PUUD PÄRNU KESKLINNA LASTEAIA ÕUEALAL

Puud Pärnu Kesklinna lasteaia õuealal on märgistatud. Materjal on mõeldud kasutamiseks õpetajale.

Ida-mariõunapuu

(Malus baccata)

Looduslikult kasvab Ida-Siberi lõuna ja kaguosas ning

Põhja-Hiinas. Kasvab 5-15 meetri kõrguseks. Puu on küllalt

ümara, laiuva võraga. Lehed on kuni kaheksa sentimeetrit

pikad, läikivad, peenelt sakilise servaga. Õied on valged,

tavaliselt on õitsemine väga rikkalik. Õunad peaaegu keraja

kujuga, kollakaspunased, hapumõrkja maitsega, valmivad

septembris. Puu nõuab kasvuks valgust, talub hästi külma,

eelistab viljakaid muldi. Kasutatakse haljastuses,

kasutatakse ka vilju.

Aedõunapuu

(Malus domestica)

Aedõunapuu arvatakse olevat pärit Kesk-Aasiast. Võib

kasvada kuni 10 meetri kõrguseks. Õunapuul on kahar ja

küllalt ümar võra ning tugevad oksad. Puul on ovaalse või

ümmarguse kujuga lehed, sageli kortsus ning mõlemalt

küljelt karvased, võivad olla kuni 12 sentimeetrit pikad.

Õunapuu õitseb maikuus, õied on lõhnavad ja valged või

roosakad. Õunad valmivad juulist kuni oktoobrini, on väga

erinevad kuju ja suurusega. Õunapuu tahab kasvamiseks

valgust, küllalt külmakindel. Eestis on õunapuu väga

1

levinud viljapuu. Uusi õunapuid saadakse pookimise teel. Maailmas on aretatud üle 10 000

kultuursordi.

Harilik pärn

(Tilia cordata)

Pärn kasvab looduslikult pea kogu Euroopas, Lääne-Siberi lõunaosas, Väike-Aasias. Võib

kasvada 30-35 meetri kõrguseks, tüve läbimõõt kuni 3 meetrit. Võra on lai, munaja kujuga,

rohkesti hargnev ning algab maapinna lähedalt. Vanas eas tekib koorele mustjashall korp.

Pärna pungad on ovaalse kujuga, kollakas- või punakaspruunid. Lehed on õhukesed, pealt

tumerohelised, alt valkjasrohelised, 4-9 cm läbimõõdus. Pärn õitseb juulis. Õied on

kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Pärna viljaks on pähklike pikal rootsul. Pähklikeses on

üks-kaks seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Pärn on külmakindel,

mullastiku suhtes nõudlik, väga suure varjutaluvusega, väga tormikindel. Pärna eluiga võib

olla kuni 600 aastat. Puit on kerge, mõõtmete muutmatuse tõttu väga hinnatud. Väga hea

meetaim. Talub saastunud õhku, seega levinud haljastuses. Palju kasvatatakse parkides, Eestis

levinud metsapuu.

Harilik tamm

(Quercus robur L.)

Harilik tamm kasvab suuremas osas

Euroopast, samuti Väike-Aasias ja

Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas.

Tamm on väga pikaealine. Tamme

kroon on suur ja haruline, kaugelt

vaadates meenutab kera. Tammel on

jäme tüvi. Puukoor on hallikaspruun,

paks ja korpas. Noore puu koor on hall

ja sile. Tamme lehed on mõlemast servast kolme hõlmaga, 7-40 cm pikad. Talvel lehed küll

kuivavad, kuid suur osa lehti ei varise, jäävad puule kevadeni. Tamm õitseb mais, õied on

2

väga väikesed (kuni 2mm läbimõõdus). Tamme vili on tõru, küpsevad septembris-oktoobris.

