Einike Pilli, PhDTartu Ülikool

Koolituse lõpuks osalejad Oskavad kirjutada õpiväljundeid koolituse

kavale, lähtudes täiskasvanud õppija eripärast ja õppijate vajadustest

Teavad tõhusa õppimise tunnuseid ning oskavad neid koolituste kavandamisel rakendada

Seostavad koolituskava erinevaid osasid omavahel loogiliseks tervikuks

Tunnevad konstruktiivse sidususe kavandamise printsiipi ja analüüsivad selle põhjal koolitusi

Kuidas täiskasvanud õpivad ja millal on tegu tõhusa õppimisega? Kuidas saada teada õppijate vajadusi ja neile atraktiivsel viisil koolitust ehitada?

Mis on konstruktiivne sidusus? Kuidas täiskasvanuid hinnata?

Koolituse õppekava koostamine Tagasiside koolituse õppekavadele.

Koolituse kokkuvõte

Koolitus on läbitud ja õpiväljundid on omandatud, kui osaleja

on osalenud vähemalt 6 koolituspäeva tundi 8st ja

on koostanud ühe koolituskava, mis vastab hindamiskriteeriumidele

1. Tööturu olukorra ja majandussituatsiooni parandamisele kaasaaitamine täiskasvanute koolituse kaudu

2. Haridussüsteemi avatumaks muutmine täiskasvanud õppijatele tasemeõppe pakkumisel

3. Mitteformaalse õppe võimaldamine täiskasvanute konkurentsivõime tõstmiseks ning loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamiseks

4. Koolituse kvaliteedi ja paindlikkuse tagamine, teadlikkuse tõstmine

5. Täiskasvanuhariduse juhtimine osapooli kaasavalt ja efektiivselt

Tööalase ja elukestva õppe võtmepädevuste koolituste finantseerimine vabahariduslikes koolituskeskustes

Täiskasvanud elanikkonna õppimisoskuse (elukestva õppe võtmepädevus) parandamine

Täiskasvanute mitteformaalset koolitust pakkuvate erakoolitusasutuste tegevuse kvaliteedi tagamine

Mitteformaalsete koolituste õppekavade arendus…riiklikku rahastust saavates vabahariduslikes koolituskeskustes

Ühtsete nõuete kehtestamine täiskasvanute mitteformaalse õppe lõpudokumentidele

Koolitajate koolituse läbiviimise finantseerimine

Emakeeleoskus Võõrkeelteoskus Matemaatikapädevus ning teadmised

teaduse ning tehnoloogia alustest Infotehnoloogiline pädevus Õppimisoskus Sotsiaalne- ja kodanikupädevus Algatusvõime ja ettevõtlikkus Kultuuriteadlikkus ja -pädevus

Üksikisiku: tema majanduslikku ja üldse eluga toimetulekut, enesearengut, ümbritseva ja enda paremat mõistmist;

Aga kas ainult? Elukestval õppimisel on ka tugev

ühiskondlik aspekt, seda nii üksikisikute elukvaliteedi paranemise kui demokraatlike protsesside arengu kaudu.

Mõelge ühele õppimis- või õpetamiskogemusele, mida iseloomustab erakordne kordaminek. Mis oli selles erilist?

Milliste koolituste korraldamist peate enda edulooks? Millega seda põhjendate?

Ollakse rahulolematu olemasoleva mõistmisega

“Kohtutakse” uue mõistetava lähenemisega Uus lähenemisviis on ühtlasi meeldiv Uus arusaam pakub lahendust elus esile

kerkivate probleemide mõistmisel ja lahendamisel

1) õppimist motiveerivaks jõuks on vastuolukogemus õppija enesemõistmise ja tema elukeskkonna vahel;

2) õppides leiavad aset muutused ajurakkude vahelistes seostes;

3) õppimine toob kaasa vähem või rohkem püsiva muutuse inimeses: teadmistes, käitumises, väärtushinnangutes ja maailmapildis.

Ei ole teadasaamine, mida teised juba teavad, vaid oma probleemide lahendamine oma eesmärkide teenistuses, küsides, mõeldes ja katsetades, kuni lahendus muutub osaks meie elust.

Charles Handy

õppimine pole mehaaniline tegevus, vaid aktiivne tähenduseloomise protsess

õppimise tõhusust mõjutavad eelteadmised

õppimise eelduseks on õppija aktiivsus eduka õppimisega käivad kaasas teooria

ja praktika lõimumine, mõtlemise nähtavaks ja kuuldavaks tegemine, skeemide kasutamine, seoste loomine erinevate valdkondade vahel.

Õppijate eesmärgid, ootused ja lootused, tema suundumine õppimisele

Õppijate individuaalsed erinevused Õpioskused Õpikeskkond ja teised õppijad Õpetaja isik ja õpetamisoskused Teema

Info üleküllus ja lisandumine inimese aju töömahu samaks jäädes

Infoallikate paljusus ja info süsteemitus ja korrastamatus – kuidas muuta informatsioon teadmiseks ja ekspertiisiks

Üksikdistsipliinid ja –kontseptsioonid võrgustikuna töötava mõistuse tarvis

Info väga kiire muutumine – kuidas leida keskseid nn 21.sajandi teemasid ja õpetada tundmatut

Tõe ja väärtuste polariseerumine maailmas, kus on järjest enam valikuid

Valdkonnaspetsiifiline mõtlemisviis Sünteesiv mõtteviis Loovus Teistsuguste tunnustamine Vastutav eluhoiak keskkonna,

