VIIMSI VALD. PRINGI KÜLA. ROHUNEEME TEE 55A ......ROHUNEEME TEE 55A DETAILPLANEERING OÜ Head 2010...

www.headandlead.comwww.headandlead.comwww.headandlead.comwww.headandlead.com

VIIMSI VALD. PRINGI KÜLA. ROHUNEEME TEE 55A DETAILPLANEERING.

OÜ Head 2010

ROHUNEEME TEE 55A DETAILPLANEERING

OÜ Head 2010

2

SISUKORD

SELETUSKIRI

SISUKORD.................................................................................................................................2

SISSEJUHATUS ....................................... .................................................................................4

1 ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLUKORRA KIRJELDUS .........................................5

1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA SUURUS..................................................................................5 1.1.1 Reljeef..............................................................................................................................5 1.1.2 Külgnevad teed ja lähim bussipeatus .........................................................................5 1.1.3 Olemasolevad hooned ja rajatised ..............................................................................6 1.1.4 Haljastus..........................................................................................................................6

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................................7

2.1 KRUNDI SUURUS, EHITUSÕIGUS JA OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED...................................7 2.2 RANNAKINDLUSTUS JA SLIP........................................................................................................8 2.3 PIIRDED.......................................................................................................................................8 2.4 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE.............................................................................................8 2.5 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE PAIGUTUS...................................................................................8

2.5.1 Veevarustus ....................................................................................................................9 2.5.2 Tuletõrjeveevarustus .....................................................................................................9 2.5.3 Olmekanalisatsioon .......................................................................................................9 2.5.4 Elektrivarustus ................................................................................................................9 2.5.5 Soojavarustus .................................................................................................................9

2.6 TULEOHUTUSNÕUDED.................................................................................................................9 2.7 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED...................................................................................9

3 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVII MISEKS .......11

3.1 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS..........................................................12

4 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .............................13

5 SEADUSEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVATE KINN ISOMANDI KITSENDUSTEGA ARVESTAMINE PLANEERITAVAL ALAL ..............................................14

5.1 RANNA ULATUS, VEEKAITSEVÖÖND JA EHITUSKEELUALA........................................................14 5.2 TÄNAVAMAA PIIRID JA TEEKAITSEVÖÖND ................................................................................15 5.3 MÜRANORMID ..........................................................................................................................17 5.4 TULEOHUTUSNÕUDED...............................................................................................................17

FOTOD .....................................................................................................................................19

OTSUSED

ALGATAMISOTSUS - V IIMSI VALLAVALITSUSE KORRALDUS 18.12.2009 NR 808

VASTUVÕTMISOTSUS


OÜ Head 2010

3

KEHTESTAMISOTSUS

LISAD

LISA 1. TAOTLUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEKS 15.06.2009 NR 25;

LISA 2. LÄHTEÜLESANNE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS (TÖÖ NR 25);

LISA 3. MAJA-JOOGIVEE TORUSTIKU JA PUURKAEVU PAIKNEMISE SKEEM;

LISA 4. TULETÕRJEVEEHOIDLA PAIKNEMISE SKEEM;

LISA 5. VÄLJAVÕTE K INGU-23, SUUREVÄLJA-24 JA AASA-122 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERINGUST.

LISA 6. VÄLJAVÕTE MAAÜKSUSE MÄLESTUSKIRIK DETAILPLANEERINGUST.

FOTOD

KOOSKÕLASTUSED

JOONISED

ROHUNEEME TEE 55A ASENISKEEM. VÄLJAVÕTE V IIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU

KAARDIST ............................................................................................................................. M 1:10 000

ROHUNEEME TEE 55A ASENDISKEEM..................................................................................... M 1:5 000

TUGIPLAAN ............................................................................................................................... M 1:500

PLANEERIMISJOONIS.................................................................................................................. M 1:500


OÜ Head 2010

4

SISSEJUHATUS

Käesolev Rohuneeme tee 55A planeering algatati Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2009. a korraldusega nr 808 (vt OTSUSED). Töö koostamise aluseks olid sama korraldusega kinnitatud lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks, mille järgi planeeritava ala asukoht ja ulatus on Viimsi vald, Pringi küla Rohuneeme tee 55A kinnistu (vt LISA 2).

