Varjupaigataotlejate kultuuriliste erinevuste peamised ... · ei osata ette aimata ja mõista...
Transcript of Varjupaigataotlejate kultuuriliste erinevuste peamised ... · ei osata ette aimata ja mõista...
Varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse
saanud isikutega tegelevate töötajate koolitus
Varjupaigataotlejate kultuuriliste
erinevuste peamised avaldumisvormid,
ja kultuurikonfliktide allikad.
Ülle Rannut, Ph.D
Sissejuhatus. Silmade avamine
kultuuride erinevustesse
• Mõtle ühele maale, kus sa oled
käinud või mõnele teisest
kultuurist pärit inimesele,
kellega oled kokku puutunud.
• Missuguseid kultuurierinevusi
sa märkasid? Kas need
häirisid sind? Miks?
• Missugused probleemid
võiksid sul tekkida sellisest
kultuurist pärit inimesega oma
töös suheldes?
Kultuur:
sotsialisatsiooni
käigus omaksvõetud
väärtushinnangud ja
käitumisnormid
• Kultuur ei ole midagi
niisugust, mida inimene
geenide kaudu päriks, vaid
õpitud oskus teatud viisi
suhelda - teatud kindel
sotsiokultuuriline käitumine
ja keelepruuk.
Esimest päeva tundmatus keskkonnas:
akulturatsiooni lähtepunkt:
segrergatsioon
immigrandil on (+)
lähtekultuuri pädevus
sotsialisatsiooni kaudu
omaksvõetud
väärtushinnangud
ja käirumisnormid.
Immigrandil puudub (-)
sihtkultuuri pädevus
ei tunne sihtkultuuri suhtlusreegleid,
hindab sihtkultuuri etnotsentristlikult
(oma kultuurist lähtuvalt)
Stereotüübid• Stereotüüp on kogu
sotsiaalse rühma poolt omaks võetud ja ühtlustatud arusaamsellest, missugused on teised rahvused meie meelest on
• Etnotsentrism - võõra kultuuri hindamine oma kultuuri vaatekohast lähtuvalt.
• Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri.
• Teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri.
KULTUURIŠOKK
• Kultuurišokk– emotsionaalne reaktsioon, mis on tingitud sellest, et uues kultuuri-keskkonnas puuduvad tuttavad märgid,
ei osata ette aimata ja mõista teiste inimeste reaktsioone ja meie endaharjumuspärane käitumine on muutunud uude keskkonda sobimatuks, tekitades vääritimõistmist ja konflikte.
• Nendeks märkideks võivad olla
– sõnad,
– žestid,
– näoilmed,
– riietus,
– kombed või normid.
Ka kõige lihtsamad märgid võivad
saada konfliktide allikaks
• Ameeriklased moodustavad OK märgi pöidla ja nimetissõrmega ringi moodustades.
• Ameriklaste OK märk on Brasiilias aga vulgaarse tähendusega,
• venelastele tähendab see nulli,
• jaapanlaste jaoks raha,
• araablaste jaoks kurja silma.
Eitus
• Ameeriklane raputab pead,
kui ei ole nõus.
• Hiinlane liigutab lahtist kätt,
mille peopesa on vasakule
keeratud oma näo ees.
• Araablane kallutab pea
tahapoole ja ajab lõua püsti,
kergitab kulme, teeb keelega
laksutavat häält.
• Bulgaarlase jaoks tähendab
pearaputus
jaatust/nõusolekut.
Erinevate kultuuride kehakeele näiteid
põhja-
ameeriklane
araablane hiinlane
kutsu
keegi
enda
juurde
kutsub sõr-
mega vii-
bates
parema käe peopesa
ülespoole, sõrmedega
viipavaid liigutusi
tehes
keeravad peopesa
alla, sõrmedega
viipavaid liigutusi
tehes
tervita tervitab kätt
surudes
Võtavad paremast käest
kinni, suruvad vasaku käe
teineteise õlale ja suudle-
vad teineteist mõlemale
põsele
Kummardab eemalt
või surub kätt. Pole
vaimustatud, kuid teda
patsutatake või
pudutatakse.
väljenda
eitust
raputab pead Kallutab pea tahapoole ja
ajab lõua püsti, kergitab
kulme, teeb keelega
laksutavat häält.
Liigutab lahtist kätt,
mille peopesa on
vasakule keeratud
oma näo ees.
