ucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enis, ,,,...
Transcript of ucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enis, ,,,...
-
saqarTvelos ganaTlebisa dasaqarTvelos ganaTlebisa dasaqarTvelos ganaTlebisa dasaqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministromecnierebis saministromecnierebis saministromecnierebis saministro
SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetiSoTa rusTavelis saxelmwifo universitetiSoTa rusTavelis saxelmwifo universitetiSoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti
ganaTlebisganaTlebisganaTlebisganaTlebisaaaa da mecnierebaTa fakultetida mecnierebaTa fakultetida mecnierebaTa fakultetida mecnierebaTa fakulteti
TaTia nakaSiZeTaTia nakaSiZeTaTia nakaSiZeTaTia nakaSiZe----maxaraZemaxaraZemaxaraZemaxaraZe
ucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enis,,,, swavleba/swavlis swavleba/swavlis swavleba/swavlis swavleba/swavlis
mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi
sssskolis saganmanaTleblo programebSikolis saganmanaTleblo programebSikolis saganmanaTleblo programebSikolis saganmanaTleblo programebSi
dddd i i i i ssss eeee rrrr tttt aaaa cccc i i i i aaaa
ganaTlebisganaTlebisganaTlebisganaTlebis doqtoris doqtoris doqtoris doqtoris akademiuri akademiuri akademiuri akademiuri xarisxisxarisxisxarisxisxarisxis mosapoveblad mosapoveblad mosapoveblad mosapoveblad
((((specialoba specialoba specialoba specialoba –––– ganaTlebis didaqtikaganaTlebis didaqtikaganaTlebis didaqtikaganaTlebis didaqtika))))
mecniermecniermecniermecnier xelmZRvanelixelmZRvanelixelmZRvanelixelmZRvaneli
pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori cialacialacialaciala megrelaZemegrelaZemegrelaZemegrelaZe
baTumi baTumi baTumi baTumi
2012201220122012
-
2
sarCevisarCevisarCevisarCevi gv.
SesavaliSesavaliSesavaliSesavali-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------3
TaviTaviTaviTavi I.I.I.I. ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTuleucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTuleucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTuleucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebisbisbisbis ---- ,,kulturaTa ,,kulturaTa ,,kulturaTa ,,kulturaTa
dialogis” wvlili dialogis” wvlili dialogis” wvlili dialogis” wvlili ((((saganmanaTleblosaganmanaTleblosaganmanaTleblosaganmanaTleblo programebiT aRprogramebiT aRprogramebiT aRprogramebiT aRweriliweriliweriliwerili
swavlis swavlis swavlis swavlis SedegebiSedegebiSedegebiSedegebis miRwevaSis miRwevaSis miRwevaSis miRwevaSi))))--------------------------------------------------------------------------------19
$$$$ 1.1.1.1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis
mizanSewonilobis problema--------------------------------------------------------------------------------19
$ 2.$ 2.$ 2.$ 2. ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis - ,,kulturaTa
dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis formebi--------------------------------44
$$$$ 3333. ,,kulturaTa dialogis” kompetenciebi---------------------------------------------------------53
3333. 1.zogadi kompetenciebi---------------------------------------------------------------------------------------57
3333. 2. dargobrivi kompetenciebi------------------------------------------------------------------------------70
3333. 3. originaluri kompetenciebi---------------------------------------------------------------------------77
Tavi Tavi Tavi Tavi II. II. II. II. kulturaTa dialogis kulturaTa dialogis kulturaTa dialogis kulturaTa dialogis saswavlo procesis marTsaswavlo procesis marTsaswavlo procesis marTsaswavlo procesis marTvavavava da studentis mier da studentis mier da studentis mier da studentis mier
miRweuli SmiRweuli SmiRweuli SmiRweuli Sedegebis Sefasebaedegebis Sefasebaedegebis Sefasebaedegebis Sefaseba--------------------------------------------------------------------------------84
$ 1. swavleba/swavlis sakiTxisaTvis--------------------------------------------------------------------84
$ 2. studentTa codnis Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis SerCeva--98
2. 1. portfolio rogorc studentis swavlis Sedegebisa
da kompetenciebis miRwevis Sefasebis forma---------------------------------------------------117
$ 3. kvalifikaciis miRweuli donis diagnostirebisaTvis TviTSefasebis
matricis gamoyeneba----------------------------------------------------------------------------------------------122
$ 4. ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis marTvis
organizaciis formebi------------------------------------------------------------------------------------------133
4.1. leqciis modelebi-------------------------------------------------------------------------------------------133
4.2. modelebi seminaris dagegmvisaTvis---------------------------------------------------------------140
4.3. fragmentebi ucxoelTa gamocdilebidan------------------------------------------------------144
4.4. modulis da silabusis nimuSebi------------------------------------------------------------------148
Tavi Tavi Tavi Tavi III. III. III. III. umaRlesi skolumaRlesi skolumaRlesi skolumaRlesi skolis maswavleblis TviTefeqtuis maswavleblis TviTefeqtuis maswavleblis TviTefeqtuis maswavleblis TviTefeqturobis robis robis robis SefasebSefasebSefasebSefasebaaaa------------151515155555
$ 1. TviTefeqturoba, rogorc inovaciuri saqmianobis xarisxis
ganmsazRvreli ----------------------------------------------------------------------------------------------------155
$ 2. TviTefeqturobis amaRlebis saSualebebi---------------------------------------------------162
ddddaskvnebiaskvnebiaskvnebiaskvnebi----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------167
literatura_____________literatura_____________literatura_____________literatura_________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________171
-
3
SesavaliSesavaliSesavaliSesavali
Temis aqtualoba:Temis aqtualoba:Temis aqtualoba:Temis aqtualoba: umaRlesi skolis mTavari mizani _ studentisaTvis
saukeTeso, xarisxiani ganaTlebis miwodeba xorcieldeba ganaTlebis
erTiani evropuli sivrcis Seqmnis pirobebSi. sazogadoebis cvalebadi
saWiroebebis, dasaqmebis amJamindeli da samomavlo moTxovnebis
uzrunvelyofisaTvis Seiqmna mniSvnelovani rekomendaciebi, programebi,
proeqtebi. am mimarTulebiT aRsaniSnavia evrosabWos ganaTlebis
komitetisa da ucxouri enebis ganyofilebis mier Sedgenili ,,enebis
erTiani evropuli sarekomendacio CarCo” (evrosabWo 2001), romlis
mizania Seqmnas kvalifikaciis gansazRvrisaTvis enis codnis saerTo
baza da xeli Seuwyos maswavleblebis, programebis Semdgenlebis,
sertifikatis gamcemi organizaciebisa da enebis swavlebis
administratorebis SeTanxmebul moqmedebas.
enebis erTiani evropuli sarekomendacio CarCo gansazRvravs enis
flobis sam dones: A, B, C, romlebic swavlebis safexurebis mixedviT eqvs
ganStoebad iyofa: dawyebiTi skola _ A1 done, sabazo da saSualo
safexuri _ A 2 done, XII klasi da profesiuli skola _ B1 done,
bakalavriati _ B2 done, magistratura _ C1 done, doqturantura _ C2
done (aRniSnuli doneebi gaTvaliswinebulia maTTvis, visTvisac ucxo ena
ZiriTadi specialobaa, xolo imaTTvis, visTvisac ucxo ena meore enaa, es
doneebi erTi maCvenebliT dabla iwevs).
ucxouri enis swavleba/swavlisaTvis Camoyalibebulia eqvsi
mimarTuleba: mosmena, laparaki, kiTxva, wera, swavlis swavla, kulturaTa
dialogi.
saqarTvelo, rogorc evrosabWos wevri erT-erTi qveyana, aRiarebs da
pativs scems evrosabWos mier miRebul rekomendaciebs yvela sferoSi,
maT Soris, ganaTlebis sferoSic, ganaTlebis erovnul miznebSi,
aRniSnulia, rom ucxouri enis codnis gareSe SeuZlebelia erTian
saganmanaTleblo sivrceSi integrireba, sakuTari SesaZleblobebis
srulfasovani realizeba.
-
4
saerTaSoriso kvlevebis SedegebiT (2005) damsaqmeblisa da
dasaqmebuli kursdamTavrebulebis SefasebiT, yvelaze didi upiratesoba
moipova kompetenciam ,,meore enis codna”, romelic qmnis pirobebs _ gaigo
gansxvavebuli kultura, miiRo igi iseTi, rogoric aris. Ggaixsna mis
mimarT, mxolod ise, rom ar moswyde sakuTar kulturul fesvebs. meore
enis codna aucilebeli gaxda yvela specialobisaTvis da es asaxvas
poulobs saganmanaTleblo programebSi.
saganmanaTleblo programa _ aRniSnulia saqarTvelos kanonSi
`umaRlesi ganaTlebis Sesaxeb~ (2005) - aris saswavlo kursebis an
modulebis erToblioba: miznebi, amocanebi, Sinaarsi, codnis moculoba
da unar-Cvevebis xarisxiani Sefasebis sistema, saswavlo procesis
organizebis Taviseburebebi da meToduri uzrunvelyofa, romelic
saTanado akademiuri xarisxis mosapovebladaa gamiznuli.
saganmanaTleblo programebis SemuSavebis, dagegmvisa da ganviTarebis
problemebi 2003 wels berlinSi gamarTuli konferenciidan moyolebuli,
evropuli universitetebis centraluri sazrunavi gaxda. sakvanZo
sakiTxi aRmoCnda tradiciuli, akademiuri da profesiuli
Rirebulebebisa da moTxovnebis urTierTmimarTeba. gansxvavebuli
variantebidan upiratesoba mieniWa kompetenciebze dafuZnebul
saganmanaTleblo programebs, romlebic iTvaliswinebs sauniversiteto
ganaTlebisa da kvalifikaciis moTxovnebis Sesabamisobas. (www.bologna-
berlin 2003.de -2003 Berlin Summit on Higher Education http:/ww.bologna-berlin2003.de)
kvalifikaciis moTxovnebis gansazRvris mniSvnelovani nabiji iyo
boloniis procesis farglebSi (romelic umaRlesi ganaTlebis
evropuli sivrcis SeqmnisaTvis evropis umaRlesi saswavleblebis
xelmZRvanelTa mier daiwyo 1999 wels boloniaSi, (www.mes.gov.
ge/uploads/Bologna/1% 20boloniis % 20deklaracia.pdf www.dfes.gov.uk/bologna
www.ond.vlanderen.be) (italia), saqarTvelo SeuerTda 2005 wels) bergeris
samitze (2005) miRebuli ,,kvalifikaciis evropuli CarCos” (EQF), romlis
safuZvelze 2008 wels SemuSavda ,,saqarTvelos akademiuri umaRlesi
ganaTlebis erovnuli kvalifikaciebis CarCo”. (www.ganatleba.ge)
-
5
,,enebis erTiani sarekomendacio CarCo”, ,,kvalifikaciebis evropuli
CarCo”, ,,umaRlesi akademiuri ganaTlebis erovnuli kvalifikaciebis
CarCo” erTmaneTTan SesabamisobaSia da gansazRvraven saganmanaTleblo
programebiT misaRwevi swavlis Sedegebsa da kompetenciebs sxvadasxva
safexuris doneze: umaRlesi profesiuli ganaTleba, bakalavriati,
magistratura, doqtorantura.
saganmanaTleblo programebSi swavlis Sedegebi da kompetenciebis
formireba xdeba masSi Semavali saswavlo kursis an modulis
saSualebiT. amJamad umaRles skolebSi saswavlo kursebisa da
modulebis SerCevis, Canacvlebis rTuli procesia. gaCnda problema ris
mixedviT, ratom, ra upiratesobiT unda aisaxos esa Tu is saswavlo
kursi an moduli saganmanaTleblo programaSi.
saganmanaTleblo programebSi im specialobebisaTvis, sadac ucxo
ena meore enaa, ucxo enis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” asaxvis aucileblobas gansazRvravs Semdegi faqtorebifaqtorebifaqtorebifaqtorebi::::
yvelaze mniSvnelovani ucxo enis Seswavlisas aris sxvadasxva
erovnebis adamianebTan komunikacia. lingvisturi kompetencia _ sityvebis
codna da gramatikis struqturis codna _ avtomaturad ar migviyvans
kulturul kompetenciebamde. kulturuli kompetenciis simcirem ki
namdvilad SeiZleba warmoqmnas gaugebroba, romelic xSirad
samsaxurebrivi saqmianobis warumateblobis mizezic xdeba. ucxouri enis
Seswavlisas ,,kulturaTa dialogis” saSualebiT xdeba ucxo cxovrebis
wesebis, gansxvavebuli Sexedulebebis, tradiciebis, kulturis aRmoCena,
gacnoba, gamoyeneba, igi xels uwyobs kulturuli wignierebis
dauflebas, rac niSnavs waikiTxo, miiRo ucxo kultura da gaacnobiero,
rom TiToeuli adamianis qceva kulturuli TaviseburebebiT aris
ganpirobebuli.
kultura Sedgeba sxvadasxva urTierTdakavSirebuli kategoriisagan:
produqti (masala, nawarmi) _ literatura, folklori, xelovneba, musika,
tradiciebi. ideebi _ rwmena, Rirebulebebi, institutebi. qcevebi _ Cveu-
leba, adaTi, sxeulis ena (Jestikulacia), Cacmuloba, sakvebi, Tavisufali
dro.