Planeeritava ala kohta on olemas 8.04.2005 Viimsi Vallavalitsuse otsusega nr 202 kehtestatud detailplaneering. Selle detailplaneeringuga oli krundil määratud hoonestusala üksikelamu jaoks ja slipi ning kaldakindlustuse asukohad (kõik need on välja ehitatud vastavalt planeeringu lahendusele). Samale alale algatatud uue detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus krundile uue paadikuuri püstitamiseks. Planeering algatati, sest paadikuuri asukoht jäi väljapoole varem kindlaks määratud ehitusala. Kinnistupiirid, kaldakindlustuse ja slipi asukohad ning olemasoleva elamuehitusõigus vastavalt uuele detailplaneeringule ei muutu. Detailplaneering koostatakse seega paadikuuri projekteerimise- ja ehituse võimaldamiseks.

Planeeringu koostamisel on arvestatud järgmiste varem koostatud töödega:

• Viimsi valla mandriosa üldplaneering; • Üldplaneeringu teemaplaneering "Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted"; • Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering

"Miljöövärtuslikud alad ja rohevõrgustik"; • Viimsi vald, Pringi küla, Rohuneeme tee 55A detailplaneering

(seni kehtinud planeering sama ala kohta); • Viimsi vald, Pringi küla, MÜ Mälestuskirik detailplaneering; • Viimsi valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise

skeem; • Rohuneeme tee 55A elamu projekt; • Slipi põhiprojekt. Rohuneeme tee 55A (AS-i Merin koostatud töö

nr 484).

Aluskaardiks on kasutatud tellija edastatud alusplaani.

Planeering valmis OÜ Head ja Viimsi Vallavalitsuse vahelises koostöös. OÜ Head poolt tegeles detailplaneeringu koostamisega ruumilise planeerimise ekspert Kaur Lass. Töösse oli kaasatud tellija esindaja Andrus Leinemann.

OÜ Head tänab Viimsi Vallavalitsuse töötajaid osutatud abi ja meeldiva koostöö eest käesoleva planeeringu koostamisel.


OÜ Head 2010

5

1 ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLUKORRA KIRJELDUS

1.1 Planeeritava ala asukoht ja suurus

Planeeritav ala asub Viimsi poolsaare lääneosas – Viimsi vallas Pringi külas aadressil Rohuneeme tee 55A (katastriüksuse tunnus 89001:003:0197). Lõunaküljest piirneb planeeritav ala Rohuneeme tee 55 krundiga (katastriüksuse tunnus 89001:003:0198), mis on elamumaa. Läänest piirneb krunt vahetult merega, põhjast Mälestuskiriku mü-ga (katastriüksuse tunnus 89001:003:0570, sihtotstarve - elamumaa). Idast piirneb krunt Rohuneeme teega (riigimaantee T-11251).

Skeem 1. Planeeritava ala asukoht Viimsi poolsaarel (väljavõte Regio kaardist)

Planeeritava ala suurus on 1644 m2 ehk Rohuneeme tee 55A krunt.

1.1.1 Reljeef

Planeeritava ala looduslik reljeef on tõusuga läänest itta jäädes absoluut-kõrgustelt 0.09 – 4.21 m vahele.

1.1.2 Külgnevad teed ja lähim bussipeatus

Planeeritavast alast ida pool asub Rohuneeme tee (T-11251), asfaltkattega riigimaantee, teemaa laiusega 24 m. Selle tee kaitsevööndi laius on mõle-mal pool sõiduraja telge 50 m (vt ptk 5.2).

Elamust põhja suunas tee ääres asub bussipeatus „Ranna“.


OÜ Head 2010

6

1.1.3 Olemasolevad hooned ja rajatised

Kinnistu idapoolses osas paikneb kahekorruseline (keldrikorrusel oleva garaažiga) üksikelamu millega on ühendatud ühekorruseline tiibehitus, milles paikneb bassein. Hoone on valminud projekti järgselt vastavalt 09.05.2005 aastal väljastatud ehitusloale.

