 99,6 116,3 90,0 55,4 57,1Saadud toetused 721,4 1 094,2 1 089,4 1 198,0 991,5 906,6Muud tulud 159,3 179,7 185,0 180,7 181,3 178,9Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük

18,6 12,9 16,5 12,0 11,9 8,9

Muud tulu varadelt 48,9 108,0 111,3 111,8 112,7 113,5 Trahvid ja muud varalised kohustused 15,3 15,9 15,6 15,7 15,7 15,7 Muud eespool nimetamata tulud 76,5 42,9 41,6 41,2 40,9 40,9 Finantstulud 168,2 125,8 165,7 156,5 163,5 177,8Edasiantavad tulud 1 363,8 1 488,0 1 593,0 1 682,0 1 767,0 1 853,0Tulud kokku 9 328,6 10 464,1 11 063,4 11 629,8 11 946,3 12 393,6Kasv (%) 8,0% 12,2% 5,7% 5,1% 2,7% 3,7%

Lk 56

Tabel 30. Peamised maksumuudatused 2018. ja 2019. aastal

Jõustumine Mõju 2018 Mõju 2019Mln eurot % SKPst Mln eurot % SKPst

KOKKU   63,6 0,25 -10,5 -0,04Uue üldise maksuvaba tulu kehtestamine (500€ kuus, mis hakkab vähenema alates 1200€ tulust ja jõuab nulli 2100€ tulu juures)

1.01.2018 -92,4 -0,36 -151,5 -0,56

Tervisekulude erisoodustusena mitte käsitlemine (100€ kvartalis töötaja kohta) 1.01.2018 -12,4 -0,05 -12,7 -0,05

Hoiuse intressi maksuvabastuse kaotamine 1.01.2018 1,8 0,01 1,9 0,01Ettevõtte tulumaksumäär 14% regulaarselt jaotatava kasumi korral, pankade tulumaksu avansiline makse, kasumite maksuvabalt laenuna väljaviimise piiramine

1.01.2018 142,5 0,56 83,7 0,31

Firmaautode erisoodustussüsteemi lihtsustamine 1.01.2018 7,0 0,03 7,0 0,03FIEde maksumuudatused (võrdne kohtlemine OÜdega) 1.01.2018 -1,0 0,00 -1,0 0,00

Ettevõtluskonto kehtestamine väikeettevõtjatele 1.01.2018 0,0 0,00 -1,0 0,00

Tubakaaktsiisi tõstmine 2018.a 8% aasta ja 2019-2020 20% aastas

1.01.2018;1.01.2019;1.01.2020

3,3 0,01 19,8 0,07

Alternatiivsete tubakatoodete maksustamine 1.01.2018 0,0 0,00 0,0 0,0

Kange alkoholi aktsiisi tõstmine +10% aastas 1.02.2018; 1.01.2019; 1.01.2020

19,8 0,08 -1,2 0,00

Õlleaktsiisi tõstmine 2017.a.veebruaris 10% ja juulis 70%, 2018.a.veebruaris 18% ning aastatel 2019-2020 10% aastas

1.02.2018; 1.01.2019; 1.01.2020

3,0 0,01 3,8 0,01

Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on alla 6 mahuprotsendi, aktsiisi tõstmine 2017.a.veebruaris 10% ja juulis 45%, 2018.a.veebruaris 18% ning aastatel 2019-2020 10% aastas

1.02.2018; 1.01.2019; 1.01.2020

0,6 0,00 4,7 0,02

Veini ja kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle 6 mahuprotsendi, aktsiisimäära tõus 2017.a. 10% ja perioodil 2018-2020 20% aastas

1.02.2018; 1.01.2019; 1.01.2020

6,6 0,03 17,0 0,06

Bensiini aktsiisimäära tõstmine +10% 01.01.2018 -25,7 -0,10 5,6 0,02

Kütteainena kasutatava maagaasi aktsiisimäära tõus 2017.a. 20% ning perioodil 2018-2020 25% aastas

1.02.2018; 1.01.2019; 1.01.2020

5,5 0,02 11,3 0,04

Elektriaktsiisi miinimummäär elektrointensiivsetele tarbijatele 01.01.2018 0,0 0,00 -3,0 -0,01

Kütuse reaalaja kontrollmeede (1.02.2018); 1.01.2019 12,1 0,05 12,1 0,04

Käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära tõstmine 40 000 euroni 01.01.2018 -7,0 -0,03 -7,0 -0,03* Tekkepõhine mõju võrreldes sellega, kui kehtiks 31.12.2017 määrad/olukord.