Peamised konfliktiallikad
kultuuridevahelises
suhtlemises• Vestluskäitumise erinevused
(erinevad vestlus- ja
kuulamisharjumused)
• Ruumikäitumise erinevused
(distantsi hoidmine,
silmavaatamine, privaatsus)
• Ajakäitumise erinevused (hilinemine, järjekord,
palneerimine)
• Väärtushinnangute erinevused:
– erinev suhtumine tööülesannete täitmisse,
meeskonnatöösse, konfliktide lahendamisse,
altkäemaksu, edutamisse jmt.
Richard D. Lewise kultuuride
klassifikatsiooni mudel: 3 kategooriat
Multi-aktiivsed
(kollektivistlikud, suurpere)
kultuurid (Ladina-Ameerika,
Lõuna-Euroopa, Lähis-Ida)Lineaar-aktiivsed
(individualistlikud)
kultuurid (Põhja- ja
Kesk-Euroopa,
USA)
Reaktiivsed
(kollektivistlikud,
kogukonna)
kultuurid (Aasia)
Richard D. Lewis
Chairman of Richard Lewis Communications, an
international nstitute of cross-cultural and language
training
Maade jagunemine Lewise kultuuride
klassifikatsiooni mudeli järgi
Saksa,
Šveits,
(Eesti)
USA
Taani, Norra,
Holland,
Austria
Prantsusmaa, Poola,
Põhja-Itaalia
Portugal, Lõuna-Itaalia
Ladina-Ameerika Argentiina, Brasiilia
(Lõuna-Ameerika)
Saudi-Araabia, Lähis-Ida
TürgiTürgi
India
Hiina,
Korea
Vietnam
Jaapan,
SingapurKanada
Soome,
Rootsi Austraalia
Mitteverbaalse suhtlemise
olulisus
• Erinevatest kultuuridest pärit ja erinevat keelt kõnelevate
inimeste vahelises suhtluses omandab mitteverbaalne
kommunikatsioon tavalisest suurema tähenduse.
• Mida vähem saab inimene aru sõnadest, seda rohkem
pöörab ta tähelepanu kaasvestleja välimusele,
kehahoiakule, žestidele, näoilmele ja muudele
mitteverbaalsetele märkidele.
• Uurimused näitavad, et
rohkem kui 60%
kommunikatsioonist toimub
mitteverbaalselt.
Kultuurides, kus väljendatakse suhteid
tundeliselt, puudutatakse rohkem kui kultuurides,
kus tundeid välja ei näidata
Multi-aktiivsed kultuurid - puudutuslembesed,
emotsionaalselt ekspressiivsed, kaudne
vestlusstiil, paljusõnaline, segab vahele.
Lineaar-aktiivsed kultuurid – keskmise
kontaktivajadusega või mittekontaktkultuurid,
emotsionaalselt neutraalsed, otsene vestlusstiil,
napisõnaline, ootab oma järjekorda.
Reaktiivsed e. kuulavad
kultuurid – mittekontaktkultuur,
emotsionaalselt neutraalne,
kaudne stiil, joondub teiste järgi, ei
sega kunagi vahele, napisõnaline.
Isiklik ruumivöönd
• Isikik distants – nähtamatute
piiridega ala, mida võõras ei
või ületada.
• Edward Halli järgi ulatub isiklik
ruumivöönd kultuurist sõltuvalt
1,5 kuni 4 jalani (45-120 cm).
– lähifaas (45 - 75cm)
– kaugfaas (75-120)
• Ruum, mida inimene enda
ümber vajab, on selgete
piiridega ja peegeldab tema
kultuurilist identiteeti
Põhja-Ameerika, Euroopa
Aasia
Ladina-Ameerika
Isiklik ruumivöönd avaldub väga
selgelt liftis: Kuidas sina seisad ja
kuhu on suunatud su pilk?
• Enamik põhja-ameeriklasi ja põhja-eurooplasi seisab erinevasse liftinurka,
• inimesi täis liftis tõmmatakse õlad koomale, et mitte teiste vastu puutuda, ning suunataksepilgu ette üles, et vaadata korrusenumbrite liikumist.
• Vesteldakse üksnes väga heade tuttavatega ja sel juhul tasandatakse häält.
