VIIMSI KESKKOOLI ÕPPEKAVA Gümnaasiumi ainekava I osa · Viimsi Keskkooli õppekava (gümnaasiumi...

VIIMSI KESKKOOLI ÕPPEKAVA

Gümnaasiumi ainekava

I osa

Viimsi 2010

Viimsi Keskkooli õppekava (gümnaasiumi ainekava) 3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................................... 3

Eesti keel.............................................................................................................................................................. 4

Kirjandus............................................................................................................................................................16

Kirjalik eneseväljendus .................................................................................................................................32

Inglise keel ........................................................................................................................................................37

Advanced English (inglise keel edasijõudnutele)................................................................................44

Saksa keel (B - keel) ........................................................................................................................................49

Vene keel (B - keel) .........................................................................................................................................55

Matemaatika ....................................................................................................................................................60

Üldistav matemaatika ...................................................................................................................................71

Bioloogia ...........................................................................................................................................................74

Geograafia ........................................................................................................................................................76

Üldistav geograafia........................................................................................................................................86

Keemia ...............................................................................................................................................................92

Üldistav keemia...............................................................................................................................................99

Füüsika ............................................................................................................................................................ 102

Ajalugu............................................................................................................................................................ 105

XX sajandi ajalugu....................................................................................................................................... 111

Inimeseõpetus.............................................................................................................................................. 113

Õppija-kursus................................................................................................................................................ 117

Ühiskonnaõpetus ........................................................................................................................................ 119

4 Viimsi Keskkooli õppekava (gümnaasiumi ainekava)

Eesti keel

Kooliastme ainealased pädevused:

Õpilane: 1. suudab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja

eesmärgile vastavalt väljendada; 2. suudab oma keelekasutust kriitiliselt hinnata; 3. suudab vastu võtta ja edastada infot: eristada tekstides fakte, arvamusi ja

hinnanguid; 4. suudab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide

koostamisel; 5. suudab eristada keele funktsioone, universaalset ja erilist emakeelesüsteemis. 6. suudab valida eesmärgist lähtuvat kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstiili; 7. suudab kasutada keelekäsiraamatuid tekstide koostamisel ja korrigeerimisel.

I kursus

Aine õpetamise eesmärgid

Õpilane 1. omandab eesti kirjakeele; 2. omandab suhtlemisvalmiduse ja -julguse; 3. teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära; 4. arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 5. arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 6. oskab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja

eesmärgile vastavalt väljendada; 7. oskab keelekasutust kriitiliselt hinnata; 8. oskab vastu võtta ja edastada infot: eristada tekstides fakte, arvamusi ja

hinnanguid; 9. teab keele funktsioone, universaalset ja erilist emakeelesüsteemis.

Õpitulemused

Õpilane 1. valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust; 2. teab keelest rääkimiseks vajalikke mõisteid; 3. teab keele struktuuri üldiselt ja eesti keele struktuuri iseärasusi; 4. teab üldjoontes eesti keele fonoloogilist, morfoloogilist ja süntaktilist analüüsi; 5. teab soome-ugri ja indo-euroopa keelkonna tähtsamaid keeli; 6. teab suulise ja kirjaliku kõne erinevusi; 7. teab eri tekstide tunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 8. oskab keelenähtusi võrrelda ja nende üle arutleda; 9. oskab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide

koostamisel; 10. oskab ennast loovalt ja argumenteeritult väljendada; 11. oskab valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale;


12. oskab kasutada keelekäsiraamatuid tekstide koostamisel ja korrigeerimisel.

Kasutatav õppekirjandus

Põhimaterjalid • EHALA, M. Eesti keele struktuur: õpik. Tallinn: Künnimees, 1997. • EHALA, M. Eesti keele struktuur: töövihik. Tallinn: Künnimees,1997. • EHALA, M. Kommentaarid: eesti keele struktuur. Tallinn: Künnimees, 1997.

Lisamaterjalid

• PUNG, H. Ortograafiaharjutusi, etteütlusi, kontrolltöid. Tallinn: Koolibri, 1997. • HINT, M. Eesti keele õpik X klassile: humanitaarharu. Tallinn: Koolibri, 1995. • HINT, M., MAANSO, V. Eesti keele õpik X klassile: reaal- ja üldharu. Tallinn: Koolibri

1992 • HINT, M., MAANSO, V. Eesti keele õpik X klassile: reaal- ja üldharu. Töövihik. Tallinn:

Koolibri 1992 • HINT, M., MAANSO, V. Eesti keele õpik X klassile: reaal- ja üldharu. Kontrolltööd.

Tallinn: Koolibri 1992

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpi-tulemused

Integratsioon

Keele olemus. Keel kui nähtus. Keelemärk, sünonüümia, homonüümia, polüseemia. Keelestruktuur. Keeleteadus.

1, 3, 4, 7, 9 1, 2, 3, 4, 8, 10, 12

võõrkeeled

Keele häälikusüsteem. Võõrhäälikud ja - tähed. Vokaalide ja konsonantide liigitus. Häälik ja foneem. Eesti keele häälikusüsteemi põhijooned. Silp, rõhk ja välde. Palatalisatsioon. Eesti keele fonotaktika põhijooned.

1, 3, 4, 7, 9 1, 2, 3, 4, 8, 10, 12

võõrkeeled

Sõnamoodustus Sõnaliigid. Muutuvad ja muutumatud sõnad. Sõnaliigi piiritlemine. Käändsõna ja pöördsõna. Nimi-, omadus-, arv- ja asesõna.

1, 3, 4, 7, 9 1, 2, 3, 4, 8, 10, 12

võõrkeeled arvutiõpetus

Vormimoodustus. Morfeem. Tüveteisendus ja aglutinatsioon. Astmevaheldus (laadi-, välte- ja geminaadivaheldus) ja teised tüveteisendused

1, 3, 4, 7, 9 1, 2, 3, 4, 8, 10, 12

võõrkeeled

II kursus


Õpilane 1. omandab eesti kirjakeele;


2. omandab suhtlemisvalmiduse ja -julguse; 3. teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära; 4. arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 5. arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 6. oskab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja


hinnanguid; 9. teab keele funktsioone, universaalset ja erilist emakeelesüsteemis;

Õpitulemused:

Õpilane 1. valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust; 2. teab keelest rääkimiseks vajalikke mõisteid; 3. teab keele struktuuri üldiselt ja eesti keele struktuuri iseärasusi; 4. teab üldjoontes eesti keele fonoloogilist, morfoloogilist ja süntaktilist analüüsi; 5. teab soome-ugri ja indo-euroopa keelkonna tähtsamaid keeli; 6. teab keele põhimõisteid, süsteemi ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi; 7. teab suulise ja kirjaliku kõne erinevusi; 8. teab eri tekstide tunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 9. oskab keelenähtusi võrrelda ja nende üle arutleda; 10. oskab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide

koostamisel; 11. oskab ennast loovalt ja argumenteeritult väljendada; 12. oskab valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale; 13. oskab kasutada keelekäsiraamatuid tekstide koostamisel ja korrigeerimisel.


Põhimaterjalid • EHALA, M. Eesti keele struktuur: õpik. Tallinn: Künnimees, 1997. • EHALA, M. Eesti keele struktuur: töövihik. Tallinn: Künnimees 1997. • EHALA, M. Kommentaarid: eesti keele struktuur. Tallinn: Künnimees, 1997

Lisamaterjalid • PUNG, H. Ortograafiaharjutusi, etteütlusi, kontrolltöid. Tallinn: Koolibri, 1997 • HINT, M. Eesti keele õpik X klassile: humanitaarharu. Tallinn: Koolibri, 1995 • HINT, M. & MAANSO, V. Eesti keele õpik X klassile: reaal- ja üldharu. Tallinn: Koolibri

1992

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Käändsõna vormimoodustus. Käändevormide moodustamine. Käänete funktsioonid. Arv.

1, 3, 4, 7, 9 1, 2, 3, 4, 8, 10, 12

võõrkeeled

Pöördsõnade vormimoodustus. Käändelised ja pöördelised vormid. Infinitiivid ja partitsiibid, nende funktsioonid. Isikuvormid, umbisikulisus ja passiiv.

1, 3, 4, 7, 9 1, 2, 3, 4, 8, 10, 12

võõrkeeled


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Kõneviisid, nende moodustamine ja funktsioonid Aja väljendamise grammatilised vahendid. Modaalsuse väljendamise vahendid. Sõnamoodustus. Sõnade tuletamine ja liitmine. Tuletusliited, nende tähendus ja rühmitamine. Tuletiste kasutamine. Liitsõnamoodustuse mallid. Liitsõna tähendus

1, 3, 4, 5, 7, 9 1, 2, 3, 4, 8, 10, 11, 12

võõrkeeled

Süntaks. Lauseliikmed ja fraasid. Öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide. Verbi pöördeline vorm predikaadina. Subjekti ja objekti tunnused. Liht- ja liitlause. Rind- ja põimlause. Lauselühendid ja nende funktsioonid.

1, 3, 4, 7, 9 1, 2, 3, 4, 6, 8, 10, 12


Keelkonnad. Eesti keel kui soome-ugri keel. Soome-ugri keeled ja indo-euroopa keeled, nende struktuurilised erinevused.

1, 3, 4, 7, 9 2, 3, 5, 8, 10 võõrkeeled arvutiõpetus geograafia

Keeletüpoloogia. Keelte sarnastumise ja eristumise põhjused. Eesti keele areng ja eesti kirjakeele kujunemine.

1, 3, 4, 7, 9 2, 3, 5, 8, 10 võõrkeeled arvutiõpetus geograafia

III kursus


Õpilane 1. omandab eesti kirjakeele; 2. omandab suhtlemisvalmiduse ja -julguse; 3. teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära; 4. arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 5. arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 6. oskab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale

ja eesmärgile vastavalt väljendada; 7. oskab keelekasutust kriitiliselt hinnata; 8. oskab vastu võtta ja edastada infot: eristada tekstides fakte, arvamusi ja



Õpitulemused:

Õpilane 1. valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust; 2. mõistab keeldehoolde vajalikkust ja väärtustab korrektset keelekasutust; 3. teab emakeele sõnavara ja grammatikavahendite stiiliväärtust; 4. teab keele põhimõisteid, süsteemi ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi; 5. teab suulise ja kirjaliku kõne erinevusi; 6. teab eri tekstide tunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 7. oskab valida väljendusvahendeid vastavalt eesmärgile ja suhtlusolukorrale; 8. oskab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide



Põhiõpik • EHALA,M. Eesti kirjakeel. Tallinn: Künnimees, 1999 • EHALA, M. Eesti kirjakeel; töövihik. Tallinn: Künnimees, 1999. • EHALA, M. Kommentaar: eesti kirjakeel. Tallinn: Koolibri, 1999.

Lisamaterjalid

• ERELT, M. & VARE, S. Eesti keele õpik XI klassile. Tallinn: Koolibri, 1996. • KRAUT, E., LIIVASTE, E. & TARVO, A. Eesti õigekeel. Tallinn: Koolibri, 1998. • LIIVASTE, E. & TARVO, A. Õige emakeele hajutusi: gümnaasiumi õigekeelsustöövihik.

Tallinn: Koolibri, 1998 • MADISSO, M. Sõnastusharjutus eksamikirjandiks valmistujale. Tallinn: Koolibri, 1998 • MAANSO, S. Õige sõna - täpne mõte. Tallinn: Koolibri, 2000 • MAANSO, S. Seostest sõltub mõte. Tallinn: Argo, 2002 • KINGISEPP, V.-L. Kirjuta õigesti. Tallinn 1998 • VALMIS, A. & VALMIS,L. Eesti õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Tallinn: Koolibri,

1999 • ÕUNAPUU, T. Eksamikirjand kui niidirull. Tallinn: Koolibri, 1998 • ÕUNAPUU, T. Komaraamat. Tallinn: Koolibri, 1999 • ÕUNAPUU, T. Kelmikas vormiraamat. Tallinn: Koolibri, 2000 • LIIVASTE,E., REINERT, L. & SIIL, L. Etteütlusi keskkoolile. Tallinn: Valgus 1990 • VALMIS, A. Eesti keel kõrgkooli astujale. Tallinn: Valgus 1990 • KERGE, K. Eesti süntaks praktikule. Tallinn: TEA, 2001

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Õige hääldus Rõhk. Palatalisatsioon. Veaohtlikud üksikvormid. Hääldusvead. Võõrnimehääldus.

1, 4, 7, 9 1, 2, 4, 5, 9 võõrkeeled

Õigekirja põhimõtted ja süsteem Kõne ja kiri. Kirja tekkimine ja areng. Tähestikkiri, levinumad tähestikud (kreeka, ladina, kirillitsa).Obligatoorne ja fakultatiivne

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 9 võõrkeeled


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon ortograafiareeglistikus (nt kokku- ja lahkukirjutamisel, kirjavahemärkide kasutamisel) Võõrsõnad Võõrsõnade foneetilised ja ortograafilised erijooned. Veaohtlikud õigekirjajuhtumid. Tsitaatsõnade ja võõrnimede kirjutamine, tsitaatsõna- ja võõrnimetuletise õigekiri. Võõrsõnapoolitused tavad ja iseärasused.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 9, 11 võõrkeeled

Algustähe ortograafia Asutuste nimed ja nimetused, kaubaartiklid, pealkirjad jms. Jutumärgid pealkirjades, nimede jms. esiletoojana tekstis; nimi täiendina.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 9, 11

Lühendid Lühendamise vajalikkus ja põhimõtted, lühendikasutuse sobivus tekstis. Tavalühendid. Lühendite lugemine ja õigekiri. Kirjavahemärgid. Lühendid. Lühendikäänete ja -tuletiste õigekiri

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 9

Nimede kirjutus Ees- ja perekonnanime kooskasutus: järjestus, hääldus ja nende sotsiaalne tähendus. Nimetarvitus dokumentides, nimede käänamine, ülakoma kasutamine. Nimetuletiste õigekiri.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 11

Sõnade kokku- ja lahkukirjutus Sõnaühendi ja liitsõnatuletise vahekord. Samatähenduslikud sõnaühendid ja liitsõnad. Ühendituletised, ühend- ja väljendverbid, muutmatud sõnad, motiveeritud ning kinnistäiendid kokku- ja lahkukirjutuse objektina.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 7, 8, 11

arvutiõpetus

IV kursus


Õpilane 1. omandab eesti kirjakeele; 2. omandab suhtlemisvalmiduse ja -julguse; 3. teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära; 4. arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 5. arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust;


6. oskab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja eesmärgile vastavalt väljendada;

7. oskab keelekasutust kriitiliselt hinnata; 8. oskab vastu võtta ja edastada infot: eristada tekstides fakte, arvamusi ja


Õpitulemused

Õpilane 1. valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust; 2. mõistab keeldehoolde vajalikkust ja väärtustab korrektset keelekasutust; 3. teab emakeele sõnavara ja grammatikavahendite stiiliväärtust; 4. teab keele põhimõisteid, süsteemi ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi; 5. teab suulise ja kirjaliku kõne erinevusi; 6. teab eri tekstide tunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 7. oskab valida väljendusvahendeid vastavalt eesmärgile ja suhtlusolukorrale; 8. oskab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide



Põhimaterjalid • EHALA,M. Eesti kirjakeel. Tallinn: Künnimees, 1999 • EHALA, M. Eesti kirjakeel; töövihik. Tallinn: Künnimees • EHALA, M. Kommentaar: eesti kirjakeel. Tallinn: Koolibri, 1999

Lisamaterjalid

• ERELT, M. & VARE, S. Eesti keele õpik XI klassile. Tallinn: Koolibri, 1996 • KRAUT, E., LIIVASTE, E. & TARVO, A. Eesti õigekeel. Tallinn: Koolibri, 1998 • LIIVASTE, E. & TARVO, A. Õige emakeele hajutusi: gümnaasiumi õigekeelsustöövihik.

Tallinn: Koolibri, 1998 • MADISSO, M. Sõnastusharjutus eksamikirjandiks valmistujale. Tallinn: Koolibri, 1998 • MAANSO, S. Õige sõna - täpne mõte. Tallinn: Koolibri, 2000 • MAANSO, S. Seostest sõltub mõte. Tallinn: Argo, 2002 • KINGISEPP, V.-L. Kirjuta õigesti. Tallinn 1998 • VALMIS, A. & VALMIS,L. Eesti õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Tallinn: Koolibri,

1999 • ÕUNAPUU, T. Eksamikirjand kui niidirull. Tallinn: Koolibri, 1998 • ÕUNAPUU, T. Komaraamat. Tallinn: Koolibri, 1999 • ÕUNAPUU, T. Kelmikas vormiraamat. Tallinn: Koolibri, 2000 • LIIVASTE,E., REINERT, L. & SIIL, L. Etteütlusi keskkoolile. Tallinn: Valgus 1990 • VALMIS, A. Eesti keel kõrgkooli astujale. Talinn: Valgus 1990 • KERGE, K. Eesti süntaks praktikule. Tallinn: TEA, 2001

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Sõnavormistik lauses Käändsõnade väär- ja ületarvitus.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 10, 11


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Käänete väärtarvitus. Rööpkeelendid: tähendusvarjundid, stiilivääratus, vormi sobivus lausesse, pahakõla vältimine. Arvude märkimine kirjas, arvsõna käänamisvead. Kuupäeva ja kellaja väljendamine ja märkimine kirjas.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 7, 9, 11

Raskemate asesõnade käänamine (miski, keegi, toosama jt) asesõnade vaheldamise ja piiritlemise vajalikkus.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 7, 9, 11

Muutumatute sõnade väärtarvitus . Stampverbid.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 7, 9, 11

Ajakategooria väljendusvõimalused ja väärtarvitus. Verbiaegade ühildamatus sõnastusveana. Eituse ja passiivi õige kasutamine.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 11

Sõnajärg Eesti lause põhitüübid ja nende sõnajärg. Sõnajärje tähendus. Olulisemad sõnajärjevead. Sagedaste sõnade rektsioon ja levinumad rektsioonivead. Täiendid lauses: eestäiendite järjekord, järeltäiendi käänamine ja interpunktsioon.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 11

võõrkeeled

Lisand, tema asend, ühildumine ja interpunktsioon; lisandite hulk ja valik tekstis. Otse- ja kaudkõne kirjavahemärgistus.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9

Lauselühendid ja nende õigekeelsus. Lauseehituse taunitav võõrapärasus. Fraaside ühemõtteline ühendamine.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 11

Keelendite valik Omasõna-võõrsõna, lausetarind jne. sõltuvalt keelekasutusolukorrast - suuline või kirjalik väljendus, erinev suhtluspartner, ametlik või argipöördumine jne. Keele-etikett. Stampkeelendite, toortõlke ja tarbetute mugandite vältimise vajalikkus.

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

V kursus


Õpilane 1. omandab eesti kirjakeele; 2. omandab suhtlemisvalmiduse ja -julguse; 3. teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära;


4. arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 5. arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 6. oskab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja



Õpitulemused:

Õpilane 1. mõistab korrektse suulise ja kirjaliku eneseväljenduse vajalikkust; 2. valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust; 3. teab tekstitüüpide põhitunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 4. teab keele põhimõisteid, süsteemi ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi; 5. teab suulise ja kirjaliku kõne erinevusi; 6. oskab koguda ja kasutada infot eri tekstide loomiseks; 7. oskab valida eesmärgist lähtuvat kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstiili; 8. oskab argumenteeritult väljendada oma seisukohti ja neid kaitsta kõnes ja kirjas; 9. oskab kirjutada tarbekirju, kirjandit ja uurimust; 10. oskab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide

koostamisel; 11. oskab valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale; 12. oskab kasutada keelekäsiraamatuid tekstide koostamisel ja korrigeerimisel.


Põhimaterjalid • EHALA, M. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees, 2000 • MADISSO, M. Õigekeele- ja analüüsiharjutusi eksamikirjandiks valmistujatele. Tallinn:

Künnimees, 1999 • MADISSO, M. Sõnastusharjutus eksamikirjandiks valmistujale. Tallinn: Koolibri, 1998

Lisamaterjalid

• KRAUT, E., LIIVASTE, E. & TARVO, A. Eesti õigekeel. Tallinn: Koolibri, 1998 • LIIVASTE, E. & TARVO, A. Õige emakeele hajutusi: gümnaasiumi õigekeelsustöövihik.

Tallinn: Koolibri, 1998 • HAGE, M. Tekstiõpetus: aineraamat. Tallinn: Koolibri, 2000 • HAGE, M. Tekstiõpetus. ainevihik. Tallinn: Koolibri, 2000 • LUNTER, A. Kirjandiõpetus:õppematerjal gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 1999 • LUNTER, A. Kirjandiõpetus. Töövihik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1999 • HENNOSTE, M. Tekstiõpetuse õpik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1995 • HENNOSTE, M. Tekstiõpetuse töövihik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1995 • HENNOSTE, M. Arukas arutleja. Tallinn: Virgela, 1998 • MÄGER, M. Eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri, 1993 • VALMIS, A. & VALMIS,L. Eesti õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Tallinn 1999 • KINGISEPP, V.-L. Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest. Tartu:Ülikooli kirjastus,

1998 • ÕUNAPUU, T. Eksamikirjand kui niidirull. Tallinn: Koolibri, 1998


• PRUULI, K. Essee. Abiks algajale esseistile. Tallinn: Koolibri, 1996 • ÕUNAPUU, T. Komaraamat. Tallinn: Koolibri, 1999 • MAANSO, S. Õige sõna – täpne mõte. Tallinn: Koolibri, 2000 • HENNOSTE, M. Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita 1998

Õppesisu


Integratsioon

Kõne- ja kirjakeel. Teksti liigid. Teksti adressaat. Pilttekst. Sümbolid ja nende tähendus.

8 1, 2, 3, 5

Lugemine kui protsess Olulise markeerimine tekstis, märgid ja märkused serval, olulisima leidmine, alapealkirjad.

4, 5, 7, 8 3 kirjandus

Kirjutamine kui protsess Teema valik, materjali kogumine, süstematiseerimine, viimistlemine, korrektuur, avaldamine, arvustamine. Alltekstist lähtuv kirjutamine.

4, 5, 6, 7, 8, 1, 2, 3, 6, 7, 8, 9, 9, 10, 11, 12

Teksti arendustüübid: kirjeldamine, jutustamine, arutlemine, argumenteerimine, veenmine, manipuleerimine.

4, 5, 6, 8 3, 5, 7, 11 kõneõpetus

Teksti ülesehitus Pealkiri. Sissejuhatus. Teema arendus. Lõpetus. Lõik. Sidusus. Tekstistrateegia. Žanr. Žanri tunnused. Stiil. Funktsionaalstiil ja isikustiil.

4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 2, 6, 7, 8, 10, 11, 12

Kirjandi olemus ja eripära Essee olemus ja eripära Essee liigid. Ainestiku allikad

4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

kirjandus

Tarbetekstide olemus ja eripära. Kiri (ametlik kiri, isiklik kiri); instruktsioonid (juhendid, seadustikud, reeglid); Tarbekirjad: avaldus, elulookirjeldus (CV), volikiri, protokoll, seletuskiri, apellatsioon. Kohustuslikud rekvisiidid. Tarbekirjade vormistamise põhinõuded.

6, 8 1, 2, 6, 7, 9, 11, 12

VI kursus


Õpilane


1. omandab eesti kirjakeele; 2. omandab suhtlemisvalmiduse ja -julguse; 3. teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära; 4. arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 5. arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 6. oskab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja

eesmärgile vastavalt väljendada; 7. oskab keelekasutust kriitiliselt hinnata; 8. oskab vastu võtta ja edastada infot: eristada tekstides fakte, arvamusi ja hinnanguid; 9. teab keele funktsioone, universaalset ja erilist emakeelesüsteemis.

Õpitulemused:

Õpilane 1. mõistab korrektse suulise ja kirjaliku eneseväljenduse vajalikkust; 2. valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust; 3. teab tekstitüüpide põhitunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 4. teab keele põhimõisteid, süsteemi ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi; 5. teab suulise ja kirjaliku kõne erinevusi; 6. teab eri tekstide tunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 7. oskab koguda ja kasutada infot eri tekstide loomiseks; 8. oskab valida eesmärgist lähtuvat kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstiili; 9. oskab argumenteeritult väljendada oma seisukohti ja neid kaitsta kõnes ja kirjas; 10. oskab kirjutada tarbekirju, kirjandit ja uurimust; 11. oskab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide



Põhimaterjalid • EHALA, M. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees, 2000 • MADISSO, M. Õigekeele- ja analüüsiharjutusi eksamikirjandiks valmistujatele. Tallinn:

Künnimees, 1999 • MADISSO, M. Sõnastusharjutus eksamikirjandiks valmistujale. Tallinn: Koolibri, 1998

Lisamaterjalid

• KRAUT, E., LIIVASTE, E., TARVO, A. Eesti õigekeel. Tallinn: Koolibri, 1998 • LIIVASTE, E. & TARVO, A. Õige emakeele hajutusi: gümnaasiumi õigekeelsustöövihik.

Tallinn: Koolibri, 1998 • HAGE, M. Tekstiõpetus: aineraamat. Tallinn: Koolibri, 2000 • HAGE, M. Tekstiõpetus. ainevihik. Tallinn: Koolibri, 2000 • LUNTER, A. Kirjandiõpetus:õppematerjal gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 1999 • LUNTER, A. Kirjandiõpetus. Töövihik keskkoolile. Tallinn:Avita, 1999 • HENNOSTE,M. Tekstiõpetuse õpik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1995 • HENNOSTE, M. Tekstiõpetuse töövihik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1995 • HENNOSTE, M. Arukas arutleja. Tallinn: Virgela, 1998 • MÄGER, M. Eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri, 1993 • VALMIS, A. & VALMIS,L. Eesti õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Tallinn 1999


• KINGISEPP, V.-L. Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest. Tartu:Ülikooli kirjastus, 1998

• ÕUNAPUU, T. Eksamikirjand kui niidirull. Tallinn: Koolibri, 1998 • PRUULI, K. Essee. Abiks algajale esseistile. Tallinn: Koolibri, 1996 • ÕUNAPUU, T. Komaraamat. Tallinn: Koolibri, 1999 • MAANSO, S. Õige sõna – täpne mõte. Tallinn: Koolibri, 2000 • HENNOSTE, M. Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita 1998

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Uurimus. Uurimustöö etapid, ülesehitus ja vormistamine.

4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

kirjandus võõrkeeled

Meediatekstide olemus ja eripära Uudis. Olemuslugu. Arvustus. Intervjuu. Reportaa˛. Reklaam. Teema, probleem, kontekst, ülesehitus.

2, 4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 12

kirjandus võõrkeeled

Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära. Luuletus. Jutt. Novell. Näidend, dramatiseering. Stsenaarium. Kirjanduse žanrid, põhi- ja segaliigid. Ilukirjanduslikud stiilid. Kujundlik keelekasutus. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor.

4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 5, 6, 7, 10, 11

kirjandus arvutiõpetus

Poeetiline tekst: temaatika, vorm, värsisüsteemid, kujundid.

4, 5, 6, 7, 8 1, 3, 7, 10 kirjandus arvutiõpetus

Eepiline tekst: tegelased, sündmused, vaatepunkt, alltekst, keel, stiil, elulugu teksti taustana, ajalooline taust.

4, 5, 6, 7, 8 1, 2, 3, 6, 7, 10, 11

kirjandus arvutiõpetus

Dramaatiline tekst: sündmus, karakter, kompositsioon, keel, stiil.

4, 5, 6, 7, 8 1, 3, 5, 6, 7, 10 kirjandus arvutiõpetus


Kirjandus

Kooliastme ainealased pädevused:

Õpilane 1. on võimeline väärtustama ilukirjandust ja hindama kujundlikku mõtlemist ning

keelekasutust; 2. on võimeline orienteeruma eesti ja maailmakirjanduse üldises arenguprotsessis

ning põhietappides; 3. on võimeline ära tundma kirjandusvoolusid, nende tunnusjooni ning kirjandusliike

ja -žanre; 4. suudab määratleda erinevate ilukirjanduslike tekstide põhitunnuseid ja

ülesehitusprintsiipe; 5. suudab kirjandusteoseid analüüsida ja tõlgendada eri lähtealustelt; 6. suudab analüüsida kirjandusteose kujundikeelt, sisu ja vormi; 7. suudab loetu kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi, mõtteid ja

seisukohti; 8. suudab loetud ilukirjandust suhestada aja, koha ja teiste tekstidega.

I kursus


Õpilane 1. väärtustab ilukirjandust kui kunsti; 2. väärtustab ilukirjandust kui esteetiliste ja eetilist tõekspidamiste kujundajat; 3. väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma ning keelekasutuse olulist

rikastajat; 4. väärtustab ilukirjandust kui loovuse arendajat; 5. väärtustab ilukirjandust kui kogemuste vahendajat, ühiskonda integreerijat ja

minapildi avardajat; 6. väärtustab ilukirjandust kui rahvus- ja maailmakultuuri tähtsat osa; 7. omandab lugemiskultuuri ja - harjumuse; oskab kujundada oma esteetilisi

hinnanguid; 8. omandab ettekujutuse kirjanduse kui kunstinähtuse olemusest, maailma- ja eesti

kirjanduse tähtsamatest epohhidest, vooludest, nende olulisematest esindajatest ja tähtteostest;

9. väärtustab emakeelt, rahvuskirjandust ja rahvuskultuuri; 10. orienteerub Euroopa ja maailmakultuuris, suhtub tolerantselt teistesse rahvastesse,

kultuuridesse ja keeltesse.

Õpitulemused:

Õpilane 1. mõistab ilukirjanduse väärtust ja hindab kujundlikku mõtlemist ning keelekasutust; 2. teab eesti ja maailmakirjanduse arenguprotsessi ning põhietappe; 3. teab kirjandusvoolusid, nende tunnusjooni ning kirjandusliike ja -žanre;


4. teab eesti ja maailmakirjanduse tippautoreid ja –teoseid; 5. teab kirjanduse igast etapist vähemalt üht teost põhjalikumalt; 6. teab erinevate tekstide põhitunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 7. teab kirjanduse žanre ja poeetika põhimõisteid; 8. oskab kirjandusteoseid analüüsida ja tõlgendada eri lähtealustelt; 9. oskab loetu kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi, mõtteid ja

seisukohti; 10. oskab loetut suhestada aja, koha ja teiste tekstidega; 11. oskab analüüsida kirjandusteose kujundikeelt, sisu ja vormi; 12. oskab leida ja korrastada materjali ning kasutada seda nii suuliste kui kirjalike

tekstide koostamisel; 13. on lugenud vähemalt 20 ilukirjandusteost.

