valijatele. See on kõige tähtsam agitatsioonilõik. Siin ...
Transcript of valijatele. See on kõige tähtsam agitatsioonilõik. Siin ...
HOOGUSTADA AGITATSIOONITÖÖDJ
Uue semestri ülesandedOn alanud uus õppesemester ja Instituudi õppejõud ning üliõpila
sed on uuesti asunud pingerikkale tööle, et edukalt taita ettenähtud õppetöö plaan.
Instituudi kollektiiv peab sügavalt analüüsima möödunud semestri kogemusi ja leidma neist aluseid oma töö edasiseks parandamiseks.
Kahtlemata saavutasid kõikide teaduskondade üliõpilased ja instituudi õpetajaskond möödunud semestril rea tähelepanuväärseid tulemusi, mis avaldusid niihästi üliõpilaste ideelis-poliitilises kasvatuses, kui ka nende erialaste teadmiste taseme tunduvas tõusus.
Seda arvestades ei tohi me siiski hetkekski unustada neid puudusi, mis veel õppetöös esinesid.
Kõigepealt tuleb nõuda ja kasvatada suuremat ühiskondlikku ja poliitilist aktiivsust kogu meie kollektiivis, mille abil mitmedki probleemid, mis meile senini raskusi tekitasid, leiaksid lahendust. Siin on esikohal vajadus arendada teravat kriitikat ja enesekriitikat esinevate puuduste kohta niihästi üliõpilaste rühmades kui ka õppejõudude kollektiivis. Avalik kriitika on tõhusaks abinõuks distsiplineerimatuse ja passiivsuse vastu, mis veel esinevad üliõpilaste hulgas, ning kriitika parandab ka õppejõudude töö kvaliteeti.
Edasi on vaja energiliselt võidelda süsteem ita ja plaanitu iseseisva töö vastu, mis paljude üliõpilaste juures veel aset leiab ja m ille tõttu semestri algul toimub õppetöös „tühi käik" ja eksamisessiooni eel leiab aset maruline õppeaine ründamine. Sellist ebaühtlast õppimist peab asendama rahulik ja pidev töö, m ille tulemusel üliõpilane täidab hästi oma õppekohustused ja tal jääb ka aega ühiskondlikuks tööks ning kultuurseks puhkuseks. Instituudi juhtkond ja õppejõud peavad olukorra parandamiseks kõige lähemal ajal Ira kasutama need kogemused, mida on saavutanud selles küsimuses Nõukogude Liidu eesrindlikud kõrgemad koolid.
Väga suure tähtsusega meie õppetöö taseme .tõstm isel on õppejõudude töö kvaliteet, mis on otseses seoses selle eeltööga, mida teevad õppejõud oma õppeaine metoodika sügavaks läbitöötamiseks. Selle küsimuse põhjalik läbitöötamine on võetud eelseisval semestril senisest palju ulatuslikumalt kõikide teaduskondade ja kateedrite tööplaani.
Meie instituudi kollektiiv võib kahtlemata anda palju paremaid töötulemusi, kui on need, mida saavutati möödunud semestril. _
Meie sotsialistlik kodumaa ootab häid ja väga häid tulemusi kõikidelt õppejõududelt ja üliõpilastelt.
Ennastsalgava teadliku ja aktiivse tööga bolgevike partei juhtimisel täidame auga meie peale pandud ülesanded.
Dir. aset. õppe- ja tead. töö alal L. SCHMIDT
TPI šesluse all olev 5. valimisringkonna 2. va- limisjaoskond on juba täies valimiseelses tööhoos. 3, veebruari õhtuks lõpetati valimisnimekirjade kontrollimine valijate poolt. Selles agitatsioonitöö lõigus kõige esimesena saavutas 100% _ kontrolli keemia-mäeteaduskond ja kõige halvemini töötas sm. Solba brigaad.
Agitpunkti üritused täidetakse plaanikohaselt. Kuigi m õni isetegevuskollektiiv pole alati ilmunud kohale, siis on siiski alati kohal olnud kino, mis on täitnud selle lünga. Seminaridest _ agitaatoritele on seni pidam ata jäänud sm, Reidla seminar teemal „Agittöö vormid ja meetodid käesolevatel valimistel", kuna lektor ei ilmunud kohale. Seminari aeg kasutati ära tootmisnõupida- miseks, kus selgusid mõnedki nõrgad kohad agit- kollektiivide töös, mis vajasid kiiret parandamist. Kui seminar 30. I. 51. jä i pidam ata lektori m itteilmumise tõttu, siis seminar 6. veebruaril kujunes väga huvitavaks ja sisukaks, mida põhjustas saadikukandidaadi sm. Tšernikovi ootamatu ilmumine seminarile.
Oma sõnavõtus sm. Tšernikov juhtis agitaatorite tähelepanu neile küsimustele, millistest tuleb pidada valijatega vestlusi. Tuleb näidata Nõuko
gudemaa üldist tõusu kõigil aladel ja eriti ENSV saavutusi tööstuse, põllumajanduse ja ku ltuuri alal. Sm. Tšernikovi sõnavõtt oli niivõrd haarav ja huvitav, et terve kollektiiv kuulas seda hinge kinni pidades. Millegipärast mõned brigaadide juhid unustasid Seminari hoopis ära (sm. Solba jt.), mille tulemuseks oli 40 agitaatori kohaleilmumine 125 inimesest. E t enam ei juhtuks niisuguseid äpardusi, palun kõigil agitbrigaadidel arvesse võtta asjaolu, et üritused, mis on plaanis ette nähtud (iga agitaator on sellise plaani saanud), viiakse läbi erilisi kutseid agitaatoreile saatmata. Tuleb näidata k a omaenda taiplikust ja initsiatiivi ning m itte olla mehaaniline paberlike korralduste täitja.
Esmaspäeval, 5. veebr, algas uus a ja jä rk agitpunkti töös, — saadikukandidaadi tutvustam ine valijatele. See on kõige tähtsam agitatsioonilõik. Siin võivad veel sm-d Solba ja Vilbert näidata, et nad ei ole m itte kõige halvemate brigaadide brigadiirid. Tuleb asuda tõsiselt tööle. J a esimeseks selle töö prooviks kujuneb 13. veebruar, millal toimub saadikukandidaadi sm. Tšernikovi esimene kohtumine oma valijatega meie agitpunktis.
