VÕHMA GÜMNAASIUMI AINEKAVA MATEMAATIKA

Õpetuse eesmärgid põhikoolis Õpilane • saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja kultuuri arengus; • õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima (järjestama, võrdlema,

rühmitama, loendama, mõõtma jne.); • õpib arvutama; • omandab esmase ruumikujutluse; • õpib tundma põhilisi tasandilisi kujundeid ja ruumilisi kehi ning rakendab õpitut

praktikas; • õpib üldistama ja loogiliselt mõtlema, • õpib probleeme matemaatiliselt kirjeldama, analüüsima, lahendama, tulemusi

interpreteerima; • arendab oma võimeid, intuitsiooni ja loovust; • hakkab objektiivselt hindama oma matemaatilisi teadmisi ja huve ning arvestab neid

edasise tegevuse kavandamisel; • tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest.

1. klass(3 tundi nädalas) Eesmärgid

• õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima (järjestamine, võrdlemine, rühmitamine, loendamine, mõõtmine) • õpib arvutama • arendada käelist tegevust ja täpsust • tutvub elukutsetega, mis on seotud arvutamisega

Õppesisu

• ruumilised ja tasandilised kujundid • arv kui loendamise tulemus • arvude rida, seosed arvude reas: võrratus, võrdus • järgarv • arvude ehitus kümnendsüsteemis: järk (ühelised ja kümnelised) • paaris ja paaritud arvud

• arvude liitmine ja lahutamine 20 piires • arvurida 100-ni • mõõtühikud (cm, m, 1, kg, kroon, sent, kell: täis-, pool-, veerandtund) • ühetehteliste ülesannete koostamine ja lahendamine

Õpitulemused

• oskab loendada ja kirjutada arve • teab lihtsamaid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid • oskab võrrelda arve suuliselt ja kirjalikult • oskab liita ja lahutada 20 piires • oskab koostada ja lahendada ühetehtelisi tekstülesandeid • oskab mõõta • oskab liita ja lahutada täiskümnelisi

Õppematerjal K. Belials, Matemaatika tööraamat 1.klassile 1. ja 2. osa Avita 2003 A. Kloren Matemaatika töölehed 1.klassile Avita 2002 K. Belials Arvuta Avita 2004

2. klass(4 tundi nädalas) Õpetuse eesmärgid

• õpib ümbritseva maailma esemeid struktureerima (järjestama, võrdlema, rühmitama, loendama, mõõtma)

• õpib arvutama 100 piires • õpib üldistama ja loogiliselt mõtlema • arendab oma võimeid, loovust • õpib probleeme matemaatiliselt kirjeldama, analüüsima, lahendama • lahendab igapäevase eluga seotud ülesandeid • tutvub elukutsetega, mis on seotud arvutamisega

Õppesisu

• loendamine, arvude ehitus • pikkusühikud, massiühikud, mahu mõõtmine, väärtuste mõõtmine, ajamõõdud, • temperatuuri mõõtmine • geomeetrilised kujundid • liitmine ja lahutamine 100 piires • korrutamine ja jagamine kuni 5-ga • ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete koostamine ja lahendamine

• 4-võrduse koostamine • puuduva komponendi leidmine võrdustes

Õpitulemused

• teab nelja tehte komponentide ja resultaatide nimetusi; • teab naturaalarvude ehitust kümnendsüsteemis; • teab õpitud mõõtühikuid ja nendevahelisi seoseid; • teab kella ja kalendrit; • teab lihtsamaid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid; • oskab lugeda ja kirjutada naturaalarve 1000-ni ; • oskab määrata arvu asukohta naturaalarvude reas; • oskab võrrelda arve suuliselt ja kirjalikult; • oskab peast liita ja lahutada 100 piires, korrutada ja jagada 20-ne piires; • oskab leida tähe arvväärtust võrduses ja võrratuses; • oskab koostada ja lahendada ühe- ja kahetehtelisi ülesandeid; • oskab joonlauda või sirklit kasutades joonestada sirglõiku, kolmnurka, nelinurka ja ringjoont

• oskab võrrelda sirglõike mõõtmise teel Õppematerjal

S. Piht Matemaatika tööraamat 2.klassile I ja II osa Avita AS BIT 2007 A. Kloren Matemaatika töölehed 2 . klassile AS BIT 2007 S. Piht Matemaatika lisaülesanded Avita AS BIT 2001 K. Belials Matemaatika kontrolltööd ja tunnikontrollid 2.klassile Avita AS BIT 2007

3. klass(4 tundi nädalas) Õpetamise eesmärgid

• arendada õpilaste loogilist mõtlemist, vaimseid võimeid; • arendada õpilaste matemaatilisi oskusi ja vilumusi • kujundada oskust ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima

(järjestama, võrdlema, rühmitama, loendama, mõõtma jne.); • õpetada tundma põhilisi ruumilisi ja tasandilisi kehi ning rakendada õpitut

praktikas; • tutvustada õpilasi arvumaailmaga ning õpetada arvutama. • õpetada koostama ja lahendama praktilisi ülesandeid • tutvustada elukutseid, mis on seotud arvutamisega • õpib üldistama ja loogiliselt mõtlema

Õppesisu

• Avaldis, sulgude kasutamine avaldises. • Tehete järjekord. • Tabelülesanded. • Võrdused ja võrratused. • Korrutustabel.. • Tehte puuduva komponendi leidmine korrutamisel ja jagamisel. • Korrutamise ning ja jagamise seos. • Murdarvud. • Kahekohalise arvu korrutamine ja jagamine ühekohalise arvuga. • Tehete järjekord korrutamist ja jagamist sisaldavates avaldistes. • Arvu 100 ja 1000 kordsed, nende lugemine ja kirjutamine. • Kolme- ja neljakohaliste arvude kirjutamine summana. • Arvude lugemine, kirjutamine ning võrdlemine 10 000 piires. • Kirjalik liitmine ja lahutamine 10 000 piires. • .Pikkuste mõõtmine. Pikkusühikud millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter,

kilomeeter. Pikkusühikutevahelised seosed. • Massi mõõtmine. Massiühikud gramm, kilogramm, tsentner, tonn.

Massiühikutevahelised seosed. • Mahumõõt liiter. • Väärtuste mõõtmine. Kroon ja sent. Käibivad rahatähed ja mündid. • Ajamõõdud sekund, minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta, sajand. • Ajaühikutevahelised seosed. Aja arvutamine kella ja kalendri järgi. • Temperatuuri mõõtmine: termomeeter, selle skaala. • Nimega arvude liitmine ja lahutamine (peast ja kirjalikult). • Ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete koostamine, analüüsimine ja lahendamine. • Punkt, sirge, sirglõik. Sirglõigu pikkus. Antud pikkusega sirglõigu joonestamine. • Murdjoon, selle pikkus. • Kolmnurk, nelinurk, nende tipud, küljed ja nurgad. Täisnurk, selle saamine

paberilehe kokkuvoltimise teel. Ristkülik ja ruut. • Võrdkülgne kolmnurk, selle ümbermõõdu arvutamine ning joonestamine sirkli ja

joonlaua abil. Viisnurk. Kuusnurk. • Ringjoon ja ring. Ringjoone joonestamine sirkliga. • Tetraeeder (nelitahukas), risttahukas, kuup, kera, silinder, koonus, püramiid,

prisma, nende vaatlemine ning leidmine ümbruses ja piltidelt. Kuubi ja tetraeedri mudeli valmistamine pinnalaotuse kokkukleepimise teel.

• Tasapinnalisi ja ruumilisi ülesandeid tükeldusvõrdsuse kohta.

Õpitulemused

• lugeda ja kirjutada naturaalarve 10 000-ni; • määrata arvu asukohta naturaalarvude reas; • võrrelda arve suuliselt ja kirjalikult; • peast liita, lahutada, korrutada ja jagada 100 piires; • kirjalikult liita ja lahutada neljakohalisi arve; • liita ja lahutada ühenimelisi arve; • määrata tehete järjekorda avaldistes; • leida võrdustes tähe arvväärtus proovimise teel ning andmete ja otsitava

vaheliste seoste kaudu; • koostada ja lahendada ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid; • joonlauda või sirklit kasutades joonestada etteantud pikkusega sirglõiku,

kolmnurka, nelinurka ja ringjoont; • võrrelda sirglõike mõõtmise teel ja arvutada murdjoone pikkust.

