Ühistöö nr 3

Raplamaa

ÜhistööRapla maakonna nädalaleht

Nr. 3 18. jaanuar 2012

Lumeolud Palukülashttp://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52Avo, 15.01.2012 10:53Täna varahommikul tegin mäel ja suusaradadel täieliku hoolduse. Radadel pressisin sisse ka klassikasoone, kuid tule-

mus pole kõige parem. Kus lund rohkem, on väga hea, samas aga lõiguti pinnast väljas! Uisuala on päris normaalne minu arvates!

Suusarajad on valgustatud kuni 21-ni, mägi 22-ni.

Las jääda nii kuis oli,las jääda nii kuis on

Raplamaa Ühistöö 2

Kohila Männi lasteaia lapsed valmistuvad kooliks...

Praeguse aja õppematerjali külluses supeldes ja erineva-te kirjastajate töövihikuid lapates, on raske teha valikuid, mida võtta, mida jätta. Igas töövihikus on midagi huvitavat ja vajalikku, kuid samas lapse jaoks kuidagi kuiv ja ükslui-ne. Lasteaaias õpib laps läbi mängulise tegevuse,numbrid ja tähed on vaja selgeks saada ja nende kirjutamist har-jutada. Lapsed peavad püsima ka laua ääres, korraldusi kuulama ja neid täitma. Hakkasin otsima alternatiivi töö-vihikutele.

Sain aru, et kõik ei käi üle öö ja hoidsin silmad-kõrvad lahti, äkki kuulen mõnda head mõtet, kuidas seda kõike lastele õpetada põnevalt ja mänguliselt, et lapsed saaksid ise midagi teha, mitte ainult ette antud ülesandeid täita. Nii nagu asjad elus ikka, tuleb informatsioon sinna, kus seda oodatakse. Kuulsin Lapse oma aabitsa koostamisest Paiku-sel. Uurisin, et äkki on võimalik nendelt koolitust saada, sest asi tundus huvitav ja lootsin sellega lahendada minu mure töövihikute täitmise osas. Saimegi nendega ühendust ja organiseerisime vanema rühma õpetajatele ja õpetaja abidele koolituse. Sellest algaski minu põnev teekond koos lastega oma aabitsa valmistamise juurde.

Ühe rühma lapsed saatsime lasteaiast kooli koos iseval-mistatud aabitsaga kolm aastat tagasi. Õpetajate sõnul pole vahet, kas laps on lasteaias täitnud mitmeid erinevaid töö-vihikuid või teinud ainult aabitsa, koolis saavad hakkama mõlemad. Nüüd valmistuvad minu rühma lapsed taas kooli minema ning aabitsa tegemise protsess on poole peal. Laste jaoks on see põnev rollimäng, kus iga laps saab olla looja, ise mõelda ning iseseisivalt tegutseda. Aabitsa koostamisel areneb lapsel: loovus, tähelepanu ja vaatlusvõime, fantaasia, huumorimeel, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõi-me, käe- ja silmakoordinatsioon, proportsioonitaju, püsivus, iseseisvus, tekib huvi ümbritseva maailma vastu, huvi ja os-kus teatmeteostega töötamise vastu. Kujuneb raamatukogu, sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamise oskus.

Soovitan lapse oma aabitsa tegemist ka teistele lasteaed-nikele, tulemus on seda väärt. Rõõm oma tehtud raamatust jääb lapsele mälestuseks terveks eluks.

Aabitsale tuleb valida teema. See peab olema esmalt las-tele huvipakkuv ja loovust arendav . Teema võib ka lastega koos läbi arutada ja valida. Näiteks: Linnuaabits. Looma-aa-bits. Muinasjutuaabits. Toiduaabits. Terviseaabits. Koduaa-


bits. Taluaabits. Tehnika-aabits. Mereaabits. Looduseaabits. Liiklusaabits. Spordiaabits. Reisiaabits. Inimeseaabits. Met-sa-aabits. Jne. jne. jne.

Meie oma rühmas aga arvame, et kõige vabamad käed ja rikkalikku fantaasialennu kindlustab aabitsa teemal ?Kui mina oleksin??.

Alustame aabitsa tegemist oktoobris, nii jõuab aprilli kuuks kõik tähed läbi ning seejärel valmistame sisukorra ja tiitellehe. Tähti õpime alfabeetilises järjekorras. Aga võib ka teisiti, see on iga õpetaja enda valik.

Aabitsa tegemise päev on ühel kindlal nädalapäeval, meil kolmapäeviti. Lapsed ootavad seda päeva väga ja üldi-selt keegi ei puudu. Aabitsa tegemine algab juba esmaspäe-val, kus tutvutakse nädalatähega tähtede reas ning numbri-ga numbrite reas. Esmaspäeval ja teisipäeval meisterdame erinevate vahenditega nädala tähe, lapsed otsivad piltidelt nädalatähega sõnu, mängime häälimismänge.

Kolmapäeval, aabitsa tegemise päeval, nimetame sõnu, mis algavad nädalatähega. Lapsed otsivad selle tähega sõnu ka kodus koos vanematega, need on neil välja kirjutatud ja paberil kaasas. Seletame ka lahti tundmatud sõnad, neid on alati. Iga laps kirjutab harjutamise mõttes tahvlile nädala-tähe.

Siis asume aabitsa lehte koostama. Igal Aabitsalehel on üks suurem täht, mille laps kaunistab vastavalt oma soovi-

le. Lehele kirjutatakse koos kuupäev ja lehekülje number. Ülejäänud leheruumi täitmine on vastavalt lapse oskustele ja soovile. Laps valib, milliseid nädalatähega sõnu ta tahab oma aabitsa lehele kirjutada ja joonistada ning teeb seda. Esialgu on pilt tähtsam kui sõna, hiljem vastupidi. Pilt muutub vaid pelgalt illustreerivaks materjaliks. Vähehaaval hakkavad lapsed oma joonisitatud piltide kohta lauseid kir-jutama. Minu rühmas valitud temaatika annab lapsele jutu alguse kätte: „Kui ma oleksin....“

Pildil, lausetel ja jutul peaks olema sisuline mõte ja idee. Lausete ja jutukeste õigekiri on aabitsa tegemisel teisejärgu-line. Oluline on, et laps tahaks hakata väljendama oma mõt-teid ja proovib need kirja panna. Vähehaaval hakkab laps ise märkama, et sõnadel on vahed ja küsib ühe või teise sõna kohta selle õiget kirjutamisviisi.

Huvitav on asjaolu, et laps ei pruugi veel osata lugeda, aga kirjutamine valmistab talle huvi ja ta teeb seda.

Aabitsa tegemise kohta saab veel lugeda Tea ja Toimeta nr 29, kuid veel toredam on omavahel kogemusi jagada ja ise oma silmaga näha, mis see on.

Raili Bachmann,Kohila lasteaed Männi vanemõpetaja

autori foto

Veebruaris avatava näituse „Ostupalavik: tarbimiskul-tuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ juhatab sisse laste joonis-tusvõistlus „Minu kingitus“. Ootame joonistusi mõnest lem-mikkingitusest, mis on saadud kas jõuludeks, sünnipäevaks või mõneks muuks tähtpäevaks.

Samuti võib joonistada pildi kingitusest, mis on joonis-tajale pettumuse valmistanud. Joonistuse juurde palume, et kirjutatakse ka lühike põhjendus, miks joonistatud kingitus on eriline või miks see pettumuse valmistas. Kirjalik osa on tarvilik muuseumile, et koguda kaasaja laste tarbimisunistu-si: see annab meile ülevaate, mida lapsed kingitustena hin-davad, mida soovitakse. „Kinkimine on üks tarbimise viise, seda enam, et lastele tehtavad kingitused on kuidagi erili-selt tähtsustatud. Näiteks kirjeldavad jõuluvanale kirjutatud kirjad laste kingiunelmaid, koos sellega räägivad need aga ka laiemalt lastele suunatud tarbimiskultuurist,“ lisab uuri-misassistent Ehti Järv.

Joonistusvõistlus toimub kolmes vanuserühmas: 1.–4.

klass, 5.–8. klass ja 9.–12. klass. Iga vanuserühma kolme parimat premeeritakse auhindadega, kõik joonistajad saavad aga näitusele „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ priipääsme. Saadetud töid hindab žürii.