Eestlane mehhiklannaga koos liftis
• Eestisse elama asunud eestlastega kihlatud mehhiklanna Susanna, kes püüab kogu hingest kohaneda siinse kultuuriga, kohtub ühe eestlasest tuttavaga. Nad ei ole kuigi lähedased, aga tunnevad üksteist siiski mingil määral, on öelnud paar korda tere, aga ei ole omavahel rohkem suhelnud. Nad elavad ühes majas ja kohtuvad liftis. Mõlemale on see mingil määral sunnitud olukord. Kuna vaikida on vähemalt hispaanlase jaoks piinlik, siis otsustab ta juttu teha. Ilmast rääkida tundub talle tühine, seetõttu otsustab ta rääkida millestki sisulisest, mis teda huvitab. Ta jutustab kõigepealt oma isiklikust elust ja tegemistest ning küsib ka vestleja käekäigu ja perekonna kohta. Kaasvestleja kortsutab seepeale kulmu, on kidakeelne ja pahane. Susanna ei saa aru, mis ta valesti tegi, tahtis ju olla sõbralik ja siiras. Hiljem oma kohalike sõpradega kohtudes küsib ta, kas eestlastel pole kombeks oma isiklikust elust rääkida.
Isiklik ruumivöönd vestlemisel• Araablased vajavad tunduvalt
väiksemat isiklikku distantsi kui eestlased või ameeriklased.
• Inimene, kes jääb araablasega suheldes väljapoole haistmis-tsooni, tekitab umbusaldust ja tundub salalik. Araablane võib arvata, et teda ignoreeritakse.
• Eurooplased ja ameeriklased peavad distantsi, kus kaasvestleja hingeõhk on tuntav häirivaks, seda näidatakse välja, tõmbudes kaasvestlejast eemale.
• Isiklikku ruumivööndisse tungimist peetakse agressiivsuse märgiks.
eurooplased
araab-
lased
Araablased ja Ladina-Ameeriklased• Ladina-ameriklased ja araablased
on suure kontaktivajadusega, nad ei hoia suheldes üldse distantsi, pikema jutuajamise jooksul haaravad nad teil ilmtingimata kinni kas käest, käsivarrest või õlast.
• Araablaste jaoks peab distants peab võimaldama haistmist ja puudutamist. Araablaste üks distantsiseadmise mehhanismidest on haistmine. Araablased hingavad inimese peale, kui nad temaga räägivad. Jäädes väljapoole haistmistsooni, võib jättaaraablasele mulje, et teda ignoreeritakse või temast ei hoolita.
Sakiko (jaapanlane) ja Edmundo (ladina-
ameeriklane) kaebekirjad. Millest on tingitud
konflikt?
• Sakiko kiri: Ma tunnen ennast natuke ebamugavalt temaga koos töötades. Ta istub liiga lähedal ja kogu aeg vaatab minu poole. Ma proovin kuidagi kaugeneda temast, aga tema nihkub veel lähemale. Ta ei jäta mulle rääkimiseks ega ka mõtlemiseks ruumi. Minu meelest käitub ta liiga agressiivselt.
• Edmundo kiri: Mulle tundub, et ta ei kuula mind. Ta vaatab harva minu poole ja istub minust väga kaugel. Ta on väga salalik inimene. Ma ei saa tema mõtetest midagi välja lugeda.
Silmside• USA-s ja Lääne-Euroopas õpetatakse lapsi
otsa vaatama, silmavaatamine väljendab huvi
ja tähelepanu. Samas ei peeta sobivaks inimesele kauem kui 4-5 sekundit otsavaatamist, sest seda peetakse jämeduseks ja agressiivsuse märgiks.
• Vahemeremaades, Lähis-Idas ja Ladina-Amerikas (emotsionaalselt ekspressiivsetes kultuurides) vaadatakse silma pikemalt ja intensiivsemalt (soov teada saada, kas vestluspartner on ikka usaldusväärne), mis ameeriklastele ja eurooplastele tundub agressiivse jõllitamisena.
• Islamimaades on keelatud silmside erinevate sugupoolte vahel.
• Aasia kultuurides vaadatakse näiteks tõrelemise ajal maha, sest sellega väljendatakse respekti. Ka koosolekutel ei vaadata partnerile vestlusse jal otsa (silma). Teised kultuurid peavad inimest, kes väldib otsavaatamist, ebausaldatavaks või tõlgendataks seda huvipuudusena.
Emotsionaalne neutraalsus
• Emotsionaalselt neutraalssetes kultuurides (nt Aasias, Põhja-Euroopas) ei peeta žestikuleerimist viisakaks, inimesed ei näita välja tundeid, vaid suruvad need alla ja hoiavad kontrolli all. Emotsionaalselt ekspressiivsetest kultuuridest pärit inimestele tunduvad vaoshoitud inimesed tuimad ja osavõtmatud, tundub nagu ei vihastukski nad kunagi.
