1

INFOLEHT

Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest. IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni õigsuse ja täielikkuse eest, ega ka tagajärgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa võib tuua.

VIETNAM

2

INFOLEHT

SISUKORD

SISUKORD 2I. ÜLDINE TEAVE 3 1. Geograafia 4 2. Keskkonnakaitse 4II. VALITSEMINE 5 1. Poliitiline kord 5 2. Haldusjaotus 5III. MAJANDUS 6IV. TÖÖHÕIVE 7 1. Töötute abistamine 7 2. Ettevõtlusega alustamine 7V. RELIGIOON JA ETNILISED RÜHMAD 8VI. TRANSPORT 9VII. TELEKOMMUNIKATSIOON 10VIII. SOTSIAALHOOLEKANDESÜSTEEM 11 1. Sotsiaalkindlustus 11 2. Sotsiaalabi 11 3. Lapsetoetus 12 4. Pensionid 13IX. TERVISHOID 14X. HARIDUS 14 1. Haridussüsteem 15 2. Välisdiplomite tunnustamine 15 3. Õppetasud, laenud ja stipendiumid 15XI. INIMÕIGUSED JA RAHVUSVAHELISED VAIDLUSED 17XII. LINGID 18

3

INFOLEHT

Vietnam ehk ametlikult Vietnami Sotsialistlik Vabariik on Kagu-Aasias paiknev, Indohiina poolsaare kõige idapoolsem riik. Vietnami ajalugu kujutab endast pidevat võitlust rahvusluse väljakujunemise nimel sel kitsal 1600 km pikkusel maaribal ning oma maa kaitsmist sise- ja välissurve eest. Väljastpoolt on Vietnamit peamiselt mõjutanud Hiina, mis oli ka esimene riigi sõltumatuse ohustaja. Ligi tuhandeaastase Hiina ülemvõimu ajal alates aastast 111 e.m.a sai Vietnam Hiina mõjutusi nii halduse, õiguse, hariduse, kirjanduse, keele kui kultuuri vallas.Järgnes 900 aastat iseseisvust ja seejärel killustumise ja mässude periood, mis lõppes Prantsuse koloniaalvõimu kehtestamisega ajavahemikul 1858–1883. Riigis kontrolli enda kätte võtnud prantslased jagasid maa kolme ossa: põhjaosaks (Tonkin), keskosaks (Annam) ja lõunaosaks (Kotšinhiina). Prantsuse koloniaalvõim oli enamalt jaolt poliitiliselt repressiivne ja majanduslikult ekspluateeriv.Teise maailmasõja ajal okupeerisid Vietnami Jaapani väed, kes lubasid prantslastel siiski riiki jääda ja jätsid neile ka mõningase mõjuvõimu. 1945. aastal sõja lõppedes kuulutas kommunistliku organisatsiooni Viet Minhi juht Ho Chi Minh välja Vietnami iseseisvuse. Prantslased haarasid siiski kiiresti uuesti võimu, mille nad olid Jaapanile loovutanud, ning nii algas esimene Indohiina sõda (1946–1954). Prantslaste valitsus lõppes 7. mail 1954, kui nad said Dien Bien Phu all Vietnami vägedelt lüüa. 1954. aasta Genfi konventsiooniga

I. ÜLDINE TEAVE

• Täielik nimi:Vietnami Sotsialistlik Vabariik (Cong Hoa Xa Hoi Chu Nghia Viet Nam)

• Rahvaarv:91 519 289 (CIA andmed 2012. a juulist)• Pealinn:Hanoi (Ha Noi)• Suuremadlinnad:Ho Chi Minh (rahvaarv 5,976 mln), Hanoi (rahvaarv 2,668 mln),

Haiphong (rahvaarv 1,941 mln), Da Nang (rahvaarv 807,000)• Pindala:331 210 km2• Keeled:vietnami (riigikeel), vähemuskeeled• Usundid:budism 7,9%; katoliiklus 6,6%; hoa hao 1,7%; cao dai 0,9%; protestantlus

0,9%; usukuuluvuseta 81% (2009)• Peamised etnilised rühmad: kinhid (vietid) 85,7%; taid 1,9%; tailased 1,8%;

muongid 1,5%; khmeerid 1,5%; mongid 1,2%; nungid 1,1%; muud 5,3% (1999. a rahvaloendus)

• Keskmineeeldataveluiga:72,41 aastat• Rahaühik:Vietnami dong (VND), 1 dong = 100 xu’d• Peamisedekspordiartiklid:toornafta, tekstiil, mereannid, riis, elektroonika, arvutid

ja kummi• RKTinimesekohta:1260 USA dollarit (Maailmapank 2011)• Internetidomeen:.vn• Piirid:Kambodžaga 1228 km, Hiinaga 1281 km, Laosega 2130 km• Lipp:punane nelinurk, mille keskel on suur kollane viisnurk: punane sümboliseerib

revolutsiooni ja verd, viisnurk tähistab viit rahvarühma – talupoegi, töölisi, intellektuaale, kaupmehi ja sõdureid –, kes teevad koostööd sotsialismi ehitamise nimel

• Riigipüha:iseseisvuspäev, 2. september (alates 1945)• Riigikord: Vietnam on üheparteiline kommunistlik riik, mida juhib Vietnami

Kommunistlik Partei (VKP), peasekretär Nguyen Phu Trong• President:Truong Tan Sang (alates 25. juulist 2011)• Peaminister:Nguyen Tan Dung• Kuulumine rahvusvahelistesse ühendustesse/organisatsioonidesse:

Vietnam on järgmiste ühenduste liige: ÜRO, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) – praegune eesistuja, mitteühinemisliikumine, Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM), Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö (APEC), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO).

4

INFOLEHT

jäi Vietnam jagunenud riigiks, mille põhjaosa valitses Hanoist Ho Chi Minhi kommunistlik valitsus ning lõunaosa Saigonist (hilisemast Ho Chi Minhist) Ngo Dinh Diemi režiim, mida toetasid Ameerika Ühendriigid.Teise Indohiina sõja (1954–1975) tulemusel ühendasid Lõuna-Vietnami kommunistlik vägi Viet Kong ja Põhja-Vietnami rahvaarmee ühiste jõududega Vietnami kommunistliku korraga riigiks. Konflikti käigus alistasid ülestõusnud, kes said logistilist tuge Hiinalt ja Nõukogude Liidult, Vietnami Vabariigi armee, mis püüdis USA sõjaväe toetusel säilitada Lõuna-Vietnami iseseisvust. Lõuna-Vietnami armee alistus 30. aprillil 1975. aastal. 1976. aastal nimetas ühendatud Vietnami valitsus Saigoni sõjaaegse kommunistliku juhi auks ümber Ho Chi Minhiks.

Pärast põhja ja lõuna poliitilist ühendamist tuli Vietnami Kommunistlikul Parteil (VKP) hakata neid sotsiaalselt ja majanduslikult lõimima. Selle ülesande täitmisel olid VKP otsustajad vastamisi lõunaosa tugeva vastuseisuga kommunistliku korra omaksvõtmisele. Enam kui miljon lõunaosa elanikku, sealhulgas umbes 560 000 paadipõgenikku, lahkus peagi pärast kommunistlikku riigikorravahetust riigist, kuna nad kartsid tagakiusamist ja maade ning äride riigistamist. Umbes miljon vietnamlast asustati sundkorras ümber varasemalt harimata maatükkidele, mida nimetati uuteks majandustsoonideks, et neid seal n-ö ümber õpetada.