Krundi ranna poolsesse külge on rajatud kaldakindlustus ja slip.

Krunt on piiratud aiaga (v.a juurdepääsu osas garaažile).

1.1.4 Haljastus

Krunt on haljastatud ja sellel kasvab üksikuid suuremaid puid, mida tuleb säilitada (puude mahavõtmine ja asendamine võib olla lubatud puude seisukorra olulisel halvenemisel tulenevalt tuultest või tormidest). Maja ümbrus on kaetud muru ja madaltiheda haljastusega.


OÜ Head 2010

7

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

Käesolev detailplaneering on kehtiva Viimsi valla mandriosa üldpla-neeringu (kehtestatud 11. jaanuar 2000. a) kohane detailplaneering. Üldplaneeringu järgi on maakasutuse juhtfunktsiooniks väikeela-mute maa.

2.1 Krundi suurus, ehitusõigus ja olulisemad arhite ktuurinõuded

Planeeritud krundi suurus on 1644 m2. Planeeritud krundi piire võrreldes seni kehtinud detailplaneeringuga ei muudeta. Krundil asuvad lakoonilise vormikeelega ja madala katusekaldega üksikelamu (vt fotod 1 – 4, 6 ja 8), kaldakindlustus ja slip, mille asukohad kajastuvad joonisel (vt Planeerimisjoonis).

Krundi aadress ja ehitusõigus on kajastatud tabeli kujul Planeerimisjoonisel. Samuti on krundi hoonestusala asukoht ja vajalikud kujad näidatud graafiliselt Planeerimisjoonisel.

Planeeritud krundile on antud järgmine ehitusõigus: 1. Krundi kasutamise sihtotstarbed on: 80% elamumaa ja 20%

üldmaa. 2. Hoonete suurim lubatud arv krundil on: 3 tk. 3. Hoonete suurim hoone lubatud ehitusalune pindala on: 490 m². 4. Hoonete suurim lubatud kõrgus on: +8 m ja ning absoluutkõrgus

on +13 m.

Hoonete lubatud korruselisus on kuni 2 korrust. Hoonele on lubatud lisaks sellele keldrikorruse või soklikorruse rajamine.

Paadikuuri põhjapoolne sein peab olema tuletõkkesein, kuna hoone hakkab asuma krundipiiril ja naaberkinnistu hoonestusalani jääb sellest 7,5 m.

Paadikuuri rajamisel on soovitatav juhinduda olemasoleva hoonest. Paadikuuril peab olema üksikelamuga sarnane materjali ja värvivalik. Paadikuuri välisviimistlusena on soovitatav kasutada kas valget krohvi või olemasoleva üksikelamuga samas toonis laudist. Paadikuuri katus võib olla lamekatus või madal ühepoolse kaldega viilkatus (katusekaldega kuni 15º).

Paadikuuri rajamisel tuleb tagada paadikuuri läbitavus sõiduauto ja paati vedava haagisega, kuna pääs slipini on kavandatud läbi paadikuuri. Kuna paadikuuri lääne ja idaotsas hakkab asuma suur garaažiuks on soovitatav see lahendada samas värvitoonis üksikelamu olemasoleva garaažiuksega. Samuti tuleb paadikuuri arhitektuurset ilmet kujundades arvestada ukse domineerimisega lääne ja idafassaadil.


OÜ Head 2010

8

2.2 Rannakindlustus ja slip

Krundil asub olemasolev looduslikest kividest rannakindlustus ja slip. Slipi ülemine kõrgusmärk ühtib olemasoleva kaldajärsaku kõrgusega (ca +2,7 m abs) ja alumine kõrgusmärk asub vee piiri lähedal (ca +0,0 m abs). Slipi kalle on kallakuga 1:5 ja võimaldab paadihaagisega paadi vettelask-mist ja väljatõmbamist.

