ucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enis, ,,,...

180
saqarTvelos ganaTlebisa da saqarTvelos ganaTlebisa da saqarTvelos ganaTlebisa da saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministro mecnierebis saministro mecnierebis saministro mecnierebis saministro SoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti SoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti SoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti SoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti ganaTlebis ganaTlebis ganaTlebis ganaTlebisa da mecnierebaTa fakulteti da mecnierebaTa fakulteti da mecnierebaTa fakulteti da mecnierebaTa fakulteti TaTia nakaSiZe TaTia nakaSiZe TaTia nakaSiZe TaTia nakaSiZe-maxaraZe maxaraZe maxaraZe maxaraZe ucxo enis, rogorc meore enis ucxo enis, rogorc meore enis ucxo enis, rogorc meore enis ucxo enis, rogorc meore enis, swavleba/swavlis swavleba/swavlis swavleba/swavlis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi skolis saganmanaTleblo programebSi kolis saganmanaTleblo programebSi kolis saganmanaTleblo programebSi kolis saganmanaTleblo programebSi d i i i i s e r t a c i i i i a ganaTlebis ganaTlebis ganaTlebis ganaTlebis doqtoris doqtoris doqtoris doqtoris akademiuri akademiuri akademiuri akademiuri xarisxis xarisxis xarisxis xarisxis mosapoveblad mosapoveblad mosapoveblad mosapoveblad (specialoba specialoba specialoba specialoba – ganaTlebis didaqtika ganaTlebis didaqtika ganaTlebis didaqtika ganaTlebis didaqtika) mecnier mecnier mecnier mecnier xelmZRvaneli xelmZRvaneli xelmZRvaneli xelmZRvaneli pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori ciala ciala ciala ciala megrelaZe megrelaZe megrelaZe megrelaZe baTumi baTumi baTumi baTumi 2012 2012 2012 2012

Transcript of ucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enis, ,,,...

  • saqarTvelos ganaTlebisa dasaqarTvelos ganaTlebisa dasaqarTvelos ganaTlebisa dasaqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministromecnierebis saministromecnierebis saministromecnierebis saministro

    SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetiSoTa rusTavelis saxelmwifo universitetiSoTa rusTavelis saxelmwifo universitetiSoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti

    ganaTlebisganaTlebisganaTlebisganaTlebisaaaa da mecnierebaTa fakultetida mecnierebaTa fakultetida mecnierebaTa fakultetida mecnierebaTa fakulteti

    TaTia nakaSiZeTaTia nakaSiZeTaTia nakaSiZeTaTia nakaSiZe----maxaraZemaxaraZemaxaraZemaxaraZe

    ucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enis,,,, swavleba/swavlis swavleba/swavlis swavleba/swavlis swavleba/swavlis

    mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi

    sssskolis saganmanaTleblo programebSikolis saganmanaTleblo programebSikolis saganmanaTleblo programebSikolis saganmanaTleblo programebSi

    dddd i i i i ssss eeee rrrr tttt aaaa cccc i i i i aaaa

    ganaTlebisganaTlebisganaTlebisganaTlebis doqtoris doqtoris doqtoris doqtoris akademiuri akademiuri akademiuri akademiuri xarisxisxarisxisxarisxisxarisxis mosapoveblad mosapoveblad mosapoveblad mosapoveblad

    ((((specialoba specialoba specialoba specialoba –––– ganaTlebis didaqtikaganaTlebis didaqtikaganaTlebis didaqtikaganaTlebis didaqtika))))

    mecniermecniermecniermecnier xelmZRvanelixelmZRvanelixelmZRvanelixelmZRvaneli

    pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori cialacialacialaciala megrelaZemegrelaZemegrelaZemegrelaZe

    baTumi baTumi baTumi baTumi

    2012201220122012

  • 2

    sarCevisarCevisarCevisarCevi gv.

    SesavaliSesavaliSesavaliSesavali-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------3

    TaviTaviTaviTavi I.I.I.I. ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTuleucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTuleucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTuleucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebisbisbisbis ---- ,,kulturaTa ,,kulturaTa ,,kulturaTa ,,kulturaTa

    dialogis” wvlili dialogis” wvlili dialogis” wvlili dialogis” wvlili ((((saganmanaTleblosaganmanaTleblosaganmanaTleblosaganmanaTleblo programebiT aRprogramebiT aRprogramebiT aRprogramebiT aRweriliweriliweriliwerili

    swavlis swavlis swavlis swavlis SedegebiSedegebiSedegebiSedegebis miRwevaSis miRwevaSis miRwevaSis miRwevaSi))))--------------------------------------------------------------------------------19

    $$$$ 1.1.1.1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis

    mizanSewonilobis problema--------------------------------------------------------------------------------19

    $ 2.$ 2.$ 2.$ 2. ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis - ,,kulturaTa

    dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis formebi--------------------------------44

    $$$$ 3333. ,,kulturaTa dialogis” kompetenciebi---------------------------------------------------------53

    3333. 1.zogadi kompetenciebi---------------------------------------------------------------------------------------57

    3333. 2. dargobrivi kompetenciebi------------------------------------------------------------------------------70

    3333. 3. originaluri kompetenciebi---------------------------------------------------------------------------77

    Tavi Tavi Tavi Tavi II. II. II. II. kulturaTa dialogis kulturaTa dialogis kulturaTa dialogis kulturaTa dialogis saswavlo procesis marTsaswavlo procesis marTsaswavlo procesis marTsaswavlo procesis marTvavavava da studentis mier da studentis mier da studentis mier da studentis mier

    miRweuli SmiRweuli SmiRweuli SmiRweuli Sedegebis Sefasebaedegebis Sefasebaedegebis Sefasebaedegebis Sefaseba--------------------------------------------------------------------------------84

    $ 1. swavleba/swavlis sakiTxisaTvis--------------------------------------------------------------------84

    $ 2. studentTa codnis Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis SerCeva--98

    2. 1. portfolio rogorc studentis swavlis Sedegebisa

    da kompetenciebis miRwevis Sefasebis forma---------------------------------------------------117

    $ 3. kvalifikaciis miRweuli donis diagnostirebisaTvis TviTSefasebis

    matricis gamoyeneba----------------------------------------------------------------------------------------------122

    $ 4. ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis marTvis

    organizaciis formebi------------------------------------------------------------------------------------------133

    4.1. leqciis modelebi-------------------------------------------------------------------------------------------133

    4.2. modelebi seminaris dagegmvisaTvis---------------------------------------------------------------140

    4.3. fragmentebi ucxoelTa gamocdilebidan------------------------------------------------------144

    4.4. modulis da silabusis nimuSebi------------------------------------------------------------------148

    Tavi Tavi Tavi Tavi III. III. III. III. umaRlesi skolumaRlesi skolumaRlesi skolumaRlesi skolis maswavleblis TviTefeqtuis maswavleblis TviTefeqtuis maswavleblis TviTefeqtuis maswavleblis TviTefeqturobis robis robis robis SefasebSefasebSefasebSefasebaaaa------------151515155555

    $ 1. TviTefeqturoba, rogorc inovaciuri saqmianobis xarisxis

    ganmsazRvreli ----------------------------------------------------------------------------------------------------155

    $ 2. TviTefeqturobis amaRlebis saSualebebi---------------------------------------------------162

    ddddaskvnebiaskvnebiaskvnebiaskvnebi----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------167

    literatura_____________literatura_____________literatura_____________literatura_________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________171

  • 3

    SesavaliSesavaliSesavaliSesavali

    Temis aqtualoba:Temis aqtualoba:Temis aqtualoba:Temis aqtualoba: umaRlesi skolis mTavari mizani _ studentisaTvis

    saukeTeso, xarisxiani ganaTlebis miwodeba xorcieldeba ganaTlebis

    erTiani evropuli sivrcis Seqmnis pirobebSi. sazogadoebis cvalebadi

    saWiroebebis, dasaqmebis amJamindeli da samomavlo moTxovnebis

    uzrunvelyofisaTvis Seiqmna mniSvnelovani rekomendaciebi, programebi,

    proeqtebi. am mimarTulebiT aRsaniSnavia evrosabWos ganaTlebis

    komitetisa da ucxouri enebis ganyofilebis mier Sedgenili ,,enebis

    erTiani evropuli sarekomendacio CarCo” (evrosabWo 2001), romlis

    mizania Seqmnas kvalifikaciis gansazRvrisaTvis enis codnis saerTo

    baza da xeli Seuwyos maswavleblebis, programebis Semdgenlebis,

    sertifikatis gamcemi organizaciebisa da enebis swavlebis

    administratorebis SeTanxmebul moqmedebas.

    enebis erTiani evropuli sarekomendacio CarCo gansazRvravs enis

    flobis sam dones: A, B, C, romlebic swavlebis safexurebis mixedviT eqvs

    ganStoebad iyofa: dawyebiTi skola _ A1 done, sabazo da saSualo

    safexuri _ A 2 done, XII klasi da profesiuli skola _ B1 done,

    bakalavriati _ B2 done, magistratura _ C1 done, doqturantura _ C2

    done (aRniSnuli doneebi gaTvaliswinebulia maTTvis, visTvisac ucxo ena

    ZiriTadi specialobaa, xolo imaTTvis, visTvisac ucxo ena meore enaa, es

    doneebi erTi maCvenebliT dabla iwevs).

    ucxouri enis swavleba/swavlisaTvis Camoyalibebulia eqvsi

    mimarTuleba: mosmena, laparaki, kiTxva, wera, swavlis swavla, kulturaTa

    dialogi.

    saqarTvelo, rogorc evrosabWos wevri erT-erTi qveyana, aRiarebs da

    pativs scems evrosabWos mier miRebul rekomendaciebs yvela sferoSi,

    maT Soris, ganaTlebis sferoSic, ganaTlebis erovnul miznebSi,

    aRniSnulia, rom ucxouri enis codnis gareSe SeuZlebelia erTian

    saganmanaTleblo sivrceSi integrireba, sakuTari SesaZleblobebis

    srulfasovani realizeba.

  • 4

    saerTaSoriso kvlevebis SedegebiT (2005) damsaqmeblisa da

    dasaqmebuli kursdamTavrebulebis SefasebiT, yvelaze didi upiratesoba

    moipova kompetenciam ,,meore enis codna”, romelic qmnis pirobebs _ gaigo

    gansxvavebuli kultura, miiRo igi iseTi, rogoric aris. Ggaixsna mis

    mimarT, mxolod ise, rom ar moswyde sakuTar kulturul fesvebs. meore

    enis codna aucilebeli gaxda yvela specialobisaTvis da es asaxvas

    poulobs saganmanaTleblo programebSi.

    saganmanaTleblo programa _ aRniSnulia saqarTvelos kanonSi

    `umaRlesi ganaTlebis Sesaxeb~ (2005) - aris saswavlo kursebis an

    modulebis erToblioba: miznebi, amocanebi, Sinaarsi, codnis moculoba

    da unar-Cvevebis xarisxiani Sefasebis sistema, saswavlo procesis

    organizebis Taviseburebebi da meToduri uzrunvelyofa, romelic

    saTanado akademiuri xarisxis mosapovebladaa gamiznuli.

    saganmanaTleblo programebis SemuSavebis, dagegmvisa da ganviTarebis

    problemebi 2003 wels berlinSi gamarTuli konferenciidan moyolebuli,

    evropuli universitetebis centraluri sazrunavi gaxda. sakvanZo

    sakiTxi aRmoCnda tradiciuli, akademiuri da profesiuli

    Rirebulebebisa da moTxovnebis urTierTmimarTeba. gansxvavebuli

    variantebidan upiratesoba mieniWa kompetenciebze dafuZnebul

    saganmanaTleblo programebs, romlebic iTvaliswinebs sauniversiteto

    ganaTlebisa da kvalifikaciis moTxovnebis Sesabamisobas. (www.bologna-

    berlin 2003.de -2003 Berlin Summit on Higher Education http:/ww.bologna-berlin2003.de)

    kvalifikaciis moTxovnebis gansazRvris mniSvnelovani nabiji iyo

    boloniis procesis farglebSi (romelic umaRlesi ganaTlebis

    evropuli sivrcis SeqmnisaTvis evropis umaRlesi saswavleblebis

    xelmZRvanelTa mier daiwyo 1999 wels boloniaSi, (www.mes.gov.

    ge/uploads/Bologna/1% 20boloniis % 20deklaracia.pdf www.dfes.gov.uk/bologna

    www.ond.vlanderen.be) (italia), saqarTvelo SeuerTda 2005 wels) bergeris

    samitze (2005) miRebuli ,,kvalifikaciis evropuli CarCos” (EQF), romlis

    safuZvelze 2008 wels SemuSavda ,,saqarTvelos akademiuri umaRlesi

    ganaTlebis erovnuli kvalifikaciebis CarCo”. (www.ganatleba.ge)

  • 5

    ,,enebis erTiani sarekomendacio CarCo”, ,,kvalifikaciebis evropuli

    CarCo”, ,,umaRlesi akademiuri ganaTlebis erovnuli kvalifikaciebis

    CarCo” erTmaneTTan SesabamisobaSia da gansazRvraven saganmanaTleblo

    programebiT misaRwevi swavlis Sedegebsa da kompetenciebs sxvadasxva

    safexuris doneze: umaRlesi profesiuli ganaTleba, bakalavriati,

    magistratura, doqtorantura.

    saganmanaTleblo programebSi swavlis Sedegebi da kompetenciebis

    formireba xdeba masSi Semavali saswavlo kursis an modulis

    saSualebiT. amJamad umaRles skolebSi saswavlo kursebisa da

    modulebis SerCevis, Canacvlebis rTuli procesia. gaCnda problema ris

    mixedviT, ratom, ra upiratesobiT unda aisaxos esa Tu is saswavlo

    kursi an moduli saganmanaTleblo programaSi.

    saganmanaTleblo programebSi im specialobebisaTvis, sadac ucxo

    ena meore enaa, ucxo enis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa

    dialogis” asaxvis aucileblobas gansazRvravs Semdegi faqtorebifaqtorebifaqtorebifaqtorebi::::

    yvelaze mniSvnelovani ucxo enis Seswavlisas aris sxvadasxva

    erovnebis adamianebTan komunikacia. lingvisturi kompetencia _ sityvebis

    codna da gramatikis struqturis codna _ avtomaturad ar migviyvans

    kulturul kompetenciebamde. kulturuli kompetenciis simcirem ki

    namdvilad SeiZleba warmoqmnas gaugebroba, romelic xSirad

    samsaxurebrivi saqmianobis warumateblobis mizezic xdeba. ucxouri enis

    Seswavlisas ,,kulturaTa dialogis” saSualebiT xdeba ucxo cxovrebis

    wesebis, gansxvavebuli Sexedulebebis, tradiciebis, kulturis aRmoCena,

    gacnoba, gamoyeneba, igi xels uwyobs kulturuli wignierebis

    dauflebas, rac niSnavs waikiTxo, miiRo ucxo kultura da gaacnobiero,

    rom TiToeuli adamianis qceva kulturuli TaviseburebebiT aris

    ganpirobebuli.

    kultura Sedgeba sxvadasxva urTierTdakavSirebuli kategoriisagan:

    produqti (masala, nawarmi) _ literatura, folklori, xelovneba, musika,

    tradiciebi. ideebi _ rwmena, Rirebulebebi, institutebi. qcevebi _ Cveu-

    leba, adaTi, sxeulis ena (Jestikulacia), Cacmuloba, sakvebi, Tavisufali

    dro.