Õppematerjal

K. Belials Matemaatika õpik 3.klassile Avita 2006 K. Belials Matemaatika töövihik 3.klassile Avita 2007 K. Belials Matemaatika kontrolltööd ja tunnikontrollid 3.klassile Avita 2007 I kooliastme õpitulemused III klassi lõpetaja teab • nelja aritmeetilise tehte komponentide ja resultaatide nimetusi; • naturaalarvude järjestust 1-st 10 000-ni; • naturaalarvude ehitust kümnendsüsteemis; • õpitud mõõtühikuid ja nendevahelisi seoseid; • kella ja kalendrit; • lihtsamaid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid (ring, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik,

viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, tetraeeder, silinder, koonus); oskab • lugeda ja kirjutada naturaalarve 10 000-ni; • määrata arvu asukohta naturaalarvude reas; • võrrelda arve suuliselt ja kirjalikult; • peast liita, lahutada, korrutada ja jagada 100 piires; • kirjalikult liita ja lahutada neljakohalisi arve;

• kirjalikult korrutada ja jagada kahekohalise arvuga; • liita ja lahutada ühenimelisi arve; • määrata tehete järjekorda avaldises; • leida võrdustes tähe arvväärtus proovimise teel ning andmete ja otsitava vaheliste

seoste kaudu; • koostada ühetehtelisi tekstülesandeid; • analüüsida ja lahendada ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid; • joonlauda või sirklit kasutades joonestada etteantud pikkusega sirglõiku, joonestada

kolmnurka, nelinurka ja ringjoont; • võrrelda sirglõike mõõtmise teel ja arvutada murdjoone pikkust.

4. klass(4 tundi nädalas) Õpetamise eesmärgid

• õpib arvutama (liitmise, lahutamise, korrutamise, jagamise põhimõtted peast ja kirjalikult) • oskab õpitud teadmisi rakendada õpitöös.

Õppesisu

• arvude koostis • liitmise, lahutamise, korrutamise, jagamise omadused • mõõtühikud ja mõõdud (pikkusühikud, massiühikud, rahaühikud, ajaühikud) • ristküliku ja ruudu ümbermõõt ja pindala • arvud miljonini • tehete järjekord • kirjalik liitmine ja lahutamine • kirjalik korrutamine ja jagamine • murrud

Õpitulemused

• nelja aritmeetilise tehte põhiülesandeid • enamlevinud mõõtühikuid ja nende seoseid • tehete järjekorda kuni kolmest tehtest koosnevas avaldises • lihtsamaid harilikke murde • lugeda ja kirjutada arve miljoni piires • peast arvutada 100 piires • kasutada peastarvutamisel lihtsustavaid võtteid

• kirjalikult liita ja lahutada miljoni piires • kirjalikult korrutada ja jagada arve ühe- ja kahekohaliste arvudega • lugeda ja kirjutada lihtsamaid avaldisi ja arvutada nende väärtusi • lahendada kahe- ja kolmetehtelisi tekstülesandeid • joonestada sirglõiku, kolmnurka, ristkülikut • arvutada ruudu ja ristküliku pindala ja ümbermõõtu Õppematerjal K. Kaasik Matemaatika 4.klassile 1.ja2..osa Avita 2005 A. Kaasik Matemaatika töövihik 1.osa Avita 2007 K. Kaasik Matemaatika töövihik 2.osa Avita 2007 R. Kolde Lisamaterjal 4.klassi matemaatika õpikule Koolibri 1997 A. Kaasik Kontrolltööd ja tunnikontrollid 4.klassile Avita 2008 K. Kütimees Matemaatikamängud Tartu 2008

5. klass(5 tundi nädalas) 1. Naturaalarvude liitmine ja lahutamine. Õppe-eesmärgid: õpib arvutama peast ja kirjalikult, saab ettekujutuse matemaatika kohast inimtegevuses, õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldoskused: oma tegevuse planeerimine, teadlike valikute kavandamine; ● matemaatilised üldoskused: kirjaliku arvutamise võtete omandamine, oma

tegevuse planeerimine, diagrammide joonestamine ja lugemine; ● valdkonnapädevused: kommunikatiivne pädevus (oskus matemaatilist teksti

edastada), kultuuripädevus (oskus tehteid korrektselt vormistada ja paigutada, jooniste korrektsus).

Arvutamine Õppesisu Miljonite ja miljardite klass. Naturaalarvude võrdlemine ning kujutamine arvteljel. Naturaalarvude ümardamine. Tähtavaldis. Naturaalarvude liitmine ja lahutamine. Võrrandi mõiste ja lahendamine. Sirglõik, kiir, murdjoon. Skaala. Sagedustabel. Mood. Tulpdiagramm, sirglõikdiagramm.

Õpitulemused Õpilane oskab: kirjutada arve kuni miljardite klassini; võrrelda ja ümardada naturaalarve; liita ja lahutada naturaalarve; leida liidetavat, vähendatavat, vähendajat võrrandi abil; joonestada lõiku, kiirt, murdjoont; arvutada lõigu pikkust; koostada sagedustabelit, joonestada diagramme. 2. Naturaalarvude korrutamine ja jagamine.

Õppe-eesmärgid: õpib arvutama peast ja kirjalikult, saab ettekujutuse matemaatika kohast inimtegevuses. Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldoskused: oma tegevuse planeerimine, teadlike valikute kavandamine, oma tulemuste õigsuse kontrollimine; ● matemaatilised üldoskused: kirjaliku arvutamise võtete omandamine, oma tegevuse planeerimine, oma tegevuse seletamine ja põhjendamine; ● valdkonnapädevused: kommunikatiivne pädevus (oskus matemaatilist teksti edastada), kultuuripädevus (oskus tehteid korrektselt vormistada ja paigutada). Arvutamine Õppesisu Korrutamise seadused. Kirjalik korrutamine. Avaldiste lihtsustamine. Kirjalik jagamine. Teguri, jagatava, jagaja leidmine võrrandi abil. Tehete järjekord. Arvu tegurid ja kordsed. Jaguvuse tunnused. Algarv ja kordarv. Kordarvu esitamine algtegurite korrutisena. Arvude ühistegurid ja ühiskordsed.

Õpitulemused Õpilane teab: tehete järjekorda; jaguvuse tunnuseid 2-ga, 3-ga, 5-ga, 9-ga, 10-ga. Õpilane oskab: kirjalikult korrutada ja jagada naturaalarve; leida tegurit, jagatavat ja jagajat võrrandi abil; sooritada mitme tehtega ülesandeid; leida suurimat ühistegurit ja vähimat ühiskordset. 3. Geomeetrilised kujundid. Õppe-eesmärk: õppida tundma nurga liike, paralleelseid ja ristuvaid sirgeid. Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldoskused: oma tegevuse hindamine; käeline tegevus; ● matemaatilised üldoskused: geomeetriliste kujundite märkamine ümbritsevas

elus; ● valdkonnapädevused: kultuuripädevus (oskus korrektselt joonestada). Geomeetria Õppesisu Nurk. Nurga liigid. Nurga kraad. Nurga mõõtmine. Kõrvunurgad. Tippnurgad. Ristuvad sirged. Paralleelsed sirged. Arvu ruut. Geomeetriliste kujundite joonestamine (sirged, ruut, ristkülik). Ühikute teisendamine.

Õpitulemused Õpilane teab: nurkade liigitust. Õpilane oskab: malli abil mõõta ja joonestada nurki; joonestada ristuvaid ja paralleelseid sirgeid; joonestada antud mõõtmetega ruutu ja ristkülikut; teisendada ühikuid. 4. Kümnendmurd. Kümnendmurdude liitmine ja lahutamine.

Õppe-eesmärk: saada ettekujutus kümnendmurdude kohast igapäevases elus. Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldoskused: oskab näha ja kasutada igapäevases elus kümnendmurde; ● matemaatilised üldoskused: õppida lugema ja kirjutama, liitma ja lahutama

kümnendmurde; ● valdkonnapädevused: kultuuripädevus (oskus korrektselt joonestada). Arvutamine Õppesisu Murdarvud: kümnendmurd ja harilik murd. Ühikute teisendamine. Kümnendmurd arvkiirel. Kümnendmurdude võrdlemine. Kümnendmurdude ümardamine. Kümnendmurdude liitmine ja lahutamine. Integratsioon teiste ainetega: bioloogia, geograafia Õpitulemused Õpilane oskab: kümnendmurde lugeda, kirjutada, järjestada; kümnendmurde ümardada; kümnendmurde liita ja lahutada; ühikuid teisendada. 5. Kümnendmurdude korrutamine ja jagamine. Õppe-eesmärk: õppida ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Arendad ruumikujutlust. Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldoskused: oskab näha ja kasutada igapäevases elus kümnendmurde; ● matemaatilised üldoskused: õpib rakendama reegleid ja valemeid; ● valdkonnapädevused: tehnoloogiapädevus (statistika algteadmised, plaanide koostamine), kultuuripädevus (oskus korrektselt joonestada). Arvutamine ja geomeetria Õppesisu Kümnendmurdude korrutamine ja jagamine järguühikuga. Kümnendmurdude korrutamine. Kümnendmurru jagamine naturaalarvuga. Aritmeetiline keskmine. Kümnendmurruga jagamine. Plaanimõõt. Risttahukas ja selle ruumala. Kuubi ruumala. Pindala ja ruumala ühikud. Integratsioon teiste ainetega: geograafia Õpitulemused Õpilane oskab: kümnendmurde korrutada ja jagada; leida aritmeetilist keskmist; teisendada pindala ja ruumalaühikuid; leida risttahuka ja kuubi ruumala.