Nad on pruunid, asuvad umbes veerandi jagu rohelises „pesakeses“. Arvukad putukad elavad

tamme lehtedes, õites ja tõrudes. Tõrud on ka väärtuslik toiduallikas pisiimetajatele ja

lindudele. Eriti agarate talvevaru korjajatena teame oravaid ja pasknääre. Tammepuit on tugev

ja vastupidav, millist vajatakse mööblitööstuses. Eesti teadaolev vanim ja jämedaim tamm on

Tamme-Lauri tamm Võrumaal.

Kask

(Betula)

Kask on lehtpuu. Eestimaal kasvab neli pärismaist kaseliiki

– arukask, sookask, madal kask, vaevakask. Arukase

loodusliku vormina kasvab meil ka hinnatud karjala kask.

Järgnevalt peatume arukasel. Tal on valge tüvi ja pikad

rippuvad oksad. Ta on väga valgusnõudlik, varjus jääb

kiratsema põõsana. Ta on külmakindel. Arukase lehed on

harilikult pikad veidi terava tipuga, pealt läikivad. Arukase

vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukasel on nii emas-

kui isasõied, mis on koondunud urbadesse. Arukask

tolmleb tuule abil. Tema viljaks on väike väheke pikliku

kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli

lõpus-augustis. Tuule abil võivad seemned lennata päris

kaugele. Kask on levikult Eestis männi järel teisel kohal. Kasepuust tehakse mööblit, tohust

saab punuda kauneid karpe, korve. Kasemahl on väga vitamiinirikas. Oksi kasutatakse

luudade, vihtade tegemiseks.

3

Harilik pihlakas

(Sorbus aucuparia)

Pihlakas kasvab looduslikult Euroopas, Väike-Aasias, Põhja-

Aafrikas. Kasvab 10-20 meetri kõrguseks. Vahel kasvab

põõsana, noorel pihlakal on võra kooniline, hiljem laiuv.

Vanemas eas tekib koorele korp. Ladvapungad on

külgpungadest

suuremad,

mustjasvioletjad, valgete siidkarvadega. Pihlaka

lehed on vahelduvad, lehekesed piklikud,

ebaühtlaselt saagja servaga, pealt tumerohelised,

alt hallikad. Pihlakas õitseb mais, juunis. Õied

on väikesed, valged, koondunud suurtesse

tihedatesse õisikutesse. Pihlaka vili on marjataoline õunvili, kerajas, valminult punane või

oranź. Viljad valmivad septembris. Noor pihlakas talub varju, hiljem nõuab valgust,

külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Pihlaka eluiga võib ulatuda kuni 300 aastani.

Pihlakas on levinud alusmetsas. Puit on raske, kõva. Puitu kasutatakse masinaosade ja mööbli

valmistamiseks. Kasvatatakse ka viljade saamiseks ja haljastuses. On aretatud ka mitmeid

kultuursorte.

Kreeka pähklipuu

(Juglans regia)Kreeka pähklipuu vili on kreeka pähkel. Puu kasvab kuni 20 meetri

kõrguseks ja on seega üks võimsamaid viljapuid. Noores eas on ta

küllalt kiire kasvuga. Tal on võimsad lehed (20-40 cm pikad) ja kahar

lai võra. Kreeka pähklipuu on vormirohke liik. Lisaks on aretatud

palju sorte. Kreeka pähklipuud kasvatatakse maakera põhjapool juba

ammusest ajast. Pähklipuu on pärit Kagu-Euroopast, Aasiast,

Himaalaja piirkonnast ja Hiinast. Roomlased võtsid kreeka pähklipuu

kreeklastelt üle ja tõid ta põhjapoole. Soojemates piirkondades on

pähklipuu hinnatud ilupuu. Ta talub hästi kahjureid, tolmu, suitsu,

4

gaasi. On pikaealine. Pähkel on iseäralikult sopilise kujuga ja meenutab inimese peaaju.

Kreeka pähklil on kõrge toiteväärtus, tal on südant säästev toime. On väga E-vitamiini rikas.