Agitpunkti juh. A. S IV A D I
AGITAATOREID ON MITMESUGUSEID
Uue aastaga alanud talvine eksamisessioon lõppes 23. jaanuaril heade tulemustega. Nagu nähtub eksamisessiooni kohta Õppeosakonnas koostatud kokkuvõttest, on TPI üliõpilaskond nõukogude eesrindliku teaduse omandamisel sügissemestri jooksul teinud tõsist ja pidevat tööd.
Eksamisessiooni kestel toimetati TPI-s kokku 4974 eksamit, neist 467 eksamit õhtuses sektoris. Päevase, põhiosakonna üliõpilaste ek- Samihjnnetest moodustavad hinded „väga hea" 41,7%, hinded „hea“ 35,8%, , .rahuldav" — 19% ja nõrk —- 3,5%; õhtuse sektori eksamihinnete üldarvust äga b n väga häid.hindeid 26,4%, häid 30,2%, ra huldavaid 26,5% ja nõrku 16,9%.
Päevase osakonna üliõpilastest sooritas eksamid positiivsete tulemustega 90,5'%, õhtuse sektori üliõpilastest 55,5% .
Kõigil eksameil eranditult väga hea eksamihinde sai 288 päevase osakonna üliõpilast (s. o. 22,8%) ja 10 õhtuse sektori üliõpilast (11,7%).
Teaduskondade järgi on eksamisessisooni tulemused järgmised <%;%-des):
2. Päevane põhiosakondN eis t k õ ik S aad u d h ilin e te ü ld a rv u s t
eksam id h in d e le on h in d e id :
Kursuste järgi pakuvad eksamihinded järgmise pildi (päevane osak.):
Huvitav ja rõõmustav on märkida, et võrreldes möödunud aastase talvise eksamisessiooniga, näitasid I ja II kursuse üliõpilased
L üheneb 25. v e e b ru a r , E N SV 'Ülemn õ u kogu v a lim is te p äev , — päev , m illa l k o d a n ik u d a s tu v a d v a lim isk a s t id e ju u rd e , et v a l id a e n d i h u lg a s t p a r im a d tö ö ta ja d m eie v ä ik e se n õ u kogude so ts ia l is t l ik u v a b a r i ig i hea- k ä e k ä ig u ees t h o o litsem a , lo o m a v õ im a lu s i u u tek s , h i i lg a v a te k s tö ö v õ itudeks , s ilu m a te e d ü le m in e k u k s so ts ia lis m ilt k o m m u n ism ile . P a lju d e le k o d an ik e le e i ole v e e l se lg e v a h e k a p i ta l is t l ik u ja s o ts ia l is t l ik u v a lim is sü s te e m i v ah e l j a v ä ik e o sa sip leb vee l k o d an lik e ig a n d ite k a m m itsa is j a e i t a h a a ru s a a d a e g a o sa v õ t ta m eie n õ u k o g u lik u s t e lu s t. A g i ta a to r i ü le san n e o n s e lg ita d a k o d an ik e le k õ ik i m eie v a lim issü s te e m i p u u tu v a id k ü sim u s i, h a ju ta d a j a p u ru s ta d a k o d an lik e ig a n d ite jä ä n u s e id j a v õ i ta se eg a k õ h k le ja id j a v i r is e ja id n õ u kogu d e ü h isk o n n a le . S ed a su u d a b a g a a g i ta a to r a in u l t s i is , k u i t a ise on s ü g a v a l t v e e n d u n u d n õ u k o g u d e ü h isk o n n a hü v ed es , k u i t a om ab a v a r a s i lm a r in g i j a on p o li i t i l is e l t k ir ja o sk a ja .
K õ ig ep ea lt, — k u i a g i ta a to r ta h a b t ä i t a om a a u k o h u s t m eie so ts ia l is t l ik u ü h isk o n n a v a s tu , s iis p eab t a p a l ju tead m a . E t te a d a , tu le b õpp ida , j a ü h ek s te a d m is te a m m u ta m ise a llik a k s on a g i ta a to r i te se m in a r id , m is to im u v a d m e il ig a l te is ip äev a l. O sal a g i ta a to r e i l o n a g a n i i ö e lda v ee l „ m o o n ak a h in g e e lu " j a k u i o tsekohe t e r a v a t k ä s k u p o le s a a n u d , s iis t a se m in a r i e i tu le . M illeg a s e le ta v a d om a p u u d u m is t a g i ta a to r i te s e m in a r is t, m is to im u s 6. v eeb r. k . a ., m e h a a n ik a te a d u sk o n n a a g ita a to r id sm -d R is tm ä e , P la k k , O ru , E liv e s , R e ig n a , K oppel, T ru u - m ä g i, t i t t , M ikk , J ä n e s , P a lu v e r j a K ossi? M ille g a p õ h je n d a v a t! r ü h m a v a n e m a d sm -d T a p p e r, K u ld m a , T ip- po j a T oom aspõeg en d i j a n en d e a g it a a to r i te p u u d u m is t s e m in a r is t? M u ide, sm . T ap p e r v õ t t is o sa s e m in a r is t j ä sm . T ippo te a ta s om a j a m e ta ll ide teh n o lo o g ia k a te e d r i k o o sse isu k u u lu v a te a g i ta a to r i te p õ h je n d a tu d p u u d u m ise s t. M ille g a se le ta d a a s ja o lu , e t a g i ta a to r i te s e m in a r is t v õ tt is o sa 36(1) a g i ta a to r i t , k u n a a g a T P I a g itk o lle k ti iv i k u u lu b ület 1Õ0 a g ita a to r i? P e a le g i esines se m in a r i l m eie r in g k o n n a s a a d ik u k a n d id a a t sm . T šern ikov . N ä ib , e t a g ita a o re il p es itseb h in g es m o o n a k a ü h e p ä e v a m eeleo lu , ke lle m o to k s on ,,k ü ll lä h eb " . M id a g i a g a e i lä h e ise , k u i k ä s i k ü lg e e i p a n d a v õ i k u i tööd te h a k se fo rm a a lse lt.
