Hind 0,2 € nr 08 (166) september 2012 Jälle kooli ! Käes on september – koolikuu. Sel aastal alustavad meie vallast kooliteed:

1. Triinu Helme 2. Raiko Seene 3. Andris Tauer 4. Merike Ilves 5. Madis Järvepere-Luik 6. Margo Jagant 7. Mairon Nukk 8. Pille-Riin Kajar 9. Helve-Krisdelle Vaik 10. Johanna Selder 11. Mattias Sander Küngas 12. Mihkel-Krister Kriisa 13. Geitlin Mihkelson 14. Sten Tof 15. Kirill Nosov

Sel õppeaastal alustab Vasta Koolis õppetööd 103 last. Pedagooge on septembri seisuga 19 - direktor Ülle Viller, õppealajuhataja Marge Oruste, õpetajad Tiina Rikkolas, Eva Tingas, Maret Salk, Eevi Laidinen, Lende Saluvee, Heidi Johanson, Jane Veiper-Rambi, Anu Laidinen, Marina Klimenko, Liilia Sepp, Maarika Kivi, Viive Viller, Grete Salk, Pekka Laidinen, Vahur Liivak, Ene Noormaa, Kaja Sander

Traditsiooniliselt toimusid kooliminevatele lastele ka suvepäevad. Külastati raamatukogu, spordisaali, tutvuti koolimajaga ning käidi Tallinnas Skypargis ja loomaaias. Suvepäevade lõpetamisel said kõik tulevased koolijütsid nimelise tassi.

Lapsed raamatukogus ja spordisaalis. Fotod: E. Lember

VALLAVALITSUSES 20. juulil Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta toimetulekutoetust 1017.27 € eest üheksale avaldajale. Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 231.69 € eest viiele avaldajale Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba Elektrilevi OÜ-le Kunda Nordic Tsement AS-i võrkude võõrandamisega seotud töödeks Ojakülas 6. augustil Projekteerimistingimuste saamise taotluse läbivaatamine Väljastada Eesti Energia Võrguehitus AS-ile proj. tingimused Ardi mü elektrivõrguga liitumise ehitusprojekti koostamiseks Linnuse külas Ehituslubade väljastamised Anda välja ehitusluba AS Merko Infrale puurkaevu koos pumbamajaga ehitamiseks Viru-Nigula alevikus Kunda tee 2a

* * * Anda välja ehitusluba AS Merko Infrale biopuhasti hoone rekonstrueerimiseks Viru-Nigula alevikus, Biopuhasti mü-l

* * * Anda välja ehitusluba AS Merko Infrale tiigi

lammutamiseks Viru-Nigula alevikus, Biopuhasti mü-l

* * * Anda välja ehitusluba AS Merko Infrale tiigi rekonstrueerimiseks Biopuhasti mü-l Katastriüksuse jagamine, sihtotstarbe määramine ja katastriüksuse nime muutmine Nõustuda Flexa Eesti ASile kuuluva Sinimäe katastriüksusest ( kinnistu registriosa 78331, kat.tunnus 90202:004:0090, pindala 7,087 ha) kahe eraldi kat. üksuse moodustamisega: Moodustada Sinimäe katastriüksus suurusega 4,81 ha Moodustada Kuivati kat. üksus suurusega 2,31 ha. Mõlema maatüki sihtotstarve tootmismaa, asukoht Vasta küla 15. augustil Vevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind veemõõtja olemasolu korral Viru-Nigula alevikus on alljärgnev: Tasu võetud vee eest 1,02 €/m³, millele lisandub käibemaks. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,77 €/m³ millele lisandub käibemaks.

* * * Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind veemõõtja puudumise korral

Viru-Nigula alevikus on alljärgnev: Tasu võetud vee eest 4,60 € inimese kohta kuus, millele lisandub käibemaks.

* * * Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavalitsuse määrus nr 2 “Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine” Määrust rakendatakse 1. novembrist 2012. a. Tuleohutuskorraldus Viru-Nigula valla hallatavates asutustes Määrata valla hallatavates asutustes tuleohutuse eest vastutavateks ja enesekontrolli tuleohutusaruandeid esitama kohustatud isikuteks: Vasta Kooli hoonetes – Ülle Viller, Vasta Kooli direktor Vasta Kooli lasteaia hoones – Guido Reimer, abivallavanem Viru-Nigula rahvamaja hoones – Ervin Lember, rahvamaja kunstiline juht Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba Sevengroup OÜ-le laut-kuuri täielikuks lammutamiseks Samma külas, Teelahkme maaüksusel Projekteerimistingimuste saamise taotluse läbivaatamine Väljastada Nugeri Agro OÜ-le projekteerimistingimused töökoja ehitusprojekti koostamiseks Nugeri külas, Rabaveere maaüksusel

Viru-Nigula Teataja 2

22. augustil Projekteerimistingimuste saamise taotluste läbivaatamine Väljastada Eltel Networks ASile projekteerimistingimused ELA024 kaevu nr 024K23 ja Impresti kontori vahelise valguskaabli ehitusprojekti koostamiseks Ojakülas. Projekteerimistingimused väljastada Eltel Networks Asi nimele.

* * * Väljastada Eesti Energia Võrguehitus ASile projekteerimistingimused Niiduvere mü elektrivõrguga liitumise ehitusprojekti koostamiseks Villavere külas Kasutuslubade väljastamised Tunnistada Samma külas, Teelahkme maaüksusel asuv laut-kuur lammutatuks.

* * * Tunnistada Letipea külas, Kiviranna maaüksusel asuv spordiväljak valminuks.

Kasutusluba väljastada Kalev Sädeme nimele Ehituslubade väljastamised Anda välja ehitusluba Nugeri Agro Oüle töökoja ehitamiseks Nugeri külas, Rabaveere maaüksusel

* * * Anda välja ehitusluba Sevengroup Oüle elamu rekonstrueerimiseks Samma külas Teelahkme maaüksusel

* * * Anda välja ehitusluba Sevengroup Oüle sauna ehitamiseks Samma külas Teelahkme maaüksusel

* * * Anda välja ehitusluba Sevengroup Oüle peomaja ehitamiseks Samma külas Teelahkme maaüksusel

* * * Anda välja ehitusluba Sevengroup Oüle katlamaja, pumbamaja ehitamiseks Samma külas Teelahkme maaüksusel

Toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta toimetulekutoetust 9697.21 € eest üheksale inimesele Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 691.72 € eest 12-le avaldajale Maksta kooliminekutoetust meie valla I klassi minevatele lastele 100 € lapse kohta. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine Lükata tagasi riigihanke “Viru-Nigula-Vasta kergliiklustee ehitustööde tellimine” kõik pakkumused (AS Eesti Teed, AS Järva Teed ning AS Merko Infra ja AS Merko Ehitus Eesti ühispakkumus) põhjusel, kuna kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse.

Mis meie lastega küll lahti on ?

Millega küll seletada pargis lõhutud lilli, laialisülitatud sivkakoori või surnuaias söödud ja laialiloobitud hernekaunu ? Terve suvi otsa said haljastustöötajad ja muud hoolsad inimesed koristada muuseumitrepile laialisülitatud prahti, kohendada lõhutud lilli ja nagu sellest veel vähe oleks, ette on võetud juba kalmistu. Milleks on vaja maa seest välja kiskuda silte, mis märgistavad prügi asukohta või laiali loopida hernekaunu ? Prahti on loobitud isegi haudade peale ... Meil on küllalt palju võimalusi enese väljaelamiseks – spordisaal, korvpalliplats jpm. Miks ei elata seal oma energiat välja ?

Praegu tunduvad kõige põnevamateks atraktsioonideks seoses veemajandus -projektiga tekkinud liivakuhilad ja pooleli - olevad kaevetööd. Vaatamata korduvatele keeldudele ronivad lapsed ikka liivahunnikute otsa, kuigi see on väga eluohtlik. Rikutakse ka nädalavahetuseks seismajäänud kaevetöid. Meil on väike koht, üldiselt on enamus lagastajaid ja rikkujaid teada ( kenad poisid-tüdrukud, aga tumedad teod) Suvi on selleks korraks läbi ja uus kooliaasta alanud – jääb soovida, et koolikohustuste kõrvalt jääb lollusteks vähem aega.