Pärast Vietnami sõda, aastal 1975 ühendati Vietnam kommunistliku valitsuse alla, kuid riik jäi poliitilisse isolatsiooni ja viletsasse majandusolukorda. 1986. aastal käivitas valitsus mitu majandus- ja poliitreformi, millega Vietnam võttis suuna maailma majandusega lõimimisele. Aastaks 2000 oli Vietnam sõlminud suurema osa maailma rahvastega ka diplomaatilised suhted .

1.Geograafia

Vietnami territooriumi pikkus põhjast lõunasse on 1600 km, ent keskosa kitsaimas punktis on selle laius kõigest 40 km. Vietnami põhjanaaber on Hiina, loodes Laos, edelas Kambodža ning idas piirneb riik Lõuna-Hiina merega. Maa on valdavalt mägine, vaheldudes tiheda asustusega viljakate tasandikega põhjaosas Punase jõe ja lõunaosas Mekongi jõe deltade ümbruses. Vietnamlased eristavad Vietnamis kolme osa: põhja, lõunat ja keskosa. Vietnami kõnekeel on kõigis kolmes regioonis märkimisväärselt erinev. Vietnami 53 etnilist vähemust asustavad peamiselt mägiseid alasid riigi põhja- ja keskosa kõrgustikel.

Kliima on põhjas ja lõunas üsna erinev, kuid üldjoontes kuum, niiske ja vihmaperioodil sademeterohke. Suure kõrgustevahe ja pinnareljeefi varieeruvuse tõttu võib kliima piirkonniti oluliselt erineda. Talvel või kuivaperioodil, mis kestab novembrist aprillini, puhuvad kirdest piki Hiina rannikut ja üle Tonkini lahe mussoontuuled, mis toovad kaasa äärmiselt niiske õhu. Seetõttu on talv suuremas osas riigis kuiv vaid võrrelduna suve ehk vihmaperioodiga. Aasta keskmine temperatuur on üldjuhul tasandikel kõrgem kui mägedes ja riigi lõunaosas kõrgem kui põhjaosas. Temperatuurikõikumised on väiksemad lõunaosa tasandikel Ho Chi Minhi ümbruses ja Mekongi deltas, jäädes aasta jooksul vahemikku 21–28 °C. Aastaajast olenevad kõikumised on tunduvalt märgatavamad mägedes ja lavamaal ning Põhja-Vietnamis, kus temperatuur võib varieeruda 5 kraadist detsembris ja jaanuaris kuni 37 kraadini juulis ja augustis.

2.Keskkonnakaitse

Vietnami loodust mõjutavad negatiivselt linnastumine, plaanimajandus, industrialiseerumine ja intensiivne põllundus. Need tegurid on kaasa toonud õhu saastatuse, vee reostatuse ja mürareostuse eelkõige suurlinnades ja tööstuskeskustes, nagu Ho Chi Minh ja Hanoi.

5

INFOLEHT

Kõige suurem probleem on jäätmekäitlus. Maakasutuse laiendamisega on kaasnenud märkimisväärsed keskkonnaprobleemid, kaasa arvatud metsade maharaiumine, pinnase erosioon, setete tekkimine jõgedes, deltade üleujutused, kalasaagi vähenemine ning ranniku- ja merekeskkonna saastumine. Püsiva keskkonnareostuse näol avaldab Vietnamile pikaajalist mõju mürgine kemikaal Agent Orange, mida USA armee kasutas teises Indohiina sõjas ehk Vietnami sõjas (1954–75); selle reostuse tagajärjel on sagenenud erinevate haiguste ja sünnikahjustuste esinemine.

99%-le elanikkonnast on joogivesi kättesaadav ühe kilomeetri ulatuses. Linnade veevarustus võib linna suurusest olenevalt mainimisväärselt varieeruda. Suurlinnades, nagu Ho Chi Minh ja Hanoi, on pea 100% elanikest varustatud kraaniveega, väikelinnades võib see näitaja jääda isegi alla 60%. Maapiirkondades on joogivesi ühe kilomeetri raadiuses kättesaadav 75%-le elanikkonnast. Kuid kõigest 51%-l maamajapidamistest on hügieenilised käimlad. Ligi 60% veetootmisettevõtetest tegutseb linnastunud piirkondade veeturul. Veega varustamist korraldab siiski siiani valitsus. Veetootmisettevõtete tegevus on piiratud vaid vee tootmisega. Maapiirkonnas jäävad peamiseks veeallikaks käsitsi kaevatud kaevud, millele toetub ikka veel 39–44% elanikest. Ainult 10% maaelanikkonnast on varustatud veevärgiveega.

Veereostus tekitab kõige suuremat kahju Mekongi deltas. Seda deltat peetakse Vietnami riisisalveks. Kiiresti kasvavast tööstusest põhjustatud veereostuse tagajärjel sageneb kõhulahtisuse esinemine, kuna suurem osa piirkonna elanikest sõltub Mekongi pinnaveest.

II. VALITSEMINE

1.Poliitilinekord

Vietnami Sotsialistliku Vabariigi poliitelu on üles ehitatud üheparteilise sotsialistliku vabariigi põhimõttel, kus riigipeaks on president ja valitsusjuhiks peaminister, üheparteisüsteemis, mida juhib Vietnami Kommunistlik Partei (VKP). Täidesaatev võim on valitsuse ja presidendi käes. Seadusandlikku võimu hoiab Vietnami Rahvusassamblee (vietnami k Quoc hoi). Kohtuvõim on täidesaatvast võimust sõltumatu. Praegu kehtiv (neljas) Vietnami põhiseadus võeti parlamendis vastu 15. aprillil 1992 ning alates sellest ajast on seadusesse tehtud üks muudatus.

Partei kõrgeim organ on rahvuskongress. Iga viie aasta järel toimuval rahvuskongressil otsustatakse partei ja valituse tegevussuunad. Delegaadid hääletavad eri poliitiliste valikute ja partei keskvalitsuse ametikohtade üle. Pärast rahvuskongressil vastu võetud otsuste ratifitseerimist saadab kongress ennast laiali. Järgneva viisaastaku jooksul jääb rahvuskongressil iga viie aasta järel valitud keskkomitee ülesandeks kongressi otsused ellu viia. Kuna keskkomitee tuleb kokku kõigest kaks korda aastas, on rahvuskongressi poliitiliste otsuste täitmine poliitbüroo õlul.

VKP kõige mõjuvõimsam institutsioon ongi keskkomitee (KK). Istungijärkude vahel delegeerib see osa oma võimust sekretariaadile ja poliitbüroole.

2.Haldusjaotus

Provintsid ja omavalitsuspiirkonnad on jagatud aleviteks, rajoonideks ja küladeks. 58 provintsi ja omavalitsuspiirkonnad on riigi keskvalitsuse kontrolli all. Alevid, rajoonid ja külad on valitud rahvasaadikute nõukogude kaudu mõningal määral kohalikul tasandil vastutavad.