-
6
,,Tu Cven gvinda, rom davexmaroT studentebs rom iyvnen kompetenturi
gamomyenebelni ucxouri enisa, Tanabari yuradReba unda davuTmoT samive
kategorias enis swavlebis mTel manZilze” (r.loudeni 2000:115). drois
moTxovnad iqca ,,kulturaTa dialogis” Seswavla. sxva qveynis
tradiciebis, mimarTvis etiketis arcodnam SeiZleba uxerxuli,
arasasurveli garemo Seqmnas studentebs Soris, aseve studentebsa da
leqtorebs Soris.
saintereso naSromebi mieZRvna ucxouri enis SeswavlasTan kulturis
Seswavlis problemebs:
kramxis (1993:24) mosazrebiT enis swavlebisas kulturis swavleba
ori perspeqtiviT ganixileba. erTs miekuTvneba faqtobrivi, kulturuli
informaciis gadacema, romelic Sedgeba statistikuri informaciisagan,
literaturasa da xelovnebisagan da meore informacia, romelic aqcents
akeTebs wesebsa da Cveulebebze, folklorsa da yoveldRiur cxovrebaze.
lazard-klaustoni (1997) aRniSnavs, rom warsulSi xalxi swavlobda
ucxo enas, raTa eswavlaT ucxo literatura da es iyo mTavari Sualedi
kulturisa. kiTxvis saSualebiT swavlobdnen studentebi civilizaciis
Sesaxeb, romelic asocirdeboda samizne enasTan. amJamad ki sxvadasxva
kulturis studentTa urTierToba yoveldRiuri saqmianoba
aucilebloba gaxda, ramac gaaZliera ucxo enis swavleba/swavlis
aqcenti kulturaTa dialogis mimarTulebiT.
meore faqtorad migvaCnia is rom evropis ganviTarebuli qveynebis
saswavlo dawesebulebebi did yuradRebas uTmoben sazogadoebasa da
individSi mravalenovnebis ganviTarebas, xels uwyoben enis swavlebis
saerTaSoriso urTierTobis gaRrmavebas; cdiloben aamaRlon motivireba
imisaTvis, rom moizidon ucxoeli studentebi, gaTvaliswinebulia
interkulturuli momzadebac, rasac aqtiurad iyeneben saswavlo da
aqtiur cxovrebaSi. aRsaniSnavia, rom germaniaSi Seiqmna
interkulturuli kompetenciebis swavlebis amsaxveli
saxelmZRvaneloebi, romlebic saqarTveloSic gamoiyeneba (quTaisi).
drois moTxovniT ucxoeTis umaRlesi saswavleblebi did
mniSvnelobas aniWeben saxelmwifo enis ucxoelTaTvis swavlebas.Mmudmivi
yuradRebis centrSia saxelmwifo enis, aseve, ucxo enis swavlebis
-
7
ganviTareba. saswavlo seqtorebSi studentebs sxvadasxva qveynis
saswavlo dawesebulebebidan iwveven da maT enobriv da kulturul
momzadebas uzrunvelyofen.
sakmaod gaizarda gacvliT programebSi monawile studentTa da
leqtorTa raodenobac, rasac mohyva studentTa sxvadasxva qveynis
universitetebSi mobilobis mniSvnelovani gazrda. Mmarto aWaris
regionidan ucxoeTSi swavlobs 100-ze meti studenti, rsu-Si gadmovida
40-mde studenti, xolo moklevadiani programebiT 70 studentze meti.
orive SemTxvevaSi dgeba sakiTxi kulturaTa dialogis mimarTulebiT
gaTvaliswinebuli sakiTxebis Seswavlisa, gansakuTrebiT im
specialobebisaTvis, sadac ucxo ena meore enaa.
mesame faqtoria, ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis sakiTxTan
pluralingvisturi aRzrdis pedagogiuri amocanis dakavSireba.
evrosabWo pluralingvizms ganixilavs pedagogikur speqtrSi
(,,saganmanaTleblo politikis SemuSaveba”, EevrosabWo, 2002) da Tvlis,
rom pluralingvisturi aRzrda aucilebeli momentia individualuri
mobilurobisa profesiul Tu ekonomikur aspeqtSi. misi mizania
moqalaqeTa cnobierebaSi sazogadoebrivi da erovnuli Semwynareblobis
ganviTareba. pluralingvisturi codna-Cveva aRzrdis procesSi moipoveba.
pluralingvisturad aRzrdis procesSi individi Seexeba misTvis
ucxo, gansxvavebul enasa Tu kulturas, azrovnebis gansxvavebul formas,
ris Sedegadac igi ufro gamokveTilad gaiazrebs sakuTar erovnul Tu
pirovnul TviTmyofadobas da gansxvavebuli samyarosadmi kidev ufro
Semwynarebeli gaxdeba. pluralingvizmi uwyveti ganaTlebiT xasiaTdeba.
igi pirovnebaSi mTeli sicocxlis ganmavlobaSi viTardeba. individi
Seiswavlis enebs da SeiZens kulturul kompetenciebs sicocxlis
sxvadasxva saWiroebisa da miznis mixedviT.
pluralingvizmis ganviTareba exmareba pirovnebas _ aRiqvas
kulturaTa da enaTa mravalferovneba, rogorc simdidre, gaidgas fesvebi
sakuTar TviTmyofadobaSi, raTa ar mohyves gaerTgvarovnebis wamlekav
procesSi, gauqres SiSi ucxosa da gansxvavebulis mimarT.
,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis meoTxe
faqtoria iseTi winapiroba, rogoricaa saqarTvelos zogadi saSualo
-
8
ganaTlebis ,,ucxouri enebis saswavlo gegmebis~ (2007) ageba ,,enebis
erTiani sarekomendacio CarCos” safuZvelze.
ucxouri enebis erovnuli saswavlo gegma, romelic miznad da
amocanad isaxavs: moswavles Camouyalibos sxva kulturis
warmomadgenelTan warmatebuli komunikaciis ganxorcielebis,
gansxvavebuli kulturuli konteqstebisa da teqstebis agebis, nebismieri
enobrivi kulturuli TviTmyofadobis dafasebisa da pativiscemis unari;
aRzardos pozitiuri damokidebuleba kulturuli mravalferovnebis
gamovlinebisadmi, aamaRlos interesi ucxo samyaros mimarT,
iTvaliswinebs ucxo enis swavleba/swavlis rekomendebul eqvsive
mimarTulebas. maT Soris, mimarTuleba ,,kulturaTa dialogi~
gaTvaliswinebulia yvela klasSi misaRwevi standartebisa da
indikatorebis mixedviT.
saswavlo gegmis moTxovnaTa Sesabamisad saSualo skolis
kursdamTavrebuli aRWurvilia Sesabamisi codniT, aqvs garkveuli
gamocdileba ucxouri enis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” sferoSi, anu miRweuli aqvs enis flobis pirveli done
(dawyebiTi, sabazo da saSualo skolis safexurebi).
realurad Seqmnilia swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” umaRlesi skolis sastarto done. saWiroa miRweuli donidan
momdevno doneze gadasvla, risi safuZvelia, erTis mxriv, saqarTvelos
kanonebi: `zogadi ganaTlebis Sesaxeb~ (2004) da `umaRlesi ganaTlebis
Sesaxeb~ (2005), romelTa mixedviT saqarTvelos ganaTlebis sistema
moicavs safexurebs. Mmomdevno safexuri miiRweva wina safexuris gavlis
Semdeg. meore mxriv safexurebis mixedviT ganaTlebis Sesaxeb
didaqtikuri principebi: swavlebis Tanmimdevroba, uwyvetoba da
sistemuroba. codnis miRebisa da unar-Cvevebis SeTvisebis procesi
mimdinareobs kanonzomierad, sistemuri wesiT: TiToeuli Semdgomi
Teoriuli codna Tu unar-Cveva gamomdinareobs ganvlilidan, xolo
winandeli ganviTarebas momdevnoSi poulobs. iqmneba codnisa da unar-
Cvevebis sistema, romelSic aisaxeba piradi gamocdilebis dakvirvebis
SesaZleblobani, romlebic Semdgom ganviTarebasa da gaZlierebas
saWiroeben (lorTqifaniZe, 1967; amonaSvili, 1988; gobroniZe, 2000).
-
9
amasTan gasaTvaliswinebelia, rom progresul ganaTlebaSi mTavaria
swavla gamocdilebiT, masSi nagulisxmevia: a) uwyvetoba _ roca wina
gamocdileba adamianis Semdgom codnas ganapirobebs, b) interaqcia,
romelic aRwers da xsnis imas, Tu rogor urTierTqmedebs warsuli
gamocdileba awmyo situaciaze axali gamocdilebis SesamuSaveblad.
gamocdilebiT swavlebis SemTxvevaSi adamianebi eCvevian saukeTeso
miRwevis swavlis Sedegebis Sefasebasa da miznebis dasaxvas axali
masalis ukeT gagebisaTvis. Aarsebul, SeTvisebul codnas gavlena aqvs
SesaZen codnaze. sasurveli Sedegis miRwevis Semdeg xdeba gadasvla
ganviTarebis momdevno zonaSi da ase dausrulebliv _ erTi codna qmnis
meore codnas. Aadamianis inteleqtualuri ganviTareba moicavs meTodur
winsvlas gonebis mier SeZenili codnis gamoyenebaSi. igi damokidebulia
gaumjobesebul enobriv unarebsa da sistemur swavlaze (lev vigotski
(1934), jon diui (1952), karl rojersi (1987), jerom bruneri (1995)).
mexuTe faqtoria sabazro moTxovnebis gaTvaliswinebis
aucilebloba, radgan saganmanaTleblo programebis xarisxis erT-erTi
ZiriTadi ganmsazRvrelia dasaqmebis sfero. damsaqmeblebma daiwyes
universitetebisadmi gazrdili moTxovnebis wayeneba da moiTxoves ara
marto ukeT aRwera imisa, Tu ra icis studentma, aramed imisac, Tu risi
gakeTeba SeeZleba mas realurad saganmanaTleblo programebis
dasrulebis Semdeg.
Cvens regionSi dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebaSi
,,kulturaTa dialogis” wvlilis saWiroebis gansazRvrisaTvis
SeviswavleT sabazro moTxovnebi. Seswavla ganxorcielda internetSi
ganTavsebuli TanamdebobaTa dasakavebeli konkursis pirobebis gacnobiT,
sxvadasxva jgufTan intervius CatarebiT. Sedegma cxadyo, rom
sakurorto infrastruqturis ganviTarebam, sazRvao da sabanko saqmis
gafarToebam, ekonomikaSi ucxoel investorTa CarTvam, ucxoel
specialistebTan partniorulma urTierTobebma gazarda moTxovna iseT
specialistebze, romlebic enis codnis garda floben iseT
kompetenciebs, romlebic miiRweva ,,kulturaTa dialogis”
swavleba/swavlis procesSi. Aam mimarTulebiT miznobrivi gadamzadebebic
-
10
ki mimdinareobs. MmagaliTad, sakurorto sferos muSakTaTvis erTi wlis
ganmavlobaSi oTxjer Catarda treningi.
aRsaniSnavia, rom dasaqmebis sakonkurso pirobebi saqarTvelosa da
ucxoeTis qveynebSi TiTqmis erTnairia turizmis sferosa da sazRvao
saqmeSi.
amrigad, ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi asaxvis
aucilebloba ganpirobebulia ganaTlebis erTiani evropuli sivrcis
SeqmnasTan dakavSirebuli realuri viTarebiT; ganaTlebis didaqtikuri
principebiT, sakomunikacio bazis moTxovnebiT. dasaqmebis sabazro
pirobebiT.
ucxouri enebis silabusebis Seswavla (im specialobebze, sadac
ucxo ena meore enaa) cxadyofs, rom ,,kulturaTa dialogis”
swavleba/swavlis sakiTxebi SinaarsSi zogierT SemTxvevaSi zogadad
CarTulia, magram calke mimarTulebad gamoyofili ar aris, maSin,
rodesac ,,enebis erTiani evropuli sarekomendacio CarCos” mixedviT, mas,
rogorc erT-erT mimarTulebas, Tavisi mizani, amocanebi da misaRwevi
Sedegebi aqvs.
ucxouri enis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi asaxva
moiTxovs axali midgomebis danergvas, romelSic igulisxmeba
swavleba/swavlis meTodebi (instrumentebi), xerxebi, saswavlo procesis
organizaciis saxeebi, Sefasebis formebi. upirvelesad, sakiTxi exeba
swavlis Sedegebis, anu kompetenciaTa miRwevis maxasiaTeblebisa da
doneebis gansazRvras.