Kasutatav kirjandus

Põhimaterjalid • NAHKUR, A. Kirjandus antiigist renssansini Tallinn Koolibri, 2005 • Muistne kirjandus Tallinn: Koolibri, 1997 • Maailmakirjandus 1: keskajast valgustuseni. Tallinn: Koolibri, 1995 • Maailmakirjandus I: antiikajast valgustuseni. Tallinn: Koolibri, 2001 • Maailmakirjandus 2: Romantismist postmodernismini. Tallinn: Koolibri, 1999 • Maailmakirjanduse lugemik. Tallinn: Koolibri, 1993 • VILLAND, L. Eesti kirjanduse lätteil Tallinn: Koolibri, 1995 • HENNOSTE, M. Eesti romantism. Tallinn: Koolibri 1995

Lisamaterjalid

• Maailmakirjandus: vene kirjanduse lugemik keskkoolile. Viljandi 2000 • NEITHAL. R. Mis on mis kirjanduses: Kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn:

Koolibri, 1999 • KLEIS, R. Vana-Kreeka kirjanduse põhijooni. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1970 • KLEIS, R. Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1980 • LEHT, K. & OJAMAA, O. Välikirjandus keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1988 • AUNIN, T. Romantism 19. sajandi ameerika kirjanduses. Tallinn: Valgus, 1987 • Lääne-Euroopa XIV-XVIII sajandi luulet. Tartu 1966 • ZIRMUNSKI, V. Välikirjanduse ajalugu. Tallinn 1967 • Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1999. • LAANEMÄE, A. Kultuurilugu I. Tallinn: Avita, 2000 • LAANEMÄE, A. Kultuurilugu II. Tallinn: Avita, 2000 • LOTMAN, J. Vene kirjandus X klassile. Tallinn: Avita, 1982 • ARTMA, I. & SARAPUU, J. Maailmakirjandus: vene kirjanduse õpik keskkoolile. Viljandi:

J.Sarapuu Kirjastus, 2001. • Vene kirjanduse lugemik keskkoolile I. Viljandi: J.Sarapuu Kirjastus, 2000 • Eesti kirjandus tekstides I: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1996 • Eesti kirjandus tekstides II: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1998 • Väike eesti kirjanike leksikon.Tallinn: Eesti Raamat, 1998 • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Valgus, 2000 • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele. Tallinn: Künnimees, 2000. • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele: kommentaarid. Tallinn:

Künnimees, 2000.


Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Antiikkirjandus Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Antiikmütoloogia. Ülevaade vaimatest eepostest. Eepose mõiste.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 4, 7 ajalugu kunst muusika ühiskonnaõpetus filosoofia kõneõpetus võõrkeeled arvutiõpetus

Ülevaade antiiklüürikast. Ülevaade antiikteatrist. Ülevaade rooma kirjandusest.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 6, 7, 9 ajalugu kunst muusika ühiskonnaõpetus filosoofia kõneõpetus võõrkeeled arvutiõpetus

Keskaja kirjandus Mõiste ja üldiseloomustus. Keskaegsed eeposed. Ülevaade rüütlikirjandusest.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10


Renessansi kirjandus. Mõiste ja üldiseloomustus. Ülevaade itaalia, inglise, prantsuse ja hispaania renessansi kirjandusest ja tähtsamatest autoritest. Petrarca ja sonett. G.Boccaccio ja novelližanri kujunemine. W.Shakespeare. Tragöödia mõiste.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10


Klassitsismi kirjandus Mõiste ja üldiseloomustus. Klaasitsism prantsuse kirjanduses: Moliere. Essee.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10


Valgustuskirjandus. Mõiste ja üldiseloomustus. Ülevaade prantsuse, inglise ja saksa valgustus-kirjandusest ja tähtsamatest esindajatest: J.Swift, D.Defoe, Voltaire, J.-J.Rousseau. Romaanižanri kujunemine.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10



Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon J.W.Goethe. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS

• Sophokles “Kuningas Oidipus” • “Nibelungide laul” või “Beowulf” • Boccaccio”Dekameron” 2 novelli vabal valikul • W.Shakespeare “Hamlet” ja “Tõrksa taltsutamine” või “Romeo ja Julia” • Moliere “Ihnus” või “Misantroop” või “Don Juan” või “Tartuffe” või mõni muu

näidend • Voltaire “Zadig” • Goethe “Faust” I osa

II kursus









Õpitulemused:

Õpilane 1. mõistab ilukirjanduse väärtust ja hindab kujundlikku mõtlemist ning keelekasutust; 2. teab eesti ja maailmakirjanduse arenguprotsessi ning põhietappe; 3. teab kirjandusvoolusid, nende tunnusjooni ning kirjandusliike ja -žanre; 4. teab eesti ja maailmakirjanduse tippautoreid ja –teoseid; 5. teab kirjanduse igast etapist vähemalt üht teost põhjalikumalt; 6. teab erinevate tekstide põhitunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 7. teab kirjanduse žanre ja poeetika põhimõisteid; 8. oskab kirjandusteoseid analüüsida ja tõlgendada eri lähtealustelt; 9. oskab loetu kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi, mõtteid ja




Kasutatav kirjandus

Põhimaterjalid • NAHKUR, A. Kirjandus antiigist renssansini Tallinn Koolibri, 2005 • Muistne kirjandus. Tallinn: Koolibri, 1997. • Maailmakirjandus 1: keskajast valgustuseni. Tallinn: Koolibri, 1995. • Maailmakirjandus I: antiikajast valgustuseni. Tallinn: Koolibri, 2001. • Maailmakirjandus 2: Romantismist postmodernismini. Tallinn: Koolibri, 1999. • VILLAND, L. Eesti kirjanduse lätteil. Tallinn: Koolibri, 1995. • HENNOSTE, M. Eesti romantism. Tallinn: Koolibri 1995.

Lisamaterjalid

• Maailmakirjanduse lugemik. Tallinn: Koolibri, 1993. • Maailmakirjandus: vene kirjanduse lugemik keskkoolile. Viljandi: J. Sarapuu kirjastus,

2000. • NEITHAL. R. Mis on mis kirjanduses: kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn:

Koolibri, 1999 • KLEIS, R. Vana-Kreeka kirjanduse põhijooni. Tartu: 1970 • KLEIS, R. Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn: 1980 • LEHT, K. & OJAMAA, O. Välikirjandus keskkoolile. Tallinn: Valgus, 1988. • AUNIN, T. Romantism 19. sajandi ameerika kirjanduses. Tallinn: Valgus, 1987. • Lääne-Euroopa XIV-XVIII sajandi luulet. Tartu:1966. • ZIRMUNSKI, V. Välikirjanduse ajalugu. Tallinn: Valgus, 1967. • Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1999. • LAANEMÄE, A. Kultuurilugu I. Tallinn: 2000 • LAANEMÄE, A. Kultuurilugu II. Tallinn: 2000 • LOTMAN, J. Vene kirjandus X klassile. Tallinn: 1982 • ARTMA, I. & SARAPUU, J. Maailmakirjandus: vene kirjanduse õpik keskkoolile. Viljandi:

J.Sarapuu, 2001 • Vene kirjanduse lugemik keskkoolile I. Viljandi: J.Sarapuu Kirjastus, 2000 • Eesti kirjandus tekstides I: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1996 • Eesti kirjandus tekstides II: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1998 • Väike eesti kirjanike leksikon. Tallinn: 1998 • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: 2000 • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele. Tallinn: Künnimees, 2000 • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele: kommentaarid. Tallinn:

Künnimees, 2000

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Romantism Mõiste ja üldiseloomustus. Ülevaade inglise, prantsuse, saksa ja ameerika romantismist. Inglise romantism. W.Scott. G.G.Byroni ja P.B.Shelley. Saksa romantism. H.Heine. Prantsuse romantism. V.Hugo Romantism ameerika kirjanduses. E.A.Poe, J.F.Cooper

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10



Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Romantism ja folkloor. Faehlmann, vennad Grimmid, H.C.Andersen, E.Lönnrot, Barons. Romantismiaja eeposed.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10


Realism Realismi mõiste ja üldiseloomustus. Ülevaade inglise ja prantsuse realismist 19.sajandi keskpaiku. H.Balzac, Stendhal, Dickens, Thakeray

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10


Ülevaade vene kirjanduse arengust 19.sajandini. Vene kirjandus 19.sajandi I poolel. Vene romantism. A.Puškin. M.Lermontov. 1840.-50ndate vene kirjandus. N.Gogol.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10


Vanimatest ürikutest rahvusliku kirjanduseni. Eesti keskaegsed ajalookroonikad. Eestikeelse jutukirjanduse teke. Näiteid baltisaksa kirjandusest lähivaatluseks. Kr.J.Peterson.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 6, 7, 9 ajalugu ühiskonnaõpetus filosoofia arvutiõpetus

Romantism eesti kirjanduses Rahvusromantilise kirjanduse tekkimine ja areng Eestis, kultuurilooline taust. F.R.Faehlmann. F.R.Kreutzwald. L.Koidula. Teisi ärkamisaja kirjanikke. E.Bornhöhe. Järelromantism.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 6, 7, 9 ajalugu ühiskonnaõpetus filosoofia arvutiõpetus muusika kunst

Realism eesti kirjanduses. E.Vilde. J. Liiv. Teisi kirjanikke.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 6, 7, 9 ajalugu ühiskonnaõpetus filosoofia arvutiõpetus muusika kunst

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS

• E. A. Poe 2 novelli vabal valikul • V. Hugo “Jumalaema kirik Pariisis” • H. Balzac “Isa Goriot”


• A. Puškin “Jevgeni Onegin” • Lermontov “Meie aja kangelane” • E. Vilde “Mäeküla piimamees” • L. Koidula ”Säärane mulk” • F. Tuglase novellid

III kursus









Õpitulemused:




Kasutatav kirjandus

Põhimaterjalid • Maailmakirjandus 2. Tallinn: Koolibri, 1994. • MURU, K. Noor-Eestist arbujateni. Tallinn: Koolibri, 1996. • EPNER,L. Tuglasest Ristikivini. Tallinn: Koolibri, 1997.


• EPNER,L. Kitzbergist Raudsepani. Tallinn: Koolibri 1997. Lisamaterjalid

• PUKK, H. Põhjamaade kirjandus I. Tartu: Elmatar, 1997. • Maailmakirjanduse lugemik. Tallinn: Koolibri, 1993. • Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1999. • Vene kirjandus XI klassile. Tallinn: Valgus, 1989 • ARTMA,I. & SARAPUU. J. Maailmakirjandus: vene kirjanduse õpik keskkoolile. Viljandi:

J.Sarapuu, 2001 • Vene kirjanduse lugemik keskkoolile I. Viljandi: J.Sarapuu Kirjastus, 2000 • Eesti kirjandus tekstides I: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1996 • Eesti kirjandus tekstides II: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1998 • A.LAANEMÄE Kultuurilugu III. Tallinn:Avita, 2002 • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 2000. • NEITHAL. R. Mis on mis kirjanduses: kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn:

Koolibri, 1999. • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele. Tallinn: Künnimees, 2000 • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele: kommentaarid. Tallinn:

Künnimees, 2000.

Õppesisu


Integratsioon

Naturalism. E. Zola Realism. G. Flaubert. G. Maupassant.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10

ajalugu ühiskonnaõpetus filosoofia kõneõpetus võõrkeeled arvutiõpetus

Inglise kirjandus 19. ja 20.saj vahetusel Näitekirjanduse uuenemine. G.B.Shaw. Estetism. O.Wilde. Teisi autoreid

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10


Ameerika kirjandus 19. ja 20.sajandi vahetusel. W.Whitman, E.Dickinson. Realism pärast Kodusõda: M.Twain, J.London, T.Dreiser

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10


Skandinaavia maade kirjandus 19. ja 20.sajandi vahetusel. H.Ibsen. A.Strindberg.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10


Sümbolistlism prantsuse kirjanduses 19.sajandi II poolel. C.Baudelaire, A.Rimbaud, P.Verlaine. S.Mallarme.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10

ajalugu kunst ühiskonnaõpetus filosoofia



Integratsioon

kõneõpetus võõrkeeled arvutiõpetus

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS

• G. Flaubert “Madame Bovary” või E. Zola “Therese Raquin” • G. Maupassant’i 2 novelli vabal valikul • H. Ibsen “Nukumaja” • A. Strindberg “Isa” • G. B. Shaw “Pygmalion” • O. Wilde “Dorian Gray portree”

IV kursus









Õpitulemused:



tekstide koostamisel;


13. on lugenud vähemalt 20 ilukirjandusteost.

Kasutatav kirjandus

Põhimaterjalid • Maailmakirjandus 2. Tallinn: Koolibri, 1994. • MURU, K. Noor-Eestist arbujateni. Tallinn: Koolibri, 1996. • EPNER,L. Tuglasest Ristikivini. Tallinn: Koolibri, 1997. • EPNER,L. Kitzbergist Raudsepani. Tallinn: Koolibri 1997.

Lisamaterjalid • PUKK, H. Põhjamaade kirjandus I. Tartu, Elmatar, 1997. • Maailmakirjanduse lugemik. Tallinn: Koolibri, 1993. • Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1999. • Vene kirjandus XI klassile Tallinn: Valgus, 1989. • ARTMA,I. & SARAPUU, J. Maailmakirjandus: vene kirjanduse õpik keskkoolile. Viljandi:

J.Sarapuu Kirjastus, 2001. • Vene kirjanduse lugemik keskkoolile I. Viljandi: J.Sarapuu Kirjastus, 2000 • Eesti kirjandus tekstides I: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1996 • Eesti kirjandus tekstides II: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1998 • A.LAANEMÄE Kultuurilugu III. Tallinn: Avita, 2002 • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 2000 • NEITHAL. R. Mis on mis kirjanduses: kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn:

Koolibri, 1999. • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele. Tallinn: Künnimees, 2000. • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele: kommentaarid. Tallinn:

Künnimees, 2000

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon

Vene kirjandus 19.sajandi keskel. I. Turgenev 1870.-80. aastate kirjandus F. Dostojevski. L. Tolstoi. A. Tšehhov. Draama mõiste.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10

ajalugu kunst muusika ühiskonnaõpetus filosoofia kõneõpetus võõrkeeled arvutiõpetus

Uusromantism eesti kirjanduses. Kirjandus 1905-1917. Ülevaade "Noor-Eesti" tegevusest. F.Tuglas. G.Suits. A.Kitzberg. E.Vilde (näitekirjanikuna). Komöödia mõiste. Ülevaade "Siuru" ja "Tarapita" tegevusest.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10

ajalugu kunst muusika ühiskonnaõpetus filosoofia kõneõpetus arvutiõpetus

Eesti kirjandus aastail 1920-1940. Luule: M.Under. H.Visnapuu,

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10

ajalugu kunst


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon J.Sütiste. Teisi luuletajaid. Arbujad. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim, värsisüsteemid ja -mõõdud. Luuletus. Lüroeepika.

muusika ühiskonnaõpetus filosoofia kõneõpetus arvutiõpetus

Proosa: A.H.Tammsaare, A.Gailit, A.Mälk, P.Vallak, K.Ristikivi. Teisi proosakirjanikke. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Teose aja- ja elulooline taust. Eepos. Romaani ja novelližanri kujunemine. Jutustus, lühivormid

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10

ajalugu ühiskonnaõpetus filosoofia kõneõpetus arvutiõpetus

Näitekirjandus: H.Raudsepp Dialoog; sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia, draama. Dramatiseering, stsenaarium.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10


KOHUSTUSLIKKU KIRJANDUST

• F. Dostojevski “Kuritöö ja karistus” • L. Tolstoi “Anna Karenina” I osa • A. Tšehhov 2 novelli vabal valikul ja 1 näidend • A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” I osa • A. Gailiti või A.Mälgu romaan • K. Ristikivi 1 romaan soovit “Rohtaed” • A. H. Tammsaare “Juudit”

V kursus










Õpitulemused:




Kasutatav kirjandus

Põhimaterjalid • Maailmakirjandus 2. Tallinn: Koolibri, 1999.

Lisamaterjalid

• LIAS, P. Eesti kirjandus XII klassile. Tallinn: Koolibri,1995. • RIISMAA, P., RÄTSEP,A. & ÕUNAPUU, T. Eelmise sajandi eesti kirjandus. Tallinn:

Künnimees, 2002. • Eesti kirjandus tekstides I: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1996. • Eesti kirjandus tekstides II: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1998. • Maailmakirjanduse lugemik. Tallinn: Koolibri, 1993. • Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1999. • LUNTER, A. Kirjanduse modernistlikud suunad. Tallinn: Avita, 2001. • ARTMA,I. & SARAPUU, J. Maailmakirjandus: vene kirjanduse õpik keskkoolile. Viljandi:

J.Sarapuu, 2001. • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele. Tallinn: Künnimees, 2000 • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele: kommentaarid. Tallinn:

Künnimees, 2000 • LAANEMÄE, A. Kultuurilugu III. Tallinn: Avita, 2002 • BEESLEY, S. & JOUGHIN, S. 20.sajandi kirjandus. Tallinn: Valgus, 2001 • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 2000 • NEITHAL, R. Mis on mis kirjanduses: kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn:

Koolibri, 1999.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Modernismi mõiste ja üldiseloomustus. Modernistlik luule: futurism,

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

ajalugu kunst muusika


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon ekspressionism, dadaism, sürrealism, imažism. Modernism proosakirjanduses.

ühiskonnaõpetus filosoofia kõneõpetus võõrkeeled arvutiõpetus

Ameerika kirjandus 20.sajandil Psühholoogiline realism: E.Hemingway ja W.Faulkner. F.S.Fitzgerald. Biitnikud. J.D.Salinger Sotsiaalpsühholoogiline draama: T.Williams Teisi autoreid.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


Inglise kirjandus 20.sajandil. Modernism: V.Woolf, J.Joyce; D.H.Lawrence. Nn noored vihased mehed. Eksistentsialismi mõjutused: J.Fowles, W.Golding Teisi autoreid.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


Saksa (saksakeelne) kirjandus 20. sajandil. Filosoofilis-ideoloogiline ja intellektuaalne romaan:T.Mann; H.Hesse. Nn kadunud põlvkond: E.M.Remarque. Võõrandumise kirjandus ja “maagiline realism”: F.Kafka Eepiline teater: B.Brecht. Ekspressionistlik draama: Sotsiaalpoliitiline draama: M.Frisch ja F.Dürrenmatt

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


Prantsuse kirjandus 20.sajandil. Eksistentsialism: J.-P.Sartre ja A.Camus Absurditeater: S.Beckett. Teisi autoreid

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


Lühiülevaade K.Hamsuni “Maa õnnistu Lühiülevaade soome kirjandusest 19. ja 20.sajandil.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


Kirjanduslikud rühmitused vene kirjanduses20. sajandi I poolel. V.Majakovski ja S. Jessenin. Teisi autoreid. M.Bulgakov “ Vene kirjandusest pärast II maailmasõda. Üldised tendentsid.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12



KOHUSTUSLIK KIRJANDUS 1. M. Bulgakov “Meister ja Margarita” 2. E. Hemingway 1 romaan vabal valikul (soovit “Hüvasti, relvad”) 3. E. M.Remarque 1 romaan vabal valikul (soovit “Triumfi kaar”) 4. J. D. Salinger “Kuristik rukkis” 5. K. Hamsun 1 romaan (soovit “Maa õnnistus”) 6. T. Williams 1 näidend (soovit“Tramm nimega Iha”) 7. J. - P. Sartre’i “Kinnine kohus” või Camus teos (soovit “Võõras”)

VI kursus









Õpitulemused:




Kasutatav kirjandus

Põhimaterjalid • LIAS, P. Eesti kirjandus XII klassile. Tallinn: Koolibri 1995.


Lisamaterjalid • Eelmise sajandi eesti kirjandus. Tallinn: Künnimees, 2002. • Eesti kirjandus tekstides I: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1996. • Eesti kirjandus tekstides II: lugemik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1998. • Maailmakirjandus 2. Tallinn: Koolibri, 1999. • Maailmakirjanduse lugemik. Tallinn: Koolibri, 1993. • Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1999. • LUNTER, A. Kirjanduse modernistlikud suunad. Tallinn: Avita, 2001. • ARTMA,I. & SARAPUU, J. Maailmakirjandus: vene kirjanduse õpik keskkoolile. Viljandi:

J.Sarapuu Kirjastus, 2001 • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele. Tallinn: Künnimees, 2000 • JEHE, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele: kommentaarid. Tallinn:

Künnimees, 2000 • LAANEMÄE, A. Kultuurilugu III. Tallinn, Avita, 2002 • BEESLEY, S. & JOUGHIN, S. 20.sajandi kirjandus. Tallinn: Valgus, 2001 • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 2000 • NEITHAL, R. Mis on mis kirjanduses: kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn:

Koolibri, 1999.

Õppesisu


Integratsioon

Eesti kirjandus aastail 1940-1990 Kodu- ja väliseesti kirjanduse ja kultuuri arengujooni 1940-1990.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


Väliseesti proosa: A.Viirlaid, G.Helbemäe, P. Krusten. Väliseesti luule: K.Lepik. I.Laaban.A.Vihalemm. R.Kolk.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


A.Jakobson ja H.Leberecht kui sotsialistliku realismi esindajad. J.Smuul.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


Luule temaatiline avardumine 50ndatel aastatel. Näiteid J.Krossi, A.Kaalepi, U.Lahe, E.Niidu, K.Merilaasi, A.Sanga, D.Vaarandi luulest. B.Alver.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


1960ndate aastate luule põhilisi suundumusi. Näiteid A.Alliksaare, P.-E.Rummo, H.Runneli. J.Kaplinski ja V.Luige luulest

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

ajalugu kunst muusika ühiskonnaõpetus filosoofia kõneõpetus



Integratsioon


Proosa: Valton, Unt, M.Traat. J.Kross. Ajalooline proosa.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


Näitekirjandus: E.Vetemaa ja J.Kruusvall. Teisi näitekirjanikke.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


70. ja 80.aastate luule teemasid. Näiteid J.Üdi/J.Viidingu, D.Kareva jt. luulest.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


1980ndate aastate proosakirjanduse teemasid.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


1980ndate lõpu ja 1990ndate alguse kirjanduse suundumusi. E.Tode, T.Vint, M.Mutt. M.Saat Teisi autoreid.

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12


KOHUSTUSLIK KIRJANDUS • A. Valton 2 novelli vabal valikul • M. Unt 1 romaan (soovit “Mõrv hotellis” või “Good-Bye, Baby” või “Hüvasti, kollane

kass”) • M. Traat 1 romaan (soovit “Tants aurukatla ümber” või “Karukell, kurvameelsuse rohi”

või “Üksi rändan” või mõni muu romaan antud autorilt) • J. Kross 1 romaan vabal valikul (“Kolme katku vahel” või “Taevakivi” või “Wikmani

poisid” või mõni muur romaan antud autorilt) • R. Kaugver 1 romaan (“Meie pole süüdi” või “Nelikümmend küünalt” või mõni teine

romaan vabal valikul või M. Mutt “Näärivana” või “Keerukuju”) • J. Kruusvall “Pilvede värvid” või R. Saluri “Sõiduraamat” või E. Vetemaa “Püha Susanna

ehk Meistrite kool”või “Roosiaed” või mõni muu näidend antud autoritelt • E. Tode “Printsess” või “Hind” või T. Vint “Lõppematu maastik” või K. Hellermaa

“Alkeemia” või K. Kender romaan või mõni muu uudiskirjanduse teos õpilase valikul


Kirjalik eneseväljendus


Õpilane 1. arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 2. arendab kirjalikku väljendusoskust; 3. oskab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja

eesmärgile vastavalt väljendada; 4. oskab keelekasutust kriitiliselt hinnata; 5. arendab ennast kirjutajana.

Ainealased pädevused:

Õpilane 1. arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 2. arendab kirjalikku väljendusoskust; 3. oskab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja

eesmärgile vastavalt väljendada; 4. oskab keelekasutust kriitiliselt hinnata; 5. arendab ennast kirjutajana.

Ainealased pädevused:

Õpilane: 1. suudab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja

eesmärgile vastavalt väljendada; 2. suudab oma keelekasutust kriitiliselt hinnata; 3. suudab vastu võtta ja edastada infot: eristada tekstides fakte, arvamusi ja

hinnanguid; 4. suudab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide

koostamisel; 5. suudab valida eesmärgist lähtuvat kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstiili; 6. suudab kasutada keelekäsiraamatuid tekstide koostamisel ja korrigeerimisel.

Õpitulemused:

Õpilane 1. mõistab korrektse kirjaliku eneseväljenduse vajalikkust; 2. valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust; 3. teab tekstitüüpide põhitunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; 4. oskab koguda ja kasutada infot eri tekstide loomiseks; 5. oskab valida eesmärgist lähtuvat kirjutamisstiili; 6. oskab argumenteeritult väljendada oma seisukohti ja neid kirjas kaitsta; 7. oskab kirjutada kirjandit


8. oskab leida, korrastada ning kasutada teavet kirjalike tekstide koostamisel; 9. oskab valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale.


Põhimaterjalid • ÕUNAPUU, T. Eksamikirjand kui niidirull. Tallinn: Koolibri, 1998. • HAGE, M. Tekstiõpetus. ainevihk. Tallinn: Koolibri, 2000 • HAGE, M. Tekstiõpetus: aineraamat. Tallinn: Koolibri, 2000 • HENNOSTE, M. Tekstiõpetuse töövihik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1995 • HENNOSTE, M. Tekstiõpetuse õpik keskkoolile. Tallinn: Avita, 1995 • HENNOSTE, M.. Arukas arutleja. Tallinn: Virgela, 1998 • LUNTER, A. Kirjandiõpetus: töövihik keskkoolile. Tallinn: Koolibri, 1999 • LUNTER, A. Kirjandiõpetus:õppematerjal gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 1999 • ÕUNAPUU, T. Eksamikirjand kui niidirull. Tallinn: Koolibri, 1998

Lisamaterjalid

• Buehl, D. Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Tallinn: Omanäolise Kooli Arenduskeskus, 2001.

• Ehala, M. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees, 2000. • Hedge, T. Writing. Oxford: Oxford University Press, 2000. • Hennoste, M. Kirjandusõpetuse metoodikast. – Rmt: Emakeele aineraamat.-Tallinn:

AS PAKETT, lk 23-49, 1997. • Hennoste, M. Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998. • Hennoste, M. Väike lugemisõpetus. Gümnaasiumi valikaine. Tallinn: Avita, 1998. • Jehe, S. Eesti kirjanduse töövihik gümnaasiumiõpilastele: Kommentaarid.

Künnimees, 2000. • Judy, Stephen N., Judy, Susan J. An Introduction to the Teaching of Writing. John

Wiley & Sons, 1981. • Kärtner, P. Lugemisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Tea

Kirjastus, 2000. • Maanso, S. Õige sõna – täpne mõte. Tallinn: Koolibri, 2000. • Maanso, S. Seosest sõltub mõte. Harjutustik eksamikirjandiks valmistujale. Tallinn:

Argo, 2002. • Merilai, A., Saro, A., Annus, E. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. • Murphey, T. Music and song. Oxford: Oxford University Press, 1998. • Nootre, S.. Kirjanduse kõnetus. Tallinn: Avita, 2004. • Nootre, S.. Kirjanduse kõnetus. Töövihik I osa. Tallinn: Avita, 2004. • Nootre, S.. Kirjanduse kõnetus. Töövihik II osa. Tallinn: Avita, 2004. • Pruuli, K.. Essee. Abiks algajale esseistile. Tallinn: Koolibri, 1996. • Steele, J.S., Meredith, K.S., Temple, C., Walter, S.. Lugemine ja kirjutamine iseseisva

mõtleja kujunemiseks. Käsiraamat I. Tallinn: Omanäolise Kooli Arenduskeskus, 1998. • Steele, J.S., Meredith, K.S., Temple, C., Walter, S.. Lugemine ja kirjutamine iseseisva

mõtleja kujunemiseks. Käsiraamat II. Tallinn: Omanäolise Kooli Arenduskeskus, 1998. • Steele, J.S., Meredith, K.S., Temple, C., Walter, S.. Lugemine ja kirjutamine iseseisva

mõtleja kujunemiseks. Käsiraamat III. Tallinn: Omanäolise Kooli Arenduskeskus, 1999.

• Steele, J.S., Meredith, K.S., Temple, C., Walter, S.. Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujunemiseks. Käsiraamat V. Tallinn: Omanäolise Kooli Arenduskeskus, 1999.


• Steele, J.S., Meredith, K.S., Temple, C., Walter, S.. Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujunemiseks. Käsiraamat VII. Tallinn: Omanäolise Kooli Arenduskeskus, 1999.

• Steele, J.S., Meredith, K.S., Temple, C., Walter, S.. Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujunemiseks. Käsiraamat VII. Tallinn: Omanäolise Kooli Arenduskeskus, 1999.

• Tribble; C. Writing. Oxford University Press, 1996. • Uhr, P., Wright, A. Five-Minute Activities: A resource book of short activities.

Cambridge: Cambridge University, Press, 1996. • White, R., Arndt, V. Process Writing. London and New York: Longman, 1991. • Writer’s Companion. New Jersey: Prentice Hall, 1995.

I kursuse õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Luule. Kujundlik keelekasutus. Kõne- (epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, sümbol, allegooria, metonüümia) ja lausekujundid (kordused, retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus jt piltkujundid)

1, 4 3, 8 eesti keel, kirjandus

Luuletuste kirjutamine: tanka, haiku, akrostihhon, mudelluuletused, sonett, omadus ja nimisõnade luuletus, ribaluuletus, püstine sõna, mudellluuletus, teemantluuletus jyt

1, 2, 3, 4, 5 4, 5, 9 eesti keel, kirjandus

Proosa. Teose vaatepunkt. Tegelased. Kompositsioon.


Proosateksti kirjutamine: Jutustus (süžee, tegelased ja miljöö), novell (suletud ja avatud novell; süžee arengu etapid), muinasjutt, maksiim, miniatuur

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 4, 5, 6, 9 eesti keel, kirjandus

Draama. Dramaatika žanrid: komöödia, tragöödia, draama. Dialoog, monoloog, remark. Kompositsiooni analüüs. Tegelase analüüs. Konflikt, sündmus, intriig, pinge.


Draamateksti kirjutamine (konflikt, kompositsioon, tegelased ja nende kõne), dramatiseering.

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 4, 5, 6, 9 eesti keel, kirjandus

II kursuse õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Publitsistika. Artikkel 1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, eesti keel,


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon (ülesehitus: ingress, teema arendus, lõpetus)

7, 8, 9 kirjandus, ühiskonnaõpetus, ajalugu

Uudis (juhtlõik, põhiteema arendus, alateemad, taustinformatsioon, peateema edasiarendamine võimalused)

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

eesti keel, kirjandus, ühiskonnaõpetus, ajalugu

Intervjuu (eeltöö, läbiviimine, küsimuste tüübid, kirjutamine, avaldamine)

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9


Reportaaž (kirjeldamine, analüüs, jutustamine) Olemuslugu

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9


Retsensioon (kirjeldamine/tutvustamine: sisu, tegelased, miljöö/keskkond; tõlgendus/seletus: teema, sõnum)

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

eesti keel, kirjandus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, muusika, kunst

Esseistika. Marginaal ja essee

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9


Alustekstist lähtuv kirjutamine: retsensioon, kirjand.