Kasutatud kirjandus 1. E. Nurk, A. Telgmaa „ Matemaatika 5. klassile“, Koolibri, 2002 2. T. Kaljas, E. Nurk „ Matemaatika töövihik 5. klassile“, Koolibri 3. M. Tiilen, A. Tsupsman „ Kontrolltööd 5. klassile“, Avita, 2001 4. H. Tootsman, V. Veeber „ Jaotusmaterjal matemaatikast IV klassile“, Valgus,

1981 5. K. Laanmäe „ Matemaatika lisaülesannete kogu 5. klassile“, Avita, 2000

6. K. Matiisen „ Matemaatika harjutusvihik 5. klassile“, Koolibri, 1997 7. A. Lind „ Ülesandeid süvendatud tööks keskastme matemaatikas“, Koolibri,

1995 8. K. Kaasik, Ü. Reinson „ Matemaatika ülesannete kogu 5. klassile“, Avita,

2004 9. M. Oja „ Matemaatika kinnistamisülesanded 5. klassile“, Koolibri, 2005

6. klass(5 tundi nädalas) 1. Harilikud murrud. Harilike murdude liitmine ja lahutamine. Õppe-eesmärk: õppida arvutama peast ja kirjalikult. Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldoskused: oskab näha ja kasutada igapäevases elus harilikke murde; ● matemaatilised üldoskused: õpib rakendama reegleid; ● valdkonnapädevused: matemaatikapädevus (seosed kümnendmurdude ja

harilike murdude vahel). Arvutamine Õppesisu Harilik murd. Lihtmurd ja liigmurd. Hariliku murru taandamine ja laiendamine. Harilike murdude võrdlemine. Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine. Segaarv. Segaarvude liitmine ja lahutamine. Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine. Õpitulemused Õpilane oskab: laiendada ja taandada harilikke murde; teisendada segaarvu liigmurruks ja vastupidi; liita ja lahutada harilikke murde. 2. Murdude teisendusi. Harilike murdude korrutamine ja jagamine. Õppe-eesmärk: õppida reaalsuse situatsioone matemaatiliselt kirjeldama. Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldoskused: ülesannete tekstide mõistmine, analüüsimine ja tulemuste kriitiline

hindamine; ● matemaatilised üldoskused: matemaatiline mõtlemine ja arutlemine; ● valdkonnapädevused: matemaatikapädevus (seosed matemaatika ja igapäevase

elu vahel). Arvutamine Õppesisu

Kümnendmurdude teisendamine harilikeks murdudeks ja harilike murdude teisendamine kümnendmurdudeks. Hariliku murru kümnendlähend. Harilike murdude korrutamine. Osa leidmine arvust. Pöördarvud. Harilike murdude jagamine. Arvu leidmine tema osamäära järgi.

Õpitulemused Õpilane oskab: teisendada kümnendmurde harilikeks murdudeks ja vastupidi; leida ja kasutada arvu pöördarvu; harilikke murde korrutada ja jagada; leida arvust osa ja osamäära järgi arvu. 3. Protsentarvutus. Õppe-eesmärk: õppida reaalsuse situatsioone matemaatiliselt kirjeldama, analüüsima, lahendama, tulemusi interpreteerima. Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldpädevused: ülesannete tekstide mõistmine, analüüsimine ja tulemuste

kriitiline hindamine; ● matemaatilised üldoskused: teksti mõtestatud lugemine; ● valdkonnapädevused: matemaatikapädevus (seosed matemaatika ja igapäevase

elu vahel), tehnoloogiapädevus (tõenäosusteooria ja statistika alused). Arvutamine ja protsent Õppesisu Protsendi mõiste. Protsentide leidmine arvust. Arvu leidmine protsentide järgi. Jagatise väljendamine protsentides. Suhteline sagedus. Suuruste võrdlemine protsentides. Tõenäosusteooria alused. Laen ja intress. Integratsioon teiste ainetega: keemia, majandusõpetus Õpitulemused Õpilane oskab: leida arvust protsenti; leida arvu protsendi järgi; avaldada suhet protsentides. 4. Ring ja ringjoon. Õppe-eesmärk: õppida tundma tasandilisi kujundeid. Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldoskused: käeline tegevus, tegevuse mõtestamine; ● matemaatilised üldoskused: abivahendite kasutamine; ● valdkonnapädevused: kultuuripädevus (jooniste korrektsus). Geomeetria Õppesisu Ringjoon. Ring. Täispööre. Ringi sektor. Sektordiagramm. Ringjoone pikkus. Ringi pindala. Integratsioon teiste ainetega: joonestamine, bioloogia, geograafia Õpitulemused Õpilane oskab: arvutada ringjoone pikkust, ringi pindala; joonestada sektordiagrammi. 5. Geomeetrilisi konstruktsioone. Kolmnurk. Õppe-eesmärk: õppida tunda tasandilisi kujundeid, osata õpitut praktikas rakendada.

Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldoskused: eesmärkide seadmine ja nende realiseerimine, käeline tegevus; ● matemaatilised üldoskused: konstruktsioonide tegemine; ● tehnoloogia pädevus (abivahendite kasutamine). Geomeetria Õppesisu Kolmnurk. Peegeldus sirgest. Lõigu poolitamine. Antud sirge ristsirge joonestamine. Nurga poolitamine. Kolmnurga nurkade summa. Kolmnurga joonestamine. Kolmnurkade liigitamine. Võrdhaarse kolmnurga omadused. Kolmnurga alus ja kõrgus. Kolmnurga pindala. Kolmnurkne prisma, selle pindala ja ruumala. Integratsioon teiste ainetega: kunstiõpetus, joonestamine Õpitulemused Õpilane teab: kolmnurkade liigitust külgede ja nurkade järgi. Õpilane oskab: lõiku ja nurka sirkli ja joonlauaga poolitada; joonestada antud sirgele ristsirget; peegeldada kujundit sirgest; joonestada kolmnurka kolmel põhijuhul; arvutada kolmnurga pindala; leida kolmnurkse püstprisma pindala ja ruumala. 6. Positiivsed ja negatiivsed arvud. Õppe-eesmärk: õppida nähtusi struktureerima. Antud teemaga paremini kujundatavad ● üldoskused: tabelite ja graafikute mõistmine; ● matemaatilised üldoskused: koordinaatteljestiku tegemine ja sellelt andmete

lugemine; ● valdkonnapädevused: looduspädevus (temperatuur, keskkond). Arvutamine ja geomeetria Õppesisu Negatiivsed arvud. Arvtelg. Hulk. Vastandarvud. Ratsionaalarvude hulk. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalarvude võrdlemine. Koordinaattasand. Temperatuurigraafik. Ühtlase liikumise graafik. Integratsioon teiste ainetega: geograafia Õpitulemused Õpilane oskab: määrata punkti asukohta koordinaattasandil ja lugeda koordinaattasandil asuva punkti koordinaate; tabeli andmete järgi kujutada temperatuuri ja ühtlase liikumise graafikuid; graafiku järgi nähtusi kirjeldada. Kasutatud kirjandus

1. A. Telgmaa, E. Nurk „ Matemaatika 6. klassile“, Koolibri, 1999 2. T. Kaljas, E. Nurk „ Matemaatika töövihik 6. klassile“, Koolibri 3. M. Koikson „ Kontrolltööd 6. klassile“, Avita, 2002 4. O. Kärner „ Kontrolltööd 6. klassile“, Valgus, 1991 5. M. Oja „Matemaatika kinnistamisülesanded 6. klassile“, Koolibri, 2004 6. K. Matiisen „ Matemaatika harjutusvihik 6. klassile“, Koolibri, 2001

7. A. Lind „Ülesandeid süvendatud tööks keskastme matemaatikas“, Koolibri, 1995 II kooliastme õpitulemused

VI klassi lõpetaja • tunneb kümnendsüsteemi, oskab naturaalarve ning kümnendmurde lugeda ja

kirjutada; • tunneb tehete järjekorda, oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutil

naturaalarvudega ja kümnendmurdudega ning rakendada neid arvutusoskusi tekstülesannete lahendamisel;

• oskab arvutada lihtsamate tähtavaldiste väärtusi; • oskab arvutada lihtsamate harilike murdudega, teisendada kümnendmurde harilikeks

murdudeks ja vastupidi; • tunneb protsendi mõistet ning oskab seda kasutada protsentülesannete põhitüüpide

lahendamisel; • tunneb aritmeetiliste tehete andmete ja resultaadi vahelisi seoseid ning oskab neid

kasutada lihtsamate võrrandite lahendamisel; • tunneb ja oskab kasutada mõõtühikuid ning nendevahelisi seoseid (pikkus, pindala,

ruumala, aeg, temperatuur, mass, nurk, kiirus, rahaline väärtus); • tunneb ristkoordinaate tasandil, oskab määrata punkti asukohta koordinaattasandil;

oskab tabeli andmete järgi lihtsamaid seoseid graafiliselt kujutada; oskab graafiku järgi seost kirjeldada (nt. aeg - temperatuur);

• oskab kolmnurki liigitada, tunneb kolmnurga nurkade omadusi, kolmnurkade võrdsuse tunnuseid ning oskab neid teadmisi rakendada ülesannete lahendamisel;

• oskab arvutada ristküliku (ruudu), kolmnurga ja ringi pindala ning ringjoone pikkust ja risttahuka (kuubi) ruumala;

• oskab käsitseda sirklit, joonlauda, nurklauda ja malli lihtsamates geomeetrilistes konstruktsioonides: lõigu ja nurga poolitamine, antud sirgele ristsirge joonestamine, kolmnurga konstrueerimise põhijuhud;

• oskab koostada lihtsamaid sagedustabeleid, joonestada diagramme; oskab diagramme kirjeldada ja tõlgendada; määrata moodi ning arvutada aritmeetilist keskmist.

