Veerenni miljöömajad

7
vanalinn veerenni uus maailm kassisaba pelgulinn kalamaja kadriorg raua keldrimäe torupilli ülemiste järve rohering ÜLIÕPILANE : ALVIN JÄRVING ÕPPEJÕUD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK, INDREK RÜNKLA ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 KURSUS EESTI KUNSTIAKADEEMIA 2010 VEERENNI KVARTAL PLANEERINGU IDEE: 1. miljöövööndi ja ülemiste järve rohevööndi sidumine homogeenseks linnaruumiks 2. miljöövööndi võimendamine ja esile toomine KVARTALI IDEE: uue ‘agulimiljöö’ loomine miljöövöö tüpoloogiast lähtuvalt VANALINN - kaitsealune tsoon BASTIONAALVÖÖND - Parkid ümber vanalinna MILJÖÖALAD - kaitsealused ‘uued’ vanalinnad PUITASUMID - terviklike linnajagude piirid

description

Alvin Järving

Transcript of Veerenni miljöömajad

Page 1: Veerenni miljöömajad

vanalinn

veerenniuus maailm

kassisaba

pelgulinn

kalamaja

kadriorgraua

keldrimäe

torupilli

ülemiste järve rohering

ÜLIÕ

PILA

NE

: ALV

IN JÄ

RV

ING

Õ

PP

EJÕ

UD

: AN

DR

ES

ALV

ER

, VE

LJO K

AA

SIK

, IND

RE

K R

ÜN

KLA A

RH

ITEK

TUU

R JA LIN

NA

PLA

NE

ER

IMIN

E 4 K

UR

SU

SE

ES

TI KU

NS

TIAK

AD

EE

MIA 2010

VEERENNI KVARTAL

PLANEERINGU IDEE:

1. miljöövööndija ülemiste järverohevööndi sidumine homogeensekslinnaruumiks

2. miljöövööndi võimendamineja esile toomine

KVARTALI IDEE:

uue ‘agulimiljöö’ loominemiljöövöö tüpoloogiastlähtuvalt

VANALINN - kaitsealune tsoonBASTIONAALVÖÖND - Parkid ümber vanalinnaMILJÖÖALAD - kaitsealused ‘uued’ vanalinnadPUITASUMID - terviklike linnajagude piirid

Page 2: Veerenni miljöömajad

ÜLIÕ

PILA

NE

: ALV

IN JÄ

RV

ING

Õ

PP

EJÕ

UD

: AN

DR

ES

ALV

ER

, VE

LJO K

AA

SIK

, IND

RE

K R

ÜN

KLA A

RH

ITEK

TUU

R JA LIN

NA

PLA

NE

ER

IMIN

E 4 K

UR

SU

SE

ES

TI KU

NS

TIAK

AD

EE

MIA 2010

TÜPOLOOGIAD:

1.SININE - ärihoone front 22% mahust

2.HELEROHELINE - miljöö ‘pöörang’15% mahust(Rõhutab Ülemiste järve sidumist,miljöövööga. Seob omavahel erineva iseloomuga tänavad)

3.TUMEROHELINE - miljöö kvartal20% mahust

4. PUNANE - suur elumaja40% mahust

5.TSÜAAN - lasteaed3% mahust

TÄNAVAD:1. PÕHJAS: ärid + jalakäijad2. KESKEL: rahustatud liiklus3. LÕUNAS: kvartalit teenindav liiklus

Korrates miljöövöös levinudtüpoloogiat, inimmõõtmeliseid‘Tallinna maju’ rõhutab planeeringmiljööalade ringi Tallinna kesk-linna ümber.

Planeering seob omavahelmiljöövööndi kaelakee ja riputabselle ripatsiks Ülemiste järve roheringi.

Uue automagistraali, lõunaväila, eest varjab kvartali sõbralikkumiljööd büroohoonete front.

Veerenni kvartali planeering seobomavahel asukoha eelised. Siiasaab kiiresti jalgsi, samas on magistraalide lähedus logistiliseks eeliseks. Võimalus on sportidalinna keskstaadionil või Ülemistejärve ääres. Kvartalis on nii kesk- kui äärelinna ruumikvaliteedid.

Page 3: Veerenni miljöömajad

ÜLIÕ

PILA

NE

: ALV

IN JÄ

RV

ING

Õ

PP

EJÕ

UD

: AN

DR

ES

ALV

ER

, VE

LJO K

AA

SIK

, IND

RE

K R

ÜN

KLA A

RH

ITEK

TUU

R JA LIN

NA

PLA

NE

ER

IMIN

E 4 K

UR

SU

SE

ES

TI KU

NS

TIAK

AD

EE

MIA 2010

LINNASTRUKTUURI VÄLJAVÕTE(Ring raadiusega 100m)

VEERENNI:35143 m2

m2/in 2010:30 m2

INIMESI:1171

KALAMAJA:13838 m2

m2/in 1937:10 m2

INIMESI:1383

EESMÄRK:Saada kriitiline mass inimesi miljöövöö iseseisvaks toimimiseks.JÄRELDUS:On võimalik!

MILJÖÖVÖÖNDI VÄÄRTUSED:

- Hoovid, mis ei ole täis pargitud- Haljastus (viljapuud)- Eesaia ja tagaaia eristus- Inimmõõtmeline hoonestus- Väike korterite hulk majas- Naabrite tundmine- ‘Tallinna maja’ arhitektuur

MUUTUNUD OLUKORD:

- Eesaiad muutunud parklateks- Miljööalades 3x vähem inimesi (m2//in suurenenud 10-lt 30-ni)võrreldes nende ehitamise ajaga- puudub kriitiline mass inimesiäride ja keldribaaride ära toitmiseks- ~10+ korteritega uued majad on miljöövöö vanade hoonete üldisest skaalast väljas- keldris paiknev äripindväheväärtuslik

LAHENDUSED:

- Parkla katus kasutatav- esindusaed parklakatusel- Metsik tagaaed muutunud maastikulahenduseks- Planeering tagab kesklinlikuinimtiheduse (analoogne miljööaladekunagise tihedusega)- Kriitiline mass ärideleja kohvikutele- Ärid keldrist tänavapinda- Mitu maja loovad ühe ‘aia’- Majades vähe kortereid (4-6), et suurenenud ruumivajaduste juuressäilitada sarnast maja mahtu‘Tallinna Majaga’- Ühise aia ümber 5 maja ühistu:‘Miljöömaja’ kunagise inimhulgaga võrdeline‘tere’ ütlemise keskkond (20-24 korterit)- võimendatud hoovi kasutus -parklast ja kuurist otse majja eisaa- Uus ‘Tallinna Maja’ arhitektuur

Page 4: Veerenni miljöömajad

ÜLIÕ

PILA

NE

: ALV

IN JÄ

RV

ING

Õ

PP

EJÕ

UD

: AN

DR

ES

ALV

ER

, VE

LJO K

AA

SIK

, IND

RE

K R

ÜN

KLA A

RH

ITEK

TUU

R JA LIN

NA

PLA

NE

ER

IMIN

E 4 K

UR

SU

SE

ES

TI KU

NS

TIAK

AD

EE

MIA 2010

MAJADE RÜTM / HOOVI SISSEPÄÄSUDE RÜTMHOONE MUDEL

ÄRIPIND

ELAMINE

ELAMINE

(välja ehitatud) ELAMINE

ELAMISÜHIK ELAMISÜHIKSISSEPÄÄS

KVARTAL

ÜHINE TÄNAVARUUM

ÄRIPIND

ELAMINE

ELAMINE

(läbi 2 korruse) ELAMINE

KORTERI ÜHISTU (MAJADE GRUPP)

ÜHINE AED

MAJA

ÜHINE TREPIKODA

Tallinna maja rütm - FRAKTAL

Page 5: Veerenni miljöömajad

ÜLIÕ

PILA

NE

: ALV

IN JÄ

RV

ING

Õ

PP

EJÕ

UD

: AN

DR

ES

ALV

ER

, VE

LJO K

AA

SIK

, IND

RE

K R

ÜN

KLA A

RH

ITEK

TUU

R JA LIN

NA

PLA

NE

ER

IMIN

E 4 K

UR

SU

SE

ES

TI KU

NS

TIAK

AD

EE

MIA 2010

ASENDIPLAANM 1:500

KVARTALI MODELLEERIMINE

1. KVARTALI KUJU

Perimetraalne hoonestus

2. KVARTALI SISETÄNAV

‘Maastiku, hoovide ja kvartali siseeluavamine

3. KVARTALI SISU AVAMINE

Väljakud eriilmeliste tänavateääres lõunaja õhtupäikese suunal

4. HALJASTUSE LÄBILIIKUMINE

Roheruumi jätkuvus läbi‘miljöövöö’

7. AUTODE JUURDEPÄÄS

Lõunapoolne tänav on rahustatud liiklusegaPõhjapoolne tänav on ainult jalakäijatele

8. MAJADE GRUPI SISETÄNAV

Sissepääs hoovidesseÜhendab maju parklaja kuuridegateenindab aeda

Page 6: Veerenni miljöömajad

TALLINNA MAJA IDEOLOOGIA

ÜLIÕ

PILA

NE

: ALV

IN JÄ

RV

ING

Õ

PP

EJÕ

UD

: AN

DR

ES

ALV

ER

, VE

LJO K

AA

SIK

, IND

RE

K R

ÜN

KLA A

RH

ITEK

TUU

R JA LIN

NA

PLA

NE

ER

IMIN

E 4 K

UR

SU

SE

ES

TI KU

NS

TIAK

AD

EE

MIA 2010

FUNKTSIOONIDE JAOTUMINEKORTERITE SÜSTEEM

HOONETE MAHUD:

- Trepikojad avanevadnii tänavale kui hoovi

3-4 KORRUS:

- Korterid läbi kahekorruse - Elutuba 3.5m- Katuseterass

2 KORRUS:

- Korterid ühel korrusepinnal- Elutuba 3.5m kõrge- Trepikojad avanevadhoovi

MAAPINNA TASAND:

- Trepikojad avanevadtänavale- Põhjapoolse ‘linnalise’tänava ääres jakülgedel on ärifront- Lõunapoolsestänavafrondis korterid- Kuurid- Parkla (kõigile korteriteleja äripindadele)- Maastikuline hooviala- ‘Eesaed’ parkla katusel- Tõstetud hoovid loovadprivaatsuse võrreldestänava tasapinnaga

Page 7: Veerenni miljöömajad

ÜLIÕ

PILA

NE

: ALV

IN JÄ

RV

ING

Õ

PP

EJÕ

UD

: AN

DR

ES

ALV

ER

, VE

LJO K

AA

SIK

, IND

RE

K R

ÜN

KLA A

RH

ITEK

TUU

R JA LIN

NA

PLA

NE

ER

IMIN

E 4 K

UR

SU

SE

ES

TI KU

NS

TIAK

AD

EE

MIA 2010

2 KORRUSM 1:100

3 KORRUSM 1:100

4 KORRUSM 1:100

1 KORRUSM 1:100

PLAANID:

- korterid üles ehitatud pikkadele sisevaadetele korteris (n: kasutatud siseaknad)- Vaadete teljed korteri perimeetril- Varjestamine loodud töönurkadesja privaattsoonides.- Jätkuva ruumi põhimõte - seinad jalaed jätkuvad välisruumi edasi.

STATISTIKA

KORTEREID KVARTALIS: 44KATUSETERASSE KVARTALIS: 20PARKIMISKOHTI: 50korteritele: 44äridele: 6KUURIBOKSE: 44

TEHNILISED LAHENDUSED:- Kandvad postid välisseintes- Elutoa piiril kandev sisesein- Ventilatsioon ja kanalisatsioonpaigutatud paksu siselakke (0.4m)- Elutoa lagi kommunikatsioonideta

KORTERI PLAANI IDEESKEEM

varjude ulatus talvel

varjude ulatus suvel

PÄIKESE LIIKUMINE HOONE LÕUNAKÜLJELRuumiline fassaad varjab suvel päevase päikese eest, külgribid

varjavad eesti oludes ülekuumendajaks oleva õhtupäikese.Talvine päike ei ole varjatud ning kütab hoonet.