VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA
description
Transcript of VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA
VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAAHelve HuntPõllumajandusministeerium/ maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist
12.05.2014
Teemad• Põllumajanduslik maakasutus• Põllumajandusmaa väärtus, boniteet• Väärtusliku põllumajandusmaa mudel
Põllumajanduslik maakasutus
ÜldpiltAasta Põllumajandusmaa
kirjeldusPõllumajandusmaa pindala
(ha)1922 Põllu-aiamaa, heina- ja
karjamaa2 820 865
1925 Sama 2 641 9381929 Sama 2 651 8711939 Sama 2 753 483
1939 ilma kontrolljoone taga olevate valdadeta
Sama 2 412 213Kontrolljoone taha jäi
341 270 ha1993 Põllumaa, viljapuu- ja
marjaaiad, looduslik rohumaa
1 367 957
2003 Põllumassiivide deklareerimine
1 215 127
KOKKU sh ÜPT
sh PLK
2004 ÜPT ja PLK taotlemine 826 172 818 687
15 501
2010 Sama 904 536 881 035
23 500
2013 Sama 954 353 924 525
26 832
01.03.2014 Haritav maa ja looduslik rohumaa MAAKATASTRIS
1 248 853
Põllumajandusmaa ja metsamaa pindala muutused
1922 1939 1993 2004 20130
0.5
1
1.5
2
2.5
3
0.9
1.47
1.94
2.26 2.23
2.82
2.41
1.37
1.121.24
0.830.95
1.33
MetsamaaPõlluma-jandusmaa maakatastri andmetelPõllumajan-dusmaa ETAK andmetelPRIA toe-tusalune pind
Milj
onit
ha
Kasutuses oleva põllumajandusmaa
Pikaajaline tagasivaade Lähiajalugu
13 s
ajan
d*18
85-8
819
1319
3919
5019
7519
9020
13
0500,000
1,000,0001,500,0002,000,0002,500,0003,000,000
2,74
4,00
0
951,
447
1993
2001
2003
2005
2007
2010
2020
0
500,000
1,000,000
1,500,000
2,000,000
2,500,000
3,000,000
1,36
8,00
0
871,
213
795,
640
828,
926
906,
833
940,
930
1,00
0,00
0
Kasutatav põllumajandusmaa
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120
200000
400000
600000
800000
1000000
120000079
2409
8823
22
8985
32
9147
29
9064
58
9317
76
9488
26
9459
92
9559
16
5193
48
5918
21
5591
05
5993
49
5977
91
5964
13
6450
67
6323
99
6204
83
2362
77
2309
74
1936
20
2157
04
1965
49
1953
81
1872
62
1628
12
1915
29
Kokku kasutatav põllumajandusmaa PõllumaaLooduslik (püsi)rohumaa
Põllumassiivide pindalaline osakaal lähtuvalt massiivide
suurusestJä
rvam
aa
Lään
emaa
Jõge
vam
aa
Tart
umaa
Har
jum
aa
Pärn
umaa
Rapl
amaa
Vilja
ndim
aa
Ida-
Viru
maa
Põlv
amaa
Valg
amaa
L-Vi
rum
aa
Võru
maa
Hiiu
maa
Saar
emaa
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Alla 1 ha 1-5 ha 5-10 ha Üle 10 ha
Osa
kaal
Erineva suurusega tootjate maakasutuse struktuur
< 10 ha (8547)
< 50 ha (14 229)
>50 ha (2883) >1000 ha (137)
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100%
22,50082,057
166,88133,648
7,923 51,654
562,169 191,544
Poollooduslikud kooslused Looduslik rohumaaMustkesa Pikaajaline rohumaaPõllukultuurid Püsikultuurid
Euroopa riikide rendimaade ja järelmaksuga maade osatähtsus kogu põllumajandusmaast
(2009)
Kasutatava põllumajandusmaa visioon aastani 2020
200
200
200
200
200
200
201
201
201
201
201
201
201
201
201
201
202
0100,000200,000300,000400,000500,000600,000700,000800,000900,000
1,000,000
0100,000200,000300,000400,000500,000600,000700,000800,000900,0001,000,000
519,348 620,483 681,000
236,277191,529
207,00021,954137,096
14,830 6,808 8,750
Viljapuu- ja marjaaiadPõllumajandustootmises mittekasutatav maa (niidetav)Looduslik (püsi)rohumaaPõllumaa
Prognoos
Põllumajandusmaa väärtus, boniteet
Boniteet (1)Maa viljakuse hindamisel kasutatakse Eestis boniteedi (ld bonitas headus) 100 hindepunktilist skaalatMulla boniteetnäitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis Maa boniteet on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest (mullastiku kirjusus, reljeef, kõlviku suurus, kivisus jne), mis võivad mõjutada põllukultuuride kasvatamistMulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde tegemist ja see määratakse kindlaks nende maade puhul, mis vajavad kuivendamist, lupjamist, kivikoristust jms
Boniteet (2)• Olemasolevad boniteediandmed on
ebaühtlase väärtusega, need ei ole määratletud kõikide maa-alade suhtes ning ei ole seetõttu avalikult kasutatavad
• Käesoleval ajal tegeleb boniteediandmete täpsustamisega Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire büroo koostöös Eesti Maaülikooli mullateadlastega