Viru-Nigula Teataja 3

Velda Šumanov – 75 Igas päevas on alati millegi ootust peab vaid varuma usku ja kannatust; kui on laule ja lauljaid, siis on ka lootust leida, hoida ja jagada armastust .... (Virve Osila) Velda Šumanov on jaganud sellist armastust nii laulude kui tantsude kaudu peaaegu kuuskümmend aastat. Ta on esinenud sadu kordi oma kodulaval, käinud laulmas ja tantsimas sõprade juures Virumaal ja Soome sõprusvallas Karvias. On osalenud mitmetel konkurssidel ja tulnud koju võitudega. 2004. aastal võitis Velda Viru Memme tiitli. Nii võikski jätkata, arvan, et ta on staažikam laulja ja tantsija Viru-Nigula rahvamaja ringides. Sügav kummardus Sulle, hea Velda ! Meil on Sinuga koos tore olla, sest Sa oled mõnus ja vahva seltsiline. Imetlusväärne on Sinu osalemine meie kodukoha kultuurielu edendamisel, Sinu tegutsemisrõõm.

Edu, jõudu, jaksu, tervist ja rõõmu soovivad Sulle Viru-Nigula “Maarjaheina” laulu- ja tantsunaised, juhendajad Ervin ja Tiia-Haida.

Foto: Ervin Lember

SPORDIST Viru-Nigula Spordiklubi ja Kunda Külaseltsi spordipäeva võistlusi jagus nii väikestele kui suurtele. Kahju, et samal ajal toimus Kundas uue trikiraja avamine, muidu oleks kohalikke võistlejaid saanud veelgi rohkem. Päeva parim võistleja laste vanuseklassis oli Marju Linda Peek, kes võitis kolm individuaalesikohta. Võistkondade vahel olid väga tublid kolm Kunda Jaaganti pere noort tüdrukut. Petanki võitis Taavi Elvest Viru-Nigula Spordiklubist. Võrkpallis tulid seekord võitjateks Viru-Nigulast: Jaanus Soolep, Ahto Kruusimaa ja Taavi Elvest. Aga juba ilus ilm, tore seltskond ja väga hea vastuvõtt Kunda külaseltsi poolt andis uue energiasüsti kõikidele osavõtjatele.

18. augustil toimus meil kuuendat korda rahvusvaheline Novus koroona turniir, kus osalesid võistlejad Lätist, Leedust, Sankt Peterburist ja Eestist, kokku 30. Tulemused olid järgmised: I Aleksander Subacs – Läti II Gert Müil - Eesti III Arnis Jaunbrüns - Läti 4. Hillar Elva - Eesti 5. Tauno Jõgisto - Eesti 6. Arturs Žilits - Läti naised I Gerli Aver - Eesti II Annele Lello - Eesti III Urve Enn - Eesti I Viru-Nigula Novus koroonaturniir toimub 22. septembril kell 10.00

Viru-Nigula Teataja 4

XIII Viru-Nigula rahvajooks

ugustikuu esimesel pühapäeval, 5. augustil toimus XIII Viru-Nigula Rahvajooks. Päeva esimene start anti kõige pisematele