Maksimaalselt A3 suuruses joonistused saata posti teel või tuua ise kohale aadressile:

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajaMärksõna: „minu kingitus“J. Kuperjanovi 950409 TartuTel: 735 0445Joonistusvõistluse töid ootame 10. veebruarini. Koos

näituse avamisega 17. veebruaril tehakse teatavaks ka joo-nistusvõistluse võitjad ning võistlustööd on riputatud üles näitusele külastajatele vaatamiseks.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator,telefonil 735 0428 või e-posti aadressil [email protected]

ÜLESKUTSE: laste joonistusvõistlus „Minu kingitus“


Valla kodulehel ringi vaadatesKehtna vald

Valla üldinfo alt leiame, et 1. jaanuaril 2007 elas val-las 5113 elanikku. Samas kõrval on graafi kud elanike arvu muutumisest kuni aastani 2011. Jääb arusaamatuks, miks just 2007. aasta elanike arvu suhtes tähtis on.

Vallas on 43 küla, üles on loetud nimeliselt 16 küla, kus-juures ühte nimetatud küla, Saidaperet praegusel ajal ei ek-sisteeri, ometi on sellel olematul külal isegi ametlikult vali-tud külavanem.

Kehtna valla vaatamisväärsused on koondatud ühele le-heküljele väga lakoonilises toonis, tundub, nagu püütaks kü-lalisi vallast võimalikult kaugel hoida.

Ajaleht Valla Vaatleja on saadaval alates jaanuarist 2005, kui ilmus 98. number.

Pildigaleriis on viimased pildid 29. juuni 2011, seal-hulgas koguni 3 albumi: Naisekärutamine Eidaperes 2011, Maakaitsepäev Kehtnas 2011 ja üllatus, üllatus, jälle Saida-pere 770! Aga osa pilte ei ole ilmselt pildigalerii alla ära mahtunud, ootamatult leiame viited kahele albumile küla-liikmise alajaotuse all.

Tähtsamate telefoninumbrite alt leiame aga positiivse ül-latusena Raplamaa korstnapühkijate nimekirja. Viimati on nimekirja muudetud 9. septembril, seeega võib seda uskuda. Kuna teema talvisel kütteperioodil üsna päevakorral, toome selle nimekirja järgmisel leheküljel ära.

Väga hea ja ülevaatlik on valla kaart. Leidsime aga ka mõningad puudujäägid. Kaart näitab, et apteek on ainult

Vaade Mukri järve ujumiskohale, mida valla kodulehel ujumiskohaks peetud ei ole.

Lelles. Võttes aga lahti alajaotuse sotsiaal ja tervishoid ja sealt arsdtiabi ja apteek, saame teada Kehtna apteegi ja selle Eidapere haruapteegi lahtiolekuajad. Lelle apteegist ei ole aga ridagi. Kuhu siis ikkagi minna rohtu ostma?

Tahtsime teada, kus asub Lelle õigeusu kirik. Hoone sümbol ilmus kahte kohta: Lelle ja Kehtna ning Põlma va-hele. Huvitav, kas on siis kaks Lelle õigeusu kirikut? Leid-mata jäi aga Kehtna (Järvakandi) kirik ja kalmistu. No ilm-selt see nimetus nii problemaatiline, et parem üldse mittte näidata.

Ujumiskohti on näidatud neli. Millegipärast on kuulda olnud, et ujumas käiakse avalikest kohtadest ka Imsi järves ja Mukri rabajärves. Aga ju siis seal ujumist vald ette ei näe

Veel leiab rubriigist “aktiivne puhkus” ühe huvitava vii-te: Pangamägede seikluspark.

Kuna maakonnas pole sellisest suurest ettevõtmisest mi-dagi kuulda olnud (või pole lihtsalt kuulnud, aga Kehtna valla kogukond on asjaga niigi kursis, et rohkem pole tut-vustada vaja), siis anname viite nende kodulehele, et saak-site ise seisukohta võtta: http://pangamagi.onepagefree.com/index.php?id=148& Kahjuks ei leia koduleheküljelt midagi hindade ja lahtiolekuaegade kohta.

Väljavõte nende koduleheküljelt on esitatud järgmisel leheküljel


Suvine vaade samale järvele vaatetornist, millele viidatakse ka Pangamäe seikluspargi ettevõtmiste hulgas.

Hetkel pakume aktiivseks puhkuseks välja erinevaid tegevusi:

* Laskumine 300 meetri pikkuselt trossilt spetsiaalsete rakiste ja rullikutega

* Jeepiga seiklussõidud mägedes ja metsaradadel* Ambude ja vibudega laskmist radadel* Erinevatest õhkrelvadest laskmist* Mägiratastega sõitmist mägedes ja looduses

MeistAsume metsikus looduses kuhu viib asfalttee , kuid ja-

gub piisavalt linde ja loomi. Võiks öelda,et meie ei ole läi-nud nende maadele vaid nemad on tulnud meie juurde kuna meie olime siin enne, kui ümbrus sai nii tihedalt asustatud, et linnud ja loomad leidsid, et meie juures on ruumi neile.

Me tahakisme jagada seda kõike teiega koos, ilma loo-made elu segamiseta.

Elame looduskaunis kohas metsade ja mägede juures, vääriselupaigas.

Alates 1959. aastast toimusid 24 aastat järjest Loku-ta Pangamägedel ALMAVÜ (armee, lennuväe, mereväe abistamise vabatahtliku ühingu ) vabariiklikud motokrossi võistlused.

Piltide ja videotega me ei saa kahjuks anda Teile edasi kogu seda looduse ilu, võlu ja ehedust...

Suhelda saab meiega ka vene-,inglise- ja soome keeles.

* Lindude, loomade vaatlust vabas looduses koos toit-misega

* Soovijatele kepikõnni varustust matkaradade läbimi-seks

* Pesemisvõimalust tagasihoidlikus saunas* Hubase kaminatoa kasutamist söömiseks või seltskon-

naga koos viibimiseks* Erinevateks pallimängudeks platse koos varustusega* Ööbimisvõimalust kaminatoas kuni 6 kohta, abimajas

kus on 6 voodikohta koos köögi, duši ja tualetiga, või liht-salt abimajas, kus on 2 magamistuba

* Pakume ekstreemseid seiklussõitusid militaar roomi-kuga ( roomik ujub, ronib, roomab )

* Telkimisplatse erinevates kohtades* Aitame organiseerida teile vajaliku ürituse* Läheduses asuvad veel ujumiskoht ja klaasimuuseum

ning mõned turismitalud, 3 ja 6 km kaugusel asuvad kaup-lused, bussipeatus asub obejkti kõrval, Lelle raudteejaam asub 7 ja Eidapere raudteejaam 8 km kaugusel meist

* Vaatetorni külastust rabas, kus on korralikud teed kas plankudest või hakkpuidust. On võimalik ka teha tuld ja ka-sutada katusealust . Lisaks on seal palju veekogusid

* Pakume privaatsust teie seltskonnale

Pangamäe seikluspark


Nii palju maksis Kehtna valla juhtimine 2010. aastal

Teenistus- või töösuhte vorm

3. Muud tasud

KOKKU 1.+2.+3.

(perioodi alg- ja lõppkuupäev)

Vallavanem Kalle Toomet

258211 5613 25821 289645 01.01.-31.12.2010Valimine

Vallasekretär Reet Nero 140802 20542 21191 182535 01.01.-31.12.2010 Teenistusse nimetamine

Infotöötluse vanemspetsialist

Natalja Kivimägi

117392 6879 17232 141503 01.01.-31.12.2010 Teenistusse nimetamine

Sekretär-asjaajaja Kairi Kütt 96600 6000 0 102600 01.01.-31.12.2010 Teenistusse nimetamine

Finantsnõunik Vallavalitsuse liige

Leida Uusallik

117900 20661 13485 10712

152046 10712

01.01.-31.12.2010 01.01.-31.12.2010

Teenistusse nimet. Valimine

Pearaamatupidaja Riina Kask 133860 28788 162648 01.01.-31.12.2010 Teenistusse nimetamine

Vanemraamatupidaja Helju Rosen 112700 6369 11303 130372 01.01.-31.12.2010 Teenistusse nimetamine

Raamatupidaja Ruth Gilden 103500 4140 10380 118020 01.01.-31.12.2010 Teenistusse nimetamine

(teenistusse nimetamine, valimine, teenistus-, tööleping,

Ametiisiku andmed Töötasu liik Palga (tasu) kogusumma

Periood**

Ametikoht Ametiisiku nimi

1. Põhipalk*

2. Lisatasud ja hüvitised

Raamatupidaja-kassapidaja

Anna Bärengrub

38640 0 5911 44551 01.01.-31.12.2010 Teenistussenimetamine

SotsiaalnõunikVallavalitsuse liige

Mare Käpp 33465 27460 458412000

6550912000

01.01.-31.03.201001.01.-31.12.2010


Sotsiaaltöö vanemspetsialist

Kristina Lett 90144 9722 99866 01.04.-31.12.2010 Teenistussenimetamine

Sotsiaaltöö spetsialist Ene Seinpalu 81597 9740 91337 01.04.-31.12.2010 Teenistussenimetamine