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9


III kursuse õppesisu


Integratsioon

Kirjutamine kui protsess. Kirjutamise etapid. Ettevalmistus: ajurünnak, kiirkirjutamine, mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused, temaatilised keskustelud, rollimäng, intervjuu kaasõpilasega Materjali organiseerimine ja planeerimine Mustandi kirjutamine Struktureerimine ja viimistlemine Puhtandi kirjutamine

2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

eesti keel, ühiskonnaõpetus, ajalugu, muusika, kunst, filosoofia

Tekstistrateegiad: kirjeldamine 2, 3, 4, 5 1, 2, 4, 5, 6, 8, eesti keel,



Integratsioon

(, jutustamine, arutlemine (analüüsimine, illustreerimine, defineerimine, defineerimine, klassifitseerimine, võrdlemine)

9 kõneõpetus

Kirjandi ülesehitus Probleem ja peamõte. Sissejuhatus, lõppsõna

2, 3, 4, 5 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

ühiskonnaõpetus, ajalugu, muusika, kunst

Erinevaid kirjutamisülesandeid: sõnadest lause, lausetest lõik, lõikudest jutt, vigadega jutud, kildkirjutamine,

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9,

eesti keel

Kirjandite kirjutamine. Õpilase oma ja teiste kirjandite analüüsimine.

1, 2, 3, 4, 5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9



Inglise keel


Õpilane 1. omandab vähemalt ühe võõrkeele tasemel, mis on vajalik era- ja tööalaseks

suhtluseks (iseseisva suhtlemise tase, Euroopa Nõukogu B2 tase); 2. huvitub võõrkeelte õppimisest, on võimeline enesetäiendamiseks võõrkeeltes; 3. suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada ja teisi võõrkeeli juurde

õppida; 4. kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise ja -võtteid; 5. omandab lugemisvilumuse, mõistab ja oskab tõlgendada erinevaid tekste

(ilukirjanduslik, populaarteaduslik jne), oskab kasutada seletavat sõnaraamatut; 6. julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes; 7. suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest ja vestlusest; 8. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; 9. tunneb õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme,

nende kasutamist kõnes ja kirjas; 10. tunneb huvi õpitavate keelte maade kultuuri ja kirjanduse vastu.

Õppesisu

KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD

1. MINA: mina isiksusena teiste seas, eripära, võimed, eelistused, tugevused ja nõrkused.

2. PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid perekonnas, õigused ja kohustused, kodu ja kasvatus, perekonna eelarve.

3. SÕBRAD: sõpruskonnavälised suhted; sotsiaalsed probleemid. 4. KESKKOND, EESTI, MAAILM: loodus ja looduskaitse, loodusrikkused, kliima, maa ja

linn, urbaniseerumine; Eesti valitsemiskord, majandus, kultuuritavad, rahvusvahelised suhted.

5. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: valitsemiskord, kultuur, rahvusvahelised suhted.

6. IGAPÄEVASED TEGEVUSED: tervislikud eluviisid, toitumine, suhtlemine teeninduses, abiandmine õnnetuses.

7. ÕPPIMINE JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades, õpioskused ja eksamitehnikad; töö ja tööpuudus, tehnika areng.

8. HARRASTUSED JA KULTUUR: spordialad, looming, kultuuritegelased, reklaam ja selle roll, infoühiskond ja selle probleemid.

KEELETEADMISED

1. nimisõna: liigid, üld- ja pärisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisõnad, liitnimisõnad, nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisõnad; omastav kääne, kahekordne omastav kääne a friend of theirs; ainsuse ja


mitmuse kasutamise erijuhud all, every, whole, none of jt; 2. artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega; artikli asendajad; erandid; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga, määrava artikliga, ilma artiklita; 3. omadussõna: -ing-, -ed-lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad; täiend- ja öeldistäiteline omadussõna; omastavad ja näitavad omadussõnad; liitomadussõnad; omadussõna tegusõna järel; so ja such, enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul; võrdlusvormid (not) as...as, not enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised võrdlusastmed; little + loendatav / loendamatu nimisõna; omadussõna + to-infinitiiv / that osalause : I-m happy to see them again / He was happy that they were coming to the party; 4. arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad mõõtühikud; 5. asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every, each, all, both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesõnad it, there; 6. tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive, Past Perfect Progressive, Future Perfect, passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Past Progressive, Past Perfect, Future Simple; 7. tegusõna tüübid, põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn-t, ought to, shall, should, will, would, need, needn-t, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused (Conditional I, II, III); ajamääruslaused; tegusõna mittepöördelised vormid: tegevusnimi ja konstruktsioonid (sihitis infinitiiviga, for-tarind infinitiiviga); gerundium (-ing-vorm) tegusõnade ja eessõnade järel, aluse ja sihitisena; oleviku ja mineviku kesksõna (the Participle), konstruktsioonid: sihitis kesksõnaga ja iseseisev kesksõnaline tarind; aegade ühildumine kaudses kõnes; 8. määrsõna: määrsõna liigid, funktsioonid, struktuur; määrsõna koht lauses; mitmetähenduslikud määrsõnad badly, rather, right, shortly, so, still; kahe erineva vormiga määrsõnad loud/loudly, quick/quickly, cheap/cheaply jt; omadussõnadega vormilt ühtelangevad määrsõnad fast, hard, late, little, long, loud, much, right, well jt; eessõnadega vormilt ühtelangevad määrsõnad about, along, but, by, off, round, since jt; partiklitega ühtelangevad määrsõnad about, along, away, by, down, in, off, on, out, over, through, up jt; sidesõnadega ühtelangevad määrsõnad after, before, but, since, when, where; 9. eessõna: ajamäärustes esinevad eessõnad after, before, between, in, on, for, until, till since, from...to /till, by; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, near, under, above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite, round, next to /beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in, with, without; eessõnalised fraasid at the beginning of, by means of jt; nimi- ja omadussõnad, mis nõuavad enda ees teatud eessõna by car, for sale, at last jt; nimi-, omadus- ja tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna advice on, afraid of, belong to; 10. lauseõpetus: kõrvallaused; fraaside ja lausete ühendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine tervikuks (cohesion); idioomid keeles; 11. sidesõna: siduvad sidesõnad as well as, besides, moreover, not only...but also; vastandavad sidesõnad however, nevertheless, only, still, yet; põhjuslik sidesõna for; järelduslikud sidesõnad consequently, then, therefore; alus-, sihitis- ja öeldistäitelauseid alustavad sidesõnad that, if, whether, who, whose, what, which, whoever, whatever, whichever, how, when, where, why, however, whenever, wherever; ajamääruslauseid alustavad sidesõnad as, when, after, before, since, until/till, whenever, while, as long as, all the time, by the time; viisimäärust alustavad sidesõnad how, however, the way; võrdlusmääruslauseid alustavad sidesõnad as if, like; kordav sidesõna the...the; otstarbemääruslauseid alustavad sidesõnad in order + to + infinitiiv; põhjusmääruslauseid alustavad sidesõnad since, now; tagajärjemääruslauseid alustav sidesõna so; tingimusmääruslauseid alustavad sidesõnad even if, in case, once, providing,


on condition, supposing; mööndusmääruslauseid alustavad sidesõnad although, even if; piiramist ja varutingimust väljendavaid määruslauseid alustav sidesõna except that; 12. sõnatuletus: sõnade liitmine; ees- ja järelliited; tähtsamad nimisõnu tuletavad järelliited -er/-or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, -ence/-ance, -ess, -hood, -ity, -ship, -th; tähtsamad omadussõnu tuletavad järelliited -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y, -ward; tähtsamad omadussõnu tuletavad eesliited anti-, non-, post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-); tähtsamad tegusõnu tuletavad järelliited -ate, -en, -fy/-ify; tähtsamad tegusõnu tuletavad eesliited co-, counter-, de-, dis-, ex-, fore-, inter-, mis-, over-, out-, pre-, re-, sub-, trans-, un-, under-; 13. õigekiri: lühivormid; sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhud; liidetega vormid; sõnade poolitamine; koma kasutamise põhijuhud.

Õpitulemused

1. Kuulamisel gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab erinevate kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid

eeldusel, et need on lähedased standardkeelele; 2) suudab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ja -teateid, et saada vajalikku infot; 3) oskab eristada selgelt väljendatud tooni ja suhtumist, panna tähele rõhuasetusi

ja mõttefraase; 4) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud

elementide kaudu; 5) teab oma emakeeles enamkasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning

oskab neid teadmisi kasutada võõrkeelset teksti kuulates; 6) suudab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi; 7) suudab jälgida lühiloengut (5-10 min) ning eristada sellest olulist infot.

2. Kõnelemisel gümnaasiumi lõpetaja: 1) kasutab vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku; 2) oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid

ja seisukohti; 3) tunneb suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada; 4) oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel; 5) oskab vahetada infot, esitada küsimusi ja väljendada oma mõtteid ühiskondlike

probleemide ja sündmuste kohta; 6) oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid.

3. Lugemisel gümnaasiumi lõpetaja: 1) suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste, nende hulgas

mitmesuguseid kasutamisjuhiseid; 2) suudab määratleda teksti peaideed (mis on kas välja öeldud või millele on

vihjatud) ja autori eesmärke; 3) oskab leida tekstist vajalikku või huvipakkuvat infot; 4) oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme,

erinevaid kirjapilte; 5) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud

elementide kaudu (liitsõna üksikkomponendid ja sõnaliited); 6) teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab

neid teadmisi kasutada võõrkeelset teksti lugedes; 7) oskab leida õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest allikatest, seda

valida ja kasutada; 8) oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.


4. Kirjutamisel gümnaasiumi lõpetaja: 1) oskab kirjutada teateid, ametlikke ja mitteametlikke kirju; 2) oskab loetu ja kuuldu põhjal märkmeid teha, olulist kokku võtta; 3) oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele; 4) oskab kirjutada elulookirjeldust (CV); 5) oskab kirjutada kirjeldavaid, analüüsivaid ja arutlevaid kirjandeid, referaate ja

lühiartikleid ajalehele; 6) tunneb õigekirja ja lausemärgistusi, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste

abil; 7) oskab liigendada ja vormistada erinevaid tekste.

1. – 6. kursus (10.-11. klass)

Kasutatav õppekirjandus ja -vahendid

• PRODROMOU , L. & HEINEMANN, M. First Certificate Star. Oxford: Oxford University Press, 2001.

• PRODROMOU , L. & HEINEMANN, M. First Certificate Star: Practice Book – Grammar and Vocabulary. Oxford: Oxford University Press, 2001.

• PRODROMOU , L. & HEINEMANN, M. First Certificate Star: Teacher`s Book. Oxford: Oxford University Press, 2001.

• õpiku juurde kuuluvad kassetid

Õppesisu

Õppesisu Jrknr

Teema Eesmärgid Kõne-arendus

Keele- teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

I kursus 1. Kino ja

filmistaarid 2, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 4, 5, 8

1, 6, 7, 9, 10, 12, 13

1, 2, 3, 4 kultuurilugu, kirjandus

2. Isiksused 1, 3, 5, 6, 7, 8, 10

1, 3, 5, 6 3, 6, 7, 9, 10, 12, 13

1, 2, 3, 4 psühholoogia, ühiskonna-õpetus

3. Linn ja maa Reisimine ja transport

1, 4, 5, 6, 7, 8, 10

3, 5, 6, 8 1, 2, 6, 7, 9, 12

1, 2, 3, 4 geograafia

4. Kultuurishokk Rahvused ja keeled

2, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

3, 5, 7, 8 1, 2, 3, 6, 7, 9, 11, 12

1, 2, 3, 4 geograafia, kultuurilugu

II kursus 5. Geniaalsed

koomikud 1, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 5, 8

1, 3, 5, 8, 11, 12, 13

1, 2, 3, 4 psühholoogia, kultuurilugu

6. Meeled ja taju 2, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 4, 6, 8 3, 5, 6, 7, 8, 10, 12

1, 2, 3, 4 bioloogia, eesti keel

7. Vaba aeg 2, 3, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 4, 5, 7, 8

1, 3, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 13

1, 2, 3, 4 geograafia, ajalugu


Õppesisu Jrknr


Keele- teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

III kursus 8. Sherlock

Holmes ja müsteeriumid

5, 6, 7, 8, 9, 10

3, 4, 5, 8 5, 6, 7, 9, 10, 12

1, 2, 3, 4 kirjandus

9. Salapärased loomad ja olevused

1, 3, 5, 6, 7, 8, 9

3, 5, 8 3, 6, 7, 8, 12, 13

1, 2, 3, 4 bioloogia

10. Välimus ja iseloom

2, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 2, 3, 7, 8

1, 2, 3, 5, 6, 7, 9, 10, 13

1, 2, 3, 4 kirjandus, kutseõpetus

IV kursus 11. Toitumisharjum

used Toit ja talupidamine

3, 4, 5, 6, 7, 8

1, 2, 3, 4, 6

1, 2, 3, 6, 7, 9, 11, 13

1, 2, 3, 4 geograafia, bioloogia

12. Unenägude mõju ja maagia Unistused meie elus

1, 4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 7, 8 1, 3, 4, 6, 7, 9, 12

1, 2, 3, 4 kunst, ajalugu

13. Kuritegevus 5, 6, 7, 8, 9 1, 4, 5, 6, 8

2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 13

1, 2, 3, 4 ühiskonna-õpetus

14. Televisioon meie elus

3, 5, 6, 8, 9 1, 2, 3, 5, 8

1, 3, 6, 7, 9, 12

1, 2, 3, 4 kultuurilugu

V kursus 15. Teadus ja

tehnika 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 4, 6, 7, 8

4, 5, 6, 7, 9, 12

1, 2, 3, 4 füüsika, arvutiõpetus

16. Õnn ja Õnnetus Juhus ja ebausk

4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 2, 3, 6, 7

1, 2, 6, 7, 8, 9, 11, 12

1, 2, 3, 4 inimeseõpetus

17. Kunst ja kirjandus

1, 2, 5, 6, 7, 8

1, 2, 3, 5, 8

1, 4, 6, 7, 9, 13

1, 2, 3, 4 kunstiajalugu, kirjandus

18. Kosmos ja kosmosereisid Üks väike samm

4, 5, 6, 7, 8, 10

1, 4, 7, 8 3, 5, 6, 7, 9, 12

1, 2, 3, 4 füüsika

VI kursus 19. Kaubandus ja

teenindus 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 2, 4, 6, 8

1, 4, 6, 7, 8, 9, 13

1, 2, 3, 4 psühholoogia

20. Ameerika unistus Briti ja Ameerika inglise keel

1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9

1, 4, 5, 8 3, 4, 6, 7, 9, 12

1, 2, 3, 4 ajalugu, geograafia

21. Sport 1, 5, 6, 7, 8 1, 4, 6, 8 1, 2, 6, 7, 8, 9, 12

1, 2, 3, 4 kehaline kasvatus, kunst

22. Puhkus ja reisimine

2, 3, 5, 6, 7, 8, 9

1, 2, 3, 4, 5, 6, 8

1, 3, 6, 7, 9, 11, 12

1, 2, 3, 4 geograafia


(7. – 12. kursus)11. ja 12. klass


• GUDE, K, WILDMAN, J. Matrix Upper-Intermediate: Student’s Book. Oxford: Oxford University Press, 2001.

• GUDE, K. Matrix Upper-Intermediate: Workbook. Oxford: Oxford University Press, 2001. • GUDE, K., WILDMAN, J, CONYBEARE, A. Matrix Upper-Intermediate teacher’s Book.

Oxford: Oxford University Press, 2001. • õpiku juurde kuuluvad kassetid.

Õppesisu

Õppesisu Jrknr


Keele- teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

VII – IX kursus 1. Powerful images

Võimsad kujundid

1 – 10 1, 4, 5, 8 1, 2, 3, 6, 7, 8, 9, 11, 12

1, 2, 3, 4 majandus-õpetus, kultuurilugu

2. Natural reactions Loomulikud reaktsioonid

1 – 10 1, 2, 3, 4, 5, 7

1, 6, 7, 8, 9 1, 2, 3, 4 psühholoogia, karjääri planeerimine

3. Media matters Meedia on oluline

1 – 10 1, 2, 3, 5, 8

1, 6, 9, 10 1, 2, 3, 4 majandus-õpetus, meediaõpetus, kõnekunst

4. A helping hand Abistav käsi

1 – 10 3, 4, 6, 8 1, 3, 7, 12 1, 2, 3, 4 bioloogia, geograafia

5. Success stories Edulood

1 - 10 1, 2, 4, 5, 7, 9

1, 7, 8, 10, 13

1, 2, 3, 4 psühholoogia, geograafia, karjääri planeerimine

X – XII kursus 6. Mystery and

imagination Salapära ja kujutlusvõime

1 – 10 3, 4, 7, 8, 9 1, 2, 3, 4 ajalugu, kultuurilugu, kirjalik eneseväljendus

7. Let’s unwind Lõõgastugem

1 – 10 1, 3, 4, 5, 8 3, 6, 7, 8, 9,10

1, 2, 3, 4 kõnekunst, ajalugu, geograafia

8. The way ahead Eesseisev tee

1 – 10 1, 2, 7, 8 3, 4, 6, 7, 8, 9, 11

1, 2, 3, 4 kirjandus, ühiskonna-õpetus

9. Wisdom and knowledge

1 – 10 1, 6, 7, 8 1, 7, 9 1, 2, 3, 4 kunst, kõnekunst,


Õppesisu Jrknr


Keele- teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

Tarkus ja teadmised

bioloogia, ajalugu

10. Divided loyalties Jagatud truudus

1 – 10 1, 3, 4, 7 1, 7, 9, 10 1, 2, 3, 4 kirjandus, karjääri planeerimine


Advanced English (inglise keel edasijõudnutele)


Gümnaasiumi valikkursusega Advanced English taotletakse, et gümnaasiumi lõpetaja: 1. omandab vähemalt ühe võõrkeele tasemel, mis on vajalik era- ja tööalaseks

suhtluseks (iseseisva suhtlemise tase, Euroopa Nõukogu B2 tase); 2. huvitub võõrkeelte õppimisest, on võimeline enesetäiendamiseks võõrkeeltes; 3. suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada ja teisi võõrkeeli

juurde õppida; 4. kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise ja -võtteid; 5. omandab lugemisvilumuse, mõistab ja oskab tõlgendada erinevaid tekste

(ilukirjanduslik, populaarteaduslik jne), oskab kasutada seletavat sõnaraamatut; 6. julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes; 7. suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest ja vestlusest; 8. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; 9. tunneb õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja

suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas; 10. tunneb huvi õpitavate keelte maade kultuuri ja kirjanduse vastu.

Õppetegevus

1. Gümnaasiumiõpilane on omandanud vajalikud õpioskused iseseisvaks tööks ja jätkab nende täiendamist. Gümnaasiumiastmes suureneb õpilase individuaalsete õppeülesannete osakaal, sealhulgas lisandub tunniväline lugemine.

2. Põhikooliastmes omandatud töövõtetele (rühma-, paaristöö, rollimängud, intervjuud, projektid) lisanduvad uurimuslikud õppeülesanded, mis suunavad õpilase otsima informatsiooni erinevatest võõrkeelsetest teabeallikatest, sh Internetist.

Õppesisu

KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD










KEELETEADMISED

1. nimisõna: liigid, üld- ja pärisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisõnad, liitnimisõnad, nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisõnad; omastav kääne, kahekordne omastav kääne a friend of theirs; ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud all, every, whole, none of jt; 2. artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega; artikli asendajad; erandid; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga, määrava artikliga, ilma artiklita; 3. omadussõna: -ing-, -ed-lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad; täiend- ja öeldistäiteline omadussõna; omastavad ja näitavad omadussõnad; liitomadussõnad; omadussõna tegusõna järel; so ja such, enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul; võrdlusvormid (not) as...as, not enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised võrdlusastmed; little + loendatav / loendamatu nimisõna; omadussõna + to-infinitiiv / that osalause : I-m happy to see them again / He was happy that they were coming to the party; 4. arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad mõõtühikud; 5. asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every, each, all, both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesõnad it, there; 6. tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive, Past Perfect Progressive, Future Perfect, passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Past Progressive, Past Perfect, Future Simple; 7. tegusõna tüübid, põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn-t, ought to, shall, should, will, would, need, needn-t, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused (Conditional I, II, III); ajamääruslaused; tegusõna mittepöördelised vormid: tegevusnimi ja konstruktsioonid (sihitis infinitiiviga, for-tarind infinitiiviga); gerundium (-ing-vorm) tegusõnade ja eessõnade järel, aluse ja sihitisena; oleviku ja mineviku kesksõna (the Participle), konstruktsioonid: sihitis kesksõnaga ja iseseisev kesksõnaline tarind; aegade ühildumine kaudses kõnes; 8. määrsõna: määrsõna liigid, funktsioonid, struktuur; määrsõna koht lauses; mitmetähenduslikud määrsõnad badly, rather, right, shortly, so, still; kahe erineva vormiga määrsõnad loud/loudly, quick/quickly, cheap/cheaply jt; omadussõnadega vormilt ühtelangevad määrsõnad fast, hard, late, little, long, loud, much, right, well jt; eessõnadega vormilt ühtelangevad määrsõnad about, along, but, by, off, round, since jt; partiklitega ühtelangevad määrsõnad about, along, away, by, down, in, off, on, out, over, through, up jt; sidesõnadega ühtelangevad määrsõnad after, before, but, since, when, where; 9. eessõna: ajamäärustes esinevad eessõnad after, before, between, in, on, for, until, till since, from...to /till, by; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, near, under, above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite, round, next to /beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in, with, without; eessõnalised fraasid at the beginning of, by means of jt; nimi- ja omadussõnad, mis nõuavad enda ees teatud eessõna by car, for sale, at last jt; nimi-, omadus- ja tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna advice on, afraid of, belong to; 10. lauseõpetus: kõrvallaused; fraaside ja lausete ühendamine; it ja there lause algul;


teksti seostamine tervikuks (cohesion); idioomid keeles; 11. sidesõna: siduvad sidesõnad as well as, besides, moreover, not only...but also; vastandavad sidesõnad however, nevertheless, only, still, yet; põhjuslik sidesõna for; järelduslikud sidesõnad consequently, then, therefore; alus-, sihitis- ja öeldistäitelauseid alustavad sidesõnad that, if, whether, who, whose, what, which, whoever, whatever, whichever, how, when, where, why, however, whenever, wherever; ajamääruslauseid alustavad sidesõnad as, when, after, before, since, until/till, whenever, while, as long as, all the time, by the time; viisimäärust alustavad sidesõnad how, however, the way; võrdlusmääruslauseid alustavad sidesõnad as if, like; kordav sidesõna the...the; otstarbemääruslauseid alustavad sidesõnad in order + to + infinitiiv; põhjusmääruslauseid alustavad sidesõnad since, now; tagajärjemääruslauseid alustav sidesõna so; tingimusmääruslauseid alustavad sidesõnad even if, in case, once, providing, on condition, supposing; mööndusmääruslauseid alustavad sidesõnad although, even if; piiramist ja varutingimust väljendavaid määruslauseid alustav sidesõna except that; 12. sõnatuletus: sõnade liitmine; ees- ja järelliited; tähtsamad nimisõnu tuletavad järelliited -er/-or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, -ence/-ance, -ess, -hood, -ity, -ship, -th; tähtsamad omadussõnu tuletavad järelliited -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y, -ward; tähtsamad omadussõnu tuletavad eesliited anti-, non-, post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-); tähtsamad tegusõnu tuletavad järelliited -ate, -en, -fy/-ify; tähtsamad tegusõnu tuletavad eesliited co-, counter-, de-, dis-, ex-, fore-, inter-, mis-, over-, out-, pre-, re-, sub-, trans-, un-, under-; 13. õigekiri: lühivormid; sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhud; liidetega vormid; sõnade poolitamine; koma kasutamise põhijuhud.

Õpitulemused

1. Kuulamisel gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab erinevate kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid

eeldusel, et need on lähedased standardkeelele; 2) suudab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ja -teateid, et saada vajalikku infot; 3) oskab eristada selgelt väljendatud tooni ja suhtumist, panna tähele

rõhuasetusi ja mõttefraase; 4) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud

elementide kaudu; 5) teab oma emakeeles enamkasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi

ning oskab neid teadmisi kasutada võõrkeelset teksti kuulates; 6) suudab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi; 7) suudab jälgida lühiloengut (5 - 10 min) ning eristada sellest olulist infot.

2. Kõnelemisel gümnaasiumi lõpetaja: 1) kasutab vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku; 2) oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma

vaateid ja seisukohti; 3) tunneb suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada; 4) oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel; 5) oskab vahetada infot, esitada küsimusi ja väljendada oma mõtteid

ühiskondlike probleemide ja sündmuste kohta; 6) oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid.

3. Lugemisel gümnaasiumi lõpetaja: 1) suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste, nende hulgas

mitmesuguseid kasutamisjuhiseid;


2) suudab määratleda teksti peaideed (mis on kas välja öeldud või millele on vihjatud) ja autori eesmärke;

3) oskab leida tekstist vajalikku või huvipakkuvat infot; 4) oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid,

skeeme, erinevaid kirjapilte; 5) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale

tuntud elementide kaudu (liitsõna üksikkomponendid ja sõnaliited); 6) teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi

ning oskab neid teadmisi kasutada võõrkeelset teksti lugedes; 7) oskab leida õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest allikatest,

seda valida ja kasutada; 8) oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

4. Kirjutamisel gümnaasiumi lõpetaja: 1) oskab kirjutada teateid, ametlikke ja mitteametlikke kirju; 2) oskab loetu ja kuuldu põhjal märkmeid teha, olulist kokku võtta; 3) oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele; 4) oskab kirjutada elulookirjeldust (CV); 5) oskab kirjutada kirjeldavaid, analüüsivaid ja arutlevaid kirjandeid,

referaate ja lühiartikleid ajalehele; 6) tunneb õigekirja ja lausemärgistusi, vajadusel oskab neid kontrollida

teatmeteoste abil; 7) oskab liigendada ja vormistada erinevaid tekste.


• JÕUL, M., LÄTT, V., MERE, K., SASS, E., TÜRK, Ü., VILU, M. Year 12 Handbook (Käsiraamat). Tallinn: Riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, 2001.

• LÄÄNEMETS, U. Everyday topics. Tallinn, Koolibri, 1999. • Time Magazine ja interneti artiklid.

Õppesisu

Õppesisu Jrk. Nr.


Keele- teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

1. First Impressions Esmased muljed

1, 2, 4, 6, 7, 8

1, 3, 5, 6, 8

2, 3, 5, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 4 ühiskonnaõpetus

2. Home & Family Kodu & Perekond

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

1, 2, 3, 4, 6

2, 3, 5, 7, 8, 9, 10, 13

1, 2, 3, 4 geograafia, kultuurilugu

3. Education & Selling Haridus & Müük

2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 3, 4, 5, 7

2, 3, 5, 7, 8, 9, 10, 13

1, 2, 3, 4 majandusõpetus, kirjandus

4. Marketing & CV Turg & CV

2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

1, 4, 5, 6 2, 3, 5, 7, 8, 9, 10, 13

1, 2, 3, 4 majandusõpetus, kõnekunst

5. Food & Drink 1, 2, 3, 4, 1, 2, 3, 4, 2, 3, 5, 7, 8, 1, 2, 3, 4 kultuurilugu,


Õppesisu Jrk. Nr.


Keele- teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

Toit & Jook 6, 7, 8, 10 8 9, 10, 13 ajalugu

6. Health & Fitness Tervis

1, 3, 4, 5, 6, 7, 9

1, 2, 3, 4, 5, 6, 8

2, 3, 5, 7, 8, 9, 10, 11, 13

1, 2, 3, 4 ühiskonnaõpetus, kirjandus

7. Society Ühiskond

4, 5, 7, 8, 9, 10

3, 4, 5, 6, 7

2, 3, 5, 7, 8, 9, 10, 12, 13

1, 2, 3, 4 geograafia, ühiskonnaõpetus, kõnekunst, kirjandus

8. Music & Entertainment Muusika & Vabaaeg

2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 3, 6, 8

2, 3, 5, 7, 8, 9, 10, 13

1, 2, 3, 4 muusika, meediaõpetus, kirjandus, kõnekunst

9. Global Problems Globaalsed probleemid

1, 3, 7, 8, 9, 10

4, 5, 6, 7 2, 3, 5, 7, 8, 9, 10, 12, 13

1, 2, 3, 4 geograafia, ühiskonnaõpetus, ajalugu

10. Speeches Kõned

1, 2, 3, 4, 5

1, 2, 3, 4, 7

2, 3, 5, 7, 8, 9, 10, 13

1, 2, 3, 4 kõnekunst


Saksa keel (B - keel)


Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab B - keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevases

situatsioonis suhelda; lugeda ja mõista võõrkeelseid originaaltekste; 2. huvitub võõrkeelte õppimisest, on võimeline enesetäiendamiseks võõrkeeltes; 3. suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada ja teisi võõrkeeli

juurde õppida; 4. kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise ja -võtteid; 5. omandab lugemisvilumuse, mõistab ja oskab tõlgendada erinevaid tekste

(ilukirjanduslik, populaarteaduslik jne); 6. julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes; 7. suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest ja vestlusest; 8. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; 9. tunneb õpitava keele maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme,

nende kasutamist kõnes ja kirjas; 10. tunneb huvi õpitava keele maade kultuuri ja kirjanduse vastu.

Ainealased pädevused

Gümnaasiumi lõpetaja on võimeline: 1. kasutama võõrkeelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikes, õpi- kui ka

tööalastes situatsioonides; 2. mõistma keerukamate tekstide põhisisu, mis käsitleb nii abstraktseid kui ka

konkreetseid teemasid ning erialaseid diskussioone; 3. spontaanselt ja ladusalt vestlema saksa keelt emakeelena kõnelejatega; 4. selgelt ja üksikasjalikult käsitlema laia teemaderingi ja selgitama oma seisukohti,

tuues välja poolt- ja vastuargumente; 5. kasutama suhtlusetiketti; 6. kirjutama elulookirjeldust (CV), ametlikke ja mitteametlikke kirju; 7. täitma ankeete ja küsimustikke; 8. kirjutama kirjeldavaid, analüüsivaid ja arutlevaid kirjandeid, esseesid ja referaate; 9. leidma ja kasutama võõrkeelset infot erinevatest sõnaraamatutest,

teatmeteostest ja muudest infoallikatest; 10. aru saama saksakeelsete teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust; 11. tuletama tundmatute sõnade tähendust konteksti abil.

Õpitulemused

Gümnaasiumi õpilane kuulamisel: 1. mõistab erinevate kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid 2. suudab jälgida raadio ja TV uudiseid, et saada vajalikku infot 3. oskab eristada selgelt väljendatud tooni ja suhtumist, panna tähele rõhuasetusi ja

mõttefraase;


4. oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;

5. teab oma emakeeles enamkasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid teadmisi kasutada võõrkeelset teksti kuulates;

6. suudab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi; 7. suudab jälgida nii lühiloengut (5–10 min) kui ka pikemat loengut (kuni 45 min)

ning eristada sellest olulist infot.