  • 6

    ,,Tu Cven gvinda, rom davexmaroT studentebs rom iyvnen kompetenturi

    gamomyenebelni ucxouri enisa, Tanabari yuradReba unda davuTmoT samive

    kategorias enis swavlebis mTel manZilze” (r.loudeni 2000:115). drois

    moTxovnad iqca ,,kulturaTa dialogis” Seswavla. sxva qveynis

    tradiciebis, mimarTvis etiketis arcodnam SeiZleba uxerxuli,

    arasasurveli garemo Seqmnas studentebs Soris, aseve studentebsa da

    leqtorebs Soris.

    saintereso naSromebi mieZRvna ucxouri enis SeswavlasTan kulturis

    Seswavlis problemebs:

    kramxis (1993:24) mosazrebiT enis swavlebisas kulturis swavleba

    ori perspeqtiviT ganixileba. erTs miekuTvneba faqtobrivi, kulturuli

    informaciis gadacema, romelic Sedgeba statistikuri informaciisagan,

    literaturasa da xelovnebisagan da meore informacia, romelic aqcents

    akeTebs wesebsa da Cveulebebze, folklorsa da yoveldRiur cxovrebaze.

    lazard-klaustoni (1997) aRniSnavs, rom warsulSi xalxi swavlobda

    ucxo enas, raTa eswavlaT ucxo literatura da es iyo mTavari Sualedi

    kulturisa. kiTxvis saSualebiT swavlobdnen studentebi civilizaciis

    Sesaxeb, romelic asocirdeboda samizne enasTan. amJamad ki sxvadasxva

    kulturis studentTa urTierToba yoveldRiuri saqmianoba

    aucilebloba gaxda, ramac gaaZliera ucxo enis swavleba/swavlis

    aqcenti kulturaTa dialogis mimarTulebiT.

    meore faqtorad migvaCnia is rom evropis ganviTarebuli qveynebis

    saswavlo dawesebulebebi did yuradRebas uTmoben sazogadoebasa da

    individSi mravalenovnebis ganviTarebas, xels uwyoben enis swavlebis

    saerTaSoriso urTierTobis gaRrmavebas; cdiloben aamaRlon motivireba

    imisaTvis, rom moizidon ucxoeli studentebi, gaTvaliswinebulia

    interkulturuli momzadebac, rasac aqtiurad iyeneben saswavlo da

    aqtiur cxovrebaSi. aRsaniSnavia, rom germaniaSi Seiqmna

    interkulturuli kompetenciebis swavlebis amsaxveli

    saxelmZRvaneloebi, romlebic saqarTveloSic gamoiyeneba (quTaisi).

    drois moTxovniT ucxoeTis umaRlesi saswavleblebi did

    mniSvnelobas aniWeben saxelmwifo enis ucxoelTaTvis swavlebas.Mmudmivi

    yuradRebis centrSia saxelmwifo enis, aseve, ucxo enis swavlebis

  • 7

    ganviTareba. saswavlo seqtorebSi studentebs sxvadasxva qveynis

    saswavlo dawesebulebebidan iwveven da maT enobriv da kulturul

    momzadebas uzrunvelyofen.

    sakmaod gaizarda gacvliT programebSi monawile studentTa da

    leqtorTa raodenobac, rasac mohyva studentTa sxvadasxva qveynis

    universitetebSi mobilobis mniSvnelovani gazrda. Mmarto aWaris

    regionidan ucxoeTSi swavlobs 100-ze meti studenti, rsu-Si gadmovida

    40-mde studenti, xolo moklevadiani programebiT 70 studentze meti.

    orive SemTxvevaSi dgeba sakiTxi kulturaTa dialogis mimarTulebiT

    gaTvaliswinebuli sakiTxebis Seswavlisa, gansakuTrebiT im

    specialobebisaTvis, sadac ucxo ena meore enaa.

    mesame faqtoria, ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis sakiTxTan

    pluralingvisturi aRzrdis pedagogiuri amocanis dakavSireba.

    evrosabWo pluralingvizms ganixilavs pedagogikur speqtrSi

    (,,saganmanaTleblo politikis SemuSaveba”, EevrosabWo, 2002) da Tvlis,

    rom pluralingvisturi aRzrda aucilebeli momentia individualuri

    mobilurobisa profesiul Tu ekonomikur aspeqtSi. misi mizania

    moqalaqeTa cnobierebaSi sazogadoebrivi da erovnuli Semwynareblobis

    ganviTareba. pluralingvisturi codna-Cveva aRzrdis procesSi moipoveba.

    pluralingvisturad aRzrdis procesSi individi Seexeba misTvis

    ucxo, gansxvavebul enasa Tu kulturas, azrovnebis gansxvavebul formas,

    ris Sedegadac igi ufro gamokveTilad gaiazrebs sakuTar erovnul Tu

    pirovnul TviTmyofadobas da gansxvavebuli samyarosadmi kidev ufro

    Semwynarebeli gaxdeba. pluralingvizmi uwyveti ganaTlebiT xasiaTdeba.

    igi pirovnebaSi mTeli sicocxlis ganmavlobaSi viTardeba. individi

    Seiswavlis enebs da SeiZens kulturul kompetenciebs sicocxlis

    sxvadasxva saWiroebisa da miznis mixedviT.

    pluralingvizmis ganviTareba exmareba pirovnebas _ aRiqvas

    kulturaTa da enaTa mravalferovneba, rogorc simdidre, gaidgas fesvebi

    sakuTar TviTmyofadobaSi, raTa ar mohyves gaerTgvarovnebis wamlekav

    procesSi, gauqres SiSi ucxosa da gansxvavebulis mimarT.

    ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis meoTxe

    faqtoria iseTi winapiroba, rogoricaa saqarTvelos zogadi saSualo

  • 8

    ganaTlebis ,,ucxouri enebis saswavlo gegmebis~ (2007) ageba ,,enebis

    erTiani sarekomendacio CarCos” safuZvelze.

    ucxouri enebis erovnuli saswavlo gegma, romelic miznad da

    amocanad isaxavs: moswavles Camouyalibos sxva kulturis

    warmomadgenelTan warmatebuli komunikaciis ganxorcielebis,

    gansxvavebuli kulturuli konteqstebisa da teqstebis agebis, nebismieri

    enobrivi kulturuli TviTmyofadobis dafasebisa da pativiscemis unari;

    aRzardos pozitiuri damokidebuleba kulturuli mravalferovnebis

    gamovlinebisadmi, aamaRlos interesi ucxo samyaros mimarT,

    iTvaliswinebs ucxo enis swavleba/swavlis rekomendebul eqvsive

    mimarTulebas. maT Soris, mimarTuleba ,,kulturaTa dialogi~

    gaTvaliswinebulia yvela klasSi misaRwevi standartebisa da

    indikatorebis mixedviT.

    saswavlo gegmis moTxovnaTa Sesabamisad saSualo skolis

    kursdamTavrebuli aRWurvilia Sesabamisi codniT, aqvs garkveuli

    gamocdileba ucxouri enis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa

    dialogis” sferoSi, anu miRweuli aqvs enis flobis pirveli done

    (dawyebiTi, sabazo da saSualo skolis safexurebi).

    realurad Seqmnilia swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa

    dialogis” umaRlesi skolis sastarto done. saWiroa miRweuli donidan

    momdevno doneze gadasvla, risi safuZvelia, erTis mxriv, saqarTvelos

    kanonebi: `zogadi ganaTlebis Sesaxeb~ (2004) da `umaRlesi ganaTlebis

    Sesaxeb~ (2005), romelTa mixedviT saqarTvelos ganaTlebis sistema

    moicavs safexurebs. Mmomdevno safexuri miiRweva wina safexuris gavlis

    Semdeg. meore mxriv safexurebis mixedviT ganaTlebis Sesaxeb

    didaqtikuri principebi: swavlebis Tanmimdevroba, uwyvetoba da

    sistemuroba. codnis miRebisa da unar-Cvevebis SeTvisebis procesi

    mimdinareobs kanonzomierad, sistemuri wesiT: TiToeuli Semdgomi

    Teoriuli codna Tu unar-Cveva gamomdinareobs ganvlilidan, xolo

    winandeli ganviTarebas momdevnoSi poulobs. iqmneba codnisa da unar-

    Cvevebis sistema, romelSic aisaxeba piradi gamocdilebis dakvirvebis

    SesaZleblobani, romlebic Semdgom ganviTarebasa da gaZlierebas

    saWiroeben (lorTqifaniZe, 1967; amonaSvili, 1988; gobroniZe, 2000).

  • 9

    amasTan gasaTvaliswinebelia, rom progresul ganaTlebaSi mTavaria

    swavla gamocdilebiT, masSi nagulisxmevia: a) uwyvetoba _ roca wina

    gamocdileba adamianis Semdgom codnas ganapirobebs, b) interaqcia,

    romelic aRwers da xsnis imas, Tu rogor urTierTqmedebs warsuli

    gamocdileba awmyo situaciaze axali gamocdilebis SesamuSaveblad.

    gamocdilebiT swavlebis SemTxvevaSi adamianebi eCvevian saukeTeso

    miRwevis swavlis Sedegebis Sefasebasa da miznebis dasaxvas axali

    masalis ukeT gagebisaTvis. Aarsebul, SeTvisebul codnas gavlena aqvs

    SesaZen codnaze. sasurveli Sedegis miRwevis Semdeg xdeba gadasvla

    ganviTarebis momdevno zonaSi da ase dausrulebliv _ erTi codna qmnis

    meore codnas. Aadamianis inteleqtualuri ganviTareba moicavs meTodur

    winsvlas gonebis mier SeZenili codnis gamoyenebaSi. igi damokidebulia

    gaumjobesebul enobriv unarebsa da sistemur swavlaze (lev vigotski

    (1934), jon diui (1952), karl rojersi (1987), jerom bruneri (1995)).

    mexuTe faqtoria sabazro moTxovnebis gaTvaliswinebis

    aucilebloba, radgan saganmanaTleblo programebis xarisxis erT-erTi

    ZiriTadi ganmsazRvrelia dasaqmebis sfero. damsaqmeblebma daiwyes

    universitetebisadmi gazrdili moTxovnebis wayeneba da moiTxoves ara

    marto ukeT aRwera imisa, Tu ra icis studentma, aramed imisac, Tu risi

    gakeTeba SeeZleba mas realurad saganmanaTleblo programebis

    dasrulebis Semdeg.