reformirebuli umaRlesi skolis bakalavriatis, magistraturis
kursis gavlam, umaRles skolaSi maswavleblad muSaobis piradma
gamocdilebam, ganaTlebis, ucxouri enebis filologiis sferoSi
sxvadasxva treningSi, sazafxulo skolaSi _ ,,erTiani evropuli
samezoblo politika” _ monawileobam, Targmanis sakiTxebze muSaobam
ganapiroba daintereseba ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis
problemiT. ganaTlebis doqtoranturaSi sakvlevi Temis gansazRvris
Semdeg internetSi ganvaTavse informacia, sadac mivuTiTe sakvlevi
-
11
problema, zogierT sakiTxze Tezisebi da viTxove amave problemaze
momuSaveTa gamoxmaureba. miviRe ramdenime saintereso informacia, sadac
ZiriTadad gamoxatuli iyo problemis arCevanis mowoneba, saWiroebis
SemTxvevaSi mTavazobdnen daxmarebas konsultaciis saxiT, miwvevdnen
konferenciebze (SemoTavazebebi miviRe nawilobriv), riTac problemis
aqtualoba da misi gadaWris gzebis Ziebis aucilebloba kidev ufro
cxadi gaxda.
kvlevis mizani:kvlevis mizani:kvlevis mizani:kvlevis mizani: ucxouri enis, rogorc meore enis, swavleba/swavlis
mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” umaRlesi skolis
saganmanaTleblo programaSi asaxvis, mizanSewonilobis, misaRwevi
kompetenciebis, saswavlo procesis marTvis, studentTa codnis
Sefasebisa da TviTSefasebis formebis, meTodebis, gansazRvra.
kvlevis amocanebi: kvlevis amocanebi: kvlevis amocanebi: kvlevis amocanebi:
1.1.1.1. ucxouri enis, rogorc meore enis swavleba/swavlis mimarTulebis
,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis
mizanSewonilobis dasabuTeba, saswavlo erTeulis formebisa da
,,kulturaTa dialogis” misaRwevi kompetenciebis gansazRvra.
2.2.2.2. ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis marTvisaTvis
swavleba/swavlis axali midgomebis gamoyeneba, mowinave
gamocdilebis Seswavla, modelebis Seqmna. studentTa codnis
Sefasebisa da TviTSefasebis kriteriumebis, komponentebis formebis,
meTodebis, sqemebis SerCeva.
3.3.3.3. umaRles skolaSi ,,kulturaTa dialogis” maswavleblis
inovaciuri saqmianobis xarisxis amaRlebisaTvis TviTefeqturobis
Sefasebis mniSvnelobis gansazRvra.
kvlevis hipoTeza:kvlevis hipoTeza:kvlevis hipoTeza:kvlevis hipoTeza: ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis
,,kulturaTa dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi
saswavlo kursis an modulis erTeulad asaxva (im specialobebisaTvis,
sadac ucxo ena meore enaa) da Sesabamisi saswavlo procesis dagegmva,
kompetenciaTa gansazRvra, codnis Sefasebisa da TviTSefasebis formebis
arCeva xels Seuwyobs: studentTa mier kvalifikaciis kompetenciebis
miRwevas, dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebas, saganmanaTleblo
programebiT misaRwevi Sedegebis srulyofas.
-
12
kvlevis meTodebi:kvlevis meTodebi:kvlevis meTodebi:kvlevis meTodebi: wyaroebis analizi, SedarebiTi analizi,
dakvirveba, gamocdilebis Seswavla, interviu, statistikuri cxrilebis
monacemTa damuSaveba, internetresursebis moZieba da daxarisxeba,
gamoricxvis meTodi, anketuri gamokiTxva, kvleviTi esse, testireba,
modelireba, kvleviTi seminari.
kvlevaSi gamoyenebul iqna iseTi meTodi, rogoricaa: sacdeli
muSaoba, (specialurad organizebuli cda), misi meSveobiT moxda axali
pirobebis, meTodebis, varaudebis, modelebis gasinjva, Semowmeba.
KKKK kvlkvlkvlkvlevis meTodologia:evis meTodologia:evis meTodologia:evis meTodologia: kvlevis strategia moicavs raodenobrivi da
Tvisobrivi kvlevis komponentebs. gaTvaliswinebuli iyo kvlevis proces-
Si SesaZlo dadebiTi an uaryofiTi Sedegebis miReba. saWiroebis SemTxve-
vaSi, SeirCa samizne jgufebi da gamoiyo kvlevis etapebi. kvlevis Sede-
gebis sandoobisaTvis respodentebTan ganxilul iqna intervius, statis-
tikuri cxrilebis, testebis, Sedgenili nimuSebisa da CamonaTvalis da-
muSavebuli variantebi.Kkvlevis Sedegebis standartizaciis mizniT gani-
sazRvra specialuri sqemebi, koeficientebi. kvlevis msvlelobaSi CarTu-
li iqna fokusjgufebi, romlebic Sedgeboda studentebisagan, maswavle-
blebisagan, moswavleebisa da problemiT dainteresebuli pirebisagan. va-
lidobisaTvis kvlevis Sedegebi rekomendaciebis SemuSavebamde waredgi-
naT Sesabamis jgufebs, gaTvaliswinebul iqna maTi SeniSvnebi, winadade-
bebi. intervius meTodis gamoyenebaSi CarTuli iqna internet gamokiTxvac.
KKKK kvlevis kvlevis kvlevis kvlevis materialurmaterialurmaterialurmaterialur----teqnikuri bateqnikuri bateqnikuri bateqnikuri bazazazaza::::
rsu biblioTeka, ganaTlebis fakultetis biblioTeka, baTumis
resurscentris biblioTekis sagranto fondi, videoTeka, baTumis SoTa
rusTavelis saxelmwifo universiteti,Qakaki wereTlis quTaisis
universiteti, internet biblioTeka, internetsaitebi, baTumis #2 skola,
bsu ganaTlebisa da mecnierebaTa fakultetis inglisuri enis,
mTargmnel-referentebis, maTematika-statistikis, kompiuteruli
teqnologiebis specialobebi.
DDDD dasacavad gamosatani sakiTxebi:dasacavad gamosatani sakiTxebi:dasacavad gamosatani sakiTxebi:dasacavad gamosatani sakiTxebi:
• ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programebSi asaxvis
(im specialobebisaTvis, sadac ucxo ena meore enaa) mizanSewoniloba
-
13
ganpirobebulia realuri viTarebiT, ganaTlebis uwyvetobis,
sistemurobis, Tanmimdevrobis didaqtikuri principebiT, dasaqmebis
sabazro moTxovnebiT, rasac safuZvlad udevs ,,enebis erTiani
evropuli sarekomendacio CarCo” (evrosabWo, 2001), boloniis
procesis rekomendaciebi (2000-2010), evropis saganmanaTleblo
struqturebis urTierTSewyoba proeqt ,,Tuningis” Sedegebi (2005),
,,saqarTvelos umaRlesi akademiuri ganaTlebis kvalifikaciebis
erovnuli CarCos” (2008) rekomendaciebi.
• ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxva SesaZlebelia
saswavlo sagnis an modulis saxiT. igi SeiZleba iyos ZiriTadi,
damatebiTi, arCeviTi.
• saganmanaTleblo programiT gaTvaliswinebuli kvalifikaciis kompe-
tenciebis miRwevaSi konkretuli wvlilis SetanisaTvis Tanamedrove
moTxovnebisa da saWiroebebis mixedviT, ganisazRvra ,,kulturaTa
dialogis” zogadi, dargobrivi da originaluri kompetenciebi. maTi
miRwevisaTvis SerCeviT gamoiyeneba swavleba/swavlis, axali midgo-
mebi, formebi, meTodebi.
• studentTa codnis Sefasebisa da TviTSefasebisaTvis umTavresia
swavlis Sedegebis, kompetenciebisa da kreditebis dagrovebis (ECTS)
transferis sistemis kreditebis dakavSireba. Aamgvari midgoma
ganapirobebs dacul iqnas Sefasebis principebi _ gamWirvaloba,
validoba, obieqturoba, sandooba. Sefasebisa da TviTSefasebis
gamoyeneba ECTS sistemis rekomendebuli, mowinave gamocdilebiT da
kvleviT miRebuli formebi.
• umaRles skolaSi ,,kulturaTa dialogis” maswavleblis mier
sainovacio saqmianobis ganxorcielebisaTvis mniSvnelovania
TviTefeqturobis Sefasebis xarisxis amaRleba. saamisod sasurvelia
miznobrvi treningebis, diagnostikisa da prognozirebis meTodze
dafuZnebuli saqmianobis ganxorcieleba.
KKKK kvlevis mecnieruli siaxlekvlevis mecnieruli siaxlekvlevis mecnieruli siaxlekvlevis mecnieruli siaxle: disertaciaSi kvlevis Sedegebi
umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi saswavlo kursi/moduli
,,kulturaTa dialogi” asaxvisaTvis warmodgenilia saswavlo masalis,
-
14
saswavlo procesis marTvisa da studentTa mier miRweuli
kompetenciebis, Sedegebis Sefasebisa da gamoyenebis doneze (ra, rogor,
risTvis).
ganaTlebis didaqtika Seivseba umaRles skolaSi (im
specialobebisaTvis, sadac ucxo ena meore enaa) ucxouri enis
swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” misaRwevi
kompetenciebiT, saswavlo procesis marTvis, studentTa codnis
Sefasebisa da TviTSefasebis, dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebis
axali midgomebiT; sainovacio saqmianobis ganxorcielebisaTvis umaRlesi
skolis maswavlebelTa TviTefeqturobis amaRlebis gzebisa da
saSualebebis ganmsazRvreli masalebiT.
kvlevis praqtikulikvlevis praqtikulikvlevis praqtikulikvlevis praqtikuli mniSvneloba: mniSvneloba: mniSvneloba: mniSvneloba: kvlevis Sedegebi warmodgenilia
saswavlo procesis aRweris, nimuSebis, modelebis, sqemebis,
rekomendaciebis saxiT, rac zrdis studentTa da maswavlebelTa mier
kvlevis Sedegebis gamoyenebis xarisxs.
KKKK kvlevis Sedegebikvlevis Sedegebikvlevis Sedegebikvlevis Sedegebissss perspeqtiuli gamoyenebis perspeqtiuli gamoyenebis perspeqtiuli gamoyenebis perspeqtiuli gamoyenebis sfesfesfesferoa: roa: roa: roa:
umaRlesi skolis maswavleblebis (saganmanaTleblo programaSi
saswavlo kursis/modulis wvlilis gansazRvra, silabusis Sedgena,
saswavlo procesis dagegmva, warmarTva, studentTa mier miRweuli
Sedegebis Sefaseba.)
M magistrantebisa da doqtorantebis (ganaTlebis didaqtika da sxva
specialobaSi saswavlo da samecniero seminarebis momzadeba).
kvlevis Sedegebi daexmareba saSualo skolis ucxouri enebis
maswavleblebs, moswavleTa mier misaRwevi Sedegebis ukeT gansazRvraSi.
disertaciis struqtura:disertaciis struqtura:disertaciis struqtura:disertaciis struqtura: disertacia Sedgeba: Sesavlis, sami Tavis,
cxra paragrafis, daskvnebisa da gamoyenebuli literaturisagan.
disertaciis Sinaarsi:disertaciis Sinaarsi:disertaciis Sinaarsi:disertaciis Sinaarsi:
pirvel TavSipirvel TavSipirvel TavSipirvel TavSi _ ,,ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis
,,kulturaTa dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili
Sedegebis miRwevaSi” ganxilulia saganmanaTleblo programebiT
dasaxuli Sedegebis miRwevaSi ,,kulturaTa dialogis” asaxvis
mizanSewonilobis pirobebi: ganxilulia erTa da kulturaTa
Tanaarsebobis Tanamedrove Taviseburebebi, kulturaTa urTierTqmedebis
-
15
formebi, evrosabWos lingvisturi problemebis seqtoris mier miRebuli
saxelmZRvanelo ,,saganmanaTleblo politikis SemuSaveba” (2002)
aRniSnulia, rom kulturaTa dialogis meSveobiT kulturaTa
daaxloebis procesis marTvisa da keTilSobiluri mizniT warmarTvaze
zrunva msoflio problema gaxda.
gaanalizebulia wyaroebi, romlebic miuTiTeben ucxouri enis
SeswavlasTan kulturis Seswavlis aucileblobasa da misi kurikulumSi
CarTvis saWiroebas. miTiTebulia, rom enis pirovnebisa da kulturis
urTierTobis, enis codnis, adamianebTan komunikaciis ganviTarebis erT-
erTi ZiriTadi gzaa kulturaTa dialogi.