– kuni 5-aastastele lastele. Võistluse korraldajatele pakub palju rõõmu viimastel aastatel märgatavalt kasvanud „Tillujooksu“ osavõtjate arv. Käesoleval aastal lõpetas antud distantsi 44 pisikest jooksusõpra. Noorim jooksul osaleja oli kõigest ühe aasta ja kolme kuu vanune Roman Järvepere. 300 meetri jooksus tulid starti aastatel 2003-2006 sündinud tüdrukud ja poisid. Tüdrukute arvestuses oli esikolmik järgmine: 1. koht Anni Ehrenpreis (Tallinn, aeg 53.4), 2. koht Kaili Jagant (Viru-Nigula, aeg 54.9) ja 3. koht Nora Aron (Kunda, aeg 1:03.6). Viru-Nigula arvestuses võitis esimese koha üldarvestuses teise koha saavutanud Kaili Jagant. Poiste samal distantsil saavutas esimese koha Uku Renek Kronbergs (Vinni, aeg 47.8), teisena lõpetas Aserist pärit Maksim Jakovleva (aeg 51.0), kellest vaid poole sekundi kaugusele jäi üldarvestuses kolmanda koha ja Viru-Nigula arvestuses esimese koha võitnud Carl Henrig Järvepere. 300 meetri jooksu osalejate üldarv käesoleval aastal oli 37 last (16 tüdrukut ja 21 poissi), mis on kümne võrra enam kui eelmisel aastal. Kui võrrelda kahe viimase aasta Tillujooksu ja 300 meetri jooksu osalejate üldarvu, siis võrreldes 2011. aastaga on see kasvanud 72-lt 81 osalejani. Järgmises vanusegrupis võistlesid omavahel aastatel 2000-2002 sündinud tüdrukud ja poisid. Ühe kilomeetri distantsil võtsid kaksikvõidu Kunda tüdrukud Diana Ivanova (aeg 4:08.3) ja Anastassia Fjodorova (aeg 4:12.9). Üldarvestuses kolmanda ja Viru-Nigula arvestuses tüdrukute esimese koha saavutas Janelle Heinmets (aeg 4:18.5). Poiste samal distantsil saavutas esimese koha Rakverest pärit Alo Koppel (aeg 3:29.8). Üldarvestuses hõivasid poodiumi teise ja kolmanda astme Viru-Nigula poisid Germo Mäitse (aeg 4:04.9) ja Reimo Luhaste (aeg 4:43.9). Viru-Nigula kiireim poiss ühe kilomeetri distantsil oli Germo Mäitse. Päeva viimases jooksus asusid stardijoonele aastatel 1996-1999 sündinud noored, kes võtsid mõõtu 3,3 kilomeetrisel distantsil ning 1995. aastal ja varem sündinud naised ja mehed võistlesid kaheksa kilomeetrisel distantsil. Lisaks jooksjatele oli stardijoonele tulnud viis kepikõndijat.

Tüdrukute 3,3 kilomeetrisest distantsist võttis osa vaid kaks Viru-Nigula tüdrukut, kellest esimese koha saavutas Merge Abel (aeg 19:18.0) ja teisele kohale tuli Marje-Liisa Sillat (aeg 25:02.8). Poiste samal distantsil võitis esimese koha Martin Himma (Tamsalu AO SUKL, aeg 14:06.7), teisele kohale tuli Sten Nurmla (Kunda, aeg 14:42.9) ning kolmas oli Egert Lepiksaar (Kadrina, aeg 15:13.1). Viru-Nigula kiireim poiss 3,3 kilomeetrisel distantsil oli Jaano Oras (aeg 16:48.8), kes saavutas üldarvestuses viienda koha. Põhidistantsi kaheksa kilomeetri jooksu võit läks taas sillamäelasele Vjatšeslav Košelevile, kes võitis ajaga 25:18.3. Teise koha saavutas Andrus Lein (Ööjooks Adidas Team, aeg 26:25.7) ning kolmandale kohale tuli Jaanus Kallaste (Kuusalu, aeg 26:41.0). Naiste põhijooksu võit läks samuti Sillamäe jooksjale. Esimese koha võitis Julia Bulina (aeg 29:56.2), poodiumi madalamad astmed hõivasid läänevirulased Janelle Tarum (Sõmeru, aeg 30:02.0) ja Laura Rohtla (Vinni, aeg 30:34.6). Viru-Nigula ainus naisvõistleja ja seega parim naine kaheksa kilomeetrisel distantsil oli Viive Viller (aeg 47:40.9), meestest saavutas esimese koha Kristjan Kokk (aeg 33:25.2), kes üldarvestuses saavutas 11. koha. Naisveteranide arvestuses oli esikolmik järgmine: 1. koht Liia Koppel (Rakvere, aeg 41:36.6), 2. koht Maie Alaots (Rakvere, aeg 43:46.7), 3. koht

A

Viru-Nigula Teataja 5

Reet Treial (Rakvere, aeg 55:18.3). Viru-Nigula naisveterane sellel aastal stardis ei olnud. Kiireim meesveteran oli Rein Kriks (Kadrina, aeg 35:30.4), üldarvestuses teise ja Viru-Nigula arvestuses esimese koha saavutas Tiit Šumanov (aeg 36:28.4), üldarvestuses kolmandale kohale tuli Rein Kane (Loksa RSK, aeg 37:24.7). XIII Viru-Nigula Rahvajooksul võistles kokku 157 jooksjat. Eelmiste aastatega võrreldes on osalejate arv pidevalt kasvanud. Siinkohal soovin suured tänusõnad öelda kõikidele vabatahtlikele, kes andsid enda panuse XIII Viru-Nigula Rahvajooksu korraldamisse. On rõõm teha koostööd inimestega, kes peavad Viru-Nigula Rahvajooksu traditsiooni jätkumist tähtsaks ning annavad olulise panuse vallaelu turgutamisse.