6

INFOLEHT

Teatud linnad ja provintsid on keskvalitsuse otsese kontrolli all. Provintsid on jaotatud rajoonideks, provintsilinnadeks ja aleviteks. Otsevalitsuse all olevad linnad on jagatud aleviteks, linna- ja maarajoonideks. Rajoon omakorda jaguneb kommuunideks ja alevikeks.Põhiseaduse artikli 118 järgi on provintsilinn ja alev jagatud linnaosadeks ja kommuunideks, linnarajoonid on jagatud linnaosadeks.

III. MAJANDUS

Alates 2000. aastast on Vietnami majanduskasv olnud maailmas üks kiiremaid. Maailma 11 suurima majanduse seas on Vietnamil kõige kõrgem globaalne kasvuindeks ning tänu edukatele majandusreformidele võis riik 2007. aastal liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. 2010. aastal sai Vietnamist ametlik läbirääkimispartner kujunevas Vaikse ookeani ülese koostöö kaubandusleppes. Põllumajanduse osa majandustoodangust jätkab kahanemist: 25%-lt 2000. aastal oli see 2011. aastaks langenud 22%-le, samas kui tööstuse osakaal on samal ajavahemikul tõusnud 36%-lt 40%-le. Riigis on siiski ikka veel probleemiks suhteliselt kõrge sissetulekute ebavõrdsuse tase.

Sügav vaesus on tasapisi vähenenud ning Vietnam teeb tõsist tööd, et luua uusi töökohti aastas enam kui miljoni inimese võrra kasvavale tööjõule. Valitsuse jõuline kasvule suunatud majanduspoliitika on kaasa toonud pideva võitluse piirkonna ühe suurima inflatsiooniga, mis 2011. aasta augustis ulatus 23%-ni, kusjuures aasta keskmine näitaja oli 18%. Kuna kaubandusbilanss on jätkuvalt tasakaalust väljas, väheneb Vietnami riikliku valuuta dongi väärtus järjekindlalt. 2008. aastast saadik on valitsus seda järjestikuste väikeste devalvatsioonide käigus kokku devalveerinud enam kui 20%. 2011. aasta veebruaris otsustas Vietnam majanduskasvu asemel keskenduda majanduse stabiliseerimisele ning võttis vastu rangema fiskaal- ja rahanduspoliitika.

1 USA dollar on praegu väärt 20,828 Vietnami dongi (oktoober 2012).

Vietnami edusammud makromajanduse reformimisel on tehtud maapiirkondades avalike teenuste pakkumist arvesse võttes, et püüda seeläbi luua võrdne turumajandus. Avalikel teenustel on Vietnami maapiirkondades oluline osa kohaliku elu ümberkujundamises, majanduskasvus ja vaesuse vähendamises. Kuna maapiirkonnad katavad sageli suuri maa-alasid, võib avalike põhiteenuste kvaliteet regiooniti ning provintsiti siiski märkimisväärselt kõikuda. Suur osa sellest kõikumisest tuleneb puudulikust finantseerimisest.

PangandusVietnami pangandussüsteemi tipus on Vietnami Riigipank, mis on raha väljaandmist ja ringlust korraldav ning Vietnami valitsust rahaasjades nõustav valitsusasutus.

Vietnami kommertspankade süsteemi kuulub 5 riigi omanduses kommertspanka, 34 ühisomanduses olevat panka, 4 kontsernidele kuuluvat panka, 35 välispankade harukontorit ja esindust, 6 finantsettevõtet ja välispanka. Vietnami suuremad pangad on Vietnami Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Pank (Agribank), Viet Nami Investeerimis- ja Arengupank (BIDV) ning Vietnami Tööstuse ja Kaubanduse Ühispank (Vietin Bank).Kolm kõige populaarsemat välispanka Vietnamis on HSBC, ANZ ja Citibanks.

Vietnamis arveldusarve avamiseks on vaja alljärgnevat: - täidetud taotlus; - ID-kaart või pass (originaal, mitte notariaalne koopia); - mõni pank küsib ka kindlas miinimumsummas deposiiti.

7

INFOLEHT

Vietnami Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Pank (Agribank)http://www.agribank.com.vn/102/790/about-us/agribank-network.aspx

Viet Nami Investeerimis- ja Arengupank (BIDV)http://www.bidv.com.vn/

Vietnami Tööstuse ja Kaubanduse Ühispank (Vietin Bank)http://www.vietinbank.vn/web/home/en/index.html

IV. TÖÖHÕIVE

Vietnamis on umbes 46,48 miljonit tööealist elanikku (2011. a andmed), kellest pooled on hõivatud põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügiga. Töötuse määr oli Vietnami Statistikaameti andmetel 2011. aastal linnapiirkondades 3,6%.

1.Töötuteabistamine

2010. a oktoobris võeti vastu sotsiaalkindlustuse seadus, mis jõustus 2011. a juulis. Selles on sätestatud, et kõik töötajad, kelle tööandja või kes ise on maksnud töötuskindlustusmakseid vähemalt üks aasta, saavad töötu abiraha, eeldusel, et nad ei lahkunud töölt omal soovil ning et nad on juba töötuna arvele võetud ja soovivad tööd leida.

Töötu abiraha saamiseks peab töötu vallandamise tõendamiseks esitama endise tööandja väljastatud tõendi riigi tööhõiveasutusele, et end töötuna registreerida. Kui töötu keeldub mõjuva põhjuseta võtmast vastu tööd või kutseõpet, mida pakuvad kohaliku omavalitsuse poolt määratud osakonnad või asutused, ei ole tal enam õigust töötu abiraha saada.

Tööotsijate tugiprogrammi eesmärk on aidata neid töötuid, kellele töötu abiraha ei maksta (nt need, kellel puudub kindlustus; kes ei saa abiraha, kuna kindlustatud aeg ei ole nõuete täitmiseks piisavalt pikk; kelle õigus abiraha saada on lõppenud; värsked, töökogemuseta koolilõpetajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle äritegevus on lõpetatud), osutades neile järgmisi teenuseid:

a) tasuta kutseõpe (tööotsijate tugikoolitus); b) kutseõppes osalemise toetus (10 000 jeeni kuus), kui tööotsija täidab teatud

tingimusi, nt omavahendite puudumine; c) avaliku tööhõiveteenistuse igakülgne toetus tööotsijale.

2.Ettevõtlusegaalustamine

Korporatsiooniseadusega on kehtestatud kaks ettevõtte registreerimise võimalust.

• Kui investeeringu teeb ainult üks inimene, asutab ta eraettevõtte (edaspidi eraettevõte). Ettevõtte registreerimiseks vajalik dokument on järgmine: - ettevõtte registreerimise taotluse vorm.

• Juhul kui investeeringu teevad koos mitu inimest, loovad nad piiratud vastutusega äriühingu või aktsiaseltsi. Ettevõtte registreerimiseks vajalikud dokumendid on järgmised: - ettevõtte registreerimise taotluse vorm; - ettevõtte põhikiri vastavalt korporatsiooniseaduse sätetele; - osanike nimekiri (äriühingu puhul vähemalt 2 osanikku, aktsiaseltsi puhul asutajate nimekiri).