Lk 57

Tabel 31. Maksukulud riigieelarves aastatel 2018–2019 (mln eurot)

Maksukulu Säte Valitsemis-

funktsioon18

2018 2019

KOKKU   202,0 211,31. Käibemaksumäär 9% raamatutele,

töövihikutele ja perioodika väljaannetele

KMS §15 lg 2 p 1 ja 3 9 9,7 10,4

2. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiiniseadmetele KMS §15 lg 2 p 2 7 60,5 64,6

3. Käibemaksumäär 9% majutusteenustele KMS §15 lg 2 p 4 8 28,6 30,5

4. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest TMS §23¹ 10 27,7 23,5

5. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TMS §234 10 3,4 3,4

6. Eluasemelaenu intresside maha-arvamine TMS §25 6 5,4 5,9

7. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 9 12,8 13,5

8. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1 8 1,6 1,79. Kindlustusmaksed ning pensionifondi

osakute soetamine TMS §28 10 3,2 4,010. FIE täiendav maksuvaba tulu põllu-

majandussaaduste või metsamaterjali võõrandamisel

TMS §32 lg 4 4 2,1 2,1

11. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 4 0,9 0,9

12. Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär ATKEAS §66 lg 7 4 36,0 37,0

13. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 p 22² 4 1,7 1,7

14. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides

ATKEAS §27 lg 1 p24, 284 4 0,7 0,7

15. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks

ATKEAS §27 lg 1 p282 4 6,9 7,3

16. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides

ATKEAS §27 lg 1 p24 4 0,8 1,0

17. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks

ATKEAS §27 lg 1 P 286 4 0,2 0,2

18. Suurtarbijate elektrienergia soodustus ATKEAS §66 lg 121 4 0,0 3,0

Lk 58

Joonis 40. Stabiliseerimis- ja likviidsusreservi maht ning tulusus

'04 '05 '06 '07 '08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '170

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

-1%0%1%2%3%4%5%6%7%8%9%

460 567848 957

529

904 683605

1,1061,055 1,125

748 785 743

320353

381410

460

302

320333

347 361369

398 406 4123.92%

0.17% 0.13%-0.01%

2.10%

-0,39%

likviidsusreservi maht (turuväärtus)stabiliseerimisreservi maht (turuväärtus)likviidsusreservi tulusus (aasta baasil)

mln

eu

r

Lk 59

LISA 3. ÜHEKORDSED MEETMED JA NENDE MÕJUÜhekordseteks ning ajutisteks meetmeteks nimetatakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, mis omavad tsükliga kohandatud eelarvepositsioonile ainult ajutist ning mittekorduvat olulist mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKPst. Ehkki on määratletud üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ajutiseks, otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi.Kogumispensioni maksete peatamine 2009–2011 ja kõrgem maksemäär 2014–2017

1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 olid riigipoolsed kogumispensioni sissemaksed peatatud. Soovijail oli avalduse alusel võimalik 2010. aastal jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist. Erandina säilis 1954. aastal ja varem sündinutele võimalus jätkata 2010. aastast sissemaksete tegemist seni kehtinud 2% + 4% süsteemi järgi. 2012. aasta 1. jaanuarist taastusid kohustusliku kogumispensioni maksed täies ulatuses.Nendele liitujatele, kes jätkasid 2010. aastal vabatahtlikult sissemaksete tegemist, kohalduvad aastatel 2014–2017 automaatselt maksemäärad 2% + 6%, mille kohaselt maksab liituja ise 2% ja riik 6%. Kõnealustel isikutel on õigus esitada avaldus ka makse oma osa tõstmiseks 2%lt 3%le ning sellisel juhul rakendub skeem 3%+6%. Isikutel, kes 2010. aastal vabatahtlikke sissemakseid ei jätkanud, oli samuti võimalus avaldus esitada ning selle alusel teha aastatel 2014–2017 sissemakseid 3% + 6% süsteemi kohaselt. Kogumispensioni maksete taastamise ja kõrgema maksemääraga kaasnenud kulud võrreldes eelneva aastaga on toodud Tabel 33s.

Tabel 32. Kogumispensioni maksete protsendid aastatel 2010–2018

1942–1954 1942–1954 1955–... 1955–...jätkan ei jätka jätkan ei jätka

2010 2+4 0 2+0 02011 2+4 1+2 2+2 1+22012–2013 2+4 2+4 2+4 2+42014–2017 2+4 2+4 2+6 2+42014–2017 soovi korral - 3+6 3+6 3+62018 2+4 2+4 2+4 2+4

Allikas: www.pensionikeskus.ee.