7. klass (4 tundi nädalas)

1.Ratsionaalarvude hulk. Tehted ratsionaalarvudega Õppe-eesmärk: õppida arvutama peast, kirjalikult ja taskuarvutil; õppida oma tööd planeerima. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: oma tegevuse kavandamine; • matemaatilised üldoskused: definitsioonide ja reeglite rakendamine; • valdkonnapädevused: tehnoloogiapädevus (statistilised andmed tehnoloogilise arengu

kohta); looduspädevus (inimtegevuse mõju loodusele).

Arvutamine Õppesisu

Kordamine (naturaalarvud, täisarvud, murdarvud, protsent). Kahe negatiivse ratsionaalarvu liitmine. Kahe erimärgilise ratsionaalarvu liitmine. Mitme ratsionaalarvu liitmine. Liitmise seadused. Ratsionaalarvude lahutamine. Kahe punkti vaheline kaugus arvteljel. Ratsionaalarvude korrutamine. Sulgude avamine. Sarnaste liidetavate koondamine. Ratsionaalarvude jagamine. Naturaalarvulise astendajaga aste. Kümne astmed. Suurte arvude kirjutamine. Tehete järjekord. Statistilise kogumi karakteristikud (aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, keskmine hälve). Sündmuse tõenäosuse mõiste. Arv- ja tähtavaldiste väärtuste arvutamine. Ratsionaalarvud ja taskuarvuti. Integratsioon teiste ainetega: bioloogia, geograafia Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: ratsionaalarve; naturaalarvulise astendajaga astme mõistet; tehete järjekorda; kümne astmeid; aritmeetilist keskmist, moodi, mediaani, keskmist hälvet; sündmuse tõenäosust. Õpilane oskab: aritmeetikatehteid ratsionaalarvudega; tehete järjekorda; astendada ratsionaalarve naturaalarvudega; lahendada lihtsamaid protsentülesandeid; avada sulge ja koondada sarnaseid liidetavaid; korrastada ja töödelda lihtsamaid statistilisi andmeid; leida lihtsamatel juhtudel sündmuse tõenäosust; arvutada arv- ja tähtavaldiste väärtusi. 2. Ühe tundmatuga lineaarvõrrand ja lineaarvõrratus Õppe-eesmärk: õppida reaalsuse situatsioone matemaatiliselt kirjeldama ja analüüsima; arendada taiplikkust. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: olukordade ja probleemide analüüsimine; ülesannete tekstide kriitiline

hindamine; • matemaatilised üldoskused: teksti mõtestatud lugemine; matemaatiline mõtlemine; • valdkonnapädevused: kommunikatiivne pädevus (oskus matemaatilist teksti edastada).

Algebra Õppesisu Võrrandi mõiste. Võrrandite samaväärsus. Võrrandi põhiomadused. Ühe tundmatuga lineaarvõrrand, selle lahendamine. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil. Võrratuse mõiste. Võrratuse omadused. Ühe tundmatuga lineaarvõrratus, selle lahendamine.

Integratsioon teiste ainetega: füüsika, keemia

Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: ühe tundmatuga lineaarvõrrandit ja lineaarvõrratust. Õpilane oskab: lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrratusi; lahendada lihtsamaid tekstülesandeid lineaarvõrrandi abil. 3. Võrdeline ja pöördvõrdeline seos. Funktsioon Õppe-eesmärk: õppida nägema seoseid; arendada ilumeelt. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: oskab näha looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid; • matemaatilised üldoskused: graafikute joonestamine; graafikute lugemine; • valdkonnapädevused: kultuuripädevus ( jooniste korrektsus).

Funktsioonid Õppesisu Võrdeline seos. Võrdelise seose graafik. Võrre. Võrde põhiomadus. Võrdekujuline võrrand. Võrdeline jaotamine. Pöördvõrdeline seos. Pöördvõrdelise seose graafik. Lineaarfunktsioon, selle graafik.

Võimalusi praktiliseks tööks : Funktsiooni y=ax+b graafiku joonestamine millimeetripaberile või arvutiprogrammi ( näiteks GeomeTricks) kasutades. Küünla sulamise jälgimine ja vastava lineaarfunktsiooni leidmine. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: võrdelist ja pöördvõrdelist seost, nende graafikuid; võrret, võrdekujulist võrrandit; lineaarfunktsiooni, selle graafikut. Õpilane oskab: lahendada võrdekujulist võrrandit; joonestada funktsioonide axy = ,

xay := ja baxy += graafikuid. 4. Rööpkülik. Trapets. Püströöptahukas Õppe-eesmärk: õppida tundma põhilisi tasandilisi ja ruumilisi kujundeid; omandada esmane ruumikujutlus. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: oma õpitegevuse hindamine; käeline tegevus; • matemaatilised üldoskused: geomeetriliste kujundite märkamine ümbritsevas elus; • valdkonnapädevused: tehnoloogiapädevus ( geomeetrilised kujundid tehnikas). Geomeetria

Õppesisu Hulknurk. Hulknurga sisenurkade summa. Rööpkülik, selle omadused. Rööpküliku pindala. Rööpküliku eriliigid. Romb, selle omadused. Rombi pindala. Trapets, selle omadused. Trapetsi pindala. Püströöptahukas. Püströöptahuka pindala. Püströöptahuka ruumala.

Võimalusi praktiliseks tööks : Rööpküliku ja trapetsi mudelite pindalade arvutamine mõõtmisel saadud andmete järgi.

Püströöptahuka mudeli valmistamine.

Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: rööpkülikut, trapetsit, püströöptahukat. Õpilane oskab: arvutada rööpküliku ja trapetsi pindala; arvutada püströöptahuka täispindala ja ruumala; lahendada lihtsamaid probleemülesandeid. Üldine kordamine Õppe-eesmärk: saavutada eespool loetletud 7. klassi matemaatika õpitulemused; õppida loogiliselt arutlema ja üldistama; arendada loovust; tunda rõõmu matemaatikaga tegelemisest. Üldise kordamisega paremini kujundatavad

• üldoskused: eesmärkideni jõudmiseks vajalike tegevuste kavandamine; arvuti kasutamine õppimis- ja töövahendina; käeline tegevus;

• matemaatilised üldoskused: oskus esitada küsimusi; lahendusteede ja mõttekäikude esitamine nii suuliselt kui ka kirjalikult;

• valdkonnapädevused: matemaatikapädevus . Kasutatud kirjandus 1. E. Nurk, A. Telgmaa, A. Undusk „ Matemaatika 7. klassile“, Koolibri, 2000 2. E. Nurk, A. Undusk „ Matemaatika töövihik 7. klassile“, Koolibri 3. M. Tiilen, A. Tsupsman „ Matemaatika kontrolltööd 7. klassile“, Avita, 2000 4. K. Matiisen „ Matemaatika harjutusvihik 7. klassile“, Koolibri, 2000 5. A. Lind „ Ülesandeid süvendatud tööks keskastme matemaatikas“, Koolibri, 1995 6. K. Kaldamäe „Matemaatika arvestuslikud tööd 7. klassile“, Avita, 2003 7. E. Nurk „ Jaotusmaterjal matemaatikast 6. klassile“, Valgus, 1979

8. klass (5 tundi nädalas) 1. Üksliikmed Õppe-eesmärk: arendada matemaatilisi võimeid; kujundada vaimse töö oskusi. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: oma mõtete arusaadav esitamine nii suuliselt kui ka kirjalikult; • matemaatilised üldoskused: matemaatilise keele kasutamine; • valdkonnapädevused: matemaatikapädevus (matemaatilise sisuga teksti korrektne

vormistamine).

Algebra Õppesisu Kordamine (aritmeetikatehted ratsionaalarvudega, arvu aste, protsent).Üksliige. Sarnased üksliikmed. Võrdsete alustega astmete korrutamine. Võrdsete alustega astmete jagamine. Astendaja null ja negatiivne täisarvuline astendaja. Korrutise astendamine. Jagatise astendamine. Astme astendamine. Üksliikmete liitmine ja lahutamine. Üksliikmete korrutamine. Üksliikmete astendamine. Üksliikmete jagamine. Ülesandeid tehetele täisarvulise astendajaga astmetega. Täpsed ja ligikaudsed arvud. Ligikaudse arvu tüvenumbrid. Arvu standardkuju. Väikeste ja suurte arvude kirjutamine. Integratsioon teiste ainetega: füüsika Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: üksliiget; astendamise põhivalemeid; täisarvulist astendajat; täpseid ja ligikaudseid arve; arvu standardkuju. Õpilane oskab: tehteid astmetega; tehteid üksliikmetega. 2. Hulkliikmed Õppe-eesmärk: arendada mälu ja mõtlemisoskust. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: sobivate õpivõtete kasutamine; • matemaatilised üldoskused: reeglite ja valemite rakendamine; • valdkonnapädevused: matemaatikapädevus (abivahendite kasutamine).