Erilised tänusõnad soovin edastada kõikidele jooksu toetajatele. Suurimad toetajad olid Viru-Nigula Vallavalitsus, Jeld-Wen Eesti AS, OÜ Lammasmäe Puhkekeskus. Olulise panuse andsid XIII Viru-Nigula Rahvajooksu korraldamisse ka meie valla kohalikud ettevõtjad ja eraisikud: ML Meelelahutus, Rabaveere Talu, OÜ Kraavi Põllumajandus, OÜ Varudi Mõis, Viru-Nigula Spordiklubi, Kaks Grupp OÜ, OÜ Lemar-Auto, Mati Saarend, Ly Petrovits ja Kristo Saaremägi. Aitäh Teile kõigile! Kohtumiseni järgmisel aastal. MTÜ A&M Partners Ainar Sepnik

September on vaimuvalguse kuu, niisiis õige aeg kirjutada Vasta külast ja sel suvel 145. aastapäeva tähistanud Vasta Koolist

VASTA (UVASKAETHAE, WASCHEL )

idne 8. adramaaga küla märgitud 1241 a LCD-s. Kuulus 13. saj. nagu mitmed ümbruskonna külad võimsale Albern de Kokael´ile (kellele

omistati eesti päritolu). “Esmateated Vasta mõisast pärinevad 1398. aastast. Omanik oli siis Berthold Meckes von Wasschele, 16. saj. kuulus mõis Lode´dele ja 17. saj. Wrangell´idele. 18. saj algul läks Ritter´ite valdusesse. 1770. a. valmis 2-korruseline barokne kelpkatusega peahoone. Omanik oli siis Carl Ludwig von Ritter. 1797 – 1885 panditi mõis Knorring´utele. 1885. a ostis mõisa Erich von Samson Himmelstjerna, 1895. läks Reinhold Heinrich von Winkler´i kätte, kelle omanduses oli mõis võõrandamiseni.” (Alo Särg “Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud 2007). Karjamõisad asusid Nugeris (Nuggers) ja Pärnal (Magonid). On teada, et mõisa opmanimajas pidas Fr. R. Kreutzwald 1833. a oma pulmapidu Marie Elisabeth Saedleriga, kelle õemees oli Vasta mõisa valitseja. Vastal oli suur maakividest ehitatud tuuleveski. Tuuleveskid tegid tavaliselt lihtjahu, kuid siin toodeti nn “jahvatuskäikudega” ka – kroovjahu, tangusid ja kruupe. Tuule püüdmiseks tiirlesid veskil võimsad tiivad, millele rehviti töötamise

ajaks purjeriidest katted. Siis tuli möldril veski tugeva palkidest pööra abil tuulde pöörata. See oli oskust nõudev töö. Olnud õnnetusi, kus mees ei suutnud käigumehhanismi talitseda ja sai veskitiibadelt hoobi. Ka Vasta mõisa tuulikus oli mölder sel moel leidnud saatusliku elulõpu. Tuuliku vare on alles. Vasta külakool asutati 1867. a. Vana Viru-Nigula – Iila tee äärde. Valgete aknaraamidega pikk, madal tumepruun hoone hooldatud õue ja aiaga erines omaaegsetest taluõuedest. 1897 a oli tulekahi, õnneks hoone täielikult ei hävinud. Taastatud maja pidas halvasti sooja, kõige külmemal ajal kool seisis. 1870. aastani oli õpetajaks Jaan Timoleon, seejärel Mihkel Olem ning 1875. aastani Juhan Glassmann. 26. märtsil 1856. a sündis Liivi kubermangus tartu kreisis Koduvere kihelkonnas Kadrina vallas Punnikvere külas poisslaps Jakob Puusepp. Jakobi tädipoeg Jakob Otson oli Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas Ulvi vallas Nõmmise koolis õpetaja. J. Puusepp läks talle võersi, see oli 1875. a maikuus ja Otson rääkis, et Nigula kiriku juures tuleb kokku koolikomisjon, kuhu ta ise peab ka minema.. Kutsus Jakobi kaasa. Seal nad said kirikuõpetaja Fromhold Hunniuse ja khk. Koolide revidendi, Pada mõisa rentniku, hr von Dehn´iga kokku. J. Puusepale anti kooliõpetajaks saamise soovitus ning 15. mail läksidki kaks Jakobit Vastale kaupa tegema. Koolitööd alustati oktoobri lõpus. Nii algas mitmekülgsete võimetega J. Puusepa 20 aastat väldanud õpetajatee. Olles ladusa jutuga kõnemees, kutsuti teda sageli peresündmustele. Ta luges palju ajalehti, tegi märkmeid ka kaugemal