Personalitööspetsialist-arhivaarVallavolikogu sekretär

Kersti Tehu 9660043080

0 14846 11144643080

01.01.-31.12.2010 Teenistussenimetamine

Jurist Veljo Väärsi 66960 12960 10080 90000 01.01.-31.12.2010 Teenistussenimetamine

Maakorralduse vanemspetsialist

Ene Sulg 121440 4340 18240 144020 01.01.-31.12.2010 Teenistussenimetamine

Vallavalitsuse liige Jaak Vitsur 0 0 12000 12000 01.01.-31.12.2010 ValimineArenduse ja ettevõtluse spetsialist

Piret Maiberg

81587 7094 88681 01.03-15.12.2010 Teenistussenimetamine

Haljastusspetsialist Vallavalitsuse liige

Kaja Mõtsnik

121440 0 612012000

12756012000

01.01.-31.12.201001.01.-31.12.2010


Haridus-kultuurinõunik Vallavalitsuse liige

Rita Peussa 131204 36120 012000

16732412000

01.01.-31.12.201001.01.-31.12.2010


Hariduse ja kultuuritöö spetsialist

Laura Kokk 93200 2101 95301 01.01.-31.12.2010 Teenistussenimetamine

Noorsootöö spetsialist Kaire Soomets


Ehituse- ja planeerimise spetsialist

Tiina Satsi 108210 0 15886 124096 01.01.-31.12.2010 Teenistussenimetamine

Ehituse ja planeerimise vanemspetsialist

Hans-Jürgen Schumann


Majanduse- ja keskkonna spetsialist

Ülari Luisk 121440 38203 12180 171823 01.01.-31.12.2010 Teenistussenimetamine

* – põhipalk või palgaastmele vastav palgamäär koos lubatud diferentseerimisega

** – ametiisikuna teenistuses oldud või töötatud aja alg- ja lõppkuupäev eelmisel aastal


Raplamaa Ühistöö saadab kõikidele soovijatele pärast lehe ilmumist

pdf-faili e-mailileKuna mitmed lugejad on kurtnud, et issuus asuva lehe

lugemine on neile ebasobiv, pakume kõigile soovijatele või-malust saada ajalehe pdf-fail oma mailiaadressile. Soovija-tel palume aga arvestada, et faili suurus võib olla kuni 2 MB . Kui postkastis on vähem ruumi (Eesti teenusepakkujate postkasti maht kipub 5 MB ringis olema), siis pdf-fail liht-salt ei jõua kohale.

Pdf-i tellimiseks palume saata mail aadressile [email protected]. Maili teemareale palume kirjutada soovin pdfi , mingit täiendavat teavet vaja ei ole.

Kas juhul, kui soovite lihtsalt teavet lehe ilmumise kohta, palume saata mail samale aadressile, kirjutades teemareale “soovin teavet ilmumise kohta” Siis saadame teile lihtslt vii-te issuu.com leheküljele pärast iga lehe ilmumist.

Uskuge mind, lumi tuli maha!

Ja tuli vast jällegi ootamatult. Seekord küll Taliharjapäe-val.

Ajalehed kirjutavad avariidest, ilmateatajad hoiatavad meid liikluses.

Mõned soovitavad kodust üldse mitte välja tulla.Aga elu läheb edasi, töö vajab tegemist.Lumesahad sõidavd väiketeedel ja ajavad ka maainimes-

te väravate esised kõrgete vallide taha.Huvitav, kuidas elanik sealt välja pääseb? Kas on raske

korraks tagurdada ja väravaauk lahti lükata? Aga ei, seda vist pole traktorimehele õpetatud või temalt nõutud. Mis aga saab eriolukorras kui vaja kiiresti majale ligi pääseda? Siis hakkavad päästjad kallist aega lumelükkamisele pühenda-ma. Aga valdade valitsejad on vait, nende mõistuseni see pole aastaid jõudnud. Ja ega kuupalk sellest ka ei vähene.

Talv on meil üldiselt infovaene. Lisaks veel ei ilmu ka pühapäeval ajalehed. Vanasti ilmusid küll…

Televisioon on ka asunud teise ringi saateid kordama. Seda pea kõigil kanalitel. Uudistes nädalavahetusel eriline tähelepanu keskerakonna 600 €uro menetlemisele prokura-tuuris. Stalini ajal lasti koti kartuli „hanke“eest maha. Kui-das see rahaskandaal laheneb, selgub hiljem.

Kohalik ajaleht kiitleb küll oma lugejate arvuga aga mida siis lugeda pakutakse: Ikka vanad vanade poliitikute heieti-sed ja muidu „steriilne tekst“, peaaegu et tublidest inimes-test ja nende tegudest. Ei kriitikat, ei tegematuste ülesluge-mist. Interneti versioon on tibatilluke ja vägagi ühekülgne.

Ka suuremad lehed nädalavahetustel ei hiilga interneti-lehtedega. Eriti igavaks jääb „Päevaleht“. Aga raha küsivad küll.

Vanasti oli nii, et raadio andis uudised eetrisse ja järgmi-sel päeval oli see kõik ajalehtedes.

Nüüd loevad raadiod leheuudiseid. Kõik vastupidi. Sa-mas on ka teles ja raadios suured grupid uudiste toimetajaid. Ei mõista, mida nad seal teevad.

Kes vaatab taldrikutelevisiooni, saab vast parema üle-vaate. Saab kaeda välismaad.

Olgu mis on selle talvega, temale järgneb kevad.Ja seda ei saa vaidlustada.

A. Aju

Raplamaa korstnapühkijadNimi Vald Kontakt e-mail Kutsetunnistuse nr. Kehtib

Ardi Pihlakas Kehtna 5277258 [email protected] 039479 20.03.2009- 20.03.2014 Janno Riis Juuru 5182856 [email protected] 041188 01.06.2009- 01.06.2014 Tarmo Vain Raikküla 5104961 [email protected], [email protected] 038935 20.01.2009- 20.01.2014 Meelis Remmel Märjamaa 56606176 [email protected] 038931 20.01.2009- 20.01.2014 Janek Otsa Kohila 55647810 [email protected] 032835 20.06.2008- 20.06.2013 Andrus Siraki Kohila 5048263 [email protected] 038932 20.01.2009- 20.01.2014 Pepe Sussen Kehtna, Rapla 5588671 [email protected] [email protected] 041187 01.06.2009- 01.06.2014

Inglise keeles: Kehtna inspires all to good deeds

Kehtna vald tiivustab tegudele

Kehtna valla dokumendiregistrist leiame, et 20. detsemb-ri vallavolikogu istungil on kinnitatud valla tunnuslause ja logo. Siin nad on.


Alema XVI karikavõistlused II etapp21.01.2012

Alema Terviserajal.Teave T. Ehrpais tel: 517 6034

***

Piimameister Otto/Rapla vs BC Kalev/Cramo21.01.2012 17:00

G4S Korvpalli Meistriliiga mäng Raplas Sadolin Spordi-hoones. Piletihinnad: täiskasvanu 4 EUR, õpilane, pensionär 2 EUR

***

Eesti Meistrivõistlused Rapla KK / Rakvere SK/Tarvas

23.01.2012 17:45 Poiste A-klassi Eesti Meistrivõistlused

Raplas Sadolin Spordihoones ***

Raikküla valla seenioride klubi kontsert22.01.2012 14:00

Raikküla valla seenioride klubi „Nooruskaja“ kutsub Raikküla Kultuurikeskusesse kontserdile

Esinevad Rapla seenioride tantsurühm ja Raikküla an-sambel “Enelas”

Osamaks 2 EUR ***

Maaailmaparandajateklubi - Toit on oluline17.01.2012 19:00 Juuru rahvamajas.

Õhtut juhib Kalev Veskimäe, kes on kokku pannud vi-deomaterjalid kolme toitumise teemalise fi lmi põhjal: Et-tevaatust, toit, Kahvliga skalpelli vastu ja Toit on oluline. Kui sööme toitainetevaeseid roogasid, tarvitame keemilisi lisaaineid ja kaldume sõltuma ravimitest, pole mingi ime, kui kaasaegne ühiskond järjest haigemaks jääb. Õiget laadi toitainete ja lisaainete kasutamine ning mürkainete eemal-damine võib aidata jagu saada ka kroonilistest haigustest, sealhulgas isegi vähist.