ühiskonna ja oma lähedaste eest

Võrdle elukestva õppe võtmepädevustega

kogemustega õppija, ta toob õppeprotsessi kaasa oma kogemused ja analüüsib õpitavat nende valgel

pragmaatiline õppija, ta on huvitatud õpitu kasutamisest

rollidega seotud õppija, ta õpimotivatsioon on seotud sotsiaalsete rollidega, mida ta täidab

sotsiaalne õppija, ta õpib teistelt õppijatelt ja peab oluliseks kaasõppijaid

ennastjuhtiv õppija, ta tahab teha ise nii õppimise sisu kui vormi puudutavaid otsuseid

probleemist lähtuv õppija, teda motiveerib küsimus rohkem kui vastus

Mõtle erinevatele motiividele, mis toovad inimesi õppima.

Mõtle võimalikele takistustele, mille tõttu võidakse jätta õppima tulemata või katkestatakse õppimine.

Mõtle, mis motiveerib ja takistab täiskasvanut õppeprotsessi käigus – kui ta on kohal.

Kuulamise ja kuulmisega seotud müra võib tuleneda õppejõu sõnavara mittemõistmisest, tema segasest hääldusest või kiirest kõnetempost, halvast kuuldavusest ning muudest häirivatest teguritest.

Nägemisega seotud müra tuleneb kas loetamatust kirjast lüümikutel või tahvlil, liiga kiirest esitusest (õppijad ei jõua kirjutada), ebaselgetest õppematerjalidest või muudest visuaalsetest ärritajatest.

Loogikamüra tekib, kui esitatakse mitterelevantset informatsiooni, õpetatav ei ole loogilises järjestuses, oluline ei eristu ebaolulisest või kasutatakse liiga palju õppijatele mõistetamatut informatsiooni.

Milline täienduskoolituse õppekava toetab edukat õppimist?

Mida tuleks vältida, sest see tekitab “müra”?

Peab väljendama koolituse sisu võimalikult täpselt, olema nii informatiivne kui võimalik, viidates ka sisu käsitlemise sügavusele.

Pealkirjas lubatu peab olema võimalik etteantud ajaga saavutada

Võiks olla probleemikeskne või muul viisil täiskasvanud õppijatele atraktiivne

Palun tehke ettepanekuid parandusteks

Õppijale orienteeritus Tulemusele orienteeritus Hinnatavus Baastasemel kirjeldus Arusaadavus (potentsiaalsele) õppijale,

atraktiivsus Saavutatavus (aeg vs. töömaht) Sobivus täiskasvanud õppijale

Õpiväljundid aitavad täpsustada koolituse pealkirja ja lähenemisviisi

• MIDA TEEB? Näit. „teab“, „oskab“,“analüüsib”, “rakendab”,

analüüsib”

• TEEB MIDA?Näit. “tunneb olulisemaid lähenemisviise”, “kirjeldab

arengutendentse” “rakendab teooriaid”

• KUIDAS? KUI PALJU? MIL MÄÄRAL? Näit. „suudab iseseisvalt“, „hindab kriitiliselt“

• KUS? KELLENA? Näit. “analüüsib oma arengut õpetajana”, “arvestab

tööprotsessis”

…on olemas juhul, kui täienduskoolituse õppekava õpiväljundid sobivad

Õppijate (tööandjate?, rahastajate?) eelteadmiste ja ootustega,

Õppe sisu (sügavuse), metoodika ja hindamisega

Õppimiseks kasutada oleva aja- jm ressurssidega

ehkKus õppekava kõik osad kokku moodustavad

tähendusrikka terviku.

Kuidas leida tasakaalu Uue info andmise ja õpitu seostamise-

rakendamise vahel Iseseisva ja rühmas tehtava vahel Auditoorse ja iseseisva töö vahel

Aktiviseerivad õppijate eelteadmised Võimaldavad õppijatel aktiivselt teadmust

luua Aitavad seostada teooriat ja praktikat Muudab õpitu nähtavaks ja kuuldavaks Toetavad täiskasvanud õppija omadusi ja

arendavad võtmepädevusi Annavad võimaluse anda tagasisidet Võimaldavad õppijatel jälgida ja analüüsida

oma õppimist

29

Õpiväljundiverb annab vihje õppemeetodite valikuks

Õpiväljundiverb annab vihje ka hindamismeetodite valikuks

Õppe- ja hindamismeetodid peavad omavahel olema sidusad ning sobima ka aine sisuga

Milliseid hindamismeetodeid te teate? Millised neist sobivad teie koolituste

hindamiseks? Kuidas hinnata võtmepädevusi?

Õpiväljundite omandamine on tõendatud, kui koolituse jooksul on osalejad nende omandamist mingi hindamismeetodi kaudu demonstreerinud

Hindamismeetod peab hästi kokku sobima õpiväljunditega ehk hindama nende omandatust

Hindamiskriteeriumid on abiks nii osalejale kui hindajale

Hindamisel on soovitav kasutada konstruktiivset tagasisidet, mitte hinnet

Õppekava järgib täiskasvanud õppija eduka õppimise põhimõtteid

Õppekava pealkiri ja sisu on kooskõlas Õppekava õpiväljundid on sõnastatud

vastavalt õpiväljundite sõnastamise reeglitele

Õppekava on konstruktiivselt sidus, lisaks õpiväljunditele on kirjeldatud ka hindamine, õppemetoodika ja õppesisu