Tõuloomakasvatus 2008/3

1111 3/20083/2008

EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT

EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JALOOMAKASVATUSE INSTITUUT

Fotod .: A Tänavots

Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008

Diplomite ootel

2008. aasta parimate tõuaretajate karikadKõikide veisetõugude edukas aretajaLea Puur autasustamisel

Lüpsivõistluse võitis Merike Bankhoff,I. Kallas mõõtis kitse minutilüpsiks 1,3 liitrit Sõbralikud tuhkrud

Publiku lemmik setlandi ponitäkk Ninja (omanik Andrus Teemant)

Avati näitus „15 aastat ühistegelist tõuaretusorganisatsiooni Eestis“

Fotod: O. Saveli

Eesti Lambakasvatajate SeltsEesti Lambakasvatajate Seltstähistas tõugude tunnustamise 50 aastat Kurgjal 2. augustil

Eesti Hobusekasvatajate SeltsEesti Hobusekasvatajate Seltskorraldas raskeveohobuse päeva Nurmenuku puhkekeskuses 9. augustil

Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008AUGUSTIKUU OLI SÜNDMUSTEROHKE

Eesti maakarja Viss 2008 Loori(omanik Enno Lohu)

Pjeträäni kuldidon tähtsad ristandaretusprogrammis

(omanik OÜ Pihlaka Farm, parimtõuaretaja 2008)

Veiseliha kvaliteeti parandavad belgia sinised pullid(omanik Leino Vessart)

Trakeeni täkk Moorion, jõudluskatsete võitja 2005(omanik Heimtali HK OÜ, parim tõuaretaja 2008)

Töökas vutt(omanik Ülo Pullisaar, parim tõuaretaja 2008)

Väsimatu miniloomade kasvataja Andrus Teemant


Suveniirlaud oli rikkalik Konkursil osalejad

Esimese karika sai parim aretustäkkKuningas 2184 ER (omanik V. Kaasik)

Rikkalikku auhinnalauda hindavad vasakult keskuse perenaineEHSi president eesti raskeveohobuste

omanik Soomes EHSi direktorja

Viktoria Kaasik, Hillar Kald,Saija Huttunen, Krista

Sepp Marja Hietakorpi

Leedu VabariikLeedu Vabariik

Le Meridien Villa konverentsikeskus(20 km Vilniusest Riia suunas)

Prof jaLeedu Loomakasvatusinstituudivanemteadur V

Haldja Viinalass

ioleta Razmaite

EAAPi aastakonverentsi avas VilniuseSümfooniaorkester menuka kontserdiga

korraldas (21. 22. aug) Balti riikide tõuaretuse 14. ja EuroopaLoomakasvatuse Assotsiatsiooni (EAAP) 59. aastakonverentsi Vilniuse lähedal

(24. 27. aug)

1

NR. 3 SEPTEMBER 2008

SISUKORD

Loomakasvatus2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2008. a I poolaastal

Veised4 T. Põlluäär. Euroopa Punaste Piimatõugude Assot-

siatsiooni aastakoosolek7 A. Sonets. Saarte kaunimad lehmad on valitud8 T. Bulitko. Holsteini Viss 2008 on Riia

10 T. Bulitko. Holsteinide Euroopa liikmesorganisatsioo-nide tegevjuhtide koosolek Küprosel

Sead12 R. Kaselo. Eesti sealihatootjad Kanadas

Hobused14 K. Sepp. Eesti raskeveohobuste konkurss 200815 K. Sepp. Eesti tõugu noorhobuste jõudluskatsed Kõl-

jalas17 K. Sepp, A. Kallaste. Parimad tori tõugu noorhobused

konkureerisid Tori hobusekasvanduses

Karusloomad18 D. Mägi. Küülikute kevadnäitus

Jõudluskontroll20 K. Ilves. Jõudluskontrollist Põhja-Ameerikas22 M. Uba. Eesti punase tõu holsteniseerimine

Veterinaaria23 A. Viltrop. Sigade aafrika katk Kaukaasias ja Vene-

maal

Kroonika24 O. Saveli. Tõuloom 12. korda Ülenurmel26 O. Saveli. Saksamaa avatud konkursi 2008 korraldu-

sest28 Silvia Pallon 7528 Leo Nigul – in memoriam

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUS

Alo Tänavotsa foto

Hea lugeja!