Algebra Õppesisu Hulkliige. Hulkliikmete liitmine ja lahutamine. Hulkliikme korrutamine üksliikmega. Hulkliikme jagamine üksliikmega. Teguri toomine sulgudest välja. Kaksliikmete korrutamine. Kahe üksliikme summa ja vahe korrutis. Kaksliikme ruut. Valemite kasutamine hulkliikme tegurdamisel. Hulkliikmete korrutamine. Kuupide summa ja kuupide vahe valemid. Kaksliikme kuup. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: hulkliiget; arvutamise abivalemeid; hulkliikme tegurdamist. Õpilane oskab: tehteid hulk- ja üksliikmetega; tegurdada hulkliiget; rakendada arvutamise abivalemeid. 3. Defineerimine ja tõestamine Õppe-eesmärk: õppida loogiliselt arutlema ja üldistama. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: olulise ja ebaolulise eristamine; oskab oma arvamust põhjendada ja kaitsta ning

vajadusel muuta; • matemaatilised üldoskused: matemaatiline väljendusoskus; teoreemide tõestamise oskus; • valdkonnapädevused: kommunikatiivne pädevus ( matemaatikakeele kasutamine).

Loogika, geomeetria Õppesisu Hulkade ühend ja ühisosa. Mõiste defineerimine. Teoreem ja aksioom. Teoreemi eeldus ja väide. Teoreemi tõestamine. Pöördteoreem. Vastuväiteline tõestusviis. Kahe sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekkivad nurgad. Teoreeme põiknurkade ja lähisnurkade kohta. Kahe sirge paralleelsuse tunnused. Teoreem kolmnurga sisenurkade summa kohta. Teoreem kolmnurga välisnurga kohta. Kolmnurga kesklõik. Teoreem kolmnurga kesklõigu kohta. Trapetsi kesklõik. Teoreem trapetsi kesklõigu kohta. Kolmnurga mediaan. Teoreem kolmnurga mediaanide kohta. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: defineerimist ja tõestamist; ainekavakohaseid definitsioone ja teoreeme. Õpilane oskab: defineerida lihtsamaid ainekavakohaseid mõisteid; tõestada lihtsamaid ainekavakohaseid teoreeme, rakendada tõestatud teoreemidest saadud seoseid.

5. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem Õppe-eesmärk: õppida reaalsuse situatsioone matemaatiliselt kirjeldama, analüüsima, lahendama ning tulemusi interpreteerima. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: sobivate õpivõtete valimine; töö tulemuste hindamine; joonestamisoskus; • matemaatilised üldoskused: seoste leidmine; põhjendamise oskus; • valdkonnapädevused: kommunikatiivne pädevus (teksti mõtestatud lugemine).

Algebra Õppesisu Kahe tundmatuga lineaarvõrrand, selle lahend. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi graafiline kujutis. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem. Liitmisvõte. Asendusvõte. Tekstülesannete lahendamine kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi abil.

Võimalusi praktiliseks tööks : Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi graafiline lahendamine millimeetripaberil või arvutiprogrammi abil. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi. Õpilane oskab: lahendada kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteeme; lahendada lihtsamaid tekstülesandeid kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi abil. 5.Ringjoon ja korrapärane hulknurk Õppe-eesmärk: õppida tundma põhilisi tasandilisi kujundeid; osata rakendada õpitut praktikas; arendada loovust. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: arvuti kasutamine õppimis- ja töövahendina; joonestamisoskus; • matemaatilised üldoskused: abivahendite kasutamine; • valdkonnapädevused: kultuuripädevus (Thales - üks seitsmest targast).

Geomeetria Õppesisu Kesknurk. Ringjoone kaar. Kõõl. Piirdenurk. Teoreem piirdenurga kohta. Thalese teoreem. Ringjoone puutuja. Ringjoone puutuja ja puutepunkti joonestatud raadiuse vastastikune asend. Kolmnurga ümberringjoon. Kolmnurga siseringjoon. Korrapärane hulknurk. Korrapärase hulknurga ümber- ja siseringjoon. Korrapärase hulknurga ümbermõõt ja pindala. Integratsioon teiste ainetega: joonestamine, arvutiõpetus Võimalusi praktiliseks tööks : Korrapärase kolmnurga, nelinurga ja kuusnurga joonestamine sirkli ja joonlaua või arvutiprogrammi abil. Korrapärase hulknurga sise- ja ümberringjoone joonestamine sirkli ja joonlaua või arvutiprogrammi abil. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: ainekavakohaseid tasandilisi kujundeid, nende elementide vahelisi seoseid ja omadusi, ümbermõõdu ja pindala arvutamise eeskirju. Õpilane oskab: joonestada kolmnurgale ümberringjoont ja siseringjoont; lahendada lihtsamaid ülesandeid piirdenurga ja kesknurga kohta; arvutada ringjoone pikkust ja ringi pindala. 6. Hulktahukad

Õppe-eesmärk: õppida tundma põhilisi ruumilisi kujundeid ja omandada esmane ruumikujutlus; osata rakendada õpitut praktikas; tunda rõõmu matemaatikaga tegelemisest. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: tähelepanu ja keskendumisoskus; käeline tegevus; • matemaatilised üldoskused: abivahendite kasutamine; • valdkonnapädevused: kultuuripädevus (Egiptuse püramiidid).

Geomeetria Õppesisu Püstprisma. Püstprisma pindala. Püstprisma ruumala. Püramiid. Korrapärase püramiidi pindala. Püramiidi ruumala. Integratsioon teiste ainetega: kunst, joonestamine Võimalusi praktiliseks tööks : Korrapärase prisma (püramiidi) mudeli pindala ja ruumala arvutamine mõõtmisel saadud andmete järgi. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: ainekavakohaseid ruumilisi kujundeid, nende elementide vahelisi seoseid ja omadusi, pindala ja ruumala arvutamise eeskirju. Õpilane oskab: arvutada püstprisma pindala ja ruumala; arvutada korrapärase püramiidi pindala ja ruumala.

7. Ruutvõrrand Õppe-eesmärk: arendada matemaatilisi võimeid, intuitsiooni ja leidlikkust. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: õpitegevuse hindamine; ülesannete tekstide kriitiline hindamine; • matemaatilised üldoskused: peastarvutamise oskus; eluliste situatsioonide matemaatiline

kirjeldamine; • valdkonnapädevused: sotsiaalne pädevus ( tekstülesannete kaudu). Algebra Õppesisu Arvu ruut. Arvu ruutjuur. Korrutise ruutjuur. Jagatise ruutjuur. Ruutvõrrand (täielik ja mittetäielik, normaalkujuline, taandatud ja taandamata ruutvõrrand). Ruutvõrrandi

02 =+ bxax lahendamine. Ruutvõrrandi 02 =+ cax lahendamine. Ruutvõrrandi 02 =++ cbxax lahendivalem. Ruutvõrrandi diskriminant. Taandatud ruutvõrrandi

lahendivalem. Taandatud ruutvõrrandi lahendite omadused. Lihtsamate tekstülesannete lahendamine ruutvõrrandi abil.

Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: arvu ruutjuurt; ruutvõrrandit. Õpilane oskab: sooritada ainekavakohaseid tehteid ruutjuurtega kirjalikult ja arvutil; lahendada ruutvõrrandeid; lahendada lihtsamaid ruutvõrrandi abil lahenduvaid tekstülesandeid; lahendada lihtsamaid protsentülesandeid; lahendada lihtsamaid probleemülesandeid.

Üldine kordamine Õppe-eesmärk: saavutada eespool loetletud 8. klassi matemaatika õpitulemused; hinnata objektiivselt oma matemaatilisi teadmisi ja huve ning arvestada neid edasise tegevuse kavandamisel; arendada loovust. Üldise kordamisega paremini kujundatavad • üldoskused: süstematiseerimine; õpikuga töötamine; tegevuse analüüsimine ja hindamine;

arvuti kasutamine õppimis- ja töövahendina; • matemaatilised üldoskused: oskus küsimusi esitada; probleemülesannete lahendamise

oskus; oskus kasutada erinevaid matemaatilisi esitusviise, eristada neid; • valdkonnapädevused: matemaatikapädevus .