Ettevõtte (eraettevõtte, äriühingu või aktsiaseltsi) registreerimiseks nõutavad dokumendid

8

INFOLEHT

tuleb esitada planeerimis- ja investeerimisosakonna haldusalasse kuuluvale ettevõtete registriametile piirkonnas, kus paikneb ülalnimetatud ettevõtte peakontor. Asutajad võivad dokumendid esitada ise või volitada kedagi teist dokumente esitama, vormistades selleks kirjaliku lepingu või volikirja.

Kui ettevõtete registriamet on dokumendid kätte saanud, võidakse taotluse esitajalt paluda järgmiste lisadokumentide esitamist: - isikutunnistus või pass (kui ettevõtte registreerimist taotleb vahetult ettevõtja ise), - isikutunnistus või pass ja volikiri või volitamisleping (volitatud esindaja puhul), - koopia elanikeregistrist või isikutunnistus või pass (ettevõtte juhtkonna ja seadusliku

esindaja puhul).

• Kui välismaal elav Vietnami kodanik soovib oma ettevõtte Vietnamis registreerida, peab ta esitama ühe järgmistest tõenditest: - Vietnami kodakondsuse tõend, - Vietnami kodakondsusest vabastamise tõend, - kodaniku registreerimise tõend, - veresuguluse tõend.

Pärast kõigi dokumentide korrektsuse kontrolli annab ettevõtete registriamet välja kviitungi. 15 päeva jooksul kõigi vajalike korrektsete dokumentide saamisest väljastab ettevõtete registriamet ettevõtte asutajatele registreerimistunnistuse. Kui amet siiski keeldub ettevõtte registreerimistunnistust välja andmast, peab ta taotlejale esitama keeldumise põhjused. Ettevõtte registreerimistunnistuse kättesaamise järel võib alustada äritegevust.Kui registreerimistunnistus on käes, peab ettevõtte esindaja minema kohalikku avaliku julgeoleku osakonda ja tellima sealt ametliku pitsati ning seejärel registreerima maksuametis enda jaoks maksumaksja koodi.

V. RELIGIOON JA ETNILISED RÜHMAD

Suurema osa Vietnami ajaloost on riigis religioonidena domineerinud mahajaana budism, taoism ja konfutsianism, mis kõik on tugevalt rahvuskultuuri mõjutanud. Umbes 85% vietnamlastest peab oma usundiks budismi, kuigi kõik ei praktiseeri seda korrapäraselt. Vietnami Statistikaameti 1. aprilli 2009 aruande järgi on 6,8 miljonit elanikku (ehk 7,9% rahvastikust) praktiseerivad budistid, 5,7 miljonit (6,6%) on katoliiklased, 1,4 miljonit (1,7%) tunnistavad hņa hảo’d, 0,8 miljonit (0,9%) praktiseerivad cao šąi’d ja 0,7 miljonit (0,9%) on protestandid. Oma usulise kuuluvuse on ametlikult registreerinud kokku 18,2% elanikkonnast.

Budism jõudis Vietnami 1. või 2. sajandil m.a.j põhja poolt Kesk-Aasiast ja Hiinast ning lõuna poolt India kaubateid mööda. Vietnami usklikud järgivad erinevaid tavasid ilma igasuguste probleemide ja vastuoludeta. Vähesed Vietnami budistid seostaksid end konkreetselt ühe või teise budismi haruga, nagu kristlastel on kombeks end määratleda usutunnistuse alusel. Kuigi Vietnami budismil puudub tugev keskne struktuur, on rituaalid enamikus templites üle kogu riigi sarnased.

Kristluse tõid Vietnamisse esmalt Portugali ja Hollandi kaupmehed 16.–17. sajandil ning seda levitasid edaspidi prantslastest misjonärid 19. ja 20. sajandil ning vähemal määral ka Ameerika protestantidest misjonärid Vietnami sõja ajal, seda eelkõige Lõuna-Vietnami mägilaste hulgas. Suurimad protestantlikud kirikud on Vietnami evangeelne kirik ja Montagnard’i evangeelne kirik. Kaks kolmandikku Vietnami protestantidest kuuluvad andmete kohaselt rahvusvähemustesse.

9

INFOLEHT

Etnilised rühmadPeamine rahvusrühm on vietnamlased (kihnid), kes moodustavad 85–90% rahvastikust. Hiinlased moodustavad 3 protsenti rahvaarvust. Väiksemad etnilised rühmitused on hmongid, taid, khmeerid, tšamid ja montagnardid, üks keskkõrgustikul elav põlisrahvas. Vietnami peab koduks 54 etnilist vähemusrühma.

Alg- ja põhikoolis õpetatakse osa aineid programmide alusel kohalikes vähemuskeeltes. Valitsus töötab koos kohalike ametnikega välja kohalikus keeles õppekavasid, kuid vastavaid programme on ulatuslikumalt rakendatud keskkõrgustikul ja Mekongi deltas kui põhja- ja loodeprovintside mägedes. Etnilised vähemused ei pea tasuma tavapärast õppemaksu ja valitsus on nende jaoks mitmes provintsis asutanud erikoolid, sealhulgas riikliku toetusega internaatkoolid kesk- ja kõrgharidusastmel õppuritele. Valitsus pakub ka spetsiaalseid ülikooli sisseastumis- ja ettevalmistuskursusi, stipendiume ja eelisjärjekorras õppima võtmist. Etnilistele vähemustele on loodud ka mõned riigi toetusega tehnika- ja kutsekoolid. Sellest hoolimata esineb aeg-ajalt kristlastest etniliste vähemuste diskrimineerimist, kuigi seadusega on kehtestatud üldine õigus haridusele olenemata lapse usulisest või etnilisest kuuluvusest.

VI. TRANSPORT

Kuigi Vietnam on siiani vaene riik, mille sissetulek ühe inimese kohta on madal ja mida on räsinud pikad sõja-aastad, on tehtud märkimisväärseid edusamme infrastruktuuri ehitamisel, mille juures on kõige silmapaistvamaid tulemusi saavutatud maantee- ja raudteevõrgustikus, meretranspordis, siseveeteedel ja lennunduses.

Vietnamit ühendab naabermaadega mitu põhimaanteed ja silda. Peatee on riigimaantee nr 18 ja 18b, mis jookseb 118 kilomeetrit Cai Lani tööstuskompleksist Vietnami ja Hiina vahelise piirini. Praegu kavandatakse ja ehitatakse teisi ühendusteid naaberriikidega, näiteks Laose Demokraatliku Rahvavabariigiga. Ühendustee Laose rahvavabariigiga ulatub Taini ja moodustab osa Aasia Arengupanga ida-läänesuunalisest koridorist.

RaudteeVietnami raudteevõrgustik kogupikkusega 2600 km ühendab elupiirkondi kultuuri-, põllundus- ja tööstuskeskustega, erandiks Mekongi jõe delta piirkond.Vietnami raudtee on ühendatud Hiina raudteega kahel liinil:• Lao Cai provintsist Van Nami provintsi ja• Lang Soni provintsist Quang Tay provintsi.