Slip asub kuival rannaosale ca 14 m pikkuselt. Sealt edasi kasutatakse paadi transpordiks vajaliku sügavuseni vajadusel teisaldatavat metall-konstruktsioonist kaldteed. Paadi vettelaskmiseks ja väljatõmbamiseks kasutatakse vajadusel vintsi. Teisaldatava kaldtee konstruktsiooni ja vintsi ei käsitleta käesolevas detailplaneeringus kuna need pole püsivad rajatised. Slipi ja kaldakindlustuse konstruktsioon ning täpsed mõõtmed on antud või antakse vajadusel uuesti eraldi projekti(de) koosseisus.

Muuli rajamist vette lubatud ei ole.

2.3 Piirded

Krunt on piiratud horisontaalse laudaiaga Rohuneeme tee poolt, lõuna-küljest ja osaliselt põhja poolt. Ülejäänud osas piirab krunti tööstuslikult toodetud võrkpiire. Olemasolevate piirete kõrgus on ca 1.50 m.

Krundi Rohuneeme tee poolses küljes asub raudbetoon tugimüüriga piiratud eesaed, mis on tõstetud sissepääsukorruse kõrguseni.

Rannal tuleb tagada kallasraja kasutatavus suurvee ajal, st et olemasoleva aia ja kaldakindlustuse kõrgema osa vahel peab olema jalgsi läbitav rada.

Slipi ei ole lubatud piirata.

2.4 Liikluskorraldus ja parkimine

Juurdepääs Rohuneeme tee 55A krundile on lahendatud Viimsi-Rohuneeme maanteelt (T-11251) olemasoleva juurdepääsu kaudu vastavalt varem kehtinud detailplaneeringule.

Juurdepääs slipile toimub läbi paadikuuri mööda krundi põhjapoolset serva (vt fotod 6 ja 7). Parkimine on lahendatud oma krundil (selleks on välja ehitatud garaaž ja paadikuuri ning tee vahele jääb lisaparkimiskoht).

2.5 Tehnovõrkude ja rajatiste paigutus

Vastavalt detailplaneeringu lähteülesandele käesoleva detailplaneeringuga uusi tehnovõrke ette ei nähta ja olemasolevate tehnovõrkude asukohti ei muudeta. Paadikuur ei vaja vett ja kanalisatsiooni, elektrivarustus lahendatakse olemasoleva liitumise baasil.


OÜ Head 2010

9

2.5.1 Veevarustus

Hoone veevarustus on lahendatud eriprojektiga vastavalt kehtivatele normidele Viimsi vabaõhumuuseumi territooriumil asuva puurkaevu baasil (vt LISA 3). Puurkaevu omanik oli planeeringu koostamise hetkel A&G Toitlustuse AS.

2.5.2 Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrje veevõtt toimub piirkonna tuletõrjeveevõtu kaevust, mis asub Rohuneeme tee 55B krundi kirdenurgas või tuletõrjeveehoidlast teisel pool Rohuneeme teed ca 100 m kaugusel (vt LISA 4).

2.5.3 Olmekanalisatsioon

Hoone kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva kogumismahuti baasil (12 m³ mahuti baasil).

Hoone liidetakse vajadusel hiljem vastavalt Viimsi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise skeemile valla ühiskanalisatsiooniga. Hoone liitumine lahendatakse vajadusel eraldi projekti alusel.

2.5.4 Elektrivarustus

Olemasoleva elamu elektrivarustus on lahendatud eriprojektiga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Paadikuur varustatakse elektriga elamu peakilbi baasil.

Slipi ei ole ettenähtud varustada elektriga. Kui vastav vajadus ilmneb tuleb slipi valgustuse vms elektrivarustus lahendada eraldi projekti koosseisus, kusjuures elektritoide saadakse sellisel juhul elamu peakilbist.

2.5.5 Soojavarustus

Elamus on maaküte. Paadikuuri ei ole kavandatud kütta.

2.6 Tuleohutusnõuded

Hoonete lubatud tulepüsivusklass on TP1 või TP2.

2.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Krunt on heakorrastatud. Pärast paadikuuri ehitamise lõpetamist tuleb tagada krundi heakorra taastamine.

Krundil on piisav haljastus (sh kõrghaljastus). Planeeringu elluviimisel tuleb tagada olemasoleva kõrghaljastuse kasvutingimuste püsimine.