    Cvens regionSi dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebaSi

    ,,kulturaTa dialogis” wvlilis saWiroebis gansazRvrisaTvis

    SeviswavleT sabazro moTxovnebi. Seswavla ganxorcielda internetSi

    ganTavsebuli TanamdebobaTa dasakavebeli konkursis pirobebis gacnobiT,

    sxvadasxva jgufTan intervius CatarebiT. Sedegma cxadyo, rom

    sakurorto infrastruqturis ganviTarebam, sazRvao da sabanko saqmis

    gafarToebam, ekonomikaSi ucxoel investorTa CarTvam, ucxoel

    specialistebTan partniorulma urTierTobebma gazarda moTxovna iseT

    specialistebze, romlebic enis codnis garda floben iseT

    kompetenciebs, romlebic miiRweva ,,kulturaTa dialogis”

    swavleba/swavlis procesSi. Aam mimarTulebiT miznobrivi gadamzadebebic

  • 10

    ki mimdinareobs. MmagaliTad, sakurorto sferos muSakTaTvis erTi wlis

    ganmavlobaSi oTxjer Catarda treningi.

    aRsaniSnavia, rom dasaqmebis sakonkurso pirobebi saqarTvelosa da

    ucxoeTis qveynebSi TiTqmis erTnairia turizmis sferosa da sazRvao

    saqmeSi.

    amrigad, ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa

    dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi asaxvis

    aucilebloba ganpirobebulia ganaTlebis erTiani evropuli sivrcis

    SeqmnasTan dakavSirebuli realuri viTarebiT; ganaTlebis didaqtikuri

    principebiT, sakomunikacio bazis moTxovnebiT. dasaqmebis sabazro

    pirobebiT.

    ucxouri enebis silabusebis Seswavla (im specialobebze, sadac

    ucxo ena meore enaa) cxadyofs, rom ,,kulturaTa dialogis”

    swavleba/swavlis sakiTxebi SinaarsSi zogierT SemTxvevaSi zogadad

    CarTulia, magram calke mimarTulebad gamoyofili ar aris, maSin,

    rodesac ,,enebis erTiani evropuli sarekomendacio CarCos” mixedviT, mas,

    rogorc erT-erT mimarTulebas, Tavisi mizani, amocanebi da misaRwevi

    Sedegebi aqvs.

    ucxouri enis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa

    dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi asaxva

    moiTxovs axali midgomebis danergvas, romelSic igulisxmeba

    swavleba/swavlis meTodebi (instrumentebi), xerxebi, saswavlo procesis

    organizaciis saxeebi, Sefasebis formebi. upirvelesad, sakiTxi exeba

    swavlis Sedegebis, anu kompetenciaTa miRwevis maxasiaTeblebisa da

    doneebis gansazRvras.

    reformirebuli umaRlesi skolis bakalavriatis, magistraturis

    kursis gavlam, umaRles skolaSi maswavleblad muSaobis piradma

    gamocdilebam, ganaTlebis, ucxouri enebis filologiis sferoSi

    sxvadasxva treningSi, sazafxulo skolaSi _ ,,erTiani evropuli

    samezoblo politika” _ monawileobam, Targmanis sakiTxebze muSaobam

    ganapiroba daintereseba ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis

    problemiT. ganaTlebis doqtoranturaSi sakvlevi Temis gansazRvris

    Semdeg internetSi ganvaTavse informacia, sadac mivuTiTe sakvlevi

  • 11

    problema, zogierT sakiTxze Tezisebi da viTxove amave problemaze

    momuSaveTa gamoxmaureba. miviRe ramdenime saintereso informacia, sadac

    ZiriTadad gamoxatuli iyo problemis arCevanis mowoneba, saWiroebis

    SemTxvevaSi mTavazobdnen daxmarebas konsultaciis saxiT, miwvevdnen

    konferenciebze (SemoTavazebebi miviRe nawilobriv), riTac problemis

    aqtualoba da misi gadaWris gzebis Ziebis aucilebloba kidev ufro

    cxadi gaxda.

    kvlevis mizani:kvlevis mizani:kvlevis mizani:kvlevis mizani: ucxouri enis, rogorc meore enis, swavleba/swavlis

    mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” umaRlesi skolis

    saganmanaTleblo programaSi asaxvis, mizanSewonilobis, misaRwevi

    kompetenciebis, saswavlo procesis marTvis, studentTa codnis

    Sefasebisa da TviTSefasebis formebis, meTodebis, gansazRvra.

    kvlevis amocanebi: kvlevis amocanebi: kvlevis amocanebi: kvlevis amocanebi:

    1.1.1.1. ucxouri enis, rogorc meore enis swavleba/swavlis mimarTulebis

    ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis

    mizanSewonilobis dasabuTeba, saswavlo erTeulis formebisa da

    ,,kulturaTa dialogis” misaRwevi kompetenciebis gansazRvra.

    2.2.2.2. ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis marTvisaTvis

    swavleba/swavlis axali midgomebis gamoyeneba, mowinave

    gamocdilebis Seswavla, modelebis Seqmna. studentTa codnis

    Sefasebisa da TviTSefasebis kriteriumebis, komponentebis formebis,

    meTodebis, sqemebis SerCeva.

    3.3.3.3. umaRles skolaSi ,,kulturaTa dialogis” maswavleblis

    inovaciuri saqmianobis xarisxis amaRlebisaTvis TviTefeqturobis

    Sefasebis mniSvnelobis gansazRvra.

    kvlevis hipoTeza:kvlevis hipoTeza:kvlevis hipoTeza:kvlevis hipoTeza: ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis

    ,,kulturaTa dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi

    saswavlo kursis an modulis erTeulad asaxva (im specialobebisaTvis,

    sadac ucxo ena meore enaa) da Sesabamisi saswavlo procesis dagegmva,

    kompetenciaTa gansazRvra, codnis Sefasebisa da TviTSefasebis formebis

    arCeva xels Seuwyobs: studentTa mier kvalifikaciis kompetenciebis

    miRwevas, dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebas, saganmanaTleblo

    programebiT misaRwevi Sedegebis srulyofas.

  • 12

    kvlevis meTodebi:kvlevis meTodebi:kvlevis meTodebi:kvlevis meTodebi: wyaroebis analizi, SedarebiTi analizi,

    dakvirveba, gamocdilebis Seswavla, interviu, statistikuri cxrilebis

    monacemTa damuSaveba, internetresursebis moZieba da daxarisxeba,

    gamoricxvis meTodi, anketuri gamokiTxva, kvleviTi esse, testireba,

    modelireba, kvleviTi seminari.

    kvlevaSi gamoyenebul iqna iseTi meTodi, rogoricaa: sacdeli

    muSaoba, (specialurad organizebuli cda), misi meSveobiT moxda axali

    pirobebis, meTodebis, varaudebis, modelebis gasinjva, Semowmeba.

    KKKK kvlkvlkvlkvlevis meTodologia:evis meTodologia:evis meTodologia:evis meTodologia: kvlevis strategia moicavs raodenobrivi da

    Tvisobrivi kvlevis komponentebs. gaTvaliswinebuli iyo kvlevis proces-

    Si SesaZlo dadebiTi an uaryofiTi Sedegebis miReba. saWiroebis SemTxve-

    vaSi, SeirCa samizne jgufebi da gamoiyo kvlevis etapebi. kvlevis Sede-

    gebis sandoobisaTvis respodentebTan ganxilul iqna intervius, statis-

    tikuri cxrilebis, testebis, Sedgenili nimuSebisa da CamonaTvalis da-

    muSavebuli variantebi.Kkvlevis Sedegebis standartizaciis mizniT gani-

    sazRvra specialuri sqemebi, koeficientebi. kvlevis msvlelobaSi CarTu-

    li iqna fokusjgufebi, romlebic Sedgeboda studentebisagan, maswavle-

    blebisagan, moswavleebisa da problemiT dainteresebuli pirebisagan. va-

    lidobisaTvis kvlevis Sedegebi rekomendaciebis SemuSavebamde waredgi-

    naT Sesabamis jgufebs, gaTvaliswinebul iqna maTi SeniSvnebi, winadade-

    bebi. intervius meTodis gamoyenebaSi CarTuli iqna internet gamokiTxvac.

    KKKK kvlevis kvlevis kvlevis kvlevis materialurmaterialurmaterialurmaterialur----teqnikuri bateqnikuri bateqnikuri bateqnikuri bazazazaza::::

    rsu biblioTeka, ganaTlebis fakultetis biblioTeka, baTumis

    resurscentris biblioTekis sagranto fondi, videoTeka, baTumis SoTa

    rusTavelis saxelmwifo universiteti,Qakaki wereTlis quTaisis

    universiteti, internet biblioTeka, internetsaitebi, baTumis #2 skola,

    bsu ganaTlebisa da mecnierebaTa fakultetis inglisuri enis,

    mTargmnel-referentebis, maTematika-statistikis, kompiuteruli

    teqnologiebis specialobebi.

    DDDD dasacavad gamosatani sakiTxebi:dasacavad gamosatani sakiTxebi:dasacavad gamosatani sakiTxebi:dasacavad gamosatani sakiTxebi:

    • ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa

    dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programebSi asaxvis

    (im specialobebisaTvis, sadac ucxo ena meore enaa) mizanSewoniloba

  • 13

    ganpirobebulia realuri viTarebiT, ganaTlebis uwyvetobis,

    sistemurobis, Tanmimdevrobis didaqtikuri principebiT, dasaqmebis

    sabazro moTxovnebiT, rasac safuZvlad udevs ,,enebis erTiani

    evropuli sarekomendacio CarCo” (evrosabWo, 2001), boloniis

    procesis rekomendaciebi (2000-2010), evropis saganmanaTleblo

    struqturebis urTierTSewyoba proeqt ,,Tuningis” Sedegebi (2005),

    ,,saqarTvelos umaRlesi akademiuri ganaTlebis kvalifikaciebis

    erovnuli CarCos” (2008) rekomendaciebi.

    • ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa

    dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxva SesaZlebelia

    saswavlo sagnis an modulis saxiT. igi SeiZleba iyos ZiriTadi,

    damatebiTi, arCeviTi.

    • saganmanaTleblo programiT gaTvaliswinebuli kvalifikaciis kompe-

    tenciebis miRwevaSi konkretuli wvlilis SetanisaTvis Tanamedrove

    moTxovnebisa da saWiroebebis mixedviT, ganisazRvra ,,kulturaTa

    dialogis” zogadi, dargobrivi da originaluri kompetenciebi. maTi

    miRwevisaTvis SerCeviT gamoiyeneba swavleba/swavlis, axali midgo-

    mebi, formebi, meTodebi.

    • studentTa codnis Sefasebisa da TviTSefasebisaTvis umTavresia

    swavlis Sedegebis, kompetenciebisa da kreditebis dagrovebis (ECTS)

    transferis sistemis kreditebis dakavSireba. Aamgvari midgoma

    ganapirobebs dacul iqnas Sefasebis principebi _ gamWirvaloba,

    validoba, obieqturoba, sandooba. Sefasebisa da TviTSefasebis

    gamoyeneba ECTS sistemis rekomendebuli, mowinave gamocdilebiT da

    kvleviT miRebuli formebi.

    • umaRles skolaSi ,,kulturaTa dialogis” maswavleblis mier

    sainovacio saqmianobis ganxorcielebisaTvis mniSvnelovania

    TviTefeqturobis Sefasebis xarisxis amaRleba. saamisod sasurvelia

    miznobrvi treningebis, diagnostikisa da prognozirebis meTodze

    dafuZnebuli saqmianobis ganxorcieleba.

    KKKK kvlevis mecnieruli siaxlekvlevis mecnieruli siaxlekvlevis mecnieruli siaxlekvlevis mecnieruli siaxle: disertaciaSi kvlevis Sedegebi

    umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi saswavlo kursi/moduli

    ,,kulturaTa dialogi” asaxvisaTvis warmodgenilia saswavlo masalis,

  • 14

    saswavlo procesis marTvisa da studentTa mier miRweuli

    kompetenciebis, Sedegebis Sefasebisa da gamoyenebis doneze (ra, rogor,

    risTvis).

    ganaTlebis didaqtika Seivseba umaRles skolaSi (im

    specialobebisaTvis, sadac ucxo ena meore enaa) ucxouri enis

    swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” misaRwevi

    kompetenciebiT, saswavlo procesis marTvis, studentTa codnis

    Sefasebisa da TviTSefasebis, dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebis

    axali midgomebiT; sainovacio saqmianobis ganxorcielebisaTvis umaRlesi

    skolis maswavlebelTa TviTefeqturobis amaRlebis gzebisa da

    saSualebebis ganmsazRvreli masalebiT.

    kvlevis praqtikulikvlevis praqtikulikvlevis praqtikulikvlevis praqtikuli mniSvneloba: mniSvneloba: mniSvneloba: mniSvneloba: kvlevis Sedegebi warmodgenilia

    saswavlo procesis aRweris, nimuSebis, modelebis, sqemebis,

    rekomendaciebis saxiT, rac zrdis studentTa da maswavlebelTa mier

    kvlevis Sedegebis gamoyenebis xarisxs.

    KKKK kvlevis Sedegebikvlevis Sedegebikvlevis Sedegebikvlevis Sedegebissss perspeqtiuli gamoyenebis perspeqtiuli gamoyenebis perspeqtiuli gamoyenebis perspeqtiuli gamoyenebis sfesfesfesferoa: roa: roa: roa:

    umaRlesi skolis maswavleblebis (saganmanaTleblo programaSi

    saswavlo kursis/modulis wvlilis gansazRvra, silabusis Sedgena,

    saswavlo procesis dagegmva, warmarTva, studentTa mier miRweuli

    Sedegebis Sefaseba.)