Gümnaasiumi õpilane kõnelemisel: 1. kasutab vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku; 2. oskab vestelda põhitemaatika ulatuses; 3. oskab vestelda telefoni teel; 4. tunneb suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada; 5. oskab suhelda õpitud temaatika piires nii vahetult kui ka telefoni teel; 6. oskab vahetada ja edastada infot, esitada ning vastata küsimustele; 7. hääldada kõiki võõrhäälikuid korrektselt; 8. kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga.

Gümnaasiumi õpilane lugemisel: 1. suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste, nende hulgas mitmesuguseid

kasutamisjuhiseid; 2. suudab määratleda teksti peaideed (mis on kas välja öeldud või millele on

vihjatud) ja autori eesmärke; 3. oskab leida tekstist vajalikku või huvipakkuvat infot; 4. oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme,

erinevaid kirjapilte; 5. oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud

elementide kaudu (liitsõna üksikkomponendid ja sõnaliited); 6. teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab

neid teadmisi kasutada võõrkeelset teksti lugedes; 7. oskab leida õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest allikatest, seda valida

ja kasutada; 8. oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Gümnaasiumi õpilane kirjutamisel: 1. oskab loetu ja kuuldu põhjal märkmeid teha, olulist kokku võtta; 2. tunneb õigekirja ja lausemärgistusi, vajadusel oskab neid kontrollida

teatmeteoste abil; 3. oskab täita ankeete ja vastata küsimsutele; 4. oskab kirjutada kirja või elektronkirja kasutades õpitud keelendeid; 5. kirjutada lühijutukesi. 6. oskab kirjutada kirjeldavaid ja arutlevaid kirjandeid, referaate; 7. oskab liigendada erinevaid tekste; 8. oskab kirja panna kuuldud oluliste infot; 9. oskab kirjutada teateid, ametlikke ja mitteametlikke kirju

Kasutatud õppekirjandus

• FUNK, H., KOENIG, H. Eurolingua Deutsch 1. Berlin: Cornelsen Verlag, 1996. • FUNK, H., KOENIG, H. Eurolingua Deutsch 1. Kursleiterhandbuch. Berlin: Cornelsen

Verlag, 1999.


• AUFDERSTRAßE, H., MÜLLER, J., STORZ, T. Delfin. Lehrwerk für Deutsch als Fremdsprache. Ismaning: Max Hueber Verlag, 2000.

Õppesisu KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD









KEELETEADMISED

1. nimisõna soo määramine (rakendamine/aktiivselt); nimisõna mitmuse moodustamise tüübid, homonüümsete nimisõnade mitmus (passiivselt); ainult ainsuses või mitmuses kasutatavad nimisõnad; nimisõna käändkonnad (aktiivselt);

2. artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine; artikli kasutamine üldnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega, geograafiliste ja isikunimedega (aktiivselt);

3. omadussõna öeldistäite ja täiendina; võrdlusastmed; als ja wie kasutamine; omadussõna substantiveerimine; käänamine (aktiivselt);

4. arvsõnad ja mõõtühikud (aktiivselt); 5. asesõna: isikuliste, omastavate, näitavate (dieser, jener, der) ja siduvate ( der, die, das)

asesõnade käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ) ja kasutamine; umbisikuline asesõna es kindlates väljendites; umbmäärased asesõnad man , jeder, jemand, niemand, etwas, nichts, alle(s) (aktiivselt);

6. tegusõna: reeglipäraste ja ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid, enesekohaste tegusõnade pööramine indikatiivi aktiivi kõigis ajavormides (aktiivselt); modaaltegusõnade tähendus, kasutamine infinitiiviga ja põhiverbina (aktiivselt); modaalverb + infinitiiv – perfekti moodustamine (passiivselt);

7. indikatiivi aktiivi ajavormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I moodustamine ja kasutamine (aktiivselt);

8. käskiv kõneviis: moodustamine ja kasutamine (aktiivselt); 9. konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum ja Konditional I moodustamine;

konjunktiivi kasutamine soovide ja võimalikkuse väljendamiseks, viisakates küsimustes, irreaalsetes tingimus- ja võrdluslausetes (aktiivselt);

10. passiiv: Vorgangspassiv, Zustandspassiv (Präsens, Präteritum) (aktiivselt); von ja durch kasutamine kolmeliikmelises isikulises passiivis (passiivselt);

11. infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, haben...zu, sein...zu ; infinitiivi substantiveerimine (aktiivselt);

12. kesksõnad Partizip I ja Partizip II (passiivselt); 13. tegusõnade rektsioon (aktiivselt);


14. eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga ( an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor, zwischen); eessõnad daativiga (aus, außer, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach, seit, von, zu; eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang); eessõnad genitiiviga (außerhalb, innerhalb, trotz, während, wegen (aktiivselt); (anhand, anläßlich, anstelle, aufgrundseitensdiesseits, jenseits, oberhalb, unterhalb, statt) (passiivselt);

15. määrsõna: koha-, aja-, viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad; määrsõnadevõrdlusastmed;

16. lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lauseliikmed (alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend); lausemudelid öeldise pöördelise vormi asukoha järgi; verb

I - II kursus

Teema Eesmärgid Õppesisu Keele- teadmised

Õpi- tulemused

Integratsioon

1.Gegenseitiges Kennenlernen

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1 5, 7, 14, 16, 19

1, 5, 7, 8, 10, 11, 12, 13, 15, 16, 17, 23, 26

eesti keel, geograafia

2. Wortschatzarbeit 1, 2, 3, 4 2 4, 12, 13, 19, 21

eesti keel, inglise keel

3. Grammatikarbeit 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10

1 7, 14, 16, 19

3, 5, 6, 7, 8, 11, 12, 13, 15, 16, 17, 22

eesti keel

4. Zahlen 1, 8 4 12, 13 eesti keel 5. Geographie 1, 4, 5, 6, 8,

9 1, 4, 5 1, 2, 4, 5, 7,

19 3, 5, 6, 7, 8, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 18, 21, 22, 23

geograafia, ajalugu, eesti keel

6. Telefongespräche 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 3, 6 2, 5, 7, 19 1, 2, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 19, 24, 26

eesti keel

7. Unbestimmter Artikel

4 1, 2 3, 4, 12, 19, 21, 23

inglise keel

8. Plaudereien im Café

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 3, 6 1, 2, 5, 7, 19 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 23

majandusõpetus eesti keel

9. Gemeinsame Freizeitaktivitäten

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

3, 6 1, 2, 4, 5, 7 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 16, 17, 23, 25

eesti keel

10. Familie, Verwandtschaft

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2 1, 2, 5, 7, 19 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 25, 26

eesti keel, ühiskonnaõpetus


III - IV kursus

Teema Eesmärgid Õppesisu Keele-teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

1. Kleidungsstücke und Farben

1, 2, 3, 4, 6, 7, 8

1, 6 1, 2, 3 3, 4, 7, 8, 11, 18, 21, 23

eesti keel

2. Sprache im Kurs 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9

1 8 1, 2, 3, 8, 12, 23

eesti keel

3. Brief (Liebesbriefe) 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10

1, 2 7 8, 10, 12, 25 eesti keel

4. Mein Tagesablauf/ Schule/Fächer (Reflexive Verben)

1, 2, 3, 4, 5, 6, 8

1, 6, 7, 8 7, 14 12, 25 eesti keel

5. Mein Zuhause/ Mein Zimmer

1, 2, 3, 4, 6, 7, 8

1, 6 3, 7, 14 12, 25 eesti keel

6. Orientierung in der Stadt / Den Weg beschreiben

1, 4, 5, 6, 8, 9 1, 6 14, 7 1, 3, 8, 13, 23

geograafia, ajalugu, eesti keel

7. Aufforde- rungen, Bitten, Ratschläge

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

6 8 2, 7, 8 eesti keel

8. Modalverben 7, 8 1 7 23, 16 inglise keel 9. Kalender, Feste, Feiertage

4, 8 1, 6 14, 7 24 eesti keel

10. Ferien, Freizeit, Wochenende

5, 6, 7, 8 1, 3, 6, 8 16, 7 1, 8, 11, 12, 13, 14, 16, 22, 23

eesti keel vene keel

10. Lebensläufe (Präteritum, Perfekt)

4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1, 2, 7 7 3, 8, 10, 16, 22

eesti keel, ühiskonna- õpetus

V - VI kursus


Õpi-tulemused

Integratsioon

1. Land, Leute (das Adjektiv)

1, 2, 3, 4, 6, 9, 10

3, 4, 5 3, 14, 18 3, 4, 7, 8, 11 eesti keel, geograafia, inimeseõpetus

2. Essen und Trinken, Deklination der Substantive

1 - 3, 6 - 10 6 1, 2, 4, 5 2, 7, 8 eesti keel, inglise keel, käsitöö, kodundus

3. Schule und Karriere (Futurum I)

1 - 7, 9 -10 7 5, 7, 9, 11 3, 8, 10, 16, 22

eesti keel, tööalane karjäär ja selle kujundamine, psühholoogia

4. Wünsche und Wirklichkeit

1 - 10 1, 2, 7 13, 14, 16, 19

1, 2, 5, 6, 24, 25, 26

eesti keel, tööalane karjäär, infotehno-loogia, meedia



Õpi-tulemused

Integratsioon

5. Sport und Gesundheit

1 - 4, 8 - 10 1, 3, 6, 8 7, 12, 13 10, 14, 16, 18, 19, 20, 21

eesti keel, inglise keel, inimeseõpetus, kehaline kasvatus

6. Humor und Alltag 1, 2, 3, 5, 7, 9, 10

2, 3, 4, 6 7, 14 5, 6, 7, 9, 10, 12, 16

eesti keel, ajalugu, kunst, muusika

7. Politik, Geschichte, Zukunft (passive Grammatik)

1 - 7, 9 - 10 4, 5, 8 7 - 19 1 - 6, 14 - 21, 22-26

eesti keel, ajalugu, muusika, kunst

8. Kultur und Freizeit 5, 6, 7, 8 1, 3, 6, 8 7, 16 1, 8, 11, 12, 13, 14, 16, 22, 23

eesti keel, inglise keel, ühiskonna-õpetus


Vene keel (B - keel)


Õpilane 1. huvitub võõrkeelte õppimisest ja on võimeline enesetäiendamiseks vene keeles; 2. kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid; 3. omandab lugemisvilumuse, oskab ja mõistab tõlgendada erinevaid tekste, oskab

kasutada sõnaraamatuid; 4. julgeb ja oskab suhelda vene keeles; 5. suudab aru saada erinevate inimeste venekeelsest kõnest; 6. oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; 7. tunneb vene keelele ja kultuurile omaseid käitumis- ja suhtlusnorme, nende

kasutamist kõnes ja kirjas; 8. tunneb huvi vene kultuuri ja kirjanduse vastu; 9. suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada.


Gümnaasiumi lõpetaja on suuteline 1. suhtlema riiklikus õppekavas ettenähtud teemadel nii kõnes kui kirjas; 2. mõistma video- ja audiomaterjali; 3. leidma tekstist vajalikku infot, peaideed; 4. tegema kokkuvõtteid loetu põhjal; 5. tuletama sõnu ja moodustama lauseid; 6. lugema ja mõistma silte, juhiseid, kirjeldusi; 7. aru saama ja kasutama vajadusel vanasõnu ja kõnekäände; 8. koostama ja esitama küsimusi; 9. koostama ja esitama dialooge; 10. jutustama teksti; 11. kirjutama esseed (kirjandit);

Gümnaasiumi lõpetaja on võimeline 1. koostama küllakutset, kirjutama õnnitluskaarti, avaldust, kuulutust; 2. kirjutama isiklikke ja ametikirju; 3. kirjutama CV-d; 4. täitma teste, ankeete, muid dokumente; 5. kasutama vene keele etiketti; 6. vestlema telefoniga; 7. tervitama ja pöörduma; 8. paluma selgitust; 9. kasutama teksti mõistmiseks jooniseid ja pealkirju; 10. kasutama sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; 11. kirjeldama pilti, fotot, maali; 12. täiendama end vajaduse korral vene keeles.


Õpitulemused

Õpilane oskab 1. suhelda riiklikus õppekavas ettenähtud teemadel; 2. tervitada ja pöörduda; 3. paluda selgitust; 4. alustada teemat, anda edasi teiste poolt öeldut, anda juhiseid; 5. vestelda ilmast ja tervisest; 6. öelda komplimente, esitada kutset, väljendada tänu ja kaastunnet, vaimustust ja

kahtlust; 7. ettepanekut teha ja sellest keelduda; 8. teha kokkuvõtteid loetud teksti põhjal; 9. leida tekstist peaideed; 10. leida tekstist talle vajalikku infot ja kirjutama kokkuvõtet; 11. kasutada teksti mõistmiseks jooniseid ja pealkirju; 12. jutustada teksti; 13. sõnatuletust; 14. lausemoodustust; 15. kasutada tegusõnu, arvsõnu (põhi-ja järgarve), asesõnu, sidesõnu; 16. kasutada kõnes omadussõnu (võrdlusastmed) ja nimisõnu (ka pärisnimed) koos

eessõnadega ja ilma; 17. kasutada sünonüüme ja antonüüme; 18. lugeda ja mõista silte, hinnakirju, juhiseid, kirjeldusi; 19. lugeda ja mõista ilukirjanduslikke tekste, artikleid, vanasõnu ja kõnekäände; 20. kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; 21. rahvusvaheliste sõnade tähendusi; 22. anda nõu, avaldada nõusolekut; 23. täita teste, ankeete; 24. koostada ja esitada dialoogi; 25. koostada ja esitada küsimusi; 26. vestelda telefoniga; 27. kirjutada lihtsaid isiklikke teateid ja kirju, õnnitlusi; 28. mõista video- ja audiomaterjali; 29. kirjutada CV; 30. teadma vene keele etiketi elemente ja oskama neid kasutada.

Õppesisu

KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD 1. MINA: mina isiksusena teiste seas, eripära, võimed, eelistused, tugevused ja

nõrkused. 2. PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid perekonnas, õigused ja kohustused,

kodu ja kasvatus, perekonna eelarve. 3. SÕBRAD: sõpruskonnavälised suhted; sotsiaalsed probleemid. 4. KESKKOND, EESTI, MAAILM: loodus ja looduskaitse, loodusrikkused, kliima, maa ja







KEELETEADMISED

1. nimisõna: eessõna + nimisõna käändeline vorm; pärisnimede käänamine (у Пяйви, с Андресом);

2. omadussõna: ühildumine nimisõnadega soos, arvus, käändes; võrdlusastmed. Omadussõna öeldistäitena;

3. arvsõnad ja mõõtühikud: arvsõnade käänamine; aasta, kaugus, pindala. Järgarvude ühildumine nimisõnadega soos, käändes ja arvus;

4. asesõna: asesõnade käänamine; 5. tegusõna: sihilised ja sihitud tegusõnad. Liikumisverbid везти/возить,

вести/водить eesliidetega ja ilma. Tegusõnade ajavormid. Tähenduslikult lähedaste tegusõnade rektsioon (nt понимать – что? разбираться – в чем?). Tingiv kõneviis. Enamkasutatavad tegusõnavormid (говорящий, видевший, читаемый, проигранный; думая, заметив, написана);

6. eessõna: несмотря на …, за (за какой срок?), в связи с …, из-за, в течение, между, с …по, с …до, от … до. Eessõnade sünonüümika;

7. sidesõnad: и, да, но; так как, потому что, если, ни …, ни; а также и; как … так и; не …, а; не только …, но и …;

8. lausemoodustus: ühilduv ja mitteühilduv täiend, üte, liitöeldis ja kesksõna lihtlauses; liitlause (rind- ja põimlause), kõrvallause (alus-, sihitis- ja määruslause);

9. sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; liited, tunnused; 10. õigekiri: käänd- ja pöörsõnade lõpud. Eesliidete ja eessõnade õigekiri.

Enamkasutatavate arv- ja asesõnade õigekiri. Pärisnimede translitereerimine (Пеэтер, Сааремаа, Эльва, Египет, Отепяэ);

11. praktiline stilistika ja keelendid: sünonüümid, antonüümid, viited; subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmärki, seisundit väljendavad keelendid; kõne-, teadusliku, publitsistika- ja ametikeele stilistilised iseärasused; isikulised ja umbisikulised tarindid (ученые доказали, что…; учеными доказано, что…); enamkasutatavad ühiskondlik-poliitilised, üldteaduslikud, meditsiini-, spordi-, psühholoogia-, sotsioloogia- ja loodusterminid.


• METSA, A. Твой собеседник. Tallinn: Koolibri, 1997. • METSA, A. Твой собеседник. Tallinn: Koolibri, 2001. • ZAMKOVAJA, N. & MOISSEJENKO, O. Трудно быть молодым. Tallinn: Koolibri, 2001. • Õpikute juurde kuuluvad kassetid. • ZAMKOVAJA, N. & MOISSEJENKO, O. Тесты для подготовки к экзамену по

русскому языку. Tallinn: Koolibri, 2001. • MANGUS I. Быстро и успешно. Учебник и рабочая тетрадь для 10. класса.

Tallinn: Tea, 2006.

Õppesisu

Õppesisu Teema Eesmärgid Kõne-

arendus Keele-

teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

Mina /minu eripära, võimed, eelistused,

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

1 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

1, 2, 3, 4 psühholoogia, karjääri-planeerimine


Õppesisu Teema Eesmärgid Kõne-

arendus Keele-

teadmised

Õpi-tulemused

Integratsioon

tugevused ja nõrkused/

Perekond ja kodu /abielu, rollid perekonnas, õigused ja kohustused, kodu ja kasvatus/

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

2 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

1, 2, 3, 4 psühholoogia, ühiskonnaõpetus

Sõbrad /sõpruskonna-välised suhted, sotsiaalsed probleemid/

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

3 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

1, 2, 3, 4 psühholoogia

Õpitavat keelt kõnelevad maad /kultuur/

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10

5 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

1, 2, 3, 4 geograafia, kunst, kultuurilugu

III ja IV kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Perekond ja kodu - abielu, rollid perekonnas, õigused ja kohustused, kodu ja kasvatus

1, 2, 3, 4, 5, 6, 8 1, 3, 4, 6, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 20, 21, 22, 24, 25, 30

inimeseõpetus, karjääriplaneerimine

2. Keskkond, Eesti, maailm - loodus ja looduskaitse, loodusrikkus. Kliima, maa ja linn, kultuuritavad

1, 2, 3, 4, 5, 6, 9 1, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 24, 25, 28

ajalugu, bioloogia, muusika, ühiskonnaõpetus, eesti keel

3. Harrastused ja kultuur -infoühiskond ja selle probleemid, teater, muusika, kino

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 1, 8, 9, 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 25

avalik esinemine, kirjalik eneseväljendus, karjääriplaneerimine

4. Õpitavat keelt kõnelevad maad – valitsemiskord, kultuur, rahvusvahelised suhted

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 4, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 28, 30

ajalugu, ühiskonnaõpetus, kultuurilugu, muusika

V ja VI kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Õppimine ja töö – haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja Venemaal. Töö ja tööpuudus

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30

karjääriplaneerimine, matemaatika, ajalugu, majandusõpetus, infotehnoloogia

2. Harrastused ja kultuur - looming, meedia, reklaam ja selle

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9

1, 4, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16,

infotehnoloogia, kultuurilugu,


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon roll

17, 18, 20, 21, 24, 26, 28, 30, 27

kirjandus, avalik esinemine, matemaatika, muusika

3. Igapäevased tegevused -tervislikud eluviisid, toitumine, suhtlemine teeninduses, abiandmine õnnetuses

2, 3, 4, 5, 6, 9 1, 3, 4, 7, 8, 9, 10, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 23, 26, 30

psühholoogia, bioloogia

4. Keskkond - Eesti, maailm - Eesti valitsemiskord, majandus, rahvusvahelised suhted

1, 2, 3, 4 1, 3, 4, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 25, 28, 30

majandusõpetus, ühiskonnaõpetus, geograafia


Matemaatika


Õpilane: 1. mõistab matemaatika olemust ja otstarvet; 2. arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks mitmesuguste

ülesannete lahendamisel; 3. arendab loogilist mõtlemist ja ruumikujutlust; 4. õpib mõistma ja eristama funktsionaalseid ja stohhastilisi protsesse ning vastavaid

seoseid; 5. omandab täpse, lühida ja argumenteeritud väljendusoskuse koos matemaatiliste

sümbolite kasutamisega; 6. suudab adekvaatselt hinnata oma matemaatilisi võimeid ja saavutab kindluse

nende rakendamisel; 7. omandab ainekavaga määratud õpitulemused; 8. õpib tundma avastamis- ja loomisrõõmu.


Gümnaasiumi lõpetaja on võimeline: 1. mõistma matemaatika olemust ning matemaatika otstarvet ja tähtsust

inimtegevuses ning kultuuri arengus; 2. omandama ainekavaga fikseeritud matemaatilised faktiteadmised ja meetodid ning

oskab neid kasutada mitmesuguste ülesannete lahendamisel; 3. arendama loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust; 4. omandama täpse ja lühida väljendusoskuse koos matemaatiliste sümbolite

kasutamisega. Gümnaasiumi lõpetaja suudab:

1. suudab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutil; 2. sooritada tehteid astmete ja juurtega, teisendades viimased murrulise astendajaga

astmeteks; 3. teisendada lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi; 4. lahendada ühe tundmatuga lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid ning nendeks

taanduvaid võrrandeid; 5. lahendada kahe tundmatuga lineaarvõrrandite ja lihtsamate ruutvõrrandite

süsteeme; 6. lahendada lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi; 7. lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme; 8. kasutada taandamisvalemeid (trigonomeetria); 9. teisendada trigonomeetrilisi avaldisi, kasutades õpitud valemeid; 10. lahendada kolmnurki; 11. arvutada kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala; 12. arvutada ringjoone kaare pikkust ja sektori pindala; 13. sooritada tehteid vektoritega nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul; 14. kasutada koordinaatide meetodit ülesannete lahendamisel;


15. koostada sirge võrrandit, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga;

16. koostada ringjoone ja parabooli võrrandit; 17. joonestada sirgeid, ringjooni ja paraboole nende võrrandite järgi; 18. leida kahe joone lõikepunkte; 19. lahendada aritmeetilise ja geomeetrilise jada ülesandeid; 20. kirjeldada graafikuga antud suvalist funktsiooni õpitud omaduste piires; 21. skitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid; 22. leida lihtsamate funktsioonide korral pöördfunktsiooni; 23. lahendada ülesandeid liitprotsendilisele kasvamisele ja kahanemisele; 24. logaritmida ja potentseerida lihtsamaid avaldisi; 25. lahendada lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning trigonomeetrilisi

põhivõrrandeid; 26. lahendada lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrratusi, kasutades vastavate

funktsioonide omadusi; 27. leida ainekavaga määratud funktsioonide ning nende summa, vahe, korrutise ja

jagatise tuletisi; 28. uurida funktsiooni (leida määramispiirkonda, nullkohti, positiivsus- ja

negatiivsuspiirkondi, kasvamis- ja kahanemisvahemikke, maksimum- ja miinimumpunkte);

29. lahendada lihtsamaid ekstreemumülesandeid; 30. arvutada funktsiooni piirväärtust lihtsamatel juhtudel; 31. leida funktsiooni graafiku puutuja võrrandit antud punktis; 32. arvutada sündmuse tõenäosust (ka geomeetrilist); 33. kasutada kombinatoorika lauseid ja valemeid ülesannete lahendamisel; 34. kasutada tõenäosuse liitmis- ja korrutamisvalemeid ülesannete lahendamisel; 35. arvutada juhusliku suuruse jaotuse ainekavas nimetatud arvkarakteristikuid ning

teha nendest järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta; 36. lahendada ülesandeid ühtlasele ja binoomjaotusele; 37. arvutada koordinaatidega antud kahe punkti vahelist kaugust ruumis; 38. lahendada ülesandeid sirgete ja tasandite vastastikusele asendile ruumis; 39. kujutada tasandil ruumilisi kujundeid ja nende tasandilisi lõikeid; 40. arvutada lihtsamate lõigete pindala; 41. arvutada ainekavas nõutud kehade pindala ja ruumala; 42. rakendada trigonomeetria valemeid ja planimeetria-alaseid teadmisi stereomeetria

ülesannete lahendamisel.


• TÕNSO, T., VEELMAA, A. Matemaatika 10. klassile. Mathema, 1996. • TÕNSO, T., VEELMAA, A. Matemaatika 11. klassile. Mathema, 1995. • TÕNSO, T., VEELMAA, A. Matemaatika 12. klassile. Mathema, 1996. • L. LEPMANN, L., LEPMANN, T., VELSKER, K. Matemaatika 10. klassile. Koolibri, 2000. • L. LEPMANN, L., LEPMANN, T., VELSKER, K. Matemaatika 11. klassile. Koolibri, 2001. • L. LEPMANN, L., LEPMANN, T., VELSKER, K. Matemaatika 12. klassile. Koolibri, 2003. • LEPMANN, L., LEPMANN, T., VARUL, H.-M. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika

lõpueksamiks valmistumisel. Koolibri, 2000. • OKS, A., TAPERSON, H. Matemaatika lisamaterjal 10. klassile. Avita, 2005. • OKS, A., TAPERSON, H. Matemaatika lisamaterjal 11. klassile. Avita, 2005. • OKS, A., TAPERSON, H. Matemaatika lisamaterjal 12. klassile. Avita, 2005. • LIND, A. & HAAVASALU, H. Matemaatika ülesanded gümnaasiumile. Ilo, 2002. • V. LUIGELAHT, V. & REIMAN, E. Matemaatika ülesannete kogu. Valgus, 1995.


• UUDELEPP, H., LÕHMUS, A. Eksaminandile matemaatika riigieksamist. Argo, 2007. • AFANASJEVA, H. Valmistu iseseisvalt matemaatika riigieksamiks. Avita, 2001. • Vastustega matemaatikaülesannete kogu riigieksamiks valmistujale. Tallinn: TTÜ,

2000. • LIND, A. Mr matemaatika. Avita, 1998. • VEELMAA, A. Matemaatika lüümikud 10. - 12. klassile. Serk, 1998. • VIHAND, L. Matemaatika 1997.-2006 .aasta matemaatika riigieksamite ülesannete

lahendused. AS Ajakirjade Kirjastus, 2007.

X klass

Õpitulemused

Õpilane: 1. teab ja tunneb ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; 2. teab ja tunneb arvu astendamise ja juurimise tehteid; 3. teab ja tunneb võrrandite ja võrratuste lubatavaid teisendusi; 4. teab ja tunneb võrrandite ja võrratuste lahendite mõisteid; 5. oskab sooritada tehteid astmete ja juurtega, teisendades viimased murrulise

astendajaga astmeteks; 6. oskab teisendada lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi; 7. oskab lahendada ühe tundmatuga lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid ning nendeks

taanduvaid võrrandeid; 8. oskab lahendada kahe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandite süsteeme; 9. oskab lahendada lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi; 10. oskab lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme; 11. teab ja tunneb nurga kraadi ja radiaanimõõtu; 12. teab ja tunneb mistahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi definitsioone; 13. teab ja tunneb trigonomeetria põhiseoseid; 14. teab ja tunneb kolmnurga pindala valemeid, siinus- ja koosinusteoreemi; 15. oskab kasutada taandamisvalemeid; 16. oskab kasutada kahe nurga summa ja vahe ning kahekordse nurga siinuse,

koosinuse ja tangensi valemeid; 17. oskab teisendada trigonomeetrilisi avaldisi kasutades õpitud valemeid; 18. oskab lahendada kolmnurki; 19. oskab arvutada kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala; 20. oskab arvutada ringjoone kaare pikkust ja sektori pindala; 21. teab ja tunneb koordinaatide meetodit; 22. teab ja tunneb vektori mõistet ja tehteid vektoritega; 23. teab ja tunneb vektori koordinaate; 24. teab ja tunneb vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnust; 25. teab ja tunneb joone võrrandi mõistet; 26. teab ja tunneb sirget, ringjoont ja parabooli ning nende võrrandeid; 27. teab ja tunneb sirgete vastastikuseid asendeid tasandil; 28. oskab sooritada tehteid vektoritega nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul; 29. oskab kasutada koordinaatide meetodit ülesannete lahendamisel; 30. oskab koostada sirge võrrandit, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja

algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga; 31. oskab koostada ringjoone ja parabooli võrrandit; 32. oskab joonestada sirgeid, ringjooni ja paraboole nende võrrandite järgi; 33. oskab leida kahe joone lõikepunkte.


I kursus Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon

1. Arvuhulgad N, Z , Q, I ja R, nende omadused.

3, 5 1 ajalugu

2. Ratsionaalarvud ja kümnendmurrud

2, 3, 5, 8 1

3. Piirkonnad arvteljel 3, 4, 5 1 4. Arvu absoluutväärtus 1, 3, 5 7 füüsika 5. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine

1, 2, 3, 6 6

6. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste.

1, 2, 3, 5, 8 2, 5, 6 füüsika, bioloogia, keemia

7. Arvu n-es juur 1, 5 2, 5 8. Tehted astmete ja võrdsete juurijatega juurtega

1, 3 5, 6

II kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid, nendeks taanduvad võrrandid.

1, 2, 3, 4, 6 3, 4, 7 füüsika, majandusõpetus, keemia, arvutiõpetus

2. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandite ja ruutvõrrandite ja lihtsamate ruutvõrrandite süsteemid.

1, 2, 3, 4, 6 3, 4, 8 füüsika, majandusõpetus, keemia, arvutiõpetus

3. Tekstülesanded 1, 2, 3, 6, 8 4, 7, 8 füüsika, majandusõpetus, keemia, eesti keel

4. Lineaar- ja ruutvõrratused. 2, 4, 5, 6 3, 4, 9 arvutiõpetus 5. Intervallide meetod, murdvõrratused.

2, 4, 6 3, 4, 9

6. Ühe muutujaga võrratusesüsteemid.

3, 4 3, 4, 10 majandusõpetus

III kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Nurga mõiste üldistamine, radiaanimõõt

1, 5 11 füüsika

2. Ringjoone kaare pikkus ja sektori pindala.

3, 2, 8 20 füüsika, kunst

3. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid, nende väärtused mõnede nurkade korral.

1, 4, 5 12, 17

4. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast.

1, 4, 5 13

5. Taandamisvalemid 3 15, 17 6. Nurkade summa ja vahe siinus , koosinus ja tangens.

1, 3 16, 17


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 7. Kahekordse nurga siinus koosinus ja tangens.

1, 3 16, 17

8. Siinusteoreem ja koosinusteoreem.

1, 3, 4, 8 14

9. Kolmnurkade lahendamine 2, 3, 6, 8 14, 18, 19 füüsika IV kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Vektori mõiste, vektori koordinaadid.