MaanteedVietnami teedevõrgustik koosneb järgmistest teedest: keskvalitsuse tasemel hallatavad riigiteed, provintsi tasemel hallatavad provintsiteed, rajooni tasemel hallatavad rajooniteed, linnade ning alevite hallatavad linnateed ning kommuuni tasemel hallatavad kommuuniteed. Vietnami teedevõrgustiku kogupikkus on umbes 221 179 km, millest 19,0%, peamiselt riigiteed ja provintsiteed, on kõva kattega (allikas: Vietnami Teedevalitsus 2004). Riigiteede võrgustiku pikkus on 17 295 km, millest 83,5% on kõva kattega. Provintsiteede võrgustiku pikkus on 27 762 km, millest 53,6% on kõva kattega.

Kiirtee on vietnamlaste jaoks pigem uus kontseptsioon, liiklustihedus kasvab küll kiiresti, ent suuremad teed on sobimatu ehituse ja sobimatu segaliikluse tõttu ohtlikud. Vietnamis on hetkel kahte sorti kiirteesid. Mõlemal on kummaski suunas vähemalt kaks rada, aga A-klassi teel on eri tasanditel ristumised, B-klassil on ristumised samal tasandil. Liiklemiseks on neli kiiruskategooriat: 60, 80, 100 ja 120 km/h. Üldjuhul lubatakse kiirteele kõik autod, bussid ja veokid, aga mitte väiketraktorid ja vähem kui 70 cc mootoriga mootorrattad.

10

INFOLEHT

ÕhkVietnamis on käigus 17 suuremat tsiviillennuvälja, sealhulgas kolm rahvusvahelist lennujaama: Noi Bai Hanoi linnas, Da Nangi rahvusvaheline lennujaam Da Nangis ja Tan Son Nhat Ho Chi Minhi linnas. Tan Son Nhat on riigi suurim lennujaam, mille kaudu toimub 75 protsenti rahvusvahelisest reisiliiklusest. Riikliku kava kohaselt peaks Vietnamis 2015. aastaks olema 10 rahvusvahelist lennujaama. Plaanitud Long Thanhi rahvusvaheline lennujaam ehitatakse 50 ruutkilomeetri (19 sq mi) suurusele alale ja suudab aastas teenindada 100 miljonit reisijat.

Riigi omanduses olev lennuettevõte Vietnam Airlines peab 69 reisilennukiga lennuparki ja on eesmärgiks seadnud aastal 2020 opereerida 150 lennukit. Vietnamis tegutseb ka mitu eralennuliini, näiteks Air Mekong, Jetstar Pacific Airlines, VASCO ja VietJet Air.

Vietnami lennuliinidhttp://www.vietnamairlines.com/wps/portal/vn/welcome/

VII. TELEKOMMUNIKATSIOON

MeediaPeamine meediakanal on televisioon. Vietnami Riiklik Televisioon (Vietnam Television, VTV) jõuab eetrisse Hanoist. Kiiresti areneb tasuline televisioon, mis hõlmab K+-satelliidiplatvormi.

Riiklikule Vietnami Häälele (Voice of Vietnam, VoV) kuulub kuus raadiokanalit, kaasa arvatud VoV 5, kust tuleb saateid ka inglise, prantsuse ja vene keeles.

Ajalehti ja ajakirju antakse välja sadu. Populaarseimad päevalehed on Tuoi Tre ja Thanh Nien, mida avaldavad Ho Chi Minhi linna noorteorganisatsioonid.

InternetKuigi interneti põhiteenused on Vietnamis kättesaadavad olnud üheksakümnendate algusaastaist, tuli esimene kommertsteenusepakkuja (Internet Service Provider, ISP) turule aastal 1997. Hetkel tegutseb riigis viis internetiteenuste pakkujat: Netnam, Vietnami Andmeside (Vietnam Data Communication, VDC), Tehnoloogia Finantseerimise ja Edendamise Korporatsioon (Corporation for Finance and Promoting Technology, FPT), Saigoni Posti- ja Telekommunikatsiooniteenuste Korporatsioon (Saigon Postel Corporation, SPT) ning Viettel.Internetikasutus on teiste Aasia riikidega võrreldes vähene, kuigi ühenduse kättesaadavus on viimastel aastatel tänu posti- ja telekommunikatsiooniministeeriumi jõupingutustele kiiresti suurenenud.

Rahvusvaheline riigikood +84

VIII. SOTSIAALHOOLEKANDESÜSTEEM

1.Sotsiaalkindlustus

Vietnami sotsiaalkindlustusel on kaks põhiliiki: kohustuslik ja vabatahtlik kindlustus. Tööandjad maksavad töötajate eest iga kuu kindlustusmakseid, mis võetakse maha palgast; tasumäär sõltub kindlustuse liigist ja maksja tingimustest.

1) Kohustuslik sotsiaalkindlustusSee on kindlustus, mille kõik töötajad on kohustatud tööle palkamisel ostma. Praegu on selle kindlustuse kuumakse 6% kuupalgast. Kohustuslikku sotsiaalkindlustust kasutatakse

11

INFOLEHT

järgmistel juhtudel. - Haigus: töötajate ja nende alla seitsme aastaste laste haigestumisel. Väljamakse

arvestades kindlustusmaksete aega ja töölt puudutud aega. - Emadustoetus: kõikidele naistele, kes sünnitavad või adopteerivad lapse, teevad

abordi või lasevad end steriliseerida. Väljamakseid tehakse 100% ulatuses kuue eelmise kuu keskmisest sissetulekust, millele lisandub ühekordne toetus kahe kuu palga ulatuses. Lapse sünnitanutele või lapsendajatele makstakse toetust 4–6 kuud.

- Kutsehaigus ja tööõnnetus: tööõnnetuse läbi elanud või töötingimustest tulenevalt kutsehaigust põdevatele töötajatele, kes on kaotanud 5% töövõimest.

- Pension: Vietnamis saavad pensionile jäänud töötajad igakuist pensionit 45% keskmisest kuupalgast, kui nad on kindlustusmakseid teinud vähemalt 15 aastat. Pärast seda lisatakse iga lisa-aasta eest meestele 2% ja naistele 3%, kuid mitte rohkem kui kokku 75% ulatuses.

- Surm: töötaja surma korral makstakse tema sugulastele surmatoetust ning selle arvestamisel võetakse aluseks kindlustusmaksete tegemise aeg ja väljamakse määr 1,5 ühe kuu keskmist palka.

2) Vabatahtlik sotsiaalkindlustusSee ei ole kohustuslik liik ning töötajad võivad ise valida, kas soovivad seda osta või mitte. Selle kindlustusprogrammi ostmise eelis on väljamaksete suurenemine. Kindlustusmakse summa arvutatakse välja, korrutades kuusissetuleku vabatahtliku kindlustustariifiga (praegu 18%). Kuusissetuleku määrab kindlustusvõtja; kõige väiksem määr on võrdne ühe kuupalga ja kõige suurem määr 20 kuupalgaga. Kindlustusmakseid tasutakse kord kuus, kvartalis või poolaastas.

3) TöötuskindlustusSee kindlustusliik on töötajatele kohustuslik. Töötushüvitise suurus vastab 60%-le kuue viimase töötatud kuu keskmisest palgast. Töötushüvitist makstakse osamaksete tegemise kestuse alusel ning võib olla kolmest kuust, kui makseid tehti 1–36 kuud, kuni 12 kuuni, kui makseperiood oli pikem kui 144 kuud.