Kasutatud kirjandus 1. M. Lepik, E. Nurk, A. Telgmaa, A. Undusk „Matemaatika 8. klassile“, Koolibri, 2000 2. M. Lepik, E. Nurk, A. Undusk „Matemaatika töövihik 8. klassile“ , Koolibri, 2002 3. O. Kärner „Matemaatika kontrolltööd 8. klassile“ , Koolibri, 1996 4. M. Koikson „Kontrolltööd 8. klassile“ ,Avita, 2003 5. E. Nurk, V. Paat, A. Telgmaa „Matemaatika kordamisülesanded põhikoolile“ , Koolibri, 1999 6. M. Oja „Matemaatika kordamisülesanded 8. klassile“ , Koolibri, 2004 7. E. Nurk „Jaotusmaterjal matemaatikast 6. klassile“ , Valgus , 1979 8. A. Lind „Ülesanded süvendatud tööks keskastme matemaatikas“ , Koolibri, 1995 9. A. Lind „Testivihik põhikoolile“ , Avita, 2003

9. klass (5 tundi nädalas) 1. Ruutfunktsioon Õppe-eesmärk: õppida reaalsuse situatsioone matemaatiliselt kirjeldama; arendada loovust. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: oskus oma tegevusi kontrollida; arvuti kasutamine õppimis- ja töövahendina; • matemaatilised üldoskused: funktsioonide graafikute joonestamine; graafikute lugemine; • valdkonnapädevused: kommunikatiivne pädevus ( matemaatilise sisuga tekstide loomine ja

esitamine).

Funktsioonid Õppesisu Kordamine: ruutvõrrand. Funktsioon 2xy = , selle graafik. Arvu ruutjuur. Ruutjuur korrutisest ja jagatisest. Funktsioon cbxaxy ++= 2 , selle graafik ja omadused. Ruutkolmliikme tegurdamine. Tekstülesannete lahendamine ruutvõrrandi abil.

Võimalusi praktiliseks tööks : Ruutfunktsioonide graafikute joonestamine.

Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: arvu ruutjuure mõistet; ruutfunktsiooni ja selle graafikut; ruutkolmliikme tegurdamist; Õpilane oskab: leida arvuti abil ruutjuurt, lihtsamatel juhtudel peast; ruutfunktsiooni avaldise põhjal joonestada funktsiooni graafikut; tegurdada ruutkolmliiget; lahendada lihtsamaid ruutvõrrandi abil lahenduvaid tekstülesandeid.

2. Ratsionaalavaldised. Murdvõrrandid Õppe-eesmärk: arendada täpsust ja korrektsust; kujundada koostööoskust. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: ratsionaalsete töövõtete kasutamine; ülesannete tekstide kriitiline hindamine; • matemaatilised üldoskused: erinevate esitusviiside kasutamine; loomingulise aktiivsuse

arendamine (tekstülesannete abil); • valdkonnapädevused: kommunikatiivne pädevus ( matemaatilise sisuga tekstide loomine ja

esitamine).

Algebra Õppesisu Algebraline murd. Murru taandamine. Murdude korrutamine ja astendamine. Murdude jagamine. Murdude liitmine ja lahutamine. Ratsionaalavaldise lihtsustamine. Murdvõrrand. Tekstülesannete lahendamine murdvõrrandi abil.

. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: algebralist murdu, tehteid algebraliste murdudega; murdvõrrandit. Õpilane oskab: tehteid algebraliste murdudega; lahendada murdvõrrandit, lahendada lihtsamaid murdvõrrandi abil lahenduvaid tekstülesandeid. 3. Hulknurkade sarnasus Õppe-eesmärk: õppida ümbritseva maailma esemeid struktureerima (järjestama, võrdlema, mõõtma). Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: vaatlemisoskus; järeldamis- ja üldistamisvõime; • matemaatilised üldoskused: loogiline mõtlemine; teoreemide tõestamise oskus; • valdkonnapädevused: kultuuripädevus ( mõõdistamised).

Geomeetria Õppesisu Võrdelised lõigud. Kiirteteoreem, selle järeldus. Sarnased hulknurgad (definitsioon, sarnasustegur). Kolmnurkade sarnasuse tunnused. Teoreem sarnaste hulknurkade ümbermõõtude kohta. Teoreem sarnaste hulknurkade pindalade kohta. Pikkuste kaudne mõõtmine. Maa-alade plaanistamine. Integratsioon teiste ainetega: geograafia Võimalusi praktiliseks tööks : Maa-ala plaanistamine või kauguse kaudne mõõtmine. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb: võrdelisi lõike, kiirteteoreemi; hulknurkade sarnasuse definitsiooni, kolmnurkade sarnasuse tunnuseid, teoreeme sarnaste hulknurkade ümbermõõtude ja pindalade kohta. Õpilane oskab: rakendada kiirteteoreemi, kolmnurkade sarnasuse tunnuseid ning teoreeme sarnaste hulknurkade ümbermõõtude ja pindalade kohta. 4. Täisnurksete kolmnurkade lahendamine Õppe-eesmärk: saada ettekujutus matemaatika kohast inimtegevuses. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: oma teadmiste õige hindamine; täpsus ja korrektsus; • matemaatilised üldoskused: matemaatika vajalikkuse tunnetamine teiste õppeainete

õppimisel ja igapäevaelus; • valdkonnapädevused: kultuuripädevus (matemaatika ajaloo elemente). Geomeetria Õppesisu Pythagorase teoreem. Nurga mõõtmine. Täisnurkse kolmnurga teravnurga siinus, koosinus ja tangens. Mõnede nurkade )90,60,45,30,0( °°°°° siinuse, koosinuse ja tangensi täpsed väärtused. Teravnurga siinuse, koosinuse ja tangensi vahelised seosed. Täisnurkse kolmnurga lahendamine. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: Pythagorase teoreemi; täisnurkse kolmnurga teravnurga siinust, koosinust ja tangensit, teravnurga siinuse, koosinuse ja tangensi vahelisi seoseid. Õpilane oskab: rakendada Pythagorase teoreemi; leida täisnurkse kolmnurga teravnurga siinust, koosinust ja tangensit ning rakendada teravnurga siinuse, koosinuse ja tangensi vahelisi seoseid; lahendada täisnurkset kolmnurka. Integratsioon teiste ainetega: ajalugu, füüsika

5. Pöördkehad Õppe-eesmärk: õppida tundma põhilisi ruumilisi kujundeid; osata rakendada õpitut praktikas. Antud teemaga paremini kujundatavad • üldoskused: käeline tegevus; kujundite valmistamise oskus; joonestamisoskus; • matemaatilised üldoskused: abivahendite kasutamise oskus; • valdkonnapädevused: tehnoloogiapädevus ( pöördkehad tehnikas). Geomeetria Õppesisu Kordamine: hulktahukad. Silinder. Silindri pindala ja ruumala. Koonus. Koonuse pindala ja ruumala. Kera. Kera pindala ja ruumala. Integratsioon teiste ainetega: joonestamine, kunst Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: silindrit, koonust, kera ning nende pindala ja ruumala arvutamise valemeid. Õpilane oskab: arvutada silindri, koonuse ja kera pindala ning ruumala.

Üldine kordamine

Õppe-eesmärk: saavutada eespool loetletud põhikooli matemaatika õpitulemused; omandada ettekujutus matemaatika kohast inimtegevuses; hinnata objektiivselt oma matemaatilisi teadmisi ja huve ning arvestada neid edasise tegevuse kavandamisel; arendada loovust. Üldise kordamisega paremini kujundatavad • üldoskused: iseseisva töö oskus; loovuse arendamine; arvuti kasutamine õppimis- ja

töövahendina; • matemaatilised üldoskused: oskus küsimusi esitada; abivahendite kasutamine; teooria

rakendamine; erinevate matemaatiliste esitusviiside ja teadmiste kasutamine; • valdkonnapädevused: kultuuripädevus ( matemaatika kui kultuuri osa).

Kasutatud kirjandus

• T. Tõnso „Matemaatika 9. klassile“, Mathema, 1998 • E. Nurk, A. Undusk „Matemaatika töövihik 9. klassile“, Koolibri • V. Paat „ Kontrolltööd 9. klassile“, Koolibri, 1994 • M. Koikson „Kontrolltööd 9. klassile“, Avita, 2004 • K. Kaldamäe „ Matemaatika arvestuslikud tööd 9. klassile“, Avita, 2005 • E. Nurk, V. Paat, A. Telgmaa „ Matemaatika kordamisülesanded põhikoolile“,

Koolibri, 1999 • A. Lind „ Ülesandeid süvendatud tööks keskastme matemaatikas“, Koolibri, 1995 • A. Kauge „ Matemaatika ülesanded põhikooli kursuse kordamiseks“, Avita, 2001

A. Kauge „ Matemaatika töövihik 9. klassile“, Avita, 1999

III kooliastme õpitulemused

Põhikooli lõpetaja • oskab arvutada ratsionaalarvudega peast, kirjalikult ja taskuarvutil ning oskab

teisendada lihtsamaid ratsionaalavaldisi; • oskab lahendada ja ülesande andmete järgi koostada lineaar- ja ruutvõrrandeid,

lihtsamaid murdvõrrandeid ja kahe tundmatuga võrrandisüsteeme; • oskab lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratusi; • tunneb lihtsamaid funktsionaalseid seoseid (lineaarne, pöördvõrdeline,

ruutfunktsioon), oskab joonestada nende graafikuid ning viimaste abil kirjeldada vastavate seoste omadusi;

• saab aru lihtsamatest tõenäosusliku iseloomuga sündmustest, oskab korrastada ja töödelda lihtsamaid statistilisi andmeid;

• tunneb õppekavakohaseid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid, nendevahelisi seoseid ja omadusi, pindala (ruumala) arvutamise eeskirju ja oskab oma teadmisi rakendada ülesannete lahendamisel;

• oskab lihtsamatel juhtudel mõisteid defineerida ja liigitada, saab aru õppekavakohastest loogilistest arutlustest (tõestustest) ning mõistab nende vajadust, oskab lihtsamatel juhtudel teha antud eeldustest loogilisi järeldusi ning oma väiteid põhjendada;

• tunneb matemaatika keelt ja oskab seda vajaduste kohaselt kasutada.