1, 5 21, 22, 23 füüsika

2. Vektorite võrdsus, vastandvektor, nullvektor, vektori pikkus.

1, 2, 3, 5 22, 24, 29 füüsika

3. Vektorite liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul)

1, 2, 3 22, 28 füüsika

4. Vektor projektsioonid koordinaattelgedel, vektori komponendid.

1, 2, 3 21 füüsika

5. Kahe vektori skalaarkorrutis, vektorite ristseis.

1, 2, 5 22, 24, 28

6. Joone võrrandi mõiste. 1, 4 25, 26 geograafia, arvutiõpetus

7. Sirge võrrandi erikujud (tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga, punkti ja tõusuga)

1, 4, 5 26, 29, 30

8. Sirge üldvõrrand 1, 4, 5 26 9. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil.

1, 2, 3, 6 27, 32

10. Nurk kahe sirge vahel 2, 3 24, 27 11. Ringjoone võrrand 1, 3 26, 29, 31, 32 12. Joonte lõikumisülesanne 3, 4, 8 32, 33 arvutiõpetus

XI klass

Õpitulemused

Õpilane: 1. teab ja tunneb arvujada mõistet, aritmeetilise ja geomeetrilise jada mõisteid,

aritmeetilise ja geomeetrilise jada üldliikme ja n esimese liikme summa valemit; 2. teab ja tunneb hääbuva geomeetrilise jada summa valemit; 3. teab ja tunneb jada piirväärtuse olemust ja tähist; 4. teab ja tunneb funktsiooni mõistet, üldtähist ja funktsiooni käigu uurimisega

seonduvaid mõisteid; 5. teab ja tunneb pöördfunktsiooni mõistet; 6. teab ja tunneb paaris ja paaritu funktsiooni mõistet; 7. teab ja tunneb õpitud funktsioone, nende graafikuid ja peamisi omadusi; 8. oskab lahendada aritmeetilise ja geomeetrilise jada ülesandeid; 9. oskab kirjeldada graafikuga antud suvalist funktsiooni õpitud omaduste piires;


10. oskab skitseerida õpitud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid; 11. oskab leida lihtsamate funktsioonide korral pöördfunktsiooni; 12. teab ja tunneb reaalarvulise astendajaga astme mõistet; 13. teab ja tunneb liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust ja vastavaid

valemeid; 14. teab ja tunneb arvu logaritmi ja selle omadusi; 15. teab ja tunneb perioodilise funktsiooni mõistet; 16. oskab lahendada ülesandeid liitprotsendilisele kasvamisele ja kahanemisele; 17. oskab logaritmida ja potentseerida lihtsamaid avaldisi; 18. oskab lahendada lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning

trigonomeetrilisi põhivõrrandeid; 19. oskab lahendada lihtsamaid eksponent ja logaritmvõrratusi, kasutades vastavate

funktsioonide omadusi; 20. teab ja tunneb funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise

geomeetrilist ja füüsikalist tähendust; 21. teab ja tunneb funktsiooni graafiku puutuja mõistet; 22. teab ja tunneb funktsiooni positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna mõistet; 23. teab ja tunneb funktsiooni kasvamise ka kahanemise tunnuseid; 24. teab ja tunneb funktsiooni ekstreemumkoha ja –punkti mõistet ning funktsiooni

ekstreemumkoha leidmise eeskirja; 25. oskab leida õpitud funktsioonide ning nende summa, vahe, korrutise ja jagatise

tuletisi; 26. oskab leida funktsiooni nullkohti ja positiivsus- ning negatiivsuspiirkondi; 27. oskab leida funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikke; 28. oskab leida funktsiooni graafiku maksimum- ja miinimumpunkte ning lahendada

lihtsamaid ekstreemumülesandeid; 29. oskab arvutada funktsiooni piirväärtust lihtsamatel juhtudel; 30. oskab leida funktsiooni graafiku puutuja võrrandit antud punktis.

V kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Arvjada mõiste, jada üldliige 1, 3, 4 1 arvutiõpetus 2. Jada piirväärtus 1 3 3.Aritmeetiline jada 1, 3, 4 1, 8 füüsika 4. Geomeetriline jada 1, 3, 4 1, 8 ajalugu,

keemia 5. Hääbuv geomeetriline jada 1, 3, 4 1, 2, 8 6. Vastavad üldliikme ja summa valemid.

1, 3, 4, 5, 8 1, 2, 8 keemia, bioloogia, majandusõpetus

7. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena.

2 3

VI kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Funktsiooni mõiste ja esitusviisid.

1, 5 4 geograafia, majandusõpetus

2. Funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond

2, 4 4

3. Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid

2, 4, 5 7, 9, 10

4. Paaris- ja paaritu funktsioon. 2, 5 4, 6, 7, 9, 10 5. Negatiivse astendajaga 2, 5 7, 9, 10


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon astmefunktsioon 6. Pöördfunktsioon 2, 5 4, 5, 7, 9, 10, 11 7. Ratsionaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid.

2, 3, 5, 6, 8 7, 9, 10

8. Nullkohad. Positiivsus- ja negatiivsuspiirkond.

1, 2, 3, 5 4, 22, 26

9. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine.

1, 2, 5 4, 23, 24, 27, 28 majandusõpetus

10. Funktsiooni graafiku maksimum- ja miinimumpunktid.

1, 2, 5 4

VII kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Reaalarvulise astendajaga aste.

1, 2 12

2. Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine.

2, 3, 8 13, 16 majandusõpetus, keemia, bioloogia

3. Eksponentfunktsioon. Arve. 1, 4 4, 7, 9, 10 19 4. Arvu logaritm. 1, 4 14 5. Avaldiste logaritmimine ja potenseerimine

2, 4 14, 17

6. Logaritmfunktsioon 1, 4 4, 7, 9, 10, 19 7. Logaritm- ja eksponentvõrrandid

2, 3, 4 14, 17, 18

8. Siinus-, koosinus- ja tangensfunktsioonid.

1, 2, 4 4, 7, 9, 10, 15 füüsika

9. Perioodilised funktsioonid. 1, 5 4, 7, 9, 10, 15 10. Mõisted arcsin m, arccos m ja arctan m.

1, 5 4

11. Trigonomeetrilised võrrandid

2, 3, 4 18

VIII kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus.

1, 5 3, 20, 29

2. Piirväärtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel.

2, 4 3, 20, 29

3. Hetkkiirus. 4, 8 20 füüsika 4. Funktsiooni tuletise mõiste. 1, 5 20 5. Funktsiooni tuletiste arvutamise reeglid.

2, 3 25

6. Tuletiste tabel 2 25 7. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised.

2, 3 25

8. Lihtsamate funktsioonide tuletiste leidmine

2, 3 25

9. Joonepuutuja tõus ja puutuja võrrand.

2, 3, 4 20, 21, 30 arvutiõpetus


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 10. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine.

2, 3, 8 20, 23, 27 majandusõpetus, füüsika

11. Ekstreemumid ja ekstreemum ülesanded.

4, 6, 8 20, 24, 28 füüsika

12. Funktsiooni uurimine. 2, 4, 6, 8 4, 22, 23, 24, 26, 27, 28

majandusõpetus, arvutiõpetus

12. klass

Õpitulemused

Õpilane: 1. teab ja tunneb juhusliku, kindla ja võimatu sündmuse mõistet; 2. teab ja tunneb sündmuse tõenäosuse mõistet; ; 3. teab ja tunneb geomeetrilise tõenäosuse mõistet 4. teab ja tunneb kombinatoorika liitmis- ja korrutamislauset, permutatsioone,

kombinatsioone ja variatsioone ning vastavaid valemeid; 5. teab ja tunneb juhusliku suuruse jaotuse olemust ja õpitud jaotuse

arvkarakteristikuid; 6. teab ja tunneb ühtlase jaotuse olemust; 7. teab ja tunneb Pascali kolmnurka; 8. teab ja tunneb binoomjaotuse olemust ning Bernoulli valemit; 9. oskab arvutada sündmuse tõenäosust (ka geomeetrilist); 10. oskab kasutada kombinatoorika lauseid ja valemeid ülesannete lahendamisel; 11. oskab kasutada tõenäosuse liitmis- ja korrutamisvalemeid ülesannete lahendamisel; 12. oskab arvutada juhusliku suuruse jaotuse õpitud arvkarakteristikuid ning teha

nendest järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta; 13. oskab lahendada ülesandeid ühtlasele ja binoomjaotusele; 14. teab ja tunneb punkti koordinaate ruumis; 15. teab ja tunneb sirgete ja tasandite vastastikuseid asendeid ruumis; 16. teab ja tunneb kahetahulise nurga, kahe sirge ning tasandi ja sirge vahelise nurga

mõisteid; 17. teab ja tunneb õpitud teoreeme sirgete ja tasandite kohta ruumis; 18. teab ja tunneb erinevate tahk- ja pöördkehade liike, nende täispindala ja ruumala

arvutamise valemeid; 19. oskab arvutada koordinaatidega antud kahe punkti vahelist kaugust ruumis; 20. oskab lahendada ülesandeid sirgete ja tasandite vastastikusele asendile ruumis; 21. oskab kujutada tasandil ruumilisi kujundeid ja nende tasandilisi lõikeid; 22. oskab arvutada lihtsamate lõigete pindala; 23. oskab arvutada õpitud kehade pindala ja ruumala; 24. oskab rakendada trigonomeetria valemeid ja planimeetria alaseid teadmisi

stereomeetria ülesannete lahendamisel; 25. teab ja tunneb ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; 26. teab ja tunneb arvu astendamise ja juurimise tehteid; 27. teab ja tunneb võrrandite ja võrratuste lubatavaid teisendusi; 28. teab ja tunneb võrrandite ja võrratuste lahendite mõisteid; 29. oskab sooritada tehteid astmete ja juurtega, teisendades viimased murrulise

astendajaga astmeteks; 30. oskab teisendada lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi; 31. oskab lahendada ühe tundmatuga lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid ning nendeks

taanduvaid võrrandeid; 32. oskab lahendada kahe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandite süsteeme; 33. oskab lahendada lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi;


34. oskab lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme; 35. teab ja tunneb nurga kraadi ja radiaanimõõtu; 36. teab ja tunneb mistahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi definitsioone; 37. teab ja tunneb trigonomeetria põhiseoseid; 38. teab ja tunneb kolmnurga pindala valemeid, siinus- ja koosinusteoreemi; 39. oskab kasutada taandamisvalemeid; 40. oskab kasutada kahe nurga summa ja vahe ning kahekordse nurga siinuse,

koosinuse ja tangensi valemeid; 41. oskab teisendada trigonomeetrilisi avaldisi kasutades õpitud valemeid; 42. oskab lahendada kolmnurki; 43. oskab arvutada kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala; 44. oskab arvutada ringjoone kaare pikkust ja sektori pindala; 45. teab ja tunneb koordinaatide meetodit; 46. teab ja tunneb vektori mõistet ja tehteid vektoritega; 47. teab ja tunneb vektori koordinaate; 48. teab ja tunneb vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnust; 49. teab ja tunneb joone võrrandi mõistet; 50. teab ja tunneb sirget, ringjoont ja parabooli ning nende võrrandeid; 51. teab ja tunneb sirgete vastastikuseid asendeid tasandil; 52. oskab sooritada tehteid vektoritega nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul; 53. oskab kasutada koordinaatide meetodit ülesannete lahendamisel; 54. oskab koostada sirge võrrandit, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja

algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga; 55. oskab koostada ringjoone ja parabooli võrrandit; 56. oskab joonestada sirgeid, ringjooni ja paraboole nende võrrandite järgi; 57. oskab leida kahe joone lõikepunkte; 58. teab ja tunneb arvujada mõistet, aritmeetilise ja geomeetrilise jada mõisteid,

aritmeetilise ja geomeetrilise jada üldliikme ja n esimese liikme summa valemit; 59. teab ja tunneb hääbuva geomeetrilise jada summa valemit; 60. teab ja tunneb funktsiooni mõistet, üldtähist ja funktsiooni käigu uurimisega

seonduvaid mõisteid; 61. teab ja tunneb pöördfunktsiooni mõistet; 62. teab ja tunneb paaris ja paaritu funktsiooni mõistet; 63. teab ja tunneb õpitud funktsioone, nende graafikuid ja peamisi omadusi; 64. oskab lahendada aritmeetilise ja geomeetrilise jada ülesandeid; 65. oskab kirjeldada graafikuga antud suvalist funktsiooni õpitud omaduste piires; 66. oskab skitseerida õpitud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid; 67. oskab leida lihtsamate funktsioonide korral pöördfunktsiooni; 68. teab ja tunneb liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust ja vastavaid

valemeid; 69. teab ja tunneb arvu logaritmi ja selle omadusi; 70. teab ja tunneb perioodilise funktsiooni mõistet; 71. oskab lahendada ülesandeid liitprotsendilisele kasvamisele ja kahanemisele; 72. oskab logaritmida ja potentseerida lihtsamaid avaldisi; 73. oskab lahendada lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning

trigonomeetrilisi põhivõrrandeid; 74. oskab lahendada lihtsamaid eksponent ja logaritmvõrratusi, kasutades vastavate

funktsioonide omadusi; 75. teab ja tunneb funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise

geomeetrilist ja füüsikalist tähendust; 76. teab ja tunneb funktsiooni graafiku puutuja mõistet; 77. teab ja tunneb funktsiooni positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna mõistet; 78. teab ja tunneb funktsiooni kasvamise ka kahanemise tunnuseid;


79. teab ja tunneb funktsiooni ekstreemumkoha ja –punkti mõistet ning funktsiooni ekstreemumkoha leidmise eeskirja;

80. oskab leida õpitud funktsioonide ning nende summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletisi;

81. oskab leida funktsiooni nullkohti ja positiivsus- ning negatiivsuspiirkondi; 82. oskab leida funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikke; 83. oskab leida funktsiooni graafiku maksimum- ja miinimumpunkte ning lahendada

lihtsamaid ekstreemumülesandeid; 84. oskab arvutada funktsiooni piirväärtust lihtsamatel juhtudel; 85. oskab leida funktsiooni graafiku puutuja võrrandit antud punktis.

IX kursus Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon

1. Sündmuste liigid 1 1 2. Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus

1, 2 2, 9 kehaline kasvatus

3. Klassikaline tõenäosus 4, 5, 8 2, 9 4. Kombinatoorika liitmis– ja korrutamislause, permutatsioonid variatsioonid, kombinatsioonid ja nende omadused

4, 5, 8 4, 7, 10 kehaline kasvatus

5. Üksteist välistavad sündmused, tõenäosuste liitmisvalem

1, 2, 3 8, 9, 10, 11

6. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused, tõenäosuste korrutamisvalem

1, 2, 3 9, 10, 11

7. Tinglik tõenäosus 1, 2 7, 9

8. Geomeetriline tõenäosus 1, 2, 8 3, 9

9. Empiiriliste andmete esitamine, jaotuse arvkarakteristikud

4, 6, 8 5, 12 majandusõpetus, kehaline kasvatus, inimeseõpetus, arvutiõpetus

10. Juhuslik suurus, selle jaotus (tõenäosusfunktsioon)

2, 4 5, 12

11. Keskväärtus, tõenäoseim väärtus ja standardhälve

2, 6, 8 12 majandusõpetus, kehaline kasvatus, inimeseõpetus, arvutiõpetus

12. Ühtlane jaotus ja binoomjaotus

2, 6, 8 5, 6, 7, 8, 12, 13

13. Normaaljaotus 2, 6, 8 5, 12 X kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Punkti koordinaadid 1 14 2. Kahe punkti vaheline kaugus 2 14, 19 3. Sirge ja tasand ruumis 3, 4, 5 15


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 4. Sirgete vastastikused asendid ruumis

3, 4, 5 15, 14, 20

5. Nurk sirgete vahel 3, 4, 5 16

6. Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis

3, 4, 5 15, 20

7. Sirge ja tasandi vaheline nurk 3, 4, 5 16 8. Kolme ristsirge teoreem 1 15, 17 9. Kahe tasandi vastastikused asendid ruumis

1, 3, 5 15, 20

10. Kahetahuline nurk 1, 3, 5 16 11. Paralleel-, rist- ja kaldprojektsioon

1 17 joonestamine

XI kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Hulktahukate liike 1, 3 18 arvutiõpetus

2. Korrapärased hulktahukad 1, 3 18, 21 3. Prisma ja püramiid, nende täispindala ja ruumala

2, 3, 4, 5, 6 18, 21, 22, 23, 24

majandusõpetus, füüsika, ajalugu, kunst

4. Silinder, koonus ja kera, nende täispindala ja ruumala

2, 3, 4, 5, 6 18, 21, 22, 23, 24

majandusõpetus, füüsika, ajalugu, kunst

5. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta

2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 18, 21, 22, 23, 24

joonestamine

XII kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Reaalarvud ja avaldised 2, 3, 6, 7 25, 26, 29, 30 majandusõpetus,

keemia, geograafia

2. Võrrandid ja võrratused 1, 2, 5, 6, 7 27, 28, 31 - 34 füüsika, keemia

3. Funktsioonid ja nende uurimine

1, 2, 4, 5, 6, 7, 8 60 - 68, 70, 74 -85

füüsika, keemia, geograafia, inimeseõpetus

4. Analüütiline geomeetria 2, 5, 6, 7 14 - 17, 19, 20, 45 - 47

füüsika, geograafia

5. Planimeetria 1, 2, 3, 6, 7, 8 35, 38, 42 - 44 geograafia

6. Stereomeetria 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8 18, 21 - 24

7. Trigonomeetria 2, 5, 7 35 - 37, 39 - 41 füüsika

8. Tõenäosusteooria ja statistika 1, 2, 3, 6, 7 1 - 13 arvutiõpetus, majandusõpetus, geograafia

9. Üldistavad kokkuvõtted, Terviku kujundamine koolimatemaatikast

1-8 1 - 85


Üldistav matemaatika


Gümnaasiumi valikkursuse matemaatika – riigieksamiks ettevalmistumisel taotletakse, et õpilane:

1. mõistab matemaatika olemust ja otstarvet; 2. arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks mitmesuguste

ülesannete lahendamisel; 3. arendab loogilist mõtlemist ja ruumikujutlust; 4. õpib mõistma ja eristama funktsionaalseid ja stohhastilisi protsesse ning vastavaid

seoseid; 5. omandab täpse, lühida ja argumenteeritud väljendusoskuse koos matemaatiliste

sümbolite kasutamisega; 6. suudab adekvaatselt hinnata oma matemaatilisi võimeid ja saavutab kindluse

nende rakendamisel; 7. omandab ainekavaga määratud õpitulemused; 8. õpib tundma avastamis- ja loomisrõõmu.


Gümnaasiumi lõpetaja on võimeline: 1. mõistma matemaatika olemust ning matemaatika otstarvet ja tähtsust

inimtegevuses ning kultuuri arengus; 2. omandama ainekavaga fikseeritud matemaatilised faktiteadmised ja meetodid ning

oskab neid kasutada mitmesuguste ülesannete lahendamisel; 3. arendama loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust; 4. omandama täpse ja lühida väljendusoskuse koos matemaatiliste sümbolite

kasutamisega. Gümnaasiumi lõpetaja suudab:

1. arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutil; 2. sooritada tehteid astmete ja juurtega, teisendades viimased murrulise astendajaga

astmeteks; 3. teisendada lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi; 4. lahendada ühe tundmatuga lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid ning nendeks

taanduvaid võrrandeid; 5. lahendada kahe tundmatuga lineaarvõrrandite ja lihtsamate ruutvõrrandite

süsteeme; 6. lahendada lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi; 7. lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme; 8. kasutada taandamisvalemeid (trigonomeetria); 9. teisendada trigonomeetrilisi avaldisi, kasutades õpitud valemeid; 10. lahendada kolmnurki; 11. arvutada kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala; 12. arvutada ringjoone kaare pikkust ja sektori pindala; 13. sooritada tehteid vektoritega nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul;


14. kasutada koordinaatide meetodit ülesannete lahendamisel; 15. koostada sirge võrrandit, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja

algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga; 16. koostada ringjoone ja parabooli võrrandit; 17. joonestada sirgeid, ringjooni ja paraboole nende võrrandite järgi; 18. leida kahe joone lõikepunkte; 19. lahendada aritmeetilise ja geomeetrilise jada ülesandeid; 20. kirjeldada graafikuga antud suvalist funktsiooni õpitud omaduste piires; 21. skitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid; 22. leida lihtsamate funktsioonide korral pöördfunktsiooni; 23. lahendada ülesandeid liitprotsendilisele kasvamisele ja kahanemisele; 24. logaritmida ja potenseerida lihtsamaid avaldisi; 25. lahendada lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning trigonomeetrilisi

põhivõrrandeid; 26. lahendada lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrratusi, kasutades vastavate

funktsioonide omadusi; 27. leida ainekavaga määratud funktsioonide ning nende summa, vahe, korrutise ja

jagatise tuletisi; 28. uurida funktsiooni (leida määramispiirkonda, nullkohti, positiivsus- ja

negatiivsuspiirkondi, kasvamis- ja kahanemisvahemikke, maksimum- ja miinimumpunkte);

29. lahendada lihtsamaid ekstreemumülesandeid; 30. arvutada funktsiooni piirväärtust lihtsamatel juhtudel; 31. leida funktsiooni graafiku puutuja võrrandit antud punktis; 32. arvutada sündmuse tõenäosust (ka geomeetrilist); 33. kasutada kombinatoorika lauseid ja valemeid ülesannete lahendamisel; 34. kasutada tõenäosuse liitmis- ja korrutamisvalemeid ülesannete lahendamisel; 35. arvutada juhusliku suuruse jaotuse ainekavas nimetatud arvkarakteristikuid ning

teha nendest järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta; 36. lahendada ülesandeid ühtlasele ja binoomjaotusele; 37. arvutada koordinaatidega antud kahe punkti vahelist kaugust ruumis; 38. lahendada ülesandeid sirgete ja tasandite vastastikusele asendile ruumis; 39. kujutada tasandil ruumilisi kujundeid ja nende tasandilisi lõikeid; 40. arvutada lihtsamate lõigete pindala; 41. arvutada ainekavas nõutud kehade pindala ja ruumala; 42. rakendada trigonomeetria valemeid ja planimeetria-alaseid teadmisi stereomeetria

ülesannete lahendamisel.


• LEPMANN, L., LEPMANN, T., VARUL, H.-M. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel. Koolibri, 2000.

• LIND, A., HAAVASALU, H. Matemaatika ülesanded gümnaasiumile. Ilo, 2002. • V. LUIGELAHT, V., REIMAN, E. Matemaatika ülesannete kogu. Valgus, 1995. • UUDELEPP, H., LÕHMUS, A. Eksaminandile matemaatika riigieksamist. Argo, 2007. • AFANASJEVA, H. Valmistu iseseisvalt matemaatika riigieksamiks. Avita, 2001. • Vastustega matemaatikaülesannete kogu riigieksamiks valmistujale. TTÜ, 2000. • LIND, A. Mr matemaatika. Avita, 1998. • VIHAND, L. Matemaatika 1997.-2006. aasta matemaatika riigieksamite ülesannete

lahendused AS Ajakirjade Kirjastus, 2007.


Õpitulemused

Õpilane: 1. oskab arvutada peast, kirjalikult või arvutusvahendite abil ja oskab kriitiliselt

hinnata arvutustulemusi; 2. oskab teisendada algebralisi avaldisi; 3. oskab lahendada õpitud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja

võrratussüsteeme; 4. oskab kasutada põhilisi mõõtühikuid ja seoseid nende vahel; 5. oskab praktikas kasutada planimeetria ja stereomeetria põhiseoseid; 6. oskab teha probleemi sisule vastavaid jooniseid; 7. teab ja tunneb õpitud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid, oskab neid joonisel

kujutada ning arvutada nende pindala ja ruumala; 8. teab ja tunneb õpitud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada; 9. saab aru õpitud funktsionaalsetest seostest ja oskab neid kasutada; 10. teab ja tunneb õpitud funktsioonide graafikuid; 11. oskab kirjeldada graafikuga esitatud funktsiooni omadusi; 12. saab aru matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria põhimõistetest; 13. oskab tõenäosusteoorias ja matemaatilises statistikas õpitut rakendada; 14. oskab koostada tabeleid, diagramme ja neid analüüsida; 15. oskab kasutada arvutusvahendeid; 16. oskab esemeid, nähtusi klassifitseerida ühe või mitme tunnuse põhjal; 17. saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab õpitud mõisteid defineerida; 18. oskab liikuda mõttekäikudes üldiselt üksikule ja vastupidi; 19. saab aru väidete tõestamise vajalikkusest ja oskab lihtsamaid nendest tõestada; 20. oskab matemaatiliselt kirjeldada lihtsamaid probleeme ning neid lahendada; 21. oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi.

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Reaalarvud ja avaldised 2, 3, 6, 7 1,2,15, 18, 19 majandusõpetus,

keemia, geograafia

2. Võrrandid ja võrratused 1, 2, 5, 6, 7 2, 3,4, 6, 15, 16, 18, 20

füüsika, keemia

3. Funktsioonid ja nende uurimine

1, 2, 4, 5, 6, 7, 8 3, 6, 8, 9, 10, 11, 15, 17, 18, 20

füüsika, keemia, geograafia, inimeseõpetus

4. Analüütiline geomeetria 2, 5, 6, 7 15, 16, 18, 20 füüsika, geograafia

5. Planimeetria 1, 2, 3, 6, 7, 8 4, 5, 6, 7, 15, 17, 18, 19, 20

geograafia

6. Stereomeetria 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8 4, 5, 6, 7, 15, 17, 18, 19, 20

7. Trigonomeetria 2, 5, 7 6, 8, 9, 10, 11, 15,18

füüsika

8. Tõenäosusteooria ja statistika

1, 2, 3, 6, 7 6, 12, 13, 14, 15, 17, 20

arvutiõpetus, majandusõpetus, geograafia

9. Üldistavad kokkuvõtted, Terviku kujundamine koolimatemaatikast

1-8 1 - 21


Bioloogia

Aine õpetuse eesmärgid

Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et 11. klassi õpilane: 1. teab põhilisi elu tunnuseid ja eluslooduse organiseerituse tasemeid; 2. tunneb organismides esinevaid peamisi keemilisi ühendeid ja nende funktsioone; 3. teab rakkude ehitust ja talitlust erinevates organismides; 4. teab ainevahetuslikke põhiprotsesse ja nende osa organismide elutegevuses; 5. tunneb pärilikkuse seaduspärasusi ja nende molekulaarseid aluseid; 6. teab erinevate organismide paljunemise ja arengu peamisi seaduspärasusi.

Õpitulemused

11. klassi lõpetanud õpilane:

1. saab aru bioloogiateaduste üldisest kohast ja eripärast loodusteaduste süsteemis; 2. saab aru elusa ja eluta looduse erinevustest ning nendevahelistest seostest; 3. mõistab organismides esinevaid põhilisi keemiliste ühendite funktsioone; 4. saab aru erinevate rakutüüpide ehituslikust ja talitluslikust eripärast; 5. teab organismide aine- ja energiavahetuse omavahelistesi seosteid; 6. saab aru molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside omavahelistest seostest ja nende

mõjust organismide elutegevusele; 7. teab pärilikkuse seaduspärasuste rakendusvõimalusi; 8. oskab selgitada paljunemise seaduspärasusi.


• SARAPUU, T. Bioloogia gümnaasiumile I osa. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2002. • SARAPUU, T., VIIKMAA, M., PUURA, I. Bioloogia gümnaasiumile II osa. Tartu: Eesti

Loodusfoto, 2006.

11. klass

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Elu olemus 1 1, 2 füüsika 2. Organismide keemiline koostis

2 3 keemia

3. Rakk 3 4 inimeseõpetus 4. Aine- ja energiavahetus

4 5 keemia

5. Paljunemine ja areng

6 8 inimeseõpetus


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 6. Pärilikkus 5 7 inimeseõpetus

12. klass

Aine õpetuse eesmärgid

Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et 12. klassi õpilane: 1. teab inimese põhilisi elutalitlusi ja nende regulatsioonimehhanisme; 2. mõistab inimese kõrgema närvitalitluse iseärasusi; 3. õpib tundma bioloogia rakendusteaduslikke külgi; 4. teab organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga; 5. mõistab ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ja neis toimuvaid aineringeid; 6. orienteerub loodus- ja keskkonnakaitse probleemides; 7. teab elutekke hüpoteese; 8. mõistab looduses esinevaid mikro- ja makroevolutsioonilisi protsesse; 9. teab eluslooduse süsteemse käsitluse võimalusi; 10. teab inimese evolutsiooni põhiseisukohti; 11. oskab selgitada erinevate organismirühmade tähtsust ökosüsteemides ja

inimtegevuses.

Õpitulemused

12. klassi lõpetanud õpilane: 1. mõistab inimese kui tervikorganismi funktsioneerimise seaduspärasusi; 2. saab aru ökosüsteemides toimuvatest protsessidest; 3. teab bioloogiateaduste rakendusvõimalusi igapäevaelus; 4. teab organismide kooseksisteerimise põhilistesi seaduspärasusi; 5. saab aru loodusliku mitmekesisuse erinevatest avaldumisvormidest ja nende

kaitse tähtsusest; 6. mõistab evolutsiooniliste protsesside olemust.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Rakendusbioloogia 3 2 terviseõpetus 2. Inimene 1, 2 1 inimeseõpetus 3. Organismide kooseksisteerimine

4, 5, 6, 11 3, 4 keemia füüsika

4. Elu päritolu 7 - 10 5 ajalugu


Geograafia


Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning

nendevahelistest seostest; 2. oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja samas ka tegevuse tagajärgi erinevates

looduslikes tingimustes; 3. on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest; 4. väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust; 5. saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles; 6. oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme et hankida, töödelda ja väljendada

ruumiliselt esitatud teavet; 7. oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada

kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;

8. oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada; 9. oskab kasutada geograafiatunnis omandatud teadmisi ja oskusi toimetulekuks

igapäevaelus.


