Kätte on jõudmas aasta pimedaim aeg – vanad eestlased kutsusid seda hingedea-jaks. Tänapäeva linnastunud inimene ei ela enam sageli aataringi jälgides, ometi tajub temagi vajadust läheduse ja lähe-daste järele. Lugegem 8.s klassi õpilase Katarina Valtini lugu Väikesest Printsist ja mõelgem selle üle, mis on küll silmale

nähtamatu, ent ometi nii tähtis. Hoidkem üksteist!

Järgmisel päeval jõudis Väike Prints ühele hiiglaslikule planeedile, kus asus

üks suur maja, mille hoov oli täis kalleid autosid. Väike Prints koputas uksele, lootes eest leida majatäie rah-vast. Uksele tuli vastu üks ainus mees. Väike Prints küsis hämmeldunult:

“Kas sa elad siin üksi?” Mees vastas: “Jah, elan küll.” “Aga milleks sulle siis nii suur maja?” “Olen hirmsasti tööd rabanud ja nüüd

on mul palju raha. Saan osta, mida tahan.”

Väikese Printsi pilk peatus autodel. “Ja kõik need autod? Kas sa sõidad

mitme autoga korraga?” “Ei, ei sõida, aga kõik näevad, kui rikas ma olen, kui mul on mitu väga

kallist autot.” Väike Prints oli temas väga pettunud. “Ja tema nimetab seda rikkuseks, ise

elab ihuüksi oma suures majas.”

Täna lehes:Uus õppeaasta, uued õpetajad

Pilguheit õpetajate päeva tähistamisse

I veerand sõnas ja pildis

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

KUIDAS ME KIRJUTASIME REPORTAAŽE ...

On reede varahommik. Tegemist on esimese veerandi viimase päevaga. Kõik õpilased on valgete pluusidega. Panen oma mantli kappi ja liigun aeglaselt eesti

keele klassi poole. Õpetajat ei ole veel koolis.

Paar klassiõde korrastavad peeglite ees oma

soenguid. Mõne hetke pärast tuleb kohale ka

õpetaja. Suundume tema järel klassi.

Varsti hakkab tund. Kõigepealt esitlevad kaks

viimast õpilast loetud elulooraamatuid.

Tutvustused on huvitavad, nii et kõik

plaksutavad. Seejärel ütleb õpetaja, et me

hakkame reportaaže kirjutama. Klass läheb

paanikasse. Kaks õpilast kiirustavad klassist

välja. Kõik on natuke pettunud – ikkagi ju viimane

koolipäev. Nüüd saan aru, et põgenenud

õpilased käisid kapist oma vihikuid toomas.

Õpetaja seletab meile, kuidas kirjutada re-

portaaži. Ta loeb meile ette näite I lennu poolt

Uuel veerandil me enam vaid ei loe lumesõjast, vaid naudime talvist ilma juba ise õues.

korraldatud lumesõjast klassiruumis. Nüüd tuleb

meil millestki kirjutada. Kõik nõustuvad ühtäkki,

et sel veerandil pole midagi põnevat juhtunud.

Pea on tühi. Mina otsustan kirjutada tänasest

päevast. Kui teised on virisemise lõpetanud,

saabub klassi vaikus. Vihikulehed sahisevad,

ajud ragisevad ja pastakad tõmbavad paberitele

vildakaid jooni. Projektor suriseb, kuni õpetaja

selle vaikse piiksatuse saatel kinni paneb.

Kuulda on kella tiksumist. Keegi keerab

vihikulehte, keegi vahetab vaikse sahina saatel

asendit, keegi köhatab. Vaikus polegi päris

vaikus, kui sünnivad lood matkapäevast,

õpetajate päevast, õppekäigust Kumusse…

Eliise-Betty Järve 9.t klassist

Fotod: kooli arhiiv

- 2 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

Käesoleva õppeaasta õpilasesinduse tegemis- test kirjutas Anette Mai Samolberg.

Paljud on kuulnud õpilasesindusest, ent vähesed

teavad, millega me tegelikult tegeleme. Igal aastal

valitakse kõigist klassidest välja esindajad, kellest

saavad õpilasesinduse uued liikmed ning samuti

valitakse ka uus juhatus, kes ÕE elu korraldab.

Me ei võta ainult vastu mõttetuid otsuseid ega käi

niisama tundide ajast konverentsiruumis istumas.