T e h tu d , töö k r i te e ru m ik s on p e a m ise lt k a k s e ta p p i v a lim isee lse s ag i- ta ts io o n itö ö s , — n im ed e k o n tro ll im in e v a l i ja te p o o lt j a v a lim is te p ä e v ise . N eed n ä i ta v a d k u ju k a l t , k u id a s a g i ta a to r o n tö ö ta n u d v a l i ja te g a j a k a s ta on neile lä h e n e n u d j a n en d e g a so o ja , in im lik u k o n ta k t i s a a v u ta n u d , a g a m i t te see, k u i m itu k o rd a t a o n m a ja s k ä in u d . M a jad es v õ ib k ä ia k ü m n e id k o rd i i lm a v a l i ja te g a k o n ta k ti s a a v u ta m a ta — v õ ib k ä ia k ä sk ja la n a , k i r ja k a n d ja n a . A g a m itm e d k i a g ita a to r id - m õ tle v a d n i i tö ö tad es ra h u ld u s tu n d e g a , e t „see a s i on jä l le te h tu d " . A g i ta a to r o lla on
a u k o h u s , see töö a g i ta a to r i p o o lt on s a m u ti p a n u s so ts ia l is t l ik u k o r ra tu g ev d am ise l. M illeg a se le ta v a d r ü h m av an em ad j a a g ita a to r id a s ja o lu , e t d r . E p s te in i lo en g u s t a k tu a a ls e l a r s t i te a d u s lik u l teem iJ, m is p id i to i m u m a a g itp u n k tis 6. v e e b ru a r i l k.^a;, e i v õ tn u d osa ü h teg i(!) v a l i ja t? T õsi, se lleks lo e n g u k s e i o ln u d la ia l i s a a d e tu d t r ü k i tu d k u tse id , k u id k õ ig il rü h m a v a n e m a te l on te a d a a g i tp u n k t i tö ö p la a n j a rü h m a v a n e m a k o h u s o n a g ita a to re id in fo rm e e r id a (to im u v a te s t lo en g u tes t j a s u u n a ta n e id v a l i j a t e ju u rd e e la v a sõ n a g a , Sm -d rü h m a v a n e m a d ! K as a g itp u n k ti tö ö p la a n on se lle k s , e t seda p ä r a s t l ä h ilu g e m is t (hea l ju h u l!) p a n n a r a h u l ik u l t k a u s ta v õ i la u a s a h tl i , v õ i se lleks, e t se lle põfyjal ju h t id a a g i ta a to r i te tööd? Sm -d a g ita a to r id , k a s o le te a in u l t k i r ja k a n d ja d j a a in u l t k ä s u tä i t ja d , v õ i tu n n e te k a h u v i ü h isk o n d lik u töö v a s tu ? N ä ib , e t o le te a in u l t k ir ja k a n d ja d .
N ü ü d n im ed e k o n tro llim ise s t v a l i ja te poolt. S isse ju h a tu se k s v ä ik e p i l d ike a g i ta a to r i te s e m in a r is t. M uude k ü s im u s te h u lg a s ü k s ag ita a to r-õ p p e - jõ u d (sm. K u iv ) e s ita s k ü s im u se u m bes n i i : „H ea k en e k iili, — m eile o n a n tu d j a m eie olem e v a l i ja i le e d a s i te a ta n u d tä h ta ja d , m il la l tu le b lõ p e ta d a . n im ede. k o n tro llim in e , a g a k e e g i pole ö elnud tä h ta e g a , m illa l se lle tö ö g a võ ib a lu s ta d a " ! A rv a n , e t se lle v ä lje n d u se ju u rd e on l i ig se d ig a s u g u se d k o m m e n ta a rid . Sm . K õ iv , — tu le b v õ t ta k ä t te v a lim is m ä ä ru s - tik , see tä h e le p a n e lik u lt l ä b i lu g e d a , j a s iis la n g e v a d ju b a ise e n d a s t ä r a sa rn a s e d — p eh m elt öe ldud , — n a iiv se d k ü sim u sed .
K im p n im ed e k o n tro llim in e v a l i j a te p o o lt on ek sam a g i ta a to r i töös, s i is v õ ib se lle p õ h ja l t e h a jä rg m is e k o k k u v õ tte : p a r im a g i ta a to r m e h a a - n ik a tead u sK o n n as on sm. O ru. E s i m esed k a k s v a l i ja t , kes tu l id n im e k o n tro llim a , o lid sm . O ru m a ja s t, j a te m a . m a ja s t k ä is ig a p äev p id e v a l t in im esi u im e sid k o n tro llim a s . S m . O ru sa i va lm is om a tö ö g a e s im e sen a te a d u s Ironas. K a h ju k s ou sm . O ru jä ä n u d h ü ü d ,,p u h k a m a lo o rb e re ile " j a p u u d u s a g i ta a to r i te s e m in a r is t 6. v e e b ru a r i l . H ä s ti tö ö ta s id v e e l sm -d R e ig n a , kes lõ p e ta s om a töö 31. ja a n u a r i l , s a m u ti sm .“ K iiss , k e s v ah ep ea l h a ig u s e tõ t tu p u u d u n u n a o li eem al a g ita ts io o n itö ö s t, k u id h i l jem seda tõ s ise m a lt a s ja k ä s ile v õ t tis ,3a sa m u ti lõ p e ta s 81. j a a n u a r i l ; e d a s i sm . L iiv e r j a sm . R iiv e s , k es a lu l tö ö ta s p u u d u jä ä g ig a , k u id lõ p u k s se d a tõ s ise m a lt a s ja ss e su h tu s j * lõ p e ta s a u g a om a tö ö ; sm . U k u - r e d a , sm . P a lu v e r kee a lu l k u i d a g i ei ta h tn u d „v ed u v õ t ta " p õ h jen d ad es om a s u u r t k o o rm u st ek sa m ip e r io o d il; sm . T aa l, k e s , s a a n u d v õ i tu om a ta g a s ih o id lik k u s e s t (m is o li t in g i tu d ee lm is te l v a l im is te l t e k k in u d a ru s a a m a tu s e s t, o lg u g i m it te o tse te m a sü ü la h i) , tö ö ta s tu b l i s t i om a j a s a m u ti k a sm . V a lla s te m a ja v a l i ja te g a . T e a d m a ta k u h u k a te g o o r ia s s e tu le b p a ig u ta d a sm , S iv a d i A rd o , kes k ii l i k ä is o m a v a l i ja te ju u re s , n a g u k o n tro llim ise l se lg u s ,