Septembri esimese nädala laupäev on tõuaretajatele loo-makasvatusaasta kulminatsiooniks, sest on võimaliküheskoos esitleda oma karja, tõu või loomaliigi parimaid.Nemad on selgunud suvistel konkurssidel ja iga võitjaomaniku aukohus on tulla temaga Ülenurmele Tartu sü-gisnäituse ja TÕULOOMa ühisüritusele, mida korralda-vad Eesti Põllumajandusmuuseum ja Eesti Tõuloomakas-vatuse Liit koos aretusühingutega. Ilmataat austas neid sa-ju peatamisega kogu päevaks.

Tõuaretajatele ja loomaomanikele võib kinnitada, et igaaastaga loomade ja lindude aretuslik väärtus ning nendeesitlus paraneb. Seda seisukohta jagavad ka näituse külas-tajad, kes on aastate jooksul jälginud meie tegemisi.Paljud tuntud inimesed on avaldanud kiitust ka selle üle,et siin saab kokku nii paljude sõpradega ja pole vaja isekohtumist korraldada. Meenub 45 aasta tagune Tori loo-makasvatuspäev, kuhu iseenesest mõistetavalt mindi jasõber pidi ka kohal olema. Muret teeb ainult põllumajan-dusministri üleliigne töökoormus, mis pole tal võimalda-nud kahel aastal loomakasvatusüritusest osa võtta egaüheskoos tehtust rõõmu tunda. Vähemalt kaks eksminist-rit olid kohal.

Loomakasvatusaasta üheksa kuud on möödunud rahul-davalt. Lehmade piimatoodang on püsinud plusspoolel,aga lehmade arv on kahanenud mitme tuhande võrra.Lammaste arv kasvab kiiresti, sigade ja lindude arv onstabiliseerunud. Loomakasvatussaaduste kokkuostuhin-nad jälgivat maailmaturu hindasid, nagu kütusehinnadki.Siingi meenub aastakümnete tagune kooliskäik, kusfüüsikas õpetati miinimum- ja maksimumtermomeetrifunktsiooni. Tundub, et Eesti turg jälgib pingsalt põllu-majandussaaduste maailmaturu hindade muutusi miini-mum-, aga kütusehindu maksimumtermomeetri järgi.Ainult mõne kuu jooksul maksti piima eest teiste EL riiki-dega võrreldavat piimahinda.

Kuid eriliseks probleemiks jääb väiketootjatele piima-tööstuste poolt kehtestatud „kokkuveokvoot“, mille alu-seks toodetav piimakogus päevas. Huvitav küll, miksEesti piimatööstuste omanikfirmad ei rakenda samu põhi-mõtteid oma kodumaal Soomes, Hollandis, Inglismaal võimujal, kus väikefarme on hoopis rohkem. Kõlanud onsoovitus, et väiketootjad hakkaksid ainukesele ühistulise-le piimatööstusele E-Piim konkurenti ehitama. Juba ole-me unustanud, kuidas käis piimatööstuste erastamine roh-kem kui 15 aastat tagasi. Loomakasvatajad võivad uhkedolla, et ainukesel tegevusalal Eestis tõuaretuses pakuvadteenust ainult neile kuuluvad seltsid ja ühistud.

Olev Saveli

EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT·

Maaelu Edendamise Sihtasutus toetas ajakirja väljaandmist.

Eesti loomakasvatus 2008. a I poolaastalPh. D. Matti PiirsaluPõllumajandusministeeriumi põllumajandusturukorraldamise osakonna nõunik

Statistikaameti esialgsed andmed ja põllumajandusmi-nisteeriumi prognoosid 2008. a esimese poolaasta looma-kasvatuse kohta näitavad veiste, sealhulgas piimalehma-de, ja sigade arvu vähenemist ning lammaste-kitsede jalindude arvu kasvu. 2008. a 30. juuni seisuga oli meil va-bariigis 244 200 veist (–3%), sealhulgas 103 200 (–5%)piimalehma, 370 800 siga, 100 000 (+10%) lammast jakitse ning 1 715 900 lindu.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 30. juuni(tuhandetes)

Näitajad 2007 2008 2008/2007

+/– %

Veiste arv 252,2 244,2 –8,0 97

sh lehmade arv 108,1 103,2 –4,9 95

Sigade arv 371,5 370,8 –0,7 100

Lammaste ja kitsede arv 90,8 100,0 +9,2 110

Lindude arv 1711,7 1715,9 +4,2 100

Allikas: ESA, PM

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põl-lumajandusloomade registrisse oli 2008. a 30. juuni seisu-ga kantud 249 293 veist, sealhulgas 103 992 piimalehma,lisaks 8008 lihalehma, 66 908 lammast ja 2125 kitse (ta-bel 2).