Aasiast pärit inimesi lausa häirib
žestikuleerimine ja näomoonutuste
tegemine.
Hiinlane võib teatada naeratades, et
puudus töölt lähedase sugulase
surma tõttu, toetudes kultuurilisele
arusaamale, et teistele valu või
kurbust edasi anda ei ole sobiv.
Emotsionaalne
ekspresiivsus
• Emotsionaalselt ekspressiivseid
kultuure iseloomustab avatus,
emotsionaalne pealetükkivus,
paljusõnalisus, suur füüsilise kontakti
vajadus, vaidlemise armastus.
• Emotsionaalsed kultuurid väljendavad
tundeid žestikuleerides, naerdes, rääkides
harilikust kõvema häälega ja kirglikumalt,
puudutades seejuures sageli kaasvestlejat.
• Seetõttu tundub põhjaeurooplasele
mõnikord, et nad on kasvatamatud ja
agressiivsed.
Otsene stiil• kõnelemisel tähendab otsene stiil
seda, et kõneleja...
• ütleb otse, täpselt ja lühidalt seda, mida ta mõtleb;
• tunneb end vabalt oma erinevat arvamust välja öeldes;
• vastandub otseselt kellegi teise seisukohale, vaidleb seisukohtade üle;
• tunneb ebamugavust, kui keegi ei räägi (paus üle 3 sek);
• haarab vestluse juhtimise enda kätte;
• Sõnum peab olema selge, täpne ja lühike. Kui sõnumist ei saada aru, tuleb see sõnastada ümber veelgi lühemaks ja täpsemaks.
• kuulamisel tähendab otsene stiil seda, et kuulaja….
– keskendub kõneleja poolt öeldud sõnadele;
– püüab sõnumist täpselt aru saada.
Kaudne stiil- reaktiivne kultuur• Kõnelemisel tähendab kaudne
stiil seda, et jutt käib asja ümber.
• Kõneleja esitab oma mõtteid nii nagu need oleksid kellegi teise mõtted. Seisukohti eelistab esitada küsimuse vormis (kaudselt).
• Pöörab tähelepanu sellele, kuidas midagi öelda. Kasutab tiitleid ja teisi väljendeid, mis annavad edasi suhet kõneleja ja kuulaja vahel (seetõttu mõjuvad nende sõnavõtud meelitusena);
• “Tapvalt vaikivad” - vajab pause ja vaikust ning tunneb end ebamugavalt selle puudumisel, sest tal ei jää siis aega öeldu üle järele mõelda.
• Nt ülemus astub tuppa, märkab, et toas on palav ning ütleb: Kyoo-wa iya-ni atsui-nee (Täna on vähe kuum, eks ole?). Alluv tormab akent avama: Hai! (jaa!)…Domo ki-ga tsukimasen-de…(Ma vabandan, et ei märganud!)
• Täna on 10. september, eks ole? Meie boss ei ole septembrikuu aruannet veel näha nõudnud. Mine tea, äkki astub homme sisse. Tema puhul ei või kunagi ette teada.
Reaktiivsed kultuurid (kuulajad)• Jaapan kuulub nt kuulavate kultuuride
gruppi, kes ise on harva arutelu algatajad;
• nad on maailma parimad kuulajad, kuulavad vaikides isegi pikki kõnesid, ei sega vahele;
• kõigepealt kuulavad ära teise poole ja alles siis formuleerivad enda vaated;
• taluvad hästi vaikust, näevad vaikimises viisakust kaaskõneleja vastu, vaikimist ei ole vaja asendada vestlusega;
• ei usalda paljusõnalisust;
• teab, et öeldu võib tähendada rohkem kui sõnadega väljendati, teeb järeldused selle kohta, mida ei öeldud, märkab sõnumi edastamise vormi, kuidas seda öeldi.
Kaudne stiil –
multiaktiivses kultuuris
• Ka multiaktiivsed kultuurid
kasutavad kaudset stiili.
• Vestlustiili eripäraks on aga emotsioonidele, veenmisele suunatus, paljusõnalisus, emotsionaalne ekspressiivsus, vaidlemisarmastus, vahelesegamine, žestikuleerimine.
• Sageli räägib korraga mitu inimest, kes kõik püüavade üksteisest üle karjuda. Seejuures ei tähenda valjuhäälne kõne veel seda, et kõneleja oleks erutatud või vihane, ta püüab üksnes mõjule pääseda.