Film keskendub võimalusele vaadata üle ja muuta oma uskumuste süsteeme. Nähtavatest intervjuudest selgub, et sugugi mitte iga terviseprobleem ei vaja meditsiinilist sek-kumist ja tähelepanu tasub pöörata paljudele alternatiivravi võimalustele, mis võivad osutuda palju tõhusamaks ja oda-vamaks, vähem kahjustavaks ja vähem agressiivseks kui tra-ditsioonilise meditsiini vahendid.

Osalustasu 4 eurot või vastavalt võimalusteleTeave tel: 529 0023 Terje Kaur, [email protected]

Neljapäeval, 19. jaanuaril kell 10.00 silmade kontroll ja prillide müük OÜ SILMARÕÕM

***Laupäeval, 21. jaanuaril kell 18.00 Märjamaa Rahvama-

ja 45. juubelisünnipäev. Kontsert kollektiividelt ja tantsuks ansambel Igihaljas Seitse.

*** Reedel, 27. jaanuaril kell 11 Pärnu teater Endla las-

teetendus “Kolm põrsakest ja hea hunt”. Pilet 5 € Lustakas lugu kõige pisematele, kus hea võidab kurja.

Abi tuleb sealt, kus seda oodata ei oska. Lavastuse moraa-liks on, et alati ei olegi see kuri ja paha, kes sedamoodi välja näeb.

***Reedel, 27. jaanuaril kell 19 Pärnu teater Endla etendus

“Esimesed suudlused” Ühe armastuse lugu. Pilet õpilane, pensionär 8 € ja täiskasvanu 10 €

Näidendi autor Jay D. Hanagan. Osades Piret Laurimaa ja Sepo Seeman. Vaimukas, hell ja südantsoojendav armastuslugu. Vaata-

ja ees laotuvad lahti elu väikesed, isiklikud ja käestlibisevad hetked.

***Pühapäeval, 19. veebruaril kell 18.00 Kuressaare Linna-

teatri etendus “Petmine” Stseenid ühest abielurikkumisest. Piletid õpilane, pensionär 8 € ja täiskasvanu 10 €

Harold Pinteri näidend vaatab tavalisena tunduvat abi-elurikkumiuse lugu lõpust alguse poole, ühesõnaga tagurpi-di. Aja kulgemise teistpidi pööramine laseb vaatajal mõelda hoopis tähtsamatele asjadele kui “mis järgmisena juhtub”. Vaataja juba teab, “mis sai edasi” ja uurib koos autoriga hoopis, miks ja kuidas meie elus asjad juhtuvad ja mõnikord viltu lähevad.

Kas tegemist on teravmeelse komöödiaga või tõsimeelse draamaga, jääb vaataja otsustada. Petmist on kõvasti, aga pettuda ei tule kellelgi.

Osades Piret Laurimaa, Raivo E. Tamm ja Sepo SeemanInfo ja piletite broneerimine telefonil 56564614,

4820075või aadressil:[email protected]

Märjamaa rahvamajas

Ly galeriis Norra loodusfotograafi

Bjorn Rorsletti piltide näitus


Loodusretked.ee

Koduleheküljelt:

Valgevene- Poola 31.03- 08.04.2012 Põnevusreis, nostalgia.Valgevene- Poola . 31.03-.08.04.2012(5 vaba kohta)Pealinn Minsk ca 5X suurem, kui EestiRahvaarv 9,4 mln.Kõrgeim tipp 345 m kõrgune DziaržynskajaPiirneb Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Venemaaga Väl-

jume Tallinnast 31. märts varahommikul, et olla õhtul Läti- Valgevene piiril.

Kindlasti läheb piiril kaua aega, kuid loodame tunniga hakkama saada.

Valgevene on huvitav riik, ehk suundume tagasi reziimi, kus me olime ligi 50 a.

Vanematele inimestele nostalgiat, noorematele põnevust. Sõidame maakohtades, vaatame, kuidas elatakse külades ja linnades. Looduspargid, muuseumid, kindlused, mõisad.

Sel korral seikleme Ida- Valgevenes. Marsuut on Urba-ni piiripunkt (Daugavpilsi juures), Vitebsk, Orsa, Mogiljov, Gomel, Pinsk, Brest, Suwalki(Poola)

Ööbime hotellis või turisimibaasis (tur. baza), sööme majutustes või sööklates- restoranides (stolovaja).

Valgevenes viibime 4- 5 päeva, siis ületame Bresti kan-dis piiri ja suundume Poola. Algavad lihavõttepühad ja min-gil määral saame sellest osa Poola kirikutes ja mujalgi.

Reis väiksele grupile, kuni 8 inimest. Kuna Valgevenesse saab ainult viisaga, siis peab omama

Eesti kodaniku passi kehtivusega 6 kuud peale reisi.Lisaks on vaja üht passipilti.Võtan kaasa ka lisasöögi, kui tekib vajadus kuskil metsas

keha kinnitada (supp, kohv, pudru priimusel)Hind 170 eur. ja sinna kuulub transport ja asjaaajamine.Hinna sees pole viisa- majutus-söök. (majutused norm.

hinnaga, söök odav)Huviliste grupi paneme varakult kokku, korjan Teie pas-

sid- pildid kokku ja hakkan viisaasju ajama. http://www.loodusretked.ee/reisid/index.

php?option=com_content&view=article&id=56&Itemid=37&lang=et

Veel on plaanis teisigi huvitavaid reise, täpsemalt lugege teistest reisidest lugege http://www.loodusretked.ee/reisid/index.php

Lootudusretked.ee korraldab mitmesuguseid huvitavaid reise Norra, Soome, Poola, Valgevenesse ja Venemaale, millest on võimalik osa võtta kõigil soovijatel. Järgmine retk om talvisele Lapimaale 7.-12. veebruaril, kuid 14. jaa-nuari seisuga on märgitud vabade kohtade arvuks 3, nii et lehe ilmumise ajaks on need ilmset täidetud. Igaks juhuks siiski aadress: http://www.loodusretked.ee/reisid/index.php?option=com_content&view=article&id=123&Itemid=128&lang=et

Looduse OmnibussLooduse Omnibuss sõidab igal nädalavahetusel, nädala-

lõpu reisikavad kuulutatakse välja listis ja kodulehel kolma-päeval - neljapäeval.

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoobrist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00. Otseülekandeid ja sal-vestusi näed www.looduseomnibuss.ee/otse

Kuna nädalalõpu reisid kuulutatakse välja kolmapäeval või neljapäeval pärast Raplamaa Ühistöö ilmumist, ei saa me neid oma lehes tutvustada. Küll aga saavad kõik huvi-lised liituda Looduse Omnibussi uudistelistiga ja kõikidest väljasõitudest antakse teile teada. Üldjuhul algavad ja lõpe-vad reiseid kas Tallinnast või Tartust. Täpsem info http://www.looduseomnibuss.ee/

Algab osaluskonkurss “Hea Eesti ajalugu”

Ajalooportaal Histrodamus kuulutas esmakordselt Eestis välja osaluskonkursi “Hea Eesti ajalugu”. Konkursi raames kutsutakse inimesi üles märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkurss kestab märtsi lõpuni, kõik sobilikud lood avaldatakse www.histro-damus.ee keskkonnas ning parimaid neist ootavad auhin-nad.

Ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõ-nul on Eesti maine liiga pikalt olnud seotud pika orjapõlve ja muude raskete kaotustega ning kõik hea on justkui ära unustatud. “Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe,” ütles Vihand. “Osaluskonkursi eesmärk on selliste positiivsete lu-gude väljaotsimine ja kirjeldamine, mille tagajärjel tõuseb iga Eestimaa elaniku eneseteadvus ning tekib suurem soov, kas läbi kodakondsuse või muul viisil, olla positiivse ja edu-ka riigiga seotud. Otsime need lood oma ajaloost üles!”

Konkursi “Hea Eesti ajalugu” eesmärk on Eesti ajaloo edulugude rõhutamine. Mida hea Eesti ajalugu kellelegi tä-hendab, jääb iga osaleja enese otsustada. Ka temaatilised piirangud puuduvad, kirjutada võib nii poliitikast, majan-dusest, kultuurist, haridusest, teadusest, spordist, aga ka üksikisikutest. Teretulnud on kirjutised mistahes ajastust, muinasajast tänapäevani välja. Lugude illustreerimiseks ja täiendamiseks saab kasutada fotosid, joonistusi, audiofaile või videokaadreid. Konkurss on avatud kõikidele Eestimaa elanikele, kuid peamiseks sihtrühmaks on mittekodanikud.