äsjalõppenud sessioonil raskeimate õppeainete alal — kõrgemas matemaatikas, teoreetilises mehaanikas ja füüsikas — m ärgatavalt narem aid teadm isi. Toome n ä iten a andm ed:
Võttes kokku talvise eksam isessiooni tulemused võime veenduda et võrreldes 1949/50. õppeaastaga on õppetöö tase ja üliõpilaste õppeedukus tublisti tõusnud. Selle tõendajaks on sessiooni tulem uste olulisima näitaja — a b s o l u u t s e õ p p e e d u k u s e protsendi (kõik eksamid positiivsete tulem ustega sooritanud üliõpilaste arvu suhe eksamikohuslike üliõpilaste üldarvuga) tõus aasta iooksul 83,9-lt 90,5-le %. - J
Olulisemaks p u u d u s e k s sügissemestri õppetöös tu leb-lu ged a seda, et isegi eksam isessiooni lõpuks lubamatult suur arv üliõpilasi omab võlgnevust arvestuste alal. Selle puuduse kõrvaldamisele ja vältim isele tuleb õppejõududel juba kevadsemestri alul pöörata kõige tõsisem at tähelepanu ja leida abinõud üliõpilaste iseseisva töö kvaliteedi tõstmiseks:
k u id k e lle l hoog töö p äev ak s (1. veeb ru a r ik s ) ei o ln u d k ä in u d n im e k o n tro llim a s 17 v a l i ja t . Sm . S iv a d i s i is k i k u id a g i „ lä b i l iä d a " lõ p e ta s oina töö h o o g tö ü p ä e v a lõ p u k s , k u id J e g i se d a s u u re su n d im ise jä re le , ü ld s e oli rü h m a v a n e m a l sm . T a p p e rü l sui. Si- v a d ig a p a l ju m u re t j a t a p id i k õ d u v a lt te m a ju u re s k o d u s k ä im a , k u n a sm . S iv a d i t õ p p e v a h e a ja l v ä g a , v ä g a h a r v a in s t i tu u d is n ä h a oli. Sm . S iv a d il tu le b o m a tööd tu b l i s t i p a ra n d a d a !
, .V a lu la p se k s" m e h a a n ik a te a d u s k o n n a a g itk o lle k ti iv is j ä i a g a v a s tu o o tu s i sm . R is tm äe , kes hoogtõo- p ä e v a lõ p e ta s 12 v õ la g a ( t) . K o n tro lli an d m e te l se lg u s , e t k a te m a o li k ä in u d om a v a l i ja te ju u re s , k u id n e is t k ä im is te s t p o ln u d , n a g u n ä h a , k asu . E r i t i ta l la n „es ile tõ s ta " sm . T ruu* m äg e , k es h o og töö a lg u ses k o r d k ä is a g i tp u n k t is j a s i is — k a d u s , se lle s t k e lle le g i te a ta m a ta , — tu n d m a ta h u v i, k u id a s te m a v a l i ja d tu le v a d n im e k o n tro ll im a . P ä e v a lõ p u k s oli te m a l k o lm v õ lg a j a need l ik v id e e r i s t a a lles p ä r a s t te m a e r a k o r r a l i s t v ä l ja k u ts u m is t 3, v e e b ru a r i l. S e lgus, e t sm . T ru u m ä g i o li to l õ h tu l end e t te v a lm is ta n u d e k sam ile õ b tu ü lik o o - l is , k u id v ä h e m a lt se lle s t t e a t a d a ja t ä i t a o m a k o h u s tu s jä rg m is e l p ä e v a l o leks t a ik k a g i v õ in u d .
A g itrü h m a d e p a r e m u s jä r je s tu s ; e s im ene sm . K u ld m a , te in e sm . T ippo , k o lm as sm . T oom aspoeg j a n e l ja s sm . T a p p e r. . . . ,
M in u p u u d u se k s on o ln u d a s ja o lu , e t m a e i o le o ln u d om a n õ u d m is te s rü h m a v a n e m a te v a s tu k ü l la l t p r in ts i p ia a ln e j a k a te g o o r i l in e j a e i ole k ü lla ld a se p õ h ja lik k u s e g a k o n tro ll i n u d n e n d e tö ö d . M in u te g e v u se s on m in d v ä g a " p a l ju ja e n e rg il is e l t a id a n u d te a d u s k o n n a a /ü b ü ro o esim ees sm . M asin g , k u id T P I p a r te i - b iiro o s e k re tä r sm . R o d in o v e i ole m in u l t k o rd a g i a r u p ä r in u d te h tu d tö ö s t e g a m in d a b is ta n u d n ä p u n ä id e te g a e g a k r i i t ik a g a ,
K o k k u v õ tte s v õ ib öelda , e t m e liaa - n ik a te a d u a k o im a a g i tk o lle k ti iv on te in u d tõ h u s a t tö ö d , lõ p e ta d e s n im e de k o n tro ll im ise s u u r te k o lle k ti iv id e h u lg a s te is e n a . K u id se lle s töös esin e n u d p u u d u s i tu leb a n a lü ü s id a , tu leb e n n a s t t e r a v a l t k r i t i s e e r id a j a tu leb a s u d a tõ s is e l t tö ö le . M e h a a n ik a - te a d u s k o n n a k o lle k tiiv k in d la s t i ei t a h a o l la v iim a n e , n a g u e e ln en u d v a lim is te l , v a id e s im e ste h u lg a s . J a se d a e i ole r a s k e s a a v u ta d a , — tu leb v a id v õ t ta tõ s is e l t o m a k o h u stu s i n õ u k o g u d e ü h isk o n n a v a s tu .
Mehaanikateaduskonna partgrupporg Ä. TÄLVET
KATEEDRIT! KOOSTÖÖ RAAMATUKOGUGA
TIHEDAMAKS*Möödunud eksam isessioon an
dis instituudi raamatukogu töötajaile selgem a ettekujutuse sellest, m illiseid Õpikuid teaduskonnad ja õpperühmad kasutavad, ja näitas, m illiseid õpikuid tuleb esijoones juurde muretseda.