• hispaania juhtivtöötajate kõne põhineb emotsionaalsusel: nad anuvad, veenavad, meelitavad, nad tahavad, et te teaksite, mida nad tunnevad.
• Kui itaallastest või prantslastest näiteks ei saada aru, muutuvad nad veelgi ilukõnelisemaks.
• Araablased väldivad kellegi haigusest rääkimist, selle asemel võidakse kirjeldada haiget inimest kui veidi väsinut. Üks egiptlane oli põllul kokku kukkunud ja talle kiirabi kutsuti. Telefonitorusse karjuv mees hüüdis: „Saatke mulle kiirabi, mul on siin üks mees, kes on ... veidi väsinud!“
Sakiko kaebekiriMillest on tingitud konflikt?
• Sakiko kiri
• Minu töö kontoris viimasel ajal läheb väga raskelt. Ühe
minu kolleegiga on väga raske koos töötada. Osa
probleemist seisneb selles, et ta ei kuula teiste
inimeste arvamust. Kui me töötame koos, küsib ta väga
sageli minu arvamust, tegelikult aga räägib kogu aeg
ainult tema. Kui ma proovin oma arvamust pakkuda,
siis ta katkestab mind. Näiteks täna oli meil vaja teha
väga tähtis muudatus ühes artiklis. Ta pakkus välja
oma idee, mille peale mina proovisin öelda, et see
ettepanek ei ole kõige parem. Tema aga ei soovinud
mind kuulata.
Edmundo kaebekiri.
Millest on tingitud konflikt?
• Edmundo kiri,
• Ma kirjutan teile, et informeerida
mõnedest probleemidest, mis on seotud Sakiko Fujitaga. Me ei saa korralikult koos töötada. Mulle tundub et ta on liiga sõltuv minu mõtetest ja lahendustest. Ma pean alati võtma kogu vastutuse endale. Me töötame koos ühe ajalehe artikli kallal. Täna sai mulle selgeks, et ainult mina teen kogu töö. Tema ei soovinud minuga artiklist üldse vestelda. Kui ma lõpuks tema arvamust küsisin, hakkas ta kõheldes ja takerdudes midagi seletama. Lõpuks ta ütles, et minu töö oli väga huvitav ja ta veel mõtleb selle üle. Ma olin väga pettunud. Ta ei pakkunud üldse oma ideid või arvamusi. Kuidas ma saan töötada kellegagi, kes ei soovi minuga suhelda? Mulle tundub, et ta ei kuula mind.
Verbaalse käitumise
kultuurierinevused:
vastamine klassis
• Kogukonnakultuuride esindajad (Aasia, Ladina-Ameerika ja indiaani kultuurid) võivad olla sõnakehvad ja endasse-tõmbunud, kui nad peavad kogu klassi ees end väljendama. Kiiret vastust peetakse tahumatuks ja mõtlematuks või ebaviisakaks. Seetõttu võib tunduda, et need õpilased ei kipu küsimustele vastama. Arvatakse, et nad ei saa küsimusest aru, ei tea vastust, on juhmid ja laisad. Tegelikult võivad nad vastust teada, kuid ootavad sobivat hetke, et viisakalt vastata.
• USA-s ei oodata vastust rohkem kui paar sekundit, pikemat pausi peetakse vastuse võlgujäämiseks. Kui õpilane ei vasta kiiresti ja kindlalt, arvatake, et ta ei ole ette valmistanud.
Verbaalse käitumise kultuuri-
erinevused: vastamine klassis• Teise äärmuse
moodustavad suurpere kultuurid (nt Lähis-Ida), kus hinnatakse kiiret reageeringut ja suurt emotsionaalset veenmisjõudu.
• Sellistes kultuurides peetakse seda, kui õpilane katkestab õpetaja küsimuse vastusega, positiivseks märgiks sellest, et õpilane töötab aktiivselt kaasa. Õpetajad julgustavad sellist käitumist. Samas ei vastanda õpilased kunagi end õpetaj seisukohtadele.
• USA-s ja Euroopas võib õpetaja pidada sellist käitumist kasvatamatuks korrarikkumiseks.
Individualistlike ja kollektivistlike
kultuuride erinevused
Multi-aktiivsed kultuurid – rühmaharmoonia ja
suhted esikohal, kollektiivne vastutus, välditakse
konfrontatsiooni.
Lineaar-aktiivsed kultuurid –
individualistlikud, peremeeskultuurid
Reaktiivsed kultuurid – rühmaharmoonia ja
suhted esikohal, kollektiivne vastutus, välditakse
konfrontatsiooni.