I

Viru-Nigula Teataja 6

toimunud sündmuste kohta, avaldades samal ajal oma arvamust. Koolipidamine läks hästi ja tal olid kuldsed käed tisleritöö peale. Samast ajast, mais 1875 hakkas Jakob “Päävaraamatut” pidama ja tegi seda 42 aastat järjest. Tüsedas päevikus on näiteks sellised tegemised ja mõtted kirjas: “Kooli sai 5 päeva nädalas peetud. Laupäeval oli vallakohus, see tuuris tihtipeale kella 6.00 õhtul, siis pidi minema vaestele palvetundi pidama. Hilja, vahel ka 1.00-ni öösel sai noortega laulu harjutatud. Seda isegi pühapäeva õhtul. Õpetaja palgaks oli 80 rubla. 1876. a anti ka maad. Vasta mõisas sel ajal pärishärrat ei olnud. Knorring elas Liivimaal, siin toimetas valitseja Dinas. 1877. a arvas ema, et mul peab naine olema. Kosisingi Selma Josephine Rosemanni, Nigula kiriku juures kaupmees Samuel Rosemanni tütre. Tänavu suvel käib Vene-Türgi sõda. Ka Vasta vallast viidi tagavaramehi sõtta. Mind kui kooliõpetajat ei võetud. 1878. a tuli mõisa elama Knorringute vanem poeg. Ta andis mulle ülesandeks mõisa mööbli paranduse. 1881. a 1. märtsil sai keiser Aleksander II vägivaldselt surma, troonile tuli Aleksander III. Kohe peale seda aeti kõik täieealised mehed kirikusse uue keisrile truudusevannet andma. 1882. a koolitöö läks hästi. Mineval aastal toimus maade mõõtmine – kõik Vasta küla maad läksid mõisa külge. 1883. a 15. mail oli keisri kroonimine. Tegin Hunniusele tisleritööd. Sain abiõpetaja Pärna külast Toomas Perni poja Johannese. Johannes töötas Selja koolis, kus ta tahtis ameti maha panna. Malla krahv Tiesenhausen sai sellest teada Kunda mõisniku G. Soucantoni käest ja nõudis, et Pern peab minema Vastale koolitööd jätkama või muidu läheb soldatiks. Baron Girard S. ja Tiesenhausen olid vaenujalal Vasta mõisa Knorringuga, kes kaitses Perni. Pika jagamise peale saadeti Pern Novgorodi kubermangu Kruusina valda (aasta pärast sai Pern valge passi ja tuli koju tagasi). 1884 a 6. märtsil läks C. Von Knorring oma naise venna parun Schillingiga kahevõitlusele ja Schilling laskis Knorringu Tallinnas Kadriorus maha. Vasta mõis läks müüki, härra Erich von Samson Himmelstjern ostis mõisa ära. 1888. a suvel ehitati kooli eluruumide uus järk juurde. 1889. a 3. juulil käisime rätsep Lassiga