Koostöös kateedritega suudeti kiirendada piiratud arvul esinevate õpikute ringlem ist Õppijate keskel, kusjuures aga m itte kõik üliõpilased ei tagastanud õpikuid, teistele edasi laenutam iseks, õigeaegselt. Ilm nes veel, e t ka kateedrid ei olnud raam atute jaga?* m ise plaane koostanud küllalt täpselt ja olid m õned rühmad plaanist välja jätnud. Sam uti oli unustatud, et n ii m õndagi õpikut ei jätku ka kõigile diplomandidele.
Juba praegu on õige aeg selr leks, e t kõik kateedrid täpselt selgitaksid oma vajadused õpikute järele õpetatavates ainetes ja astuksid raamatukoguga kindlasse kontakti, et teda oleks võim alik aegsasti . komplekteerida kõige -puuduvaga. A inult nõnda saa??.e kindlustada häireteta Õppetöö sem estri kestel ja äsjasest veelgi tõhusama eksam isessiooni kevadel.R aam atukogu juh ata ja E. SAÄDRB
Talvise eksamisessiooni tulemused
PA R TEI ELU
Pidevalt juhtida agitatsioonitõödE hitusteaduskonna parteigrupp
on su h te lise ltv ä k ea rv u lin e . Tem asse kuulub se itse kom m unisti. P arteigrupi osatähtsus ja organ iseeriv m õju teaduskonna ü h iskondliku le e lu le ja tööle aga on erakordselt suur.
E riti se lgesti ilm neb see m õju va lija te k esk e l agitatsioonitöö läb iv iim ise l praeguses valim iskam paanias. Õ ppejõudude ja abipersonali h u lgast on teaduskonnas agitatsioon itöö le suunatud 25 agitaatorit. A gitbrigaadi juhtim ise l on 'parteigrupp saavutanud seda, e t rõhuv enam us agi- taatoreist m ee le ld i ja korralikult täidab om a ühiskond likku aukohust. N ii näit. ag itaator sm . Silde cm sagedane ja oodatud k ü la line va lija te keskel. Ta näitab suurt h oo lt ja le id lik k u st selles, e t tem a v estlu sed olek sid sisukad ja . kaasakiskuvad. K õik i oma v estlu si tä iendab ta diafilm ide dem onstreerim isega, m illek s ta om al a lgatu sel o n hankinud pro- jektsiooniaparaadi. P arim aid agitaatoreid on sam uti sm -d M eta M itt ja E lv i N urm et, o lle s n im estik e kontro llim ise va lija te poolt läb i v iin ud n e ile u saldatud m ajad es ennetähtaegselt.
P arteigrupi töös agitatsiooni juh tim isel ilm n eb aga k a o lu lis i puudusi. Grupp p o le suutnud kindlustada agitatsioon itöö tarvilik u k va lita tiiv se tasem e va lija te keskel, ü k sik u d agitaatorid , h agu n äit. sm -d R andvee, Tarm o ja A lek sejeva va id h arva kü lastav a d va lija id , e i pea nend ega tarv ilik k u kontakti, ja tu lem usena on nende töönäitajad ka palju h alvem ad te iste om adest.
K om som olibüroo teaduskonnas (sekr. sm . Tarkpea) nõrga lt abistab parteigruppi agitatsioonitöö teostam isel. E ksam isessioon i lõ
pus büroo suunas agitaatoreina tööle 10 komnoort, kuid neist te geliku lt töötab va id neli. K om som oli büroo ja eeskätt agitatsioo- nitöö eest vastu tav büroo liige sm. Pratka on seda rahulikult pealt vaadanud. K om noorte selline suhtum ine agitatsioonitöösse tuleb põhjalikult m uuta.
Ü ks põhilisi puudusi on ka su juva koostöö puudum ine teaduskonna. partgrupi ja a /ü organisatsiooni vahel. Teaduskonna a/ü büroo ei näita m ingit p idevat hoolt agitaatorite töö parandam iseks.
Parteigrupp peaaegu üldse ei kontrolli agitaatorite tööd jä — nagu õigesti tunnistab partgrupp- org sm. S ivad i —- see on suureks puuduseks partgrupi töös. Paha on ka see, e t o tsese lt va lija te keskel töötavate agitaatorite hu lgas pole näha ühtki kom m unisti.
V alim isteni on jäänud vaid vä he aega. A gitatsioon ENSV ülem nõukogu saadikukandidaatide poolt tu leb v iia p o liitiliselt kõrgem ale tasem ele, m uuta ta ta sisukam aks ja huvitavam aks ning kindlustada valijate sajaprotsendiline osavõtt valim istest.
Selleks tuleb p id evalt juhtida agitatsoonitööd. V. S O O S A A R
P la a n , m is jäi täitmataSm, Kaldmaa enesepiitsutusi
M õne päo v a ees t a lgas T PI-s ta a s õppetöö. N ag u ik k a esim estel p ä e v a del, v a h e ta ta k s e se m e s tr i ' a lgu ses m u lje id v e ed e tu d puhk u sest. K u id a s s iis m üüdus T P I ü liõ p ila s te p u h k u s? T u leb v ä l ja , e t ig aü k s tegeles se lleg a , m is p a r a ja s t i m eelde tu l i v õ i m iile v a s tu tu n d is h u v i, — lo e ti k i r ja n d u s t, s p o rd iti , k ü la s ta ti te a tre id j a k in o sid jn e . K u id se lg u b ka, e t T P I ü h isk o n d lik u d o rg an isa ts io o n id , e e sk ä tt kom som oli j a a/ii o rg a n isa ts ioon u n u s ta s id h o o litsed a ü liõ p ila s te ta lv ise v a h e a ja o rg an m eeritud v e e tm ise ees t; e r i t i a g a se lles osas, m is p u u tu b T a llin n a sse jä ä n u d ü liõ p ilas te sse .
T õsi, ei s a a öelda, e t see u n u s ta t i p ä r is e l t . 8. ja a n u a r i l to im us T P I fcorosomolikomxtee koosolek, kus v õ e t i v a s tu k o n k ree tn e ü r i tu s te p la a n õ p p ev ah ea ja k s . M is jä i a g a te g e m a ta — see o li p la a n i e llu v iim in e , p la a n is e t te n ä h tu d ü r i tu s e d v iid i lä b i h a lv a s ti o rg a n is e e r i tu l t v õ i jä id ho o p is tä i tm a ta .