Konkursi juhendiga saab tutvuda siin: http://bit.ly/AzFe7P EST, http://bit.ly/AdkA0b RUS ja http://bit.ly/w9tiot ENG.

Kõik huvilised saavad oma lugusid ja arvamusi jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee, sealt leiab ka konkursi ju-hendi kolmes keeles. Facebookis on Histrodamus avanud leheküljed nii eesti, vene kui inglise keeles.

Konkurss korraldatakse Euroopa Kolmandate Riiki-de Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inime-sed programmi “Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine” rahastusel.


Sõltuvalt kasutatavast püügivahendist, eristatakse 3 liiki harrastuskalapüüki.

1. ÕngepüükIgaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe liht-

käsiõngega kala püüda avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -koh-tade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.

Õngepüügiõigus on igaühe eluaegne õigus.2. Harrastuskalapüük kuni kolme õngpüünisegaIgaüks tohib harrastuspüügiõiguse ehk püügiõiguse eest

tasumise korral püüda õngpüünistega kala avalikul ja avali-kuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid.

Õngpüünised on: spinning, vedel, sikut, lendõng, põh-jaõng (krunda, tonka), und, käsiõng ja rohkem kui üks liht-käsiõng, harpuunipüss ja harpuun ning haakeõng. Nende püügivahenditega püüdmisel tuleb tasuda püügiõiguse tasu.

Alates 1. jaanuarist 2011 on püügiõiguse eest tasumiseks järgmised võimalused:

1. Tasumine www.pilet.ee kodulehel või krediitkaardiga Tasu maksmiseks tuleb minna kodulehele www.pilet.ee

ning täita harrastuspüügiõiguse maksekorraldus. Alates 1. juulist 2011 on püügiõigust tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument ning maksekorralduse väljatrükki enam kalapüügil kaasas olema ei pea.

Püügiõiguse eest saavad tasuda ka Eesti isikukoodi mit-teomavad isikud sh välismaalased. Selleks tuleb sisestada oma sünniaeg koodina 0aakkpp0000 (aa - sünniaasta, kk - sünnikuu, pp - sünnikuupäev). Näiteks kui sünniaeg on 29.06.1982, siis tuleb sisestada kood kujul: 08206290000

Teenus on hetkel olemas eesti, inglise ja vene keeles. Püügiõiguse tasu saab maksta nii internetipanga kaudu (Eesti pangafi liaalid) kui ka krediitkaardiga.

Krediitkaardi olemasolul võib pileti osta ka telefoni teel helistades numbrile 11800 (kõne hind 0,22 eurot minut). Teenus töötab 24h ööpäevas ning on kättesaadav eesti, ing-lise ja vene keeles.

Harrastuspüügiõiguse tasu alates 01.01.2012:1) 24 tundi - 1 euro;2) 7 päeva - 3 eurot;3) 182 päeva (pool aastat) - 13 eurot;4) 365 päeva (aasta) - 20 eurot.NB! Soetatud luba kehtib selle kehtivusaja lõpuni. Näi-

teks 31.12.2011 kuupäeval kell 10:00 ostetud aastane luba kehtib 30.12.2012 kella 10:00-ni.

Probleemide korral helista 6118000 või saada kiri: [email protected]

2. Pangaülekanne Alates 01.02.2011 ei saa püügiõiguse eest tasuda enam

pangaülekandega. 3. MobiilimakseMobiilimakse töötab ainult EMT, Elisa või Tele2 võrgus.

Püügiõigus hakkab kehtima kaks tundi pärast mobiilimakse sooritamist ja vastava teavitussõnumi saamist.

Harrastuspüügiõiguse eest tasumisel mobiilimaksega tu-leb sisestada mobiiltelefonil vastav numbrikombinatsioon ning helistada (mitte saata sõnumina!).

Rikete ja probleemide korral helista 6118000 või saada kiri: [email protected]

Loe täpsemat juhendit: Kuidas maksta harrastuspüügiõi-guse eest mobiiliga

4. Püügiõiguse soetamine jaemüügist Alates 1. jaanuarist 2011 on võimalik püügiõiguse eest

tasuda ka Tallinna Linnavalitsuses ID-pileti infoletis ning mitmetes Eesti Posti postkontorites. Kalapüügiõigust tõen-davaks dokumendiks on väljastatav müügikviitung koos isi-kut tõendava dokumendiga.

Tasuta püügiõigus Harrastuspüügiõiguse eest ei pea tasuma eelkooliealised

lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvasta-selt represseeritud isikud ja puudega isikud. Eelpool loet-letud isikutel peab püügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on:

1) alla 16-aastasel õpilasel - õpilaspilet;2) pensionäril - pensionitunnistus;3) õigusvastaselt represseeritud isikul - rehabiliteerimis-

tunnistus või represseeritu tunnistus;4) puudega isikul - puude raskusastet tõendav dokument.NB! Tasuta püügiõigus ei laiene püügivahenditele ja

püügikohtadele, kus püügiõigust tõendavaks dokumendiks on kalastuskaart.

3. KalastuskaartKalastuskaardi alusel võib kasutada järgmisi püügiva-

hendeid: nakkevõrk, kuni 100 konksust koosnev põhjaõnge-jada, vähinatt ja vähimõrd, liiv, kuurits. Lisaks on vaja ka-lastuskaarti lõhe ja meriforelli püügiks Pirita, Jägala, Selja, Narva, Vääna, Purtse ja Valgejõel; jõeforelli püügil Järva-maa jõgedel ning harpuuniga püüdmisel Saadjärvel ja Ku-remaa järvel. Looduskaitsealad, kus harrastuslikul kalapüü-gil on vajalik kalastuskaart on: Endla LKA, Silma LKA ja Matsalu Rahvuspark. Kalastuskaart on kõigile tasuline ning nende arv on mõnedel veekogude piiratud! Kalastuskaarte väljastab Keskkonnaamet.

Harrastuskalapüügiõigust saab soetada ka Eesti Postist

Eesti Post pakub klientidele võimalust soetada postkon-toritest tasuline harrastuskalapüügiõigus.

Klient, kes soovib kasutada püügivahenditena nt rohkem kui üks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lend-õng, põhjaõng (tonka, krunda), und, räimeõng, harpuun-püss), peab soetama üle Eesti kehtiva tasulise harrastuspüü-giõiguse.

Harrastuskalapüügiõiguse teenustasu on 0,38 €Teenustasu on käibemaksuvaba.

Teenust osutavad järgmised Raplamaa postkontorid:

•Rapla postkontor, Tallinna mnt 17, Rapla •Märjamaa postkontor, Veski 6, Märjamaa •Kohila postkontor (Kohila Ärikeskus), Lõuna 2, KohilaPostkontoritest saab ka limiidita kalastuskaarte•Harpuunpüügi piirkonda (Saadjärv ja Kure-

maa järv);•Forellipüügi piirkonda (Jõgeva, Lääne-Viru ja

Järva maakonnas);•Endla looduskaitsealale

Kalastusluba ehk harrastuskalapüük Eestis

Raplamaa Ühistöö 11Kalapüük Endla järvel ja Sinijärvel

Harrastuslikuk kalapüük Endla järvel ja Sinijärvel on lu-batud ainult kalastuskaardi alusel. Ühe kalastuskaardi alusel tohib püüda nii Endla järvel kui Sinijärvel.

Kalastuskaart annab selle omanikule õiguse viibida End-la looduskaitseala Endla järve ja Sinijärve sihtkaitsevööndis kalastuskaardile märgitud kehtivusaja piires. Kalastuskaardi omanikuga kaasas viibivad isikud peavad taotlema liikumis-loa. Liikumisluba on vaja ka Männikjärvel kalastamiseks. Luba väljastatakse 30 päeva jooksul.

Liikumisloa taotluses tuleks märkida: isiku või isikute nimed (koos isikukoodidega); kaitsealal viibimise eesmärk (matkamine, marjade korjamine jne); piirkond, kus viibi-da soovite (sihtkaitsevööndi nimi); kaitsealal viibimise aeg (kuupäeva täpsusega). Taotlus tuleb esitada Keskkonnaame-ti Jõgeva-Tartu regioonile. Postiaadress: Aleksandri 14, Tar-tu 51004 või elektronpostiaadressil: [email protected] Luba väljastatakse 30 päeva jooksul.