aRniSnulia erovnuli TviTmyofadobis SenarCunebisa da dacvis
problemebi. aRwerilia realuri mdgomareoba, dadebiTi gamocdileba da
gadasawyveti problemebi.
warmodgenilia kulturaTa dialogis Seswavlisadmi studentTa
damokidebulebis gasarkvevad Catarebuli kvlevis dadebiTi Sedegebi.
saganmanaTleblo programebis SemuSavebis, dagegmvisa da
ganviTarebis problemebi ganxilulia umaRlesi ganaTlebis erTiani
evropuli sivrcis SeqmnasTan dakavSirebiT miRebuli rekomendaciebis,
moTxovnebis, kvlevis Sedegebis mixedviT. gaanalizebulia axali
midgomebis sxvadasxva varianti. aRniSnulia, rom saqarTvelos umaRlesi
skolebis saganmanaTleblo programebi ZiriTadad dafuZnebulia
kompetenciebze, Sefasebisa da mobilobisaTvis gamoiyeneba ECTS sistema,
swavlis Sedegebi SesabamisobaSia akademiuri xarisxis profilTan,
saswavlo datvirTva dabalansebulia kreditebiT, inergeba inovaciuri
saqmianoba.
kvleviT dadgenilia, rom ,,kulturaTa dialogis” programaSi
kursis erTeulad asaxva sasurvelia specifikur specialobebze, sadac am
mimarTulebiT kompetenciebis flobis maRali xarisxia saWiro.
efeqturad aris miCneuli ,,kulturaTa dialogis’’ saswavlo modulSi
asaxva. igi SeiZleba gaerTiandes rogorc ucxouri enebis sxva
mimarTulebebTan, aseve kvalifikaciis Sesabamis sxva sagnebTanac.
gaanalizebulia kompetenciis SemoTavazebuli variantebi,
kvalifikaciebis evropuli CarCo (2005), proeqt ,,Tuningis” Sedegebi
-
16
(universitetebis wvlili boloniis procesSi 2009), saqarTvelos
erovnuli kvalifikaciebis CarCo (2008). aRwerilia is zogadi kompeten-
ciebi, romelTa miRweva sxva saganTan erTad SesaZlebelia ,,kulturaTa
dialogSi”, miTiTebulia miRwevis maxasiaTeblebi, naCvenebia konkretuli
nimuSebi. gansazRvrulia ,,kulturaTa dialogis” dargobrivi da
originaluri kompetenciebi safexurebis mixedviT: umaRlesi profesiuli
skola, bakalavriati, magistratura, doqtorantura. originaluri
kompetenciebis CamoyalibebisaTvis gaTvaliswinebuli iqna Semdegi
faqtorebi: kvalifikaciiT dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxi,
kvalifikaciisadmi sabazro moTxovnebi, konkretuli SesaZleblobebis
formireba saswavlo kursis/modulis Sinaarsis mixedviT, saganTaSorisi
kavSiri kompetenciis miRwevis kompleqsuri midgomis
ganxorcielebisaTvis. miTiTebulia maTi mniSvneloba kompetenciebze
dafuZnebuli saganmanaTleblo programebiT gaTvaliswinebuli Sedegebis
miRwevaSi ,,kulturaTa dialogis”, rogorc saswavlo kursis/modulis,
wvlilis gansazRvrisaTvis.
meore TavSimeore TavSimeore TavSimeore TavSi _ ,,kulturaTa dialogis saswavlo procesis marTva da
studentis mier miRweuli Sedegebis Sefaseba” _ umaRles skolaSi
saswavlo procesis marTvis problemebi ganxilulia tradiciulisa da
inovaciuris Sexamebis safuZvelze. gaanalizebulia studentze
orientirebuli swavlebis maxasiaTeblebi, mecnierTa Sexedulebebi.
swavleba/swavlis ZiriTad safuZvlad miCneulia kreditebis transferisa
da dagrovebis sistemis mier SemoTavazebuli swavlebisa da swavlis
formebi.
gaanalizebulia evropis universitetebis gamocdileba
swavleba/swavlis formebis danergvaSi. aRwerilia is formebi, romelTac
piradi gamocdilebis safuZvelze prioriteti mieniWa (aqtiuri leqcia,
vorqSofi, tutoriali, seminari, samecniero seminari, praqtikuli kursi).
mocemulia swavlis formebisa da meTodebis vrceli mimoxilva,
gaanalizebulia gramatikuli da leqsikuri swavla da praqtika, praqtika
saubarSi, videokonferenciebi, specialuri angariSebis Sedgena,
oponireba, werilobiTi da zepiri prezentacia, savarjiSoebis Sedgena
-
17
videoTekisaTvis da sxva. ganxilulia evropel studentebTan
partnioruli urTierTobebis ganxorcielebis magaliTebi.
warmodgenilia saswavlo procesis marTvisaTvis leqciis,
seminarebis modelebi, modulis dagegmvis da silabusis Sedgenis
formebis nimuSebi.
studentTa mier ,,kulturaTa dialogis“ miRweuli donis Sefasebis
formebis, meTodebis, sqemebis SerCevisa da gamoyenebis ZiriTad
safuZvlad miCneulia swavlis Sedegebis, kompetenciebisa da ECTS
kreditebis dakavSireba. Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis
SerCevis safuZvelia evropis universitetebis mier aRiarebuli Sefasebis
ZiriTadi principebi: gamWvirvaloba, validoba, obieqturoba, sandooba,
aseve, umTavresia saswavlo mizanTan Sefasebis formis Sesabamisoba.
aucilebel pirobad iqna miCneuli, rom studentisaTvis yovelTvis
winaswar iyos cnobili _ ra Sefasdeba, rogor da ratom. ganxilulia
ukeTesi Sedegis miRwevisaTvis sargeblianobis magaliTebi.
Sefasebis formebidan upiratesoba mieniWa ganmaviTarebel
Sefasebas, romelic saSualebas aZlevs students gaiumjobesos miRweuli
Sedegebi. aRwerilia misi gamoyenebis magaliTebi. aRniSnulia, rom:
Sefasebis meTodebis mravalferovneba stimuls aZlevs students
daeuflos swavlis sxvadasxva aqtivobas, strategiebs, SefasebisaTvis
SerCeuli forma unda iyos konkretuli, gamoxatavdes Sedegs, qcevas,
unars, efeqturia Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis gansazRvra
studentebTan TanamSromlobiT; popularoba moipova eleqtronulma
Sefasebam da testirebam kompiuteruli programiT.
warmodgenilia Sefasebis mravalferovani sqemebi, formebi,
cxrilebis nimuSebi.
ganxilulia portfolios, rogorc studentis swavlis Sedegebisa
da kompetenciebis miRwevis Sefasebis formebis gamoyenebis magaliTebi.
kvalifikaciis miRweuli donis diagnostirebisaTvis aRwerilia
studentTa TviTSefasebis formebi, sqemebi, gaziarebulia helsinkis
universitetis gamocdilebidan TviTSefasebis matricis maxasiaTeblebi
(mxolod damakmayofilebeli, kargi, SesaniSnavi, saWiroebs gaumjobesebas)
da gamoiyeneba isini kvalifikaciis miRweuli donis TviTSefasebisaTvis.
-
18
mocemulia TviTSefasebis matricis gamoyenebis nabijebi saswavlo
procesTan da Sedegebis SefasebasTan mimarTebaSi, ramac ganapiroba
studentis dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRleba. gaanalizebulia
TviTSefasebis matricis gamoyenebiT miRweuli Sedegebi.
mesamemesamemesamemesame TavSiTavSiTavSiTavSi _ ,,umaRles skolaSi ,,kulturaTa dialogis
maswavleblis TviTefeqturobis Sefaseba” TviTefeqturoba ganxilulia,
rogorc inovaciuri saqmianobisaTvis maswavleblebisaTvis mzaobis
xarisxis ganmsazRvreli.
am mimarTulebiT Catarebuli kvlevis SedegebiT garkveulia, rom
umaRlesi skolis maswavleblebs gacnobierebuli aqvT TavianT
saqmianobaSi cvlilebebis aucilebloba, xedaven sakuTar rolsa da
adgils swavlebisa da swavlis axali midgomebiT muSaobaSi, aqvT
motivacia iyvnen warmatebulni studentis, kolegis, xarisxis samsaxuris
SefasebiT. miiCneven, rom am mimarTulebiT maT daxmareba sWirdebaT.
TviTefeqturobis amaRlebis mraval saSualebaTagan aRwerilia
treningis, diagnostirebisa da prognozirebis meTodebis gamoyenebiT
ganxorcielebuli saqmianoba da miRweuli Sedegebi.
AAAA
-
19
Tavi Tavi Tavi Tavi ppppirveliirveliirveliirveli
ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili
swavlis swavlis swavlis swavlis Sedegebis miRwevaSiSedegebis miRwevaSiSedegebis miRwevaSiSedegebis miRwevaSi
$ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis $ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis $ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis $ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis
mizanSewonilobis problemamizanSewonilobis problemamizanSewonilobis problemamizanSewonilobis problema
ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis mizanSewonilobas
ganapirobebs garkveuli viTareba. ganvixiloT zogierTi:
evropa da evrosabWoSi Semavali wevri saxelmwifoebi
mravalenovania. Ees ZiriTadi maxasiaTebelia, romelic am sivrceSi
politikas gansazRvravs. saganmanaTleblo enobrivi politika saerTo
politikis umniSvnelovanesi nawilia. misi erT-erTi upirvelesi mizani
evropul sazogadoebaSi demokratiuli, moqalaqeobrivi cnobierebis
Camoyalibeba gaxlavT.
erTa da kulturaTa Tanaarseboba kacobriobis istoriaSi axali
movlena ar aris, magram Tanamedrove samyaroSi es Tanaarseboba aqamde
arnaxuli siswrafiTa da masStabiT viTardeba. kidev erTi ram, rasac ar
icnobdnen wina epoqebi, masobrivi informaciis saSualebebia. warmoiqmna
saSiSroeba, romelic erovnul kulturaTa, tradiciaTa, cnobierebaTa
TviTmyofadobas emuqreba: abstraqtuli universalizmisa Tu maxinjad
gagebuli kosmopolitizmis saxeliT yvelas da yvelafris
gaerTgvarovneba; am saSiSroebisagan Tavdacvam, Tavis mxriv, meore
safrTxe warmoSva _ Caketili patrikularizmi. Oorive pozicia erT
sawyisze dgas _ esaa raimes, gansxvavebulis, TviTmyofadobis arcnoba,
araRiareba.
evrosabWos lingvistur problemebze momuSave seqtoris mier 2002
wels miRebul iqna saxelmZRvanelo - ,,saganmanaTleblo politikis
SemuSaveba”, romlis mixedviT, enobrivi mravalsaxeoba erTmaneTisagan
-
20
Tvisobrivad gansxvavebul or fenomens Seicavs. Ees gaxlavT:
,,multilingvizmi” da ,,pluralingvizmi”.
multilingvizmi aris movlena, rodesac garkveul geografiul
zonaSi erTze meti salaparako ena an dialeqtia. aseT geografiul
zonaSi mcxovreb moqalaqeTa garkveul jgufs SeiZleba mxolod erT
enaze metyveleba SeeZlos (Crystal,1989:360).
pluralingvizmi ewodeba movlenas, rodesac adamianebs mraval
enaze laparaki SeuZliaT. maSasadame, es aris monolingvizmis
(erTenovnebis) sawinaaRmdego movlena. pluralingvizmi sxva enebTan
erTad mSobliur enasac moicavs (evrosabWo, 2002).
pluralingvizmi moiazreba, rogorc socialuri maxasiaTebeli,
rasac aucileblad individamde mivyavarT. sociumi, individTan
mimarTebiT, dakavSirebulia aRzrdis momentTan, anu pedagogikasTan,
pedagogika sam kategorias gamoyofs: swavleba, ganaTleba da aRzrda
ganviTareba. saswavlo programiT, adamianma unda iswavlos enebi, miiRos
kulturuli ganaTleba, aRizardos, gamoumuSavdes sakomunikacio unar-
Cvevebi.
mkvlevari t. SavSiSvili (2007) pluralingvizms ganixilavs, rogorc
pedagogiur amocanas romelsac ori aspeqti gaaCnia:
a) individTan mimarTebiT: swavlebasa da aRzrdas farTo gagebiT
moicavs, rac uSualod pedagogikis kvlevis sagania;
b) ganaTlebis politikasTan mimarTebiT: qveyana Tavis politikas
ganaTlebis sferoSi ganaxorcielebs ganaTlebis sistemis
saSualebiT.
pluralingvisturi kompetencia kompleqsuri xasiaTisaa. is
sxvadasxva codna-Cvevisa da unar-Cvevis nakrebia da individisagan
ramdenime enis codnas da am saSualebiT mopovebul saTanado kulturul
gamocdilebas moiTxovs.