• Lähtuvalt töö tulemustest selgub, kas väärtusliku põllumajandusmaa määratlemisel võetakse aluseks mulla boniteet või perspektiivboniteet
Maa viljakus (1)Jä
rvam
aa
Jõge
vam
aa
Lään
e-Vi
rum
aa
Tart
umaa
Vilja
ndim
aa
Valg
amaa
Rapl
amaa
Põlv
amaa
Har
jum
aa
Võru
maa
Ida-
Viru
maa
Saar
emaa
Lään
emaa
Pärn
umaa
Hiiu
maa
0.010.020.030.040.050.0 45.6
39.6 36.231.0
Kaalutud keskmine boniteet maakondades
Maa viljakus (2)
Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus
Väärtusliku põllumajandusmaa
mudel
Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (1)
Viimase kümne aastaga on suurenenud elamumaa pind 50 500 ha-lt 80 000 ha-ni ehk ca 30 000 ha võrra, sellest omakorda rohkem kui ühe kolmandiku moodustab Harju-, Tartu- ja Pärnumaa elamumaa suurenemine (kokku 12 000 ha)
Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (2)
Autor: P.PenuSadu hektareid väärtuslikku põllumaad on alatiseks kasutusest välja läinud teedeehituse käigus. Näiteks Mäo ümbersõidu rajamise tulemusena vähenes kõrge boniteediga põllumaa pind 176 ha võrra.
Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (3)
• Euroopa Komisjon on ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas märkinud, et maakasutust ja mulda kaitsvate meetmete rakendamine peab olema riikidele kohustuslik või vähemalt peaks nende alus olema laia toetuse ja selgete eesmärkidega poliitiline strateegia
• Niisugune poliitiline strateegia nõuab kõigi, mitte ainult ruumilise planeerimise ja keskkonnakaitsega tegelevate asjaomaste valitsusasutuste täielikku pühendumist
Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (4) • Väärtuslike põllumajandusmaade
määratlemise osas puudub ühine arusaam• 18. juulil 2013 algatas VV uute
maakonnaplaneeringute koostamise, mille käigus tuleb muu hulgas määratleda väärtuslikud põllumajandusmaad
• Riigikogu menetluses on uue planeerimisseaduse eelnõu. Selle kohaselt on kõikidele planeeringuetappidele kohandatud väärtusliku põllumajandusmaa määratlemist ja selle säilimist või kaitse- ja kasutustingimuste seadmist käsitlevad ülesanded
Väärtusliku põllumajandusmaa õiguslikud alused• Peatükk maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduseso Mõisteo Kasutamise nõudedo Siht- või kasutusotstarbe muutmise loa
menetlemineo Andmekogu ehk väärtusliku
põllumajandusmaa kaarto Riiklik järelevalve ja vastutus
Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (1)
• Mõiste aluseks võetakse mulla tootlikkuse hindepunkt (boniteet), lähtudes kas maa viljakustsoonide määratlemisel aluseks võetud boniteedist või perspektiivboniteedist
• Väärtuslikuks loetakse põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet (või perspektiivboniteet) on võrdne või suurem Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille muldade kaalutud keskmine boniteet on Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik põllumajandusmaa maa-ala, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna muldade kaalutud keskmisest boniteedist.
Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (2)• Lisaks boniteedile arvestatakse
põllumajandusmaa väärtuslikkuse hindamisel maaparandussüsteemide ja nende seisundiga
• Väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi
• Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üld- või detailplaneeringuga määrata ka muid põllumajanduslikke maid
• Väärtuslikku põllumajandusmaad kajastav informatsioon on väärtusliku põllumajandusmaa kaardil
Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise nõuded• Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse
üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks• Põhjendatud vajadusel võib väärtuslikku
põllumajandusmaad kümne aasta jooksul üks kord kuni üheks kalendriaastaks kasutusest välja jätta või kasutada muul kasutusotstarbel. Sellest tuleb teavitada Põllumajandusametit.
• Seadusega määratud väärtusliku põllumajandusmaa siht- või kasutusotstarvet tohib muuta üksnes põllumajandusministri loal
• Riiklikku järelevalvet ja väärtegude kohtuvälist menetlemist teostab Põllumajandusamet
Väärtusliku põllumajandusmaa kaart• Väärtusliku põllumajandusmaa kaart
vormistatakse mullastikukaardi alamkihina
• Kaardi koostamine on Põllumajandusuuringute Keskuses töös ja peab saama valmis selle aasta lõpuks
Aitäh!Helve [email protected]