N ii n ä g i p la a n e tte ra k e n d a d a T P I ü liõ p ila se d , e e sk ä tt a g a k o m m u n is tlik u d n o ored v a h e a ja l v a lim isk a m p a a n ia sse . See on kõrge ja a u s ta v ü le san n e T P I ü liõ p ila sk o n n a le . K om so m o lio rg an isa ts io o n ile o n a g a v a l i m isk a m p a a n ia su u re k s p o liitilisek s k o o lik s, m is an n ab h in n a n g u k ogu o rg a n isa ts io o n i tööle. K u id as a g a o rg a n ise e r is T P I kom som olikom itee se lle ü le san d e tä itm is t? A lles v iim a s te l p äev ad e l enne eksam isessioon i lõ p p u k o o s ta ti ju h e n d kom som oli g ru p io rg a n is a a to re ile , m ille jäi*gi t u l i o rg a n is e e r id a a g itb r ig a a d id šef- lu sa lu se s a g itp u n k tis T a llin n as j a a n d a ju h ise id ag ita ts io o n itö ö k s m u ja l n e ile ü liõ p ila s te le , kes la h k u s id T al-
„Polütehniku" kriitika jälgedes
M ehaanikateaduskonna õppejõud hakkavad õppima
M e h a a n ik a te a d u sk o n n a a /ü bü ro o om a kooso leku l 25. 01. 51, a . a ru ta s m eh a a n ik a te a d u sk o n n a õppejõudude õ h tu ü lik o o li v õ lg n ev u se k ü s im u s t. B üroo tu n n is ta s ,,P o lü te h n ik u s“ a v a ld a tu d k r i i t ik a õ igeks. S am al kooso leku l an d is sm . M e itre lu b a d u se k ev ad sem estr i v ä lte l so o r i ta d a n e li j a sm . E s op ko lm e k sa m it, õ p p e jõ u d T ippo, K roon , T ru u m ä g i, P a lu v e r , K a n a s a a r j a P u u se p p h ilje m an d sid k ir ja l ik u lu b ad u se , e t n ad lik v id e e
r iv a d om a võ lgnevuse õ h tu ü lik o o lis k e v a d se m e s tr i v ä lte l.
J , M EITRE, M ehaanikateaduskonna k. tn. t.
kom isjoni esim ees
A V A T A K SE UUS EINELAUD Cl i «õpilaste j a õppejõud ude parem a
teen indam ise huvides o tsu stas direktsioon avada einelaua Ira instituud i keem iahoones. M ajandusosakonna ju hataja le sm . Eesm aale on tehtud ülesandeks k iiresti asuda einelaua sisu stam isele .
E inelaud kavatsetakse avada 1. m ärtsil 1351 а. V , TERAS
lin n ast. S am al a ja l k a T P I am e tiü h in g u kom itee a lu s ta s tr ü k itu d b lan k e ttid e le v ita m is t ü liõ p ila s te
h u lgas , kes sõ its id m aale. O li a g a liig a h i l ja —- p a lju d ü liõ p ilased 'õ lid eksam id ju b a so o ritan u d j a ä r a sõ itnud, m in g it se lg itu stööd se lle ü r i tu s e tä h tsu se s t lä b i ei v iid u d . Selle tõ t tu s u u r o sa ü liõ p ila sk o n n as t j a p a lju d k om m unistlikud hotircd. ei sa a n u d tead ag i, m illise id ü lesandeid n e il t u leb tä i ta . M illega v ab an d av a d sm . G alin sk i kom som olikom itee liik m e n a ja sm . D okelin am etiü h in g u kom itee liikm ena seda, e t se lline k o llek tiiv , n ag u T P I ü liõp ilaskond , j ä i a g i ta t s i o on itööst kõz*vx ic kdüe n ä d a la se õ p p e v ah ea ja keste l к gi n im e ta tu d sm-d o lid v a s tu ta v a d se lle ü lesande tä itm ise eest?
E r i t i s u u r t tähelepanu ta lv ise l õp p ev ah ea ja l o leksid p id an u d T P I ü h isk o n d lik u d o rg an isa ts io o n id o su tam a sp o rtlik e le ü r itu s te le , a rv e s ta des jä rg m ise sem estri a lguses a lg a v a t ta lisp a r tä k ia a d i. T P I kom som olikom itee v a h e a ja ü r i tu s te p la a n is o lid e tte n ä h tu d su u sa treen iu g u d M u s ta m äel, u isu tam ise ku rsu sed , v õ rk p a lli- tu r n i i r teaduskondade v ah e l, su u s а - päev A egv iidus, a g itb r ig a a d i sa a tm i- ne s u u s a la a g r is t kolhoosi jne. K a see p laan jä i p laan ik s . K om som olikom i- tee liig e sm . Tam m, kes p id i v a s tu tam a nende ü r i tu s te o rg an iseerim ise eest, tegeles ek sam iteg a j a „ u n u s tas “ o ma üh iskond likud kohustused . S u usabaas M ustam äel se isis p äev ad e k au p a K asutam ata. U isu ta im sk u rsu - sed jä id tä ie s t i o rg a n is e e r im a ta /s a m uti suusap äev A egviidus, k u h u sõ itis „k o llek tiiv se lt11 a in u lt ü k s in im ene; a g itb r ig a a d i sa a tm in e k o lhoosidesse j ä i a in u lt ju tu k s .
K u ltim rm a ss ilis te s l ü r i tu s te s t o li e tte n ä h tu d ü h isk ü la s tu s D ra a m a te a tr is s e ja k in o festiv a lile k in o te a tr is „ P io n ee r11. K a need ü r itu s e d jä id a i n u lt k u u lu tu s te k s am e tiü h in g u ta h v lil. T e a tr ip ile tite m ü ü g i u sa ld a s kom som olikom itee liige sm . K u lb a s am e tiü h in g u k u ltu u rk o m is jo n ile , j ä t tes ig a su g u se m uu o rg an iseerim istö ö teg em ata . A/ii k u ltu u rk o m is jo n (sm. Ja la k a s ) a g a kan d is te a tr ip ile te id ta sk u s ja ta g a s ta s need te a tr i le kak s p äev a enne e tendust, p õ h jendades se d a se llega, e t noid ei sa a n u d m ü ü a . K in o le sü v a li aga k ü la s ta s id a in u lt ü k sik u d , kes se llest ju h u s lik u lt tead a sa id .