Peale selle on uutes seadustes kehtestatud toetuste kord, mis hõlmab kutseõpet ja abi tööotsingul, et toetada töötute tööturule naasmist. Lisaks antakse töötu abiraha saavatele isikutele töötushüvitise maksmise ajaks tervisekindlustus.

2.Sotsiaalabi

Sotsiaalabitoetust antakse kahes põhivormis: regulaarne sotsiaalabi ja erakorraline sotsiaalabi. Toetuse saajatele kehtivad järgmised tingimused.

Regulaarne sotsiaalabi• Orvud

a) Alla 16 aastased orvud, kellel ei ole ei ema ega isa või kes on hooletusse jäetud või kellel ei ole elatusvahendeid ega veresugulasi (ema- või isapoolsed vanavanemad, seaduslikud adoptiivvanemad, õed ja vennad), kellelt abi saada.

b) Alla 16 aastased orvud, kellel ei ole ema või isa ning kelle elus ema või isa on kadunud, nagu on sätestatud tsiviilkoodeksi artiklis 88, või ei suuda või ei saa (tõsise puude või vangistuse tõttu) lapse eest hoolitseda, ja kui orvul puuduvad elatusvahendid ja sugulased.

• Toetajateta vanurid a) 60-aastane või vanem isik, kes elab üksi laste, lapselaste ja sugulasteta, kellele

12

INFOLEHT

toetuda, ja kellel puuduvad sissetulekuallikad. b) 60-aastane või vanem isik, kellel on elus abikaasa, kuid kes on vanaks ja nõrgaks

jäänud ja kellel pole lapsi, seaduslikke adoptiivlapsi, lapselapsi ega sugulasi, kellele toetuda, ja kellel puuduvad sissetulekuallikad.

Erakorraline sotsiaalabi• Leibkonnad

a) Leibkonnad, kelle liikmed on surma saanud või kadunuks jäänud loodusõnnetuse või riigi või inimeste vara päästmisel osalemise tagajärjel.

b) Leibkonnad, kelle kodu on kokku varisenud, üleujutuses minema kantud, ära põlenud või päästmatult hävinud. Toetust antakse ka leibkondadele, kes elavad paadis või laeval, mis puruneb, upub või saab raskelt kahjustada.

c) Leibkonnad, kes on ilma jäänud peamistest tootmisseadmetest ja langenud vaesusesse.

• Inimesed a) Loodusõnnestuses või riigi või teiste inimeste vara päästmisel raskesti viga saanud

inimesed. b) Lõikuseelsel ajal näljas olevad või vaesest leibkonnast pärit inimesed. c) Inimesed, kes satuvad väljaspool kodu ohu kätte ja vajavad raskete vigastuste tõttu

haiglaravi või surevad, kuid kelle pere ei olnud hoolitsemis- või matmisvajadusest teadlik.

d) Kodutud kerjused, kelle toob sotsiaalabisse politsei.

Kuidas toetust taotledaSotsiaaltoetuse taotlemiseks peavad orvud või abitud vanurid tegema või paluma mõnel sugulasel teha avalduse, milles kirjeldatakse nende olukorda, ja esitama selle kaalumiseks kommuuni rahvasaadikute komiteele ning otsuse saamiseks rajooni rahvasaadikute komiteele.Vastavalt 9. märtsi 2000. a käskkirja nr 07/2000/NŠ-CP artiklile 6 peavad sotsiaaltoetuste saajad, kes soovivad, et nad võetaks sotsiaalhoolekandeasutusse, esitama või paluma sugulasel esitada avalduse pädevatele ametiasutustele kaalumiseks ja otsustamiseks.

3.Lapsetoetus

Lapsetoetust makstakse peamiselt alla 16 aastastele orbudele.Valitsus kiitis hiljuti heaks kuueaastase kava tänavalaste, seksuaalselt väärkoheldud laste ning kahjulikes ja ohtlikes tingimustes töötavate laste arvu vähendamiseks, annab teada rahvastiku, perede ja laste teabekeskus.2010. aastaks on kavas vähendada tänavalaste ja ebaturvalistes tingimustes töötavate laste osakaalu 90%, kusjuures 70%-l tänavalastest aidatakse perede juurde tagasi pöörduda. Ühtlasi tehakse jõupingutusi, et lõpetada laste seksuaalne väärkohtlemine.

Lisaks loodab Vietnami Laste Toetusfond koguda 5 miljardit Vietnami dongi (VND) puudega laste ja Agent Orange’i lapsohvrite toetuseks. Fondist kavatsetakse rahastada 4000 silmahaigustega lapse tasuta silmaoperatsiooni, 500 lapse huulelõheoperatsiooni ja 25 südamehaige lapse operatsiooni. Kava toetavad valitsuse tööhõive-, sotsiaalhoolekande-, haridus- ja koolitusosakonnad, kes avaldavad ühiselt tööandjatele survet lapstööjõu kasutamise vähendamiseks. Püütakse toetada kodumajanduse arengut, et tänavatel töötavad lapsed koju tagasi pöörduksid ning taas kooliteed alustaksid või endale sobiva töö leiaksid.

13

INFOLEHT

4.Pensionid

Pensioni saamise eeltingimused on sätestatud tööseaduses. Töölised teenivad igakuise pensioni välja, kui täidavad teatud nõudmisi tööeale ja sotsiaalkindlustusmaksete tegemise kestusele, nagu toodud allpool.• Pensionile võivad jääda mehed 60 ja naised 55 aasta vanuses. Valitsus reguleerib nende

inimeste pensionile jäämise vanust, kes töötavad raskes või ohtlikus ametis, mägistes piirkondades, piirialadel, äralõigatud saartel ja muudes erandolukordades.

• Isikud, kes on tasunud sotsiaalkindlustusmakseid vähemalt 20 aastat.

Kui töötaja ei täida ühtegi ülalkirjeldatud nõuet, ent vastab ühele alltoodud tingimusele, saab ta igakuist pensioni vähendatud määraga. a) Töötaja, kes on piisavalt vana, et seaduse kohaselt pensionile jääda, kuid kes on

sotsiaalkindlustusmakseid tasunud 15 aastat, aga mitte veel ettenähtud 20 aastat. b) Töötaja, kes on tasunud sotsiaalkindlustusmakseid vähemalt 20 aastat, ent ei ole

veel piisavalt vana pensionile jäämiseks, kuid on vähemalt 50-aastane mees või 45-aastane naine ja kelle töövõime on ühtlasi vähenenud vähemalt 61%.

c) Töötaja, kes peab valitsuse määratluse kohaselt rasket või ohtlikku ametit, on tasunud sotsiaalkindlustusmakseid vähemalt 20 aastat ja kelle töövõime on vähenenud vähemalt 61%.

Töötajad, kes ei täida ühtegi nõuet, saavad ühekordse toetuse. Igakuine pension ja ühekordne toetus sõltuvad sotsiaalkindlustusmaksete tasumise määrast ja kestusest vastavalt valitsuse ettekirjutustele.

Toetuste maksmise üldist järelevalvet korraldab töö-, invaliidide ja sotsiaalministeerium.