Gümnaasiumi lõpetaja: 1. suudab analüüsida looduses ja ühiskonnas toimuvaid nähtusi ja leida seoseid

nende protsesside vahel ning teab nende ruumilist levikut; 2. on võimeline analüüsima tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid ja pilte ning

tegema järeldusi neil esitatud nähtuste arengu kohta; on võimeline kasutama kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks ja üldistuste tegemiseks;

3. suudab nimetada ja iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme; on võimeline selgitama ja tooma näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest;

4. suudab selgitada litosfääri ehitust, saab aru kivimite tekkeprotsessidest ja suudab iseloomustada kivimite kasutusvõimalusi; on suuteline analüüsima maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;

5. suudab selgitada ja põhjendada laamade liikumise teooriat ja teooriast lähtuvalt toimuvaid geoloogilisi protsesse: kivimite ringet, vulkaanide ja maavärinate tekkepõhjusi ja levikut, mäestike teket, kurrutusi, murranguid;

6. on võimeline selgitama looduskatastroofide - maavärinate, vulkaanide, tormide, üleujutuste ja maalihete tekkepõhjusi, teab nende peamisi esinemisalasid ning on suuteline analüüsima võimalikke tagajärgi;

7. on suuteline mõistma ja selgitama mulla kujunemist erinevate mullatekketegurite (murenemine, lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus) mõjul;


8. on suuteline mõistma ja analüüsima mulla võimalikku hävimist põhjustavaid tegureid erinevates loodusvööndites; on võimeline põhjendama mulla kaitse vajalikkust ja tooma näiteid mulla kaitsmise võimalustest;

9. suudab selgitada Maa energiabilanssi ja selle olemust, on võimeline nimetama maakera energiaallikaid;

10. on võimeline selgitama atmosfääri koostist ja ehitust, üldist õhuringlust ja selle mõju maailma erinevate piirkondade kliimale, tsüklonite ja antitsüklonite mõju ilmastikule;

11. on suuteline tooma näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele ja analüüsima sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju keskkonnale;

12. on suuteline analüüsima kliima mõju äravoolule ning veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku mõju ja majanduslikke kahjusid;

13. suudab mõista põhjavee kujunemist ja filtratsiooni ning põhjavee alanemise ja reostumise põhjusi;

14. suudab mõista maailmamere reostumise põhjusi ja oskab analüüsida selle mõju vee-elustikule, inimese majandustegevusele ja keskkonnale; on suuteline põhjendama maailmamere kaitse vajalikkust;

15. suudab tuua näiteid ja analüüsida looduse ja ühiskonna vastastikmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil;

16. on suuteline põhjendama ühiskonna jätkusuutliku arengu vajadust; 17. on suutlik mõistma maailmamajandust kujundanud ja praegu toimivaid protsesse

ning selle tulemusena tekkinud majandusharude paiknemist maailmas; 18. on suuteline selgitama majanduse struktuuri omapära erinevates ühiskondades

(juhtivaid majandusharusid ja nende vahekorda); 19. on suuteline mõisma ja selgitama poliitilise kaardi omapära erinevatel

ajalooperioodidel; 20. on suuteline kaardile märkima kõik Euroopa riigid ja pealinnad ning maailma

suuremad riigid nii pindala kui rahvaarvu järgi; 21. on suuteline võrdlema riike kaartide ja statistiliste andmete abil riikide arengutaset

iseloomustavate näitajate alusel; 22. on suuteline mõisma maailmas toimuvaid rahvastiku- ja kultuuriprotsesse; 23. on võimeline selgitama demograafilise ülemineku teooriat ja välja tooma etappide

kõige olulisemad tunnused; on võimeline analüüsima etteantud riigi rahvastikupüramiidi ja seostama seda demograafilise ülemineku etapiga;

24. on suuteline selgitama rahvastikupoliitika vajalikkust ja tooma ka näiteid; 25. on võimeline selgitama ja analüüsima rahvusvaheliste rännete põhjusi, peamisi

rändesuundi, rännetega kaasnevaid probleeme ning mõju teistele ühiskonnaprotsessidele;

26. suudab selgitada linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades ning on võimeline tooma näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;

27. on suuteline mõistma maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust; 28. on suuteline iseloomustama rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses

maailmamajanduses ja tooma näiteid rahvusvahelistest firmadest; 29. on suuteline selgitama globaliseerumise olemust ja tooma näiteid selle mõjust

arenenud ja arengumaadele; 30. on võimeline nimetama ja iseloomustama erinevaid energiaressursse ning

iseloomustama muutusi loodusressursside tähtsustamises, kasutamises ja jaotumises;

31. on suutlik analüüsima erinevate energiaallikate kasutamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme;


32. on suuteline tooma näiteid energia säästliku kasutamise vajadusest ja võimalustest;

33. on suutlik iseloomustama ning selgitama tööjaotuse iseloomu ja tähtsust tänapäeva masinatööstuses ning kaasaegse masinatööstuse arengutendentse ja paigutusnihkeid maailmas;

34. suudab mõista põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid arenenud ja arengumaades; suudab iseloomustada erinevaid põllumajandusliku tootmise vorme (segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, uusistandus, loomavabrik) ja teab nende levikut;

35. on suuteline tooma näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest; 36. suudab tuua näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja selgitada

kalavarude vähenemise põhjusi; 37. on suuteline üldjoontes iseloomustama maailma metsatüüpe (parasvöötme

okasmetsad, parasvöötme lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad) ning arenenud ja arengumaade metsatööstust; on suuteline selgitama metsatööstusega seotud keskkonnaprobleeme;

38. on suutlik iseloomustama kaasaegsete kergetööstusharude paigust ning teab kergetööstuse paigutust mõjutavaid tegureid;

39. on võimeline analüüsima erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; on võimeline iseloomustama peamisi kaubanduslikke veosuundi;

40. mõistab side ja infosüsteemide tähtsust kaasaegses maailmamajanduses; 41. on suuteline kaardile märkima maailma suuremaid energiavarade (nafta, maagaas,

kivisüsi), metallimaakide (rauamaak, alumiiniumimaak, vasemaak) leiukohti ja töötlemispiirkondi ning päikeseenergia ja tuuleenergia kasutuspiirkondi;

42. on suuteline etteantud infoallikate abil iseloomustama, võrdlema ja analüüsima nii riike, piirkondi kui ka majandusharusid;

43. on suuteline rakendama geograafiaalaseid teadmisi osalemaks ökoloogiaalastes, demograafiaalastes ja poliitilistes diskussioonides;

44. mõistab looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ja saab aru säästliku arengu vajadusest;

45. on suuteline kasutama geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.

Õpitulemused

I kursus Üldmaateadus

Õpilane 1. saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning teab

nende ruumilist levikut; 2. oskab analüüsida ja leida seoseid looduses ja ühiskonnas toimuvate nähtuste ja

protsesside vahel; 3. oskab analüüsida tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid ja pilte ning teha

järeldusi neil esitatud nähtuste arengu kohta; 4. oskab kasutada kaarte informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks ja üldistuste

tegemiseks; 5. teab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) ja oskab neid

iseloomustada kui süsteeme; 6. oskab selgitada ja tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest; 7. teab maakera energiaallikaid: päikeseenergia, Maa siseenergia,

gravitatsioonienergia ja oskab selgitada Maa energiabilanssi; 8. teab litosfääri ehitust, erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi;


9. teab laamade liikumise teooriat ja oskab selgitada laamade servaaladel toimuvaid geoloogilisi protsesse: kivimite ringet, vulkaanide ja maavärinate tekkepõhjusi ja levikut, mäestike teket, kurrutusi, murranguid;

10. oskab selgitada looduskatastroofide - maavärinate, vulkaanide, tormide, üleujutuste ja maalihete tekkepõhjusi, teab nende peamisi esinemisalasid ning oskab analüüsida võimalikke tagajärgi;

11. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;

12. oskab selgitada füüsikalist ja keemilist murenemist ning seostada neid mulla kujunemise ja arenguga;

13. oskab selgitada mulla kujunemist mullatekketegurite (lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus) mõjul;

14. oskab analüüsida mulla võimalikku hävimist põhjustavaid tegureid erinevates loodusvööndites;

15. oskab põhjendada mulla kaitse vajalikkust ja tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;

16. teab atmosfääri koostist ja ehitust; 17. oskab selgitada Maa kiirgusbilansi olemust; 18. oskab selgitada üldist õhuringlust ja selle mõju maailma erinevate piirkondade

kliimale; 19. teab tsüklonite ja antitsüklonite mõju ilmastikule; 20. oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele ja analüüsida sudu,

happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju keskkonnale; 21. oskab analüüsida kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku

mõju ja majanduslikke kahjusid; 22. teab põhjavee kujunemist ja filtratsiooni ning põhjavee alanemise ja reostumise

põhjusi; 23. teab maailmamere reostumise põhjusi ja oskab analüüsida selle mõju vee-

elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; 24. oskab põhjendada maailmamere kaitse vajalikkust; 25. oskab tuua näiteid ja analüüsida looduse ja ühiskonna vastastikmõjusid kohalikul,

regionaalsel ja globaalsel tasandil; 26. oskab põhjendada ühiskonna jätkusuutliku arengu vajadust.

II – III kursus Maailma ühiskonnageograafia (70 tundi)

Õpilane 1. mõistab maailmamajandust kujundanud ja praegu toimivaid protsesse ning selle

tulemusena tekkinud majandusharude paiknemist maailmas; 2. oskab üldjoontes selgitada majanduse struktuuri omapära erinevates ühiskondades

(juhtivaid majandusharusid ja nende vahekorda); 3. oskab selgitada poliitilise kaardi omapära erinevatel ajalooperioodidel; 4. teab kaasaegset maailma poliitilist kaarti ja oskab kaardile märkida kõik Euroopa

riigid ja pealinnad ning maailma suuremad riigid nii pindala kui rahvaarvu järgi; 5. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid; 6. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada riike ja võrrelda nende

arengutaset; 7. mõistab maailmas toimuvaid rahvastiku- ja kultuuriprotsesse; 8. oskab analüüsida maailma rahvaarvu kasvu; 9. oskab temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil võrrelda rahvaarvu muutusi

erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi; 10. teab sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid; 11. oskab selgitada sündimuse, suremuse ja iibe erinevust maailma erinevates

regioonides;


12. oskab selgitada demograafilise ülemineku teooriat ja välja tuua etappide kõige olulisemad tunnused;

13. oskab analüüsida etteantud riigi rahvastikupüramiidi ja seostada seda demograafilise ülemineku etapiga;

14. oskab selgitada rahvastikupoliitika vajalikkust ja tuua näiteid; 15. teab rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi rändesuundi ning mõju teistele

ühiskonnaprotsessidele; 16. oskab analüüsida suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui

siirdemaale; 17. oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas

ja selgitada taolise paiknemise põhjusi 18. mõistab asulate kujunemisprotsesse, talitlemist ja asulate omavahelisi seoseid; 19. teab üldjoontes linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades 20. oskab tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja

keskkonnaprobleemidest; 21. oskab seletada peamisi muutusi rahvastiku hõives; 22. väärtustab maailma loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse; 23. oskab iseloomustada rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses

ja tuua näiteid rahvusvahelistest firmadest; 24. oskab selgitada globaliseerumise olemust ja tuua näiteid selle mõjust arenenud ja

arengumaadele; 25. teab erinevaid energiaressursse ning oskab selgitada nende kasutamise eeliseid ja

puudusi; 26. teab muutusi loodusressursside tähtsustamises, kasutamises ja jaotumises; 27. teab erinevate energiaallikate kasutamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme; 28. oskab analüüsida muutusi maailma energiamajanduses; 29. oskab kaardile märkida maailma suuremaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi)

leiukohti ja töötlemispiirkondi; 30. oskab tuua näiteid energia säästliku kasutamise vajadusest ja võimalustest; 31. oskab etteantud infoallikate abil iseloomustada ja analüüsida antud riigi

energiaressursse ja nende kasutusvõimalusi; 32. oskab iseloomustada kaasaegse masinatööstuse arengutendentse ja

paigutusnihkeid; 33. oskab selgitada tööjaotuse iseloomu ja tähtsust tänapäeva masinatööstuses; 34. teab põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid

arenenud ja arengumaades; 35. oskab iseloomustada erinevaid põllumajandusliku tootmise vorme (segatalu,

spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, uusistandus, loomavabrik) ja nende levikut;

36. oskab etteantud infoallikate abil iseloomustada põllumajanduse looduslikke arengueeldusi maailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust ja toiduainetööstust;

37. oskab tuua näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest; 38. oskab tuua näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja selgitada

kalavarude vähenemise põhjusi; 39. oskab üldjoontes iseloomustada maailma metsatüüpe (parasvöötme okasmetsad,

parasvöötme lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad) ning arenenud ja arengumaade metsatööstust;

40. oskab selgitada metsatööstusega seotud keskkonnaprobleeme; 41. teab kergetööstuse paigutust mõjutavaid tegureid ja oskab iseloomustada

kaasaegsete kergetööstusharude paigust; 42. oskab analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju

teistele majandusharudele;


43. oskab temaatiliste kaartide abil võrrelda erinevate regioonide veondust; 44. teab peamisi kaubanduslikke veosuundi; 45. teab side ja infosüsteemide tähtsust kaasaegses maailmamajanduses; 46. oskab kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid,

internet, CD jne.) teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks; 47. oskab analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud

nähtuste arengusuundadest; 48. oskab rakendada geograafiaalaseid teadmisi osalemaks ökoloogiaalastes,

demograafiaalastes ja poliitilistes diskussioonides; 49. mõistab looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel

tasandil ja saab aru säästliku arengu vajadusest; 50. oskab kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade

tegemisel.


• LIIBER, Ü. Üldmaateadus gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2004. • RAAGMAA, G. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto,

2003. • LIIBER, Ü. ROOTSMAA, V. SAAR, E. JÄRVET, A. UIBO, M. Üldmaateadus gümnaasiumile.

Töövihik. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2004. • LIIBER, Ü. ROOTSMAA, V. SAAR, A. UIBO, M. Maailma ühiskonnageograafia

gümnaasiumile. Töövihik. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2003. • Maailma atlas. • Seinakaardid.

Õppesisu I kursus Üldmaateadus

Teema Eesmärgid Õpitulemus Integratsioon ÜLDEESMÄRGID 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9 B- bioloogia

F- füüsika KSA- keskkond. E- elukutsev (karjäär)

ÜLDÕPITULEMUSED

1, 2, 3, 4, 73 - 77

K- keemia A- ajalugu I- infot. T- turvalisus

Teaduslik meetod kui mõtlemisviis. Erinevad teaduslikud uurimismeetodid. Teaduse ja tehnoloogia areng. Teaduse kitsaskohad. Murrangulised loodusteaduslikud avastused teadusajaloos.

1, 2 B, F, K, A E, I

Kaasaegsed uurimismeetodid geograafias. Arvutikaardid. Andmete graafilised esitusviisid. Geoinfosüsteemid ja nende rakendused. Koha määramise meetodid ja nende rakendused.

3, 4 M, F, E, I


Teema Eesmärgid Õpitulemus Integratsioon Evolutsioon ja keskkond. Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaskaala. Geoloogiliste ja bioloogiliste protsesside kulgemise kiirus. Inimese teke ja areng. Rahvaarvu kasv ja inimtegevuse mõju keskkonnale. Ressursid ja jätkusuutlik areng.

3, 4 B, A, KSA, E, I

Maa kui süsteem. Süsteemi mõiste. Erinevad süsteemid. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed.

5, 6 B, F, K

Maa energiasüsteem. Maakera energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia. Energia liigid ja nende avaldumine looduses. Inimeste energiatarve.

7, 8, 3, 4

F, KSA, E, I

Litosfäär Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevad kivimid ja maagid kui maavarad. Kaevanduste mõju keskkonnale. Vulkanism ja selle tagajärjed. Ohu vähendamine ja vältimine. Maavärinad ja nende tagajärjed. Maavärinate tugevuse mõõtmine. Ohu vähendamine ja vältimine. Maalihked. Gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes.

9, 10, 11 12, 13, 3, 4

F, K, E, I, T

Pedosfäär Murenemine: füüsikaline (rabenemine) ja keemiline (porsumine) murenemine. Mullaprofiilid ja mulla tekkeprotsessid. Mullaviljakuse vähenemine (vee ja tuule erosioon, kõrbestumine). Muld kui ressurss. Muldade kaitse.

14, 15, 16 3, 4

B, F, K, E, KSA, I

Atmosfäär Atmosfääri koostis ja ehitus. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid ja antitsüklonid. Tormid. Maa ja mere mõju õhutsirkulatsioonile. Õhuniiskus ja sademete globaalne jaotus. Inimese mõju atmosfääri koostisele. Happevihmad. Sudu. Osooniaugud. Kasvuhooneefekt.

17, 18, 19, 20, 21, 22, 3, 4

F, K, B, KSA, E, I, T,


Teema Eesmärgid Õpitulemus Integratsioon Õhu saastumine, seire ja rahvusvahelised lepped. Hüdrosfäär Vee jaotumine ja vee ringe Maal. Jõed. Veereþiim ja äravool. Kliima mõju äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Voolusäng ja sellega seotud protsessid. Lammid ja settetasandikud. Põhjavesi. Põhjavee kujunemine, filtratsioon. Põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjavee alanemine ja reostumine. Merevee omadused ja vee liikumine ookeanis. Soolsus, temperatuur ja tihedus. Meretaseme kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, üleujutused. Ookeanide reostumine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel.

23, 24, 25 3, 4

F, K, B, KSA, E, I, T

Biosfäär Energiavoog biosfääris ja selle osades. Taimetoitained ja primaarproduktsioon. Metsa, rohumaa, põllu ja veekogude energiasüsteemid ja produktiivsus. Maa süsteemide vahelised seosed. Inimtegevuse ja Maa süsteemide vastasmõju. Maastikuline mitmekesisus. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.

26, 27, 3, 4

B, F, K, KSA, E, I

II ja III kursus Maailma ühiskonnageograafia

Teema Eesmärgid Õpitulemus Integratsioon ÜLDEESMÄRGID 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9 ÜLDÕPITULEMUSED 1, 2, 3, 4, 74 - 77 Maailmamajanduse ja maailma poliitilise kaardi kujunemine Kaasaegse maailma poliitiline kaart. Riikide arengutaseme näitajad. Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja arengumaad. Maailmamajanduse ja maailma poliitilise kaardi kujunemine. Agraarühiskonnast infoühiskonnani. Iseseisev ja sõltuvindustrialiseerumine.

1, 2, 3, 4, 28, 29 30, 31 32, 33

A MAJ.


Teema Eesmärgid Õpitulemus Integratsioon Koloniaalsüsteemi lagunemine ja murrang maailma poliitilisel kaardil. Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive maailma erinevates regioonides. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvusvahelised ränded. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid suurlinnades. Usundid. Peamised tsivilisatsioonid.

1, 2, 3, 4, 34, 35 36, 37 38, 39 40, 41 42, 43 44, 45, 46, 47 48, 49

M, KSA, I A

Majandussektorite geograafia Kaasaegsed muutused maailmamajanduses. Majanduse üldine struktuur ja selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.

1, 2, 3, 4, 28, 29 50, 51 52, 53

A MAJ., E, I

Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajanduse looduslikud arengueeldused. Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik maailmas. Regioonide põllumajandus. Peamiste põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse geograafia. Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid.

61, 62 63, 64

B, KSA, E, I

Kalandus Kalavarad. Kalanduse vormid ja nende levik. Maailma kalapüügi ja kalasaadustega kauplemise geograafia. Maailmamere keskkonnaprobleemid.

65 B, KSA, E, I

Metsamajandus ja metsatööstus Maailma metsatüübid ja metsavarud. Metsade majandamise põhimõtted. Maailma eri regioonide

66, 67 B, KSA, E, I


Teema Eesmärgid Õpitulemus Integratsioon metsamajandus ja metsatööstus. Metsade hävimine ja selle peamised põhjused. Metsade kaitse. Energiamajandus Kaasaegse energiamajanduse struktuur. Alternatiivenergia kasutusvõimalused erinevates loodusvööndites ja sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja töötlemine. Tahkete kütuste kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika. Regioonide energiamajandus.

54, 55 56, 57 58

F, KSA, E, I, K

Metallurgia Metallurgia areng ja metallurgiaettevõtete paiknemine tänapäeval. Metallide tootmise geograafia.

K

Masinatööstus Masinatööstuse jagunemine vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks. Vanade masinaehituse harude paigutuse põhijooned. Fordistlik tootmiskorraldus uutes harudes ja selle mõju masinatööstuse globaliseerumisele. Uute ja uusimate harude paigutuse põhijooned.

59, 60 A, KSA, E, I

Kergetööstus Kergetööstuse koosseis ja areng. Kergetööstuse paiknemist mõjutavad tegurid. Tootmise geograafia ja maailmamajanduslikud sidemed.

68 MAJ, E, I

Transport ja side Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika. Regioonide veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.

69 70 71 72

A, E, I, KSA MAJ.

Teenused Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur. Äri-, sotsiaal- ja teadusteenused. Puhkemajandus ja selle geograafia.

73 MAJ, KSA, E, I


Üldistav geograafia


Gümnaasiumi valikkursusega üldistav geograafia taotletakse, et õpilane: 1. saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning

nendevahelistest seostest; 2. oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja samas ka tegevuse tagajärgi erinevates

looduslikes tingimustes; 3. on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest; 4. väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust; 5. saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles; 6. oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme et hankida, töödelda ja väljendada

ruumiliselt esitatud teavet; 7. oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada

kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;

8. oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada; 9. oskab kasutada geograafiatunnis omandatud teadmisi ja oskusi toimetulekuks

igapäevaelus.


Gümnaasiumi lõpetaja: 1. suudab analüüsida looduses ja ühiskonnas toimuvaid nähtusi ja leida seoseid

nende protsesside vahel ning teab nende ruumilist levikut; 2. on võimeline analüüsima tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid ja pilte ning

tegema järeldusi neil esitatud nähtuste arengu kohta; on võimeline kasutama kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks ja üldistuste tegemiseks;

3. suudab nimetada ja iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme; on võimeline selgitama ja tooma näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest;

4. suudab selgitada litosfääri ehitust, saab aru kivimite tekkeprotsessidest ja suudab iseloomustada kivimite kasutusvõimalusi; on suuteline analüüsima maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;

5. suudab selgitada ja põhjendada laamade liikumise teooriat ja teooriast lähtuvalt toimuvaid geoloogilisi protsesse: kivimite ringet, vulkaanide ja maavärinate tekkepõhjusi ja levikut, mäestike teket, kurrutusi, murranguid;

6. on võimeline selgitama looduskatastroofide - maavärinate, vulkaanide, tormide, üleujutuste ja maalihete tekkepõhjusi, teab nende peamisi esinemisalasid ning on suuteline analüüsima võimalikke tagajärgi;

7. on suuteline mõistma ja selgitama mulla kujunemist erinevate mullatekketegurite (murenemine, lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus) mõjul;


8. on suuteline mõistma ja analüüsima mulla võimalikku hävimist põhjustavaid tegureid erinevates loodusvööndites; on võimeline põhjendama mulla kaitse vajalikkust ja tooma näiteid mulla kaitsmise võimalustest;

9. suudab selgitada Maa energiabilanssi ja selle olemust, on võimeline nimetama maakera energiaallikaid;

10. on võimeline selgitama atmosfääri koostist ja ehitust, üldist õhuringlust ja selle mõju maailma erinevate piirkondade kliimale, tsüklonite ja antitsüklonite mõju ilmastikule;

11. on suuteline tooma näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele ja analüüsima sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju keskkonnale;

12. on suuteline analüüsima kliima mõju äravoolule ning veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku mõju ja majanduslikke kahjusid;

13. suudab mõista põhjavee kujunemist ja filtratsiooni ning põhjavee alanemise ja reostumise põhjusi;

14. suudab mõista maailmamere reostumise põhjusi ja oskab analüüsida selle mõju vee-elustikule, inimese majandustegevusele ja keskkonnale; on suuteline põhjendama maailmamere kaitse vajalikkust;

15. suudab tuua näiteid ja analüüsida looduse ja ühiskonna vastastikmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil;

16. on suuteline põhjendama ühiskonna jätkusuutliku arengu vajadust; 17. on suutlik mõistma maailmamajandust kujundanud ja praegu toimivaid protsesse

ning selle tulemusena tekkinud majandusharude paiknemist maailmas; 18. on suuteline selgitama majanduse struktuuri omapära erinevates ühiskondades

(juhtivaid majandusharusid ja nende vahekorda); 19. on suuteline mõisma ja selgitama poliitilise kaardi omapära erinevatel

ajalooperioodidel; 20. on suuteline kaardile märkima kõik Euroopa riigid ja pealinnad ning maailma

suuremad riigid nii pindala kui rahvaarvu järgi; 21. on suuteline võrdlema riike kaartide ja statistiliste andmete abil riikide arengutaset

iseloomustavate näitajate alusel; 22. on suuteline mõisma maailmas toimuvaid rahvastiku- ja kultuuriprotsesse; 23. on võimeline selgitama demograafilise ülemineku teooriat ja välja tooma etappide

kõige olulisemad tunnused; on võimeline analüüsima etteantud riigi rahvastikupüramiidi ja seostama seda demograafilise ülemineku etapiga;

24. on suuteline selgitama rahvastikupoliitika vajalikkust ja tooma ka näiteid; 25. on võimeline selgitama ja analüüsima rahvusvaheliste rännete põhjusi, peamisi

rändesuundi, rännetega kaasnevaid probleeme ning mõju teistele ühiskonnaprotsessidele;

26. suudab selgitada linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades ning on võimeline tooma näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;

27. on suuteline mõistma maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust; 28. on suuteline iseloomustama rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses

maailmamajanduses ja tooma näiteid rahvusvahelistest firmadest; 29. on suuteline selgitama globaliseerumise olemust ja tooma näiteid selle mõjust

arenenud ja arengumaadele; 30. on võimeline nimetama ja iseloomustama erinevaid energiaressursse ning

iseloomustama muutusi loodusressursside tähtsustamises, kasutamises ja jaotumises;

31. on suutlik analüüsima erinevate energiaallikate kasutamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme;


32. on suuteline tooma näiteid energia säästliku kasutamise vajadusest ja võimalustest;

33. on suutlik iseloomustama ning selgitama tööjaotuse iseloomu ja tähtsust tänapäeva masinatööstuses ning kaasaegse masinatööstuse arengutendentse ja paigutusnihkeid maailmas;

34. suudab mõista põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid arenenud ja arengumaades; suudab iseloomustada erinevaid põllumajandusliku tootmise vorme (segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, uusistandus, loomavabrik) ja teab nende levikut;

35. on suuteline tooma näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest; 36. suudab tuua näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja selgitada

kalavarude vähenemise põhjusi; 37. on suuteline üldjoontes iseloomustama maailma metsatüüpe (parasvöötme

okasmetsad, parasvöötme lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad) ning arenenud ja arengumaade metsatööstust; on suuteline selgitama metsatööstusega seotud keskkonnaprobleeme;

38. on suutlik iseloomustama kaasaegsete kergetööstusharude paigust ning teab kergetööstuse paigutust mõjutavaid tegureid;

39. on võimeline analüüsima erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; on võimeline iseloomustama peamisi kaubanduslikke veosuundi;

40. mõistab side ja infosüsteemide tähtsust kaasaegses maailmamajanduses; 41. on suuteline kaardile märkima maailma suuremaid energiavarade (nafta, maagaas,

kivisüsi), metallimaakide (rauamaak, alumiiniumimaak, vasemaak) leiukohti ja töötlemispiirkondi ning päikeseenergia ja tuuleenergia kasutuspiirkondi;

42. on suuteline etteantud infoallikate abil iseloomustama, võrdlema ja analüüsima nii riike, piirkondi kui ka majandusharusid;

43. on suuteline rakendama geograafiaalaseid teadmisi osalemaks ökoloogiaalastes, demograafiaalastes ja poliitilistes diskussioonides;

44. mõistab looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ja saab aru säästliku arengu vajadusest;

45. on suuteline kasutama geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.


• HANG, T. JAAGUS, J. JÄRVET, A. KANAL, A. KIRS, J. MANDER, Ü. OJA, T. PUURA, I. ROOSAARE, J. Üldmaateadus gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2004.

• AINSAAR, M. MÜRISTAJA, H. NÕMMIK, A. RAAGMAA, G. ROOSAARE, J. ROOSVE, R. ROOTSMAA, V. SAAR, E. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2003.

• LIIBER, Ü. ROOTSMAA, V. SAAR, E. JÄRVET, A. UIBO, M. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Tartu: eesti Loodusfoto, 2004.

• LIIBER, Ü. ROOTSMAA, V. SAAR, A. UIBO, M. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Töövihik. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2003.

• Maailma atlas. • Seinakaardid.


Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemus Integratsioon

ÜLDEESMÄRGID 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9

B- biloogia F- füüsika

ÜLDÕPITULEMUSED

1, 2, 3, 4, 73 - 77

K- keemia A- ajalugu

Maa kui süsteem. Süsteemi mõiste. Erinevad süsteemid. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa

5, 6 B, F, K

Maa energiasüsteem. Maakera energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia. Energia liigid ja nende avaldumine looduses. Inimeste energiatarve.

7, 8, 3, 4

F

Litosfäär Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevad kivimid ja maagid kui maavarad. Kaevanduste mõju keskkonnale. Vulkanism ja selle tagajärjed. Ohu vähendamine ja vältimine. Maavärinad ja nende tagajärjed. Maavärinate tugevuse mõõtmine. Ohu vähendamine ja vältimine. Maalihked. Gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes.

9, 10, 11 12, 13, 3, 4

F, K

Pedosfäär Murenemine: füüsikaline (rabenemine) ja keemiline (porsumine) murenemine. Mullaprofiilid ja mulla tekkeprotsessid. Mullaviljakuse vähenemine (vee ja tuule erosioon, kõrbestumine). Muld kui ressurss. Muldade kaitse.

14, 15, 16 3, 4

B, F, K

Atmosfäär Atmosfääri koostis ja ehitus. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon.

17, 18, 19, 20, 21, 22, 3, 4

F, K, B


Teema Eesmärgid Õpitulemus Integratsioon Tsüklonid ja antitsüklonid. Tormid. Maa ja mere mõju õhutsirkulatsioonile. Õhuniiskus ja sademete globaalne jaotus. Inimese mõju atmosfääri koostisele. Happevihmad. Sudu. Osooniaugud. Kasvuhooneefekt. Õhu saastumine, seire ja rahvusvahelised lepped. Hüdrosfäär Vee jaotumine ja vee ringe Maal. Jõed. Veereþiim ja äravool. Kliima mõju äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Voolusäng ja sellega seotud protsessid. Lammid ja settetasandikud. Põhjavesi. Põhjavee kujunemine, filtratsioon. Põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjavee alanemine ja reostumine. Merevee omadused ja vee liikumine ookeanis. Soolsus, temperatuur ja tihedus. Meretaseme kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, üleujutused. Ookeanide reostumine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel.

23, 24, 25 3, 4

F, K, B

Biosfäär Maa süsteemide vahelised seosed. Inimtegevuse ja Maa süsteemide vastasmõju. Maastikuline mitmekesisus. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.

26, 27, 3, 4 B, F, K

Maailmamajanduse ja maailma poliitilise kaardi kujunemine Kaasaegse maailma poliitiline kaart. Riikide arengutaseme näitajad. Kõrgeltarenenud Põhja

1, 2, 3, 4, 28, 29 30, 31 32, 33

A MAJ.


Teema Eesmärgid Õpitulemus Integratsioon riigid ja arengumaad. Maailmamajanduse ja maailma poliitilise kaardi kujunemine. Agraarühiskonnast infoühiskonnani. Iseseisev ja sõltuvindustriali-seerumine. Koloniaalsüsteemi lagunemine ja murrang maailma poliitilisel kaardil. Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive maailma erinevates regioonides. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvusvahelised ränded. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid suurlinnades. Usundid. Peamised tsivilisatsioonid.

1, 2, 3, 4, 34, 35 36, 37 38, 39 40, 41 42, 43 44, 45, 46, 47 48, 49

M A

Majandussektorite geograafia Kaasaegsed muutused maailmamajanduses. Majanduse üldine struktuur ja selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.

1, 2, 3, 4, 28, 29 50, 51 52, 53

A MAJ.