OÜ Head 2010

10

Kallasrada (vt planeerimisjoonisel olev üldmaa ala) peab olema avatud kõigile avalikuks kasutamiseks (vt ptk 5.1 ja foto 5, kus on näha liikumiseks oleva ranna-ala laius).


OÜ Head 2010

11

3 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Detailplaneeringu ala saab tinglikult jagada kaheks erinevaid kesk-konnaküsimusi puudutavaks alaks: • elamumaaks ehk üksikelamu hooviala; • üldmaana kasutatavaks avalikuks rannaalaks koos slipi ja

kaldkindlustusega.

Mõlemat ala hõlmava planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud detailplaneeringu lähteülesandes toodud nõuetega ja asukoha looduslike tingimustega ning olemasolevate kommunikatsioonide lahendustega (uute lahenduste järgi puudus vajadus). Kuna elamu, rannakindlustus ja slip on krundile juba rajatud on käesoleva detailplaneeringu elluviimise eesmärk paadikuuri jaoks ehitusõiguse määramine. Sellest lähtuvalt siinkohal elamu, rannakindlustuse ja slipi ehitamisest tulenevaid keskkonnamõjusid siinkohal ei käsitleta.

Kuna krundi omanik kasutab väikepaati, siis on krundile rajatud slip. Lähtuvalt paadi hoidmisest omal kinnistul on otstarbekas krundile ette näha uue paadikuuri rajamine. Kuur on kavandatud läbitavana, st toimib slipile juurdepääsu võimaldavana.

Kuna Viimsi poolsaarel on olnud pikka aega rannaaladel kalastuse traditsioon, on paatide hoidmine rannajoonel või selle läheduses asuvas paadikuuris ajaloolise traditsiooni jätkamine. Rannakindlustus ja slip on rajatud nii, et need tagavad olemasoleva kallasraja kasutatavuse. Paadikuur asub suletud hoovialal ja ei halvenda liikumist rannal või krundi ümbruses.

Planeeritavas asukohas pole tegemist väärtuslike või haruldaste kooslus-tega ranna-alaga. Seetõttu on planeeringu elluviimise mõjud lokaalsed ehk vaid kurnid sisest ajutist mõju omavad. Keskkonnamõju põhjataimestikule ja –loomastikule ning veelindudele on eeldatavalt olematud või ebaolulised. Olemasoleva rannakindlustuse tagab rannal olevate puude säilimise.

Paadikuuri täpne lahendus antakse projektiga. Kuna paadikuur rajatakse krundi sellesse ossa, kus puudub taimestik, pole paadikuuri projektile vaja läbi viia täiendavat keskkonnamõju hindamist.

Käesoleva detailplaneeringu ellurakendamine kokkuvõttes eeldatavalt olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui edaspidi ehitusstaadiumites ja olemasoleva slipi ning kavandatava paadikuuri kasutamisel tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonna-kaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine. Selleks tuleb samuti järgida detailplaneeringuga ja projektidega kindlaks määratud tingimusi.


OÜ Head 2010

12

3.1 Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks

Planeering uute tehnovõrkude rajamist ette ei näe. Hoone, rannakindlustus ja slip on rajatud vastavalt projektile.

Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses jäät-meseaduses ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt.

Peale paadikuuri valmimist tuleb krunt paadikuuri ümbruses heakorrastada.


OÜ Head 2010

13

4 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuriteohirmu all mõistetakse inimese hirmu sattuda mingit tüüpi kuriteo ohvriks (nt sissemurdmised, vandaalitsemine, vargused vms). Eba-turvalisust tekitavad reeglina nõrga järelevalve, halva nähtavusega või halvasti hooldatud kohad vms. Planeeringus on antud soovitused kuri-tegevuse riski vähendamiseks. Nende soovitustega saab arvestada edas-pidisel projekteerimisel ja krundi igapäevase turvalisuse tagamisel.

Turvalisuse tagamiseks on vajalik omaniku järjepidev panus. Kuri-tegevuse riski saab omanik vähendada eelkõige läbi hoonete turvalisuse tagamise, krundi korrashoiu, hoonete ja hoovi juurdepääsude valgustamise jms. Lisaks saab omanik soovi korral kuritegevuse enne-tamiseks teha koostööd kohaliku omavalituse, naabrivalve või politseiga.