Me korraldame üritusi ning püüame viia õpilaste

mõtted õpetajateni ja koolijuhini. Vaatame näiteks

2016/2017. õppeaasta tegevuskava. Just

möödunud Halloweeni kummitused valmisid meie

tellimusel. Sõbrapäeva tähistamine, Playbacki

korraldamine ning ka stiilinädala koordineerimine on

vaid vähesed näited sellest, millega me tegeleme.

Põhjus, miks MINA liituda otsustasin, on lihtne.

Ma soovin midagi ära teha ja jätta endast maha

parem kool. Olen otsese ütlemisega ja suur

asjapulk, seega leidsin nende omaduste ära

kasutamiseks just täpselt hea koha. ÕE on üheks

põhjuseks, miks mul enam palju vaba aega ei ole.

Kuid nii mulle meeldibki.

Kui Sul on mõni tore idee, mis võiks meie

argipäevad pisut säravamaks muuta, siis pöördu

oma ettepanekuga mõne õpilasesinduse liikme

poole. Nendeks oleme meie:

1.a Rihhard Kerem

1.b Kirke Järve

1.c Simone Kubja

1.d Kamilla Kõnd

1.e Gert Koppelmann

2.a Liis Marii Reinhaus, Robin Klamas

2.b Karmo-Erik Tromp

2.c Sandra Lisell Pihelgas

2.d Iris Aurelia Randal

3.a Liset Treve, Karolin Kaiklem

3.b Silver Robin Marimäe

3.c Sandra Sool

3.d Marta Kütt

4.a Elis Grete Nielsen

4.b Ralf Rasmus Pappel

4.c Artur Klaar

4.d Ketlin Ribelis

5.a Liis Künnapu

5.b Frederik Rossar

5.c Karita Murik, Mia Luht

5.d Joonatan Mandel

6.t Hanna Savolainen

6.p Karel Kruusement

6.s Laura Reitsnik

7.t Kristina Kaljumäe

7.p Ken-Erik Aus, Martti Kallas

7.s Mariana Uibo

7.v Ralf-Kenert Kasemaa

8.t Triinu-Liis Klein

8.s Oskar Tammäe

8.p Kaspar Aug

9.t Anette Mai Samolberg

9.s Karoliine Olle

Kui Sul tekkis soov meiega koos midagi suurt

korda saata, siis õpilasesindus ootab Sind!

Õpilasesinduse liikmed 2016/2017. õa

Foto: Triinu Künstler

- 3 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

UUEL AASTAL UUE HOOGA… Laagri Kool alustas 1. septembril 768 õpilasega, kes jagunesid 34 klassi vahel. Käesoleval aastal alustas kooliteed viie esimese klassi jagu lapsi. ,,Viis paralleelklassi on kooli isiklik rekord, senine oli neli paralleeli. Viis klassitäit lapsi tuleb kooli ka järgmisel, 2017. aasta sügisel, seejärel peab kool tagasi neljale paralleelklassilisele mahule minema, sest lihtsalt klassiruumidest jääb puudu,“ teatas kooli direktor Toomas Artma Saue valla septembrikuises ajalehes Koduvald. Ka sel õppeaastal

· on Laagri koolis teiste koolidega võrreldes

rohkem liikumist, seda enam, et soovitakse

ka säilitada spordivaldkonnas Harjumaa

parima põhikooli tiitlit,

· toimub 3. klassides maleõpe.

· alustavad õpilased inglise keele õppimist 2.

klassist,

Uudsena

· püütakse veelgi rohkem suunata lapsi õue.

Kooli sisehoovi tekib järjest juurde erinevaid

võimalusi vahetunnis ajaveetmiseks.

Elukoha muutuste tõttu lahkus suveperioodil töölt

kaks õpetajat (kuuekümnest). Peatselt vahetub ka

kooli IT-valdkonna juht. Tööle asus kolm uut

õpetajat ja täiskohaga haridustehnoloog.

Koolilehe toimetus tegi uute inimestega

lühiintervjuu.

Füüsikaõpetaja Aune Kallas Miks valisite õpetajaameti? Kas see oli Teie lapsepõlveunistus? Miks olete just selle aine õpetaja? Ma soovisin lapsena õpetajaks saada. Mu vanaema

oli õpetaja ning logopeed ja ema oli suurema osa

oma elust lasteaiakasvataja. Juba põhikoolist saadik

andsin koolis asendustunde, kui oli vaja ning aitasin

nõrgemaid õpilasi enda kodus (järelaitamistunnid).

Hetkel töötan Laagri Koolis füüsika, kuid mujal veel

lisaks ka matemaatika ja loodusõpetuse õpetajana.