Õpetuse eesmärgid gümnaasiumiastmes Õpilane • mõistab matemaatika olemust ja otstarvet; • arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks mitmesuguste

ülesannete lahendamisel; • arendab loogilist mõtlemist ja ruumikujutlust; • omandab täpse, lühida ja argumenteeritud väljendusoskuse koos matemaatiliste

sümbolite kasutamisega; • suudab adekvaatselt hinnata oma matemaatilisi võimeid ja saavutab kindluse nende

rakendamisel; • omandab ainekavaga määratud pädevuse; • õpib tundma avastamis- ja loomisrõõmu. 10.klass(4 tundi nädalas) 1. kursus Reaalarvud. Algebralised murrud. Õppesisu Kordamine: naturaalarvud, täisarvud, ratsionaalarvud, protsent, ruutjuur, irratsionaalarvud, reaalarvud. Reaalarvude piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Täisarvulise astendajaga aste. Arvu standardkuju. Arvu n- es juur. Tehted juurtega. Ratsionaalarvulise astendajaga aste. Tehted astmetega. Irratsionaalavaldiste teisendamine. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: ratsionaal-, irratsionaal-, reaalarve, arvu astendamine ja juurimise tehteid. Õpilane oskab: tehteid astmete ja juurtega, teisendada ratsionaal- ja juuravaldisi, 2. kursus Võrrandid ja võrratused Õppesisu: Võrdus, võrrand, samasus, Lineaar-, ruut-, murdvõrrandid. Võrrandisüsteemid. Kahe- ja kolmerealine determinant. Tekstülesannete lahendamine võrrandi ja võrrandisüsteemi abil. Arvvõrratused ja nende omadused. Lineaarvõrratused ja süsteemid, ruutvõrratused. Intervallide meetod. Murdvõrratused. Juurvõrrandid. Absoluutväärtust sisaldavad võrratused. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: võrduse, võrrandi, võrratuse, samasuse mõisteid, võrrandi ja võrratuse teisendusi ja lahendite mõisteid.

Õpilane oskab: lahendada ühe tundmatuga lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid, lahendada kahe tundmatuga lineaarvõrrandite ja ruutvõrrandite süsteeme, lahendada lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi, lahendada lineaarvõrratuste süsteeme. 3. kursus Trigonomeetria Õppesisu Kordamine: täisnurkse kolmnurga trigonomeetria. Nurkade mõõtmine ja liigitamine. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Taandamisvalemid. Kahe nurga summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Poolnurga trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetriliste funktsioonide summa ja vahe teisendamine korrutiseks. Trigonomeetriliste avaldiste teisendamine. Ringjoone kaare pikkus ja sektori pindala. Kolmnurga ja rööpküliku pindala nurga järgi. Siinusteoreem. Koosinusteoreem. Geomeetria ülesannete lahendamine trigonomeetria abil. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: nurga kraadi- ja radiaanmõõtu, mistahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi definitsioone, trigonomeetria põhiseoseid, trigonomeetria valemeid, kolmnurga pindala valemeid, siinus- ja koosinusteoreemi. Õpilane oskab: kasutada taandamisvalemeid, kahe nurga summa ja vahe ning kahekordse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi valemeid, teisendada trigonomeetrilisi avaldisi, lahendad kolmnurki, arvutada kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala, arvutada ringjoone kaare pikkust ja sektori pindala. 4. kursus Vektor tasandil. Joone võrrand Õppesisu Kordamine: punkti koordinaadid tasandil. Vektor. Vektorite võrdsus. Vektorite liigitus. Vektori koordinaadid. Vektori pikkus. Tehted vektoritega. Vektori projektsioonid koordinaattelgedel. Vektori komponendid. Kahe vektori skalaarkorrutis. Vektorite kasutamine geomeetria ülesannete lahendamisel. Sirge võrrand. Ringjoone võrrand. Parabooli võrrand. Integratsioon teiste ainetega: füüsika Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: vektori mõistet, tehteid vektoritega, vektori koordinaate, vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnust, joone võrrandi mõistet, sirge, ringjoone ja parabooli võrrandeid, sirgete vastastikuseid asendeid tasandil. Õpilane oskab: sooritada tehteid vektoritega geomeetriliselt ja koordinaatkujul, koostada sirge võrrandit, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga, koostada ringjoone võrrandit, joonestada sirgeid, ringjooni ja paraboole võrrandite järgi, leida kahe joone lõikepunkte.

Kasutatud kirjandus 1. L. Lepmann, T. Lepmann, K. Velsker „ Matemaatika 10. klassile“, Koolibri, 2004 2. L. Lepmann, T. Lepmann, H.-M. Varul „ Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika

lõpueksamiks valmistumisel“, Koolibri, 2000 3. A. Lind, A. Haavasalu, H. Haavasalu „Matemaatika ülesanded gümnaasiumile“,

Ilo, 2000

4. E. Abel, E. Jõgi, E. Mitt „Matemaatika ülesannetekogu keskkoolile“, Koolibri, 1996

5. L. Tuulmets „ Matemaatika ülesanded“, Avita, 2000 6. K. Kallaste „ Matemaatika valikülesannete kogu gümnaasiumile“, Koolibri, 2001 7. E. Jürimäe, K. Velsker „ Koolimatemaatika käsiraamat“, Valgus, 1980 8. J. Reimand, K. Velsker „Valemeid matemaatikast“, Koolibri, 1992

11. klass (4 tundi nädalas) 5. kursus Jada. Funktsioonid I Õppesisu Arvujada mõiste, jada üldliige. Aritmeetiline jada. Geomeetriline jada, hääbuv geomeetriline jada. Jada piirväärtus ja selle arvutamine. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Kordamine: võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus, lineaarfunktsioon ja ruutfunktsioon. Funktsiooni mõiste ja esitusviisid. Funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond. Funktsiooni graafik. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine, ekstreemumid. Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Funktsiooni graafiku teisendused. Liitfunktsioon. Pöördfunktsioon. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: arvujada mõistet, aritmeetilise ja geomeetrilise jada mõistet, üldliikme ja summa valemit, hääbuva geomeetrilise jada summa valemit, jada piirväärtuse olemust ja tähist, funktsiooni mõistet, tähist ja funktsiooni uurimisega seotud mõisteid, pöördfunktsiooni mõistet, paaris- ja paaritu funktsiooni mõistet, lihtsamate funktsioonide graafikuid ja nende omadusi. Õpilane oskab: lahendada aritmeetilise ja geomeetrilise jada ülesandeid, kirjeldad graafikuga antud funktsiooni, skitseerida lihtsamate funktsioonide graafikuid ja neid kirjeldada, leida lihtsamate funktsioonide pöördfunktsiooni. 6. kursus Funktsioonid II Õppesisu Reaalarvulise astendajaga aste. Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine. Eksponentfunktsioon ja selle graafik. Eksponentvõrrandid ja –võrratused. Arvu logaritm. Korrutise, jagatise ja astme logaritm. Üleminek uuele alusele. Logaritmfunktsioon ja selle graafik. Logaritmvõrrandid ja –võrratused. Kordamine: mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid ja trigonomeetriliste avaldiste teisendamine. Perioodilised funktsioonid. Siinusfunktsioon, selle graafik ja omadused. Koosinusfunktsioon, selle graafik ja omadused. Tangensfunktsioon, selle graafik ja omadused. Funktsioonid y = sin kx, y = cos kx, y = a sin kx, y = a cos kx, y = |sin x|, y = |cos x|, y = sin |x|, y = cos |x|. Arkusfunktsioonid . Trigonomeetrilised põhivõrrandid, nende lahendamine. Trigonomeetriliste võrrandite ja võrratuste lahendamine. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: reaalarvulise astendajaga astme mõistet, liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust ja valemeid, arvu logaritmi ja selle omadusi, perioodilise funktsiooni mõistet, ainekavaga fikseeritud funktsioone, nende graafikuid ja omadusi. Õpilane oskab: lahendad liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise ülesandeid, skitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja neid kirjeldada, logaritmida