Hoomete turvalisuse tagavad arhitektuurne lahendus, lukustatavad uksed ja aknad jms. Turvalisust aitab tõsta hoonesse valvesüsteemi paigalda-mine ja selle ühendamine turvafirmaga jms. Jälgida tuleks samuti hoonete tagumisi sissepääse, mis on tänavalt nähtamatud. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt metalluksed ja lamineeritud turvaaknad vms), see vähendab sisse-murdmise kiirust ja vähendab seeläbi selle õnnestumise riski.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eelda-ma, et alal on järelevalve. Seega tuleks ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada. Head mõju avaldab ala regulaarne koristamine (prügi-konteinerite regulaarne tühjendamine, graafiti seintelt eemaldamine jne), mille tulemusena on tahtliku kahjustamise tõenäosus palju väiksem.

Elavus. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt. See-pärast on hea, et lähipiirkonnas asub erinevate funktsioonidega hooneid, mis toovad naabrusse liikujaid. Nii päeval kui öösel kasutusel olev naabruskond vähendab vandalismi ja kuriteo riski.

Nähtavus ja vaateväli. Soovitatav on vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) ning võimalike ründajate peidupaiku (nt kitsad jalgteed hekkide või läbipaistmatute aedade varjus). Hea vaateväli hoonete akendest vähendab salajasi vargusi. Turvalisuse parandamiseks soovitatakse, et võimalik ründaja peaks olema tuvastatav vähemalt 4 m kauguselt. Selle aitab tagada piisav valgustus.

Valgustus tekitab mulje järelevalve all olevast alast. Valgustatud sissepääsu paigutus rahvarohkes ja valgustatud kohas (Viimsi-Rohuneeme mnt ääres) vähendab murdvarguste riski.


OÜ Head 2010

14

5 SEADUSEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVATE KINNISOMANDI KITSENDUSTEGA ARVESTAMINE PLANEERITAVAL ALAL

Kinnisomandi kasutamist kitsendab Planeerimisjoonisel määratud üldmaa ulatuses kohustus tagada krundi avalik kasutamine.

Järgnevalt on kajastatud olulisemad muud seadustest ja teistest õigus-aktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused, millega tuleb arvestada planeeringu elluviimisel. Välja on toodud piirangu kehtestav seadus või määrus ja piirangu iseloom. Seaduste või määruste muutmisel võivad siinsed nõuded muutuda.

5.1 Ranna ulatus, veekaitsevöönd ja ehituskeeluala

Alus: Looduskaitseseadus (RT I 2004, 53, 373; 2005, 15, 87; 22, 152; 2006, 30, 232; 2007, 25, 131; 62, 396; 2008, 34, 211; 56, 314; 2009, 3, 15); Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241, 240; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15, 87; 37, 280; 67, 512; 2006, 28, 211; 2007, 1, 1; 62, 369; 66, 408; 2009, 1, 2; 3, 15; 20, 131).

Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoos-luste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba ligipääsu kallasrajal veeseaduse §10 tähenduses. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel (sh Lääne-merel) 10 meetrit. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Antud juhul on pääs randa tagatud väljapoolt planeeringuala.

Ranna piiranguvööndi laius on Läänemere rannal 200 m alates korduva üleujutusega ala piirist (1 m samakõrgusjoon).

Ranna piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise

rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja

radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustus-


OÜ Head 2010

15

alal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastus-liku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandus-töödeks ja põllumajandustöödeks (looduskaitseseadus §37).

Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud (nagu Viimsis), loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgus-joon. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest (LKS §35).

Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitse-vööndi ulatus tavalisest korduva üleujutusega ala piirist on Lääne-merel 20 meetrit. Antud juhul asuvad veekaitsevööndis ranna- ja kalda-kaitseseaduse kehtivuse ajal rajatud hooldatav aed ja Looduskaitseseaduse kehtivuse ajal projekteeritud ja ehitusloa alusel rajatud rannakindlustus ja slip.

