TSÜTOLOOGIA AJALOOST Koostas Kersti Veskimets

Tsütoloogia on teadus rakkude ehitusest ja talitlusest.

R.Hook 1665.a. nägi esimesena rakku valgusmikroskoobiga.

http://commons.wikimedia.org/wiki/Robert_Hooke

A.von Leeuwenhoek 17.saj.- esimene tsütoloog?300 X suurendav mikroskoopNägi ripsloomi, vereliblesid, vere liikumist kapillaarides, vöötlihasrakke, baktereid.

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Leeuwenhoek_Microscope.png

Antoni van Leeuwenhoek teatas 1683.a., et hambakatu sees on palju väikesi, elavaid, üsna

liikuvaid pisiolendeid - animalculeid Ei käinud ülikoolis ega kirjutanud oma

elu jooksul ühtki raamatut. Riidekaupmees. Oma kõige tähtsamat läätsede ettevalmistamise saladust ta ei pannudki kusagile kirja, teatades, et jätab selle vaid enese teada. Sellepärast ei suutnud pärast tema surma keegi analoogilisi mikroskoope valmistada. Alles 1957 selgus, et kui poleerimise asemel klaasikihid kokku sulatada, saadakse samasugune tulemus.

9 on veel säilinud.

http://www.partsofmicroscope.net/microscope

• 1831. avastati rakutuum.

• M. J.Schleiden jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega

• T. Schwann jõudis järeldusele, et kõik loomad on rakulise ehitusega

• 1839.a. postuleerisid:

KÕIK TAIMED JA LOOMAD ON RAKULISE EHITUSEGA. (Tsütoloogia põhitõde)

Matthias Jacob Schleiden (1804-1884 ) oli saksa botaanik.

Tegi kindlaks, et taimede mitmesugused osad koosnevad rakkudest. Teda peetakse üheks rakuteooria rajajaks koos Theodor Schwanniga.

Ta sai aru ka rakutuuma tähtsusest ning aimas rakkude jagunemise tähtsust. Schleiden oli ka üks esimesi saksa botaanikuid, kes aktsepteeris Charles Darwini evolutsiooniteooriat

Aastal 1863 võttis Schleiden vastu kutse Tartu ülikooli, kus talle pakuti esimest taimekeemia õppetooli. Arusaamatuste ja tülide tõttu kirikuga pidi ta 1864 Dresdenisse tagasi pöörduma.

Paksu verd tekitasid Schleideni loengud darvinismist.

http://e-ducation.net/scientists/w010.jpg

http://et.wikipedia.org/wiki/Matthias_Jacob_Schleiden

LISAMATERJAL

Rudolf Virchov

Saksa päritolu teadlane sõnastas 1858.a. ühe tsütoloogia põhiseisukoha:

“Iga uus rakk saab alguse olemas-olevast rakust selle jagunemise teel.”

Vaata rakujagunemist: http://www.cellsalive.com/mitosis.htm

Karl Ernst von Baer1792 - 1876

Avastas imetaja

munaraku

ja viljastumise.

Rajas: embrüoloogia,

võrdleva anatoomia ja ökoloogia.

Koostas evolutsioonipuu, oli antropoloog, meteoroloog, geograaf, kartograaf, etnograaf.

Eestis, Königsbergis, Peterburis, Tartu Ülikoolis

http://www.sp.uconn.edu/~bi107vc/images/cell/sperm+egg.JPG

http://8e.devbio.com/images/ch01/Von_Baer.jpg

Embrüonaalse arengu võrdlus

"Baeri embrüod".

Millise järelduse

võib siin teha?

Darwin ja Baer?

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/53/Baer_embryos.png

Sündis Piibe mõisas Tema esivanemad olid pärit  Saksamaalt. Pärinud rüütlitiitli, täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn.

Baer õppis 1807–1810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 1810–1814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis.

1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal valiti ta TÜ füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu. 1834. aastal asus Baer Peterburi; samal aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige.

Suure Siberi ekspeditsiooni projekti koostaja, igikeltsa levikuala kindlaksmääraja ning esimese kalakaitse seaduse looja Venemaal ja Baer-Babinet` seaduse üks loojaid.Viimased eluaastad (1867–1876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees.

Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tartu Toomemäel asub Baeri mälestuskuju.

http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer

LISAMATERJAL

"Eestlaste endeemilistest haigustest" - doktoritöö, milles ta peab eestlastele omaste (endeemiliste) haiguste peamisteks põhjusteks viletsat elu, harimatust ja laiskust.