On selge, e t T P I kom som olikom itee
S P O R T
SUUSAL AAGER AEGVIIDU-NELIJ ARVEL
TPI ü liõp ilaste l-sporilaste l avanes võim alus vaeta oma ta lv in e õppe- vaheaeg A egvfidu-N elfjärvel. Laager A egviidu-N elijärvel oti m õeldud peam iselt su usatajatele treen inguks enne ENSV esivõ istlu si, A ga kuna osa su usatajaid sõ itis osa võtm a Otepääl to im uvatest siaiom i ja k iir la skum ise es ivõ istlu siest, s iis avanes ka m õningail k ergejõustik lastel võim alus kasu liku lt veeta oma puhkeaeg.
„Laager tä itis tä ie sti om a otstarbe: koik võim alused p ingsaks treeninguks olid olem as. L aagris v iib im ise ajal sa id suusatajad palju väärtu slikke kogem usi n ii suusatam istehnfka kui ka võ istluste a la l. Van. õp, Lan- nus, kes h ilju ti v iib is ü le liid u lise l treenerite kogunem isel, tu tvu stas NSVL parem ate suusatajate s t ii l i . ENSV paremaid suusatajaid A . Ilves ju tu stas oma vSistluskogem us- test.
Laagri lõpul läb iviidud võ istlused näitasid , et TPI suusatajad on tdb- U*. võistlusvorm is. R ahule ei saa jääda aga kergejõustik lastega. Osa süüd on siin siisk i näit. se lles, e t jooksurada o li halvasti m ärgitud.
Ka laagrisv iib ivad TPI u isu tajad said väärtuslikke kogem usi. N eil o li võim alus jä lg ida ENSV parim aid kiiru isu tajaid treeningul ja v õ istlustel.
Ka treeningust vaba aeg o li hästi sisustatud: õhtuti kuulasim e ettekandeid eelseisvate ülem nõukogu v a lim iste teem adel, suusatam ise teh n ikast jne. K ollek tiiv i üh isel a lg a tu se l andsim e välja ka se inalehe „TPI su iiskur” .
Üliõp. L. RAHUMÄGI
oii ä ä rm ise lt lo h a k a lt j a v a s tu tu s tu n d e tu lt su h tu n u d om a ü le san n e te tä itm isse , m ille ta g a jä r je l on jä ä n u d lä b i v iim a ta te rv e r id a tä h ts a id jä h u v ita v a id m a ssilis i . ü r i tu s i . S e llin e tö ö stiil — j ä t t a om a p la a n id p a b e r ile ■— ei kõ lba kom som olio rgan isä t- sioonüe . J u h t iv a i l se lts im eeste l T P I kom som oli j a a m e tiü h in g u k o m itees tuleb te h a se lle s t v a s ta v a d jä r e ld u sed j a k o h u se tu n d lik u lt t ä i t a n e ile u sa ld a tu d ü lesanded .
E. KALDM AA
TPI üliõpilased LeningradisLõpetanud edukalt talvise eksamisessiooni lahkus 24. jaanuaril grupp
TPI üliõpilasi järjekordsete ekskursioonile kangetaslinna Leningradi. Seekord võttis ekskursioonist osa 10 üliõpilast.
Juba Balti vaksali platuormÜ tegime esimese tutvuse Leningradi üliõpilastega. Ekskursante tulid vastu võtma Leningradi Laevaehitusins- tituudi kolm üliõpilast, kes juhaiasidki tallinlasi oma instituudi ühiselamusse.
Tutvumist Leningradi vaäiamisväärtustega algasime S. M. Kirovi muuseumist Muuseum asub majas, kus toimus 1917. a. aprillis VII bot- sevike korw.erents. Selle maja rõdult esines Lenin rahvale, kutsudes teda ülestõusule.
Suurt kunstilist naudingut pakkus maailma ühe suurema muuseumi — Ermitaazi külastamine. : .
Riiklikus Vene muuseumis tutvusime vene suurmeistrite töödega: šiškini, Repini jt. maalidega.
Petropavtovski kindluse külastamisel avanes meile võimalus näha ruume, kus otid vangis esimesed vene revolutsionäärid dekabristid.
Mitmel rLeningradi üliõpilaste koosviibimisel tutvusime lähemalt kohalike üliõpilastega. Leningradi ühes instituudis õpivad koos venelased, eestlased, ukrainlased, poolakad, grusiinlased, korealased ja paljud teised, ■— see on. tõeline stalinliku rahvaste sõpruse kehastus,
Lenigradist lahkumisel jäid meile suurest linnast ja tema külalislahkest ning töökast rahvast parimad muljed.
Nii meie, TPI üliõpilaste, kui ka Leningradi üliõpilaste viimane soov oli: «Jällenägemiseni, seltsimehed, ja mitte ainult Leningradis, vaid ka Tallinnast» • -
LENINGRADI TEAD U SETEM PLIS
M eie in stituu t on se lle st kahjuks jäänud kõrvale. V õib-olla oleks ka m eil m idagi võim alik se l a la l korda saata.