Mootori (nii sisepõlemis- kui elektrimootori) kasutamine on Endla looduskaitsealal (k.a. Koidu e. Kärde pkr) keela-tud!

Veekogu: Endla järv ja SinijärvLubatud püügivahend: lihtkäsiõng, käsiõng, spin-

ning, lendõng või sikutiLubade piirarv: piiramatuEndla järv ja SinijärvPüügiperioodkalendrikuu hind 7 euri1 päev (24 h) 3 euri

1. Loa ostmine mobiiliga (vajalik ID-kaart)

Mobiiliga on võimalik Endla järvele ja Sinijärvele kalas-tuskaarti osta vaid 24 tunniks. Kuuajalist kalastuskaarti saab osta Keskkonnaametist, internetist www.pilet.ee kodulehelt, Eesti Postist ja ostuliinilt.

Kalastuskaardi eest tasumisel mobiilimaksega tuleb si-sestada mobiiltelefonil vastav numbrikombinatsioon ning helistada (mitte saata sõnumina!). Ostu kinnitamiseks tuleb sisestada ID-kaardi neli viimast numbrit (seda peale vastava häälkäskluse saamist teenuse pakkuja poolt).

Kalastuskaardi saamiseks tuleb numbrikombinatsioon sisestada järgmiselt:

24 tunniks 1312*555*isikukoodMobiilimakse puhul lisandub püügiõiguse tasule teavi-

tussõnumi (0,19 EUR) tasu.Juhised mobiiltelefoniga püügiõiguse eest tasumisel ja

teate tasu maksmise ebaõnnestumise ning selle põhjuse koh-ta saab isik häälkäsklustega eesti keeles.

Mobiiltelefonilt tehtud maksega tasumisel tekib püügiõi-gus üks tund pärast kalastuskaardi andmise kohta lühisõnu-miga kinnituse saamist. Tasumist ja kalastuskaardi andmist kinnitav lühisõnum saadetakse samale mobiiltelefoni numb-rile, millelt tasu maksti.

Mobiilimakse töötab ainult EMT, Elisa või Tele2 võrgus.2. Loa ostmine Keskkonnaametist

Keskkonnaametist taotlemisel tuleb esitada vormikohane taotlus. Kalastuskaarte Endla ja

Sinijärvele väljastavad kõik Keskkonnaameti regioonid. Loa taotlemisest selle väljastamiseni

võib kuluda kuni 10 päeva. Keskkonnaametist taotlemi-

sel võib kalastuskaardi eest ära maksta kaenne taotluse esitamist. Vt lisaks: www.kalastusinfo.ee

---Kalastamine --- KalastuskaartSaaja RahandusministeeriumKontod Swedbank - 221023778606 SEB - 10220034796011Viitenumber 2800081777Selgitus Tasu kalastuskaardi eest ning isiku nimi, kelle

eest tasu makstakse.3. Loa ostmine internetist, Eesti Postist ja ostuliinilt

Loa võib osta ka www.pilet.ee kodulehel, kuhu saab sisse logida lisaks ID-kaardile ka pangalingi, mobiil-ID ja kasuta-jakonto loomise kaudu. Loa eest tasumine toimub kohe pea-le taotluse esitamist (netipanga või krediitkaardiga). Esma-kordsel kasutamisel on vaja end autentida IDkaardi, mobiil ID või internetipanga vahendusel! Seda on vaja teha vaid üks kord.

Alates 2012. aastast saab kalastuskaarti Endla-ja Sinijär-vele osta ka mitmetest Eesti Posti postkontoritest (teenus-tasu kalastuskaardi väljastamise eest 0,38 €). Postkontorite nimekirja leiad http://www.post.ee/index.php?id=10320

Krediitkaardi olemasolul võib kalastuskaardi osta ka te-lefoni teel, helistades numbrile 11800 (kõne hind 0,22 eurot minut). Teenus töötab 24h ööpäevas ning on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles.

Kalastuskaardi kehtivusSõltuvalt kalastuskaardi soetamise viisist on selle keh-

tivuse algus ja lõpp erinev. Loa ostmisel mobiilimakse või krediitkaardiga hakkab kalastuskaart kehtima 1 tund pärast makse sooritamist ning kehtib sellest kellaajast alates 24 h või kalendrikuu lõpuni. 1-päevase kalastuskaardi ostmisel Keskkonnaametist või www.pilet.ee kodulehelt hakkab luba kehtima teie poolt valitud kuupäeval kell 00:00:00 ja lõppeb lõpukuupäeval kell 23:59:59.

Kuuajalise kalastuskaardi ostmisel Keskkonnaametist või www.pilet.ee kodulehelt hakkab luba kehtima teie poolt valitud kuupäeval 00:00:00 ja lõppeb lõpukuupäeval kell 23:59:59. seejuures saab kuuajalist luba osta vaid kalendri-kuuks (märts, juuli, august jne), mitte kuupäevast kuupäeva-ni (15. juuli kuni 15. august jne).

Teadmiseks kalastuskaardi taotlejaleVäljastatud lubade kehtivust saab kontrollida nii Kalan-

duse Infosüsteemis http://kala.envir.ee/(ID-kaardi abil) kui ka www.pilet.ee keskkonnas, kuhu

saab sisse logida lisaks ID-kaardile ka pangalingi, mobiil-ID ja kasutajakonto loomise kaudu. Püügiõigust tõendavaks dokumendiks on isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne.). Kalastuskaardi alusel toi-munud harrastuspüügi andmed tuleb esitada 5 päeva jook-sul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu. Vt lisaks: www.kalastusinfo.ee --- Kalastamine ---Püügiandmete esitamine

Ajavahemikul 15.05-15.09 saab kaitseala kohta infot Toomal asuvast Endla teabepunktist,

e-post:[email protected]; tel 53059756. Endla metsa-

maja broneerimine tel 676 7532.Paatide laenutamise kohta Endla järvel saab infot tel

5119889

Raplamaa Tühitöö 12

Kuri kiri

Tere!Vaatasin läbi teie värskelt ilmunud Ühistöö numbri.

Meedias ja ajakirjanduses kehtivad teatavasti üsna täpselt reglementeeritud reeglid. Igal kirjatükil peab olema juures kirjutaja, igal pildidl peab olema juures pildi allkiri ja foto-graaf.

Rääkimata sellest, et igal väljaandel peab olema impres-sum, kus täpselt kirjas kes konkreetselt on väljaande kokku panijad ja vastutavad isikud.

Viimases numbris näiteks on üks väga valus ämbrisse astumine, mis võib lõppeda korraliku trahviga. Paraku on igal internetist leitud pildil ka olemas autor ja valdavalt on nad ka autoriõigustega kaitstud. Ma hästi ei kujuta ette mida arvab asjast selline ülemaailmne kellatootja nagu SEIKO, kui ta näeb, et nende auhindadega pärjatud reklaamfotot on kasutatud lauspiraatluse korras ühes veebi väljaandes.

Panen siia juurde väikese vihje: http://www.creativea-dawards.com/wake-up-3/

Ka see pissiva koera pilt on autoriõigustega kaitstud ja sama käib ka selle kassi ja beebi reklaamfoto kohta.

Parimat!Siim Solman

Fotol Siim SolmanFoto erakogust

Möödunud nädalal saabus Raplamaa Ühistöö postkasti kuri kiri Nädalise fotograafi lt Siim Somanilt. Esitame kirja muutmata kujul:

Vabandame lehekülje Nali Naljaks ees, et eel-mises numbris jäi märkimata avaldatud kolme foto autor, kelleks on Facebookis leiduvate fotoallkir-jade põhjal Nali Naljaks! Sama autor oli ka samal leheküljel asuvatel naljadel.

Raplamaa Tühitöö 13

Nalju internetist

Kaalukuse tõstmiseks on Siim Solmani kiri saadetud tee-le epfl (Eesti Pressifotograafi de Liit) e-maili aadresilt.

Millegipärast ei ole S. Solman leidnud autoriõiguste rik-kumisi Facebookis, kuid esimsed kolm sealt juhuslikult va-litud pilti on tema arvates seotud autoriõiguse rikkumise ja piraatlusega. Ometi on Siim Solman EPFLi liige ja Nädalise fotograaf, kusjuures mõlemad organisatsioonid on Faceboo-kiga liitunud. Ju tal pole olnud siis mahti asjasse süveneda.