TiToeuli qveyana miznad isaxavs SeimuSaos da ganaxorcielos
imgvari saganmanaTleblo enobrivi politika, rogoric misi
geopolitikuri Tu socialuri mdgomareobisaTvis iqneba saxarbielo.
enis swavleba/swavla adamianSi xels uwyobs:
• enebis Seswavlis survilis gaRvivebas;
-
21
• enebis damoukideblad da qmediTad swavlis unaris (enis
TviTSeswavla) ganviTarebas;
• rogorc sakuTari, ise ucxo TviTmyofadobis dafasebisa da
pativiscemis unaris ganviTarebas;
• kulturaTa da enaTa mravalferovnebis, rogorc simdidris, aRqmas;
aRmzrdelobiTi miznis garda, enis swavlas pragmatuli mizanic aqvs.
misi codna iZleva komunikaciis saSualebas ucxoeTis kulturul,
samecniero-teqnikur samyarosTan; aadvilebs saerTaSoriso urTierTobebs
da misawvdoms xdis informaciis internacionalur wyaroebs.
aRniSnuli problema sainteresoa regionaluri TvalsazrisiT,
vinaidan universitetis studentTa umravlesobas swavla, cxovreba da
saqmianoba uxdeba pluralingvistur sazogadoebaSi.
ratom gaxda aucilebeli kulturaTa dialogis meSveobiT kulturaTa
daaxloebis procesis marTvasa da keTilSobiluri mizniT warmarTvaze
zrunva? dRes msoflios yvela qveyana erTmaneTs dauaxlovda, dauaxlovda
kulturis TvalsazrisiTac. metad saSiSia, rom didi saxelmwifoebis
kulturam Tu fsevdokulturam ar walekos mcirericxovani erebi da maTi
faseulobani. miT umetes, xSiria magaliTebi imisa, rom rasac dRes
,,kulturas ” uwodeben da Tavs gvaxveven, sinamdvileSi aris yalbi kultura.
,,kultura” erT-erTi yvelaze farTod gavrcelebuli cnebaa,
rogorc samecniero literaturaSi, ise yofiT metyvelebaSi. mas mravali
mniSvnelobiT ixsenieben, rac kulturis sirTuliTa da
mravalferovnebiT aris ganpirobebuli.
termini ,,kultura” damoukidebeli leqsikuri erTeulis saxiT
pervelad gamoiyena germanelma iuristma da istorikosma samuel
pufendorfma (1932-1694) igi ,,kulturas” adamianis bunebriv mdgomareobas
upirispirebda. (www.wikipedia.org/wiki/kultura)
amerikeli anTropologebis a. kroeberisa da k. klakhonis mier
gamokvleuli iqna kulturis daaxloebiT 300-mde ganmarteba naSromSi:
“Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions” (1952) (,,kultura: cnebisa da
ganmartebis kritikuli mimoxilva”). Catarebuli gamokvlevebis Tanaxmad
-
22
1871 wlidan 1919 wlamde ,,kulturis” cnebis Svidi gansazRvreba iyo
SemoTavazebuli, pirveli inglisel mecniers e. tailors (1871) ekuTvnis:
”Culture or Civilization, taken in its wide ethnographic sense, is that complex whole which
includes knowledge, belief, art, morals, law, custom, and any other capabilities and habits
acquired by man as a member of society”.(kultura, anu civilizacia, farTo
eTnografiuli azriT, Sedgeba codnis, rwmena-warmodgenebis, xelovnebis,
zneobis, kanonebis, zne-Cveulebebisa da zogi sxva unar-Cvevebisagan,
romelic SeZenilia adamianis, rogorc sazogadoebis wevris mier) (Tylor
[1871], 1891:1 www.archive.org). 1920-dan 1950 wlamde mklevarebma sxvadasxva
avtorTan igive cnebis 157 gansazRvreba daTvales. Semdeg wlebSi ki am
ganmartebaTa ricxvi gaizarda. droTa ganmavlobaSi Camoyalibda
kulturis sxvadasxvagvari interpretacia: istoriuli, struqturul-
funqciuri, sistemuri (f. boasi, k. levi-strosi, b. malinovski, a.
radklif-brauni, l. uaiti) da sxva. (Kreober A.L. and Clyde Kluckhohn, 1952:92
www.archive.org; http://rhetoric.sdsu.edu/lore/1_3/progress_culture.htm).
,,kultura _ sazogadoebis miRwevaTa erToblobaa ganaTlebis,
mecnierebis, xelovnebis da sulieri cxovrebis sxva dargebSi. am
miRwevaTa gamoyenebis unari warmoebis gasazrdelad da sxva; romelime
xalxis an sazogadoebrivi klasis aseTi miRwevaTa done garkveul
epoqaSi” (TeleziSvili, s. 2007: 433).
kultura erTiani procesia da vinc mis magistrals moswydeba,
ganviTareba ar uweria. kulturas ganekuTvneba yvelaferi, rac
inteleqtualuri moqmedebis nayofia. kultura qmnis civilizacias –Ta
vis garegnul saxes, saarsebo formas. Sesabamisad kultura aris
sulieri, materialuri, fizikuri, rac arqaul periodSi erTian,
sinkretul xasiaTs atarebda da fantaziis gavrcobam da
inteleqtualizebam daSala da daanawevra. sulieri kulturasulieri kulturasulieri kulturasulieri kultura ganiyofa
religiad, xelovnebad, mecnierebad da ZiriTadad arsebobs enis bazaze
(enas ukavSirdeba cnobierebis warmoSoba, cnobierebas-azrovneba,
azrovebas-kultura, misi mravali formebi). materialuri kulturamaterialuri kulturamaterialuri kulturamaterialuri kulturaaaaa
arqiteqturis Zeglebi, Senoba-nagebobebi, aveji, teqnika da a.S. fizikuri fizikuri fizikuri fizikuri
kulturaakulturaakulturaakulturaa fizikuri moqmedeba, sporti, tanvarjiSi. ,,kultura mudmivad
-
23
ganaxlebadi procesia... kultura arsebobs rogorc ierarqiuli sistema,
rogorc struqturis ise Rirebulebebis TvalsazrisiT” (s.sigua, 2010: 7).
,,kultura SeiZleba SevadaroT aisbergs, romelis nawili zedapirze
kvlevasa da dakvirvebas eqvemdebareba (samosi, ena, Cvevebi) da meore
nawili, romelic amoucnobia, bundovani (komunikaciis stili,
faseulobebi, normebi, rwmena da damokidebuleba” (kramxi 1991: 217,
www.spz.tu-darmstadt.de/project_enjournal/jg_01_02/beitag/kramsch2.htm).
,,kultura ar SeiZleba ganvixiloT abstrqtulad, rogorc
sasurveli Sedegis jami, rogorc meqanizmi. mas unda SevxedoT rogorc
nazard mcenares, romlis TiToeuli, yvelaze Soreuli foToli da toti
organulad ikvebeba gulidan momdinare wveniT. (sepiri 2005:84)
eduard homlis (1959) gansazRvrebiT: kultura aris komunikacia da
komunikacia aris kultura”, am ganmartebaSi simartivesTan erTad
simarTlis xedvacaa; mecnieri starosta (1998) ambobda, rom kultura aris
saerTo simboloebis sistema, rac marTavs individisa da jgufebis
qmedebebs; mklevari kler kramxi (1991) kulturas ganixilavs rogorc
koncefcias, romelic aris rTuli zusti gansazRvrebisaTvis misi
gardauvali subieqturobisa da fardobiTobis gamo. misi SexedulebiT,
kultura oTxi bunebisaa: holisturi, SeswavliT, dinamiuri,
yovlismomcveli. rogorc holisturi sistema, moicavs ramdenime
qvesistemas: religiuri da ganaTlebis sistema. nebismieri cvlileba
qvesistemaSi gavlenas axdens mTlian kulturaze.
kultura SeswavliTia. aravin ibadeba kulturis codniT, igi
iswavleba, swavla ki xorcieldeba socialuri interaqciiT
(urTierTobiT) romelime konkretuli kulturis warmomadgenelTan.
kulturis Seswavlis procesi iwyeba adreuli asakSi: mSobelTagan,
megobrebisagan, maswavleblebisagan.
kultura dinamiuria. igi icvleba yovelTvis. sxvadasxva mizezebs
SeiZleba gamoiwvios kulturuli cvlilebebi. magaliTad, sxva kulturis
gavlena, axali Taoba, axali gamogonebebi, aRmoCenebi.
kultura kramxis ganmartebiT aris yovlismomcveli, rac niSnavs
kulturis gavlenas cxovrebis yvela aspeqtze. is igivea, rac haeri,
romliTac vsunTqavT, SeiZleba ver vamCnevT mas, magram Cveni fiqri, qceva
-
24
yovelTvis Cvenive kulturidan gamomdinareobs. kultura moicavs
yvelafers Cvens sazogadoebaSi: xelovneba, rwmena, qcevebi, ideebi, codna.
adamianuri urTierTqmedebis gansazRvrisaTvis yalibdeba
sazogadoebis qcevis wesebi, romelic xSirad tradiciuli xdeba da
kulturis ZiriTad nawils warmoadgens (kramxi 1991: 217, htt://www.spz.tu-
darmstadt.de/project_enjournal/jg_01_02/beitag/kramsch2.htm).
kulturuli kvlevis erovnulma centrma (2003) gansazRvra kultura,
rogorc integrirebuli modeli adamianis qcevisa, romelic Seicavs
fiqrebs, komunikacias, enebs, praqtikas, rwmenas, Rirebulebebs,
tradiciebs, Tavazianobas, ritualebs, urTierTobebis maneras, rolebs,
urTierTobebs, rasis, eTnikuri, religiuri Tu socialuri jgufis
Tavisebur qcevas da SesaZleblobas imisa, rom gadaeces zemoT
aRniSnuli Taobebs. (e.petersoni, b.koltraini 2003)
www.cal.org/resources/digest/0309peterson.html
mravalferovani ganmartebebis miuxedavad erTiania azri imis
Sesaxeb, rom kultura ar arsebobs calkeulad sagnebsa da qcevebSi,
individisagan damoukideblad. kulturas miekuTvneba ideebi, rwmena,
Rirebulebebi, normebi, qcevebi da sxva, romelic Camoyalibebuli da
gaziarebulia garkveul sazogadoebaSi.
mecnierTa kvlevisa da interesis sagans warmoadgens kulturisa da
komunikaciis kavSiris problema, ucxouri enebis, gansakuTrebiT ucxouri
enis, rogorc meore enis, SeswavlasTan mimarTebaSi. (kramxi 1991, ehkarti
2000, zanasaulusi 2001, sepiri 2005).
yuradRebas ipyrobs kvlevebi kulturul gansxvavebaTa da
kulturuli manZilis Sesaxeb. cnobilia hofsTedis (www.geert-hofstede.com/)
interkulturuli gansxvavebebis modeli. man Seiswavla 40-ze meti
sxvadasxva kultura da aRmoaCina kulturuli faseulobebis gazomvis
(Sefasebis) xuTi Tanmimdevroba: ierarqiuli distancia,
individualizmi/koleqtivizmi, mamrobiTi/mdedrobiTi, gaurkvevlobis
Tavidan aSoreba, xangrZlivi orientacia.
ierarqiul distancias qmnis Zalauflebrivi, rangobrivi gansxvaveba,
igi warmoqmnis araTanasworobas urTierTobaSi. gaurkvevlobis Tavidan
acileba zomavs xarisxs, ramdenadaa SesaZlebeli kulturam ar dauSvas
-
25
bundovani situaciebi, romelic warmoSobs gaurkvevlobas momavlis
winaSe.
individualur/koleqtiuri aRwers urTierTobas individsa da
jgufs Soris. individualisturi kultura xazs usvams pirad miRwevas,
maSin, rodesac koleqtiur kulturaSi jgufuri gaerTianeba, erTiani
wesebis dacva, aris aucilebeli norma.
mamrobiTi da mdedrobiTi sazomi arkvevs kulturaSi sxvadasxva
sqesis warmomadgenlebs Soris funqciis ganawilebas, gansxvavebas
mamrobiTisa da mdedrobiTis Zalauflebebsa da uflebebbs Soris
(mamrobiTi – dominantoba, Sejibrebadoba, ambiciuroba, Zala; mdedrobiTi
– TangrZnoba, mgrZnobiaroba, sazrdooba, emocia). xSirad sxvadasxva
qveynebSi fiqsirdeba mkveTri gansxvaveba kacisa da qalis faseulobebs
Soris.
gaurkvevlobis Tavidan aSorebis sazomi esaa sazogadoebis
toleranturoba gaurkvevel da orazrovan situaciaSi, sxva kulturis
warmomadgenelis azrebis, Sexedulebebisa da rwmenisadmi
toleranturobas. igi uCvenebs Tu ramdenad aprogramebs kultura mis
wevrebs igrZnon Tavi komfortulad an arakomfortulad ucxo an
uCveulo situaciaSi.
xangrZlivi orientaciasTan (mimarTulebasTan) asocirebuli
faseulobebia momWirneoba da Seupovroba, maSin rodesac misi
sapirispiro moklevadiani orientacia tradiciebisa da sazogadoebrivi
valdebulebebis pativiscemasa da Sesrulebas gulisxmobs.
hofsTedis aRniSnulma Sexedulebebma gamoiwvia kritika da
uaryofiTi damokidebulebebi, magram mainc SeiZleba CaiTvalos rogorc
raRac sawyisi kulturaTa gansxvavebebTan mimarTebaSi.
hali (1976) yofs kulturas or ZiriTad kategoriad: dabali
konteqstis da maRali konteqstis kultura. am SexedulebaSi sadaoa
kulturis dayofa maRal da dabal kulturad. erT SemTxvevaSi SeiZleba
dabali, meore SemTxvevaSi maRali, magram amgvari midgoma xels uwyobs
erTi (maRali) kulturis meoreze (dabalze) zegavlenis gaZlierebas.
amasTan es zegavlena yovelTvis rodia sasargeblo ,,dabali” kulturis
mimarT, mniSvnelovania isic, rasTan mimarTebaSi xdeba dayofa.