    M magistrantebisa da doqtorantebis (ganaTlebis didaqtika da sxva

    specialobaSi saswavlo da samecniero seminarebis momzadeba).

    kvlevis Sedegebi daexmareba saSualo skolis ucxouri enebis

    maswavleblebs, moswavleTa mier misaRwevi Sedegebis ukeT gansazRvraSi.

    disertaciis struqtura:disertaciis struqtura:disertaciis struqtura:disertaciis struqtura: disertacia Sedgeba: Sesavlis, sami Tavis,

    cxra paragrafis, daskvnebisa da gamoyenebuli literaturisagan.

    disertaciis Sinaarsi:disertaciis Sinaarsi:disertaciis Sinaarsi:disertaciis Sinaarsi:

    pirvel TavSipirvel TavSipirvel TavSipirvel TavSi _ ,,ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis

    ,,kulturaTa dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili

    Sedegebis miRwevaSi” ganxilulia saganmanaTleblo programebiT

    dasaxuli Sedegebis miRwevaSi ,,kulturaTa dialogis” asaxvis

    mizanSewonilobis pirobebi: ganxilulia erTa da kulturaTa

    Tanaarsebobis Tanamedrove Taviseburebebi, kulturaTa urTierTqmedebis

  • 15

    formebi, evrosabWos lingvisturi problemebis seqtoris mier miRebuli

    saxelmZRvanelo ,,saganmanaTleblo politikis SemuSaveba” (2002)

    aRniSnulia, rom kulturaTa dialogis meSveobiT kulturaTa

    daaxloebis procesis marTvisa da keTilSobiluri mizniT warmarTvaze

    zrunva msoflio problema gaxda.

    gaanalizebulia wyaroebi, romlebic miuTiTeben ucxouri enis

    SeswavlasTan kulturis Seswavlis aucileblobasa da misi kurikulumSi

    CarTvis saWiroebas. miTiTebulia, rom enis pirovnebisa da kulturis

    urTierTobis, enis codnis, adamianebTan komunikaciis ganviTarebis erT-

    erTi ZiriTadi gzaa kulturaTa dialogi.

    aRniSnulia erovnuli TviTmyofadobis SenarCunebisa da dacvis

    problemebi. aRwerilia realuri mdgomareoba, dadebiTi gamocdileba da

    gadasawyveti problemebi.

    warmodgenilia kulturaTa dialogis Seswavlisadmi studentTa

    damokidebulebis gasarkvevad Catarebuli kvlevis dadebiTi Sedegebi.

    saganmanaTleblo programebis SemuSavebis, dagegmvisa da

    ganviTarebis problemebi ganxilulia umaRlesi ganaTlebis erTiani

    evropuli sivrcis SeqmnasTan dakavSirebiT miRebuli rekomendaciebis,

    moTxovnebis, kvlevis Sedegebis mixedviT. gaanalizebulia axali

    midgomebis sxvadasxva varianti. aRniSnulia, rom saqarTvelos umaRlesi

    skolebis saganmanaTleblo programebi ZiriTadad dafuZnebulia

    kompetenciebze, Sefasebisa da mobilobisaTvis gamoiyeneba ECTS sistema,

    swavlis Sedegebi SesabamisobaSia akademiuri xarisxis profilTan,

    saswavlo datvirTva dabalansebulia kreditebiT, inergeba inovaciuri

    saqmianoba.

    kvleviT dadgenilia, rom ,,kulturaTa dialogis” programaSi

    kursis erTeulad asaxva sasurvelia specifikur specialobebze, sadac am

    mimarTulebiT kompetenciebis flobis maRali xarisxia saWiro.

    efeqturad aris miCneuli ,,kulturaTa dialogis’’ saswavlo modulSi

    asaxva. igi SeiZleba gaerTiandes rogorc ucxouri enebis sxva

    mimarTulebebTan, aseve kvalifikaciis Sesabamis sxva sagnebTanac.

    gaanalizebulia kompetenciis SemoTavazebuli variantebi,

    kvalifikaciebis evropuli CarCo (2005), proeqt ,,Tuningis” Sedegebi

  • 16

    (universitetebis wvlili boloniis procesSi 2009), saqarTvelos

    erovnuli kvalifikaciebis CarCo (2008). aRwerilia is zogadi kompeten-

    ciebi, romelTa miRweva sxva saganTan erTad SesaZlebelia ,,kulturaTa

    dialogSi”, miTiTebulia miRwevis maxasiaTeblebi, naCvenebia konkretuli

    nimuSebi. gansazRvrulia ,,kulturaTa dialogis” dargobrivi da

    originaluri kompetenciebi safexurebis mixedviT: umaRlesi profesiuli

    skola, bakalavriati, magistratura, doqtorantura. originaluri

    kompetenciebis CamoyalibebisaTvis gaTvaliswinebuli iqna Semdegi

    faqtorebi: kvalifikaciiT dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxi,

    kvalifikaciisadmi sabazro moTxovnebi, konkretuli SesaZleblobebis

    formireba saswavlo kursis/modulis Sinaarsis mixedviT, saganTaSorisi

    kavSiri kompetenciis miRwevis kompleqsuri midgomis

    ganxorcielebisaTvis. miTiTebulia maTi mniSvneloba kompetenciebze

    dafuZnebuli saganmanaTleblo programebiT gaTvaliswinebuli Sedegebis

    miRwevaSi ,,kulturaTa dialogis”, rogorc saswavlo kursis/modulis,

    wvlilis gansazRvrisaTvis.

    meore TavSimeore TavSimeore TavSimeore TavSi _ ,,kulturaTa dialogis saswavlo procesis marTva da

    studentis mier miRweuli Sedegebis Sefaseba” _ umaRles skolaSi

    saswavlo procesis marTvis problemebi ganxilulia tradiciulisa da

    inovaciuris Sexamebis safuZvelze. gaanalizebulia studentze

    orientirebuli swavlebis maxasiaTeblebi, mecnierTa Sexedulebebi.

    swavleba/swavlis ZiriTad safuZvlad miCneulia kreditebis transferisa

    da dagrovebis sistemis mier SemoTavazebuli swavlebisa da swavlis

    formebi.

    gaanalizebulia evropis universitetebis gamocdileba

    swavleba/swavlis formebis danergvaSi. aRwerilia is formebi, romelTac

    piradi gamocdilebis safuZvelze prioriteti mieniWa (aqtiuri leqcia,

    vorqSofi, tutoriali, seminari, samecniero seminari, praqtikuli kursi).

    mocemulia swavlis formebisa da meTodebis vrceli mimoxilva,

    gaanalizebulia gramatikuli da leqsikuri swavla da praqtika, praqtika

    saubarSi, videokonferenciebi, specialuri angariSebis Sedgena,

    oponireba, werilobiTi da zepiri prezentacia, savarjiSoebis Sedgena

  • 17

    videoTekisaTvis da sxva. ganxilulia evropel studentebTan

    partnioruli urTierTobebis ganxorcielebis magaliTebi.

    warmodgenilia saswavlo procesis marTvisaTvis leqciis,

    seminarebis modelebi, modulis dagegmvis da silabusis Sedgenis

    formebis nimuSebi.

    studentTa mier ,,kulturaTa dialogis“ miRweuli donis Sefasebis

    formebis, meTodebis, sqemebis SerCevisa da gamoyenebis ZiriTad

    safuZvlad miCneulia swavlis Sedegebis, kompetenciebisa da ECTS

    kreditebis dakavSireba. Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis

    SerCevis safuZvelia evropis universitetebis mier aRiarebuli Sefasebis

    ZiriTadi principebi: gamWvirvaloba, validoba, obieqturoba, sandooba,

    aseve, umTavresia saswavlo mizanTan Sefasebis formis Sesabamisoba.

    aucilebel pirobad iqna miCneuli, rom studentisaTvis yovelTvis

    winaswar iyos cnobili _ ra Sefasdeba, rogor da ratom. ganxilulia

    ukeTesi Sedegis miRwevisaTvis sargeblianobis magaliTebi.

    Sefasebis formebidan upiratesoba mieniWa ganmaviTarebel

    Sefasebas, romelic saSualebas aZlevs students gaiumjobesos miRweuli

    Sedegebi. aRwerilia misi gamoyenebis magaliTebi. aRniSnulia, rom:

    Sefasebis meTodebis mravalferovneba stimuls aZlevs students

    daeuflos swavlis sxvadasxva aqtivobas, strategiebs, SefasebisaTvis

    SerCeuli forma unda iyos konkretuli, gamoxatavdes Sedegs, qcevas,

    unars, efeqturia Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis gansazRvra

    studentebTan TanamSromlobiT; popularoba moipova eleqtronulma

    Sefasebam da testirebam kompiuteruli programiT.

    warmodgenilia Sefasebis mravalferovani sqemebi, formebi,

    cxrilebis nimuSebi.

    ganxilulia portfolios, rogorc studentis swavlis Sedegebisa

    da kompetenciebis miRwevis Sefasebis formebis gamoyenebis magaliTebi.

    kvalifikaciis miRweuli donis diagnostirebisaTvis aRwerilia

    studentTa TviTSefasebis formebi, sqemebi, gaziarebulia helsinkis

    universitetis gamocdilebidan TviTSefasebis matricis maxasiaTeblebi

    (mxolod damakmayofilebeli, kargi, SesaniSnavi, saWiroebs gaumjobesebas)

    da gamoiyeneba isini kvalifikaciis miRweuli donis TviTSefasebisaTvis.

  • 18

    mocemulia TviTSefasebis matricis gamoyenebis nabijebi saswavlo

    procesTan da Sedegebis SefasebasTan mimarTebaSi, ramac ganapiroba

    studentis dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRleba. gaanalizebulia

    TviTSefasebis matricis gamoyenebiT miRweuli Sedegebi.

    mesamemesamemesamemesame TavSiTavSiTavSiTavSi _ ,,umaRles skolaSi ,,kulturaTa dialogis

    maswavleblis TviTefeqturobis Sefaseba” TviTefeqturoba ganxilulia,

    rogorc inovaciuri saqmianobisaTvis maswavleblebisaTvis mzaobis

    xarisxis ganmsazRvreli.

    am mimarTulebiT Catarebuli kvlevis SedegebiT garkveulia, rom

    umaRlesi skolis maswavleblebs gacnobierebuli aqvT TavianT

    saqmianobaSi cvlilebebis aucilebloba, xedaven sakuTar rolsa da

    adgils swavlebisa da swavlis axali midgomebiT muSaobaSi, aqvT

    motivacia iyvnen warmatebulni studentis, kolegis, xarisxis samsaxuris

    SefasebiT. miiCneven, rom am mimarTulebiT maT daxmareba sWirdebaT.

    TviTefeqturobis amaRlebis mraval saSualebaTagan aRwerilia

    treningis, diagnostirebisa da prognozirebis meTodebis gamoyenebiT

    ganxorcielebuli saqmianoba da miRweuli Sedegebi.

    AAAA

  • 19

    Tavi Tavi Tavi Tavi ppppirveliirveliirveliirveli

    ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa

    dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili

    swavlis swavlis swavlis swavlis Sedegebis miRwevaSiSedegebis miRwevaSiSedegebis miRwevaSiSedegebis miRwevaSi

    $ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis $ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis $ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis $ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis

    mizanSewonilobis problemamizanSewonilobis problemamizanSewonilobis problemamizanSewonilobis problema

    ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa

    dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis mizanSewonilobas

    ganapirobebs garkveuli viTareba. ganvixiloT zogierTi:

    evropa da evrosabWoSi Semavali wevri saxelmwifoebi

    mravalenovania. Ees ZiriTadi maxasiaTebelia, romelic am sivrceSi

    politikas gansazRvravs. saganmanaTleblo enobrivi politika saerTo

    politikis umniSvnelovanesi nawilia. misi erT-erTi upirvelesi mizani

    evropul sazogadoebaSi demokratiuli, moqalaqeobrivi cnobierebis

    Camoyalibeba gaxlavT.

    erTa da kulturaTa Tanaarseboba kacobriobis istoriaSi axali

    movlena ar aris, magram Tanamedrove samyaroSi es Tanaarseboba aqamde

    arnaxuli siswrafiTa da masStabiT viTardeba. kidev erTi ram, rasac ar

    icnobdnen wina epoqebi, masobrivi informaciis saSualebebia. warmoiqmna

    saSiSroeba, romelic erovnul kulturaTa, tradiciaTa, cnobierebaTa

    TviTmyofadobas emuqreba: abstraqtuli universalizmisa Tu maxinjad

    gagebuli kosmopolitizmis saxeliT yvelas da yvelafris

    gaerTgvarovneba; am saSiSroebisagan Tavdacvam, Tavis mxriv, meore

    safrTxe warmoSva _ Caketili patrikularizmi. Oorive pozicia erT

    sawyisze dgas _ esaa raimes, gansxvavebulis, TviTmyofadobis arcnoba,

    araRiareba.

    evrosabWos lingvistur problemebze momuSave seqtoris mier 2002

    wels miRebul iqna saxelmZRvanelo - ,,saganmanaTleblo politikis

    SemuSaveba”, romlis mixedviT, enobrivi mravalsaxeoba erTmaneTisagan

  • 20

    Tvisobrivad gansxvavebul or fenomens Seicavs. Ees gaxlavT:

    ,,multilingvizmi” da ,,pluralingvizmi”.

    multilingvizmi aris movlena, rodesac garkveul geografiul

    zonaSi erTze meti salaparako ena an dialeqtia. aseT geografiul

    zonaSi mcxovreb moqalaqeTa garkveul jgufs SeiZleba mxolod erT

    enaze metyveleba SeeZlos (Crystal,1989:360).

    pluralingvizmi ewodeba movlenas, rodesac adamianebs mraval

    enaze laparaki SeuZliaT. maSasadame, es aris monolingvizmis

    (erTenovnebis) sawinaaRmdego movlena. pluralingvizmi sxva enebTan

    erTad mSobliur enasac moicavs (evrosabWo, 2002).

    pluralingvizmi moiazreba, rogorc socialuri maxasiaTebeli,

    rasac aucileblad individamde mivyavarT. sociumi, individTan

    mimarTebiT, dakavSirebulia aRzrdis momentTan, anu pedagogikasTan,

    pedagogika sam kategorias gamoyofs: swavleba, ganaTleba da aRzrda

    ganviTareba. saswavlo programiT, adamianma unda iswavlos enebi, miiRos

    kulturuli ganaTleba, aRizardos, gamoumuSavdes sakomunikacio unar-

    Cvevebi.

    mkvlevari t. SavSiSvili (2007) pluralingvizms ganixilavs, rogorc

    pedagogiur amocanas romelsac ori aspeqti gaaCnia:

    a) individTan mimarTebiT: swavlebasa da aRzrdas farTo gagebiT

    moicavs, rac uSualod pedagogikis kvlevis sagania;

    b) ganaTlebis politikasTan mimarTebiT: qveyana Tavis politikas

    ganaTlebis sferoSi ganaxorcielebs ganaTlebis sistemis

    saSualebiT.

    pluralingvisturi kompetencia kompleqsuri xasiaTisaa. is

    sxvadasxva codna-Cvevisa da unar-Cvevis nakrebia da individisagan

    ramdenime enis codnas da am saSualebiT mopovebul saTanado kulturul

    gamocdilebas moiTxovs.