Koolis olid mul tugevad nii reaal- kui ka

humanitaarained. Perekonna soovil läksin ülikooli

õppima hoopis logistikat. Lõpetasin bakalaureuse,

kuigi juba esimesel kursusel sain aru, et see pole

minu jaoks, ning peale paari aastat töötamist

astusin uuesti TTÜ-sse õppima tehnilist füüsikat,

kuna mind huvitas rakendusmatemaatika, mida

TTÜ-s magistris pakuti. Õppides hakkas mind

füüsika üha enam huvitama, kuna tahan teada, mis

on meie ümber, miks see on nii ning mulle meeldib

enda jaoks uusi asju avastada ning väljakutsuvaid

probleeme lahendada. Peale bakalaureust läksin

välismaale elama ja osakestefüüsikat ning

kosmoloogiat edasi õppima.

Kui kaua olete õpetajana töötanud? Kui mitte arvestada, et olen enamiku oma elust

koduõpetaja olnud, siis olen üsna ,,noor" õpetaja.

Õpetajana hakkasin ametlikult tööle alles 2015. a

jaanuaris TIKis, kui nad otsisid kedagi, kelle unistus

oleks füüsikat õpetada. Seega on mul veel palju

areneda ja endas paremaks muuta. Läbisin eelmisel

aastal õpetajakoolituse Tartu Ülikoolis.

Miks tulite tööle just Laagri Kooli? Eelmine füüsikaõpetaja Erki helistas ja tegi kõva

promotööd. :D

Millised on esmamuljed Laagri Koolist? Väga meeldib. Õpilased on särasilmsed ja

huvitavad ning kolleegid toredad! Ja Laagri Kooli

koristajatädisid tahaksin kiita, sest ma pole kedagi

veel nii hoolsalt ja südamega näinud oma tööd

- 4 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

tegevat. Mina ei tuleks üldse selle pealegi, et ka

trepikäsipuude vahesid oleks vaja pesta, kui ma

koristaja oleks, aga nemad teevad enamatki.

Mis Teile õpetamise juures kõige rohkem meeldib? See, et ma ise õpin kõige rohkem ning õpilastega

suhtlemine.

Aga kõige vähem? Kui jõuaks rohkem magada, oleks elu eriti ilus.

Milline õpetaja Te enda arvates olete? Arenev (loodetavasti paremuse poole).

Mida armastate teha vabal ajal? Jooksmas käia, klaverit mängida, käsitööd teha,

lugeda, keeli õppida, reisida, lapsi kaardimängus

võita...

Õpetaja Aet Mikli liitus Laagri Kooli perega juba eelmise õppeaasta keskel, siis tegutses ta veel poole kohaga. Sellest sügisest on ta täiskohaga haridustehnoloog ja arvutiõpetaja. Miks valisite õpetajaameti? Kas see oli Teie lapsepõlveunistus? Miks olete just selle aine õpetaja? Olen Laagri Koolis tööl haridustehnoloogina ja

annan ka natuke informaatikatunde. Informaatika

õpetamine on mulle alati põnev tundunud ja

seepärast valisin ülikoolis haridustehnoloogiks

õppides lisaaineks keerulise nimega õppeaine

„Informaatika didaktika“. Seda kursust läbides sain

aru, et ega mu süda enne rahule jää, kui olen

natukenegi informaatikat õpetada saanud. Õnneks

see võimalus sel õppeaastal Laagri Koolis tekkis.

Suuremas plaanis sain ilmselt arvutinakkuse külge

juba varases lapsepõlves, kuna minu isa oli üks

Eesti esimesi informaatikuid ja selle ala pioneere.

Kui kaua olete õpetajana töötanud? Tegelikult on mul muusikuharidus ja ma olen

pillitunde andnud juba paarkümmend aastat.

Informaatikat ehk arvutiõpetust aga õpetan

ametlikult täiesti esimest aastat.

Miks tulite tööle just Laagri Kooli? Kui tööpakkumist lugesin, oli augustikuu ja plaanid

paigas. Ometi otsustasin ühendust võtta ja asja

lähemalt uurida ning siin ma siis nüüd olen. Ise

arvan, et elus ei ole midagi juhuslikku ja ju siis

saatus mind nimelt just siia juhatas.

Millised on esmamuljed Laagri Koolist? Minu esmamuljed jäävad aastatagusesse aega.

Mäletan, et Laagri Kool tundus enneolematult suur

ja igas mõttes vaimustav nii sisu kui vormi poolest.