-
26
kulturaTa kvlevis, misi saxis gansazRvris mcdelobisas
gasaTvaliswinebelia is garemoeba, rom erTi mxriv, sxva, Cveni
kulturisagan gansxvavebuli kulturis adamianebTan dialogi
Tanamedrove cnobierebis ganuyofeli funqcia gaxda da meore mxriv
kultura, yvelaze farTo mniSvnelobiT aris is, ris gamoc adamiani
ucxod iqceva rogorc ki Tavis saxls datovebs. roca igi imyofeba
jgufSi, im adamianebs Soris, romlebTanac saerTo kultura aqvs ar
uxdeba fiqri sakuTar azrebsa da qcevaze, radgan is da mis irgvliv
myofni TiTqmis erTnairad xedaven samyaros da ician ras SeiZleba
moelodnen erTmaneTisagan, magram ucxo sazogadoebaSi ususurobis
grZnoba euflebaT.
kulturis kvlevisas gansakuTrebuli yuradRebis sagani iyo da
aris kulturaTa urTierTmoqmedebis problema. kulturaTa
urTierTqmedeba uSualo kavSirurTierTobebisa, romelic yalibdeba sul
mcire, or kulturas Soris. kulturaTa urTierTmoqmedebis Sedegia:
gavlenisa da cvlilebebis warmoSoba, faseulobaTa, maxasiaTebelTa,
kulturuli aqtivobis formaTa Secvla, axali orientirebis gaCena.
kulturaTa urTierTqmedeba xangrZlivi procesia, aranaklebi ramdenime
aTeuli wlisa.
gamoiyofa kulturaTa urTierTmoqmedebis sxvadasxva done: 1.
eTnikuri done – urTierToba eTnosebs, istoriul-eTnografiul,
eTnokonfesiur da sxva jgufebs Soris. 2. erovnuli done, sadac
maregulirebel funqcias mniSvnelovanwlad saxelmwifo-politikuri
struqturebi asruleben. 3. civilizaciuri done.
kulturaTa urTierTqmedebis procesSi ganarCeven kultura –
donors (gamcemi) da kultura – recipients (mimRebi). kulturaTa
urTierTqmedeba SeiZleba warimarTos mSvidobiani, nebayoflobiTi,
Tanasworuflebiani TanamSromlobiT an aramSvidobiani, ZaldatanebiTi,
koloniuri, dapyrobiTi formebiT.
kulturaTa urTierTqmedebis Sedegebi araerTgvarovania, maTi
Sefasebis kriteriumebis moZebna Znelia. arsebobs uaryofiTi Sedegebic
roca erTi kultura aSkarad iwyebs daqveiTebas, meoreSi gaTqvefas an
ukvalod gaqrobas. magaliTad, arqauli kultura Tavisi istoriis
-
27
garkvul periodSi axali tipis kulturas Seejaxa, igi mzad ar aRmoCnda
daecva sakuTari kultura, amasTan aeTvisebinaT, gaeziarebinaT
SemoTavazebuli kulturuli formebi, moeZebnaT TanamSromlobis gzebi
da gaqra.
sxvadsxva sakomunikacio saSualebebiT vrceldeba azri imis
Taobaze, rom rodesac ori an meti kultura xvdeba erTmaneTs SeiZleba
warmoiqmnas axali kultura, rac aris yvela mocemulis kombinacia. es
mosazreba moicavs safrTxes erovnuli kulturis waSlisa, romlis
magaliTi samwuxarod arsebobs. rTulia im kulturaTa urTierTqmedba,
romlebic Zireulad ar gansxvavdebian tipologiuri maxasiaTeblebiT.
aRsaniSnavia isic, rom yovel kulturas aqvs SesaZlebloba sxva
kulturaTa intensiuri zemoqmedebisagan dacvisa, saamisod didi
Zalisxmevaa saWiro rogorc kulturis matarebli adamianebisagan, aseve
xelisuflbisagan.
kulturaTa urTierTqmedebis procesis mimdinareobis Sedegebi
vlindeba Semdegi formebiT:
kulturuli difuziakulturuli difuziakulturuli difuziakulturuli difuzia anu ori an meti sazogadoebis kulturuli
maxaTieTeblbis sivrceSi gavrceleba da SeRweva sxva sazogadoebaSi.
ganasxvavben or mimarTulebas: 1. kultura difuzia eTnosebs, garkveuli
statusis mqone individebis jgufebs Soris. 2. kulturuli elementebis
gavrceleba araTanabari statusis mqone subieqtebs Soris. (magaliTad,
aristokratebis saubris stilis gadmoReba mdabioTa mier an fufunebis
sagnebis sayovelTaod gamoyeneba.)
kulturuli konfliqtikulturuli konfliqtikulturuli konfliqtikulturuli konfliqti calkeul pirovnebebs, jgufebs, pirovnbebsa
da sazogadoebas, sxvadasxva erTobebs Soris faseulobriv –normatiuli,
orientaciuli, pozitiuri dapirispirebis kritikuli stadiiT xasiaTdeba.
kulturuli konfliqtis mizezi SeiZleba iyos msoflmxedvlobrivi,
religiur SexedulebaTa, Sefasebis poziciaTa SeuTavsebloba, mxareTa
socialuri gamocdilebis gansxvavebuloba. konfliqti moicavs
winaaRmdegobaTa daZlevis, molaparakebaTa gziT maTi gadaWris, mtruli
moqmedebebis, mxareTa Soris axali kontaqtebis damyarebisa da
kompromisis monaxvis stadiebs. igi dakavSirebulia tolerantobisa da
sxva kulturis mimarT interesis problemasTan. gansakuTrebulia
-
28
SemoqmedebiTi konfliqti mimarTulebebs, skolebs, jgufebs an ama Tu im
dargis calkeul warmomadgenlebs Soris.
kulturaTa urTierTqmedebis asimilaciiskulturaTa urTierTqmedebis asimilaciiskulturaTa urTierTqmedebis asimilaciiskulturaTa urTierTqmedebis asimilaciis procesSi erT-erTi
kargavs sakuTar identurobas da STainTqmeba meorisagan. kulturuli
asimilacia SeiZleba mimdinareobdes bunebrivi an Zaladobis gziT. me-19
saukunis bolos r. parksi da e. berjei kulturul asimilacias
urTierTSemRwev da Serevis process uwodeben, romlis ganmavlobaSi
individebi an jgufebi iZenen sxva individebis istoriul Sexedulebebs,
tradiciebs da iziareben ra maT gamocdilebas, CarTuli AaRmoCndebian
saerTo kulturul cxovrebaSi (magaliTad, amerikeli sazogadoeba
ganixileboda uzarmazar ,,SemoqmedebiT laboratoriad”, sadac sxvadasxva
kulturuli tradicia erTmaneTs ereva da ,,gadaidnoba” sinTezur
mTlianobad.) es Sexedulebebi mkacrad gaakritikes, Tumca samwuxarod,
momxreebic aRmouCndnen. XX saukuneSi j. vander zandetma ganasxvava
calmxrivi asimilacia roca umciresobis kultura mTlianad gamoidevna
dominirebadi kulturis mier an kulturaTa Sereva, roca isini qmnian
mdgrad kombinaciebs da safuZvels uyrian axal kulturas. m. gordonma
daamkvidra asimilaciis xarisxobrivi ganxilvis tradicia. miiCnia, rom
sruli asimilaciis SemTxvevebi iSviaTia, umeteswil adgili aqvs
umciresobis kulturis transformacias dominirebadi eTnikuri
kulturis zegavleniT. arc ise iSviaTia umciresobis kulturis
ukuzegavlenac.
me-20 saukunis Sua wlebidan samecniero literaturaSi Cndeba
kulturaTa urTierTqmedebis iseTi forma, rogoricaa ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli
Soki”.Soki”.Soki”.Soki”. termini pirvelad kalervo obergma Semoitana 1960 wels da aRwera
igi, rogorc daZabulobis, daurwmuneblobisa da SfoTis SegrZneba,
romelsac adamianebi ganicdian axal da uCveulo kulturul garemoSi
aRmoCenisas (www.anthropologymatters.com Journal 2007, vol 9 (1)Cultural
shock:negotiating in the field by Rachel Irwin). es aris situacia, rodesac
erTmaneTs upirispirdeba adamianisaTvis Cveuli da ucxo kulturuli
faseulobebi, normebi, ena da yoveldRuri yofiTi cxovreba. (turistebi,
emigrantebi, saswavleblad wasuli adamianebi da a.S.)
-
29
k. obergi (1960) ganasxvavebs adamianebis ucxo garemoSi yofnis
doneebs: Taflobis done (the honeymoon stage), dardis da mwuxarebis done
(the distress stage), reintegraciis done (the re-integration stage), avtonomiis done
(the autonomy stage) da damoukideblobis done (the independence stage). (Tumca
zogi kvlevaSi gvxdeba sami an oTxi done). igi gamoyofs kulturuli
Sokis daZlevis oTx SesaZeblobas:
1. getoizacia (mosulebi ukavSirdebian erTmaneTs da ayalibeben
izolirebul gaerTianebas, romelTa farglebSi inaxaven
tradiciebs, yofaqcevis modelebs).
2. asimilacia (mosulebi cdiloben mTlianad Seeguon axals,
SeiTvison misi normebi, faseulobebi. mTlianad uaryofen im
kulturul memkvidreobas, romelic datoves.
3. urTierTqmedeba (sakuTari da axali kulturis elementebis
gaerTianebis mcdeloba swrafva orive kulturis SeTvisebisaTvis).
4. kolonizacia (mosulebi iwyeben sakuTari qcevis modelebis
danergvas, cdiloben daupirispiron isini damxvedri
kulturisaTvis damaxasiaTebel tradiciebs).
SeiZleba aRiniSnos, rom arc Tu iSviaTad kulturuli Sokis
gavlenis daZlevis mcdeloba xels uwyobs kulturaTa urTierTqmedebas,
urTierTgamdidrebas, tradiciuli kulturis dacvas (magaliTad, ucxo
qveyanaSi erovnuli saTvistomoebis gaerTianeba).
kulturaTa urTierTqmedebis formebis ganxilvisas gverds ver
avuvliT iseTi formebis aRniSvnas, rogoricaa ,,akulturacia’’,,akulturacia’’,,akulturacia’’,,akulturacia’’ - esaa
kulturebis urTierTSeRwevadoba, iwvevs erTi xalxis mier meore xalxis
kulturis srul an nawilobriv aRqmas maTi urTierTobis procesSi
(TezeliSvili, 2007:44). termini ,,akulturacia” gamoiyeneba, rogorc
procesis, aseve misi Sedegebis aRsaniSnavad. es termini pirvelad
amerikul anTropologiaSi gaCnda ( f.baosi, u. homlsi, u. mak-ji, r. loui)
da aRniSnavda kulturuli cvlilebis process, romelis Sua saukuneebSi
Crdiloamerikul tomebSi mimdinareobda. pirvel xanebSi igi viwro
gagebiT gamoiyeneboda da umTavresad, TeTrkanian amerikelebTan
kontaqtis Sedegad Crdiloamerikelebis asimilaciis process RniSnavda.