    TiToeuli qveyana miznad isaxavs SeimuSaos da ganaxorcielos

    imgvari saganmanaTleblo enobrivi politika, rogoric misi

    geopolitikuri Tu socialuri mdgomareobisaTvis iqneba saxarbielo.

    enis swavleba/swavla adamianSi xels uwyobs:

    • enebis Seswavlis survilis gaRvivebas;

  • 21

    • enebis damoukideblad da qmediTad swavlis unaris (enis

    TviTSeswavla) ganviTarebas;

    • rogorc sakuTari, ise ucxo TviTmyofadobis dafasebisa da

    pativiscemis unaris ganviTarebas;

    • kulturaTa da enaTa mravalferovnebis, rogorc simdidris, aRqmas;

    aRmzrdelobiTi miznis garda, enis swavlas pragmatuli mizanic aqvs.

    misi codna iZleva komunikaciis saSualebas ucxoeTis kulturul,

    samecniero-teqnikur samyarosTan; aadvilebs saerTaSoriso urTierTobebs

    da misawvdoms xdis informaciis internacionalur wyaroebs.

    aRniSnuli problema sainteresoa regionaluri TvalsazrisiT,

    vinaidan universitetis studentTa umravlesobas swavla, cxovreba da

    saqmianoba uxdeba pluralingvistur sazogadoebaSi.

    ratom gaxda aucilebeli kulturaTa dialogis meSveobiT kulturaTa

    daaxloebis procesis marTvasa da keTilSobiluri mizniT warmarTvaze

    zrunva? dRes msoflios yvela qveyana erTmaneTs dauaxlovda, dauaxlovda

    kulturis TvalsazrisiTac. metad saSiSia, rom didi saxelmwifoebis

    kulturam Tu fsevdokulturam ar walekos mcirericxovani erebi da maTi

    faseulobani. miT umetes, xSiria magaliTebi imisa, rom rasac dRes

    ,,kulturas ” uwodeben da Tavs gvaxveven, sinamdvileSi aris yalbi kultura.

    ,,kultura” erT-erTi yvelaze farTod gavrcelebuli cnebaa,

    rogorc samecniero literaturaSi, ise yofiT metyvelebaSi. mas mravali

    mniSvnelobiT ixsenieben, rac kulturis sirTuliTa da

    mravalferovnebiT aris ganpirobebuli.

    termini ,,kultura” damoukidebeli leqsikuri erTeulis saxiT

    pervelad gamoiyena germanelma iuristma da istorikosma samuel

    pufendorfma (1932-1694) igi ,,kulturas” adamianis bunebriv mdgomareobas

    upirispirebda. (www.wikipedia.org/wiki/kultura)

    amerikeli anTropologebis a. kroeberisa da k. klakhonis mier

    gamokvleuli iqna kulturis daaxloebiT 300-mde ganmarteba naSromSi:

    “Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions” (1952) (,,kultura: cnebisa da

    ganmartebis kritikuli mimoxilva”). Catarebuli gamokvlevebis Tanaxmad

  • 22

    1871 wlidan 1919 wlamde ,,kulturis” cnebis Svidi gansazRvreba iyo

    SemoTavazebuli, pirveli inglisel mecniers e. tailors (1871) ekuTvnis:

    ”Culture or Civilization, taken in its wide ethnographic sense, is that complex whole which

    includes knowledge, belief, art, morals, law, custom, and any other capabilities and habits

    acquired by man as a member of society”.(kultura, anu civilizacia, farTo

    eTnografiuli azriT, Sedgeba codnis, rwmena-warmodgenebis, xelovnebis,

    zneobis, kanonebis, zne-Cveulebebisa da zogi sxva unar-Cvevebisagan,

    romelic SeZenilia adamianis, rogorc sazogadoebis wevris mier) (Tylor

    [1871], 1891:1 www.archive.org). 1920-dan 1950 wlamde mklevarebma sxvadasxva

    avtorTan igive cnebis 157 gansazRvreba daTvales. Semdeg wlebSi ki am

    ganmartebaTa ricxvi gaizarda. droTa ganmavlobaSi Camoyalibda

    kulturis sxvadasxvagvari interpretacia: istoriuli, struqturul-

    funqciuri, sistemuri (f. boasi, k. levi-strosi, b. malinovski, a.

    radklif-brauni, l. uaiti) da sxva. (Kreober A.L. and Clyde Kluckhohn, 1952:92

    www.archive.org; http://rhetoric.sdsu.edu/lore/1_3/progress_culture.htm).

    ,,kultura _ sazogadoebis miRwevaTa erToblobaa ganaTlebis,

    mecnierebis, xelovnebis da sulieri cxovrebis sxva dargebSi. am

    miRwevaTa gamoyenebis unari warmoebis gasazrdelad da sxva; romelime

    xalxis an sazogadoebrivi klasis aseTi miRwevaTa done garkveul

    epoqaSi” (TeleziSvili, s. 2007: 433).

    kultura erTiani procesia da vinc mis magistrals moswydeba,

    ganviTareba ar uweria. kulturas ganekuTvneba yvelaferi, rac

    inteleqtualuri moqmedebis nayofia. kultura qmnis civilizacias –Ta

    vis garegnul saxes, saarsebo formas. Sesabamisad kultura aris

    sulieri, materialuri, fizikuri, rac arqaul periodSi erTian,

    sinkretul xasiaTs atarebda da fantaziis gavrcobam da

    inteleqtualizebam daSala da daanawevra. sulieri kulturasulieri kulturasulieri kulturasulieri kultura ganiyofa

    religiad, xelovnebad, mecnierebad da ZiriTadad arsebobs enis bazaze

    (enas ukavSirdeba cnobierebis warmoSoba, cnobierebas-azrovneba,

    azrovebas-kultura, misi mravali formebi). materialuri kulturamaterialuri kulturamaterialuri kulturamaterialuri kulturaaaaa

    arqiteqturis Zeglebi, Senoba-nagebobebi, aveji, teqnika da a.S. fizikuri fizikuri fizikuri fizikuri

    kulturaakulturaakulturaakulturaa fizikuri moqmedeba, sporti, tanvarjiSi. ,,kultura mudmivad

  • 23

    ganaxlebadi procesia... kultura arsebobs rogorc ierarqiuli sistema,

    rogorc struqturis ise Rirebulebebis TvalsazrisiT” (s.sigua, 2010: 7).

    ,,kultura SeiZleba SevadaroT aisbergs, romelis nawili zedapirze

    kvlevasa da dakvirvebas eqvemdebareba (samosi, ena, Cvevebi) da meore

    nawili, romelic amoucnobia, bundovani (komunikaciis stili,

    faseulobebi, normebi, rwmena da damokidebuleba” (kramxi 1991: 217,

    www.spz.tu-darmstadt.de/project_enjournal/jg_01_02/beitag/kramsch2.htm).

    ,,kultura ar SeiZleba ganvixiloT abstrqtulad, rogorc

    sasurveli Sedegis jami, rogorc meqanizmi. mas unda SevxedoT rogorc

    nazard mcenares, romlis TiToeuli, yvelaze Soreuli foToli da toti

    organulad ikvebeba gulidan momdinare wveniT. (sepiri 2005:84)

    eduard homlis (1959) gansazRvrebiT: kultura aris komunikacia da

    komunikacia aris kultura”, am ganmartebaSi simartivesTan erTad

    simarTlis xedvacaa; mecnieri starosta (1998) ambobda, rom kultura aris

    saerTo simboloebis sistema, rac marTavs individisa da jgufebis

    qmedebebs; mklevari kler kramxi (1991) kulturas ganixilavs rogorc

    koncefcias, romelic aris rTuli zusti gansazRvrebisaTvis misi

    gardauvali subieqturobisa da fardobiTobis gamo. misi SexedulebiT,

    kultura oTxi bunebisaa: holisturi, SeswavliT, dinamiuri,

    yovlismomcveli. rogorc holisturi sistema, moicavs ramdenime

    qvesistemas: religiuri da ganaTlebis sistema. nebismieri cvlileba

    qvesistemaSi gavlenas axdens mTlian kulturaze.

    kultura SeswavliTia. aravin ibadeba kulturis codniT, igi

    iswavleba, swavla ki xorcieldeba socialuri interaqciiT

    (urTierTobiT) romelime konkretuli kulturis warmomadgenelTan.

    kulturis Seswavlis procesi iwyeba adreuli asakSi: mSobelTagan,

    megobrebisagan, maswavleblebisagan.

    kultura dinamiuria. igi icvleba yovelTvis. sxvadasxva mizezebs

    SeiZleba gamoiwvios kulturuli cvlilebebi. magaliTad, sxva kulturis

    gavlena, axali Taoba, axali gamogonebebi, aRmoCenebi.

    kultura kramxis ganmartebiT aris yovlismomcveli, rac niSnavs

    kulturis gavlenas cxovrebis yvela aspeqtze. is igivea, rac haeri,

    romliTac vsunTqavT, SeiZleba ver vamCnevT mas, magram Cveni fiqri, qceva

  • 24

    yovelTvis Cvenive kulturidan gamomdinareobs. kultura moicavs

    yvelafers Cvens sazogadoebaSi: xelovneba, rwmena, qcevebi, ideebi, codna.

    adamianuri urTierTqmedebis gansazRvrisaTvis yalibdeba

    sazogadoebis qcevis wesebi, romelic xSirad tradiciuli xdeba da

    kulturis ZiriTad nawils warmoadgens (kramxi 1991: 217, htt://www.spz.tu-

    darmstadt.de/project_enjournal/jg_01_02/beitag/kramsch2.htm).

    kulturuli kvlevis erovnulma centrma (2003) gansazRvra kultura,

    rogorc integrirebuli modeli adamianis qcevisa, romelic Seicavs

    fiqrebs, komunikacias, enebs, praqtikas, rwmenas, Rirebulebebs,

    tradiciebs, Tavazianobas, ritualebs, urTierTobebis maneras, rolebs,

    urTierTobebs, rasis, eTnikuri, religiuri Tu socialuri jgufis

    Tavisebur qcevas da SesaZleblobas imisa, rom gadaeces zemoT

    aRniSnuli Taobebs. (e.petersoni, b.koltraini 2003)

    www.cal.org/resources/digest/0309peterson.html

    mravalferovani ganmartebebis miuxedavad erTiania azri imis

    Sesaxeb, rom kultura ar arsebobs calkeulad sagnebsa da qcevebSi,

    individisagan damoukideblad. kulturas miekuTvneba ideebi, rwmena,

    Rirebulebebi, normebi, qcevebi da sxva, romelic Camoyalibebuli da

    gaziarebulia garkveul sazogadoebaSi.

    mecnierTa kvlevisa da interesis sagans warmoadgens kulturisa da

    komunikaciis kavSiris problema, ucxouri enebis, gansakuTrebiT ucxouri

    enis, rogorc meore enis, SeswavlasTan mimarTebaSi. (kramxi 1991, ehkarti

    2000, zanasaulusi 2001, sepiri 2005).

    yuradRebas ipyrobs kvlevebi kulturul gansxvavebaTa da

    kulturuli manZilis Sesaxeb. cnobilia hofsTedis (www.geert-hofstede.com/)

    interkulturuli gansxvavebebis modeli. man Seiswavla 40-ze meti

    sxvadasxva kultura da aRmoaCina kulturuli faseulobebis gazomvis

    (Sefasebis) xuTi Tanmimdevroba: ierarqiuli distancia,

    individualizmi/koleqtivizmi, mamrobiTi/mdedrobiTi, gaurkvevlobis

    Tavidan aSoreba, xangrZlivi orientacia.

    ierarqiul distancias qmnis Zalauflebrivi, rangobrivi gansxvaveba,

    igi warmoqmnis araTanasworobas urTierTobaSi. gaurkvevlobis Tavidan

    acileba zomavs xarisxs, ramdenadaa SesaZlebeli kulturam ar dauSvas

  • 25

    bundovani situaciebi, romelic warmoSobs gaurkvevlobas momavlis

    winaSe.

    individualur/koleqtiuri aRwers urTierTobas individsa da

    jgufs Soris. individualisturi kultura xazs usvams pirad miRwevas,

    maSin, rodesac koleqtiur kulturaSi jgufuri gaerTianeba, erTiani

    wesebis dacva, aris aucilebeli norma.

    mamrobiTi da mdedrobiTi sazomi arkvevs kulturaSi sxvadasxva

    sqesis warmomadgenlebs Soris funqciis ganawilebas, gansxvavebas

    mamrobiTisa da mdedrobiTis Zalauflebebsa da uflebebbs Soris

    (mamrobiTi – dominantoba, Sejibrebadoba, ambiciuroba, Zala; mdedrobiTi

    – TangrZnoba, mgrZnobiaroba, sazrdooba, emocia). xSirad sxvadasxva

    qveynebSi fiqsirdeba mkveTri gansxvaveba kacisa da qalis faseulobebs

    Soris.

    gaurkvevlobis Tavidan aSorebis sazomi esaa sazogadoebis

    toleranturoba gaurkvevel da orazrovan situaciaSi, sxva kulturis

    warmomadgenelis azrebis, Sexedulebebisa da rwmenisadmi

    toleranturobas. igi uCvenebs Tu ramdenad aprogramebs kultura mis

    wevrebs igrZnon Tavi komfortulad an arakomfortulad ucxo an

    uCveulo situaciaSi.

    xangrZlivi orientaciasTan (mimarTulebasTan) asocirebuli

    faseulobebia momWirneoba da Seupovroba, maSin rodesac misi

    sapirispiro moklevadiani orientacia tradiciebisa da sazogadoebrivi

    valdebulebebis pativiscemasa da Sesrulebas gulisxmobs.

    hofsTedis aRniSnulma Sexedulebebma gamoiwvia kritika da

    uaryofiTi damokidebulebebi, magram mainc SeiZleba CaiTvalos rogorc

    raRac sawyisi kulturaTa gansxvavebebTan mimarTebaSi.

    hali (1976) yofs kulturas or ZiriTad kategoriad: dabali

    konteqstis da maRali konteqstis kultura. am SexedulebaSi sadaoa

    kulturis dayofa maRal da dabal kulturad. erT SemTxvevaSi SeiZleba

    dabali, meore SemTxvevaSi maRali, magram amgvari midgoma xels uwyobs

    erTi (maRali) kulturis meoreze (dabalze) zegavlenis gaZlierebas.

    amasTan es zegavlena yovelTvis rodia sasargeblo ,,dabali” kulturis

    mimarT, mniSvnelovania isic, rasTan mimarTebaSi xdeba dayofa.