Kollektivistlikud, kogukonna kultuurid
Mina-identiteet, isiklikud saavutused esikohal, eesmärgile ja
tulemustele orienteeritud, individuaalne vastutus.
Kollektivistlikud, suurpere kultuurid
Kollektivistlik kasvatus - harmoonia• Kollektivistlikus ühiskonnas on tähtsal kohal rühmakuuluvuse
eristamine, perekond pakub turvalisust ja kannab vastutust oma liikmete eest, vanemaid inimesi austatakse.
• Rühma liikme arvamus ei tohi minna rühma omaga vastuollu, otsest konfrontatsiooni teise inimesega peetakse jämedaks ja ebasoovitavaks.
• Sõna „ei‟ kasutatakse
harva, sest see
tähendaks
konfrontatsiooni.
• Eetika põhineb suhetel,
mitte niivõrd kindlatel
põhimõtetel. õpilased, kes on õpetaja või teiste koolitöötajatega sama etnilist või
perkondlikku päritolu, ootavad eeliskohtlemist ning moraalituks peetakse
omade kohtlemist võõrastega samal tasemel.
Hofstede (1991: 58) jutustab loo endisest
hollandi misjonärist Indoneesias, kes rääkis oma
koguduseliikmetele tähendamissõna piiblist
• Mehel oli kaks poega. Ta läks esimese juurde ja ütles: “Poeg, mine ja tööta täna viinamäel”. Poeg vastas: “Jah, ma lähen”, aga tegelikult ei läinud. Siis läks isa teise poja juurde ja ütles temale sama. See poeg vastas: “Ma ei lähe”, kuid hiljem muutis meelt ja läks siiski. Kumb poeg täitis isa tahet?
• Piibellik vastus oleks, et viimane, aga Indoneesia koguduseliikmed valisid esimese, sest see poeg lähtus harmooniast ega hakanud oma isale vastu. See, kas ta tegelikult üldse läks ja isa tahet täitis, oli teisejärguline.
Nii kogukonna (Aasia) kui ka suurpere (nt
Lähis-Ida) kultuurides peetakse harmooniat
tähtsamaks kui tõde
• Kuna araablase ”jah” ei tähenda veel lubadust, lisab ta sageli juurde inša’ Allah( ) kui Allah tahab). Seega ei ole ta põhjustanud konfrontatsiooni, kuid ei ole ka võtnud endale kohustust, mida ta täita ei suudaks. Pärast võib öelda maša’Allah ( , see oli Jumala tahe).
• Araablase jaoks nõuab hea komme, et keegi ei tohi avalikult keelduda täitmast sõbra palvet. See ei tähenda, et teene tuleb tegelikult osutada, vaid pigem seda, et vastust ei tule anda otsese keeldumisena.
Lojaalsus rühmale
• Lojaalsus rühmale on kollektiivse pere põhielement, tähendades ühtlasi, et ressursse jagatakse. Kui ühel 20-liikmelise suurpere liikmetest on töökoht ja teistel mitte, eeldatakse, et teeniv liige jagab oma töötasu, et toita kogu peret. Sellest lähtudes võib pere katta ühe liikme ülikoolikulud, arvestades, et kui see liige saab kõrgepalgalise töö, siis ta jagab oma sissetulekut kogu perega.
• Kohustused pere ees on ka rituaalsed. Pere tähtpäevad nagu ristsed, pulmad, matused jmt on ülitähtsad ja neilt ei tohi puududa. Individualistlikest ühiskondadest pärit juhid on kollektivistlikus ühiskonnas hämmastunud alluvate “kodustest põhjustest”, mis nõuavad neilt töölt puudumist: juhid arvavad, et neid lollitatakse, kuidtõenäoliselt on põhjus õige.
Aja mõiste kultuurierinevus.
Hilinemine, järjekord, kokkulepped
Multi-aktiivsed kultuurid - suhted on tähtsamad
kui aeg, inimesed teevad mitut asja korraga,
töötavad ükskõik, mis ajal; ajakava on
ettearvamatu.
Lineaar-aktiivsed kultuurid – eesmärgi
saavutamine on tähtsam kui suhted, teevad ühte
asja korraga, täpsed, töötavad kindlatel
kellaaegadel, planeerivad ette, käituvad vastavalt
ettekirjutatud ajakavale.
Reaktiivsed kultuurid – paindlik tööaeg, täpne,
käituvad vastavalt partneri ajakavale.