Niisiis juhime Siim Solmani tähelepanu asjaolule, et nende ja ilmselt veel mitmete piltide näol Facebookis võib

tegemist olla piraatlusega. Ja kui härra Siim Solman ei alusta nüüd õiglast võitlust piraatluse likvideerimiseks Facebookis, on ta kas väga silmakirjalik või on tal sellise ähvarduskirja kirjutamiseks Raplamaa Ühistööle hoopis muud põhjused. Momendil aga võime ülalolevatele koopiatele tuginedes kinnitada, et antud piltide autoriks on Nali Naljaks.

Parimat ka Siim Solmanile õigluse eest võitluses! Oota-me temalt meeleldi pikemat kirjutist, kuidas tema ja temaga seotud organisatsioonid võitlevad piraatluse vastu Faceboo-kis, et saaksime selle järgmises lehes avaldada.


Kuidas teh

Ühepajatoidu valmistamisest on pikemalt juttu http://naistekas.delfi .ee/foorum/read.php?11,2211895

Toome sealt huviliste katsetamiseks välja erine-vaid valmistusviise

lii Pane kõigepealt supikondid või pehme ribi keema. Üli-

maitsev saab suitsutatud kontide kasutamisel. Keeda kohe päris kaua, vahtu peab alguses muidugi ka riibuma. Umbes 1,5 tunni möödudes lisa sool, marlilapikese(või mõne muu puhta lapikese) sisse seotud terapipar,vürts ja loorber.Kuni liha haudub, puhasta ja tükelda köögivili ja jäta külma veega kaussi seisma. Kui 1,5 või isegi 2,5 tundi on möödas (kont-rolli muidugi vahepeal, et vesi ära ei keeks), hakka lisama köögivilju. Kõigepealt ribadeks lõigatud kapsas ja kaalika -ning porgandikuubikud (mitte väga väikesed). Hauta tasa-sel tulel. Kui nendest kahvel kergesti läbi läheb, lisa kar-tulikuubikud. Otsi nüüd potist üles see maitseainepambuke ja viska ära - tema töö on tehtud. Jälgi,et vesi oleks ainult pisut üle köögivilja. Pane tassi piima või koort (kolmvee-randi ulatuses) ja sega sinna juurde 2-3 spl jahu. Kahvliga on lihtsam jahutükke purustada. Kui kartul on pehme, sega see jahupiim ühepajatoidu hulka. Keera tuli kinni ja lõika rohelist peale, kui on. VALMIS!

***kk See lii roog on küll veidi kummaline, aga noh eks igaüks

teeb oma maitse järele:)Minul käib hakklihaga - pruunistan selle kergelt pannil

koos sibula ja küüslauguga, lõpuks maitsestan paprikapulb-

riga ja kuumutan veel natuke. Valan veidi vett peale ja lisan kartulikangid ja kapsa, veidi hiljem muu köögivilja - por-gand, kaalikas, vahel ka paprika või lillkapsas. Pooltoores kartul mulle ei meeldi, seega kõiki köögivilju koos keema ei pane.

***q Teen sageli.Kondiga lihast, parim on turult ostetud searibi, keedan

puljongi. Tõstan liha välja, lisan porgandi, kapsa, kaalika, kartuli. Keedan pehmeks ja lisan kontidest puhastatud liha.

Maitsestan ainult vähese soola ja mõne musta pipratera-ga liha keetes. Aedvili on ise nii maitsev, et soola lisades ole väga ettevatlik, et ei surmaks aedviljade maitset.

***j.a.kiir Minu ühepajatoit:Pruunistan potipõhjas kas hakkliha või veiselihakuubi-

kuid, maitsestan soola ja pipraga, siis lisan hakitud sibula, küüslaugu, porganditükid (vaata, et ära ei kõrveta!), valan veidi vett peale - et liha ja porknad oleks kaetud - ja hau-tan pisut. Nüüd lisan kaalikatükid, leedan, veidi aja pärast kartulitükikesed. Maitsestan olemasolevate maitseainetega - teinekord pisut puljongipulbrit või kuubikut, aga parem on kui naturaalseid maitsetaimi ja -juurikaid, tilli... Palju ka ei maksa panna, hautise enda maitse on peamine. Mõnikord panen värsket kapsast ka, aga siis peab jälgima, et potikaas päris tihedalt kinni poleks, muidu tuleb kapsale selline läp-pand maitse juurde.

Seda, mida lii kirjeldab, tegi minu vanaema ka ja kutsus seda “lühikese leemega supp”

***kessu Saab teha muidugi hakklihaga, aga see pole tõesti tõeline

ühepajatoit. Soovitan kunagi proovida sellist ühepejatoitu, mis hästi aeglasel tulel keeb, (jah, selleks kulub enam vähem pool päeva), aga tulemus on väga hea. Sülti saab ka kahe tunniga keeta, aga õige sült keeb ka vähemalt pool päeva. Maitsevahe.

***valulla Minu kodu ühepajatoit on selline: taise sealiha kuubi-

kud pruunistan päris tugevalt sibula ja küüslaugu ning soo-la-pipraga eraldi pannil. Samal ajal hakin üpris väikesteks kuubikuteks porgandi, kaalika, kartuli, lisaks veel sibulat ja kapsaribad. Panen potipõhja õli, sinna sibula, siis kaalika, veidi hiljem kapsa, siis porgandi, lasen veidi omas mahlas haududa, lisan veidi vett, siis praetud lihakuubikud ning hautan seni, kuni kõik poolküpsed, siis panen juurde kartuli, külmutatud herned, veel veidi vett, maitsestan ja lasen vaik-sel tulel edasi podiseda, kui on isu, siis lisan mingil ajal ka tükeldatud tomatid, kuid mitte alati.

***


a ühepajatoitu?peedi-eedi Keedan kas kondiliha pehmeks või siis pruunistan liha-

kuubikud (kondilihaga, nt seakootidega saab parem), urgit-sen liha välja potist- kui kondiliha ja suured tükid. Lisan keeduleeme sisse viiludeks või kuubikuteks (ca 3*3 cm vä-hemalt) lõigatud kaalikat, punapeeti, ribastatud värsket kap-sast ja pooleks või neljaks lõigatud porgandid- keedan veidi ja siis lisan katulid (tavaliselt pooleks või neljaks lõigatud).

Muidugi, liha keetes on kohustuslikud ikka pipar, loor-berileht, sool ja sibul. Ja kui on veel lisada värskeid või siis sügavkülmast ube (põlduba on see vist, see suure oaga mis ikka vanasti aias kasvas)-super! Eriti meeldib see variant mulle just suvel kui peedid -porknad-kaalid veel noored on :) ja peet on oluline :)

***no kyll keedavad Kaalikas, porgand, kartul loetlemise järjekorras klaasist

ahjukaussi, peale koos sibulaga praetud lihatykid ja ahju. tunniga on valmis.

**** Kui mul kiire on, siis olen ka ühepajatoitu hakklihaga

teinud, aga üldiselt teen seda rohkem ribilihaga. Just, ribi-lihaga .

Ostan läbikasvanud toorest ilma kondita (vähemalt ilma suure kondita)ribialust liha või/ja suitsuribi, lõikan neist piklikud kuubik-ribad, praen sibulatükikestega koos läbi (suurem rasv välja!) ja lisan juurikatele siis, kui nad juba poolpehmed on.

Kunagi ema õpetas mind, et kapsas võtab väga mõnusa meki külge, kui mõni leht lasta alguses kõrbema - nüüd teen-gi nii, et panen paksema põhjaga poti koos kapsaribadega suurele tulele ja lasen minutikese ilma segamata ja ilma vett lisamata säriseda. Selle ajaga lähevad mõned kapsaribad kärssama, aga need ei jää pärast üldse tunda ja näha - küll jääb aga kapsale mingi veidi teistmoodi vürtsikam mekk. Siis lisan natuke vett, segan, lasen pisut haududa ja seejärel tõstan juurde ülejäänud juurikad.

Kui kogu krempel hakkab juba jumet võtma, maitsestan, lisan ribiliha ja hautan lõpuni.

***vares Mina teen SUUREST tükist pekisemast lihast, kus 100%

peab kont sees olema. Seda siis keedan ja ei pruunista. Kee-dan täitsa pehmeks, võtan välja jahtuma.

Selles leemes keedan SUURTE tükkidena aedviljad. kapsas, porgand, kaalikas, kartul, (sibul + küüslauk tuju kor-ral), varsseller.

Aga tükid peavad ikka SUURED olema, mingit salatitü-keldust ma ühepajatoidus küll ei taha. Kulinaarialetist kor-ra ostsin, see meenutas ülessoojendatud kartulisalatit, aga pruuni värvi. Aru ei saanud, mida sõin - liiga plöga (kuigi maitse talutav).