Kohalike omavalitsuste ühinemist toetatakse aastatel 2017-2019 prognoositavas kogusummas 65 mln eurot. Antud haldusreformi kulud on ajutised, suuremamahulised ning pikas perspektiivis tulu tootvad.

Tabel 33. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2017–2022 (mln eurot)

Meede 2017 2018 2019 2020 2021 2022II pensionisamba 2+6 ja 3+6 maksed -66KOV ühinemistoetused -14 -30 -21Kokku, mln eurot -80 -30 -21 0 0 0Kokku, % SKPst -0,3% -0,1% -0,1% 0,0% 0,0% 0,0%

Allikas: Rahandusministeerium.

Lk 60

Lisa 4. Prognoosivead aastatel 2014-2017Antud analüüs on koostatud vastavalt riigieelarve seaduse nõudele, mille kohaselt peab rahandusministeerium regulaarselt analüüsima majandusprognooside paikapidavust, et välja selgitada võimalike süsteemsete kõrvalekallete olemasolu vähemalt järjestikuse nelja aasta jooksul.Prognoosivigade hindamisel vaadatakse, kuidas on eri makromajanduse näitajate prognoosid paika pidanud aastate 2014-2017 kohta. Selleks võrreldakse prognoose kuni kaks aastat ette ning kõrvutatakse rahandusministeeriumi prognoose Eesti Panga ja Euroopa Komisjoni omadega. Prognooside hindamisel lähtutakse ilmnenud prognooside erinevusest tegeliku väärtusega, sh rahvamajanduse arvepidamise näitajate suurte revisjonide tõttu kasutakse tegeliku tulemusena esialgset hinnangut konkreetse aasta majandustulemusele.Prognoosivead

Aastatel 2014-2016 osutus tegelik majanduskasv prognoositust madalamaks nii jooksev- kui püsivhindades. Samas 2017. aasta majanduskasv ületas kõikide prognoosijate ootusi (vt Joonis41). Majanduse reaalkasvu ootus 2014. aastaks oli vahemikus 3-4%, kuid püsivalt oodatust kehvemate tulemuste tõttu kärbiti nii 2014. kui ka järgmiste aastate kasvuootusi ehk sisuliselt ka potentsiaalse kasvu hinnanguid. Seetõttu oli kõigile prognoosijatele üllatuseks 2017. aasta hea tulemus.SKP komponentide lõikes olid vead suurimad investeerimiskäitumise ning ekspordi prognoosimisel. Ekspordi puhul mõjutas arenguid pikale veninud kriisist taastumine meie peamiste kaubanduspartnerite puhul. Investeeringute arenguid on mõjutanud nii erasektori konservatiivsus pärast kriisi kui ka riigi investeeringute madalseis viivituste tõttu uue EL rahastusperioodi vahendite kasutuselevõtul. 2017. aastal üllatasid positiivselt nii väliskeskkond kui valitsemissektori investeeringute mahu tõus.Tööturu areng pakkus kogu vaatlusalusel perioodil positiivseid üllatusi vaatamata oodatust madalamale majanduskasvule (vt Joonis 42). Ettevõtted on töötajate arvu suurendanud oodatust kiiremini. Samuti ületas palgakasv ootusi, väljendudes tööjõukulude ennakkasvus võrreldes kasumitega – töömahtude suurenemisel on eelistatud töötajate arvu ja töötasude suurendamist kapitaliinvesteeringutele.Tarbijahindade tõus osutus aastatel 2014-2017 oodatust madalamaks peamiselt energia- ja toiduhindade kiire languse tõttu ning energiahindade tõusule pöördudes osutus inflatsioon prognoostust kiiremaks (vt Joonis 43).Majandusprognooside eksimused on sarnased