Monokroonne aeg - ”Aeg on raha"
• Lineaar-aktiivsete inimeste jaoks ei ole tulevik midagi tundmatut, sest see on tänu hoolikale etteplaneerimisele selgelt nähtav. Hilinemine ei ole aktsepteeritav.
• Väljendid: raiskas aega, lõi aega surnuks.
• Näiteks ütleb Šveitsi jaamaülem kõhklemata, et rong Zürichist Luzerni väljub homme hommikul kell 9:03.
• Ekspress avastas, mis Eestis elavate välismaalastega siin tegelikult juhtub.Välismaalaste eri: Sa tead, et oled Eestis olnud liiga kaua, kui…
– lähed närvi kui buss 2 minutit hilineb;
– sul on häbi kui oled 5 minutit hiljaks jäänud.
Järjekord lineaar-aktiivses kultuuris
• Järjekorras seismine on kultuuriline nähtus, mida võtavad
eriti tõsiselt just lineaar-aktiivsed kulktuurid (Põhja-
Ameerika ja Euroopa), kus suhtutakse järjekorda kui
demokraatia alustalasse.
• põhimõte "first come,
first served."
• Ka bussipeatuses ja
koridoris liikudes
moodustuvad
järjekorrad, millest
peetakse kinni.
Lineaar-aktiivsed kultuurid:
järjestatus ja täpsus teistes
eluvaldkondades• räägitakse kordamööda, oodates oma kõnevooru, ei
trügita ega räägita vahele,
• järjestatakse sündmusi, iga sündmus algab ja lõpeb kindlal ajal, aega planeeritakse lineaarselt minevikusttulevikku, keskendutakse ühele asjale korraga
• koostatakse ajagraafikuid ja elatakse omatehtud ajagraafiku järgi, tähtaegadest peetakse kinni. järgitakse kokkulepitud reegleid, eeldatakse, et inimene tuleb täpselt õigel ajal ja täidab ülesanded õigeaegselt;
• eraldatakse tööaega ja eraelu, austatakse inimese privaatsust töötamisel, töö ajal ei segata;
• mitte läbisegi; ei katkestata vestlust, et kellegi teisega rääkida;
• Eesmärk, tulemus ja ajakava on tähtsam kui suhted, pikaajalisi suhteid ei sõlmita.
Suurpere ehk multiaktiivsed
kultuurid
• Ajagraafikust ei peeta kinni, üheaegselt toimub palju asju, aega ei seata esiplaanile.
• Suhted on tähtsamad kui ajagraafik või eesmärk, inimestega suheldakse niikaua kui olukord nõuab, kokkusaamised järjestataksevastavalt suhetele ja huvidele.
• Tööandjat, kes nõuab tööde lõpetamist tähtajaks, peetakse seetõttu närvipuntraks ja liiga nõudlikuks. Selle asemel, et pahandada tööde hilinemise pärast, lepivad araablased fatalistlikult paratamatu ebaõnnega, milles keegi ju nende meelest süüdi pole.
• Selliseid kultuure iseloomustab fatalistlik ajakäsitus, mis väljendub lauses "bukra inša Allah” (“homme, kui Jumal lubab”).
• Hilinemine on aktsepteeritav norm Ladina-Ameerika, Lähis-Ida, India ja Aafrika kultuurides.
30 EBS-is õppinud hindut said eksmati
• ”Kui õpihimulisi hiinlasi tuleb õhtul
ülikooli sulgemisel välja visata,
käisid hindud loengus, kui tuju tuli”.
• “Meil öeldakse, et koolitööd teed
koolis, mistõttu pole mingit põhjust
kodus õppida,” põhjendab Lovy.
“Siin on õpetajad väga ranged ja
täpsed, India õpetajad seevastu on väga pehmed.
• Kui Indias on vaja koolist puududa, siis sa ka puudud või tuled tunni
keskel. Pealegi koosneb India kõrgkoolis kolmveerand õppest
praktilisest treeningust, teooriat on vaid veerand.”
• Et kodutööd olid tegemata, polnud ühelgi hindul põhjust talvisest
sessist osa võtta. Suurem osa sõitis pettunult Indiasse tagasi, kaheksa
said veebruari keskel eksmati ja viis jäeti kursust kordama.
Araablased armastavad
vahele trügida• Araablased ning ka mitmed Lõuna-
Euroopa kultuurid eelistavad aga järjekordadesse vahelehüppamist, mis ärritab anglosakside õiglustunnet.