Ehituskeeluvööndi laius linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega ranna alal on reeglina 50 m. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keela-tud. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Planeeritaval alal ja selle naabruses on varem ehituskeeluvööndit vähendatud vastavalt Kingu-23, Suurevälja-24 ja Aas 122 mü detailplaneeringule ning naabruses koostatud Mälestuskirik detailplaneeringuga järgides rannal välja-kujunenud ehitusjoont. Planeeringu järgi rajada lubatud paadikuur järgib Mälestuskirik detailplaneeringus määratud väljakujunenud ehitusjoont.

5.2 Tänavamaa piirid ja teekaitsevöönd

Alus: Teeseadus (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594; 2004, 84, 569; 2005, 11, 44; 40, 312; 61, 479; 2006, 30, 232; 2007, 12, 66; 14, 70; 15, 76; 45, 319; 63, 398; 66, 408);

Teede- ja sideministri 28.09.1999. a määrus nr 55, Tee projekteerimise normid ja nõuded (RTL 2000, 23, 303; 2004, 65, 1088);

Teede- ja sideministri 28.09.1999. a määrus nr 59, Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded (RTL 1999, 155, 2173; 2003, 100, 1511);

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.02.2005. a määrus nr 26, Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid (RTL


OÜ Head 2010

16

2005, 28, 390; 114, 1759; 2006, 47, 847; 2007, 8, 128; 2008, 7, 76; 72, 1011);

Eesti Standard Linnatänavad EVS 843: 2003.

Viimsi-Rohuneeme mnt (T-11261) on avalikult kasutatav kõrvalmaantee, mis kuulub riigimaanteede nimekirja.

Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.

Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m (vt Planeerimisjoonis).

Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: • maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja

muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid; • teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid

töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms tegevusega kaitse-vööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel;

• ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku;

• ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta;

• takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; • paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; • korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; • kaevandada maavara ja maa-ainest; • teha metsa uuendamiseks lageraiet; • teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiu-

välist tööd.

Lisaks tuleb maanteepuhul arvestada sanitaarkaitsevööndiga (vt Tabel 1). Antud juhul on maantee asula sisene tee, millel on liikluskiirus piiratud 50 km/h.

Tabel 1. Maanteeäärsete vööndite ulatus Vööndi piiri horisontaalkaugus sõidutee servast, m

Maantee klass Vööndi nimi

Kiirtee ja I II III IV ja V A. Tehnoloogiline vöönd 30 20 12 6 B. Sanitaarkaitse vöönd 300 200 200 60 C. Mõjuvöönd 3000 2000 1500 300


OÜ Head 2010

17

5.3 Müranormid

Alus: Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511);

Välismüra ja ruumides lubatud müra osas tuleb lähtuda Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusest nr 42, toodud arvulistest suurustest. Kuna planeeringuga uusi elamuid ette ei nähta siis müra leevendamise täpsemaid meetmeid siinkohal ei kirjeldata.

5.4 Tuleohutusnõuded

Alus: Siseministri 8.09.2000. a määrus nr 55, Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; 2004, 100, 1599);

Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a määrus nr 315, Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (RT I 2004, 75, 525; 2007, 53, 357);

Ehitiste tuleohutus. EPN 10.

Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja ladustatud mater-jalile ning tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning aastaringselt kasu-tamiskõlblikus seisukorras. Objekti territoorium tuleb hoida alaliselt pu-has põlevmaterjali jäätmetest. Territooriumi puhastamise sageduse keh-testab objekti valdaja. Põlevmaterjali jäätmeid kogutakse ja hoitakse sel-leks määratud kohas või taaras. Põlevmaterjali taaras hoidmisel selle kaas või kork suletakse. Jäätmete hoiukoht peab paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välissei-nas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 meetri kaugusel.

Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab tuletõrje- ja päästetehnika läbisõitu, rajatakse viivitamatult muu läbipääs suletavasse lõiku või seatakse üles ümbersõiduvõimalust näitav viit. Linna või muu tiheasustusega kohas tänava läbisõiduks sulge-misel rohkem kui üheks ööpäevaks informeerib tänava sulgemisloa saa-nud isik sellest viivitamatult häirekeskust.