  • 26

    kulturaTa kvlevis, misi saxis gansazRvris mcdelobisas

    gasaTvaliswinebelia is garemoeba, rom erTi mxriv, sxva, Cveni

    kulturisagan gansxvavebuli kulturis adamianebTan dialogi

    Tanamedrove cnobierebis ganuyofeli funqcia gaxda da meore mxriv

    kultura, yvelaze farTo mniSvnelobiT aris is, ris gamoc adamiani

    ucxod iqceva rogorc ki Tavis saxls datovebs. roca igi imyofeba

    jgufSi, im adamianebs Soris, romlebTanac saerTo kultura aqvs ar

    uxdeba fiqri sakuTar azrebsa da qcevaze, radgan is da mis irgvliv

    myofni TiTqmis erTnairad xedaven samyaros da ician ras SeiZleba

    moelodnen erTmaneTisagan, magram ucxo sazogadoebaSi ususurobis

    grZnoba euflebaT.

    kulturis kvlevisas gansakuTrebuli yuradRebis sagani iyo da

    aris kulturaTa urTierTmoqmedebis problema. kulturaTa

    urTierTqmedeba uSualo kavSirurTierTobebisa, romelic yalibdeba sul

    mcire, or kulturas Soris. kulturaTa urTierTmoqmedebis Sedegia:

    gavlenisa da cvlilebebis warmoSoba, faseulobaTa, maxasiaTebelTa,

    kulturuli aqtivobis formaTa Secvla, axali orientirebis gaCena.

    kulturaTa urTierTqmedeba xangrZlivi procesia, aranaklebi ramdenime

    aTeuli wlisa.

    gamoiyofa kulturaTa urTierTmoqmedebis sxvadasxva done: 1.

    eTnikuri done – urTierToba eTnosebs, istoriul-eTnografiul,

    eTnokonfesiur da sxva jgufebs Soris. 2. erovnuli done, sadac

    maregulirebel funqcias mniSvnelovanwlad saxelmwifo-politikuri

    struqturebi asruleben. 3. civilizaciuri done.

    kulturaTa urTierTqmedebis procesSi ganarCeven kultura –

    donors (gamcemi) da kultura – recipients (mimRebi). kulturaTa

    urTierTqmedeba SeiZleba warimarTos mSvidobiani, nebayoflobiTi,

    Tanasworuflebiani TanamSromlobiT an aramSvidobiani, ZaldatanebiTi,

    koloniuri, dapyrobiTi formebiT.

    kulturaTa urTierTqmedebis Sedegebi araerTgvarovania, maTi

    Sefasebis kriteriumebis moZebna Znelia. arsebobs uaryofiTi Sedegebic

    roca erTi kultura aSkarad iwyebs daqveiTebas, meoreSi gaTqvefas an

    ukvalod gaqrobas. magaliTad, arqauli kultura Tavisi istoriis

  • 27

    garkvul periodSi axali tipis kulturas Seejaxa, igi mzad ar aRmoCnda

    daecva sakuTari kultura, amasTan aeTvisebinaT, gaeziarebinaT

    SemoTavazebuli kulturuli formebi, moeZebnaT TanamSromlobis gzebi

    da gaqra.

    sxvadsxva sakomunikacio saSualebebiT vrceldeba azri imis

    Taobaze, rom rodesac ori an meti kultura xvdeba erTmaneTs SeiZleba

    warmoiqmnas axali kultura, rac aris yvela mocemulis kombinacia. es

    mosazreba moicavs safrTxes erovnuli kulturis waSlisa, romlis

    magaliTi samwuxarod arsebobs. rTulia im kulturaTa urTierTqmedba,

    romlebic Zireulad ar gansxvavdebian tipologiuri maxasiaTeblebiT.

    aRsaniSnavia isic, rom yovel kulturas aqvs SesaZlebloba sxva

    kulturaTa intensiuri zemoqmedebisagan dacvisa, saamisod didi

    Zalisxmevaa saWiro rogorc kulturis matarebli adamianebisagan, aseve

    xelisuflbisagan.

    kulturaTa urTierTqmedebis procesis mimdinareobis Sedegebi

    vlindeba Semdegi formebiT:

    kulturuli difuziakulturuli difuziakulturuli difuziakulturuli difuzia anu ori an meti sazogadoebis kulturuli

    maxaTieTeblbis sivrceSi gavrceleba da SeRweva sxva sazogadoebaSi.

    ganasxvavben or mimarTulebas: 1. kultura difuzia eTnosebs, garkveuli

    statusis mqone individebis jgufebs Soris. 2. kulturuli elementebis

    gavrceleba araTanabari statusis mqone subieqtebs Soris. (magaliTad,

    aristokratebis saubris stilis gadmoReba mdabioTa mier an fufunebis

    sagnebis sayovelTaod gamoyeneba.)

    kulturuli konfliqtikulturuli konfliqtikulturuli konfliqtikulturuli konfliqti calkeul pirovnebebs, jgufebs, pirovnbebsa

    da sazogadoebas, sxvadasxva erTobebs Soris faseulobriv –normatiuli,

    orientaciuli, pozitiuri dapirispirebis kritikuli stadiiT xasiaTdeba.

    kulturuli konfliqtis mizezi SeiZleba iyos msoflmxedvlobrivi,

    religiur SexedulebaTa, Sefasebis poziciaTa SeuTavsebloba, mxareTa

    socialuri gamocdilebis gansxvavebuloba. konfliqti moicavs

    winaaRmdegobaTa daZlevis, molaparakebaTa gziT maTi gadaWris, mtruli

    moqmedebebis, mxareTa Soris axali kontaqtebis damyarebisa da

    kompromisis monaxvis stadiebs. igi dakavSirebulia tolerantobisa da

    sxva kulturis mimarT interesis problemasTan. gansakuTrebulia

  • 28

    SemoqmedebiTi konfliqti mimarTulebebs, skolebs, jgufebs an ama Tu im

    dargis calkeul warmomadgenlebs Soris.

    kulturaTa urTierTqmedebis asimilaciiskulturaTa urTierTqmedebis asimilaciiskulturaTa urTierTqmedebis asimilaciiskulturaTa urTierTqmedebis asimilaciis procesSi erT-erTi

    kargavs sakuTar identurobas da STainTqmeba meorisagan. kulturuli

    asimilacia SeiZleba mimdinareobdes bunebrivi an Zaladobis gziT. me-19

    saukunis bolos r. parksi da e. berjei kulturul asimilacias

    urTierTSemRwev da Serevis process uwodeben, romlis ganmavlobaSi

    individebi an jgufebi iZenen sxva individebis istoriul Sexedulebebs,

    tradiciebs da iziareben ra maT gamocdilebas, CarTuli AaRmoCndebian

    saerTo kulturul cxovrebaSi (magaliTad, amerikeli sazogadoeba

    ganixileboda uzarmazar ,,SemoqmedebiT laboratoriad”, sadac sxvadasxva

    kulturuli tradicia erTmaneTs ereva da ,,gadaidnoba” sinTezur

    mTlianobad.) es Sexedulebebi mkacrad gaakritikes, Tumca samwuxarod,

    momxreebic aRmouCndnen. XX saukuneSi j. vander zandetma ganasxvava

    calmxrivi asimilacia roca umciresobis kultura mTlianad gamoidevna

    dominirebadi kulturis mier an kulturaTa Sereva, roca isini qmnian

    mdgrad kombinaciebs da safuZvels uyrian axal kulturas. m. gordonma

    daamkvidra asimilaciis xarisxobrivi ganxilvis tradicia. miiCnia, rom

    sruli asimilaciis SemTxvevebi iSviaTia, umeteswil adgili aqvs

    umciresobis kulturis transformacias dominirebadi eTnikuri

    kulturis zegavleniT. arc ise iSviaTia umciresobis kulturis

    ukuzegavlenac.

    me-20 saukunis Sua wlebidan samecniero literaturaSi Cndeba

    kulturaTa urTierTqmedebis iseTi forma, rogoricaa ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli

    Soki”.Soki”.Soki”.Soki”. termini pirvelad kalervo obergma Semoitana 1960 wels da aRwera

    igi, rogorc daZabulobis, daurwmuneblobisa da SfoTis SegrZneba,

    romelsac adamianebi ganicdian axal da uCveulo kulturul garemoSi

    aRmoCenisas (www.anthropologymatters.com Journal 2007, vol 9 (1)Cultural

    shock:negotiating in the field by Rachel Irwin). es aris situacia, rodesac

    erTmaneTs upirispirdeba adamianisaTvis Cveuli da ucxo kulturuli

    faseulobebi, normebi, ena da yoveldRuri yofiTi cxovreba. (turistebi,

    emigrantebi, saswavleblad wasuli adamianebi da a.S.)

  • 29

    k. obergi (1960) ganasxvavebs adamianebis ucxo garemoSi yofnis

    doneebs: Taflobis done (the honeymoon stage), dardis da mwuxarebis done

    (the distress stage), reintegraciis done (the re-integration stage), avtonomiis done

    (the autonomy stage) da damoukideblobis done (the independence stage). (Tumca

    zogi kvlevaSi gvxdeba sami an oTxi done). igi gamoyofs kulturuli

    Sokis daZlevis oTx SesaZeblobas:

    1. getoizacia (mosulebi ukavSirdebian erTmaneTs da ayalibeben

    izolirebul gaerTianebas, romelTa farglebSi inaxaven

    tradiciebs, yofaqcevis modelebs).

    2. asimilacia (mosulebi cdiloben mTlianad Seeguon axals,

    SeiTvison misi normebi, faseulobebi. mTlianad uaryofen im

    kulturul memkvidreobas, romelic datoves.

    3. urTierTqmedeba (sakuTari da axali kulturis elementebis

    gaerTianebis mcdeloba swrafva orive kulturis SeTvisebisaTvis).

    4. kolonizacia (mosulebi iwyeben sakuTari qcevis modelebis

    danergvas, cdiloben daupirispiron isini damxvedri

    kulturisaTvis damaxasiaTebel tradiciebs).

    SeiZleba aRiniSnos, rom arc Tu iSviaTad kulturuli Sokis

    gavlenis daZlevis mcdeloba xels uwyobs kulturaTa urTierTqmedebas,

    urTierTgamdidrebas, tradiciuli kulturis dacvas (magaliTad, ucxo

    qveyanaSi erovnuli saTvistomoebis gaerTianeba).

    kulturaTa urTierTqmedebis formebis ganxilvisas gverds ver

    avuvliT iseTi formebis aRniSvnas, rogoricaa ,,akulturacia’’,,akulturacia’’,,akulturacia’’,,akulturacia’’ - esaa

    kulturebis urTierTSeRwevadoba, iwvevs erTi xalxis mier meore xalxis

    kulturis srul an nawilobriv aRqmas maTi urTierTobis procesSi

    (TezeliSvili, 2007:44). termini ,,akulturacia” gamoiyeneba, rogorc

    procesis, aseve misi Sedegebis aRsaniSnavad. es termini pirvelad

    amerikul anTropologiaSi gaCnda ( f.baosi, u. homlsi, u. mak-ji, r. loui)

    da aRniSnavda kulturuli cvlilebis process, romelis Sua saukuneebSi

    Crdiloamerikul tomebSi mimdinareobda. pirvel xanebSi igi viwro

    gagebiT gamoiyeneboda da umTavresad, TeTrkanian amerikelebTan

    kontaqtis Sedegad Crdiloamerikelebis asimilaciis process RniSnavda.