Lehis

(Larix)

Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. Enamik

lehiseid on kõrged, sirge tüvega ja hõreda võraga, kasvades 15-50 m

kõrguseks. Nad on väga valgusnõudlikud. Lehise okkad on

nõelasarnased, 2-5cm pikad. Okkad muutuvad hilissügiselt kollakaks ja

kukuvad maha. Talvel on puu raagus. Lehise vili on käbi, püstised, 1-

9cm pikad. Põhja pool on käbid väiksemad, lõunas suuremad, suurimad

käbid on lehisel Himaalaja kandis. Käbid on alul rohelised või punased,

5-8cm kuud peale tolmlemist küpsevad pruuniks. Eestisse on lehised

sisse toodud.

Harilik mänd

(Pinus sylvestris)

Harilik mänd on okaspuu, enim levinud männiliik. Puu kasvab

tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks Tüve koor on

allosas korbatanud, ülaosas aga kestendav. Korp hakkab

intensiivsemalt arenema üle saja aasta vanustel puudel. Männi

võra kuju on varieeruv, sõltub kasvukohast, vanusest ja muudest

tingimustest. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad

ulatuvad

madalale.

Metsas säilib

männil ainult

võra tipuosa. Männi pungad on pikliku

munaja kujuga, teravneva tipuga,

punakaspruunid ja enamasti vaigused.

5

Okkad on kahekaupa kimbus, pikkusega 3-7cm, jõulistel noorpuudel isegi kuni 10cm. Männi

juured võivad ulatuda kuni 2,7m sügavusele. Harilik mänd paljuneb looduslikult seemnete

abil. Isasõisikud on kollakad, emasõisikud punakad. Käbid viljastuvad tolmlemisele järgneva

aasta kevadel, seemned valmivad sama aasta sügisel. Õietolmu rohkuse tõttu on õitsemise ajal

mändide lähedal asuvad veekogud kaetud kollaka kirmega. Männi käbid on 3-7cm pikad,

pruuni või hallid. Seemned munaja kujuga, hallikad, pruunid või mustjad. Seemnete idanevus

väga kõrge. Seemnete varisemine kestab kogu kevade.

Harilik kadakas

(Juniperus communis L.)

Harilik kadakas on ainus Eestis looduslikult kasvav

kadakaliik. Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena,

harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10m.

Harilik kadakas elab kuni 860 aastaseks. Kadaka võra kuju

varieerub üsna suures ulatuses. Tüvi on tihti mitmeharuline ja

mõnikord keerdu kasvanud. Noorte puude koor on kestendav,

vanematel puudel madalate vagudega ja pehmete kiududega.

Kadaka okkad on terava tipuga, pealt sinakashallid.

Isasõisikud kollakad, emasõisikud meenutavad rohelist

punga. Viljad marjataolised käbid. Kadakas paljunev

harilikult seemnetega. Eestis kasvab kadakas põhiliselt

Saaremaal ja Läänemaal. Kadakas kasvab aeglaselt, kuid võib elada väga vanaks.

Torkav kuusk ehk hõbekuusk ehk ilukuusk ehk sinikuusk

(Picea pungens)

Torkav kuusk on igihaljas puu. Puu kasvab tavaliselt kuni 30,

harva ka 45 m kõrguseks. Torkavat kuuske kasutatakse

jõulukuusena. On populaarne haljastuses. Eestisse toodi torkav

kuusk ilmselt 19. sajandil. Meil talub torkav kuusk hästi tolmu,

tuult, põuda. Tema eluiga 250-400, isegi 600 aastat. Torkav kuusk

paljuneb looduses seemnetega. Tolmlemine toimub maist

6

juunini.Tüve läbimõõt on tavaliselt 60 cm, koor on hallikaspruun, vanematel puudel paks,

lõhenenud ja kestendav. Kuuse võra meenutab koonust. Okkad on 2-3cm pikkused, terava

tipuga, jäigad. Kuuse pungad on suured, kollakaspruunid. Isasõisikud on pungade avanemisel

roosakaspunased. Kuuse käbid on 5-10cm pikad, noorelt püstised, õrnalt roosakad, hiljem

rippuvad ja rohekad, valminult helepruunid. Käbid valmivad augustist septembrini. Käbi

seemned on pruunid, tillukest tiivakestega.