Majandusprognooside võrdlemisel ilmneb, et kolm vaatluse all olevat institutsiooni on teinud sarnaseid vigu tulevikuootuste hindamisel, st prognoosivead on samale poole ning üldiselt ka samas ulatuses. Sealhulgas võib ühel või teisel institutsioonil olla edu mingi konkreetse majandusnäitaja prognoosimisel, kuid see võis tuleneda ka vaatlusaluse perioodi eripärast. Prognoosimisel rohkem kui aasta ette lähtutakse tõenäoliselt pikaajalise kasvutrendi hinnangutest, mida korrigeeritakse vastavalt teada olevale statistikale. Prognoosi tegemise hetkeks teada olev statistika hulk võib veidi mõjutada prognoosi täpsust, andes eelise prognoosi hiljem avaldanud institutsioonile, kuid see seos ei ole kõigi aastate puhul paika pidanud.Sarnaste prognoosivigade olemasolu viitab kahele asjaolule. Esiteks on kõik kolm vaatlusalust institutsiooni samas inforuumis ning analüütikute regulaarne omavaheline suhtlus võib viia toimunud arengute sarnase tõlgenduseni. Teiseks, Eesti avatud majanduse tõttu sõltub suur osa meie majandustegevusest välisteguritest, kuid vähemalt rahandusministeerium ei prognoosi väliskeskkonna arengut ise, vaid tugineb eelduste fikseerimisel teiste autoriteetsete institutsioonide prognoosidele.Kokkuvõttes võib öelda, et rahandusministeeriumi majandusprognoosid ei erine süsteemselt teistest prognoosidest. Prognoosimisel teevad nii rahandusministeerium, Eesti Pank kui ka Euroopa Komisjon sarnaseid vigu, mis tulenevad nii käitumise tõlgendamisel tehtud vigadest kui Eesti majanduse avatusest ja sellest tulenevast ennustamatusest.

Lk 61

Joonis 41. SKP reaalkasv ja prognoosivead aastatel 2014-2017*

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

0

1

2

3

4

52014

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

0

1

2

3

4

52015

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

0

1

2

3

4

52016

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

0

1

2

3

4

52017

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Euroopa Komisjon.* Prognoosid on järjestatud avalikustamise aja järgi alates RM t-2 kevadisest kuni EP t-1 sügisese prognoosini.

Joonis 42. Hõive kasv ja prognoosivead aastatel 2014-2017*

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

-1

0

1

2

32014

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

-1

0

1

2

32015

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

-1

0

1

2

32016

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

-1

0

1

2

32017

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Euroopa Komisjon.* Prognoosid on järjestatud avalikustamise aja järgi alates RM t-2 kevadisest kuni EP t-1 sügisese prognoosini.

Lk 62

Joonis 43. Tarbijahindade kasv ja prognoosivead aastatel 2014-2017*

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

-1

0

1

2

3

42014

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

-1

0

1

2

3

42015

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

-1

0

1

2

3

42016

RM t-

2

EP t-

2

RM t-

2

EK t-

2

EP t-

2

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

RM t-

1

EK t-

1

EP t-

1

Tege

lik

-1

0

1

2

3

42017

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Euroopa Komisjon.* Prognoosid on järjestatud avalikustamise aja järgi alates RM t-2 kevadisest kuni EP t-1 sügisese prognoosini.