Töö-, Invaliidide ja SotsiaalministeeriumAadress 12 Ngo Quyen Street, Hoan Kiem District, Hanoi, VietnamTel +844 824 6137Faks +844 824 8036E-mail lasic@molisa.gov.vn Koduleht http://www.molisa.gov.vn

Kindlustusmakseid kogub ja hüvitisi maksab välja Vietnami sotsiaalkindlustusamet.

Vietnami SotsiaalkindlustusametAadress 7 Trang Thi Street, Hai Ba Trung District, Hanoi, VietnamTel +844 934 4237Faks +844 934 4169Koduleht http://www.baohiemxahoi.gov.vn/

IX. TERVISHOID

Vietnamlaste üldine tervislik seisund on hea, mida näitab nende keskmine eeldatav eluiga (72,41 aastat) ja imikusuremuse määr (1000 elussünni kohta 20,24).Provintsides on siiski tänaseni levinud alatoitumus ning keskmise eeldatava eluea ja imikusuremuse näitajad ei parane. Riiklik toetus katab kõigest 20% tervishoiukulutustest, ülejäänud 80% peavad inimesed oma taskust kinni maksma. Oluliselt on puudus arstidest ja õdedest. Keskmiselt hoolitseb 10 000 vietnamlase tervise eest 5–6 arsti.

On olemas tervisekindlustus, kuid siiani ei ole seda tõhusalt toimima saadud. Paljudes piirkondades ei ole tervisekindlustusega inimestel juurdepääsu kõrgtehnoloogilistele teenustele. Seetõttu ostavad haiglapatsiendid üldjuhul rohud apteegist ise ning tasuvad ka

14

INFOLEHT

hoolduse eest. Sageli kannavad põetamise eest hoolt spetsiaalses riietuses pereliikmed.

Vietnami tervishoiusektor on muutumas täielikult riigi juhitud ja rahastatud tervishoiult eraisikute rahastatud ja osutatud tervishoiuteenuste suunas. See suundumus on eriti märgatav riigi suurimas linnas Ho Chi Minhis, kus suurem osa arste tegutseb praegu erakliinikutes ning erameditsiin on üha kasvava hulga inimeste eelistatud valik.

Valitsus tõstis rahalise toetuse tervisekindlustust ostvatele vaesuspiiril inimestele 50%lt 70%ni nende aastasest kindlustusmaksest. Vaesuspiiril elavateks inimesteks loetakse neid, kes teenivad maapiirkondades 401 000–520 000 Vietnami dongi (19–24 USA dollarit) kuus ja linnapiirkondades 501 000–650 000 Vietnami dongi (23–30 USA dollarit). – VNA. Valitsus plaanib jõuda kogu elanikkonna kindlustatuseni 2014. aastaks, kuigi praeguse seisuga on kindlustus kõigest 60 protsendil inimestest.

X. HARIDUS

Vietnami peamine hariduseesmärk on tõsta rahva üldisi teadmisi, koolitada kvaliteetset tööjõudu ning toetada ja edendada andekaid inimesi. Kuigi riik on siiani vaene, inimese kohta madala sissetulekuga ja sõjast räsitud, tehakse Vietnamis haridusvallas suuri edusamme. Kogu rahva kirjaoskus on Vietnamis 94%, meeste seas 96,2% ja naiste seas 92%.

Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurendatud haridusele määratud riigieelarveosa. Nendest saavutustest hoolimata seisab Vietnami haridussüsteem silmitsi hulga raskustega. Paljud koolid ja nende õppematerjalid on ajast maha jäänud, õpetajatel pole nõutavat kvalifikatsiooni ning miljonid lapsed ei käi ikka veel koolis.

1.Haridussüsteem

Vietnamis on võimalik haridust omandada viiel astmel:• eelkool• algkool• põhikool• keskkool• kõrgkool

Ametlik haridus tähendab 12-aastast haridusteed: viit aastat algharidust, nelja aastat põhiharidust ja kolme aastat spetsialiseerumisega keskharidust. Suurem osa põhiharidust omandavaid õpilasi käib koolis poole päeva kaupa.

Omandivormi vaatenurgast on Vietnami haridusseaduse artikli 44 järgi riigis nelja liiki haridusasutusi.

• Riiklikud haridusasutused: asutab ja järelevalvet teostab riik. Riik määrab ka vastutavad ametnikud ja otsustab töötajate arvu. Riik investeerib taristusse ja eraldab raha jooksvateks kulutusteks.

• Poolriiklikud haridusasutused: asutab riik, kes kaasab taristusse ühiselt investeerima kogukonna organisatsioone ja üksikisikuid.

• Vabaühenduste asutatud haridusasutused: sotsiaal- või äriühingud taotlevad riigilt luba kooli asutamiseks valitsusvälise kapitali eelarvega.

• Eraharidusasutused: üksikisikud või isikute rühmad taotlevad riigilt luba kooli asutamiseks ja investeerivad sellesse ise.

Poolriiklikud, vabaühenduste asutatud ja eraharidusasutused kannavad ühist nimetust mitteriiklikud haridusasutused.

15

INFOLEHT

2.Välisdiplomitetunnustamine

Välisriigis välja antud diplomite tunnustamiseks ja kontrollimiseks tuleb esitada originaaldiplomid. Edasi võidakse mitmel viisil (näiteks võetakse otse ühendust välismaal asuva kooliga) kontrollida diplomi õigsust ja usaldusväärsust. Pärast edukat kontrollimist loetakse diplom vastuvõetavaks.Välisdiplomite tunnustamine on sätestatud haridusseaduse artiklis 97. 1. Vietnami kodanikule välisriigis välja antud diplomite tunnustamisel lähtutakse

haridus- ja kutseõppe ministeeriumi ettekirjutustest ning rahvusvahelistest konventsioonidest, mille Vietnami Sotsialistlik Vabariik on allkirjastanud või millega ta on liitunud.

2. Haridus- ja kutseõppe minister vastutab diplomite vastavuse ja vastastikuse tunnustamise kokkulepete allkirjastamise eest teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Tagasipöörduvate õppurite dokumendidRiiki tagasi pöörduvad õppurid peavad esitama originaaldiplomid, mis neile välisriigi koolis või ülikoolis juba välja on antud. Vajalike dokumentide hulka võivad veel kuuluda hinnetelehed, õpetajate ja õppejõudude kirjutatud iseloomustused ja sünnitunnistus.

3.Õppetasud,laenudjastipendiumid

Haridusele tehtavad kulutused, õppelaenud ja stipendiumid sõltuvad koolist ja kooliastmest. Valitsus on võrdsuse põhimõttel paika pannud õppemaksude raamistiku ning õppemaksu kogumise ja kasutamise meetodid erinevat tüüpi koolidele ja teistele haridusasutustele ning õppemaksu vähendamise ja maksust vabastamise korra sotsiaalabi saajatele ja vaestele.

Provintsi tasemel rahvasaadikute nõukogud võtavad aluseks valitsuse kehtestatud õppemaksu raamistiku ning määravad sama taseme rahvasaadikute komitee ettepaneku põhjal provintsi koolide ja teiste haridusasutuste õppemaksu kogumise taseme ja värbamistasu.