Mis Teile õpetamise juures kõige rohkem meeldib? Mulle meeldivad tohutult need hetked, kui olen

lastele mõne uue toreda programmi kätte näidanud

ja järgmises tunnis saan teada, et õpilane on kodus

iseseisvalt sellega edasi tegutsenud, võib-olla isegi

sõbrale õpetanud.

Aga kõige vähem? Üldse ei meeldi sellised õpilased, kes ei ole aru

saanud, et kool on õppimise koht ja et tarkust

kulbiga teisele pähe ei kalla.

Milline õpetaja Te enda arvates olete? Mmmm… arenev võib-olla?

- 5 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

Mida armastate teha vabal ajal? Vabal ajal tegelen täiesti seinast seina asjadega, s.t

nutiäppide programmeerimisest muusika

tegemiseni. Sinna vahele jäävad näiteks ehete

meisterdamine ja tantsutrennid (kui aega on).

Õpetaja Aet tegelemas oma hobiga Foto: Aivar Jakobson

Klassiõpetaja Mariana Liiv, 1.a klassi juhataja Miks valisite õpetajaameti? Kas see oli Teie lapsepõlveunistus? Miks olete just klassiõpetaja? Olen põhikooli ajast saadik teadnud, et soovin

kunagi tulevikus tegeleda lastega. Esialgu arvasin,

et hakkan lasteaiaõpetajaks. Siis aga käisin Tartu

Ülikoolis avatud uste päeval, kus tutvusin

eripedagoogika ja logopeedia erialadega. Mulle sai

selgeks, et seda eriala õppides saaksin tegeleda

lastega ükskõik mis vanuses ja lisaks lastele soovi

korral ka täiskasvanutega. Ja mitte lihtsalt laste ja

täiskasvanutega, vaid ka nende „eriliste ja

teistmoodi laste ja täiskasvanutega“. See tundus

olevat väga põnev ja andvat rohkem võimalusi kui

lihtsalt õpetajaks õppimine. Oma valikut ma

kahetsema pole pidanud. Töö on põnev ja rutiini

tekkimist kartma ei pea.

Kui kaua olete õpetajana töötanud? Õpetajana olen töötanud umbes viis aastat. Selle

aja sees olen töötanud erinevates asutustes ja väga

paljude väga erinevate lastega.

Miks tulite tööle just Laagri Kooli? Laagri Kooli „sattumise“ peamine põhjus oli minu

peatne elukoha vahetus.

Millised on esmamuljed Laagri Koolist? Esmamuljed on head. Kolleegid on väga toredad ja

abivalmid. Kordagi ei ole veel tekkinud tunnet, et ma

oleks „üksi“ või peaks kuidagi üksi hakkama saama.

Kõik aitavad alati nõu ja jõuga. Lapsed on samuti

toredad. Ikkagi maailma parim 1.a – seda me

tuletame alati klassis meelde, kui kellelgi meel mõru

või tähelepanu hajuma kipub.

Mis Teile õpetamise juures kõige rohkem meeldib? Laste vahetu ja siiras tagasiside minu tööle ja

tegemistele. Suureks plussiks on ka see, et rutiini ei

teki. Nii ei teki ka tüdimust. Ja ükskõik kui halb päev

ka ei oleks või kui mitu korda ma ka ei kurjustaks,

siis need väiksed armsad särasilmad tulevad ja

kallistavad ja ütlevad ikka, et meie õpetaja on

maailma parim õpetaja. See peab ju lihtsalt

meeldima.

Aga kõige vähem? Igasugune paberimajandus, mis tööga kaasneb.

Hommikul kauem magada oleks ka tore :)

- 6 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

Milline õpetaja Te enda arvates olete? Ma usun, et olen väga kannatlik ja rahulik, samas

kindlameelne ja nõudlik. Võtku aega, mis võtab, aga

kui ma olen otsustanud kellelegi midagi selgeks

õpetada, siis seda ma ka teen. Kui ei saa nii, nagu

on planeeritud, siis tuleb saada kuidagi teisiti. Aga

alla ma ei anna.

Mida armastate teha vabal ajal? Suurema osa oma vabast ajast veedan oma

väikese 2-aastase tütrega tegeledes - käime

ujumas, mängime, meisterdame niisama kodus,

värvime, laulame, tantsime, paneme puslesid kokku

ja õpime tähti. Kui sellest veel aega üle jääb, siis

püüan trenni jõuda. Talvel käin suusatamas, muul

ajal jooksmas, jõusaalis ning rühmatreeningutes.