K aua ja huviga jä lg isid m eie ekskursiooni liikm ed L P I-s välja
üliõpilaste teaduslike ühingute tööga. Siin oli m eil õppida n ii m itm eidki huvitavaid asju. Kõigepealt, m is torkas silm a paljudes instituutides, oli see, e t tegelikku juhtivat osa etendavad
. Ä sjalõppenud ta lvevah ea ja l korr a ld a s T PI d irek tsioon ÜTQ 'ak tiiv ile ek skursioon i Leningradi. ^Ekskursiooni ü lesan d ek s o li tu t- V uda L eningradi m õn ingate kõrgem ate õppeasu tu ste , nagu P o- lü teh n ilise Institu udi, E lektrotehn ika Instituudi, K eem iliS -teh- n oloog ia institu ud i, In sen er-eh i- tusinstitu ud i ja M äeinstituudi
.ü liõpilaste tead u slik e ühingute lö ö g a , se lle sisu ja organiseerim isega. -
V iib isim e L en in grad is v iis päev a . ..Raske on lü h id a lt ja selgelt “kirja .pätina k õ ik i n e id . m uljeid ja kogem usi, m ida sa im e L ehini lin n a in stitu u tides — _ m eie 'maa ü h e s , suurim as teadusetem plite lin n as. See, m is jä ttis m eile sü gavaim a m u lje — er iti L P l-s oli la iau latu slik tead u slik uurim is
t ö ö kõik ides tehnikaharudes. M eile tu tvu sta ti in stitu u tid e laboratoorium e. T eadlased , kellede n im ed on tuntud ü le k ogu suure N õukogudem aa ja k es on palju an d n u d nõukogude teaduse tõstm isek s m aailm a eesrindlikem aks tead u sek s, ju tu s ta s id . m eile va im u sta tu lt en d i ja om a õpilaste ‘saavutustest, tu tvu stasid m eile k äim asolevaid la iau latuslikke uurim usi.
L aboratoorium id e i olnud vä-J
heaj a i sugugi tühj ad. Ikkagi võis s iin -sea l le id a ü liõp ilasi, k es k asutasid õppevaheaega om a tead u slik e uurim iste teostam iseks. K õikjal torkas silm a õppejõudude soe suhtum ine ü liõp ilaste tea duslikku uurim istöösse. M eie elektrikutel e i unune iia lg i kohtum ine N õukogudem aa e lek trotehn ika kooli rajaja, L P I silm apaistvaim a tead lase prof, Satele- niga. Too, aastatelt vana, ent hingelt noor kuulus teadlane on tohutu lt palju teinud ü liõp ilaste teadusliku töö organiseerim iseks ja seda peam iselt noorem ate kursuste üliõpilaste osas. Ju hatades ü ld ise elektrotehnika kateed rit, andis prof. Satelen juba 1903.-ndast aastast tem a juhendam isel töötava rin g i käsutusse eri laboratoorium i; ta leiab h u vipakkuvaid elektrotehnika-äla- seid probleem e k õ ik id e teaduskondade ü liõpilastele. Sam al ajal juhatab prof. Šatelen instituudis m oodustatud sta lin like sUurehi- tište teadusliku abistam ise kom isjoni. K a seda küsim ust e i ole Leningradi instituu d id unustanud. L PI suurtes laboratoorium ides . toim uvad ulatuslikud uurim used sta lin lik e suurebitiste rajam isega seoses o levate prob- lem ide lahendam iseks.
T PI ü liõ p ila s i L en in g ra d i P o lü te h n ilise I n s t i tu u d i p ea h o o n e ees
pandud näitust „Instituut lo o m ingulises koostöös tehastega”. S elle le küsim usele osutatakse instituudis suurt tähelepanu. On ju len ingradlaste algatus se lle laadse koostöö m assiline organiseerim ine. Loom inguline koostöö e i ole üksnes teaduslike töötajate asi. S ellest võtavad osa n ii instituudi juhtkond, partei- ja kom som oliorganisatsioonid ning ü liõp ilaste teadusilik ühing. Elektrotehnlkainstituudis on loom ingulise koostöö organiseerim iseks m oodustatud erikom isjonid teaduskondades. Ka m e il: tu leks se lle le küsim usele pühendada suurem at tähelepanu.
M eie otseseks ülesandeks o li tutvuda Leningradi, insituutide
ü T ü täos Õppejõud. Seda just nim elt töö sisulisest küljest.Teaduslike ringide tem aatika koostamine, väljajagam ine ja
selle täitm ise kontrollim ine to imub seal ringide juhendajate — õppejõudude poolt. Sam uti to imub konverentside /organiseerim ine ja ettevalm istam ine e tte kannete osas õppejõudude ju h tir m isel ja aktiivsel osavõtul. Te?- m aatika püütakse a lati va lid a nii, et see oleks tihedalt seotud k ateedrite elu liste vajadustega. T eisest kü ljest aga antakse V kursuse ü liõpilastele ja : d ip lom andidele sageli m itm esuguseid väikese ulatusega töid teostam iseks loom ingulise koostöö a lu sel. P aljud üliõpilased töötavad lep ingu a lusel kateedrite juures, abistades kateedreid nende tea duslike uurim iste teotam isel L PI-s on organiseeritud brigaad, m illine töötas K arl M arxi n im elises tehases. S elle l brigaadil, m is o li organiseeritud koos in stituudi kom som olikom iteega, o li ülesandeks korraldada n oortööliste ratsionaliseerim isettepanekute tehnilist v iim istlem ist ning ühtlasi käitise kom som oliorganisatsiooni töö ab istam ist .tsehhides: Selles suunas tu lebk a m eie Ü TÜ -й ja ELK NÜ k o m iteel suurendada om a p ingu tu si. S ilm a torkas ka a sjao lu ,. e t L P I-s ja ka teistes in stituu tides on Ü T Ü liikm ete arv tu n d u valt suurem kui meil.
Muidugi, tutvudes ' ' Ü T Ü -d e tööga nägim e neis ka vigu. P a ljud neist vigadest on ka m e ie Ü T Ü töös. Ü hiselt arutades e s inevaid puudusi, leidsim e m itm eidki uusi teid oma töö ed asiseks organiseerim iseks. P ü ü am e eeloleval sem estril organiseerida om a tööd nii, e t võ ik sim e õigustatult osa võtta k ev a d el L eningradi linna üliõpilastel- teaduslike- tööde ü levaatusest päh- j ude heade töödega n ing m itte jääda viim asele kohale.
Ü liõp . O , T E R N Q
К сведению профессоров, доцентов и преподавателейОткрыта дополнительная подписка
. на ежемесячный журнал
«Вестник высшей школы»(орган Министерства высшего образования)
Подписка принимается во всех отделениях Союзпечати и в библиотеке ТПИ
Подписная цена: на йод — 72 руб. на 6 мес. — 3 6 руб.
МВ-01034 Trükikoda „Ühiselu*. Tallinn, Pikk 42 Üksiknumbri hind 20 kop Vastutav toimetaja G. OSEROV Tellimise nr. 447