Keemia


Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi

kujundamiseks; 2. laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia

põhilistest mõistetest ja seaduspärasustest; 3. mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses,

ühiskonnas ja argielus; 4. laiendab ja süvendab teadmisi keemia keelest ja mõistete süsteemist, õpib neid

kasutama keemiliste objektide ja nähtuste kirjeldamiseks ja seletamiseks; 5. õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel

uudses olukorras; 6. õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks; 7. arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise

oskust; 8. laiendab ja süvendab oma oskust lahendada keemia probleem- ning

arvutusülesandeid; 9. õpib tundma ja kasutama lihtsamaid keemia uurimismeetodeid; 10. süvendab oma eksperimentaalse töö oskusi, oskab säästlikult ja ohutult kasutada

keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus; 11. õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse

tagajärgedesse; 12. mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega,

keemia integratsiooni teiste loodusteadustega; 13. oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas,

mõista selle säilitamise vajalikkust; 14. oskab hinnata keemia praktilise rakendamise positiivseid ja negatiivseid tulemeid

ning nendega seotud eetilisi probleeme; 15. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia osatähtsust

ühiskonna majandus- ja kultuurielus.


Gümnaasiumi lõpetaja: 1. suudab iseloomustada elemendi aatomi ehitust elektronvalemi ja ruutskeemi abil

ning selgitada ja põhjendada keemiliste elementide ja nende ühendite omaduste perioodilist sõltuvust aatomi tuumalaengust (esimese 4 perioodi ulatuses);

2. suudab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavate keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite valemeid ning tunda ära ainete kuuluvust erinevatesse aineklassidesse;

3. suudab mõista, et molekulide teke aatomitest ja kristallide teke ioonidest on aineosakeste üleminek püsivamasse olekusse ning oskab selgitada keemilise sideme teket ja iseloomustada osakestevaheliste sidemete mõju aine omadustele;


4. tunneb keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid käsitleda keemilisi reaktsioone energeetilisel tasandil;

5. on suutlik mõistma, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võib kujuneda tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, suudab iseloomustada välistegurite mõju keemilisele tasakaalule;

6. on võimeline põhjendama , millised on reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid ja suudab leida võimalusi keemilise reaktsiooni kiiruse muutmiseks;

7. on suutlik koostama keemiliste reaktsioonide võrrandeid erinevate aineklasside vahel;

8. suudab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral); 9. suudab eristada redoksreaktsioone mitteredoksreaktsioonidest, teha kindlaks

oksüdeerija ja redutseerija ning tasakaalustada redoksreaktsioonide võrrandeid elektronbilansi meetodil;

10. on suutlik lahendama õppekavas ettenähtud arvutusülesandeid; 11. suudab selgitada keemiliste ainete rolli eluslooduses, tööstuses ja olmes; 12. suudab hinnata igapäeva elus kasutatavate koolis õpitud ainete keemilist olemust,

võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust; 13. vajadusel on suuteline leidma informatsiooni ainete ja materjalide omaduste,

saamise ja kasutamise kohta ning uut informatsiooni vastu võtma ja seda adekvaatselt analüüsima;

14. suudab töötada keemialaboratooriumis kahjustama enda ja kaaslaste tervist.

Õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja: 1. oskab iseloomustada elemendi aatomi ehitust elektronvalemi ja ruutskeemi abil; 2. oskab seletada ja põhjendada keemiliste elementide ja nende ühendite omaduste

perioodilist sõltuvust aatomi tuumalaengust (esimese 4 perioodi ulatuses); 3. oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavate

keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite (oksiidid, vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid) valemeid;

4. mõistab, et molekulide teke aatomitest ja kristallide teke ioonidest on aineosakeste üleminek püsivamasse olekusse; oskab selgitada keemilise sideme teket ja iseloomustada osakestevaheliste sidemete mõju aine omadustele;

5. teab keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada; 6. oskab käsitleda keemilisi reaktsioone energeetilisel tasandil; 7. mõistab, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võib kujuneda

tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, oskab iseloomustada välistegurite mõju keemilisele tasakaalule;

8. tunneb põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni kiirendamise võimalusi;

9. oskab koostada võrrandeid anorgaaniliste ainete põhiklasside keemiliste omaduste ja saamise kohta (ka ioonilisel kujul), otsustada reaktsiooni toimumise üle;

10. oskab eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, iseloomustada nende tugevust, selgitada hüdratatsiooniteooriast lähtudes ioone sisaldavate lahuste teket;

11. oskab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral); 12. oskab eristada redoksreaktsioone mitteredoksreaktsioonidest, teha kindlaks


13. oskab lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste lahjendamisel ja segamisel, tiheduse arvestamisega, kristallhüdraatidega), moolarvutused, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel (arvestades saagist, kadu, lisandeid, ülehulka);


14. oskab kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis);

15. tunneb orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid, halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, areenid);

16. oskab õpitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuuri järgi ning konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid;

17. teab struktuuri ja omaduste vastavust; 18. mõistab süsinikuühendite reaktsioonide käsitlust vabade radikaalide, nukleofiilide ja

elektrofiilide tasandil; 19. oskab ennustada ainete happelis-aluselisi omadusi ja keemilist käitumist ning koostada

vastavaid võrrandeid õpitud reaktsioonitüüpide raamides; 20. oskab ennustada ainete olulisemaid füüsikalisi omadusi: suhteline keemistemperatuur,

lahustuvus vees ja orgaanilistes lahustites; 21. oskab etteantud monomeeri põhjal koostada polümeeri struktuuri ja vastupidi; 22. mõistab ja oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes; 23. oskab struktuurist lähtudes selgitada olmes rakendatavate koolis õpitud ainete

keemilist alust, võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust; 24. oskab leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise

kohta; 25. oskab teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsustusi õpitud materjali põhjal, vastu võtta

ja analüüsida temale uut keemiateavet (ka graafiliste andmete põhjal); 26. tunneb põhilisi laboratoorse töö võtteid ja oskab neid kasutada praktiliste ülesannete

lahendamisel; 27. on tuttav Eesti maavarade, keemiatööstuse ja keskkonnaprobleemidega.


• PAST, V., TAMM, J. & TAMM, L. Üldine ja anorgaaniline keemia X klassile. Tallinn: Koolibri, 2001.

• TAMM, L. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Avita, 2005. • PAAVER, L. & VENE, J. Keemia ülesanded X klassile. Tallinn: Koolibri, 2000. • TUULMETS, A. Orgaaniline keemia. Õpik keskkoolile. Tallinn: Avita, 2002. • KAROLIN, L. Orgaanilise keemia ülesanded. Tallinn: Avita, 2002. • KAROLIN, L. Orgaanilise keemia harjutustik. Tallinn: Avita, 2005. • KATT, N. Keemia lühikursus keskkoolile. Tallinn: Avita, 2002. • TIMOTHEUS, H. Praktiline keemia. Tallinn: Avita, 1999.

Õppesisu

Lühendid: KK - keskkond ja säästev areng; E - eesti keel ja kirjandus; B - bioloogia; IKT – infotehnoloogia; M – matemaatika; A – ajalugu; T – turvalisus; Ko – käsitöö ja kodundus; I – inimeseõpetus; F – füüsika; K – tööalane karjäär; G – geograafia;

I kursus Üldine ja anorgaaniline keemia

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid). Aatomorbitaalid (s, p, d),

1, 2, 6, 7 1, 2, 3, 4 F

2. Elektronvalem ja ruutskeem (1.–4. perioodi elementidel).

1, 2, 6, 7 1, 2, 3, 4 F, IKT

3. Aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga

2, 6 1, 2, 3, 4 F


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon perioodilisustabelis. 4. Elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades).

2, 4, 5, 6, 7 1, 2, 3, 4 F,

5. Keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid;

2, 4, 5, 6, 7 1, 2, 3, 4 Lõ

6. Keemilise sideme energeetiline põhjendus. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid.

2, 4, 5, 6, 7, 12 1, 2, 3, 4, 6 T

7. Iooniline side 2, 4, 5, 6, 7, 12 1, 2, 3, 4 8. Vesinikside. 2, 4, 5, 6, 7, 12 1, 2, 3, 4 Lõ, B 9. Metalliline side. 2, 4, 5, 6, 7, 12 1, 2, 3, 4 F 10. Ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist.

2, 4, 5, 6, 7, 12, 14

1, 2, 3, 4 G

11. Molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus.

2, 4, 5, 6, 7, 12, 14

1, 2, 3, 4 F

1. Oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur.

1, 2, 3, 4, 7, 9, 10

9, 11, 12, 13 T, Ko, I

2. Oksiidid, happed, alused ja soolad saamisviisid ja keemilised omadused.

1, 2, 3, 4, 7, 9, 10

9, 11, 12, 13 T, Ko, I

3. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid.

1, 2, 3, 4, 7, 9, 10

9, 11, 12, 13 T, Ko, I, F

4. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid.

1, 2, 3, 4, 7, 9, 10

9, 11, 12, 3 T, Ko, I, D

5. Lahuse happelisuse (aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt

1, 2, 3, 4, 7, 9, 10, 13, 14

9, 11, 12, 13 I, Ko, G, Lõ, M

6. Mittepöörduv ja pöörduv reaktsioon; keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes.

1, 2, 3, 4, 7, 9, 10

9, 11, 12, 13, 7, 8 KK, T, B

7. Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused.

1, 2, 3, 4, 7, 9, 10

9, 11, 12, 13, 7, 8 I

8. Soolade hüdrolüüs 1, 2, 3, 4, 7, 9, 10

9, 11, 12, 13, 7, 8 I, T

II kursus Üldine ja anorgaaniline keemia

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Metallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, keemiline aktiivsus, A- ja B-rühmade metallide erinevused).

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

9, 11, 12, 13 F

2. Metallid redutseerijana 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

9, 11, 12, 13

3. Metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega,

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

9, 11, 12, 13 KK, B, G, F


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega). 4. Keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid.

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13 KK, B, G

5. Metalliühendid, nende levik looduses;

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13 G, LÕ

6. Metallide saamine maagist. 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8,9,11,12,13, 24, 27

G, Lõ

7. Elektrolüüsi põhimõte ja kasutusalad.

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13, 24, 27

F

8. Keemiline vooluallikas (tööpõhimõte, reaktsioonivõrrandeid nõudmata).

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13, 24, 27

F

9. Keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus.

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13, 27

KK, T

1. Mittemetallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused, redoksomadused).

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

9 F, I, B

2. Allotroopia. 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 12 G, F, B

3. Lämmastikhape ning kontsentreeritud väävelhape kui tugevad oksüdeerijad, nende iseärasused reageerimisel metallidega.

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13 F, T

4. Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine elektronbilansi meetodil.

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

12 M

5. Keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelier’ printsiip).

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

7, 8 I

6. Lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni).

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13 Lõ, G, T

7. Mittemetallilised elemendid looduses.

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13 KK, G

8. Mittemetallide ühenditega seotud keskkonnaprobleemid.

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13 KK, G, Lõ

ARVUTUSÜLESANDED (sobivate teemade juures). Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral). III kursus Orgaaniline keemia I

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid.

1, 2, 4 1, 14 Lõ, B


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 2. Süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur.

1, 2, 4, 7, 8 1, 14, 16 Lõ, B

3. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos.

1, 2, 4, 5, 7, 13 1, 14, 16, 17, 18

4. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine.

1, 2, 4, 5, 7, 13, 14, 15

19 Lõ, B, G, T, KK

5. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid.

1, 2, 4, 5, 7, 13, 14, 15

19

6. Alkaanid olmes ja tehnikas. 1, 2, 5 23, 24 G, Maj, KK, T 7. Polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine.

1, 2, 4, 5, 7, 13, 14, 15

15, 18 F

8. Nukleofiil, elektrofiil. 9 15, 18 9. Reaktsiooni mehhanismi analüüs.

11, 13 19

10. Nukleofiilne asendusreaktsioon.

16

11. Halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid.

1, 2, 4, 5, 7, 13, 14 23 T, KK

12. Alkoholide struktuur ja funktsionaalrühm.

1, 2, 4, 5, 13, 14, 15 19, 24, 26

13. Alkoholide omadused. 1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 19, 24, 26 I, T 14. Alkoholide struktuuri- ja asendiisomeeria.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 19, 24, 26

15. Alkohol kui hape. 1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 19, 24, 26 16. Vesinikside, selle mõju aine omadustele.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 19, 24, 26 I, B

17. Eetrite määratlemine. 1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 19, 24, 26 18. Alküülamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 19, 24, 26

1. Alkeenid ja alküünid. 1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

B, G

2. Kaksiksideme nukleofiilsus. 1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

3. Elektrofiilne liitumine kaksiksidemele.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

4. Aromaatsus. 1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

5. Areenide asendusreaktsioonid.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

6. Fenoolid, nende erinevus alkoholidest.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

7. Delokalisatsioon. 1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

8. Aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20, 23

KK, T, B

IV kursus Orgaaniline keemia II

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

B


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 2. Polaarne kaksikside, selle reaktsioonid

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

F

3. Aldehüüdide redoksomadused

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

4. Sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

B, Lõ, I,KK

5. Karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

I, Ko

6. Funktsionaalderivaadid – estrid ja amiidid.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

7. Estrite hüdrolüüs 1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

B

8. Rasvad, nende bioloogiline tähtsus

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

B, I,

9. Aminohapped. 1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

B

10. Valgud, nende bioloogiline tähtsus.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 18, 20

B,I,Lõ, Ko

11. Polümeeride keemia põhimõtted

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 21, 24 KK, G

12. Polümerisatsioon ja polükondensatsioon.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 21, 24 KK

1. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid.

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 23, 24

2. Struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine

1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23

3. Happed ja alused 1,2,4,5,7,14,15 14,15,16,17, 18,19,23

4. Katalüüs. 1, 2, 4, 5, 7, 14, 15 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23


Üldistav keemia


Gümnaasiumi valikkursusega keemia - riigieksamiks ettevalmistumisel taotletakse, et õpilane: 1. omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujundamiseks; 2. laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia põhilistest

mõistetest ja seaduspärasustest; 3. mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses,

ühiskonnas ja argielus; 4. laiendab ja süvendab teadmisi keemia keelest ja mõistete süsteemist, õpib neid

kasutama keemiliste objektide ja nähtuste kirjeldamiseks ja seletamiseks; 5. õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses

olukorras; 6. õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks; 7. arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust; 8. laiendab ja süvendab oma oskust lahendada keemia probleem- ning

arvutusülesandeid; 9. õpib tundma ja kasutama lihtsamaid keemia uurimismeetodeid; 10. süvendab oma eksperimentaalse töö oskusi, oskab säästlikult ja ohutult kasutada

keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus; 11. õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse

tagajärgedesse; 12. mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega,

keemia integratsiooni teiste loodusteadustega; 13. oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas, mõista

selle säilitamise vajalikkust; 14. oskab hinnata keemia praktilise rakendamise positiivseid ja negatiivseid tulemeid ning

nendega seotud eetilisi probleeme; 15. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia osatähtsust

ühiskonna majandus- ja kultuurielus.


Gümnaasiumi lõpetaja: 1. suudab iseloomustada elemendi aatomi ehitust elektronvalemi ja ruutskeemi abil ning

selgitada ja põhjendada keemiliste elementide ja nende ühendite omaduste perioodilist sõltuvust aatomi tuumalaengust (esimese 4 perioodi ulatuses);

2. suudab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavate keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite valemeid ning tunda ära ainete kuuluvust erinevatesse aineklassidesse;

3. suudab mõista, et molekulide teke aatomitest ja kristallide teke ioonidest on aineosakeste üleminek püsivamasse olekusse ning oskab selgitada keemilise sideme teket ja iseloomustada osakestevaheliste sidemete mõju aine omadustele;

4. tunneb keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid käsitleda keemilisi reaktsioone energeetilisel tasandil;


5. on suutlik mõistma, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võib kujuneda tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, suudab iseloomustada välistegurite mõju keemilisele tasakaalule;

6. on võimeline põhjendama , millised on reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid ja suudab leida võimalusi keemilise reaktsiooni kiiruse muutmiseks;

7. on suutlik koostama keemiliste reaktsioonide võrrandeid erinevate aineklasside vahel; 8. suudab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral); 9. suudab eristada redoksreaktsioone mitteredoksreaktsioonidest, teha kindlaks


10. on suutlik lahendama õppekavas ettenähtud arvutusülesandeid; 11. suudab selgitada keemiliste ainete rolli eluslooduses, tööstuses ja olmes; 12. suudab hinnata igapäeva elus kasutatavate koolis õpitud ainete keemilist olemust,

võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust; 13. vajadusel on suuteline leidma informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise

ja kasutamise kohta ning uut informatsiooni vastu võtma ja seda adekvaatselt analüüsima;

14. suudab töötada keemialaboratooriumis kahjustama enda ja kaaslaste tervist.


• PAST, V., TAMM, J. & TAMM, L. Üldine ja anorgaaniline keemia X klassile. Tallinn: Koolibri, 2001.

• TAMM, L. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Avita, 2005. • PAAVER, L. & VENE, J. Keemia ülesanded X klassile. Tallinn: Koolibri, 2000. • TUULMETS, A. Orgaaniline keemia. Õpik keskkoolile. Tallinn: Avita, 2002. • KAROLIN, L. Orgaanilise keemia ülesanded. Tallinn: Avita, 2002. • KAROLIN, L. Orgaanilise keemia harjutustik. Tallinn: Avita, 2005. • KATT, N. Keemia lühikursus keskkoolile. Tallinn: Avita, 2002. • TIMOTHEUS, H. Praktiline keemia. Tallinn: Avita, 1999.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Aatomi ehitus ning selle seos keemiliste elementide perioodilisussüsteemi tabeliga.

1, 2, 4, 6, 7 1, 2, 3, 4 F, IKT,

2. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, iooniline, metalliline, vesinikside). Aine omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist.

2, 4, 5, 6, 7, 12, 14 1, 2, 3, 4 G, B

3. Anorgaaniliste ainete klassid (oksiidid, happed, alused, soolad); nomenklatuur, vastastikused seosed, reaktsioonide toimumise tingimused.

1, 2, 3, 4, 7, 9, 10 9, 11, 12, 13 T, Ko, I

4. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria, tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, vahetusreaktsioonide

1, 2, 3, 4, 7, 9, 10, 13, 14

9, 11, 12, 13 I, Ko, G, Lõ, M


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon toimumise tingimused. Lahuse pH, hüdrolüüs. 5. Metallide üldised omadused, korrosioon, tootmine.

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

9, 11, 12, 13 KK, B, G, F

6. Keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid. Reaktsiooni tasakaal, selle nihkumine.

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13 KK, B, G

7. Mittemetallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused, redoksomadused).

1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

9 F, I, B

8. Keskkonna probleemid 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12, 13, 14

8, 9, 11, 12, 13, 27

KK, T

9. Arvutusülesanded (%-line kontsentratsioon, ülehulk, saagise %).

KK, T, B


Füüsika


Õpilane omandab alused nüüdisaegse põhjuslik-tõenäosusliku füüsikalise maailmapildi kujunemiseks ning

1. süvendab ja laiendab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist ning õpib neid kasutama füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks, seletamiseks ning ennustamiseks;

2. teadvustab teaduslike mõistete kujundamise viise ja meetodeid ning rakendab neid uute teadmiste omandamisel;

3. arendab kriitilist mõtlemist; 4. süvendab vaatlus- ja eksperimenteerimisoskusi; 5. süvendab mõõtmisvahendite kasutamise oskusi; 6. mõistab füüsika seost tehnika ja nüüdisaegse tehnoloogiaga ning integratsiooni

teiste teadustega; 7. säilitab positiivse hoiaku füüsika kui õppeaine ja kultuurifenomeni suhtes;tutvub

ideede «draamadega» ja isiksuse osaga füüsika arengus; 8. mõistab füüsika humanitaarset külge; 9. teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja neid

säästes; 10. kujundab füüsikateadmiste ja -oskuste alusel elu ja elukeskkonna säilimiseks

vajalikud väärtushinnangud, tegutseb loodust säästvalt.


Gümnaasiumi lõpetaja: 1. on võimeline loetlema füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid ja nähtuste

ilmnemise tingimusi, seostama neid teiste nähtustega; on suuteline mõistma nähtusi selgitavaid teaduslikke teooriaid, kirjeldama nähtuste kasutamist praktikas;

2. suudab avada füüsikamõistete, füüsikaliste suuruste, nähtuste või omaduste sisu, suudab seostada füüsikaliseid suuruseid teiste füüsikaliste suurustega, mõõtühikutega, mõõtmisviisidega ja mõõtmisvahenditega;

3. on võimeline sõnastama füüsika seaduseid või seaduspärasusi, väljendama neid valemitena, kirjeldama nende õigsust kinnitavaid katseid, kasutamist praktikas ja seaduse rakendatavust;

4. suudab kirjeldada teooriate eksperimentaalseid põhjendusi; 5. suudab kirjeldada mõõteriistade, mehhanismide, masinate otstarvet,

töötamispõhimõtet, kasutamise näiteid ja reegleid, ohutusnõudeid; 6. on võimeline seletama erinevust klassikalise ja kvantmehaanilise füüsikalise

maailmapildi vahel; 7. mõistab keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust; 8. on võimeline vaatlema nähtusi füüsika seisukohalt; 9. suudab kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste

seletamisel; 10. on võimeline eristama teaduslikku ja pseudoteaduslikku maailmakäsitust;


11. on võimeline lahendama arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid ning vormistama lahendusi;

12. suudab leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest; 13. on võimeline katset planeerima; 14. suudab koostada skeemi järgi katseseadet; 15. on võimeline kasutama mõõteriistu; 16. suudab ohutult läbi viia lihtsamaid katseid; 17. on võimeline töötlema mõõtmistulemusi ja tegema katsetulemuste põhjal

järeldusi; 18. suudab hinnata mõõtemääramatust; 19. on võimeline lahendama probleemülesandeid.

Õpitulemused

1. gümnaasiumi lõpetaja teab füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise tingimusi, seost teiste nähtustega; nähtusi selgitavaid teaduslikke teooriaid, nähtuste kasutamist praktikas;

2. gümnaasiumi lõpetaja teab füüsikamõisteid, sh füüsikalisi suurusi, nähtusi või omadusi, mida mõiste iseloomustab; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid, mõõtmisviise ja mõõtmisvahendeid;

3. gümnaasiumi lõpetaja teab seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, nende õigsust kinnitavaid katseid, kasutamist praktikas ja seaduse rakendatavust;

4. gümnaasiumi lõpetaja teab teooria eksperimentaalset põhjendust; põhimõisteid, -seisukohti, -seadusi; põhilisi järeldusi, praktilist kasutamist ja rakendatavust;

5. gümnaasiumi lõpetaja teab mõõteriistade, mehhanismide, masinate otstarvet, töötamispõhimõtet, kasutamise näiteid ja reegleid, ohutusnõudeid;

6. gümnaasiumi lõpetaja teab erinevust klassikalise ja kvantmehaanilise füüsikalise maailmapildi vahel;

7. gümnaasiumi lõpetaja teab keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust 8. gümnaasiumi lõpetaja oskab vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt; 9. gümnaasiumi lõpetaja oskab kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja

tehnikanähtuste seletamisel; 10. gümnaasiumi lõpetaja oskab eristada teaduslikku ja pseudoteaduslikku

maailmakäsitust; 11. gümnaasiumi lõpetaja oskab lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades

õpitud seadusi ja valemeid, vormistada lahendusi; 12. gümnaasiumi lõpetaja oskab leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste

tabelitest; 13. gümnaasiumi lõpetaja oskab planeerida katset; 14. koostada skeemi järgi katseseadet; 15. gümnaasiumi lõpetaja oskab kasutada mõõteriistu; 16. gümnaasiumi lõpetaja oskab ohutult läbi viia lihtsamaid katseid; 17. gümnaasiumi lõpetaja oskab töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste

põhjal järeldusi; 18. gümnaasiumi lõpetaja oskab hinnata mõõtemääramatust; 19. gümnaasiumi lõpetaja oskab lahendada probleemülesandeid.



• UGASTE, Ü. Füüsika gümnaasiumile I. Tallinn: Avita, 1997. • UGASTE, Ü. Füüsika gümnaasiumile II. Tallinn: Avita, 1998. • UGASTE, Ü. Füüsika gümnaasiumile III. Tallinn: Avita, 1998. • TARKPEA, K. Füüsika XI klassile. Elektriõpetus. Tallinn: Koolibri, 1997. • VOOLAID, H. Füüsika XI klassile. Optika. Tallinn: Koolibri, 1999. • AINSAAR, T., REEMANN, M. Seeriaülesanded gümnaasiumile 1. ja 2. osa. Tallinn:

Koolibri, 1999. • PAJU, E., PAJU, V. Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 2000. • SUSI, J. Füüsika X klassile. Tallinn: Koolibri, 1996.

Õppesisu

X klass I, II kursus Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon

1. Aeg. Ruum. Liikumine 1, 2 1, 2, 3, 4, 11, 15, 16, 17

loodusõpetus, matemaatika

2. Liikumisseadused 1, 2 2, 3, 8, 11 matemaatika 3. Jõud. Töö. Energia 1, 2, 11 2, 3, 5, 11, 15,

16, 17 matemaatika

4. Perioodilised liikumised 1, 2 2, 3, 8, 11, 13 matemaatika 5. Kehasüsteemide liikumine 1, 2, 3 2, 3, 8, 11 6. Soojus. Kaootilise liikumise energia

1, 2, 10, 11 1, 3, 7, 11, 15

7. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid.

1, 2 1, 3, 5, 8 keemia, matemaatika

XI klass III, IV kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Laengute vastastikmõju. Elektriväli

1, 2, 4 1, 3, 4, 11 matemaatika

2. Liikuvad laengud. Elektrivool 1, 2, 3, 6, 10 1, 3, 5, 7, 11, 13, 14

matemaatika

3. Voolude vastastikmõju. Magnetväli

1, 2, 5 1, 2, 3, 8, 11 matemaatika

4. Elektromagnetism 1, 2, 10 1, 3, 11 matemaatika 5. Laineoptika 1, 2, 5, 6 1, 2, 3, 11, 13 matemaatika 6. Valguse ja aine vastastikmõju 1, 2, 3 1, 2, 3, 8, 11, 15,

16, 17

7. Kvantoptika 1, 2 1, 2, 3, 8, 11 matemaatika XII klass V, VI kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Aatomifüüsika alused 1, 2, 3 1, 4, 9, 12 keemia 2. Aine aatomistruktuur 1, 2, 3,4 1, 4, 8 3. Tuumafüüsika. Elementaarosakesed

1, 2 11 1, 2, 3, 7, 11 matemaatika

4. Mateeria ja universum 1, 2, 5 1, 9, 12 5. Nüüdisagne füüsikaline maailmapilt.

1, 2, 3, 7, 8 1, 2, 3, 6, 8, 10, 18, 19

keemia, matemaatika


Ajalugu


Õpilane 1. õpib ennast suhestama kodukoha, Eestimaa, Euroopa ja maailmaga; 2. õpib ajalooteavet leidma, tõlgendama, üldistama, hindama, talletama ja edastama; 3. õpib mõistma ja hindama kaasaja sündmusi Eestis ja maailmas ajaloolises

taustsüsteemis; 4. õpib fakte ja nähtusi seostama, tunnetama ajalookäigu terviklikkust; 5. mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb vastutust nende

lahendamise eest; 6. õpib analüüsima ja hindama ajaloosündmusi ja -protsesse; 7. õpib osalema diskussioonis, kaitsma argumenteeritult oma seisukohta, väitlema; 8. õpib ajalooallikast tõendusmaterjali leidma sündmuse, probleemi, küsimuse vms

kohta ja otsustama selle usaldusväärsuse üle; 9. õpib kasutama erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt ja kriitiliselt; 10. õpib kriitiliselt analüüsima massiteavet.


Gümnaasiumi lõpetaja suudab: 1. analüüsida ühiskonnas toimuvaid nähtusi, sündmusi ja leida nende protsesside

vahel seoseid; 2. analüüsida tabeleid, graafikuid, jooniseid ja pilte ning teha järeldusi neil esitatud

nähtuste arengu kohta; 3. kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogiavõimalusi informatsiooni leidmiseks

seoste analüüsi ja üldistuste tegemiseks; 4. analüüsida massiteavet; 5. koostada teese ja uurimusi; 6. kirjutada ajalooteemalisi arutlusi; 7. anda hinnanguid; 8. leida ajaloo allikatest tõendusmaterjali sündmuste probleemide kohta ja otsustada

selle usaldusväärsuse üle. Gümnaasiumi lõpetaja on suuteline arusaama:

1. ajalooliste ajastute põhisüsteemist ning vaimulaadist; 2. maailma olulisematest kultuurisaavutustest; 3. ühiskonnas toimunud muudatustest ja ajaloolise arengu järjepidevusest; 4. Eesti ajaloo seoseid teiste Läänemeremaade ning Euroopa ja maailmaajalooga; 5. ja kriitiliselt hindama erinevaid ajaloo allikaid ja seisukohti; 6. mõistma ning hindama kaasaja sündmusi Eestis ja maailma ajaloolises

taustsüsteemis; 7. ajalookäigu terviklikkusest.

Gümnaasiumi lõpetaja on võimeline kirjeldama: 1. muutusi maailmakaardil; 2. kultuuri- ja elu-olu arengut ajaloo erinevatel etappidel.


Õpitulemused:

Õpilane 1. oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende

pilgu läbi; 2. oskab leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja kriitiliselt hinnata erinevaid

ajalooallikaid ja seisukohti; 3. oskab analüüsida massiteavet; 4. oskab esitada teabetöötluse tulemusi suuliselt, visuaalselt, kirjalikult; koostada

teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi; osaleda ajaloodiskussioonides, töötada kaardiga;

5. mõistab ja teab ajalooliste ajastute põhisisu ning vaimulaadi; 6. tunneb maailma olulisemaid kultuurisaavutusi, mõistab kultuuri järjepidevust; 7. tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid teiste Läänemeremaade ning Euroopa ja

maailma ajalooga; 8. mõistab ühiskonnas toimunud muutusi, ajaloolise arengu järjepidevust.


• KÕIV, M. Inimene. Ühiskond. Kultuur I. Tallinn: Avita, 2006. • PIIRIMÄE, H. Inimene. Ühiskond. Kultuur II. Tallinn: Koolibri, 2000. • PIIRIMÄE, H. Inimene. Ühiskond. Kultuur III. Tallinn: Koolibri, 2001. • VAHTRE, L. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Ilo, 2004. • LAAR, M., VAHTRE, L. Lähiajalugu I – II osa. Tallinn: Avita, 2006, 2007 • ADAMSON, A. JA ANT, J. Lähiajalugu: õpik XII klassile. Tallinn: OÜ Argo TTP, 2003. • LAUR, M., MÄESALU, A., TANNBERG, T., VENT, U. Eesti ajalugu I – II. Tallinn: Avita,

2005. • ADAMSON, A. & KARJAHÄRM, T. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2004. • Ajaloo Atlas gümnaasiumile. Tallinn: Regio, 2000. • Ajalugu ei ole ainult minevik, minevik ei ole veel ajalugu. Abiks ajalooõpetajale

(Allikakogumik). Tallinn: EAS, 2004. • Eesti ajaloo dokumentide kogumik. Tallinn: Koolibri, 2002. • Seinakaardid.