Armastan ka maalida ja joonistada, aga selleks ei

jagu väga aega.

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Reet Gutmann, klassiõpetaja Miks valisite õpetajaameti? Kas see oli Teie lapsepõlveunistus? Miks olete just selle aine õpetaja? Lapsepõlves tegelesin palju käsitööga ning mulle

väga meeldivad lapsed ja nendega tegelemine,

seega oli loogiline, et suundusin pärast keskkooli

Tallinna Pedagoogilisse Insituuti käsitööõpetajaks

õppima. Ka nüüd klassiõpetajana annan palju töö-

ja kunstiõpetust, sest mulle endale väga meeldib

käsitöö ja seda ka edasi anda.

Kui kaua olete õpetajana töötanud? Töötasin 21. koolis üle kahekümne aasta. Kohe

pärast ülikooli lõpetamist läksin sinna õpetajana

tööle – kooli, mille ise olin lõpetanud ja seal koolis

on käinud ka minu ema ja mu mõlemad lapsed.

Lisaks olen olnud õpetaja ka Südalinna koolis ja

Tallinna Pae Gümnaasiumis.

- 7 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

Miks tulite tööle just Laagri Kooli? Vahepeal tegin õpetajaametist pausi, aga kui käisin

Laagri Koolis asendusõpetajana tööl, siis tuli

meelde, kui tore on lastega töötada. Kui mul tekkis

selle õppeaasta alguses võimalus kandideerida

Laagri Kooli algklasside õpetajaks, siis ei mõelnud

ma pikalt.

Millised on esmamuljed Laagri Koolist? Nii tore, nii tore! Väga lastesõbralik kool, hästi palju

on kooliüritusi ja kogu aeg toimub midagi

õppeväliselt. Siinne koolimaja on hästi kodune.

Mis Teile õpetamise juures kõige rohkem meeldib? Kui lapsed saavad kontrolltöödes häid hindeid –

see tähendab, et kõik on minu õpetamisest hästi

aru saanud.

HETKI SPORDINÄDALAST LÄBI FOTOKAAMERA

Planking

Aga kõige vähem? Kui lapsed, kes õppida ei taha, tulevad kooli ja

segavad teisi lapsi.

Milline õpetaja Te enda arvates olete? Sõbralik.

Mida armastate teha vabal ajal? Mulle väga meeldib käsitöö, olen tegelenud näiteks

Eesti rahvariiete valmistamise ja uurimisega ning

õpetanud seda ka teistele rahvariiete huvilistele.

Lisaks naudin kokkamist ja sõprade-lähedastega

koos olemist.

SOOVIME UUTELE ÕPETAJATELE JÕUDU JA JAKSU!!

Uute õpetajatega vestlesid Tõrukese toimetuse liikmed.

Sportlik 6.p

Rooma tool Fotod: Triinu Künstler

- 8 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

OHUTUSNÄDAL 19. - 23. septembrini oli Laagri Koolis traditsiooniline ohutusnädal, mille käigus tuletati meelde, kuidas käituda liikluses ohutult ning kuidas kaitsta ennast ja oma vara. 5.b klassi poisid kirjutasid tunnis ohutusteemalisi jutukesi.

Päästev sõber ülekäigurajal

Niisiis, järjekordne koolipäev oli läbi. Peale tunde,

mis üsna kaua kestsid, asusin koju minema.

Olin poolel teel, kohas, kus on kaks ülekäigurada.

Esimese sain ületatud ja teise ka. Rõõmustasin,

kuna seal on pimenurk ja see ülekäigurada oli uus.

Mul ei olnud sebradega suurt kogemust. Nimelt

varem seda teed ei olnud ja siis pidin minema

mööda metsateed, kus ülekäiguradu ei olnud, aga

see oli pikem.

Liikusin edasi, kui äkitselt nägin oma sõpra Juhan

Tamme. Juhan oli telefonis ega pööranud

ümbrusele eriti suurt tähelepanu. Ta hakkas üle

sebra minema, kui järsku tuli nurga tagant välja

veok, mis ei tundunud sõitvat lubatud kiirusel. Veok

lähenes kiiresti ning mõtlesin päästeameti

põhireeglile: Ära sea ennast ohtu! Seejärel karjusin

Juhanile, et veok tuleb. Juhan kargas ehmatusega

eest ära ja pääses.

Sellest ajast peale on Juhan liikluses palju

ettevaatlikum ja tänaval liigeldes ei ole ta mitte

kunagi enam telefonis. Mina aga olen klassis palju

kuulsam.