Amuuri toomingas

(Prunus maackii)

Amuuri toominga võra on püstine, tema tüvi

kestendav, läikiv ja punakaspruuni värvusega.

Toominga koor

kestendab õhukeste

paberitaoliste kihtidena.

Puu lehed on munaja ja

pikliku kujuga, 6-12cm pikkused, peensaagja servaga, pealt

tumerohelised, alt kollakate või pruunikate täppidega. Õied

väikesed ja valged, paiknevad püstistes kobarates. Õitseb maikuus

peale lehtimist. Hästi kasvab päikeselises või poolvarjulises kohas.

Külmakindel.

Harilik hobukastan

(Aesculus hippocastanum L.)

Looduslikult levib vaid Balkanil. Hobukastan võib kasvada

kuni 30m kõrguseks. Elab 200-300 aasta vanuseks. Kastanil

on suured sõrmjad liitlehed, keskmised lehed on suuremad

kui servmised. Lehed pealt tumerohelised. Hobukastani koor

on hallikaspruun. Pungad väga suured, eriti suured tipmised pungad, kleepuvad, vaigused,

tumepruunid. õied asetsevad suurtes püstistes koonusekujulistes pööristes. Õitseb mai lõpus,

juuni alul. Tolmleb putukate abil. Hobukastani vili on paksuseinaline kupar, ogaline ja

7

kerajas. Kupra sees üks kuni kolm läikivat tumepruuni seemet.

Valmivad septembris, oktoobris. Paljuneb seemnetega. Eestis tavaline

ilupuu, eriti kena kevadise õitsemise ajal. Seemnetest on lõbu lastele

meisterdamiseks.

Vaher

(Acer platanoides)

Vaher on Eestis pärismaine. Ta on kiirekasvuline,

kena ja külmakindel puu. Kasvab kuni 30m

kõrguseks. Juba sajandeid on kasvatatud ilupuuna.

Vahtra võra

on suur ja

laiuv. Kasvab hästi metsas kui pargis. Noore vahtra

koor on hall ja sile, täiskasvanult püstiselt vaoline.

Lehed on viiehõlmalised, hõlmad üksikute suurte

teravate hammastega. Lehe pikkus ja laius kuni 15cm.

Lehed on erkrohelised. Õied erkkollased, vahel ka

punased, asuvad kobarates. Vahtral on tiibviili – „vahtranina“. Vaher õitseb enne lehtimist.

Vaher tolmleb putukate abil.

Saar

(Fraxinus excelsior)

8

Harilik saar on kuni 40m kõrgune. Tüvi sirge,

alguses sileda ja rohekashalli koorega, hiljem

korbaga. Saare pungad väikesed, sametjad,

süsimustad. Saare lehed kasvavad paariti,

meenutavad pihlakat. Saare lehed on ilma

karvadeta, läikivad ja saagja servaga, terava

tipuga. Lehe pikkus võib ulatuda 40cm. Saarel

on nii emas- kui isasõisi kui ka mõlemasugulisi. Saare ilma kroonlehtedega õied on pööristes

või kobarates. Hariliku saare tiibvili on pähklike. Seemned asetsevad ühekaupa ja varisevad

alles kevadel. Harilik saar paljuneb harilikult seemnetega, kui annab ka palju kännuvõsusid.

Saare viljad on söögiks mõningatele lindudele.

Harilik lodjapuu

(Viburnum opulus)

Harilik lodjapuu on Eestis pärismaine, kuni 4m kõrgune põõsas. Harilikul lodjapuul on

ümmargused lihtlehed, pealt paljad, alt kaetud pehmete karvadega. Lehed enamasti

tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Õied värvuselt rohekas- või punakasvalged.