1930-ian wleebSi akulturaciis procesi empiriuli gamokvlevebisa da
-
30
Teoriuli analizis umTavresi Tema gaxda. 1935 wels aSS socialuri
gamokvlevebis erovnulma sabWom Camoayaliba specialuri komiteti (m.
hersovici, r.lintoni, r. redefili), romelmac gansazRvra akulturaciis
procesis buneba da Sedegebi. amJamadac xorcieldeba samTavrobo
programebi da arsebobs organizaciebi, romelTa mizani akulturaciis
mecnieruli Seswavlaa. igi aRniSnavs erTi kulturis mier sxva kulturis
elementebis SeTvisebas, materialuri kulturis, wes-Cveulebebisa da
rwmena-warmodgenebis cvlilebaTa process, romelic sxvadasxva
sociokulturuli sistemebis uSualo kontaqtis dros mimdinareobs.
ufro xSirad akulturaciaSi gulisxmiben araindustriul erTobebSi
dasavluri sazogadoebis gavleniT mimdinare cvlilebebs.
am mimarTulebiT ganxorcielebuli saqmianoba da Sedegebi calke
ganxilvis Temaa, avRniSnavT mxolod rom marTvadi kulturuli
cvlilebebi naklebad iTvaliswinebda indielTa tomebis kulturis
SenarCunebaze zrunvas. Tumca bolo wlebSi siZvelisadmi interesi
gaizarda.
kulturaTa urTierTqmedebis mniSvnelovani formaa ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli
cvlilebebi”cvlilebebi”cvlilebebi”cvlilebebi”.... igi gulisxmobs kulturuli cvlilebis mudmiv process,
rasac ganapirobeben Sinagani faqtorebi: demografiuli cvlilebebi,
socialur-struqturuli cvlilebebi, ekonomikuri faqtorebi, aRmoCenebi
da gamogonebebi, religiuri faqtorebi, kontaqti sxva kulturis
matarebel adamianebTan, bunebriv-ekologiuri faqtorebi, dapyroba,
samxedro politikuri batonoba, mSvidobiani mezobloba, savaWro,
ekonomikuri kavSirebi.
kulturaTa cvlilebebis tempis, stabilurobis sakiTxebis
Seswavlisas aRniSnulia, erTi mxriv, sociokulturul mTlianobaTa
damaxasiaTebeli tendencia – SeinarCunon Sinagani wonasworoba, meore
mxriv cvlilebaTa gardauvaloba, romelsac ganapirobebs ukontrolo
socialuri da bunebrivi faqtorebis zegavlena (r. radklif-brauni 1881).
yvela kulturas axasiaTebs cvlilebebis Sinagani tendencia. gamoiyofa
kulturebi, romlebic swrafad cvalebadi arian an xasiaTdebian
tradiciuli kulturis mdgradobis maRali xarisxiT (k.levi-strosi
1958).
-
31
kulturaTa urTierTobis problemebi farTo da vrceli Temaa, Cven
mxolod mcire mimoxilva warmovadgineT imis naTelsayofad, rom es
sakiTxi aqtualuri iyo yovelTvis da misdami interesi gaizarda
globalizaciis yovlismomcvel perodSi. gansakuTrebiT mwvaved
warmoCinda erovnuli kulturis TviTmyofadobis SenarCunebis
aucilebloba. saZebnelia gzebi da saSualebebi, romlebic uzrunvelyofs
ucxo kulturasTan urTierTobas ise, rom SenarCunebuli iqnes sakuTari
kultura. adamiani ar moswydes winaparTa fesvebs da amasTan ar CamorCes
drois moTxovnas, ipovos Tavisi adgili urTierTobaTa vrcel sivrceSi.
enis, pirovnebisa da kulturis urTierTobis xelSemwyobi erT-erTi
gzaa ucxo enis swavleba/swavlis mimarTuleba ,,kulturaTa dialogia”.
ucxo enis SemswavlelTaTvis kulturis swavlebis roli da
mniSvneloba, rogorc saSualo, ise umaRlesi skolis safexuris bevri
maswavleblis da mecnieris sazrunavi gaxda.
aqve unda aRiniSnos azrTa sxvadasxvaobis Sesaxeb, gansakuTrebiT
sadavo da gadasamowmebeli gaxda sakiTxi Tu ramdenad iTvleba enis
swavlebis Semavsebel nawilad kulturis swavleba. sainteresoa
bruksis kvlevebi, romelSic dasabuTebulia kulturis mniSvneloba enis
swavlebisaTvis. mis SromaSi ,,ena da enis swavleba”(1960) gvTavazobs 64
Temas, romelic moicavda iseT sakiTxebs, rogoricaa: misalmeba, piradi
sakuTreba, verbaluri tabu, kafe-barebi, gansxvaveba qalaqsa da sofels
Soris, zrdilobis formebi, siTbosa da sicivis gamomJRavneba, medicina,
qcevis wesebi, cxovrebis stili.
enas ar SeuZlia iarsebos vakuumSi, ucxo enis daufleba niSnavs
gaiziaro sxva kultura, Seafaso swori da mcdari. durantis (1987: 28-29)
azriT kulturaTa dialogi saSualebas iZleva Teoriuli codnas
daumatos proceduruli codna, raTa adamiani gaumklavdes iseT
amocanebs, rogoricaa oficialuri, formaluri moxsenebebis gakeTeba,
telefonze saubari, risime Txovna, werilis dawera da sxvadasxva
saqmianoba.
lingvistebi da anTropologebi didi xania aRiareben, rom enis
formebi da maTi gamoyeneba asaxavs im sazogadoebis Rirebulebebs,
romel enazec es sazogadoeba saubrobs. haimsma (1972) gansazRvra
-
32
komunikaciuri kompetencia _ icode ena da SeZlo es codna gamoiyeno
adamianebTan komunikaciisaTvis sxvadasxva situaciaSi. 1996 wels gamoica
krebuli (erovnuli standartebi ucxoenis saganmanaTleblo proeqtSi,
1996:27). sadac ganxilulia kulturis CarTvis mniSvneloba meore enis
swavlebaSi da gvTavazobs strategiebs rogor Caisvas kulturis
sakiTxebi saskolo swavlebaSi. miCneulia, rom sasargebloa kulturuli
Taviseburebebis CarTva ganxilevbisa da diskusiebis saxiT lingvistur
formebTan erTad, raTa lingvisturad swori forma, kulturulad
Sesabamisi iyos. magaliTad, piris nacvalsaxelebis swavlebisas
maswavlebeli daexmaros studentebs gaigon socialurad Sesaferisi
komunikaciis arCeva, mimarTva romelic pativiscemas gamoxatavs.
magaliTad inglisur enaSi qarTulisagan gansxvavebiT ar aris
formaluri gansxvaveba Sen/Tqven formebs Soris. mTliani speqtri am
mimarTvis mniSvnelobisa gamoixateba nacvalsaxeliT “Yyou”. forma “thou”,
romelic Seesabameboda piris nacvalsaxels – ,,Sen”-s gamovida
xmarebidan XVII saukuneSi, da SenarCunda mxolod poeziasa da bibliaSi.
yvela sxva registri urTierTobisa oficialuridan femiliarulamde
gadmoicema enis sxva saSualebebiT _ intonaciiT, konteqstiT, Sesabamisi
sityvebiTa da sityvaTwyobiT. Sen/Tqven formebi mkveTrad usvams xazs
asakobriv, ierarqiul, rangobriv gansxvavebas rac inglisur enaSi
konteqstualurad da sxva faqtorebidan vlindeba Targmanis dros.
rogorc ukve aRvniSneT, inglisur enaSi gvaqvs mxolod meore piris
nacvalsaxeli –Yyou. maSin rodesac arsebobs qarTulad- Tqven da Sen,
frangulad-vaus da tu, germanulad- sie da du, rusulad- вы da ты ,
italiurad-lei da tu formebi.Aaradiferencirebuli nacvalsaxeliT
mimarTva inglisurSi Y”you” ar qmnis inglisurenovan mosaubreTa Soris
erTmaneTis Tanasworad aRqmis aucileblobas. nacvalsaxelis arCevani
TavisTavad gvaZlevs informacias mosaubris damokidebulebis Sesaxeb
adresantTan. am socialurad gansazRvrul konteqstSi sadac individebi
xazs usvamen gansxvavebas socialur statuss Soris, ierarqiul dones,
asakobriv sakiTxs. kulturuli TvalsazrisiT kargi magaliTs
gvaTavazobs jorj iuli (2000): Zlevamosili da socialurad maRal
safexurze mdgomi individi mimarTavs masze socialurad dabal
-
33
safexurze myof adamians “Sen” formiT da mas pasuxad “TqvenobiT”
mimarTaven asakis miuxedavad. vxvdebiT gansxvavebas espanur kulturaSi,
rodesac axalgazrda, socialurad maRal safexurze myofi, saqmiani
qalbatoni esaubreba moxuc damlagebel qals (dabali socialuri
statusis mqone) mimarTavs mas TqvenobiT “Usted” da igi mas pasuxad
mimarTavs Sen formiT- “tu”. espanuri kulturisaTvis ufro mniSvnelovani
asakobrivi barieria, vidre socialuri Tu ekonomikuri (iuli 2000:11).
adamiani maSin eufleba enas kargad, rodesac igi swavlobs orives,
enis lingvistur da kulturul normebs. erT-erT strategiad miCneulia,
rom enis Semswavlel pirovnebas Seeqmnas pirobebi daakvirdes da
gamoikvlios kulturuli urTierTobani sakuTari xedviT, raTa mieces
saSualeba, rom moiZios sakuTari xma meore enis sametyvelo
sazogadoebaSi. sainteresoa r. ciciSvilis, n. niJaraZis, m.darCias,
m.Tevzaias, e.wavaSvilis naSromi: ‘’Becoming an English Teacher: Theory and Practice
of Teaching English in Georgia”. naSromSi aRniSnulia, rom pirveli da yvelaze
mniSvnelovani ucxo enis Seswavlisas aris sxva erovnebis adamianebTan
komunikaciis saWiroeba da SesaZlebloba. kulturis yvela elementis
swavla rTulia, magram aucilebelia pirovnebam SesZlos gamoavlinos
gageba sxva kulturis adaianisadmi, ganaviTaron informaciis
interpretirebis unari sxva enaze saubris konteqstSi da sakuTar
tradiciul kulturasTan SedarebisaTvis.
mniSvnelovani yuradRebis qveS moeqca iseTi problema, rogoricaa
interkulturuli swavleba, romelic akavSirebs kulturis swavlebas
enis swavlebasTan da ganixilavs mas, rogorc integrirebuls. enis
swavlis procesSi erTmaneTTan aris dakavSirebuli ena, kultura da
swavla. interkulturuli enis swavleba moiTxovs studentebisagan
swavleba/swavlaSi aisaxos samizne enis kulturulad mniSvnelovani
damokidebulebani da qcevebi, maTi dakavSireba, Sedareba sakuTar
kulturasTan.
interkulturuli swavleba saSualebas iZleva gaigo sakuTari ena
da kultura meore enasa da kulturasTan mimarTebaSi, exmareba iseTi
strategiebis ganviTarebas, rogoricaa analizis gakeTeba, kavSiri
sakuTar da meore enasTan sxvadasxva problemebTan mimarTebaSi.
-
34
ganapirobebs samizne enis swavlebis xarisxis amaRlebas da mis
gamoyenebas enis swavlebis sxvadasxva doneze. enisa da kulturis
swavleba/swavlisaTvis mniSvnelovania, rom kulturuli komponenti
iswavlebodes samizne enis safuZvelze. efeqturad miviCnevT rom
saswavlo procesi mimdinareobdes studentis uSualo CarTulobiT da
ara mxolod informaciis miwodebiT. sainteresod migvaCnia leqciis
iseTi modeli, rogoricaa studentTa or jgufad dayofa, sakuTar da
samizne kulturaze informaciis moZieba, daxarisxeba, prezentacia da
Sejameba.
interkulturuli swavlebisas gaTvaliswinebulia kulturis
dinamiuroba, cvalebadoba, mravalmxrivoba, xalxis mier Seqmnili
socialuri garemo, maTi komunikacia sxva adamianebTan. mniSvnelovania
kulturis swavleba qmedebiTa da gagebiT. enisa da kulturis
swavlebisaTvis aucilebelia CarTva lingvistur da aralngvistur
kulturul aqtvobebSi, cxovrebis wesSi CaRrmaveba, konkretuli
kulturuli konteqstis Seswavla.
interkulturuli swavlebisas mTavaria ara informaciis codna
sxva kulturis Sesaxeb, aramed imisi codna, rogor CaerTo am kulturaSi
saWiroebis SemTxvevaSi, rogor warmarTo saubari da saqmianoba
kulturul konteqstSi. interkulturuli swavleba/swavlis praqtikaSi
gamoyenebas ganixilavs naSromi ,,interkulturuli swavleba/swavla
praqtikaSi”(CanTal krozeti www.docin.com/p-96463557.html). masSi
aRniSnulia, rom enis swavlebis arsebul praqtikas avseben gansxvavebuli
interkulturuli perspeqtiviT, rac gulisxmobs enis swavlebasTan
erTad kulturis swavlebas. amasTan enaSi Cadebuli kulturuli kodis,
kulturuli normebis, dakavSireba enis gamoyenebasTan, es ki ganapirobebs
kulturaTa dialogis Sedegianad da sasargeblod warmarTvas.