Vietnami valitsus kehtestab ka haridusasutustele hariduse raamtasud.• Linnades, alevites, tööstuspiirkondades: - lasteaiad: 15 000–80 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta - põhikooli alamaste: 4000–20 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta - põhikooli ülemaste: 8000–35 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta

• Tasandikel ja riigi keskosa maapiirkondades: - lasteaiad: 7000–20 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta - põhikooli alamaste: 3000–10 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta - põhikooli ülemaste: 6000–25 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta• Mägistes maapiirkondades: - lasteaiad: 5000–15 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta - põhikooli alamaste: 2000–8000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta - põhikooli ülemaste: 4000–15 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta

• Kutseõppeasutused: - kutsekoolid: 20 000–120 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta - tehnikapõhikoolid: 15 000–100 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta - rakenduskõrgkoolid: 40 000–100 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta - ülikoolikraadid: 50 000–180 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta - magistriõpe: 75 000–200 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta

16

INFOLEHT

- doktoriõpe: 100 000–250 000 Vietnami dongi kuus õpilase kohta

Õppemaksu tasutakse kord kuus. Põhikooli alam- ja ülemastme õppetasu võetakse kokku 9 kuu eest. Ametliku kutseõppeasutuse õppetasu võetakse kokku 10 kuu eest.Lastehoidude, lasteaedade, koolitusasutuste ja muude õppeasutuste kogutasu sõltub õppe kestusest.

Õppemaksust on vabastatud järgmised õpilased:• algklasside õpilased• sõjas langenute lapsed• sõjakangelasest tudengid• sõjainvaliidide, sõjas vigastatute või 61–80% töövõimetusega sotsiaalabi saajate

lapsed• tudengid, kelle vanemad elavad alaliselt mägedes (välja arvatud mägilinnades ja

-alevites), kõrvalistes piirkondades ja äralõigatud saartel• puudega tudengid, kes on majandusraskustes või kaotanud 21% või enam töövõimest,

mida kinnitab arstliku nõukogu tõend• riikliku pedagoogikaõppe tudengid, kes kohustuvad pärast lõpetamist asuma tööle

haridus- või kutseõppesektoris• orvud, kellel puuduvad toetavad sugulased• etnilistele vähemustele mõeldud ülikoolieelsetest või internaatkoolidest või puudega

inimeste kutsekoolidest välja valitud tudengid• nälgivaks leibkonnaks liigitatud perede (vanemate või adoptiivvanemate) lapsed, kui

pere sissetulek on valitsuse kehtivate määruste järgi võrdväärne vähemaga kui 13 kg riisi inimese kohta kuus

Õppemaksust on 50% ulatuses vabastatud järgmised õpilased:• sõjainvaliidide, sõjas vigastatute või 21–60% töövõimetusega sotsiaalabi saajate

lapsed• tööõnnetuse üle elanud ja regulaarselt vigastushüvitist saavate riigiteenistujate lapsed• valitsuse kehtivate määruste järgi vaeseks leibkonnaks liigitatud perede (vanemate

või adoptiivvanemate) lapsed. Vaeseks leibkonnaks loetakse peret, mille sissetulek on võrdväärne järgmisega:

- vähem kui 25 kg riisi inimese kohta kuus linnades,vähem kui 20 kg riisi inimese kohta kuus lavamaa ja riigi keskosa maapiirkondades

- vähem kui 15 kg riisi inimese kohta kuus mäestikupiirkondades.

Enamikus Vietnami koolides on kõigis kooliastmetes õpilastel kohustuslik koolivorm, mis lisandub haridusele tehtavatele kulutustele. Lisakulu on ka õpilaste kooli ja tagasi koju transportimine. Kõige tipuks tuleb maksa õpikute ja kirjatarvete eest.

XI. INIMÕIGUSED JA RAHVUSVAHELISED VAIDLUSED

Poliitiline väljendusvabadus on kommunistliku juhtkonna kontrolli all. Riigis toimub pidevalt erinevate rühmituste väheste osavõtjatega meeleavaldusi, enamalt jaolt seoses maakasutusküsimuste, poliitilise vabaduse laiendamise vajaduse ja probleemilahendamise mehhanismide puudumisega.

Väljendusvabadust ja teabele juurdepääsu piiratakse jätkuvalt rangete seaduste, riigimeedia range kontrolli, internetipiirangute ning blogijate ja poliitiliste aktivistide vahistamise ja vangistamise teel.Surmanuhtluste arv on riigisaladus. Seetõttu on Vietnami ametivõimudele vastumeelt mis tahes andmeid rahvusvahelise üldsuse liikmetega jagada. On väljendatud muret, et Vietnami õigussüsteem ei taga paljudel juhtudel kohtualustele õiglast õigusemõistmist.

17

INFOLEHT

Põhiseaduses on küll sätestatud usuvabadus, ent sellegipoolest püsivad valitsuse piirangud mitme usurühmituse organiseeritud tegevusele.

Inimkaubandus puudutab Vietnamis nii mehi, naisi kui lapsi. Kauplemise ohvriks sattunud inimesed kogevad erinevaid raskusi alates füüsilistest ja vaimsetest tervisehädadest majandusliku ja sotsiaalse taaslõimumise probleemideni. Inimkaubandus, peamiselt seksuaalse ärakasutamise, aga ka meretaguse sunnitöö otstarbel, on jäänud oluliseks probleemiks.

Vaidlusalused territooriumid30. detsembril 1999 kirjutasid Hiina ja Vietnam alla lepingule, mis lahendas kahe riigi vahelised piirivaidlused. Siiski on ikka veel vaidlusaluseks territooriumiks jäänud Lõuna-Hiina meres paiknevad Paraceli ja Spratly saared. Spratly saarestikus usutakse olevat rikkalikud nafta- ja maagaasivarud ning seetõttu on ala endale soovinud ka Malaisia, Brunei, Filipiinid ja Taiwan. Piirkonda läbib mitu peamist laevateed ning see on ka kalapüügiala, mis on elatusallikas tuhandetele inimestele.

XII. LINGID

CIA – The World Factbookhttps://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/vm.htmlMaailma Terviseorganisatsioon (WHO)http://www.who.int/countries/vnm/en/Wikipediahttp://en.wikipedia.org/wiki/VietnamVietnami Statistikaamethttp://www.gso.gov.vn/default_en.aspx?tabid=491Vietnami Tööministeerium – Invaliidid ja sotsiaalküsimused (MOLISA)http://www.molisa.gov.vn/Maailmapankhttp://data.worldbank.org/USA Välisministeeriumhttp://www.state.gov/p/eap/ci/vm/Social Security Onlinehttp://www.ssa.gov/policy/docs/progdesc/ssptw/2010-2011/asia/vietnam.htmlNation Masterhttp://www.nationmaster.comVietnami Haridus- ja Kutseõppe Ministeeriumwww.en.moet.gov.vn/Human Rights Watchhttp://www.hrw.org/asia/chinaVietnami Riigipankhttp://www.sbv.gov.vn/Rahvusvaheline Tööorganisatsioonwww.ilo.orgBBChttp://www.bbc.co.uk/news/world-asia-pacific-16567840Suurbritannia Välisministeeriumhttp://www.fco.gov.uk/en/travel-and-living-abroad/travel-advice-by-country/country-profile/asia-oceania/vietnam?profile=all

18

INFOLEHT