    1930-ian wleebSi akulturaciis procesi empiriuli gamokvlevebisa da

  • 30

    Teoriuli analizis umTavresi Tema gaxda. 1935 wels aSS socialuri

    gamokvlevebis erovnulma sabWom Camoayaliba specialuri komiteti (m.

    hersovici, r.lintoni, r. redefili), romelmac gansazRvra akulturaciis

    procesis buneba da Sedegebi. amJamadac xorcieldeba samTavrobo

    programebi da arsebobs organizaciebi, romelTa mizani akulturaciis

    mecnieruli Seswavlaa. igi aRniSnavs erTi kulturis mier sxva kulturis

    elementebis SeTvisebas, materialuri kulturis, wes-Cveulebebisa da

    rwmena-warmodgenebis cvlilebaTa process, romelic sxvadasxva

    sociokulturuli sistemebis uSualo kontaqtis dros mimdinareobs.

    ufro xSirad akulturaciaSi gulisxmiben araindustriul erTobebSi

    dasavluri sazogadoebis gavleniT mimdinare cvlilebebs.

    am mimarTulebiT ganxorcielebuli saqmianoba da Sedegebi calke

    ganxilvis Temaa, avRniSnavT mxolod rom marTvadi kulturuli

    cvlilebebi naklebad iTvaliswinebda indielTa tomebis kulturis

    SenarCunebaze zrunvas. Tumca bolo wlebSi siZvelisadmi interesi

    gaizarda.

    kulturaTa urTierTqmedebis mniSvnelovani formaa ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli

    cvlilebebi”cvlilebebi”cvlilebebi”cvlilebebi”.... igi gulisxmobs kulturuli cvlilebis mudmiv process,

    rasac ganapirobeben Sinagani faqtorebi: demografiuli cvlilebebi,

    socialur-struqturuli cvlilebebi, ekonomikuri faqtorebi, aRmoCenebi

    da gamogonebebi, religiuri faqtorebi, kontaqti sxva kulturis

    matarebel adamianebTan, bunebriv-ekologiuri faqtorebi, dapyroba,

    samxedro politikuri batonoba, mSvidobiani mezobloba, savaWro,

    ekonomikuri kavSirebi.

    kulturaTa cvlilebebis tempis, stabilurobis sakiTxebis

    Seswavlisas aRniSnulia, erTi mxriv, sociokulturul mTlianobaTa

    damaxasiaTebeli tendencia – SeinarCunon Sinagani wonasworoba, meore

    mxriv cvlilebaTa gardauvaloba, romelsac ganapirobebs ukontrolo

    socialuri da bunebrivi faqtorebis zegavlena (r. radklif-brauni 1881).

    yvela kulturas axasiaTebs cvlilebebis Sinagani tendencia. gamoiyofa

    kulturebi, romlebic swrafad cvalebadi arian an xasiaTdebian

    tradiciuli kulturis mdgradobis maRali xarisxiT (k.levi-strosi

    1958).

  • 31

    kulturaTa urTierTobis problemebi farTo da vrceli Temaa, Cven

    mxolod mcire mimoxilva warmovadgineT imis naTelsayofad, rom es

    sakiTxi aqtualuri iyo yovelTvis da misdami interesi gaizarda

    globalizaciis yovlismomcvel perodSi. gansakuTrebiT mwvaved

    warmoCinda erovnuli kulturis TviTmyofadobis SenarCunebis

    aucilebloba. saZebnelia gzebi da saSualebebi, romlebic uzrunvelyofs

    ucxo kulturasTan urTierTobas ise, rom SenarCunebuli iqnes sakuTari

    kultura. adamiani ar moswydes winaparTa fesvebs da amasTan ar CamorCes

    drois moTxovnas, ipovos Tavisi adgili urTierTobaTa vrcel sivrceSi.

    enis, pirovnebisa da kulturis urTierTobis xelSemwyobi erT-erTi

    gzaa ucxo enis swavleba/swavlis mimarTuleba ,,kulturaTa dialogia”.

    ucxo enis SemswavlelTaTvis kulturis swavlebis roli da

    mniSvneloba, rogorc saSualo, ise umaRlesi skolis safexuris bevri

    maswavleblis da mecnieris sazrunavi gaxda.

    aqve unda aRiniSnos azrTa sxvadasxvaobis Sesaxeb, gansakuTrebiT

    sadavo da gadasamowmebeli gaxda sakiTxi Tu ramdenad iTvleba enis

    swavlebis Semavsebel nawilad kulturis swavleba. sainteresoa

    bruksis kvlevebi, romelSic dasabuTebulia kulturis mniSvneloba enis

    swavlebisaTvis. mis SromaSi ,,ena da enis swavleba”(1960) gvTavazobs 64

    Temas, romelic moicavda iseT sakiTxebs, rogoricaa: misalmeba, piradi

    sakuTreba, verbaluri tabu, kafe-barebi, gansxvaveba qalaqsa da sofels

    Soris, zrdilobis formebi, siTbosa da sicivis gamomJRavneba, medicina,

    qcevis wesebi, cxovrebis stili.

    enas ar SeuZlia iarsebos vakuumSi, ucxo enis daufleba niSnavs

    gaiziaro sxva kultura, Seafaso swori da mcdari. durantis (1987: 28-29)

    azriT kulturaTa dialogi saSualebas iZleva Teoriuli codnas

    daumatos proceduruli codna, raTa adamiani gaumklavdes iseT

    amocanebs, rogoricaa oficialuri, formaluri moxsenebebis gakeTeba,

    telefonze saubari, risime Txovna, werilis dawera da sxvadasxva

    saqmianoba.

    lingvistebi da anTropologebi didi xania aRiareben, rom enis

    formebi da maTi gamoyeneba asaxavs im sazogadoebis Rirebulebebs,

    romel enazec es sazogadoeba saubrobs. haimsma (1972) gansazRvra

  • 32

    komunikaciuri kompetencia _ icode ena da SeZlo es codna gamoiyeno

    adamianebTan komunikaciisaTvis sxvadasxva situaciaSi. 1996 wels gamoica

    krebuli (erovnuli standartebi ucxoenis saganmanaTleblo proeqtSi,

    1996:27). sadac ganxilulia kulturis CarTvis mniSvneloba meore enis

    swavlebaSi da gvTavazobs strategiebs rogor Caisvas kulturis

    sakiTxebi saskolo swavlebaSi. miCneulia, rom sasargebloa kulturuli

    Taviseburebebis CarTva ganxilevbisa da diskusiebis saxiT lingvistur

    formebTan erTad, raTa lingvisturad swori forma, kulturulad

    Sesabamisi iyos. magaliTad, piris nacvalsaxelebis swavlebisas

    maswavlebeli daexmaros studentebs gaigon socialurad Sesaferisi

    komunikaciis arCeva, mimarTva romelic pativiscemas gamoxatavs.

    magaliTad inglisur enaSi qarTulisagan gansxvavebiT ar aris

    formaluri gansxvaveba Sen/Tqven formebs Soris. mTliani speqtri am

    mimarTvis mniSvnelobisa gamoixateba nacvalsaxeliT “Yyou”. forma “thou”,

    romelic Seesabameboda piris nacvalsaxels – ,,Sen”-s gamovida

    xmarebidan XVII saukuneSi, da SenarCunda mxolod poeziasa da bibliaSi.

    yvela sxva registri urTierTobisa oficialuridan femiliarulamde

    gadmoicema enis sxva saSualebebiT _ intonaciiT, konteqstiT, Sesabamisi

    sityvebiTa da sityvaTwyobiT. Sen/Tqven formebi mkveTrad usvams xazs

    asakobriv, ierarqiul, rangobriv gansxvavebas rac inglisur enaSi

    konteqstualurad da sxva faqtorebidan vlindeba Targmanis dros.

    rogorc ukve aRvniSneT, inglisur enaSi gvaqvs mxolod meore piris

    nacvalsaxeli –Yyou. maSin rodesac arsebobs qarTulad- Tqven da Sen,

    frangulad-vaus da tu, germanulad- sie da du, rusulad- вы da ты ,

    italiurad-lei da tu formebi.Aaradiferencirebuli nacvalsaxeliT

    mimarTva inglisurSi Y”you” ar qmnis inglisurenovan mosaubreTa Soris

    erTmaneTis Tanasworad aRqmis aucileblobas. nacvalsaxelis arCevani

    TavisTavad gvaZlevs informacias mosaubris damokidebulebis Sesaxeb

    adresantTan. am socialurad gansazRvrul konteqstSi sadac individebi

    xazs usvamen gansxvavebas socialur statuss Soris, ierarqiul dones,

    asakobriv sakiTxs. kulturuli TvalsazrisiT kargi magaliTs

    gvaTavazobs jorj iuli (2000): Zlevamosili da socialurad maRal

    safexurze mdgomi individi mimarTavs masze socialurad dabal

  • 33

    safexurze myof adamians “Sen” formiT da mas pasuxad “TqvenobiT”

    mimarTaven asakis miuxedavad. vxvdebiT gansxvavebas espanur kulturaSi,

    rodesac axalgazrda, socialurad maRal safexurze myofi, saqmiani

    qalbatoni esaubreba moxuc damlagebel qals (dabali socialuri

    statusis mqone) mimarTavs mas TqvenobiT “Usted” da igi mas pasuxad

    mimarTavs Sen formiT- “tu”. espanuri kulturisaTvis ufro mniSvnelovani

    asakobrivi barieria, vidre socialuri Tu ekonomikuri (iuli 2000:11).

    adamiani maSin eufleba enas kargad, rodesac igi swavlobs orives,

    enis lingvistur da kulturul normebs. erT-erT strategiad miCneulia,

    rom enis Semswavlel pirovnebas Seeqmnas pirobebi daakvirdes da

    gamoikvlios kulturuli urTierTobani sakuTari xedviT, raTa mieces

    saSualeba, rom moiZios sakuTari xma meore enis sametyvelo

    sazogadoebaSi. sainteresoa r. ciciSvilis, n. niJaraZis, m.darCias,

    m.Tevzaias, e.wavaSvilis naSromi: ‘’Becoming an English Teacher: Theory and Practice

    of Teaching English in Georgia”. naSromSi aRniSnulia, rom pirveli da yvelaze

    mniSvnelovani ucxo enis Seswavlisas aris sxva erovnebis adamianebTan

    komunikaciis saWiroeba da SesaZlebloba. kulturis yvela elementis

    swavla rTulia, magram aucilebelia pirovnebam SesZlos gamoavlinos

    gageba sxva kulturis adaianisadmi, ganaviTaron informaciis

    interpretirebis unari sxva enaze saubris konteqstSi da sakuTar

    tradiciul kulturasTan SedarebisaTvis.

    mniSvnelovani yuradRebis qveS moeqca iseTi problema, rogoricaa

    interkulturuli swavleba, romelic akavSirebs kulturis swavlebas

    enis swavlebasTan da ganixilavs mas, rogorc integrirebuls. enis

    swavlis procesSi erTmaneTTan aris dakavSirebuli ena, kultura da

    swavla. interkulturuli enis swavleba moiTxovs studentebisagan

    swavleba/swavlaSi aisaxos samizne enis kulturulad mniSvnelovani

    damokidebulebani da qcevebi, maTi dakavSireba, Sedareba sakuTar

    kulturasTan.

    interkulturuli swavleba saSualebas iZleva gaigo sakuTari ena

    da kultura meore enasa da kulturasTan mimarTebaSi, exmareba iseTi

    strategiebis ganviTarebas, rogoricaa analizis gakeTeba, kavSiri

    sakuTar da meore enasTan sxvadasxva problemebTan mimarTebaSi.

  • 34

    ganapirobebs samizne enis swavlebis xarisxis amaRlebas da mis

    gamoyenebas enis swavlebis sxvadasxva doneze. enisa da kulturis

    swavleba/swavlisaTvis mniSvnelovania, rom kulturuli komponenti

    iswavlebodes samizne enis safuZvelze. efeqturad miviCnevT rom

    saswavlo procesi mimdinareobdes studentis uSualo CarTulobiT da

    ara mxolod informaciis miwodebiT. sainteresod migvaCnia leqciis

    iseTi modeli, rogoricaa studentTa or jgufad dayofa, sakuTar da

    samizne kulturaze informaciis moZieba, daxarisxeba, prezentacia da

    Sejameba.

    interkulturuli swavlebisas gaTvaliswinebulia kulturis

    dinamiuroba, cvalebadoba, mravalmxrivoba, xalxis mier Seqmnili

    socialuri garemo, maTi komunikacia sxva adamianebTan. mniSvnelovania

    kulturis swavleba qmedebiTa da gagebiT. enisa da kulturis

    swavlebisaTvis aucilebelia CarTva lingvistur da aralngvistur

    kulturul aqtvobebSi, cxovrebis wesSi CaRrmaveba, konkretuli

    kulturuli konteqstis Seswavla.

    interkulturuli swavlebisas mTavaria ara informaciis codna

    sxva kulturis Sesaxeb, aramed imisi codna, rogor CaerTo am kulturaSi

    saWiroebis SemTxvevaSi, rogor warmarTo saubari da saqmianoba

    kulturul konteqstSi. interkulturuli swavleba/swavlis praqtikaSi

    gamoyenebas ganixilavs naSromi ,,interkulturuli swavleba/swavla

    praqtikaSi”(CanTal krozeti www.docin.com/p-96463557.html). masSi

    aRniSnulia, rom enis swavlebis arsebul praqtikas avseben gansxvavebuli

    interkulturuli perspeqtiviT, rac gulisxmobs enis swavlebasTan

    erTad kulturis swavlebas. amasTan enaSi Cadebuli kulturuli kodis,

    kulturuli normebis, dakavSireba enis gamoyenebasTan, es ki ganapirobebs

    kulturaTa dialogis Sedegianad da sasargeblod warmarTvas.