• Araabiamades kuulub ühe sallitud kombeviisi juurde järjekorras vahele trügida, tõugelda, agressiivselt autot juhtida, valest reast pöördeid teha ja tuututada. Selle üle pahandamine ei aita, vaid põhjustab konflikti. Kui aga sõbralikult märkus teha ja isiklikele suhetele apelleerida, siis muudavad nad enda käitumist ja lasevad teid sõbralikult vahele(välis- ja siseringi käitumise erinevus) (Nydell 2000).
Juhtum Plastic Exebitioni
näituseboksides 2004
Düsseldorfis
• müügiesindajad:
• hiinlased, hindud, argentiinlane, rootslane.
• Tööaeg kella 10.00 - 18.00.
• Esimesed, kes hommikul kohale jõudsid, olid hiinlased ja rootslane. Hiinlased hakkasid kohe üle vaatama selle päeva ajakava ja valmistuma kohtumisteks. Rootslasel olid kõik päevaplaanid tehtud ja esimesed kliendid olid kohal kell veerand üksteist. Argentiinlane jõudis kohale peale kella 10 ja enne tööle asumist tegi väikese kohvipausi, mis kestis kella 11ni, sest tal oli vaja rääkida oma tuttavaga. Hindud jõudsid kohale lõunaks, sest nad ei olnud üldse kindlad, mis kell nende kliendid pidid tulema ja kas nad üldse see päev kohale ilmuvad.
• Lõunaajal, kui rootslane ja argentiinlane läksid sööma, olid hiinlastel käed-jalad tööd täis, nad pidid tellima söögi koha peale, et siis kordamööda lõunatada. Pärast lõunat tundis argentiinlane, et peab hotelli minema ja natuke magama. (Sellel päeval teda rohkem ei kohanud). Rootslane ja hiinlased töötasid kuni näituse sulgemiseni ja hindud olid kadunud pärast kella 15.
Lõpetuseks
• Kui suhtlus toimub erineva kultuuritaustaga inimeste vahel, on inimestel ka erinevad kultuurikogemused ja ootused, mis võivad põhjustada vääritimõistmisi ja konflikte. Teistest kultuuridest pärit asüülitaotlejad jälgivad seda, kuidas sa räägid, mõnigi kord rohkem kui seda, mida sa ütled. Nad võivad sõnumi sisu valesti tõlgendada isegi siis, kui see on neile ära tõlgitud, kuna nad teevad järeldusi valitud distantsi, kehahoiaku, žestide ja miimika põhjal. Nad hindavad meie käitumist etnotsentristlikult oma kultuurist lähtuvalt. Mida suuremad on meie teadmised teistest kultuuridest, seda vähem etnotsentristlik ning stereotüüpidest ja hirmudest sõltuv ning konflikte põhustav on meie enda käitumine. Koflikte põhjustada võivate kultuurierinevuste tundmine ja arvestamine aitab meil erinevatest kultuuridest pärit inimestega suheldes paremini toime tulla, võimalikke konflikte ennetada ning asüülitaotlejaid sujuvamalt integreerida.
Lisalugemist• Rannut, Ü. (2004). Uusimmigrantide kultuurierinevused ja
kultuuridevaheline suhtlus koolis. Koostaja Ü.Rannut, Uusimmigrandid meie ühiskonnas ja haridussüsteemis. Käsiraamat eesti õppekeelega kooli õpetajatele, koolijuhtidele ja haridusametnikele. Tallinn: Ilo, lk 48-97.
• Rannut, Ü. (2006). Uusimmigrandid: kultuurierinevuste avaldumine ja lõimimine klassis. Toim. Kristi Saarsoo, Helle Tiisväli. Eesti keele õpetamisest muukeelses koolis. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: Argo, 8 – 13.
• Rannut, M. & Rannut, Ü. (2004). Uusimmigrantide kohanemine sihtkultuuris. Koostaja Ü.Rannut, Uusimmigrandid meie ühiskonnas ja haridussüsteemis. Käsiraamat eesti õppekeelega kooli õpetajatele, koolijuhtidele ja haridusametnikele. Tallinn: Ilo, 102-124.
• Rannut, Ü. (2007). Multikultuursus klienditeeninduses. Projekt „Miinimumõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks, kaitseks ja kvalifikatsiooniks Eestis“, tööturuametnike koolituse materjalid.
• Lewis, R.D. (2003). Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn:TEA.
• Pajupuu, H.(2000). Kuidas kohaneda võõras kultuuris? Tallinn: TEA.