10. klass I ja II kursus

Maailma ajalugu; Inimene, ühiskond, kultuur.

Teemad Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon ESIAEG JA VANAAEG 1. Esiaeg 2, 4, 6, 8 1, 4, 5 kunstiajalugu,

geograafia 2. Vana-Ida, Lähis-Ida rahvad ja riigid

2, 4, 6, 8 1, 4, 5 kunstiajalugu, geograafia

3. Egiptus 2, 4, 6, 9 1, 4, 5, 6 kirjandus, kunstiajalugu,

4. Iisrael 2, 4, 6, 9 1, 4, 5, 6 kirjandus, kunstiajalugu, kultuurilugu

5. Vana-Kreeka, hellenism 4, 6, 9 1, 4, 5, 6 kunstiajalugu, kirjandus, geograafia, matemaatika,


Teemad Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon bioloogia

6. Vana-Rooma 4, 6, 9 1, 4, 5, 6 kirjandus, kultuurilugu, kunstiajalugu, geograafia

KESKAEG JA VARA-UUSAEG 7. Üleminek antiikajast keskaega 2 1, 4 8. Suur rahvasterändamine 6 1, 4 geograafia 9. Ristiusk ja kirik 2, 4, 6, 8 4, 5, 6 kirjandus,

kultuurilugu 10. Araabiamaad 2, 4, 6, 8 4, 5, 6 kultuurilugu,

kirjandus 11. Läänikord 4 5, 8 12. Linnad 2, 4 5, 8 geograafia,

kirjandus 13. Kolmas seisus 6, 7, 8 8 14. Keskaja tähtsus maailma kultuuriloos

2, 4 6 kirjandus, kunstiajalugu, muusikaajalugu

15. Suured maadeavastused 2, 4, 9 4, 5, 8 geograafia, kirjandus

16. Renessanss 2, 4, 8 5, 6, 8 kirjandus, kunstiajalugu

17. Reformatsioon 2, 4,6, 8, 9 4, 5, 8 kirjandus, kultuurilugu

UUSAEG 18. Euroopa uueaja koidikul 2, 4, 8 4, 5, 8 kirjandus 19. Absolutism 2, 4, 8 4, 5, 8 kirjandus 20. Valgustus 2, 4, 8 4, 5, 8 kirjandus 21. Rahvusvahelised suhted 2, 4, 8 4, 8 geograafia,

kirjandus 22. Barokiajastu 2, 4 4, 5 kirjandus,

kunstiajalugu 23. Suur Prantsuse revolutsioon 2, 4, 6 2, 8 24. Ühiskond konsulaadi ja keisririigi ajal

4, 6 2, 8 kirjandus

25. Napoleon ja Euroopa 2, 4, 6, 8 6, 8 kirjandus, geograafia

26. Maailm 19. sajandil 4, 6, 8 27.Industriaalühiskonna kujunemine

4, 6 6, 8 füüsika, kunstiajalugu

28. Eluolu ja kodanlik elulaad 4, 6 6, 8 ühiskonnaõpetus, majandusõpetus

29. Rahvuslik liikumine 1, 4, 7 8 geograafia, kirjandus

30. Rahvusriikide tekkimine 2, 4, 6 4, 8 geograafia 31. Vene Impeerium 19. sajandil 1, 2 4, 8 32. Rahvusvahelised suhted 1, 2, 6 3, 4 geograafia 33. Koloniaalpoliitika 2, 4, 6, 9 3, 4, 8 geograafia 34. Poliitilised õpetused ja majandusteooriad

2, 4, 6, 9, 10 3, 4 ühiskonnaõpetus, majandusõpetus


Teemad Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 35. Teadus ja kunst 19. sajandil 4, 8, 9 6, 8 kunstiajalugu,

ühiskonnaõpetus

11. klass

Eesti ajalugu III ja IV kursus

Teemad Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon MUINASAEG 1. Tähtsamad arheoloogilised kultuurid

1, 2, 4 1, 7, 8 geograafia

2. Suhted naaberrahvastega 1, 2, 4 1, 5, 7, 8 geograafia, kultuurilugu

3. Eesti ühiskond muinasaja lõpul 1, 2, 4 1, 4, 5, 8 kirjandus 4. Muinasusund ja ristiusu levik Eestis

1, 2, 4 1, 4, 8 kultuurilugu, kirjandus

5. Muistne vabadusvõitlus 1, 2, 4, 6 1, 4, 5, 7, 8 geograafia, kirjandus

KESKAEG 6. Vana-Liivimaa riigid 1, 2, 6 4, 5, 7, 8 geograafia 7. Jüriöö ülestõus 4, 6, 8 4, 5 kirjandus 8. Eesti rahvastik. Linnad. Majandusolud.

1, 2, 4, 6, 9 1, 2, 4, 5 geograafia, kirjandus

9. Kirik ja kultuur 2, 4, 6 2, 6, 8 kultuurilugu, kirjandus

SÕDADE AEG 10. Liivi sõda 2, 4, 8 2, 4, 5, 7 geograafia 11. Kultuuri areng 2, 3, 4 6 kirjandus,

kultuurilugu ROOTSI AEG 12. Rootsi võimu laienemine ja kehtestamine

1, 2, 3, 4 1, 4, 5, 7

13. Uus halduskord 1, 2, 3, 4 1, 4, 5, 7 14. Eesti rahvastikuprotsessid 1, 2, 3, 4 7, 8 15. Majanduslik areng 1, 2, 3, 4 5, 7, 8 kirjandus 16. Vaimuelu ja kultuur 1, 2, 3, 4 1, 5, 6 kirjandus,

kulutuurilugu 17. Põhjasõda 1, 2, 3, 4 4, 7, 8 kirjandus,

kultuurilugu VENE AEG 18. Balti erikord 1, 2, 4, 6 5, 7, 8 19. 19. sajandi talurahvaseadused

2, 4, 6, 8 2, 5 kirjandus

20. Kultuur 18. sajandi lõpul- ja 19. sajandi esimesel poolel

1, 3, 6 1, 5, 6 kirjandus, kultuurilugu

ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS 21. Eeldused rahvuslikuks liikumiseks. Talude päriseks ostmine. Talurahva omavalitsus. Valla reform. Eesti keelse ajakirjanduse teke. Tähtsamad

1, 3, 6, 7, 10 1, 2, 5, 8 kultuurilugu, kirjandus


Teemad Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon rahvusliku liikumise üritused ja eestvedajad (Jannsen, Hurt, Jakobson) 22. Venestusaeg Eestis 1, 2, 3, 6, 9 1, 2, 8 kirjandus 23. Eesti sajandivahetusel 1, 2, 3, 4, 6, 1, 2, 5, 8 ühiskonnaõpetus,

kirjandus 24. Kultuur 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul

2 1, 5, 6 kultuurilugu, kirjandus, muusika, kunstiajalugu

12. klass

Eesti ajalugu V, VI ja VII kursus

Teemad Eesmärgid Õpi-tulemused

Integratsioon

MAAILM 20. SAJANDI ALGUL 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul

2, 3, 4 2, 4, 6, 8 ühiskonnaõpetus

2. I maailmasõda 2, 3, 4, 6 2, 3 kirjandus, geograafia

3. 1917. a revolutsioon Venemaal. Eetsi iseseisvumine

2, 3, 9, 10 2, 3 kirjandus, geograafia

MAAILM SÕDADE VAHELISEL AJAJÄRGUL 4. Rahvusvahelised suhted 2, 3, 9, 10 2, 3, 4, 8 kirjandus,

ühiskonnaõpetus, geograafia

5. Maailma majandus 2, 9, 10 8 majandusõpetus 6. Demokraatiad ja diktatuurid. Eesti Vabariik

2, 3, 4, 6, 9, 10 2, 4, 8 ühiskonnaõpetus

7. Kultuur ja eluolu 2 5, 6 kirjandus II MAAILMASÕDA 8. Maailm II maailmasõja eelõhtul. Balti riigid rahvusvahelises poliitikas

1, 2, 4, 6, 7 2, 4, 5, 8 kirjandus, geograafia

9. II maailmasõja algus. Baltimaade annekteerimine NSVL poolt

1, 3, 8, 10 2, 4, 7, 8 kirjandus, geograafia

10. II maailmasõja laienemine 1, 3, 8, 10 2, 4, 8 kirjandus, geograafia, ühiskonnaõpetus

11. Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine

1, 3, 8, 10 2, 4, 8 kirjandus, geograafia

12. Murrangulised lahingud. Saksamaa ja Jaapani kapituleerumine

1, 3, 8 2, 4, 8 kirjandus, geograafia

13. II maailmasõja tagajärjed. Pariisi rahukonverents. ÜRO:

1, 3, 8, 10 2, 4, 8 kirjandus, geograafia

14. Baltimaad II maailmasõjas 1, 3, 9, 10 2, 4, 7, 8 kirjandus, geograafia

MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA


Teemad Eesmärgid Õpi-tulemused

Integratsioon

15. Külm sõda 4, 7, 8, 9, 10 2, 3, 4, 8 kirjandus, geograafia

16. USA ja Euroopa 4, 6 4, 8 majandusõpetus 17. NSVL ja kommunistlik süsteem

4, 6, 9 4, 8 kirjandus, geograafia, ühiskonnaõpetus

18. Balti riigid nõukogude okupatsiooni all

1, 2, 3, 8, 9 1, 3, 4, 7, 8 kirjandus

19. Rahvaste vabadusliikumine ja koloniaalimpeeriumide lagunemine

4, 7, 8, 9, 10 3, 4, 8 kirjandus, geograafia, ühiskonnaõpetus

20. Araabiamaad ja islamimaailm 4, 8, 9, 10 3, 4, 8 kirjandus, geograafia

MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL 21. Kommunistliku süsteemi lagunemine

4, 7, 8, 9, 10 2, 3, 4, 5, 8 kirjandus

22. Balti riikide taasiseseisvumine 1, 5, 10 2, 3, 7, 8 kirjandus 23. Kultuur ja eluolu. Teaduse ja tehnika areng ja infoühiskonna kujunemine. Muutused mentaliteedis, igapäevaelus ja olmes. Massikultuur.

4, 7 5, 6, 8 füüsika, keemia, infotehnoloogia, kultuurilugu, kirjandus


XX sajandi ajalugu

Gümnaasiumi valikkursuse XX sajandi ajalugu peamiseks eesmärgiks on valmistada õpilasi ette gümnaasiumi ajalooeksami sooritamiseks, XX sajandi põletavamaid ajaloo-sündmuseid ja Euroopa ajaloo laiemale üldsusele vähetuntud tahke valgustades. Sealjuures kasutades värskemaid ajaloolaste uurimusi Vene, Saksa, Briti jt. arhiividest, netipõhist materjali, filmikroonikat DVD – plaatidelt ja videokassettidelt.

Läbitavate teemade valdkonnad:

• XX sajandi ajalugu, selle seotus meie tänapäevaga. • XX sajandi ajaloo “valged laigud”, ebasoovitavad teemad erinevates Euroopa

riikides, arhiivid, suletud arhiivid. • Euroopa XX saj. alguses • I Maailmasõda, Armeenia genotsiid, sõja tulem. • Territoriaalsed muudatused I Maailmasõjajärgses Euroopas • Versailles´i rahulepetega kaasnenud territoriaalsed - ja rahvusprobleemid. • Sudeedi probleem, Sileesia ja Memeli probleem • Rahvahääletused Schleswigis ja Ida-Preisimaal • Nõukogude Venemaa, Punane terror, näljahädad. • Leninlik – Stalinlik repressiivaparaat. • Eesti Vabariigi välissuhted kahe ilmasõja vahel. • Saksamaa areng kahe ilmasõja vahel. • Autoritaarsete režiimide teke ja selle põhjused. • Sõjaettevalmistused Nõuk. Liidus, Saksamaal jt. riikides • II Maailmasõda. • Eesti II Maailmasõjas. Eesti mees sõdimas erinevates mundrites. Tsiviilelanikkonna

olukord II ilmasõja ajal • Sõdivate riikide poolt teostatav propaganda. • Sõjakuriteod ja kuriteod inimsuse vastu s.h. koonduslaagrite süsteem eri pooltel,

õhuterror, sabotaaž. • Sõjajärgne Euroopa, elanikkonna deporteerimised vallutatud aladelt. • Olukord sõjajärgses Eestis, kollektiviseerimine, metsavendlus. • Elu pärast Stalinit. • Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda. • Välis-Eesti aktiivne tegevus Balti riikide olukorra teavitamisel vabas maailmas. • Kohtumised Eesti ajaloo raskeid hetki omal nahal kogenud inimestega. • Võõrkeelsete materjalide kaudu õppimise läbi omandada ka ajalooalast

terminoloogiat teistes keeltes (Vene, Saksa, Inglise, Prantsuse).


Aine läbimise oodatav tulemus:

Aine läbinu orienteerub Eesti, Euroopa ja maailma XX saj. ajaloo sündmustikus ja oskab näha seoseid ning ammendavalt selgitada meie tänapäeva ülekandunud probleemide ajaloolisi tekkepõhjuseid.


Inimeseõpetus

I kursus psühholoogia


Psühholoogia õpetamisega taotletakse, et õpilane: 1. hakkab huvi tundma psühholoogia kui sotsiaalteaduse vastu; 2. õpib tundma põhilisi psühholoogilisi seaduspärasusi ja mehhanisme; 3. omandab valmiduse kasutada psühholoogiateadmisi enda ja teiste inimeste

mõistmiseks ning oma õpingute organiseerimiseks; 4. õpib psühholoogiateadmisi rakendama reaalsete ja eluliste probleemide

lahendamisel.


Gümnaasiumi lõpetaja on võimeline kirjeldama: 1. põhilisi käitumise ja psüühiliste protsesside seaduspärasusi; 2. olulisemaid meetodeid, mille abil tekib psühholoogiline teadmine; 3. vaimse arengu peamisi tegureid; 4. tunnetuse, mälu, mõtlemise ja tegevuse regulatsiooni põhilist olemust; 5. enamesinevaid psüühika- ja käitumishäireid; 6. igapäevases elus kasutusel olevaid psühholoogiaga seotud mõisteid ja

kontseptsioone; 7. põhilisi psühholoogilisi seaduspärasusi ja mehhanisme.

Gümnaasiumi lõpetaja on suuteline aru saama: 1. psühholoogia kui teaduse üldistest printsiipidest; 2. individuaalsetest erinevustest inimeste vahel; 3. tunnetus- ja tajuprotsesside spetsiifikast; 4. vaimse võimekuse erisustest inimeseti; 5. emotsioonide füsioloogilistest, käitumuslikest ja kognitiivsetest aspektidest; 6. motivatsiooni tähtsusest inimeste käitumises; 7. geneetilistest ja keskkondlikest mõjudest isiksusele; 8. õppimisprotsessidest; 9. erinevatest mäluteooriatest.

Gümnaasiumi lõpetaja suudab: 1. kasutada psühholoogia mõisteid igapäevases elus; 2. valida oma õpistiili vastavalt õpieesmärgile ja –situatsioonile; 3. näha oma tegevuse regulatsiooni aluseid; 4. mõista inimestevaheliste erinevuste päritolu ja individuaalsust-unikaalsust; 5. kasutada psühholoogiateadmisi enda ja teiste inimeste mõistmiseks ning oma

õpingute organiseerimiseks; 6. psühholoogiateadmisi rakendada reaalsete ja eluliste probleemide lahendamisel.


Õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja: 1. tunneb põhilisi käitumise ja psüühiliste protsesside seaduspärasusi; 2. tunneb olulisemaid meetodeid, mille abil tekib psühholoogiline teadmine; 3. tunneb vaimse arengu peamisi tegureid; 4. teab tunnetuse, mälu, mõtlemise ja tegevuse regulatsiooni põhilist olemust; 5. tunneb igapäevases elus kasutusel olevaid psühholoogiaga seotud mõisteid ja

kontseptsioone; 6. oskab valida oma õpistiili vastavalt õpieesmärgile ja -situatsioonile; 7. oskab näha oma tegevuse regulatsiooni aluseid, 8. mõistab inimestevaheliste erinevuste päritoluja individuaalsust-unikaalsust.


• RUMBERG, T., ULJAS, J. Psühholoogia. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 2002. • Psühholoogia gümnaasiumile (J. Allik, M. Rauk) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002. • ATKINSON, R. L., ATKINSON, R. C. ED. E. SMITH; S. NOLEN-HOEKSEMA Introduction

to psychology (eleventh edition). Harcourt Brace Jovanovich, Inc. 1993. • ROOSALU, M. Närvisüsteem.Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 2002. • Inimeseõpetuse aineraamat . Tallinn: EV Haridusministeerium, 1997. • LURIA,A. Väike raamat suurest mälust. Tallinn: Valgus, 1972. • TOOMELA, A. Ülevaade psühholoogiast, I osa.Tallinn: Koolibri, 1999. • TULVING, E. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002. • TOIM, K. Psühholoogia õpetamise metoodika (teine trükk). Tartu: Tartu Ülikool,

1993. • Psüühika-ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10, Tartu: Tartu Ülikool, 1995. • Psühhiaatria. Tallinn: AS Medicina, 2000. • ANNUK, T. Perekonnaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 1999. • VERCH, K. Seksuaalõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 1997. • HAYES, N. Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim, 2002. • KINGISEPP, P.-H. Inimese füsioloogia. Tartu: TÜ, 2000.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Psüühika areng. Psüühika areng loomariigis.

1, 2, 3, 4 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8 bioloogia, ajalugu, filosoofia

Psüühika areng. Kultuuri osa psüühika arengus

1, 2, 3, 4 1, 2, 3, 5, 7, 8 eesti keel, võõrkeeled, kunst, kultuuriajalugu

Psüühika ja aju 1, 2 1, 2, 4, 5, 7 bioloogia Tunnetus 1, 2, 3, 4 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7,

8 füüsika, bioloogia, kunst, joonestamine

Mälu 1, 2, 3, 4 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

matemaatika, võõrkeeled

Mõtlemine 1, 2, 3, 4 1, 2, 3, 4, 5,6, 7, matemaatika, loogika,


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon kunst

Tegevuse regulatsioon 1, 2, 3, 4 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

bioloogia, klassijuhatajatund

Inimestevahelised erinevused 1, 2, 3, 4 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

bioloogia, ajalugu, kultuuriajalugu,

Teadus ja elukutse 1, 3, 4 2, 5, 8 karjääriplaneerimine, klassijuhatajatunnid, ajalugu, filosoofia

II kursus perekonnaõpetus

Perekonnaõpetuse eesmärk on õpilase isiksuse, väärtushinnangute ja sotsiaalse kompetentsuse arendamine lähtuvalt individuaalsetest ja ühiskondlikest kohustustest.


Perekonnaõpetuse õpetamisega taotletakse, et õpilane: 1. väärtustab perekonda, tunnetab lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust; 2. tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida,

aktsepteerida ja valitseda oma tundeid; 3. on võimeline planeerima ja teostama pikemaajalisi ühistegevusi, tegutsema

vastavalt vajadusele erinevates rollides, juhtima või alluma; 4. elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest; 5. oskab väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja

ühiskondlikku vastutust; 6. tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks

vajalikke teadmisi ja oskusi; 7. tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna

liikmena.


Gümnaasiumi lõpetaja on võimeline kirjeldama 1. abielu ja perekonna eri vormide osa üksikisiku ja ühiskonna elus; 2. perekonnaelu psühholoogilisi, eetilisi ja praktilisi probleeme; 3. perekonna majanduselu planeerimist ; 4. lapse arengu põhilisi seaduspärasusi; 5. lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema (eestkostja, hooldaja) rolli lapse

kasvatamisel; 6. soostereotüüpe ning meeste ja naiste vahelisi erinevusi.

Gümnaasiumi lõpetaja on suuteline aru saama 1. sõpruse, armastuse ja koostöö osast inimsuhetes; 2. vanemluse väärtuslikkusest; 3. vanemlusest tulenevast individuaalsest ja ühiskondlikust vastutustest; 4. lapse arengu põhilisi seaduspärasustest; 5. iseenda tunnetamisest ja oma rollist nii kasvuperekonna kui ka tulevase

perekonna liikmena. Gümnaasiumi lõpetaja suudab

1. väärtustada perekonda, tunnetab lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust; 2. planeerida ja teostada pikemaajalisi ühistegevusi, tegutseda vastavalt vajadusele

erinevates rollides, juhtida või alluda;


3. end teadvustada tervislikest eluviisidest, hoida teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest;

4. väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja ühiskondlikku vastutust;

5. tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi;

6. tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna liikmena.

Õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja: 1. teab abielu ja perekonna eri vormide osa üksikisiku ja ühiskonna elus; 2. oskab näha perekonnaelu psühholoogilisi, eetilisi ja praktilisi probleeme, ennustada

ja lahendada konflikte perekonnaelus; 3. oskab planeerida perekonna majanduselu; 4. teab lapse arengu põhilisi seaduspärasusi; 5. tunneb lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema (eestkostja, hooldaja) rolli lapse

kasvatamisel; 6. teadvustab soostereotüübid ning meeste ja naiste vahelised erinevused; 7. mõistab oma vastustust iseenda, partneri ja tulevaste laste ees.

Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon Perekond 1, 2, 3, 7 1, 2, 3, 4, 7 ühiskonnaõpetus,

ajalugu, filosoofia

Noorte suhted 1, 2, 3, 4, 7 1, 2, 6, 7 bioloogia, psühholoogia

Abielu

1, 2, 3, 4, 7 1, 2, 7 psühholoogia, ühiskonnaõpetus, majandusõpetus, bioloogia

Perekonnaelu 1, 2, 3, 5, 7 1, 2, 3, 6, 7 psühholoogia, majandusõpetus, matemaatika, ühiskonnaõpetus

Vanemlus 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7

1, 2, 3, 4, 5, 7 bioloogia, psühholoogia

Lapsed ja laste kasvatamine perekonnas

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7

1, 2, 3, 4, 5, 7 bioloogia, psühholoogia

Perekonna osa inimese elus 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ühiskonnaõpetus, psühholoogia


Õppija-kursus


Gümnaasiumi õppijakursusega taotletakse, et õpilane: 1. saab teadlikumaks oma õppimistegevusest; 2. harjub vastutustundlikumalt ja eesmärgipärasemalt korraldama oma elu tervikuna;


Kursuse lõpuks õpilane suudab: 1. teadvustada õppima õppimise eesmärke; 2. kasutada loovust õpitegevuses; 3. märgata õppimise saboteerimist enese ja teiste juures; 4. analüüsida oma tundeid; 5. toime tulla ebaeduga; 6. aktiivselt kuulata; 7. kasutada mina-teadet; 8. olukorda hinnanguvabalt kirjeldada; 9. teadvustada isikutaju efektide ja eelhoiakute mõju; 10. oma grupiliikmetega koostööd teha.

Kursuse lõpuks õpilane teab:

1. teab oma tugevaid ja nõrku külgi õppijana; 2. multiintelligentsuse teooriat.

Õpitulemused

Gümnaasiumilõpetaja: 1. oskab oma tegevust eesmärgistada; 2. püstitab lähemaid ja kaugemaid eesmärke; 3. oskab kasutada mnemotehnilisi võtteid õppimisel (lugemisel); 4. määrata prioriteete; 5. oskab analüüsida erinevaid õpistiile iseendast lähtuvalt; 6. oskab kasutada efektiivseid probleemilahendusviise; 7. analüüsib ennast, kui õppijat.


• TANI-JÜRISOO, K., LOODUS, A., HANGO, K., MURUTAR, V. Õppides loon ennast. Õppija kursus. Juhendaja käsiraamat. Tallinn: AMI, 2006.


Õppesisu

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon

Mina kui õppija 1, 2 1, 2, 7 Õpilase ja õpetaja roll 1, 2 2 Õpioskused ja eesmärgid 1, 2 1, 2, 4 Õppimisvõtted 1, 2 2, 5

Õppimise saboteerimine ja valikud

1, 2 7

Tunded ja mõtlemine 1, 2 7 Intelligentsus ja õppimine 1, 2 5 Edu ja ebaedu 1, 2 1 Hea kuulamise oskused 1, 2 6, 7 Eneseväljendamine 1, 2 6 Enesekehtestamine 2 1 Koostöine probleemilahendamine

1, 2 6

Suhted ja suhtumised 2 4, 7 Enese esitlemine 2 4 Koostöö grupis 1, 2 6


Ühiskonnaõpetus


1. omandab süsteemse ettekujutuse ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest;

2. õpib tundma ühiskonna- ja poliitikateaduste põhimõisteid ning põhilisi ühiskonnateooriaid;

3. mõistab Eestis, Euroopas ja maailmas kulgevaid arenguid; 4. suhtub kriitiliselt erinevatest algallikatest omandatud infosse; 5. oskab arutleda ja diskuteerida ühiskonnas toimuva üle; 6. tunneb Eesti Vabariigi põhiseadust ja põhilisi õigusakte.


Gümnaasiumilõpetaja on suuteline mõistma ja kirjeldama: 1. ühiskonnaelu põhivaldkondi ja nende omavahelist seotust; 2. Eesti Vabariigi põhiseadust ja “Kodakondsuse seadust”; 3. poliitilist ja administratiivset korraldust, õigusloome ja õiguskaitsesüsteemi; 4. inim- ja kodanikuõigusi; 5. riigi majanduselu üldisi põhimõtteid; 6. isikliku majandamise võimalusi ja põhimõtted.

Gümnaasiumilõpetaja suudab: 1. seaduslike vahenditega kaitsta enda ja teiste õigusi ja huve; 2. käituda tööturul; 3. mõista, et ühiskonna ressursid on piiratud, et soovid ja võimalused on erinevad; 4. hinnata oma ühiskonnaelus osalemise võimet ja võimalusi, hankida selleks vajalikku

teavet; 5. suhelda riigi- ja kohalike asutustega; 6. vormistada nõuetekohaseid dokumente; 7. kaitsta enda kui tarbija õigusi ja huve.

Õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja 1. teab ühiskonda käsitlevaid probleeme ning oskab neid kriitiliselt analüüsida; 2. oskab iseloomustada rahvusvahelisi suhteid ja maailma arengutendentse; 3. oskab määratleda enda kohta turumajanduslikus ja demokraatlikus ühiskonnas; 4. suudab vajaduse korral aktiivselt ühiskondlikus elus osaleda.


• MÖLDRE, L. & TOOTS, A. Ühiskonnaõpetus. XII klass. Tallinn: Koolibri, 1999. • VARIK, M. Ühiskonnaõpetus. II. Töövihik. Gümnaasiumiaste. Tallinn: Koolibri, 2001. • AIMRE, I. Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Tallinn: Koolibri, 1995. • HAGOPJAN, M. Režiimid. Liikumised. Ideoloogia. Tallinn: Eesti Raamat, 1993. • LIVENTAAL, J. Riik ja õigus. Tallinn: Koolibri, 1999.


• REICH, R.B. Piirideta maailm. Tallinn: Fontes, 1997. • VARRAK, T. Üldine poliitikateadus. Tallinn: Varrak, 1997. • OLENKO, K., TOOTS, A. Ühiskonnaõpetus. Tallinn: Koolibri, 2005.

XII klass

I kursus

Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 1. Ühiskond kui 1, 2 1 bioloogia, süsteem geograafia 2. Nüüdisühiskond 1, 2, 3 1, 2 ajalugu, ja tema arengutendentsid filosoofia 3. Põhilised ühiskonda 2, 4, 5 1, 2 ajalugu, käsitlevad teooriad majandusõpetus 4. Pluralism ja 1, 2, 5 3, 4 ajalugu demokraatia 5. Huvid. Avalik ja 1, 4 1, 2 inimeseõpetus, erasektor majandusõpetus 6. Ühiskonna sotsiaalne 1, 2, 4, 5 1, 2, 3, 4 filosoofia, struktuur inimeseõpetus 7. Poliitiline võim ja riik 1, 4, 5 3, 4 ajalugu, majandusõpetus 8. Heaoluriik ja 3, 4, 5 1, 2, 3 ajalugu, heaoluühiskond geograafia, majandusõpetus 9. Õigus ja selle 1, 5, 6 1, 3, 4 ajalugu, olemus majandusõpetus 10. Tsiviilühiskond 1, 4, 5, 6 3, 4 ajalugu, eesti keel 11. Poliitiline ja 2, 5, 6 3, 4 eesti keel, tsiviilkultuur inglise keel, kunst 12. Poliitilised ideoloogiad 1, 2, 4, 5 1, 2, 3 ajalugu 13. Sotsiaalsed liikumised, 1, 4, 5 1, 2, 4 ajalugu, erakonnad ja survegrupid inimeseõpetus 14. Valimised ja 4, 5, 6 3, 4 ajalugu, valimissüsteemid geograafia 15. Valitsemine ja 4, 5, 6 1, 4 ajalugu haldamine 16. Administratsioon, 1, 4, 6 1, 3, 5 psühholoogia, bürokraatia ja korruptsioon majandusõpetus 17. Regionaalne ja kohalik 5, 6 3, 4 ajalugu, omavalitsus geograafia 18. Majandus ja 1, 2, 3, 5 1, 2 geograafia, ressursid inimeseõpetus, majandusõpetus 19. Riik, indiviid ja 1, 5, 6 3, 4 majandusõpetus, majanduselu inimeseõpetus 20. Majanduse 1, 2, 3, 4 1, 2 majandusõpetus, reguleerimine matemaatika


Teema Eesmärgid Õpitulemused Integratsioon 21. Makro- ja mikro- 1, 2, 3 2, 3, 4 majandusõpetus, majandus

II kursus

22. Välismajandus 3, 4 ajalugu, geograafia 23. Ühiskonna sotsiaalne 3, 5, 6 3, 4 psühholoogia elu. Sotsiaalne turvalisus. 24. Indiviid ja ühiskond 1, 2, 4 1, 2 bioloogia, inimeseõpetus 25. Inimõigused 4, 5, 6 2, 3, 4 inimeseõpetus 26. Teaduse ja tehnika 1, 4, 5 1, 2, 3 füüsika, progress ning modernisee- keemia rimine bioloogia 27. Maailma mitmekesisus 3, 4, 5 1, 2, 3 bioloogia, Globaalprobleemid geograafia 28. Globaliseerumine 1, 4, 5 1, 3 ajalugu, geograafia 29. Rahvusvaheline 3, 5 2, 3 ajalugu, suhtlemine inglise keel 30. Euroopa integratsioon 1, 5 1, 2 ajalugu, tema arengus geograafia, inglise keel 31. Euroopa julgeolek 1, 4, 5 1, 2, 3 ajalugu, inglise keel 32. Euroopa integratsioon 4, 5, 6 3, 4 ajalugu, ja julgeolek ning Eesti eesti keel

VIIMSI KESKKOOLI ÕPPEKAVA Gümnaasiumi ainekava I osa · Viimsi Keskkooli õppekava (gümnaasiumi...

Documents

Transcript of VIIMSI KESKKOOLI ÕPPEKAVA Gümnaasiumi ainekava I osa · Viimsi Keskkooli õppekava (gümnaasiumi...