Ja kui kogu üllitis pehme, siis lõikan liha tükkideks ja lauale, aedviljad ka. Uhkelt rohelist ka peale.

Vahel pistan liha aedviljade sisse tagasi (tükid), aga me-hele-lapsele meeldib liha eraldi.

***ella Teen 1-1,5 tunniga tõeliselt maitsva toidu.Alustan porganditest, kaalikast, kapsast ja kartulist. Sel-

lises järjekorras tükeldan ja panen klaasitäie veega potti hau-duma.

Tükid teen päris suured, et toidu valmides ei jääks potti inetu lagunenud mass. Lihana kasutasin viimati ilusat läbi-kasvanud peekonitükki, pekki peab ka selles toidus olema.

Tükeldan liha (liha peab olema ikka mõnusalt palju) ja sibulad-küüslaugud, pruunistan kogu kraami, lisan maitseai-ned ja lisan ühepajatoidule. Lasen madalamal temperatuuril podiseda, aegajalt segades. Maitsesta soola või puljongi-pulbriga. Sama asja võib teha ka ahjus, aga siis kõik korraga potti. Aega kulub natuke kauem.

***tegin Ahjupotti priskelt liha, seekord oli sea kaelakarbonaad,

mis oli soodusmüügil. Enamasti panen siiski mingit kondiga liha. SUURED TÜKID on ka minu märksõna, seega suurte tükkidena porgand, kaalikas, kapsas peale, maitseaineid ka ja ahju. Küpses ahju põhja peal, kõrgemal tegin pirukaid ja kooki.

Kui teen pliidil, siis liha potti, vaht ära, lasen poolküp-seks keeda ja üksteise järel väikeste vahedega porgand, kaal, kapsas ja kui need poolvalmis, kartul sisse.

See lii jahukastmega variant on küllap ka väga hea, aga ise pole teinud. Ema on mul kunagi ammu, kui oli väga pal-ju porgandeid, teinud porgandi-hakklihahautist jahuga, nii et tulid porgandid hakklihasoustis. Väga head olid, mulle väga maitsesid.

***minna Sulatan potipõhjas veidi võid ja siis pruunistan selles li-

hatükid (reeglina kaelakarbonaadi),siis lisan veidi keedetud vett, et lihatükid oleks sellega kaetud ja jätan vaiksel tulel podisema, siis koorin kaalikad,lõikan need kuubikuteks ja pruunistan need panni peal võis ning lisan potti,siis porgan-did samamoodi.Kui liha ja porknad pehmed,siis kõige lõpus lisan kartuli. Ja soola ja pipart kasutan praadimise ajal.


16 17 18

19 20 21

22 23 24

25 26 27 28 29 30 31

32 33 34 35 36 37 38

39 40 41 42 43 44

45 46 47 48

49 50 51 52

53 54 55 56 57 58

59 60 61 62 63 64 65 66 67

68 69 70 71 72 73 74

75 76 77

78 79 80

81 82 83

PAREMALE 1 Seade kaupluses 5 Eesti näitleja 10 Lapse mõttelaadiga 16 Chicago lennujaam 17 Brasiilia osariik 18 Linn Soomes 19 Sissevedu 20 Selge, arusaadav 21 Puu osa 22 Mustjas 23 Abistama 24 Riik Euroopas 25 Sinine pigment 26 Spordivahend 29 Rocklaulja-trummar (s 1951) 32 Lill 34 Automark 36 Kasemets 39 Hautatud liharoog 42 Riik Euroopas 43 Teatud siidriie 45 Tütarlaps 46 Väike kerge ehitis

mitmesuguste kaupade müümiseks

48 Nurjatu 49 Lõpmatu, suur 50 Ameerika dokumentalist (s

1935) 52 Sama 53 Lööming 55 Eluolu 56 Teatmeteos 59 Riik Aasias 62 Mõistma, aru saama 65 Suur eepiline värssteos 68 Prantsuse filmilavastaja 81932-

95) 71 Austraalia rahaühik 74 Väärnähtus 75 Loba, tühine jutt 76 Igihaljas võsa Vahemeremail 77 Alamvaimulik 78 Elus olema 79 Tulemägedest väljavoolav

kivimite sulam 80 Krabimaitseline kalatoode 81 Vald Põlva maakonnas 82 Haarama, krahmama (murdes) 83 Imikutarve

1 Nõidus 2 Kohkuma 3 Mõrvama, roimama 4 Rootsi filmilavastaja (1931) 5 Möödapääsematu 6 Valguse alal asjatundja 7 Virn 8 Köögiviljataim 9 Hulk, trobikond 10 Kala 11 Evolutsioon 12 Riigikogu liige 13 Koraani peatükk 14 Imielund, -seade 15 Odra- või nisuleib 27 Eesti Ajakirjanike Liit 28 Maha, kadugu (pr) 30 Motovõistlus 31 Nõela torge 32 Kaitsepolitsei 33 Vikati ihumisriist 34 Vald Harjumaal 35 Rõngassaar 37 Ründama 38 Kaasmäng 40 India keelpill 41 Teater Eestis 43 Vistrik 44 Tume ning pehme, hämar ning

mahe 47 Rahvas Nigeerias 51 Lapse imetaja 53 Valgeseguse karvaga

kollakashall hobune 54 Asula Jõgeva mk 57 Riik Aasias 58 Kümnendik Rooma leegioni 60 Islami peajumal 61 Nad 63 Kartmatu 64 Esimene inimene 66 Redusse, peitu 67 Ülemkoda USAs 69 Saal 70 Tasane, suuremate kõrgenditeta 72 Volga lisajõgi 73 Iisraeli laulja ja näitleja (s

1947)

Ristsõnad vabALLA


baks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

16 17 18

19 20 21

22 23 24

25 26 27 28 29 30 31

32 33 34 35 36 37 38

39 40 41 42 43 44

45 46 47 48

49 50 51 52

53 54 55 56 57 58

59 60 61 62 63 64 65 66 67

68 69 70 71 72 73 74

75 76 77

78 79 80

81 82 83

PAREMALE 1 Kaval võte, nõks, trikk 5 Eesti linn10 Asjakohane16 Vald Ida-Virumaal17 Riik Aasias18 Imik, titt19 Riidesort20 Eesti laulja21 Tardunud kolloidlahus22 Siga23 Sportjalanõud24 Setu koori kõrgeim hääl25 Kaalukas26 Lõtvunud, vaibuv29 Tugev erutus32 Loss34 Rühm, kobar, seeria, tsükkel36 Lookjalt kõveras39 Kitsas42 Prantsuse helilooja43 Isukalt, ahnelt45 Läänemeresoome keel46 Kasakate nõupidamine

48 Lainekujuline jooneke 49 Juurde panema 50 Tartu linnaosa 52 Lai 53 Eskimote peakotiga jakk 55 Filmilavastaja (s 1948) 56 Särgik 59 Seitse-, seitsme- 62 Sisseoste tegema 65 Värsijala rõhuline osa 68 Kest, tupp 71 Mõõteriista numbrilaud 74 Salaja 75 Hautatud liharoog 76 Riigikogu liige (EME) 77 Elbe lisajõgi 78 Paluma 79 Odrasort 80 Kehv 81 Maksma 82 Jõgi Prantsusmaal 83 Paraguai tee

ALLA 1 Viljahakk 2 Kodumaa 3 Suli, kelm 4 Lopsakas, paks 5 Riski peale välja minema 6 Laeva päraosa 7 Illustratsioon 8 Ploomisort 9 Odrasort 10 Elevandiluu 11 Manilla kanep 12 Segamini 13 Tegelane "Kevades" 14 Näitleja (1929-84) 15 Kehv 27 Eesti näitleja 28 Keskaegne kaupmeeste või

käsitööliste ühing 30 Vana portugali-hispaania

rahvatants 31 Justamendi viiulimängija 32 Lint, lehv 33 Ratsakarjuste viskenöör 34 Kuur, küün 35 Iraani rahaühik 37 Parim, soodsaim 38 Talinisusort 40 Saksa kirjanik (1797-1856) 41 Lähe 43 Ülev mõte 44 Iva 47 Sõjajumal 51 Lapse imetaja 53 Poolvääriskivi 54 Vastama 57 Medikament 58 Eesti poliitik 60 Riietusese 61 India osariik 63 Riigikogu liige 64 Eesti luuletaja 66 Germaani kangelasmuistend 67 Elbe lisajõgi 69 Kaunikesti 70 Kerge udu, vine 72 Asub suus 73 Vastu-, vastas-, vastand

Ühistöö nr 3

Documents

Transcript of Ühistöö nr 3