Hugo Türkson

Kahtlased sündmused staadionil

Kui poistel koolipäev lõppenud oli, läksid nad

ministaadionitele jalkat mängima. Poiste nimed olid

Mihkel, Sander, Illimar ja Oliver.

Mihkel oli rattaga, kuid poisid olid kuulnud, et

viimasel ajal on rattaid koolist ära varastatud. Mihkel

oli sellel päeval suhteliselt lohakas ning jättis ratta

aia taga lukustamata. Sõbrad mängisid ja mängisid,

tegid pausi ning läksid seejärel jälle mängima.

Samal ajal kõndis kahtlane teismeline tüüp aia taga

edasi ja tagasi ning rääkis sõbraga telefoni teel

mingitest ratastest. Viimaks lõpetas ta oma kõne

ning läks poiste juurde ja küsis, kas see pall, millega

kaaslased mängisid, on nende oma. Poisid muidugi

ütlesid, et see on tõesti nende oma. Siis võttis too

võõras poiste palli ning lõi selle teise väljaku otsa.

Sõbrad jooksid lolli peaga kõik koos palli järele ning

see teismeline poiss kimas Mihkli rattaga minema.

Oliver nägi küll pealt, kuidas varas minema kimas,

aga sellest polnud abi.

Mihkel teatas politseisse ning politsei hakkas

rattavarast otsima, kuid pole teda siiani leidnud.

Pärast rattakaotust hoiavad poisid staadionil

mängides oma varal palju hoolikamalt silma peal.

Illimar Ventsel

Foto: Triinu Künstler

- 9 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

ÕPETAJATE PÄEV 5. oktoobril tähistati Laagri Koolis õpetajate päeva. Oma muljeid jagavad lugejatega “uued õpetajad” ja 7.p klassi õpilane Martti.

Alates esimest klassist on õpilased õpetajate

päeval meile tunde andnud ning me oleme olnud

võlutud ideest, olla aastate pärast ise samas rollis.

Nüüd, pärast aastatepikkust ootamist, oli see aeg

käes. Me saime olla kooli tähtsaimate inimeste

rollis. Selle aasta õpetajate päev oli natuke

teistsugune kui eelnevad, sest eelmistel aastatel

valisid õpilased klassi, kellele tunde andsid. Nüüd

valiti konkreetne õpetaja, kelle tunde tuli ette

valmistada ja anda. See võimaldas saada parema

ülevaate õpetajate tööpäevast kui tervikust. Minu

jaoks oli see päev põnev ja pingeline. Sain selgeks,

et palju sõltub klassist ja ülesannetest, ühel hetkel

on sul võimalik osa saada vaikse ja rahumeelse

õhkkonnaga tunnist ning teisel korral on sinu ümber

palju kära ja sagimist. Sellega hakkama saamiseks

tuleb õpetajal käiku lasta kõik võimalikud oskused ja

nipid (kasvõi kommide näol). Õpetaja amet peab

endasse koondama väga palju erinevaid oskusi, et

tagada lastele parimad teadmised ja samas ka

hoolivad, üksteist austavad klassikaaslased ja

sõbralikud suhted klassis.

Hoolimata tekkinud väsimusest, oli see lõbus ja

õpetlik kogemus ja minu austus õpetaja ameti vastu

kasvas veelgi. Küll aga ei suudaks ma ennast

igapäevaselt selles ametis ette kujutada. Sellest

hoolimata ootan põnevusega selle kogemuse

kordumist 12. klassis.

Kaisa Sild 9.s klassist

Minul oli võimalus selleaastasel õpetajate päeval

võtta paariks tunniks üle meie kooli huvijuhi Triinu

roll. See oli väga vinge kogemus, aga samas oli

pärast päeva lõppu võhm täiesti väljas ja ainus asi,

millele ma mõelda suutsin, oli voodi.

Väga palju aega võtsid ettevalmistused. Õpetajate

päevale eelneval 2 päeval oli palju läbirääkimisi

üheksandate klasside klassijuhatajatega, kes tervet

päeva korraldasid ja muidugi ka huvijuhi endaga.

Ma arvan, et ma olin kõigi kolme üheksanda klassi

peale see inimene, kes kogu päevast kõige rohkem

teadis, sest mul oli vaja sellel päeval läbi viia ka

aktus ja nagu huvijuhile kohane - olla igal pool ja

teada kõike, mis koolimajas toimub.