interkulturuli swavleba/swavla fokusirebulia enisa da kulturis
Rrma kavSirze da es kavSiri warmoqmnis siaxles. interkulturuli enis
swavleba da swavla warmodgenilia oTxi mTavari aqtivobis CarTviT:
• gansxvavebis amocnoba C2/L2 da C1/L1
• gansxvavebebis Sedareba C2/L2 da C1/L1
• intepretireba da asaxva am gansxvavebebze
-
35
• interaqcia axali swavlis bazaze
(C1= mSobliuri kultura, C2= samizne kultura, L1=mSobliuri ena,
L2= samizne ena). www.docin.com/p-96463557.html.
aRniSnuli aqtivobebis gaTvaliswineba saswavlo procesis
dagegmvaSi, mniSvnelovani gadawyvetilebaa, igi aris erTgvari
Semavsebeli enis swavlebis procesSi. aseve mniSvnelovania Tu ra masala
iqneba gamoyenebuli, rogorc baza saleqcio aqtivobebisa.
ucxo enis swavlisas kulturis swavlebis mniSvnelobaze miuTiTebs
dimitrios zanasaulusi (2001)radicalpedagogy.icaap.org/content/issue3_3/7-
thanasoulas.html igi aRniSnavs, rom ucxo enis swavleba Sedgeba ramdenime
komponentisagan: gramatikuli komponenti, komunikaciuri komponenti, enis
codna, damokidebuleba, rogorc sakuTari aseve sxva kulturis mimarT.
misi SexedulebiT kulturuli kompetencia igivea, rac konvenciebis
codna, wes-Cveulebebis, rwmenisa da sxva qveynis mniSvnelovani sistemebis
codna, rac udaod ganuyofeli nawilia ucxo enis swavlebisas. mecnieris
dakvirvebiT bevri maswavlebeli Tavis miznad Tvlis, rom CarTos
kulturis swavleba enis swavlebis kurikulumSi. riTac komunikaciuri
kompetencia gamdidrdeba da misi gamoyenebis xarisxi amaRldeba.
yuradRebas ipyrobs avtorTa koleqtivis mier gamocemuli naSromi
ucxo enis “Theoty and Practice of Teaching English in Georgia”(2008), sadac
ganxilulia swavleba/swavlis problemebTan dakavSirebiT kulturaTa
Seswavlis aucilebloba, kulturis codnisa da komunikaciuri
kompetenciebis miRwevis mniSvneloba.
,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis mizanSewonilobis
problemis ganxilvisas aqtualuri xdeba erovnuli TviTmyofadobis
SenarCunebisa da dacvis sakiTxi. kulturaTa dialogis procesSi erT-
erTi ZiriTadi sakiTxia ucxo da sakuTar kulturas Soris
gansxvavebebisa da saerTos Sedareba da analizi.
amasTan mimarTebaSi davinteresdiT ramdenadaa asaxuli mSobliuri
enis swavlebaSi sakuTari kultura, Cvevebi, tradiciebi, Rirebulebebi,
zneobrivi faseulobebi. calke es sakiTxi ar iswavleba, igi ganfenilia
nawarmoebebSi, Sesaswavl masalebSi da ZiriTadad maswavleblis
pedagogiur ostatobazea mindobili rogor da ra mizniT gamoiyenebs mas.
-
36
es problema dasafiqrebelia, radgan ,,roca Cveni Tanamemamuleni Tavis
mcirewlovan Svilebs ucxoeTSi saswavleblad gzavnian, Zalian
saxifaToa, roca adamiani sulierebaSi, erovnul kulturaSi
ganmtkicebuli jer ar aris da sruliad ucxo kulturis mqone qveyanaSi
midis. miT ufro rom iq Zalian oficialuri urTierTobebia adamianebs
Soris, rasac Cven qarTvelebSi Cveuli ar varT” (uwmindesi da unetaresi,
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi ilia meore 2010).
sakuTari kulturis Seswavla adreuli asakidanve iwyeba
mSoblebis, axloblebis, enisa da literaturis maswavleblis meSveobiT
da grZeldeba mTeli sicocxlis manZilze. magram, vfiqrobT, axla am
mimarTulebiT yuradRebis gaZliereba drois moTxovnaa, raTa
informaciis mozRvavebul nakadSi, sakomunikacio teqnologiebis
moWarbebis pirobebSi ufro mkafiod da naTlad gamoikveTos erovnuli
kulturis tradiciebi da maxasiaTeblebi. magaliTad, kulturaTa
gansxvavebebis upirveles maidentipficirebelad SeiZleba CavTvaloT
misalmeba. yvelaze mTavari komunikaciis dros da adamianTa yoveldRiur
cxovrebaSi misalmebaa, romelic sxvadasxva qveynebSi mkveTrad
gansxvavebulia da qveynisaTvis damaxasiaTebeli didi kulturuli
datvirTva aqvs. aseve gadamwyveti mniSvneloba aqvs kulturuli
gansxvavebis codnas saqmiani urTierTobebis warmoebisas. saintereso da
gansxvavebulia sazogadoebaSi qcevisa da sufrasTan mirTmevis etiketi,
distancia mosaubreTa Soris, naTesauri urTierTobebi Tu erTmaneTze
zrunva.
stumarTmoyvareoba qarTveli kacis erovnuli kulturaa. stumari
dapatiJebuli Tu daupatiJebeli didi pativiscemiT sargeblobs,
saukeTeso kerZebiT umaspinZldebian Tundac maspinZeli mSieri darCes.
qarTuli stumarTmoyvareoba yovelTvis xiblavda aq mcxovreb sxva
erovnebis adamianebs da maT gaiTavises kidec. saqarTveloSi mcxovrebi
berZeni qali ixsenebda: (saqarTvelos sapatriarqos uwyebani, 2010 #23),
erTxel man moinaxula Tavisi naTesavebi ucxoeTSi. sadilis dros
naTesavi stumrebia im ojaxs. sufra savse iyo mravalferovani kerZebiT,
magram stumari ar miiwvies, derefanSi dasves, dagvelodoso. Tanac
-
37
ukmayofiloni darCnen, ratom movida udroo dros, mas aq aravin
elodebodao.
magaliTad, micvalebulis datireba, dakrZalva da qelexi
saqarTvelos yvela kuTxeSi glovasTan erTad pativiscemis, siyvarulis,
TanagrZnobis, madlierebis gamoxatulebaa, rogorc micvalebulis, aseve
Wirisuflis mimarT. datirebis sulisSemZvreli xalxuri poezia da
epitafiebi Semoinaxa saukuneebma. qarTveli kacis es tradicia Taobebidan
gadmoica da dRemde SeubRalavad inaxeba.
aRniSvnis Rirsia aseve is faqti, rom srulwlovanebis Semdeg
umravles evropul qveynebSi axalgazrdebi aucileblad ojaxs toveben
da damoukideblad iwyeben cxovrebas. mas SeiZleba sakmaod uWirdes
finansurad, maSin rodesac misi ojaxi SeZlebulia da mxolod
mSoblebis an axlo naTesavebis gardacvalebis Semdeg miiReben an ar
miiReben anderZiT qonebas. xolo Tu ki Svili ar midis damoukideblad
sacxovreblad es ironias da dacinvas iwvevs, rac sxvadasxva filmSi Tu
literaturaSia aRwerili.
santeresoa kulturaTSorisi gansxvaveba amerikelebsa da
italielebs Soris. amerikelebi miCneulia iseT xalxad, romlebic mudam
muSaoben, saubroben biznessze lanCis dros da miirTmeven yavas quCaSi
manqaniT Tu fexiT siarulis dros, imis nacvlad, rom isiamovnon yaviT
barSi. es ar niSnavs imas rom italielebi zarmacebi arian, aramed xazs
usvams faqts Tu raoden did mniSvnelobas aniWebs italieli xalxi iseT
yofiT sakiTxs, rogoricaa, lanCi an sadiloba. italiaSi sadac
urTierToba Zalzed fasobs lanCs, sadils Tu ubralod yavis smas aqvs
sazogadoebrivi mniSvneloba: xalxi erTad iyris Tavs raTa isaubron da
daaxlovdnen. aSS-Si, sadac dro namdvilad fulia, lanCi SeiZleba iyos
kargi SemTxveva garigebisaTvis, problemis gadawyvetaze msjelobisaTvis
da kontraqtze xelis mosawerad. (www.Culturosity.com)
gamWoli mzera iaponiaSi upativcemulobis gamomxatvelia.
saqarTveloSi ki piriqiT, saubris dros Tu ar uyureb adamians es
uCvenebs mas rom Tqven ar gamoxatavT interess misi monayolis mimarT.
zogi kulturis elementi ar SeiZleba miRebuli da gaziarebuli
iyos, magram iseTi Cveulebebi, rogoricaa, magaliTad, germaniaSi
-
38
wesrigisa da drois miznobrivi gamoyeneba, britaneTSi rigSi dgomis
etiketi (igulisxmeba distancia rigSi dgomis dros, da rigis dacva),
namdvilad gasaziarebelia.
saintereso naSroms gvTavazobs rsu-s profesori irine
goSxeTeliani Tavis naSromSi “Cultural Implications in English and Georgian
Proverbs”, 2011. igi aRniSnavs, rom Sinaarsobrivad msgavsi azrisa da
sibrZnis gamomxatveli andazebi SeiZleba datvirTuli iyos amaTu im
qveynisaTvis damaxasiaTebeli kolorituli erTeulebiT. magaliTad:
“BBetween the devil and deep sea” qarTulad- ,,or zRvas Sua”, “Jack of all trades and
master of none” , “Beware of Greeks bearing gifts”, “mteri moyvrulad mosuli
mterze uaresiao” da mravali sxva. (goSxeTeliani, 2011:283)
vfiqrobT, dadga dro, rom ucxoeTSi saswavleblad an droebiT
samuSaod wamsvlelebma specialuri momzadeba gaiaron erovnuli
kulturis ganmtkicebis, TviTmyofadobis SenarCunebisaTvis. es
saWirboroto sakiTxi gansakuTrebuli kvlevis sagania.
zogierTi imasac fiqrobs, rom iqneb rogorRac ganeridos
globalizaciis, anu gamTlianebis process, gamowveuls teqnikuri da
mecnieruli progresiT. es SeuZlebelia. verc erTi qveyana Tavs ver
aaridebs am process, oRond gvmarTebs goniereba, Zalian frTxilad unda
viyoT, Cveni erovnuli tradiciebi, ena da sarwmunoeba unda davicvaT”
(saqarTvelos kaTalikos-patriarqi iliaII, 2004).
adamianebma bavSvobidanve unda gaecnos Tavis kultura da msoflio
kultura, miiRos sxvebisgan iseTi ram, rac sasargebloa misTvisac da
misi samSoblosTvisac anu gaamdidrebs mis kulturas. am mimarTulebiT
mniSvnelovania kulturaTa dialogis adreul asakSive Seswavla.
kulturaTa dialogis swavleba/swavlis aucileblobis sakiTxebs
mravali naSromi mieZRvna. sayuradReboa (kramxi, 1993; 1996; makei, 2003;
pulvalnis, 2003; sepiri, 1962; zanasoulasi, 2001).
rogorc aRvniSneT, evropis ganviTarebuli qveynebis saswavlo
dawesebulebebi did yuradRebas uTmoben sazogadoebasa da individSi
mravalenovnebis ganviTarebas. es saswavleblebi moiZieben saukeTeso
kadrebs ucxour enasa da literaturaSi; amarageben maT saWiro
-
39
infrastruqturiT; xels uwyoben ucxouri enebis swavlebis seqtorebs
saerTaSoriso urTierTobebis ganviTarebaSi.
enebis swavleba/swavla ganaTlebis erT-erTi umniSvnelovanesi
Semadgeneli nawilia TiTqmis yvela kvalifikaciisaTvis.
saswavlo procesze dakvirveba cxadyofs, rom ,,kulturaTa
dialogi” mniSvnelovnad aZlierebs pirovnebaTSoris urTierTobebs. igi
saSualebas aZlevs studentebs isaubron sakuTar Tavze, gamoavlinon
TavianTi pirovnebis sxvadasxva mxare _ iqneba es gancdebi, gatacebebi,
gemovneba, Sexedulebebi, ocnebebi, sayvareli saqmianoba, sayvareli
personaJebi, cxovrebiseuli istoriebi, Tvalsazrisebi Tu sxva; isini
ecnobian TanakurselTa Tu ucxoenovan TanatolTa sulier samyaros da am
gziT ganicdian sakuTari da sxvisi indivudualobis ganumeoreblobas,
swavloben sxvaTa dafasebas, erTmaneTis mosmenas, urTierTgagebas,
urTierTTanadgomas, rac xels uwyobs gaxdnen ufro Semwynarebelni
erTmaneTisa da sxvebis mimarT, studentebs saSualeba eZlevaT gamoxaton
TavianTi damokidebuleba, gamoTqvan Sefasebebi, gaavlon paralelebi
sakuTar kulturul gamocdilebebsa Tu garemosTan. sxvadasxva aqtivobebi
uRrmavebs maT kulturuli kuTvnilebis gancdas, kulturul
mraval