Marjataolised pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega. Viljad erepunased,

mõruhapud, kuid söödavad. Viljad valmivad septembris, on C-vitamiini rikkad. Viljad on

toiduks paljudele lindudele, kes aitavad ka seemneid levitada. Põõsas on külmakindel, talub

hästi heitgaase.

Harilik viirpuu

(Crataegus rhipidophylla)

Harilik viirpuu on looduslikult levinud Kesk- ja Ida-Euroopas, Lõuna-Skandinaavias ja

Baltikumi lääneosas. Harilik viirpuus on madal puu või kõrge põõsas, kõrgusega 5-8m.

viirpuu lehed on laiad ja munaja kujuga, kahe väiksema abilehega. Suur leht on 2-3 sügava

hõlmaga. Sügisel on lehed kollased. Viirpuu õitseb juuni esimesel poolel. Õisikud on 10-15

õielised. Viirpuul on õunvili. Viljad ovaalse kujuga, punased. Viljaliha kollane, jahune ja

mõrkjas, ühe luuseemnega. Vili valmib septembris. Viirpuu on hea meetaim. Kasvatatakse

üksikult ja hekina.

9

10

Harilik sirel

(Syringa vulgaris)

Sireli õied lõhnavad tugevasti, värvuselt lillad, sinised,

violetjad või valged. Sirelite õitseaeg on juuni, eriti selle

esimene pool. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel,

koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse

püramiidjatesse pööristesse. Viljad(kuprad) valmivad

augustis, septembris. Õied moodustuvad eelmise aasta

võrsetel, koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse

püramiidjatesse pööristesse. Sireli tüve läbimõõt kuni 20

cm, võib kasvada 5-8 m kõrguseks. Võra on kõrge püstine

põõsas või madal puu. Sireli koor on hallikaspruun,

rõmeline. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid.

Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja

alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena

Sireli puit on kõva, tihke, raske ja kergesti poleeritav. Kasutatakse jalutuskeppide,

rehapulkade j.t. tegemisel.

Harilik robiinia

(Robinia pseudoacacia)

Võib kasvada kuni 25 m kõrguse võraga puuks. Puu võra on ümar. Puu õitseb juunis. Õied on

valged. Robiinia on hea meetaim. Viljadeks on kaunad kuni 10 cm pikad, tumepruunid,

paljude seemnetega. Kaunad püsivad puul kuni kevadeni. Veidi külmahell. Talub

linnatingimusi ja kärpimist, põuda ja tuld. Lehed ja koor hobustele mürgine. Kõik taime osad

inimesele mürgised.

11

Harilik kirsipuu

(Cerasus vulgaris)

Kirsipuude pärinevad lõuna- ja Kesk Euroopast. Sugukond

roosõielised, perekond kirsipuu. Kirsipuu on 3- 6 m kõrgune

madal puu. Tüve koor on tumepruun ja kestendav. Lehed on

nahkjad, enamasti elliptilised, lühikese terava tipuga, pealt läikiv-

tumerohelised, alt heledamad. Õitseb enne lehtimist. Õitseb mai

keskelt kuni mai lõpuni. Hea

õietolmu taim. Õietolm on

pruun. Luuviljad on hele-

kuni tumepunased, valmivad

juulis- augustis. Kirsid on

ümarad, enamasti punased,

pika rao otsas paiknevad luuviljad. Madala kasvu tõttu

nimetatakse neid sageli ka põõsaskirssideks. Väga levinud

viljapuu eestis.

Kasutatud kirjandus

www.tihemetsa.ee

www.wikipedia.ee

http://tuulelaps.blogspot.com/2010/11/harilik-sirel.html

Materjali koostasid: Bibi Lank ja Silli Välimäe

Fotod: Silli Välimäe

12