ja potentseerida lihtsamaid avaldisi, lahendad eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning trigonomeetrilisi võrrandeid, lahendada lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrratusi. 7. kursus Funktsiooni piirväärtus ja tuletis Õppesisu Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Piirväärtuse arvutamine. Funktsiooni tuletis. Funktsiooni summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletis. Astmefunktsiooni tuletis. Liitfunktsiooni tuletis. Trigonomeetriliste funktsioonide tuletised. Logaritmfunktsiooni tuletis. Eksponentfunktsiooni tuletis Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet. Õpilane oskab: leida ainekavaga määratud funktsioonide ning nende summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletisi, arvutada funktsiooni piirväärtust lihtsamatel juhtudel. 8. kursus Funktsiooni tuletise rakendusi Õppesisu Liikumise keskmine kiirus, hetkkiirus. Funktsiooni graafiku puutuja. Funktsiooni teine tuletis. Kiirendus. Joone puutuja tõus ja võrrand. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimine. Ekstreemumülesanded. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: funktsiooni graafiku puutuja mõistet, funktsiooni positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna mõistet, funktsiooni kasvamise ja kahanemise tunnuseid, funktsiooni ekstreemumkoha ja-punkti mõistet. Integratsioon teiste ainetega: füüsika, majandusõpetus Õpilane oskab: leida funktsiooni nullkohti, positiivsus-ja negatiivsuspiirkondi, funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikke, leida funktsiooni maksimum- ja miinimumpunkte, lahendad lihtsamaid ekstreemumülesandeid, uurida lihtsamaid funktsioone, leida funktsiooni graafiku puutuja võrrandit antud punktis. Kasutatud kirjandus

1. L. Lepmann, T. Lepmann, K. Velsker „Matemaatika 11. klassile“, Koolibri, 2001 2. L. Lepmann, T. Lepmann, H.-M. Varul „Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika

lõpueksamiks valmistumisel“, Koolibri, 2000 3. A. Lind, A. Haavasalu, H. Haavasalu „ Matemaatika ülesandeid gümnaasiumile“,

Ilo, 2000 4. E. Abel, E. Jõgi, E. Mitt „ Matemaatika ülesannete kogu keskkoolile“, Koolibri,

1996 5. K. Kallaste „ Matemaatika valikülesannete kogu gümnaasiumile“, Koolibri, 2001 6. L. Tuulmets „ Matemaatika ülesandeid“, Avita, 2000 7. E. Jürimäe, K. Velsker „ Koolimatemaatika käsiraamat“, Valgus, 1980 8. J. Reimand, K. Velsker „Valemeid matemaatikast“, Koolibri, 1992

12. klass (4 tundi nädalas) 9. kursus Stereomeetria. Vektor ruumis Õppesisu Kordamine: vektor tasandil. Tehted vektoritega ruumis. Punkti koordinaadid ruumis. Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori koordinaadid ruumis. Vektorite kollineaarsus. Vektorite komplanaarsus. Vektorite skalaarkorrutis. Ülesannete lahendamine vektorite abil. Sirge ruumis. Sirgete vastastikused asendid ruumis. Nurk kahe sirge vahel. Kolme ristsirge teoreem. Tasand ruumis. Sirge ja tasand ruumis. Nurk sirge ja tasandi vahel. Sirge võrrandid ruumis. Kaks tasandit ruumis. Kahe tasandi vaheline nurk. Kahetahuline nurk. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: punkti koordinaate ruumis, sirgete ja tasandite vastastikuseid asendeid, kahetahulise nurga, kahe sirge ning sirge ja tasandi vahelise nurga mõistet. Õpilane oskab: arvutada kahe punkti vahelist kaugust, kahe sirge vahelist nurka, sirge ja tasandi vahelist nurka, kahe tasandi vahelist nurka. 10. kursus Hulktahukad ja pöördkehad Õppesisu Hulktahukad. Hulktahukate liigid. Prisma, risttahukas ja rööptahukas. Püramiid. Pöördkehad. Silinder. Koonus. Kera. Stereomeetria ülesanded. Integratsioon teiste ainetega: joonestamine Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: erinevate tahk- ja pöördkehade liike ja nende pindala ja ruumala arvutamise valemeid. Õpilane oskab: arvutada ainekavas nõutud kehade pindalasid ja ruumalasid, rakendada trigonomeetria valemeid stereomeetria ülesannete lahendamisel, kujutada ruumilisi kehi ja nende lõikeid. 11. kursus Tõenäosusteooria ja statistika Õppesisu Sündmuste liigid. Tõenäosusteooria põhimõisted. Kombinatoorika. Tõenäosuste liitmine ja korrutamine. Bernoulli valem. Matemaatiline statistika kui matemaatika haru. Variatsioonrida. Sagedustabel. Keskväärtus. Mediaan. Mood. Dispersioon ja standardhälve. Juhuslik suurus ja selle jaotus. Binoomjaotus. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: juhusliku, kindla ja võimatu sündmuse mõisteid, sündmuse tõenäosuse ja sageduse mõistet, permutatsioonide ja kombinatsioonide mõisteid ja nende valemeid, statistiliste andmete kogumise ja töötlemise võtteid. Õpilane oskab: arvutada sündmuse tõenäosust, kasutada tõenäosuse liitmis- ja korrutamisvalemeid, leida moodi, mediaani, keskväärtust, standardhälvet, korrastada statistilist rida, kasutada kombinatoorika valemeid lihtsamate ülesannete lahendamisel. 12. kursus Kordamine Õppesisu

Reaalarvud ja avaldised. Võrrandid ja võrratused. Vektor tasandil. Joone võrrand. Funktsioonid ja nende graafikud. Arvujada ja selle piirväärtus. Aritmeetiline ja geomeetriline jada. Logaritm- ja eksponentfunktsioonid. Logaritm- ja eksponentvõrrandid ja –võrratused. Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised põhivõrrandid. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis. Geomeetria tasandil ja ruumis. Tõenäosusteooria ja statistika. Kasutatud kirjandus

1. L. Lepmann, T. Lepmann, K. Velsker „Matemaatika 12. klassile“, Koolibri, 1997 2. A. Lind, K. Nagel „ Koduõpetaja“, Ilo, 2000 3. L. Lepmann, T. Lepmann, H.-M. Varul „Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika

lõpueksamiks valmistumisel“, Koolibri, 2000 4. K. Kallaste „ Matemaatika valikülesannete kogu gümnaasiumile“, Koolibri, 2001 5. L. Tuulmets „ Matemaatika ülesandeid“, Avita, 2000 6. A. Lind, A. Haavasalu, H. Haavasalu „ Matemaatika ülesandeid gümnaasiumile“,

Ilo, 2000 7. H. Afanasjeva „Valmistu iseseisvalt matemaatika riigieksamiks“, Avita, 2001 8. E. Tiit „ Tõenäosusteooria lühikursus“, Avita 1995 9. E. Jürimäe, K. Velsker „ Koolimatemaatika käsiraamat“, Valgus, 1980 10. J. Reimand, K. Velsker „Valemeid matemaatikast“, Koolibri, 1992

Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: • oskab arvutada peast, kirjalikult või arvutusvahendite abil, oskab kriitiliselt hinnata arvutustulemusi; • oskab teisendada algebralisi avaldisi; • oskab lahendada ainekavaga fikseeritud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja võrratussüsteeme; • oskab kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel; • tunneb ainekavaga fikseeritud ruumilisi kujundeid, oskab neid ja nende tasandilisi lõikeid joonisel kujutada; • oskab arvutada ainekavaga fikseeritud kehade pindala ja ruumala ning kehade tasandiliste lõigete pindala; • tunneb ainekavaga fikseeritud trigonomeetrilisi seoseid, oskab neid rakendada avaldiste lihtsustamisel, geomeetria ja stereomeetria ülesannete lahendamisel; • tunneb ainekavaga fikseeritud funktsionaalseid seoseid ja oskab neid kasutada; • tunneb ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid; • oskab kirjeldada graafikuga esitatud funktsiooni omadusi; • oskab uurida lihtsamaid tundmatuid funktsioone; • tunneb ainekavaga määratud tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika mõisteid; • oskab rakendada tõenäosusteoorias õpitut ülesannete ja reaalsuse probleemide lahendamisel; • oskab koostada tabeleid ja diagramme ning neid analüüsida;

• oskab kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, teatmeteoseid, tabeleid, kaasaegseid infotehnoloogiavahendeid; • oskab esemeid ja nähtusi klassifitseerida ühe või mitme tunnuse põhjal; • saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavaga fikseeritud mõisteid defineerida; • oskab liikuda mõttekäikudes üldiselt üksikule ja vastupidi; • saab aru väidete tõestamise vajalikkusest ja oskab teoreeme teadmiste piires tõestada; • oskab esitada matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud teksti tavakeeles; • oskab matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud situatsioone ja probleeme ning neid lahendada; • oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi; • oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus; • mõistab matemaatikat kui inimkultuuri osa ja saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus.