Vastuvõtt 2012

BAKALAUREUSE- JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPEPÄEVANE ÕPE

www.ut.ee/sisseastumine

VASTUVÕTT 2012

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

HEA SISSEASTUJA!

Kui Sinu tõsine soov on õppida ja targemaks saada, lävida huvita-vate inimestega ning leida ülikooli lõpetamise järel töö, mis pakuks väljakutseid ja avaraid võimalusi, siis tasub astuda Tartu Ülikooli.

Tartu Ülikoolis on palju tipptasemel õpetatavaid erialasid, sest meil lihtsalt on kõige paremad teadlased Eestis, kes suudavad ja tahavad kaasa rääkida oma valdkonna teemadel. Tartu Ülikool õpetab Sind otsima ja leidma Sulle vajalikku infot igal erialal, sest ülikooli liikmetele on avatud Euroopa parimate ülikoolidega võrreldav hulk elektroonilisi teadusajakirju ja andmebaase.

Tartus on tõeline üliõpilaselu! Tartu Ülikoolist leiad Sa endale sõbrad kogu eluks, kellega arutada kõikvõimalikel teemadel, sest ülikoolis pakutavate erialade valik on väga lai. Kui Sind hakkab huvitama mõni teine eriala või kõrvalaine, siis saad seda lahkesti kuulata ja kombi-neerida oma õppeainetega. Tõeliselt suured ideed sünnivadki tihti erialade kokkupuutepunktides ja piirialadel.

Tartu Ülikooli kohal lehvib vaba akadeemiline vaim. Tule mõtlevate tegijate sekka, sest Sa väärid üksnes parimat!

Martin HallikTartu Ülikooli õppeprorektor

TEADLIK VALIK

Enne kui otsustad, millise õppekava järgi Tartu Üli-koolis õppida, mõtle rahulikult, mis just Sinule kõige paremini sobib. Et Su valik oleks teadlikum, tasub vae-va näha ja mõelda järgmistele sammudele. Kirjuta oma mõtted välja, saad selgema pildi endast ja oma soovidest!• Analüüsi ennast, millised on Sinu huvialad ja soovid,

võimed ja oskused, tugevused ja nõrkused. Iseenda tund-mine aitab paremini määratleda, milliseks võib kujuneda Sinu edasine elu, sh tööelu, ning aitab seada eesmärke, mille poole liikuma hakata.

• Uuri täpsemalt Tartu Ülikoolis õpetatavate eriala-de sisu. Informatsiooni õppekavade kohta leiad ülikooli sisseastumise kodulehelt: www.ut.ee/sisseastumine.

• Leia infot Sind huvitavate ametite ja kutsealade kohta, mis õpitava erialaga seostuvad. Uuri ameti- ja kutsealakirjeldusi: www.rajaleidja.ee. Räägi inimeste-ga, kes Sulle huvipakkuvas valdkonnas töötavad! Uuri, millised on Sind huvitava ameti või kutseala plussid ja miinused ning millised teadmised ja oskused on selles ametis vajalikud.

• Uuri tööturu võimalusi, nõudeid ja tingimusi. Kes-kendu valdkondadele, kus võiksid hiljem tööle asuda. Kasulikud lingid: www.rajaleidja.ee, www.tootukassa.ee.

• Seosta kogutud info iseendaga ja vali selle põhjal teadlikult, millist eriala Tartu Ülikoolis õppida.

Eriala valides teed tähtsa otsuse, mis mõjutab kogu elu: Sinu suhteid, rahulolu iseenda ja maailmaga ning kogu elustiili. Teadlik valik annab eesmärgi: sihi, mille poole liikuda, toetab Sinu unistuste ja soovide täitumist ning aitab paremini siseneda tööturule.

omandada teadmised ja oskused, mis võimaldavad täita juhtimisülesandeid väga erinevates valdkondades.

Millist neist võimalustest kasutada – kas piirdudagi ainult kõrghariduse esimese astmega, läbida kõik astmed järjest või teha vahepeal õppimises paus – see on iga inimese võimete, võimaluste ja eesmärkide küsimus. Igal juhul kehtib aga põhimõte, et õppida ei ole kunagi liiga hilja.

ÕpInguTE jäTKAmInE

Eesti kõrgharidussüsteem koosneb kolmest astmest. Esimene aste on bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõpe, teine aste on magistriõpe ning kõrgeim aste on doktoriõpe.

Bakalaureuseõppes süvendatakse üldhariduslikku baasi, omandatakse eriala alusteadmised ja oskused valitud erialal töötamiseks ning eda-siõppimiseks. Kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpetaja peab olema võimeline tööturul hakkama saama lihtsamate erialaste tööülesannete täitmisega, kuid kindlasti ei ole ta veel oma eriala spetsialist. Kuigi paljud bakalaureuseõppe lõpetanud töötavad erialasel tööl, on nii kõrgkoolid kui tööandjad enamasti veendunud, et kvaliteetse spet-sialistihariduse omandamiseks kolmeaastasest bakalaureuseõppest ei piisa.

Otse kõrgkoolist kohe erialasele tööle siirdumiseks vajalike praktiliste oskuste ning vilumuste omandamiseks annab võimaluse rakendus-kõrgharidusõpe. Nii on rakenduskõrgharidusõppe lõpetajatel ka ilma magistriõppes jätkamata võimalus leida tööd spetsialistina. Samas on neil ka õigus jätkata õpinguid magistriõppes.

Kaheaastane magistriõpe ongi ennekõike nn spetsialistikoolituse aeg, mil toimub erialane spetsialiseerumine, sügavamate teadmiste ja keerukamate oskuste omandamine ning spetsialistina tööleasumiseks vajalike võtmeoskuste täiendamine. Seega peaks ülikooli sisseastuja ennekõike arvestama õpingutega, mis vältavad vähemalt 3+2 aastat.

Magistriõpe annab ka võimaluse oma erialavalikut täpsustada või soovi korral muuta. Nimelt ei eeldata magistriõppesse sisseastujatelt sama õppekava bakalaureuseõppes lõpetamist. Harilikult on tingi-museks vaid teatud hulk eeldusaineid, mis peavad olema eelmises kõrgharidusastmes sooritatud.

Tartu Ülikooli klassiõpetajakoolitus ja arstiteaduskonna õpe toimuvad integreeritud õppekavade alusel. See tähendab, et 5- ja 6-aastased õpingud lõpevadki kohe magistrikraadi omandamisega.

Neljaaastane doktoriõpe ei ole mõeldud mitte ainult ülikooli aka-deemilise järelkasvu, vaid ka avaliku ja erasektori tippspetsialistide koolitamiseks. Iseseisva uurimistöö kaudu on doktoriõppes võimalik

USUTEADUSKOND 8usuteadus

ÕIGUSTEADUSKOND 10õigusteadus (õppetööga Tartus või Tallinnas)

ARSTITEADUSKOND 12arstiteadushambaarstiteadusproviisor

FILOSOOFIATEADUSKOND 14ajaluguajalugu (kunstiajalugu)eesti ja soome-ugri keeleteaduseesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti keel ja kultuur muukeelsetele)filosoofiainglise keel ja kirjanduskirjandus ja kultuuriteadusedmaalikunstromanistika (prantsuse keel ja kirjandus)saksa keel ja kirjandussemiootika ja kultuuriteooriaskandinaavia keeled ja kultuurid (rootsi keel ja kirjandus)vene ja slaavi filoloogia

KEHAKULTUURITEADUSKOND 20füsioteraapiakehaline kasvatus ja sport

LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND 22arvutitehnikabioloogiafüüsikageenitehnoloogiageograafiageoloogiakeemiakeskkonnakorraldus ja planeeriminekeskkonnatehnoloogiamaterjaliteadusökoloogia ning elustiku kaitse

MAJANDUSTEADUSKOND 26majandusteadus

ettevõttemajandus (inglise keeles)MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND 28

informaatikamatemaatikamatemaatiline statistika

SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND 30ajakirjandus ja kommunikatsiooneesti viipekeele tõlkeripedagoogikaharidusteadus (humanitaarained)haridusteadus (loodusteaduslikud ained)haridusteadus (reaalained)klassiõpetajakoolieelse lasteasutuse õpetajapsühholoogiariigiteadusedsotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

NARVA KOLLEDŽ 36humanitaarained mitmekeelses koolisklassiõpetaja mitmekeelses kooliskoolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnasnoorsootöö

PÄRNU KOLLEDŽ 40ettevõtlus ja projektijuhtiminesotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldusturismi- ja hotelliettevõtlus

VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA 44huvijuht-loovtegevuse õpetajainfo- ja dokumendihaldusjazz-muusikakoolimuusikakultuurikorralduspärimusmuusikaraamatukogundus ja infokeskkonnadrahvuslik tekstiiltantsukunstteatrikunsti visuaaltehnoloogia

Õppekavad

Usuteaduskond

Usk on midagi sellist, mis on olemas iga inimese elus. Paljud eestla-sed usuvad haridusse, teadusesse, kultuuri. Kirikus käivad vähesed.

Suured usundid ja usulised veendumused mõjutavad miljardite inimeste elu meie planeedil. Mis on usk, mida tähendab uskuda, milline on usundite ajalugu ja tänapäev – seda õpitakse usuteaduskonnas.

Religiooni tähtsus maailmas suureneb, üheks näiteks on islami mõjuvõimu kasv. Eesti ja Euroopa Liit vajavad spetsialiste, kes mõis-tavad religiooni sügavuti. Euroopas on huvitavaks uurimisteemaks inimeste muutuv religioossus. Religioonist pärit võtteid kasutatakse ka reklaamis, turunduses ja koolituses.

Keda oodatakse õppima?Üliõpilastel vahet ei tehta – usutunnistust ei küsita, see võib ka täiesti puududa. Usk on igaühe isiklik asi ja tolerantsus usuteaduse õppimise oluline eeldus.

Bakalaureuseõppekava:• usuteadus

Usuteaduse bakalaureuseõpe annab laiapõhjalise humanitaarteadusli-ku hariduse. Teaduskonnas on esindatud kõik teoloogia klassikalised distsipliinid, aga ka usundilugu, religioonipsühholoogia ja religiooni-sotsioloogia. Juba bakalaureuseõppes on võimalik keskenduda Lähis-Ida usundiloole, õppides põhjalikumalt tundma iidse Mesopotaamia usundeid, islamit ja judaismi. Erilise populaarsuse on kogu ülikoolis pälvinud loengukursused, milles käsitletakse muistset Peruu inkade ja Mehhiko asteekide religiooni ning teaduse ja religiooni vahekorda tänapäeva maailmas.

Need, kellele päevane õppevorm ei sobi, saavad teadmisi oman-dada avatud ülikooli bakalaureuseõppes usuteaduse erialal ja magist-riõppes religiooniantropoloogia erialal.

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata religiooniantropoloogia ja usuteaduse (võimalik spetsialiseeruda religioonipedagoogikale) magistriõppekavadel.

Kontakt: www.us.ut.ee, [email protected]Ülikooli 18-310, Tartu 50090, tel 737 5300

Võimalikud tulevased töökohadUsuteaduskonna lõpetajad töötavad sarnaselt teiste humanitaaralade esindajatega ametites, kus on vajalikud põhjalikud kultuuriteadmised. Paljud lõpetajad on valinud eriala, kus tuleb kasuks meie teaduskonnas omandatud esinemis- ja eneseväljendusoskus. Nii võib meie vilist-lasi kohata teletööl, raadioeetris, avalike suhete sfääris ja poliitikaareenil. Kuna usuteaduskonnas on võimalus õppida mitmeid võõrkeeli (näiteks kreeka, heebrea, ladina, araabia ja sumeri), siis töötavad paljud usuteadlased tõlki-de, tõlkijate ja keeletoimetajatena. Koolides jätkub tööd religiooniloo õpetajatele. Traditsiooniliselt valivad mitmed lõpetajad vaimuliku kutse, töötades nii kogudustes kui ka kaplanitena vanglates, politseis ja Eesti Kaitseväes, kus on juba õpingute kõrvalt võimalus omandada ohvitseri auaste. Meie kõige andekamad lõpetajad on seotud teaduslike uurimisprojektidega nii Eestis kui ka välismaal, jätkates õpinguid Euroopa ja Ameerika mainekates ülikoolides.

Vastuvõtutingimused päevasesse õppesse

usuteadusemakeel – riigieksam (osakaal 33,333%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 33,333%)vabalt valitud riigieksam, v.a emakeel ja võõrkeel (osakaal 33,333%)

Õppeteenustasu on 850eurot semestris.

Trükises kajastatud vastuvõ-tutingimused on kinnitamata. Täpsem info õppekavade ja vastuvõtutingimuste kohta: www.ut.ee/bakoppekavad.

8w

ww

.ut.

ee/s

isse

astu

min

e

Õigusteaduskond

Õigusteaduskond on juriste koolitanud Tartu Ülikooli loomisest alates aastast 1632. Praegu paikneb õigusteaduskond Tartus ja Tal-linnas ning pakub teadusel põhinevat kõrgetasemelist ja laiapõhjalist õigusharidust, mis avab karjäärivõimalused nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas. Siin töötavad oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud tippspetsialistid. Õigusteaduskonna õppetöö toimub rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavade alusel kõigis akadeemilise õigushariduse astmetes (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes) nii päevases kui ka avatud ülikooli õppes.

Keda oodatakse õppima?Õigusteadust õppima asujatelt eeldatakse laia silmaringi, loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, võõrkeelte oskust ja järjekindlust.

Tule ja omanda kõrgtasemel juuraharidus rahvusvaheliselt tun-nustatud rahvusülikoolis!

Bakalaureuseõppekava:• õigusteadus (õppetööga Tartus või Tallinnas)

Kolmeaastase bakalaureuseõppe läbinu saab sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi, mis võimaldab töötada õigusalaseid alustead-misi nõudvatel ametikohtadel, kus ei nõuta iseseisvate juriidiliste otsustuste tegemist (riigiteenistujate abiteenistuskohtadel näiteks nooremametnikena, aga ka erasektoris). Magistriastme eesmärk on anda terviklik akadeemiline õigusharidus, alusteadmised, et jätkata õpinguid doktoriõppes, ja kutseoskused, et töötada juristi kõrgkva-lifikatsiooni eeldavatel ametikohtadel (kohtunik, prokurör, notar, advokaat).

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas pööratakse suurt tähelepanu Euroopa Liidu õiguse probleemidele, mis tagab lõpetajatele arvesta-tava taseme, et tulla toime Euroopa Liidu õigusruumis. Õigusteadus-konna lõpetajaid on ametis Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus ja teistes Euroopa Liidu institutsioonides.

Edasiõppimise võimalusedBakalaureuseõppe järel on õpinguid võimalik jätkata õigusteaduse magistriõppekaval, magistriõppe järel õigusteaduse doktoriõppekaval.

Kontakt: www.oi.ut.ee, [email protected]äituse 20, Tartu 50409, tel 737 5390

Kaarli pst 3, Tallinn 10119, tel 627 1888

Võimalikud tulevased töökohadAvalikus ja erasektoris, riigi- ja kohalikes omavalitsustes, kohtutes, prokuratuuris, advokaadibüroodes, notariaadis, politseiametis, firmades, pankades ja mujal.


õigusteadus (õppetööga Tartus või Tallinnas) emakeel – riigieksam (osakaal 33,333%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 33,333%)ajalugu, ühiskonnaõpetus – riigieksamid (valida üks, osakaal 33,333%)

Õppeteenustasu on 1500 eurot semestris.

Trükises kajastatud vastuvõtutingimused on kinnitamata. Täpsem info õppekavade ja vastuvõtutingimuste kohta: www.ut.ee/bakoppekavad.

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

10

Arstiteaduskond

Tartu Ülikooli arstiteaduskond koolitab Eestis ainsana arste, ham-baarste ja proviisoreid. Arstiteaduskonna lõpetamise järel saadakse lisaks haridusele ka vastav elukutse.

Keda oodatakse õppima?Arstiteaduskonda astujalt eeldatakse peale sügava huvi valdkonna vastu ka head suhtlemisoskust, pingetaluvust ja töötahet.

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavad:• arstiteadus• hambaarstiteadus• proviisor

Hambaarsti- ja proviisoriõpingud kestavad viis aastat, arstiteaduse õpingud kuus aastat. Kõik õppekava läbinud saavad magistritasemele vastava hariduse. Õpe toimub kursusesüsteemis.

Edasiõppimise võimalusedKui arst tahab saada spetsialistiks – sisehaiguste arstiks, kirurgiks, günekoloogiks, neurokirurgiks, traumatoloogiks jne – tuleb tal läbida veel 3–5 aastat kestev praktiline õpe residentuuris Eesti parimates haiglates. Hambaarstid ja proviisorid saavad tööle asuda kohe pärast põhiõppe lõpetamist.

Neid üliõpilasi, kes tunnevad suuremat huvi teaduse vastu, ootab teaduskond doktorantuuri, et teha tulevikus tööd meditsiiniteaduse edendamise ning õpetamise vallas.

Võimalikud tulevased töökohad Töö leidmisega arstiteaduskonna lõpetajatel probleeme ei ole. Tra-ditsiooniline töökoht pärast õpingute lõpetamist on Eesti meditsiini-süsteemis: haiglad, perearstipraksised, hambaravikabinetid, apteegid, teaduslaborid, ravimifirmad, aga ka näiteks sotsiaalministeerium jt. Vajadus arstide järele suureneb pidevalt. Arstiteaduskonnast saadava hariduse konkurentsivõimet näitab ka see, et paljud lõpetanud on leidnud töö välismaal.

Valdav osa Eesti arstkonnast ja proviisoritest on oma erialakoo-lituse ja teaduskraadi saanud just Tartu Ülikoolist.

Kontakt: www.med.ut.ee, [email protected] 19, Tartu 50411, tel 737 5326


arstiteadushambaarstiteadusproviisoremakeel – riigieksam (osakaal 20%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid (valida kaks, kummagi osakaal 30%)

Õppeteenustasu arstiteaduse õppekaval on 2400 eurot semestris, hambaarstiteaduse õppekaval 2500 eurot semestris ning proviisori õppekaval 1400 eurot semestris.


ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

12

Filosoofiateaduskond

Tartu Ülikooli ühes vanimas ja suurimas teaduskonnas, filosoofia-teaduskonnas, on parimad võimalused, et omandada haridus huma-nitaaraladel.

Bakalaureuseõppekavad:• ajalugu• ajalugu (kunstiajalugu)• eesti ja soome-ugri keeleteadus• eesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti keel ja kultuur muu-keelsetele)• filosoofia• inglise keel ja kirjandus• kirjandus ja kultuuriteadused• maalikunst• romanistika (prantsuse keel ja kirjandus)• saksa keel ja kirjandus• semiootika ja kultuuriteooria• skandinaavia keeled ja kultuurid (rootsi keel ja kirjandus)• vene ja slaavi filoloogia

Ajaloos võib spetsialiseeruda Eesti ajaloole, üldajaloole, uusima aja ajaloole, kunstiajaloole, arheoloogiale või arhiivindusele. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval õpetatakse eesti keelt, arvutilingvistikat, üldkeeleteadust ja foneetikat, soome keelt ja kul-tuuri, ungari keelt ja kultuuri, teisi soome-ugri keeli, aga ka eesti keelt ja kultuuri mitte-eestlastele. Eesti keele ja kultuuri eriala muukeelsetele on mõeldud eesti ja mitte-eesti koolide lõpetaja-tele, kes soovivad õppida eesti keelt parimal tasemel mitmekeelse ja -kultuurilise ühiskonna ning võõrkeeleõppe kontekstis. Kusagil mujal maailmas ei ole võimalik eesti keelega seotud erialasid õppida nii põhjalikult kui Tartu Ülikoolis. Filosoofia erialal on võimalik spetsialiseeruda filosoofia ajaloole ning praktilisele, teoreetilisele või teadusfilosoofiale. Semiootika ja kultuuriteooria erialal saab spetsialiseeruda semiootikale või kultuuriteooriale. Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut koondab endasse eri-alad, mis võimaldavad süvendatult õppida keeli, mis on kujundanud Euroopa ajalugu ja peegeldavad selle tänapäeva. Tundes põhjalikult keelte kujunemist ja avaldusvorme alates grammatikast ja lõpeta-des keerukate kirjanduslike ning sotsiaalpoliitiliste tekstidega, on võimalus luua alus teiste, kuid meile lähedaste ja oluliste kultuuride paremaks mõistmiseks ja kõrvutamiseks. 2012. aastal võib asuda

õppima inglise keelt ja kirjandust; saksa keele ja kirjandu-se erialale saab astuda nii eesti kui ka saksa keele baasil; romanistika õppekava võimaldab õppida prantsuse keelt ja kirjandust nii eesti keele baasil kui ka prantsuse keele eelteadmistega; skandinaavia keelte ja kultuuride õppekava pakub sel aastal võimalust õppida rootsi keelt; vene ja slaavi filoloogias saab keskenduda vene keelele ja kirjandusele ning slavistikale üldisemalt, sh poola ning tšehhi keelele ja kultuurile. Lisaks eelnimetatud keelte süvaõppele saab vastavate osakondade juures end täiendada amerikanistika ja britannistika valdkonnas ning itaalia, portugali, katalaani, norra, taani, tšehhi ja poola keeles. Kirjanduse ja kul-tuuriteaduste õppekaval õppides keskendutakse eesti ja maailmakirjandusele, eesti ja võrdlevale rahvaluulele, etnoloogiale ning teatriteadusele. Maalikunsti osakonnas õpetatakse peale maalimise ja kompositsiooni veel joo-nistamist, plastilist anatoomiat, arvutigraafikat, graafikat, skulptuuri ja fotograafiat.

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Kontakt: www.fl.ut.ee, [email protected] 2 - 117, Tartu 51014, tel 737 5341

14

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõp-pekavadel:ajalugu, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, anglistika, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis, eesti ja soome-ugri keeleteadus, etnoloogia ja folkloristika, filosoofia, germanistika, kirjandus- ja teatriteadus, klassikaline filoloogia, kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja, maalikunst, romanistika, semiootika ja kultuuriteooria, semiootika (inglise keeles), skandinaavia keeled ja kultuurid, slavistika, tõlkeõpetus.

Võimalikud tulevased töökohad Meie vilistlasi on ametis teadlaste, õpetajate, poliitikute, diplomaa-tide, muuseumi- ja kirjastustöötajate, ajakirjanike, loometöötajate (kirjanike, kunstnike), tõlkide (Euroopa Liidu institutsioonide juures) ja juhtivtöötajatena mitmel alal.

Filosoofiateaduskonna on lõpetanud suur osa Eesti poliitikutest ja ühiskonnategelastest, teiste seas Mart Laar, Edgar Savisaar, Ain Kaalep, Margit Sutrop, Doris Kareva, Jaan Kaplinski, Mihkel Mutt, Ellen Niit, Paul-Eerik Rummo, Peeter Allik, Silvi Vrait jpt.

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine


ajaluguemakeel – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)ajalugu – riigieksam (osakaal 50%)

ajalugu (kunstiajalugu)ajalugu – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)sisseastumiseksam (osakaal 50%)

eesti ja soome-ugri keeleteaduseesti keel – riigieksam (osakaal 40%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 40%)vabalt valitud riigieksam, v.a eesti keel ja võõrkeel (osakaal 20%)

eesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti keel ja kultuur muukeelsetele)vene keel – riigieksam (osakaal 25%)eesti keel teise keelena* – riigieksam (osakaal 50%)vabalt valitud riigieksam, v.a vene keel ja eesti keel teise keelena (osakaal 25%)

filosoofiaemakeel – riigieksam (osakaal 33,333%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 33,333%)ajalugu, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osa-kaal 33,333%)

inglise keel ja kirjandusemakeel – riigieksam (osakaal 25%)inglise keel – riigieksam (osakaal 75%)

16

kirjandus ja kultuuriteadusedemakeel – riigieksam (osakaal 50%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)ajalugu, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 25%)

maalikunstemakeel – riigieksam (osakaal 10%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 10%)sisseastumiseksam (osakaal 80%)

romanistika (prantsuse keel ja kirjandus)emakeel – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)sisseastumiseksam (osakaal 50%)

saksa keel ja kirjandusemakeel – riigieksam (osakaal 20%)võõrkeel* – riigieksam (osakaal 80%)

semiootika ja kultuuriteooriaemakeel – riigieksam (osakaal 33,333%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 33,333%)erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 33,333)

skandinaavia keeled ja kultuurid (rootsi keel ja kirjandus)emakeel – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 75%)

vene ja slaavi filoloogiasisseastumiseksam* (osakaal 75%)vabalt valitud riigieksam, v.a vene keel ja vene keel võõrkeelena (osakaal 25%)

18w

ww

.ut.

ee/s

isse

astu

min

e

* riigieksami või sisseastumiseksami tulemust on võimalik asendada (täpsem info www.ut.ee/sisseastumine).

Õppeteenustasu kõikidel õppekavadel, v.a maalikunst, on 990 eurot semestris.Õppeteenustasu maalikunsti õppekaval on 2640 eurot semestris.


Kehakultuuriteaduskond

Elu on liikumises. Kehakultuuriteaduskonnas õpitakse, kuidas aidata inimestel olla tervem ja edukam. Füsioteraapia erialal tegeletak-se sellega, kuidas kehaliste harjutuste, füüsikalise ravi meetodite ja massaažiga ennetada ja taastada haigusest või traumast häiritud organismi talitlus. Kehalise kasvatuse ja spordi erialal õpetatakse ja õpitakse võimetekohaseid kehalisi harjutusi, et inimestel tekiks ja säiliks liikumisharjumus lapseeast kõrge vanuseni.

Tartu Ülikool on ainus õppeasutus Eestis, kus liikumis- ja spordi-teadustel põhinevat kõrgharidust antakse nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriastmel.

Keda oodatakse õppima?Kehakultuuriteaduskond on parim valik edasiõppimiseks noortele, kes soovivad saada nõutud spetsialistiks füsioteraapias või teostada end treeneri, kehalise kasvatuse õpetaja või spordijuhina.

Bakalaureuseõppekavad:• füsioteraapia• kehaline kasvatus ja sport

Füsioteraapia erialal õpitakse tundma inimese organismi ehitust ja talitlust. Samuti uuritakse kehalist koormust ja teiste tervise hoid-mise, parandamise ja tugevdamise füsioteraapiameetodite kasuta-mist. Akadeemiline ja kliiniline õpe on omavahel tihedalt seotud ning õpetamisse on kaasatud tegevfüsioterapeute. Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava käsitleb lisaks organismi ehitusele ja talitlusele kehalise kasvatuse ja sporditreeningu metoodikat.

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõp-pekavadel:füsioteraapia, kehaline kasvatus ja sport.

Võimalikud tulevased töökohad Füsioteraapia eriala lõpetanud leiavad rakendust füsioterapeutidena raviasutustes, tervisekeskustes, spordiklubides ja mujal. Kehalise kasvatuse ja spordi spetsialistid saavad tööd treenerite ja spordi-juhtidena, magistriõpingute järel ka õpetajatena.

Kontakt: www.kk.ut.ee, [email protected] 5-205, Tartu 51014, tel 737 5361

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Ülikoolist saadud mitmekülgne akadeemiline haridus ja hea praktiline ettevalmistus on võimaldanud paljudel lõpetaja-tel leida tööd ka eri valdkondades eri tasandite juhtidena.


füsioteraapiaemakeel – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 50%)

kehaline kasvatus ja sportemakeel – riigieksam (osakaal 20%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 30%)erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 30%)

Õppeteenustasu mõlemal õppekaval on 1100 eurot semestris.


20

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond pakub suurimat loodusteaduslike erialade valikut Eestis. Tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja kõi-ge paremini saavad seal hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad uute tehnoloogiatega seonduvat. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond asub loodus- ja täppisteaduste kokkupuutealal, mis kajastub erialade pikas loetelus. Igapäevane auditoorne õppetöö teaduskonnas on tihedalt põimunud praktiliste uuringute ja välitöödega.

Keda oodatakse õppima?Loodus- ja tehnoloogiateaduskond ootab õppima noori, kellel on huvi uute teadmiste vastu, kes ei suuda rahulikult kuulata, kui räägitakse rumalusi ning kellele meeldib katsetada ja nuputada. Täppisteadustele omaselt peavad nad suutma loogiliselt mõelda ja fakte ise kontrollida. Eeldame ka loodusearmastust ja huvi inimese ning looduse suhete tundmaõppimise vastu. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond pakub võimalust tulevikuühiskonnas edukalt toime tulla.

Bakalaureuseõppekavad:• arvutitehnika• bioloogia• füüsika• geenitehnoloogia• geograafia• geoloogia• keemia• keskkonnatehnoloogia• materjaliteadus• ökoloogia ning elustiku kaitse

Rakenduskõrghariduse õppekava:• keskkonnakorraldus ja planeerimine

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõp-pekavadel:arvutitehnika, bioloogia, biomeditsiin, füüsika, geenitehnoloogia, geograafia, geoloogia, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja, keemia, keskkonnatehnoloogia, materjaliteadus, rakenduslik mõõteteadus (inglise keeles), ökoloogia ning elustiku kaitse.

Võimalikud tulevased töökohad Arvutiinsenerid leiavad tööd kõrgtehnoloogiat arenda-vates, kasutavates või vahendavates ettevõtetes, näiteks arvuti- ja telekommunikatsioonifirmades, samuti prog-rammeerimisega tegelevates ettevõtetes. Biolooge vajavad teadusasutused, looduskaitsealad, ökoloogilised ekspertrühmad, keskkonnakaitsega seotud asutused ja meditsiinilaborid. Füüsikud leiavad endale töökoha Eesti ja välismaa ülikoolides, teadusinstituutides ja innovaatilis-tes firmades. Väga suur on näiteks vajadus mõõtmis- või meditsiinitehnoloogia spetsialistide järele. Geenitehno-loogid leiavad tööd nii teadus-, meditsiini-, biotehnoloo-gia- ja veterinaarialaborites kui ka tootmisettevõtetes. Geograafid töötavad kartograafia alal riiklikes ja erafir-mades, hüdroloogia, meteoroloogia, klimatoloogia ning keskkonnakaitse vallas, planeerijate ja geoinfosüsteemi-de spetsialistidena omavalitsustes ja turismiettevõtetes. Geolooge vajatakse peale teadusasutuste riigi- ja oma-valitsusasutustes ning geoloogiliste rakendustöödega tegelevates ettevõtetes. Keemia õppekava lõpetajad asuvad tihti tööle Eesti ja välismaa ülikoolides ja teadu-sasutustes, mitmesugustes laboratooriumites, innovaa-tilistes ettevõtetes. Keskkonnatehnolooge vajatakse keskkonnaprobleemidega tegelevatesse uurimisasutus-tesse, projekteerimisfirmadesse või tööstusettevõtete ja omavalitsuste keskkonnaosakondadesse. Materjalitea-duse lõpetanute töökohtadeks on firmad, mis toodavad, kasutavad või vahendavad kõrgtehnoloogilisi materjale, samuti ka materjaliuuringute ning vastava ekspertiisiga tegelevad laborid ettevõtetes, teadusasutustes ja riigiame-tites. Ökoloogia ning elustiku kaitse eriala lõpetajad leiavad rakendust teaduslikes uurimisasutustes ja loodus-kaitsesüsteemis. Keskkonna korralduse ja planeerimise lõpetanud leiavad tööd omavalitsustes keskkonnaametnike või planeerijatena, ettevõtte keskkonnaspetsialistide või juhtidena, samuti euroametnikena keskkonnakorralduse valdkonnas.

Vajadus meie lõpetajate järele on suurenenud koo-lides, kus suur hulk füüsika-, keemia-, bioloogia- ja w

ww

.ut.

ee/s

isse

astu

min

e

Kontakt: www.lote.ut.ee, [email protected] 46–208, Tartu 51014, tel 737 5820

22

geograafiaõpetajate kohti on täitmata.Meie teaduskonna vilistlasi võib leida teisteltki ühiskonnaelu

väljapaistvatelt kohtadelt, tuntumad neist on Andrus Ansip, Jaak Aaviksoo, Andres Tarand, Marko Pomerants, Hardo Aasmäe, Jürgen Ligi, Tõnu Õnnepalu, Priit Pärn, Rein Maran, Liia Hänni, Riivo Sinijärv, Juhan Kolk ja Urmas Past.


bioloogiageenitehnoloogiageograafiageoloogiakeskkonnakorraldus ja planeeriminekeskkonnatehnoloogiaökoloogia ning elustiku kaitseemakeel – riigieksam (osakaal 15%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 15%)bioloogia, füüsika, geograafia, keemia, matemaatika – riigieksamid (valida kaks, kummagi osakaal 35%)

arvutitehnikafüüsikakeemiamaterjaliteadusemakeel – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika – riigieksam (valida üks, osakaal 50%)

Loodus- ja tehnoloogiateaduskonda võetakse vastuvõtutingimusi arvestamata vastu üliõpilaskandidaat, (1) kes on gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust; (2) kelle vastuvõtutingimuste täitmisel saadud punktisumma on võrdne või suurem kui 85 punkti.

Õppeteenustasu kõikidel õppekavadel, v.a keskkonnakorraldus ja planeerimine, on 1000 eurot semestris.

Õppeteenustasu keskkonnakorralduse ja planeerimise õppekaval on 900 eurot semestris.


ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

24

Majandusteaduskond

Majanduseluga puutub igaüks kokku päevast päeva. Kõik me oleme tarbijad, enamik meist töövõtjad ning paljud meist majandusprotses-side korraldajad ettevõtte või rahvamajanduse tasandil. Viimasena mainitud rollide edukaks täitmiseks loob eelduse süstemaatiline majandusharidus, mida Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas paku-takse bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Bakalaureuseõppes omandatakse alusteadmised majanduse toimimise seaduspäradest ja nende rakendusvõimalustest tegelikes majandusprotsessides. Tähtsal kohal on analüüsi- ja kommunikatsioonioskuste arendamine. Baka-laureuseõppe lõpetanud on suutelised omandatud teadmisi ja oskusi kasutama edasistes õpingutes ning praktilises tegutsemises majanduse eri sektorites.

Keda oodatakse õppima?Tahaksime, et tudengikandidaadid teadvustaksid endale – nad tulevad õppima ülikooli ja just Tartu Ülikooli. Nii nagu kõikides teistes tea-duskondades, tähendab see ka majandusteaduskonnas teaduspõhist haridust, kus pole kohta mõttelaiskusele ega kitsale praktitsismile. Ülikoolihariduse teeb väärtuslikuks just tugev teoreetiline baas, mis annab põhja komplekssele ja süsteemsele mõttelaadile.

Bakalaureuseõppekavad:• majandusteadus• ettevõttemajandus (inglise keeles)

Majandusteaduse õppekavas on integreeritud majandusteaduses traditsiooniliselt eristatavad ettevõttemajanduse ja rahvamajanduse õppesuunad. Valides sobiva mooduli, on õppijatel võimalik saada asjatundjaks soovitud valdkonnas. Ettevõttemajanduse õppekavas on põhirõhk suunatud ettevõttes toimuvate protsesside mõistmiseks ja nende suunamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamisele.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas töötavad õppejõud on eelkõige tugevad teoreetikud. Samas ei ole me kaotanud sidet majan-duspraktikaga, mis eelkõige väljendub õppejõudude osalemises mit-mete ettevõtete ja asutuste nõukogudes. Meil õpetavad nii Eesti riikliku teaduspreemia laureaadid, noored energilised teadurid kui ka kogenud praktikud. Majandusteaduskonnal on ainsa teaduskon-nana Tartu Ülikoolis oma vilistlasühing Hermes, mis seob lõpetanuid tänaste üliõpilastega.

Kontakt: www.mtk.ut.ee, [email protected] mnt 4-A315, Tartu 51009, tel 737 6310

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata majandustea-duse magistriõppekaval.

Võimalikud tulevased töökohad Õppimine majandusteaduskonnas peaks andma inimesele eelkõige majandusliku mõttelaadi ja oskuse majanduslikult mõeldes toimida. Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas pakutav haridus on Eesti tööjõuturul hinnas, sest selle kvaliteedis ollakse kindlad. Majandusteaduskonna lõpe-taja ei pea ilmtingimata hakkama tööle palgatöötajana: omandatud teadmised võimaldavad võtta riske ja alustada oma ettevõttega, olles ise endale tööandjaks. Paljud meie teaduskonna tudengid on seda edukalt tõestanud.


majandusteadusemakeel – riigieksam (osakaal 30%)füüsika, keemia, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 35%)ajalugu, geograafia, võõrkeel, ühiskonnaõpetus – rii-gieksamid (valida üks, osakaal 35%)


ettevõttemajandus (inglise keeles)matemaatika – riigieksam (osakaal 60%)motivatsioonikiri (osakaal 40%)Nõutav inglise keele oskus vastuvõtueeskirjas keh-testatud tasemel.

Õppeteenustasu on 1570eurot semestris.

Trükises kajastatud vastuvõ-tutingimused on kinnitamata. Täpsem info õppekavade ja vastuvõtutingimuste kohta: www.ut.ee/bakoppekavad.

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

26

Matemaatika-informaatikateaduskond

Matemaatika-informaatikateaduskonnas saab väga hea hariduse kol-mes täppisteaduslikus valdkonnas: arvutiteaduses, matemaatikas ja matemaatilises statistikas.

Keda oodatakse õppima?Matemaatika-informaatikateaduskonda oodatakse õppima kõiki, kes ootavad elult põnevaid väljakutseid nii õpingute ajal kui ka edasises tööelus.

Bakalaureuseõppekavad:• informaatika• matemaatika• matemaatiline statistika

Informaatika bakalaureuseõpe annab tudengitele põhjalikud tead-mised arvutiteaduse teoreetilistest ja praktilistest alustest. Õpingute käigus on mitmeid võimalusi teha koostööd nii teadusrühmade kui IT-sektori ettevõtetega. Omandatud teadmised ja oskused on heaks eelduseks nii edasistele õpingutele kui edukale karjäärile näiteks tarkvaratestija, programmeerija, süsteemianalüütikuna või ka pal-judel teistel elualadel. Lisaks pakub informaatika eriala võimaluse liikuda tulevikus edasi mistahes elualale, sest arvutite tähtsus suu-reneb kõikides valdkondades. Matemaatika bakalaureuseõpe on esimene etapp akadeemilise matemaatilise hariduse omandamisel, enamasti jätkab selle lõpetaja õpinguid magistritasemel matemaatika või matemaatikaõpetaja erialal. Valides sobiva kõrvaleriala, võimal-dab õppekava läbimine jätkata magistriõpinguid ka muudel erialadel, näiteks matemaatiline statistika, informaatika ning majanduserialad. Matemaatilise statistika erialal rakendame matemaatikat ja mood-sat arvutustehnikat põhjendatud otsuste tegemiseks kõikvõimalikes juhuslikkust sisaldavates situatsioonides. Õppekavas on kombineeri-tud korralik matemaatiline baasharidus erialaste teadmiste omanda-mise ja praktiliste oskuste saamisega. Lõpetaja saab erialaselt töötada spetsialisti juhendamisel, aga bakalaureuseõppe põhieesmärk on anda baas edasisteks õpinguteks matemaatilise statistika ning finants- ja kindlustusmatemaatika magistriõppes või lähedastel erialadel. Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas on õpinguid võimalik jätkata järgmistel magistriõp-

Kontakt: www.math.ut.ee, [email protected] 2-210, Tartu 50409, tel 737 5860

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

pekavadel:finants- ja kindlustusmatemaatika (2. aasta inglise keeles), informaatika, matemaatika, matemaatikaõpetaja, matemaa-tiline statistika, tarkvaratehnika (inglise keeles).

Võimalikud tulevased töökohadTeaduskonna lõpetanud on tööturul väga hinnatud spetsia-listid. Informaatika eriala lõpetajad leiavad tööd eelkõige tarkvaraarenduses (firmades nagu Skype, Playtech, Web-media jpt) või ettevõtjana. Matemaatika eriala lõpeta-jad leiavad peale õpetajaameti rakendust õppejõududena kõrgkoolides, spetsialistidena ettevõtetes ning teadus- ja riigiasutustes. Matemaatilise statistika eriala lõpetajad on hinnatud analüütikutena teadus- ja riigiasutustes ning pankades ja kindlustusseltsides.


informaatikamatemaatikamatemaatiline statistikaemakeel – riigieksam (osakaal 25%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 25%)matemaatika – riigieksam (osakaal 50%)

Matemaatika-informaatikateaduskonda võetakse vastuvõ-tutingimusi arvestamata vastu üliõpilaskandidaat, (1) kes on gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust; (2) kelle vastuvõtu-tingimuste täitmisel saadud punktisumma on võrdne või suurem kui 85 punkti.

Õppeteenustasu kõikidel õppekavadel on 1000 eurot semestris.


28

Sotsiaal- ja haridusteaduskond

Kui Sind huvitavad kasvatusteadused, inimeste käitumine ja ühiskonna toi-mimine ning Sa tahad neist valdkondadest rohkem teada saada, siis leiad kindlasti sotsiaal- ja haridusteaduskonnas endale sobiva eriala. Pakume suurimat sotsiaalteaduslike erialade valikut Eestis ning võimalust õppida õpetajaks. Teaduskond on väga avatud ning meie mitmekülgsus annab võimaluse omandada teadmisi inimese ja ühiskonna eri tahkude kohta. „Sotsiaalteadlased tõlgivad maailma,“ ütleb professor Marju Lauristin, „hüppest innovaatilisse keskkonda ei tule enne midagi välja, kui saadakse aru, et väärtuse loojaks pole masin, vaid inimene oma teadmiste, sot-siaalse ja kultuurilise kapitaliga.“ Oluline osa ühiskonda puudutavate teadmiste vahendamisel ning muutuste elluviimisel on õpetajatel.

Õpetajaks õppijate püüdlusi toetab üliõpilasühendus noore õpetaja huviklubi (NÕHK, vt nohk.wordpress.com); kogu teaduskonna üliõpi-laste esinduskoguks on teaduskonna üliõpilaskogu (www.sh.ut.ee). Eesti sotsiaalteaduste üliõpilasi ühendab Eesti sotsiaalteaduste üliõpilaste liit (ESTÜL, www.estyl.ee).

Keda oodatakse õppima?Ootame õppima kõiki, kes tunnevad huvi ühiskondlike probleemide vastu ning tahavad ühiskonna arengus ja otsustusprotsessides kaasa rääkida. Oodatud on inimesed, kes soovivad muuta maailma ja sotsiaalkriitilistel teemadel sõna võtta.

Bakalaureuseõppekavad:• ajakirjandus ja kommunikatsioon• eripedagoogika• haridusteadus (humanitaarained)• haridusteadus (loodusteaduslikud ained)• haridusteadus (reaalained)• koolieelse lasteasutuse õpetaja• psühholoogia• riigiteadused• sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava:• klassiõpetaja

Rakenduskõrghariduse õppekava:• eesti viipekeele tõlk

Kontakt: www.sh.ut.ee, [email protected] 36, Tartu 51003, tel 737 5957

Tiigi 78, Tartu 50410, tel 737 5957, 737 5902Salme 1a, Tartu 50103, tel 737 6440

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava annab laiapõhjalise sotsiaalteadusliku ja kommunikatsioonialase hariduse, käsitletakse nii ainealaseid teooriaid kui ka praktilist poolt. Ajakirjanduse suunal on kesksel kohal praktilise ajakir-janduse alane õpe. Kommunikatsiooni suunal keskendutakse organisatsiooni- ja turunduskommunikatsioonile, suhtekor-ralduse eetikale, analüüsitakse praktilisi suhtlusjuhtumeid. Psühholoogia õppekava pakub mitmekülgseid teadmisi tänapäevase psühholoogiateaduse teooria ja meetodite, psühholoogia eriharude ja praktiliste kasutusvaldkondade kohta. Sotsiaalteaduslike alusainete järel omandatakse tead-misi arengu-, isiksuse-, sotsiaal- ja tunnetuspsühholoogia, andmete kogumise ja tõlgendamise jpm kohta. Väga olulisel kohal on inimkäitumise bioloogiliste aluste tundmaõppimine. Pakutakse ka rakenduslikke aineid. Riigiteaduse õpingutes spetsialiseerutakse poliitikateooria, avaliku halduse või rah-vusvaheliste suhete erialale. Õppekava on suunatud eelkõige neile, kes huvituvad riigi toimimisest ja riigi rollist nii inimeste igapäevaelus kui ka rahvusvaheliselt. Õpingute käigus saa-dakse sotsiaalteaduslikud alusteadmised ning omandatakse teadmised uurimismeetoditest, teoreetilistest käsitlustest, institutsioonidest, parteisüsteemidest jpm. Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava pakub teadmi-si ühiskonna toimimise kohta, oskusi koguda ja analüüsida sotsiaalteaduslikke andmeid ning seostada saadud tulemusi tegeliku eluga. Keskendutakse sotsioloogia või sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika suunale. Viimasel omandatakse teadmised

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

30

sotsiaaltöö olemuse ja ülesannete kohta, saadakse oskused ja eetilised põhimõtted professionaalseks tööks. Sotsioloogiaõpingutes vaadel-dakse ühiskonna toimimist selles tegutsevate inimgruppide kaudu ning õpingutes on olulisel kohal side tegelike sotsioloogiliste uurimustega.

Eesti viipekeele tõlgi rakenduskõrghariduse õppekava koolitab spetsia-liste, kelle töö põhieesmärgiks on kahe keele ja kultuuri vahendamine, kusjuures üheks töökeeleks on viipekeel. Rakenduskõrghariduse õppe-kavas sisalduvad ained annavad üldteadmisi lingvistikast, psühholoogiast ja kurtide kultuurilisest mitmekesisusest ning spetsiifilised erialaained hõlmavad eesti viipekeele kui võõrkeele õpet ja tõlketeoreetilisi aineid.

Eripedagoogika on mitmekülgne õppekava, milles on tasakaalus medit-siin, pedagoogika, psühholoogia ja filoloogia. Üliõpilane saab tervikpildi lapse kasvamisest ja kõrvalekalletest tema arengus, oskused tööta-da eri vanuses ja mitmesuguste probleemidega inimestega. Edasiste magistriõpingute käigus saadakse ettevalmistus tööks kas õpiraskuste pedagoogi või logopeedina. Eriala on mõeldud neile, kes soovivad töö-tada abi- ja tugiõpetust vajavate inimestega. Haridusteaduse õppe-kavad annavad alusteadmised üldainetes ning põhjaliku ettevalmistuse põhikoolis õpetatavas kahes aines (humanitaar-, loodusteaduslikes või reaalainetes). Saadakse esmased teadmised pedagoogikast ja psüh-holoogiast ning õpetajaametiga tutvutakse pisut ka praktika raames. Jätkates õpinguid magistriõppes põhikooli mitme aine õpetaja erialal, süvendatakse teadmisi ja oskusi, mis lubavad asuda tööle põhikooli. Koolieelse lasteasutuse õpetajad saavad teadmised ja oskused, et töötada õpetajana lasteaedades, lastekodudes ja teistes lasteasutustes, ka esimese kooliastmes. Õpitakse nii üldteoreetilisi kui ka praktilisi aineid, mis on vajalikud laste arendamisel, lastevanematega suhtlemisel ja teiste spetsialistidega koos töötamisel. Nõudlus erialase ettevalmis-tusega lasteaiaõpetajate järele on suur nii linnades kui ka maakohtades. Klassiõpetajad saavad mitmekülgsed üldhariduslikud teadmised ja praktilised oskused, et õpetada peaaegu kõiki õppeaineid 1.–6. klassini. Õppekava on 5-aastane bakalaureuse- ja magistriõppe ühendatud kava. Lisaeriala annab süvendatud teadmised kas ühe võõrkeele või kunsti- ja käsitööõpetuse õpetamiseks. Õpingute käigus tutvutakse õpetajatööga ka praktiliselt. Klassiõpetaja on võimeline õpetama emakeelt, mate-maatikat, loodusõpetust ja teisi aineid integreeritult ning kujundama õpilasele vajalikke õpioskusi. ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Edasiõppimise võimalusedTeaduskonnas saab õpinguid jätkata järgmistel magistriõp-pekavadel:ajakirjandus, Läänemere regiooni uuringud (inglise keeles), eripedagoogika, kasvatusteadused, koolieelse lasteasutuse õpetaja, koolikorraldus, kommunikatsioonijuhtimine, põhi-kooli mitme aine õpetaja, psühholoogia, rahvusvahelised suhted, sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika, võrdlev poliitika.

Võimalikud tulevased töökohadAjakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala lõpetanud tööta-vad reporteri, pressiesindaja, kommunikatsioonispetsialisti, meedianõunikuna jms. Lõpetanute hulgas on poliitikuid, kir-janikke, ettevõtjaid, riigiametnikke ja teadlasi. Psühholoogia eriala lõpetanud leiavad töökoha eelkõige valdkondades, kus on tegemist inimsuhete korraldamise, inimeste valiku ja nõustamisega. Riigiteaduste vilistlased töötavad nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris. Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala lõpetanute töökohad on uuringufir-mades, riigiametites, omavalitsustes ja kolmandas sektoris ning ametiks näiteks analüütik, teadlane, uuringufirma juht, ärijuht, riigikogu liige, suursaadik või linnapea.

Nõudlus õpetajakoolituse lõpetajate järele koolides ja koolieelsetes lasteasutustes on suur. Pärast õpetajakoolituse bakalaureuseõpinguid on kohe võimalik tööle asuda koolieel-se lasteasutuse õpetajana. Magistriõpingute läbimine annab õiguse töötada üldhariduskooli õpetaja ning sotsiaalpedagoo-gina. Magistrikraadiga eripedagoog leiab tööd erivajadustega laste või täiskasvanute õpetaja, kasvataja või nõustajana. Logopeedid ja viipekeele tõlgid töötavad kõigis vanuses klientidega nii haridus-, sotsiaal- kui ka meditsiiniasutustes.

Kõigil sotsiaal- ja haridusteaduskonna erialadel õppijate jaoks on suurepäraseks tulevikuväljavaateks ka akadeemiline karjäär.

32


ajakirjandus ja kommunikatsioonemakeel – riigieksam (osakaal 10%)võõrkeel, matemaatika, ühiskonnaõpetus – riigieksamid (valida üks, osakaal 10%)erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 50%)akadeemiline test – sisseastumiseksam (osakaal 30%)


eesti viipekeele tõlkerialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 70%)akadeemiline test – sisseastumiseksam (osakaal 30%)


eripedagoogikaharidusteadus (humanitaarained)emakeel – riigieksam (osakaal 60%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 40%)

Õppeteenustasu eripedagoogika õppekaval on 990 eurot semestris, haridusteaduse (humanitaarained) õppekaval 900 eurot semestris.

haridusteadus (loodusteaduslikud ained)haridusteadus (reaalained)emakeel – riigieksam (osakaal 20%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)bioloogia, füüsika, geograafia, keemia, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 60%)


klassiõpetajakoolieelse lasteasutuse õpetajaemakeel – riigieksam (osakaal 30%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 20%)kutsesobivuskatse – sisseastumiseksam (osakaal 50%)

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine


psühholoogiaemakeel – riigieksam (osakaal 15%)võõrkeel, matemaatika, ühiskonnaõpetus – riigieksamid (valida üks, osakaal 15%)erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 30%)akadeemiline test – sisseastumiseksam (osakaal 40%)


riigiteadusedakadeemiline test – sisseastumiseksam (osakaal 40%)emakeel – riigieksam (osakaal 20%)ühiskonnaõpetus – riigieksam (osakaal 20%)võõrkeel, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 20%)


sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitikaakadeemiline test – sisseastumiseksam (osakaal 30%)erialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 40%)emakeel – riigieksam (osakaal 15%)võõrkeel, matemaatika, ühiskonnaõpetus – riigieksamid (valida üks, osakaal 15%)


Trükises kajastatud vastuvõtutingimused on kinnitamata.Täpsem info õppekavade ja vastuvõtutingimuste kohta: www.ut.ee/bakoppekavad.

34

Narva kolledž

Tartu Ülikooli Narva Kolledž on kaheteistkümne tegevusaastaga kasvanud Ida-Virumaa sotsiaal- ja humanitaarhariduse keskuseks. Narva kolledži kompetentsus peitub akadeemilises mitmekeelses õpetajakoolituses, lisaks pakub kolledž ka rakenduskõrgharidust tulevastele noorsootöötajatele. Kolledžis õppivad üliõpilased saavad teaduspõhise akadeemilise hariduse ning laiapõhjalise ja interdist-siplinaarse teadmistepagasi. Praegu omandab kolledžis akadeemilist või rakenduslikku kõrgharidust ligi 800 üliõpilast.

Keda oodatakse õppima? Ootame uudishimulikke ja aktiivseid noori, kes tahaksid saada aka-deemilise kõrghariduse, kellel on huvi õpetajakoolituse vastu ja kes tahaks süvitsi õppida keeli või on huvitatud noorsootööst, kohaliku omavalitsuse korraldusest või ettevõtlusest ja projektijuhtimisest. Tartu Ülikooli Narva Kolledžil on üliõpilasvahetuste programmide alusel sõlmitud lepingud Austria, Bulgaaria, Hollandi, Poola, Saksa-maa, Soome, Suurbritannia ja Ungari ülikoolidega. Samuti on Narva kolledžil pikaajalised sidemed Venemaa ülikoolidega: A. I. Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli ja Pihkva Riikliku Pedagoogilise Instituudiga. Tartu Ülikooli Narva Kolledžis teevad õppetööd kvalifitseeritud õppejõud, sh välisõppejõud Saksamaalt, Soomest, Venemaalt ja Tartu Ülikooli teistest teaduskondadest.

Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppekeskkonna kujundamisel on arvesse võetud kolledži üliõpilaste soove. Kolledžil on kaks kor-ralikku arvutiklassi, suurim ja mugavaim raamatukogu väljaspool Tallinna ja Tartut, videokonverentsikeskus, kohvik, ühiselamu ning väga aktiivne üliõpilaselu.

2009. aastal algas Narva kolledži uue, põneva arhitektuuriga õppe-hoone ehitus. Seega 2012. aastal algab õppetöö juba uues hoones!

Bakalaureuseõppekavad:• humanitaarained mitmekeelses koolis• koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava:• klassiõpetaja mitmekeelses koolis

Kontakt: www.narva.ut.ee, [email protected] 14, Narva 20304, tel 356 0608

Rakenduskõrghariduse õppekava:• noorsootöö

Õpetajakoolituse õppekavadel saab kolledžis omandada ka magistrikraadi.

Humanitaarained mitmekeelses koolis on õppekava, mille raames valmistatakse ette spetsialiste, kes valdavad vähemalt kolme keelt (eesti, inglise, vene) ning kellel on võimalus õppida ka teisi võõrkeeli. Õppeaja kestel oman-datakse teadmisi põhierialal (eesti või inglise keel) ning teisel erialal (eesti keel teise keelena (1.–9.klass), inglise keel (1.–9. klass), ajalugu ja ühiskonnaõpetus (5.–9. klass), vene keel võõrkeelena (1.–9. klass), loodusõpetus ja ini-meseõpetus eesti keele baasil (4.–6. klass), inimeseõpetus (4.–12. klass), keelekümblus (1.–4.klass), sotsiaalpedagoog). Õppekava lõpetanul on võimalus jätkata õpinguid kolledži magistriõppes põhiaineks valitud erialal või teistel sarnas-tel erialadel ning omandada õpetajakutse. Koolieelse lasteasutuse õpetaja on ainus õppekava Eestis, mis valmistab ette koolieelse lasteasutuse õpetajat

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

36

tööks nii vene kui ka mitmekeelses lasteaias. Bakalaureuseõpingute lõpetamise järel võivad vilistlased töötada koolieelses lasteasutuses põhi- või lisaerialal (eesti keele kui teise keele või inglise keele kui võõrkeele õpetaja alusastmes, lapsevanemate nõustaja kasvatuskü-simustes, keelekümblusõpetaja koolieelses lasteasutuses). Kolledži magistriõppes valmistatakse ette mitmekülgsete teadmiste ja oskus-tega koolieelse lasteasutuse õpetajaid, kes on võimelised koolieelset lasteasutust juhtima.Klassiõpetaja on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe-kava, mis võimaldab saada magistrikraadi 5 aasta jooksul. Õppekava valmistab ette õpetajaid, kes võivad töötada koolides klassiõpetaja erialal (õpetada enamikke aineid 1.–6. klassile) ja lisaerialal (keele-kümblusõpetaja, sotsiaalpedagoog, eesti või inglise keele õpetaja I ja II kooliastmes). Noorsootöö on rakenduskõrghariduse õppekava, mis valmistab ette noorsootöötajaid ning annab üldised teadmised ja praktilised kogemused noorsootöö, sotsiaalpedagoogika ja kohaliku omavalitsuse korralduse valdkonnast, samuti spetsialiseerumise erinoorsootööle.

Edasiõppimise võimalusedKolledžis on võimalik jätkata õpinguid järgmistel magistriõppekavadel:humanitaarainete õpetaja mitmekeelses kooliskoolieelse lasteasutuse juhtimine mitmekeelses õppekeskkonnas

Võimalikud tulevased töökohad Enamik lõpetajaid töötab õpitud erialal haridusasutustes. Rakendust on leitud ka projektijuhtide, tõlkide ning erinevate valla- või linna-valitsuse ametnikena ning riigiametites. Paljud kolledži lõpetajad on asunud tööle eraettevõtetesse või kolmandasse sektorisse.


humanitaarained mitmekeelses koolississeastumiseksam – osakaal 70%eesti keel, eesti keel teise keelena*, võõrkeel – rii-gieksamid (valida üks, osakaal 30%)* võimalik asendada eesti keele tasemeeksami tule-musega (vähemalt B2 tase)

klassiõpetaja mitmekeelses kooliskoolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeel-ses õppekeskkonnas kutsesobivuskatse – sisseastumiseksam (osakaal 70%)eesti keel, eesti keel teise keelena* - riigieksamid (valida üks, osakaal 30%)* võimalik asendada eesti keele tasemeeksami tule-musega (vähemalt B2 tase)

noorsootöökutsesobivuskatse – sisseastumiseksam (osakaal 70%)lõputunnistuse keskmine hinne (osakaal 30%)

Narva kolledžisse võetakse vastuvõtutingimusi arvesta-mata vastu üliõpilaskandidaat, kes(1) on tulnud 12. klassi õpilasena üleriigilise olümpiaadi (eesti keel võõrkeelena, emakeel (eesti keel emakeele-na) või inglise keel) piirkonnavooru (Ida-Virumaa) kolme parima hulka;(2) on tulnud 12. klassi õpilasena TÜ Narva Kolledži olümpiaadi (eesti keel võõrkeelena või inglise keel) kol-me parima hulka.

Õppeteenustasu kõikidel õppekavadel on 850 eurot semestris.


ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

38

Pärnu kolledž

Pärnu kolledž on Tartu Ülikooli koosseisu kuuluv akadeemiline õppe-, teadus- ja arendusasutus. Kolledži eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgharidus- ja kraadiõppe läbimise võimalusi.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis õppimine on prestiižne nii üliõpilas-te kui vilistlaste arvates. Enamik vilistlasi on leidnud erialase töö kas avalikus või erasektoris, paljud on asutanud oma ettevõtte, osa jätkab õpinguid magistriõppes. Kolledži kõrgetasemeline praktikakorraldus ja aktiivne tegutsemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes annab üliõpilastele võimalusi leida uusi väljakutseid ka Eestist kaugemal.

Pärnu kolledž on Eesti vanim ja suurima õppijate arvuga regio-naalne kolledž, millest on nende aastate jooksul kujunenud üks arvestatavamaid kõrghariduse pakkujaid väljaspool Tallinna ja Tartut. Kolledži tugevuseks on asjatundlikud ja pühendunud õppejõud, avatud ja salliv õhkkond, köitvad ning tööturu vajadustega hästi haakuvad õppekavad. Tänapäevase kõrgkoolina pakume õppijatele kaasaegset õpikeskkonda laialdaste e-õppe võimaluste, innovatiivsete õpimee-todite ja sisuka raamatukoguga. Pärnu kolledž on spetsialiseerunud teenindusmajanduse valdkonnale.

Rakenduskõrghariduse õppekavad: • ettevõtlus ja projektijuhtimine • sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus • turismi- ja hotelliettevõtlus

Ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekava läbimine annab ter-vikliku majandusalase kõrghariduse ja alusteadmised nii edukaks karjääriks kui õpingute jätkamiseks magistriõppes. Õppima ooda-takse kõiki, kellel on huvi majandusvaldkonnas töötamise vastu ja kes soovivad leida rakendust nii äriettevõtluse kui avaliku sektori ametites ning mittetulundusühingutes, kus on vajalikud majandusspet-siifilised teadmised, projektijuhtimise pädevused ning analüüsioskus. Lisaks on olulised ka organiseerimistööks sobivad isikuomadused, sh hea suhtlusvalmidus ja -võime, avatus, loovus, kriitiline meel ja õppimisvalmidus.

Üliõpilasel on võimalus valida kolme spetsialiseerumissuuna vahel: ettevõtlus ja projektijuhtimine, spordikorraldus ja projek-tijuhtimine, ökoettevõtlus ja projektijuhtimine.

Kontakt: www.pc.ut.ee, [email protected] 35, Pärnu 80010, tel 445 0537

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppe-kava läbimine annab tervikliku sotsiaaltöö- või rehabi-litatsioonialase rakenduskõrghariduse ja alusteadmised õpingute jätkamiseks magistriõppes. Õppekava on sobiv neile, kellel on soov töötada inimestega, tahe õppida ja areneda ning organiseerimistööks sobivad isikuomadused, nagu hea suhtlemisoskus, avatus ja tolerantsus. Üliõpilasel on võimalus juba sisseastumisel valida kahe eriala vahel: sotsiaaltöö korraldus ja rehabilitatsiooni korraldus.

Turismi- ja hotelliettevõtluse õppekava läbimine annab laiapõhjalised majandus-, turundus- ja juhtimisala-sed teadmised ning spetsiifilised turismialased oskused nii edukaks karjääriks kui õpingute jätkamiseks Eesti ja välismaiste ülikoolide magistriõppes. Õppima oodatakse kõiki, kellel on huvi turismivaldkonnas töötamise vas-tu ja kes soovivad leida rakendust nii äriettevõtluse kui avaliku sektori ametites ja mittetulundusühingutes, kus on vajalikud turismispetsiifilised teadmised, loovus ning analüüsioskus. Lisaks on olulised turismitööks sobivad isikuomadused, sh hea suhtlusvalmidus ja -võime, avatus, loovus, kriitiline meel ja õppimisvalmidus. Üliõpilasel on võimalus valida kolme spetsialiseerumissuuna vahel: maju-tusettevõtte juhtimine, sihtkoha juhtimine, spaa juhtimine.

40

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Edasiõppimise võimalusedLõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid Tartu Ülikooli või teiste kõrgkoolide magistriõppes.

Pärnu kolledžis on võimalik jätkata õpinguid kolmel magistrikaval: heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine (inglise keeles), teenuste disain ja juhtimine, turismigeograafia.

Võimalikud tulevased töökohad Enamik kolledži lõpetajaid asub tööle omandatud erialal avalikus, äri- või ka mittetulundussektoris. Üliõpilastel aitab tööd leida prak-tika, mida korraldatakse kolledži partnerettevõtetes nii kodu- kui välismaal. Tulevased töökohad:ettevõtlus ja projektijuhtimine

• turundus-, finants-, personali- ja müügispetsialist või -juht ette-võttes• projektijuht äri-, riigi- või mittetulundussektoris• spordiametnik, spordiürituste korraldaja, spordijuht• organisatsiooni kvaliteedijuht, omavalitsuste ettevõtlusspetsialist• juht või spetsialist ökoettevõtluses• ettevõtja

sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus• sotsiaaltöötaja (koolis, haiglas, vanglas, kohalikus omavalitsuses jne)• sotsiaalpedagoog• hoolekandeasutuse spetsialist, juht• kohalike omavalitsuste ja ministeeriumite ametnik/keskastmejuht • huvijuht, noorsootöötaja, lastekaitsespetsialist• projektijuht • rehabilitatsiooniteenuste spetsialist

turismi- ja hotelliettevõtlus• turismispetsialist era- või riigisektoris• hotelli või spaahotelli teenindus-, turundus- või vastuvõtujuht• reisikonsultant või reisiesindaja• sündmuste korraldaja• giid• sihtkoha turundaja


ettevõtlus ja projektijuhtimineturismi- ja hotelliettevõtlussotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldusemakeel – riigieksam (osakaal 30%)võõrkeel – riigieksam (osakaal 30%)vabalt valitud riigieksam (v.a emakeel ja võõrkeel) (osa-kaal 40%)

Pärnu kolledžisse võetakse vastuvõtutingimusi arvestamata vastu üliõpilaskandidaat, kes on tulnud 12. klassi õpilasena üleriigilise olümpiaadi (majandus, emakeel, inglise keel, saksa keel, keemia, matemaatika, füüsika, bioloogia, geo-graafia või ajalugu) piirkonnavooru (Pärnu linn või Pärnu maakond) võitjaks. Kutseõppeasutuse majandus-, turismi- ja sotsiaalhooldus-õppekavade lõpetanud üliõpilaskandidaadi punktisummale lisatakse Pärnu kolledži vastavale õppekavale kandidee-rimisel 5 punkti.

Õppeteenustasu on kõikidel õppekavadel v.a sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus on 840 eurot semestris.Õppeteenustasu sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekaval on 800 eurot semestris.


42

Viljandi kultuuriakadeemia

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub ülikooli kolledžina elutervet alternatiivi akadeemilise Tartu ja asjatava Tallinna kõrva-le. Kultuuriakadeemia sisuks on omakultuurilise enesetunnetuseni jõudmine üha muutuvas ja uuenevas ajas. Õppejõudude seas annavad tooni oma ala tuntud tegijad. Kalju Komissarov, Taavo Remmel, Ilmar Vaaro, Mai Põldaas, Malle Ermel ja Veiko Berendsen on inimesed, kes asjahuviliste seas tutvustamist ei vaja.

Keda oodatakse õppima?Ootame kõiki, kes tunnevad huvi rahvuslike traditsioonide vastu ja valutavad südant omakultuuri edasise arengu ja säilimise pärast. Oodatud on ka uudishimulikud ja teadmishimulised noored, keda huvitab eripalgelise informatsiooniga tegelemine.

Kultuuriakadeemiaga on väga tihedalt seotud üks linna populaar-semaid sündmusi, Viljandi pärimusmuusika festival, mida korraldab meie vilistlane Ando Kiviberg ning mille korraldamisse on kaasatud mitmed vilistlased, töötajad ja ka tudengid. Ansamblites Untsakad, Paabel, Ro: Toro on enamikus tegevad kultuuriakadeemia vilistlased. Tantsukunsti alal on avalikkusele tuntud Jüri Nael, Päär Pärenson ja Renate Valme ning tuntumad teatrikunsti eriala lõpetajad on Juhan Ulfsak, Jim Ashilevi, Anatoli Tafitšuk, Taavi Tõnisson.

Raamatukogunduse ja dokumendihalduse erialade tuntumad lõpe-tajad on Triinu Seppam, Jaanus Kõuts, Katrin Niklus, Ere Raag, Signe Jantson, Lea Baumann, Marju Mikkel, Gina Kilumets.

Bakalaureuseõppekava:• koolimuusika

Rakenduskõrghariduse õppekavad:• huvijuht-loovtegevuse õpetaja• info- ja dokumendihaldus• jazzmuusika• kultuurikorraldus• pärimusmuusika• raamatukogundus ja infokeskkonnad• rahvuslik tekstiil• tantsukunst• teatrikunsti visuaaltehnoloogia

Viljandi kultuuriakadeemias õpetatavad erialad on valdavalt loomingulised. Suure tähtsusega on humanitaarse üldha-riduse jätkumine, samuti omandatava erialaga seonduva tänapäevase kõrgtehnoloogia tundmaõppimine, mida või-maldab viimastel aastatel hoolega uuendatud tehniline baas.

Edasiõppimise võimalusedKultuuriakadeemias on õpinguid võimalik jätkata muusika-õpetaja, muusika- ja filmikunsti helitehnoloogia (koostöös TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooliga), pärandtehnoloogia, pärimusmuusika (ühiõppekava Eesti Teatri- ja Muusika-akadeemiaga), virtuaalkeskkondade loomise ja arenduse magistriõppekavadel. 2012. aastal avatakse organisatsiooni infotöö magistriõppekava.

Võimalikud tulevased töökohad Sama suur, kui on pakutavate õppekavade valik kultuuri-akadeemias, on eneseteostusvõimalused tulevikus: käsi-töömeistrist kultuurijuhini, rahvamuusikust pop-staarini, näitlejast-tantsijast produtsendi-mänedžerini, dokumen-dihaldurist raamatukogu- ja infospetsialistini.


huvijuht-loovtegevuse õpetajakultuurikorralduskutsesobivuskatse – sisseastumiseksam (osakaal 70%)emakeel – riigieksam (osakaal 20%)võõrkeel, matemaatika – riigieksamid (valida üks, osakaal 10%)


info- ja dokumendihaldusraamatukogundus ja infokeskkonnadsisseastumisintervjuu – sisseastumiseksam (osakaal 70%)lõputunnistuse keskmine hinne (osakaal 30%)

Õppeteenustasu on 850 eurot semestris. ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

Kontakt: www.kultuur.edu.ee, [email protected] 1, Viljandi 71004, tel 435 5232

44

jazz-muusikakoolimuusikapärimusmuusikaerialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 80%)emakeel, võõrkeel – riigieksamid (valida üks, osakaal 20%)

Õppeteenustasu koolimuusika õppekaval on 1000 eurot semestris.Õppeteenustasu jazz-muusika ja pärimusmuusika õppekavadel on 1050 eurot semestris.

rahvuslik tekstiiltantsukunstteatrikunsti visuaaltehnoloogiaerialakatse – sisseastumiseksam (osakaal 80%)lõputunnistuse keskmine hinne (osakaal 20%)



ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine

46

VAHETuSÜLIÕpILASEKS VäLISmAALE

Tartu Ülikooli üliõpilastel on võimalik õppida 1 –2 semestrit välismaal vahetusüliõpilasena. Üliõpilasvahetus toimub partnerlepingute, rahvusvaheliste programmide ja organisatsioonide ning valitsuste ja fondide stipendiumide abil.

Enim bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasi kasutab välisülikoolis õppimiseks või välispraktika soorita-miseks Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Eras-mus, mille raames toimub üliõpilasvahetus enam kui 350 väliskõrgkooliga. Programmis osalemine tagab tasuta õppe partnerkõrgkoolis ning stipendiumi, mis koosneb reisi- ja elamistoetusest. Toetuse suurus määratakse iga õppeaasta kohta eraldi, olenevalt sihtriigi elukallidusest võib vajalik olla omafinantseering.

Oluline osa üliõpilasvahetusest toimub ka partnerlepingute raames. Partnerlepingud hõlmavad Euroopa, Aasia, Aust-raalia ja Põhja-Ameerika ülikoole ning nende kaudu välis-maale õppima minnes on Tartu Ülikooli üliõpilane õppe-maksust vabastatud. Stipendiumide puhul tuleb jälgida iga pakkumist eraldi.

Lisaks on Tartu Ülikool rahvusvahelise üliõpilasvahetus-programmi ISEP liige, mille raames saab vahetusüliõpilasena õppida Ameerikas (ligikaudu 200 ülikooli) ja mujal maailmas (ligikaudu100 ülikooli). Üliõpilastele on väliskõrgkoolis ta-gatud tasuta õpe, majutus ja toitlustus.

Igal aastal kasutab järjest enam üliõpilasi võimalust veeta osa aega oma stuudiumist mõnes välisülikoolis.Välismaal õppinud üliõpilaste kogemustest on võimalik lähe-malt lugeda www.ut.ee/valismaa.

VASTuVÕTT BAKALAuREuSE- jA RAKEnDuSKÕRg-HARIDuSÕppE päEVASESSE ÕppESSEtoimub riigieksamite, lõputunnistuse keskmise hinde või sisseastumi-seksamite tulemuste põhjal

• paremusjärjestuse alusel või• eritingimustel.

Tartu Ülikooli riigieelarvelisele (RE) või riigieelarvevälisele (REV) õppekohale võetakse vastu paremusjärjestuses parima tulemusega üliõpilaskandidaat vastavalt õppekavati kehtestatud vastuvõtuarvule.

Gümnaasiumi parimale lõpetajale (kuld- või hõbemedali või pa-rima keskmise hindega lõpetajale) lisatakse vastuvõtu punktisumma arvutamisel kolm lisapunkti.

Emakeele riigieksami tulemusena läheb arvesse eesti õppekeelega koolide lõpetanutel eesti keele, vene õppekeelega koolide lõpetanutel vene keele ning gümnaasiumi enne 2012. aastat lõpetanutel kirjandi tulemus. Võõrkeele riigieksami tulemusena läheb arvesse inglise, saksa, prantsuse või vene keele võõrkeelena riigieksami tulemus

Eritingimustel võetakse riigieelarvelistele õppekohtadele vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kes on

• tulnud üleriigilisel aineolümpiaadil abiturientide arvestuses viie parema hulka, • võtnud osa rahvusvahelisest aineolümpiaadist;• saavutanud auhinnalisi kohti keskkooli väitlusmeistrivõistlustel või konkursil „Eesti parim õpilasfirma“;• sooritanud akadeemilise testi tulemusele 80 punkti või rohkem,• lõpetanud IBO kooli vastuvõtueeskirjas kehtestatud tasemel.

Eritingimustel võetakse riigieelarvevälistele õppekohtadele vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kes on

• sooritanud akadeemilise testi tulemusele 70 punkti või rohkem;• lõpetanud IBO kooli vastuvõtueeskirjas kehtestatud tasemel.

Õpetajakoolituse õppekavadele võetakse eritingimused täitnud üliõpi-laskandidaat vastu juhul, kui ta sooritab kutsesobivuskatse.

Riigieelarvevälisele õppekohale võetakse vastu ja vabas-tatakse õppekulude hüvitamisest

• viis üliõpilaskandidaati, kes on saavutanud silmapaist-vaid sporditulemusi ja kes on valmis esindama Tartu Ülikooli akadeemilist spordiklubi;• kaks kõige kõrgema punktisumma saanud piiratud töövõime või puudega üliõpilaskandidaati;• üks Kihnust pärit või Kihnus alaliselt elav üli-õpilaskandidaat;• üks Setomaalt pärit või Setomaal alaliselt elav üliõpilaskandidaat.

SISSEASTumISEKSAmIDKuigi enam kui pooltel õppekavadel võetakse vastu ainult riigieksamite tulemuste või lõputunnistuse keskmise hinde põhjal, siis mõnel õppekaval õppima asudes tuleb sooritada ka sisseastumiseksamid.

Tartu Ülikooli sisseastumiseksamid toimuvad 10.–16. juulini.

Kõikidel, kes soovivad sooritada akadeemilist testi, tuleb sellele registreeruda 25. juunist 6. juulini interneti- aadressil www.ut.ee/sisseastumine. Akadeemilise testi sooritamine on kohustuslik vaid ajakirjanduse ja kommuni-katsiooni, eesti viipekeele tõlgi, psühholoogia, riigiteaduste või sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekavale kandideerimisel.

Vastuvõtu põhimõtted

48

Dokumentide esitamine

Avalduse ja vajalikud andmed ülikooli sisseastumiseks saab esitada veebis aadressil www.sais.ee ning sellisel juhul ei ole avaldust ega muid dokumente paberil enam tarvis esitada.

Isiklikult ülikooli kohale tulles tuleb esitada järgmised doku-mendid:

• avaldus • keskharidust tõendav dokument koos hinnetelehega• riigieksamitunnistus(ed) (paberil või elektrooniline)• isikut tõendav dokument• lisadokumendid vastavalt vastuvõtueeskirjale

Tartu Ülikoolis saab esitada avalduse kahe õppekava riigieelar-velisele ja riigieelarvevälisele õppekohale.

Avaldusi on võimalik esitada• elektroonselt interneti-aadressil www.sais.ee• isiklikult ülikooli peahoones tööpäeviti kell 10–16 või• kolledžites õpetatavatele õppekavadele kohapeal kolledži lah-tiolekuaegadel.

PANE TÄHELE! Kõik vastu võetud üliõpilaskandidaadid peavad hiljemalt 20. juuliks oma õppima tulekust ülikoolile teatama. Seda saab teha interneti-aadressil www.sais.ee või esitades kirjaliku avalduse õppeosakonda. Juhul kui üliõpilaskandidaat selleks täht-ajaks oma õppima asumist ei kinnita, arvestatakse seda õppekohast loobumisena.

Mitte-eesti keeles keskhariduse omandanud üliõpilaskandidaat, kes soovib alustada õpinguid eesti keeles, peab tõendama oma eesti keele oskust. Üliõpilane, kelle eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus on vähem kui 80 punkti või kelle keeleoskus on madalam kui eesti keele B2 tasemeeksami tulemus 80 punkti, asub eesti keelt õppima süvendatult õppekorralduseeskirjas kehtestatud tingimustel.

AVALDuSTE ESITAmInE SISSEASTumISE InFOSÜSTEEmIS (SAIS)

• Ülikooli astumise avalduse saab sisseastumise info-süsteemi (SAIS) kaudu esitada internetis, kasutades identifitseerimiseks ID-kaarti või pangaportaali. • SAIS-is on võimalik esitada avaldus juhul, kui keskharidus on omandatud 2004. aastal või hiljem. Varem keskhari-duse omandanud üliõpilaskandidaadil tuleb dokumendid esitada isiklikult. Isiklikult tuleb avaldus esitada ka siis, kui on vajalik esitada lisadokumente (olümpiaadi tunnistus, tõend, spordialaliidu kinnitus jne).• Tartu Ülikoolis saab kandideerida kahe õppekava rii-gieelarvelisele ja riigieelarvevälisele õppekohale. SAIS-is tähendab see nelja avalduse esitamist.• Avaldust esitades tuleb pöörata tähelepanu õppeast-mele. Enamike õppekavade õppeastmeks on ülikoolis bakalaureuseõpe, kuid nt arstiteaduskonnas on baka-laureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavad ning kolledžites valdavalt rakenduskõrghariduse õppekavad. • Avaldust esitades tuleb jälgida, et kõik avaldusel olevad andmed oleksid õiged. Juhul kui avaldusel puuduvad and-med lõpetatud kooli, riigieksami tulemuste ja/või hinnete kohta, võta ühendust ülikooli vastuvõtutöötajaga aadressil [email protected]. • SAIS-is avaldust esitades peab kandidaat avalduse kind-lasti kinnitama. Kõik üliõpilaskandidaatide kinnitatud aval-dused vaatab ülikool läbi ning kui avaldus on korrektne, kinnitab selle omakorda. Üliõpilaskandidaadi poolt kinnitamata jäetud avaldusi ülikool läbi ei vaata.• Kui õppekavale kandideerimisel on vastuvõtutingi-museks sisseastumiseksam, siis avalduse esitamise ajal SAIS-is eksamitulemused ei kajastu, kuna eksam on veel sooritamata. Sellepärast SAIS ka hoiatab, et üliõpilaskan-didaadil ei ole kõik kriteeriumid täidetud. Hoiatusest hoolimata tuleks avaldus SAIS-is kinnitada. • Esitatud avaldused kinnitab ülikool esitamise päevale järgneva tööpäeva jooksul. • Lisapunktid olümpiaadist osavõtu eest lisatakse aval-dusele pärast seda, kui ülikool on avaldused läbi vaadanud.

50

• Lisapunktid medali eest lisatakse avaldusele automaatselt.• Ülikooli kandideerimise eelduseks on punktisumma vähemalt 60 punkti. Avaldused, mis sellele tingimustele ei vasta, lükkab ülikool tagasi.• Kui avaldusel olevad andmed on puudulikud või kui üliõpilaskandi-daat ei esita tähtajaks kõiki nõutavaid dokumente, on ülikoolil õigus tema avaldus tagasi lükata.• Vastu võetud üliõpilaskandidaadid, kes soovivad ülikooli riigieelar-velisele või riigieelarvevälisele õppekohale õppima asuda, peavad oma õppima tuleku kinnitama 20. juuliks. Kui üliõpilaskandi-daat oma õppima tulekut ei kinnita, võetakse tema asemele pingereas järgmine kandidaat. • Riigieelarvevälistele õppekohtadele vastu võetud üliõpilaskandidaa-did peavad pärast õppima tuleku kinnitamist sõlmima õppeteenuse osutamise lepingu ning tasuma esmamakse 10. augustiks. • SAIS-is tuleks nii oma avaldust kui ka saadetud teateid kindlasti regulaarselt jälgida. Kui avaldusel on mõni viga või avaldusega seotud toimingud jäävad arusaamatuks, soovitame ülikooliga ühendust võtta e-posti aadressil [email protected].

52

Vastuvõtu ajakava 2012

VASTUVÕTU AJAKAVA

25. juunist 6. juulini sisseastumisavalduste esitamine www.sais.ee ning akadeemilisele testile registreerumine Internetis

www.ut.ee/sisseastumine

10.–16. juulini toimuvad

sisseastumiseksamid

Õppekavad, kus toimub vastuvõtt ainult riigieksamite

tulemuste ja/või lõputunnistuse hinnete alusel

Õppekavad, kus toimub vastuvõtt riigieksamite ja/või lõputunnistuse

hinnete ning sisseastumiseksamite

tulemuste alusel

2.–6. juulini saab lisaks SAISile esitada sisseastumisavaldusi koos nõutavate dokumentidega ka ülikooli peahoones ja õppeasutustes

õpetatavatele õppekavadele kohapeal.

Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 18. juulil Interneti-aadressil www.sais.ee

Vastuvõetud riigieelarvelisele (RE) õppekohale

Vastuvõetud riigieelarvevälisele (REV) õppekohale

Hiljemalt 20. juulil tuleb ülikooli oma õppima tulekust teavitada!Juhul kui üliõpilaskandidaat ei kinnita tähtajaks oma õppima

asumist, siis arvestatakse seda õppekohast loobumisena.

23.-30. juulini õppeteenuse osutamise

lepingute sõlmimineHiljemalt 10. augustiks

tuleb tasuda õppeteenustasu esmamakse

Vastuvõetud üliõpilaskandidaadid immatrikuleeritaksehiljemalt 17. augustil

3. septembril toimubTartu Ülikooli õppeaasta avaaktus

54

HEA TEADA

Ülikoolis toimub õppetöö kolmel kõrgharidusastmel:• bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe• magistriõpe• doktoriõpe

Tartu Ülikoolis on võimalik õppida nii päevases kui ka avatud ülikooli õppes. Päevase õppe puhul on rõhk au-ditoorsel õppetööl. Avatud ülikooli õppes õppimine nõuab üliõpilaselt rohkem iseseisvat tööd.

Üliõpilasi võetakse vastu riigieelarvelistele ja riigiee-larvevälistele õppekohtadele. Riigieelarvelisel õppekohal kaetakse õppekulud riigieelarvest ja õppimine on tasuta. Riigieelarvevälisel õppekohal õppides tuleb üliõpilasel katta oma koolituskulud ise (enamikul õppekavadel jääb semestri õppeteenustasu 850 ja 1100 euro vahele).

Mitte-eesti keeles eelmise haridustaseme omandanud üli- õpilaskandidaat, kes soovib alustada õpinguid eesti keeles, peab tõendama oma eesti keele oskust. Üliõpilane, kelle eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus on vähem kui 80 punkti või kelle keeleoskus on madalam kui eesti keele B2 tasemeeksami tulemus 80 punkti, asub eesti keelt süvendatult õppima õppekorralduseeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras.

Üliõpilaste majutamisega tegeleb Tartu Üliõpilasküla (www.kyla.ee). Üliõpilaskülas on kaheksa üliõpilaselamut, mis ma-hutavad umbes 3300 üliõpilast.

Üliõpilased saavad taotleda õppetoetusi, stipendiume ja võtta õppelaenu. Õppelaenu on võimalik võtta kõigil täis-koormusega, k.a riigieelarvevälistel õppekohtadel ja avatud ülikooli õppes õppivatel üliõpilastel.

Täpsem informatsioon www.ut.ee/sisseastumine

www.facebook.com/tuleulikooliwww.ut.ee/tudengivari

www.ut.ee/sisseastumine/[email protected]

Üliõpilaskandidaatide vastuvõtt Tartu Ülikoolitoimub vastuvõtueeskirja järgi.

Käesolev teatmik ei kajasta kõiki vastuvõtu lisatingimusi.

Koostanud TÜ õppeosakond novembris 2011

Vastuvõtt 2012

Documents

Transcript of Vastuvõtt 2012