Lk 63

MÄRKUSED

Lk 64

1 Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja.2 Majanduse kasvupotentsiaali, SKP lõhe ja tsükliliselt tasandatud eelarvepositsiooni hindamise põhimõtetest võib lugeda Eesti 2004. aasta mai¬kuu Konvergentsiprogrammi lisas 3. Metoodikast täpsemalt: European Commision, 2014. The Production Function Methodology for Calculating Potential Growth Rates & Output Gaps, Economic Papers 535, November 2014.3 Eelarvepositsiooni muutuse all vaadatakse tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutust. Tsükliliselt tasandamine tähendab, et nominaalsest positsioonist eemaldatakse majandustsükli mõju ehk eelarve nominaalset positsiooni korrigeeritakse SKP lõhe ja elastsuse korrutisega. Tsüklilise eelarve komponendi leidmiseks kasutatav poolelastsus on Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal uuendatud metoodika järgi Eesti puhul 0,44 (vt ka http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/economic_paper/2014/ecp536_en.htm). Primaarne tähendab, et nominaalset positsiooni vaadatakse enne intressikulude mahaarvestamist.4 Edasiantavad tulud on riigi finantsjuhtimise korrastamiseks riigieelarves eraldi välja toodud alates 2013. aastast. Edasiantavateks tuludeks on riigi poolt kogutavad tulud, mis antakse edasi Töötukassale (töötuskindlustusmakse), Sotsiaalkindlustusametile (kogumispensioni-makse) ja kohalikele omavalitsustele (osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks). Töötus-kindlustusmakse prognoos on seotud sotsiaalmaksu laekumise prognoosiga. Kogumis-pensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust. Kohalikele omavalitsustele edasiantava füüsilise isiku tulumaksu prognoos sõltub eelkõige brutopalgafondi kasvust. Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa väärtusest.5 Edasiantavad tulud on riigi finantsjuhtimise korrastamiseks riigieelarves eraldi välja toodud alates 2013. aastast. Edasiantavateks tuludeks on riigi poolt kogutavad tulud, mis antakse edasi Töötukassale (töötuskindlustusmakse), Sotsiaalkindlustusametile (kogumispensioni-makse) ja kohalikele omavalitsustele (osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks). Töötus-kindlustusmakse prognoos on seotud sotsiaalmaksu laekumise prognoosiga. Kogumis-pensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust. Kohalikele omavalitsustele edasiantava füüsilise isiku tulumaksu prognoos sõltub eelkõige brutopalgafondi kasvust. Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa väärtusest.6 Tulenevalt 2018.a tulumaksureformist on antud meetmega seotud inimeste sissetulekud kasvamas, mis väljendub ka tarbimise kasvus ja suurendab kaudsete maksude tulusid (käibemaks, aktsiisid), tuues kaasa nn „teise ringi“ positiivse mõju eelarvele.7 Valitsussektori investeeringud on üks osa valitsussektori lõpptarbimiskulutustest ja hõlmavad riigieelarve, kohalike omavalitsuste, Riigi Kinnisvara ASi, sotsiaalkindlustusfondide ning muu keskvalitsuse (sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, äriühingud ja mittetulundusühingud) eelarvete vahendeid materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks ning IKT, sõidukite rendi, kaitseotstarbelise erivarustuse ja teadus- ja arendustegevuse majandamiskulusid.8 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tööjõumaksude hulka: sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulumaks palgatuludelt, füüsilise isiku tulumaks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsilise isiku tulumaks ettevõtlusega tegelemiselt.9 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tarbimismaksude hulka: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks, saastekvootide müügitulu, vedelkütusevaru varumakse ja Tagatisfondi osamaksed.10 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse kapitalimaksude hulka: juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulumaks kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside riigilõiv, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud.11 Keskkonnamaksud jagunevad energia- (kütuse- ja elektriaktsiis, saastekvootide müügitulu, vedelkütusevaru varumakse), transpordi- (raskeveokimaks, autode registreerimistasu, paadi-maks) ja saastemaksudeks (saastetasud, vee erikasutustasu, pakendiaktsiis, kalapüügiõiguse tasu).

12 Vahel tõlgitakse ka tegeliku või keskmise maksumäärana. Eelistatud mõiste on siiski efektiivne maksumäär, mis omab võrreldes teistega täpsemat tähendust.13 Maksukulude rahalise suuruse hindamisel on kasutatud kaotatava tulu meetodit ning kassapõhiseid andmeid, iga maksukulu sätte puhul on arvesse võetud sätte rakendamise ja tegeliku kohaldamise vaheline viitaeg. Hinnatud on ainult maksukulude kehtestamise nn esimese ringi efekte. Tulenevalt kaotatava tulu meetodi rakendamisest ei ole maksukulude väärtuste hindamisel arvestatud erinevate käitumuslike efektidega ning eelarvepiirangutega. Maksukulude väärtuste arvutamisel on oluline mõista, et iga üksikut maksukulu sätet on hinnatud eraldi, arvestamata eri sätete omavahelisi koosmõjusid, ning seetõttu ei ole maksukulude koondsumma leidmine erinevate sätete kokkuliitmise teel korrektne. Samas võimaldab see hinnata üldist trendi.14 Statistikaamet. (2008d). Valitsemisfunktsioonide klassifikaator. http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=1129771&siteLanguage=ee15 Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (The European Financial Stability Facility, EFSF), ehk euroala riikide ajutine kriisilahendusmehhanism, mis loodi 2010. aasta juunis ning tänaseks finantsabi enam ei väljasta, olles praeguse euroala finantseerimisasutuse - Euroopa Stabiilsusmehhanismi (European Stability Mechanism, ESM) eelkäija.16 Likviidseteks finantsvaradeks loetakse sularaha ja hoiuseid (ESA 2010 kood F.2); väärtpabereid (v.a aktsiad ja finantstuletisinstrumendid) (F.3); finantstuletisinstrumente (F.71); börsil noteeritud aktsiaid (F.511) ja investeerimisfondide osakuid (F.52).17 Likviidsed finantsvarad ehk reservid arvutatakse Statistikaameti poolt koostatud valitsussektori finantskonto (RR10) põhjal ning nende hulka loetakse sularaha ja hoiuseid; väärtpabereid (v.a aktsiad ja finantstuletisinstrumendid); finantstuletisinstrumente; börsil noteeritud aktsiaid ja investeerimisfondide osakuid.18 Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek; 4. majandus; 5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja religioon; 9. haridus; 10. sotsiaalne kaitse.