Õigel päeval olin ma esimesed tunnid fotograafi

rollis. Käisin nii lasteaias kui ka klassides oma

lennukaaslaseid kaameraga piinamas ja koos teiste

uute juhtkonnaliikmetega noori õpetajaid piinavaid

õpilasi korrale kutsumas. Peamiselt oli probleeme

just vanemate õpilastega, nii 7. - 8. klass.

Nooremad õpilased, nii palju kui ma nägin ja

kuulsin, istusid vaikselt oma kohtadel ja kuulasid

oma õpetajaid.

Lisaks huvijuhiks olemisele oli mul õpetajate

päeval veel üks ülesanne. Nimelt pidin ma andma

kooli tavapärastele õpetajatele kehalise tundi ja see

oli küll ,,never again’’ kogemus. Õpetajad

otsustavad sellel päeval kõik oma õpilaste poolt

tekitatud kannatused enda õpetaja peal välja elada

ja nende ohjeldamine oli täielik hullumaja. Nipp,

mida ma järgmistele üheksandikele edasi annan, on

see, et mõtelge väga-väga hoolikalt läbi, mida te

oma tunnis nendega tegema hakkate ja proovige

nad endaga mingi lõbusa tegevusega kaasa

haarata. Mina tegin õpetajatega cheerleadingut ja

panin nad ühte kava selgeks õppima, mida nad

pärast ka aktusel esitasid.

- 10 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

Aktuse juhtimine ei olnud minu jaoks keeruline.

Eelmine päev olin omale vahetekstid valmis

mõelnud ja vaja oli lihtsalt erinevad esinejad ja

võistlused välja kuulutada.

Pärast tervet päeva mööda kooli ringi jooksmist ja

kehalise tunnis koos õpetajatega hüppamist tundsin

ennast muidugi väga väsinuna, aga ka uhke ja

õnnelikuna. Mulle meeldib asju korraldada ning ma

arvan, et huvijuhi koha üheks päevaks täitmine oli

mulle väga hea proovikivi ja ma olen selle

võimaluse üle väga tänulik.

Karoliine Olle 9.s klassist

Karoliine õpetajaid juhendamas Foto: Triinu Künstler

Nagu igal aastal, toimus ka tänavu meie koolis

õpetajate päev, kus meile andsid tunde 9. klassi

õpilased. Üheksandikud andsid õpilastele kaks

tundi. Meie klassile sattusid nendeks loodusõpetus

ning eesti keel.

Loodusõpetuses vaatasime „õpetaja“ poolt tehtud

slaide kosmose teemal ning lihtsalt YouTube´i

videoid. Klass pidas ennast normaalselt üleval ja

tund möödus rahulikult.

Eesti keel oli veidi keerulisem, sest päris õpetaja

oli meile ette valmistanud hindelise töö, seega päris

vabalt ei saanud asja võtta. Õnneks, kui see valmis

sai, lubasid noored õpetajad meil lihtsalt telefonides

olla ja oma asju teha.

Mulle meeldis õpetajate päev ja üheksandikud.

Küll aga muudaksin järgmistel aastatel seda, et

asendusõpetajad ei tohi tunni ajal pitsat süüa, sest

just nii tegid meie eesti keele õpetajad, kui meie

tegime hindelist tööd.

Martti Kallas 7.p klassist

Uute õpetajatega tutvusid ka lasteaialapsed...

ja õpilased

Fotod: Karoliine Olle ja Triinu Künstler

- 11 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

KVALITEETAEG… Ka sel õppeaastal külastavad 3., 6. ja 9. klassid igal veerandil Kumu kunstimuuseumit. 9.t klassi tüdrukutel õnnestus külastada meedias palju kajastamist leidnud näitust ,, Poeesia ja spliin“.

Külastasime põnevat näitust Kolmapäeva, 19. oktoobri pärastlõuna. Just on

lõppenud koolipäeva neljas tund ning kohe-kohe

asume teele Kumu poole.

Astun bussi ja märkan kohe vabu istekohti. Istun

Kellyga, meie vastu sätivad ennast Ester ja Luella.

Terve tee räägime oma lemmikfilmidest ja sellest,

kui stressirohke on kool.

Jõuame Kumusse. Saame oma riided ära panna

ning meid jaotatakse kolme gruppi: poisid,

segaklass ja tüdrukud. Giid tutvustab ennast ja

juhatab meid näitusele. Seal ümbritseb meid palju

19. sajandi stiilis kleite. Me saame ülesande

uurida paarikaupa erinevaid detaile kleitide

juures.