Tekstinäide:"Pärast sügistöid polegi eestlastel miskit muud teha, kui pimedatel talveõhtutel end kurguauguni rasvast sealiha, mooritud hapukapsaid, musta leiba ning muud raskestiseeditavat kraami täis vitsutada, pääle üliohtrasti põletatud viina ja kanget koduõlut juua, pärast seda ent ühetoonilist laulujoru venitada ja veidramoelist jõnktantsu tammuda."

Miks on K.E.Baer siiski vaid kahekroonilisel rahatähel?

http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlaste_endeemilistest_haigustest

LISAMATERJAL

Kolmas tsütoloogia põhitõde:

RAKKUDE EHITUS JA TALITLUS ON VASTATIKUSES KOOSKÕLAS

Selgitavad näited: neuronil on pikad jätked, selleks, et...

http://scienceblogs.com/purepedantry/upload/2006/07/neuron.JPG

Punaste vererakkude e. erütrotsüütide ülesanne on ...

alveool hemoglobiin

Erütrotsüüdid on lapikud, et kapillaaridest läbi "pugeda" ja paremini hapnikku ära anda.

http://singularityhub.com/wp-content/uploads/2008/08/red-blood-cells.bmp

Lihasrakud saavad kontraheeruda, sest ...

http://www.youtube.com/watch?v=EdHzKYDxrKc&NR=1

http://www.cytochemistry.net/microanatomy/muscle/smooth1.jpg

Vaata muskli tööd:

Rasvarakkude ülesanne on...

http://static.howstuffworks.com/gif/adam/images/en/lipocytes-fat-cells-picture.jpg

Makrofaag – saab püüda “vaenlasi”, sest ta saab

muuta oma kuju

http://home.comcast.net/~ngreer08/macrophage.jpg

Puidurakkudel on tugevad kestad et…

http://home.comcast.net/~ngreer08/macrophage.jpg

Valgusmikroskoop suurendab kuni 1300 korda

Bioloogiline mikroskoop

http://upload.ecvv.com/upload/Product/200801/20054414283412151031_Biological_Microscope_XSZ_PW150.jpg

http://www.geekalerts.com/u/konus-usb-microscope.jpg

Tsütoloogi töövahendid

Elektronmikroskoop (transmissioon) suurendab 200 000 korda.

Mikrotoomiga lõigatakse materjalist üliõhukesed lõigud preparaadiks

http://ncem.lbl.gov/images/CM300.jpg http://mkdmedical.com/microtom.jpg

Skaneeriv elektronmikroskoop suurendab 100 000 korda

http://img.directindustry.com/images_di/photo-g/schottky-emission-scanning-electron-microscope-sesem-237074.jpg

http://blog.christianitytoday.com/images/upload/2009/05/SEM_blood_cells.jpg

Rakkude mitmekesisus

Rakke on väga erineva suuruse, kuju, ehituse ja ülesannetega.

Inimesel on ligikaudu 200 erinevat tüüpi rakke.

Inimese kehas on ligikaudu 1014 rakku.

Mõnel organismil on väga kindel arv rakke,

nagu näiteks 1 mm-

pikkusel ussikesel

Caenorhabditis elegans

Kõiki rakke jaotatakse kaheks erinevaks tüübiks:

1. EELTUUMSED e. prokarüootsed on ainult bakterid, neil puudub tuum ja keerukad organellid

2. PÄRISTUUMSED e. eukarüootsed on kõik taime-, looma-, seenerakud.

Raku ehitus

© 2005 AS SERK ja K. Veskimets1

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

EUKARÜOOTNE RAKK

M itokonder

M ikro tuubu lid

Tuum am em braan

Tuum apoorid

K rom atiin

Tuum ake

K aredapinna linetsü top lasm avõrgustik

2 tsentrioo lim oodus tavadtsen trosoom i

R akum em braan

Tuu

m

S iledap inna linetsü top lasm avõrgustik

R ibosoom id

Tsü top lasm a

Lüsosoom

G olg i kom pleks

123456789

1 0111 2

1 31 4

Eeltuumne rakk - bakterirakk

http://www.health-choices-for-life.com/images/bacteria_cell.jpg

Prokarüootne rakk on väga väike

Makrofaag võitleb bakteritega (rohelised)

http://www.karlloren.com/images/96500b.jpg

Kui suured on rakud?

Suurim rakk on jaanalinnu muna rebu.

Väikseim on teatud bakteri (mükoplasma) rakk.

Pikimad rakud on vöötlihasrakud.

Apelsini lõigu võid harutada rakkudeks.

Vaata rakkude suurust:

http://www.cellsalive.com/howbig.htm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4e/Pomelo_Open_02.jpg