Tulenevalt kehtivatest tuleohutusnõuetest ei tohi planeeritava ala territooriumil: • ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskuja alasse mis tahes põlev-

materjali, põlevpakendis seadet või -taarat ning parkida mootor-sõidukit või muud tehnikat;

• rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita; • sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või -gaasi või

muu kergestisüttiva materjali kasutamis- ja hoiukohta või -ruumi; • teostada tule- ja plahvatusohtlikku protsessi väljaspool selleks ots-

tarbeks seadistatud kohta; • remontida põlevvedeliku või -gaasiga täidetud torustikku või seadet; • ladustada põlevmaterjali vahetult isoleerimata juhtmetega elektriõhu-

liini alla või lähemale kui 2 m objekti territooriumi välispiirist;


OÜ Head 2010

18

• valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku; • tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiukohas; • põletada kulu, välja arvatud Keskkonnaministri 15.06.1998. a mää-

ruses nr 46 metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohu-tusnõuetes (RTL 1998, 216/217, 854) kehtestatud juhtudel ja korras.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.

Tule leviku takistamiseks põlevalt hoonelt teistele hoonetele eraldatakse hooned üksteisest tuleohutuskujadega. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Käesoleval juhul on tuleohutuskujaks naaberkruntidega kavandatud vähemalt 8 m ja põhja poolt 7,5 m. Sellest lähtuvat peab rajatava paadikuuri põhjapoolne sein olema rajatud tuletõkke-müürina.

Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus.

Ehitiste projekteerimisel tuleb aluseks võtta EVS 812-1:2002 Ehitiste tuleohutus. Osa 1, EVS 812-2:2002 Ehitiste tuleohutus. Osa 2 ja EVS 812-3:2002 Ehitiste tuleohutus. Osa 3.

Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab olema vähemalt 3,5 m juurdesõidutee.


OÜ Head 2010

19

FOTOD

Järgnevate fotode autor on Kaur Lass. Fotod kajastavad olukorda planeeringualal aastal 2004 (kui koostati eelmine detailplaneering samale krundile slipi ja kaldakindlustuse rajamiseks) ja 2010.

Foto 1. Vaade Rohuneeme teelt loodesse aastal 2004.

Foto 2. Vaade mere poolt itta aastal 2004.


OÜ Head 2010

20

Foto 3. Vaade Rohuneeme teelt lähenedes lõuna suunalt. Kavandatava paadikuuri asukoht jääb elamu varju ega avalda mõju vabaõhumuuseumile ja restoranile Paat avalduvale vaatele. Foto 2010.

Foto 4. Vaade slipile. Foto 2010.


OÜ Head 2010

21

Foto 5. Vaade rannakindlustusele ja rannajoonele lõunast põhja suunas (slipi juures on avatud aiavärav). Foto 2010.

Foto 6. Vaade planeeritud paadikuuri asukohale (paadikuur hakkab paiknema muruga kaetud alal ja on autoga läbi sõidetav). Foto 2010.


OÜ Head 2010

22

Foto 7. Vaade paadikuuri asukohale Rohuneeme teelt mere suunas (paadikuur hakkab paiknema muruga kaetud alal ja on autoga läbi sõidetav). Foto 2010.

Foto 8. Vaade olemasolevale elamule põhja suunast (paadikuur jääb varjama siinsel fotol olevat vaadet rõdule, kuid ei mõjuta oluliselt tänavalt avalduvat külamiljöö üldpilti, ka põhja jäävale naaberkrundile on ettenähtud hoonestusala. Kavandatud hooned jääksid mere poolt samale ehitusjoonele). Foto 2010.

VIIMSI VALD. PRINGI KÜLA. ROHUNEEME TEE 55A ......ROHUNEEME TEE 55A DETAILPLANEERING OÜ Head 2010...

Documents

Transcript of VIIMSI VALD. PRINGI KÜLA. ROHUNEEME TEE 55A ......ROHUNEEME TEE 55A DETAILPLANEERING OÜ Head 2010...