    interkulturuli swavleba/swavla fokusirebulia enisa da kulturis

    Rrma kavSirze da es kavSiri warmoqmnis siaxles. interkulturuli enis

    swavleba da swavla warmodgenilia oTxi mTavari aqtivobis CarTviT:

    • gansxvavebis amocnoba C2/L2 da C1/L1

    • gansxvavebebis Sedareba C2/L2 da C1/L1

    • intepretireba da asaxva am gansxvavebebze

  • 35

    • interaqcia axali swavlis bazaze

    (C1= mSobliuri kultura, C2= samizne kultura, L1=mSobliuri ena,

    L2= samizne ena). www.docin.com/p-96463557.html.

    aRniSnuli aqtivobebis gaTvaliswineba saswavlo procesis

    dagegmvaSi, mniSvnelovani gadawyvetilebaa, igi aris erTgvari

    Semavsebeli enis swavlebis procesSi. aseve mniSvnelovania Tu ra masala

    iqneba gamoyenebuli, rogorc baza saleqcio aqtivobebisa.

    ucxo enis swavlisas kulturis swavlebis mniSvnelobaze miuTiTebs

    dimitrios zanasaulusi (2001)radicalpedagogy.icaap.org/content/issue3_3/7-

    thanasoulas.html igi aRniSnavs, rom ucxo enis swavleba Sedgeba ramdenime

    komponentisagan: gramatikuli komponenti, komunikaciuri komponenti, enis

    codna, damokidebuleba, rogorc sakuTari aseve sxva kulturis mimarT.

    misi SexedulebiT kulturuli kompetencia igivea, rac konvenciebis

    codna, wes-Cveulebebis, rwmenisa da sxva qveynis mniSvnelovani sistemebis

    codna, rac udaod ganuyofeli nawilia ucxo enis swavlebisas. mecnieris

    dakvirvebiT bevri maswavlebeli Tavis miznad Tvlis, rom CarTos

    kulturis swavleba enis swavlebis kurikulumSi. riTac komunikaciuri

    kompetencia gamdidrdeba da misi gamoyenebis xarisxi amaRldeba.

    yuradRebas ipyrobs avtorTa koleqtivis mier gamocemuli naSromi

    ucxo enis “Theoty and Practice of Teaching English in Georgia”(2008), sadac

    ganxilulia swavleba/swavlis problemebTan dakavSirebiT kulturaTa

    Seswavlis aucilebloba, kulturis codnisa da komunikaciuri

    kompetenciebis miRwevis mniSvneloba.

    ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis mizanSewonilobis

    problemis ganxilvisas aqtualuri xdeba erovnuli TviTmyofadobis

    SenarCunebisa da dacvis sakiTxi. kulturaTa dialogis procesSi erT-

    erTi ZiriTadi sakiTxia ucxo da sakuTar kulturas Soris

    gansxvavebebisa da saerTos Sedareba da analizi.

    amasTan mimarTebaSi davinteresdiT ramdenadaa asaxuli mSobliuri

    enis swavlebaSi sakuTari kultura, Cvevebi, tradiciebi, Rirebulebebi,

    zneobrivi faseulobebi. calke es sakiTxi ar iswavleba, igi ganfenilia

    nawarmoebebSi, Sesaswavl masalebSi da ZiriTadad maswavleblis

    pedagogiur ostatobazea mindobili rogor da ra mizniT gamoiyenebs mas.

  • 36

    es problema dasafiqrebelia, radgan ,,roca Cveni Tanamemamuleni Tavis

    mcirewlovan Svilebs ucxoeTSi saswavleblad gzavnian, Zalian

    saxifaToa, roca adamiani sulierebaSi, erovnul kulturaSi

    ganmtkicebuli jer ar aris da sruliad ucxo kulturis mqone qveyanaSi

    midis. miT ufro rom iq Zalian oficialuri urTierTobebia adamianebs

    Soris, rasac Cven qarTvelebSi Cveuli ar varT” (uwmindesi da unetaresi,

    sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi ilia meore 2010).

    sakuTari kulturis Seswavla adreuli asakidanve iwyeba

    mSoblebis, axloblebis, enisa da literaturis maswavleblis meSveobiT

    da grZeldeba mTeli sicocxlis manZilze. magram, vfiqrobT, axla am

    mimarTulebiT yuradRebis gaZliereba drois moTxovnaa, raTa

    informaciis mozRvavebul nakadSi, sakomunikacio teqnologiebis

    moWarbebis pirobebSi ufro mkafiod da naTlad gamoikveTos erovnuli

    kulturis tradiciebi da maxasiaTeblebi. magaliTad, kulturaTa

    gansxvavebebis upirveles maidentipficirebelad SeiZleba CavTvaloT

    misalmeba. yvelaze mTavari komunikaciis dros da adamianTa yoveldRiur

    cxovrebaSi misalmebaa, romelic sxvadasxva qveynebSi mkveTrad

    gansxvavebulia da qveynisaTvis damaxasiaTebeli didi kulturuli

    datvirTva aqvs. aseve gadamwyveti mniSvneloba aqvs kulturuli

    gansxvavebis codnas saqmiani urTierTobebis warmoebisas. saintereso da

    gansxvavebulia sazogadoebaSi qcevisa da sufrasTan mirTmevis etiketi,

    distancia mosaubreTa Soris, naTesauri urTierTobebi Tu erTmaneTze

    zrunva.

    stumarTmoyvareoba qarTveli kacis erovnuli kulturaa. stumari

    dapatiJebuli Tu daupatiJebeli didi pativiscemiT sargeblobs,

    saukeTeso kerZebiT umaspinZldebian Tundac maspinZeli mSieri darCes.

    qarTuli stumarTmoyvareoba yovelTvis xiblavda aq mcxovreb sxva

    erovnebis adamianebs da maT gaiTavises kidec. saqarTveloSi mcxovrebi

    berZeni qali ixsenebda: (saqarTvelos sapatriarqos uwyebani, 2010 #23),

    erTxel man moinaxula Tavisi naTesavebi ucxoeTSi. sadilis dros

    naTesavi stumrebia im ojaxs. sufra savse iyo mravalferovani kerZebiT,

    magram stumari ar miiwvies, derefanSi dasves, dagvelodoso. Tanac

  • 37

    ukmayofiloni darCnen, ratom movida udroo dros, mas aq aravin

    elodebodao.

    magaliTad, micvalebulis datireba, dakrZalva da qelexi

    saqarTvelos yvela kuTxeSi glovasTan erTad pativiscemis, siyvarulis,

    TanagrZnobis, madlierebis gamoxatulebaa, rogorc micvalebulis, aseve

    Wirisuflis mimarT. datirebis sulisSemZvreli xalxuri poezia da

    epitafiebi Semoinaxa saukuneebma. qarTveli kacis es tradicia Taobebidan

    gadmoica da dRemde SeubRalavad inaxeba.

    aRniSvnis Rirsia aseve is faqti, rom srulwlovanebis Semdeg

    umravles evropul qveynebSi axalgazrdebi aucileblad ojaxs toveben

    da damoukideblad iwyeben cxovrebas. mas SeiZleba sakmaod uWirdes

    finansurad, maSin rodesac misi ojaxi SeZlebulia da mxolod

    mSoblebis an axlo naTesavebis gardacvalebis Semdeg miiReben an ar

    miiReben anderZiT qonebas. xolo Tu ki Svili ar midis damoukideblad

    sacxovreblad es ironias da dacinvas iwvevs, rac sxvadasxva filmSi Tu

    literaturaSia aRwerili.

    santeresoa kulturaTSorisi gansxvaveba amerikelebsa da

    italielebs Soris. amerikelebi miCneulia iseT xalxad, romlebic mudam

    muSaoben, saubroben biznessze lanCis dros da miirTmeven yavas quCaSi

    manqaniT Tu fexiT siarulis dros, imis nacvlad, rom isiamovnon yaviT

    barSi. es ar niSnavs imas rom italielebi zarmacebi arian, aramed xazs

    usvams faqts Tu raoden did mniSvnelobas aniWebs italieli xalxi iseT

    yofiT sakiTxs, rogoricaa, lanCi an sadiloba. italiaSi sadac

    urTierToba Zalzed fasobs lanCs, sadils Tu ubralod yavis smas aqvs

    sazogadoebrivi mniSvneloba: xalxi erTad iyris Tavs raTa isaubron da

    daaxlovdnen. aSS-Si, sadac dro namdvilad fulia, lanCi SeiZleba iyos

    kargi SemTxveva garigebisaTvis, problemis gadawyvetaze msjelobisaTvis

    da kontraqtze xelis mosawerad. (www.Culturosity.com)

    gamWoli mzera iaponiaSi upativcemulobis gamomxatvelia.

    saqarTveloSi ki piriqiT, saubris dros Tu ar uyureb adamians es

    uCvenebs mas rom Tqven ar gamoxatavT interess misi monayolis mimarT.

    zogi kulturis elementi ar SeiZleba miRebuli da gaziarebuli

    iyos, magram iseTi Cveulebebi, rogoricaa, magaliTad, germaniaSi

  • 38

    wesrigisa da drois miznobrivi gamoyeneba, britaneTSi rigSi dgomis

    etiketi (igulisxmeba distancia rigSi dgomis dros, da rigis dacva),

    namdvilad gasaziarebelia.

    saintereso naSroms gvTavazobs rsu-s profesori irine

    goSxeTeliani Tavis naSromSi “Cultural Implications in English and Georgian

    Proverbs”, 2011. igi aRniSnavs, rom Sinaarsobrivad msgavsi azrisa da

    sibrZnis gamomxatveli andazebi SeiZleba datvirTuli iyos amaTu im

    qveynisaTvis damaxasiaTebeli kolorituli erTeulebiT. magaliTad:

    “BBetween the devil and deep sea” qarTulad- ,,or zRvas Sua”, “Jack of all trades and

    master of none” , “Beware of Greeks bearing gifts”, “mteri moyvrulad mosuli

    mterze uaresiao” da mravali sxva. (goSxeTeliani, 2011:283)

    vfiqrobT, dadga dro, rom ucxoeTSi saswavleblad an droebiT

    samuSaod wamsvlelebma specialuri momzadeba gaiaron erovnuli

    kulturis ganmtkicebis, TviTmyofadobis SenarCunebisaTvis. es

    saWirboroto sakiTxi gansakuTrebuli kvlevis sagania.

    zogierTi imasac fiqrobs, rom iqneb rogorRac ganeridos

    globalizaciis, anu gamTlianebis process, gamowveuls teqnikuri da

    mecnieruli progresiT. es SeuZlebelia. verc erTi qveyana Tavs ver

    aaridebs am process, oRond gvmarTebs goniereba, Zalian frTxilad unda

    viyoT, Cveni erovnuli tradiciebi, ena da sarwmunoeba unda davicvaT”

    (saqarTvelos kaTalikos-patriarqi iliaII, 2004).

    adamianebma bavSvobidanve unda gaecnos Tavis kultura da msoflio

    kultura, miiRos sxvebisgan iseTi ram, rac sasargebloa misTvisac da

    misi samSoblosTvisac anu gaamdidrebs mis kulturas. am mimarTulebiT

    mniSvnelovania kulturaTa dialogis adreul asakSive Seswavla.

    kulturaTa dialogis swavleba/swavlis aucileblobis sakiTxebs

    mravali naSromi mieZRvna. sayuradReboa (kramxi, 1993; 1996; makei, 2003;

    pulvalnis, 2003; sepiri, 1962; zanasoulasi, 2001).

    rogorc aRvniSneT, evropis ganviTarebuli qveynebis saswavlo

    dawesebulebebi did yuradRebas uTmoben sazogadoebasa da individSi

    mravalenovnebis ganviTarebas. es saswavleblebi moiZieben saukeTeso

    kadrebs ucxour enasa da literaturaSi; amarageben maT saWiro

  • 39

    infrastruqturiT; xels uwyoben ucxouri enebis swavlebis seqtorebs

    saerTaSoriso urTierTobebis ganviTarebaSi.

    enebis swavleba/swavla ganaTlebis erT-erTi umniSvnelovanesi

    Semadgeneli nawilia TiTqmis yvela kvalifikaciisaTvis.

    saswavlo procesze dakvirveba cxadyofs, rom ,,kulturaTa

    dialogi” mniSvnelovnad aZlierebs pirovnebaTSoris urTierTobebs. igi

    saSualebas aZlevs studentebs isaubron sakuTar Tavze, gamoavlinon

    TavianTi pirovnebis sxvadasxva mxare _ iqneba es gancdebi, gatacebebi,

    gemovneba, Sexedulebebi, ocnebebi, sayvareli saqmianoba, sayvareli

    personaJebi, cxovrebiseuli istoriebi, Tvalsazrisebi Tu sxva; isini

    ecnobian TanakurselTa Tu ucxoenovan TanatolTa sulier samyaros da am

    gziT ganicdian sakuTari da sxvisi indivudualobis ganumeoreblobas,

    swavloben sxvaTa dafasebas, erTmaneTis mosmenas, urTierTgagebas,

    urTierTTanadgomas, rac xels uwyobs gaxdnen ufro Semwynarebelni

    erTmaneTisa da sxvebis mimarT, studentebs saSualeba eZlevaT gamoxaton

    TavianTi damokidebuleba, gamoTqvan Sefasebebi, gaavlon paralelebi

    sakuTar kulturul gamocdilebebsa Tu garemosTan. sxvadasxva aqtivobebi

    uRrmavebs maT kulturuli kuTvnilebis gancdas, kulturul

    mraval