Indrek Möldre ja Laur Press 9.p klassist soovitavad:

STIG RÄSTA ,,MINU KENNEDY“

Foto: internet

Autor on Raul-Stig Rästa, kes sündis 24. veebruaril

1980 ning on hetkel 36 aastat vana. Raamat ilmus

aastal 2015. Soovitame lugemiseks vanemale

koolieale, õpetajatele ja lastevanematele.

Veidi hiljem saame nähtust rääkida ka teistele

ning giid täiendab etteasteid ja räägib palju põnevat

lisaks. Saame teada, et 19. sajandi daamid

vahetasid päevas mitu korda kleite ning riietumise

juures oli neil palju abilisi.

Saalile tiir peale tehtud, suundume töötuppa, kus

saame ise endale prossi teha. Ka see tegevus

pakub kõigile rõõmu. Giid uurib, millal jälle Kumusse

tuleme. Teame vastata, et juba järgmisel veerandil.

Tunneme, et see oli tõesti kunstielamusi täis päev.

Aleksandra Lupp ja Maigi Maaniit 9.t klassist

9.t klassi tüdrukud on ka ise kunstis andekad.

Huvitavaid fakte: Stig Rästal on ka teine eesnimi Raul.

Tarbis noorena palju alkoholi, kanepit, amfetamiini.

Visati mitmest koolis välja, puudus palju tundidest.

Esindas Eestit Eurovisioonil ja sai 7. koha.

Käis palverännakul.

Põeb üliharuldast Addisoni tõbe, mille tõttu neerud ei

tööta korralikult.

Miks tasub lugeda? See on hea, lihtne ja noortepärane lugemine.

Saab teada elust Lasnamäel.

Saab teada Eurovisioonist ja sellega kaasnevast.

Saab tõetruult teada narkootikumidest ja nende

mõjust inimesele.

- 12 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

FOTOKONKURSS

I veerandi lõpuaktusel tehti kokkuvõtteid fotokonkursist ,,Suvehetk 2016”. Esile tõsteti järgmiste õpilaste tööd:

KÕIGE SUVISEM HETK Mia-Isabella Tarn (4.d)

KÕIGE VÄGEVAM HETK Ronni Põld (1.e)

KÕIGE SPORTLIKUM HETK Liisa-Marie Lääne (9.s)

KÕIGE KAUNIM HETK Kelly Haapsal (8.t)

- 13 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

- 14 -

Sügis 2016 ______________________________________________________________________________________

MINU KODUKOHT

2.b klassi õpilased uurisid õpetaja Marion Maasikase juhendamisel, kas Laagris on tore elada. Toome siia mõned õpilaste poolt kirjutatud vastused.

Minu kodukohaks on Alliku küla Harjumaal. Minu hoovi tagant voolab läbi Vääna jõgi. Seal saame suvel ujuda ja kala püüda. Meie lähedal elavad jões veel koprad. Talvel kõnnivad meie aia taga kitsed ja rebased. Minule meeldib oma vendade ja isaga ratastega poes käia jäätist söömas ja ümbruskonna metsades matkata. Frederik

Mina elan Laagris. Mulle meeldib, et siin on kõik lähedal: pood, kool, staadion. Ma õpin Laagri Koolis ja Harju Jalgpalliakadeemias. Laagris on hea elada, kuna see on linnale lähedal, aga

samas on siin palju rohelust, siin on turvaline ja rahulik. Steven

Koidu küla on noorem kui mina. Minu tänava nimi on Hämariku tee – nagu Koit ja Hämarik. Koidu küla on mõnusalt väike. Siin ei ole suuri maju, aga on ilusate aedadega kodud. Meie külas on rõõmsad inimesed. Romi

Laagri areneb väga kiiresti ja tulemas on palju uusi kohti. Mulle meeldib Laagri Kool väga, siin on head huviringid. Laagris on hea elada, see on väga mõnus paik. Trevor

Mulle meeldib Laagri väga, sest siin on kool ja tennisekeskus. Laagri on heade inimeste koht. Meie inimesed räägivad palju, siin on palju maju. Mulle meeldib see koht. Marian

Toimetus: 8. ja 9. klasside õpilased ning õpetajad Hele Kriisa, Veroonika Pihelgas ja Aet Mikli. Täname abi eest huvijuht Triinu Künstlerit, 7.p klassi õpilasi Marko Tsengovit ja Sten-Kristjan Partsu. Esikaane joonistus: Victoria Voll 8.s

- 15 -