Muinsuskaitseameti arhiiv. Vaade seestpoolt Malla rannas üht vana laeva vaatamas. See laev olla peale 80 aasta eest Eesti randa liiva jooksnud. Nüüd kaevab Malla toapoiss August Lass seda laeva välja. Ma käisin vaatamas, kas laeva küljest musta tammepuud saab tisleri jaoks. 13. juulil oli 2 tundi minu juures Tallinna härra J. Truusmann, kes reisib Tallinn-Narva-Peipsi järveni. Tahab polovernikuid vaadata. Reisi sihiks on rootslaste, venelaste, vadjalaste vanade jälgede uurimine meie maal. 1890. a 3. aprillil tulid sadulsepp Tross ja Nigulas Lillo mind Nigulase pulma kutsuma. Tross oli isameheks. Pulmas pidasin nooriku tanu pähe panemise kõne. Pärast nooriku ehitamist sai söödud ja nalja tehtud. Aga minu pulmapidu ei kestnud kaua, sest urjäädnik tõi kreisi ülema käsu minna varast otsima. Malla vallast pärit hobusevaras Hans Hansar oli laupäeva õhtul Rakvere kreisi politsei vangihoonest ära karanud. Õhtul läksimegi tallitaja (Jakob Tiitso) abimehega tallitaja juurde. Üks mees tuli veel ja neljakesi sai mindud Hansarit otsima. Ei leidnud me kedagi, kole pime öö oli ja vihma sadas kangeste. 1891. a 28 veebr. Kutsus köster Eichorn mind oma tütre Miina pulma. Miina läheb Iila H. Krikmannile mehele. 3. märtsil on pulmad. 1895. a sain ametist lahti, sest keeldusin vene keele kursustele minemast. Härra E. Von Samson müüs mõisa Ulvi mõisaomanik H. Von Winklerile. Uus omanik ei taha koolile midagi anda ega koolist teadagi. Hea, et minema sain ! Kool läks valla kätte, koolmeistriks tuli Johannes Greenberg. 1896. a kolisin perega koolimajast oma talukohta “Metskaevu”, mille ostsin juba 1892. a. 1900. a pidas V-Nigula Põllumeeste Selts esimest väljanäitust 3. – 5. juunini Pikaristil. ( ... jätkub oktoobri V-Nigula Teatajas )

Viri -Nigula Teataja 7

Küta korras ahju! Ongi läbi meie lühike suvi ja sügis on ukse ees. Ilmad jahenevad ja aina enam hakatakse kütmise peale mõtlema. Kütmisperioodi ettevalmistuste hulka kuulub tingimata ka kütteseadmete kontroll ja hooldus. Hooldamata või rikkis seadmete kasutamine võib muuta mõnusa sooja eluaseme tahmanud ja vinguhaisuseks saraks. Selle vältimiseks tuleb teha vaid mõned vajalikud liigutused. Vaata kriitilise pilguga üle kogu küttesüsteem, ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ja korstendes ei oleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida, kas korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms. Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib

majandustegevusena osutada kutsetunnistusega korstnapühkija. Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib küttesüsteemi enda tarbeks puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides sealjuures tuleohutusnõudeid. Siiski, ka sel juhul peab üks kord viie aasta jooksul küttesüsteemi puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija, kes annab kütteseadme puhastamise ja kontrolli kohta akti. Täiendavat infot korstnapühkimise ja teiste tuleohutusnõuannete kohta leiab kodulehelt www.kodutuleohutuks.ee või päästeala infotelefonilt 1524.

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * tel. 32 29 631

Viru-Nigula Teataja 8

Viru-Nigula Pensionäride Klubi “Maarjahein” õnnitleb

septembrikuus: VELDA ŠUMANOV - 75 FLOREIDA OTS - 87 EHA PIIRSALU - 65 HELVI JALASTO - 88 LEHTE NORMAK - 83 Palju õnne !

On ilmunud mälestusteraamat “Sild koduni”

elu- ja olupildid Viru-Nigulast. Väljaandja: Viru-Nigula Hariduse Selts, toetas PRIA. Raamat hõlmab endas mälestusi, fotosid ja pilte kuni 1940. aastani. Raamatu esitlus 28. septembril 18.00 Viru-Nigula muuseumis.

Kõik on oodatud !

Head valla elanikud ! Kõik, kes soovivad neljaviljahelbeid, saate need kätte sotsiaalosakonnast kuni käesoleva aasta lõpuni. Info tel: 32 29 639