Kõige enam oli veiseid Järvamaal – 32 232, järgnesidLääne-Virumaa 31 209 ja Pärnumaa 24 430 veisega. Pii-malehmi oli samuti kõige enam Järvamaal – 15 682, järg-nesid Lääne-Virumaa 12 555 ja Pärnumaa 10 685 lehma-ga.

Lambaid kasvatatakse kõige enam Saaremaal, kus neidoli 30. juuni 2008. a seisuga 12 352, järgnesid 6686 lam-baga Valgamaa ning 5090 lambaga Viljandimaa. Kitse-kasvatus on enim arenenud Pärnumaal, kus 30. juunil2008. a oli neid registrisse kantud 377, Saaremaal oli 263ja Läänemaal 186 kitse.

PiimatootminePiima toodeti 2008. a I poolaastal statistikaameti and-

metel 348 362 t, mis oli 2007. aasta sama perioodigavõrreldes 1377 t rohkem. Lehmade arv oli väiksem, kuidlehma kohta lüpsti piima 135 kg võrra enam.

Maikuus ületas Kõljala Põllumajandusliku OÜ lehmTäpik 2005. a septembrist püsinud Põlva Agro OÜ lehmHesa Eesti päevalüpsi rekordi 76,8 kg. Täpik suutis rekor-di ületada 2,5 kiloga, lüpstes maikuu kontroll-lüpsil

79,3 kg päevas. Täpiku püstitatud päevalüpsi rekord eipüsinud kaua. Juba 2. juulil lüpsis Põlva Agro OÜ lehmSemu 80,7 kg ehk 1,4 kg võrra enam.

Tabel 2. Loomade arv maakondades 2008. a 30. juuniseisuga (PRIA andmeil)

Maakond Veiseid Piima-lehmi

Liha-lehmi

Lambaid Kitsi

Harju 14 860 5757 679 4627 175

Hiiu 3985 843 694 3419 79

Ida-Viru 6660 2459 219 1505 145

Jõgeva 22 982 10 367 209 3615 47

Järva 32 232 15 682 191 2082 91

Lääne 10 846 3442 1113 2611 186

Lääne-Viru 31 209 12 555 625 3308 213

Põlva 14 178 6455 232 4224 86

Pärnu 24 430 10 685 708 4433 377

Rapla 17 548 6968 789 3221 93

Saare 16 320 6079 980 12 352 263

Tartu 15 624 6737 250 4739 80

Valga 10 070 3859 379 6686 97

Viljandi 18 241 7981 422 5090 83

Võru 10 108 4123 518 4996 110

Kokku 249 293 103 992 8008 66 908 2125

Piimatööstustele realiseeriti 310 700 t 4%-lise rasva- ja3,3%-lise valgusisaldusega piima, millest kuulus eliitsorti56%, kõrgemasse sorti 41% ning I sorti 3%. Varutud pii-makogus suurenes 11 600 t ehk 4% võrra. Kokkuostetudpiim moodustas kogutoodangust 89%.

Käesoleva aasta I poolaastal oli keskmine piima kokku-ostuhind oluliselt kõrgem kui eelmisel aastal. Jaanuaris

2

Tõuloomakasvatus 3-08

L O O M A K A S V A T U S

Foto 1. Üheskoos rikkalikul karjamaal (T. Põlluäär)

oli 5236 kr/t, veebruaris 5259 kr/t ja märtsis 5249 kr/t.Nagu oli oodata, hakkas aprillikuust piima kokkuostuhindalanema, 4878 kr/t, maikuus oli kokkuostuhind 4563 kr/tja juunikuus 4521 kr/t. Kahjuks see kokkuostuhinna tasepiimatootjaid ei rahulda.

Euroopa Liidu üldine piimatootmise ja -toodete olukordoli 2008. a I poolaastal hea, olles oluliselt erinev ajast, kuipiimakvoodid kehtestati. Rõõmustav meie jaoks on see, etpositiivsetele turuprognoosidele tuginedes suurendas Eu-roopa Komisjon 1. aprillist 2008. a ühekordselt kõikideliikmesriikide piimakvoote 2% võrra. Eesti piimakvootsuurenes ligi 13 000 t võrra ja on 659 295 360 kg. Alates2015. aastast plaanitakse piimakvoodi täielikku kaota-mist.

31. märtsil 2008. a lõppenud kvoodiaasta esialgseteandmete kohaselt tarnisid piimatootjad tööstustele594 700 t piima ehk 93,5% aasta tarnekvoodist ja turusta-sid otse lõpptarbijatele 6500 t piima ehk 63,1% aasta otse-turustuskvoodist. Võrreldes eelmise kvoodiaastaga suu-renes tööstustele tarnitud piimakogus 0,3% võrra ja otselõpptarbijatele turustatud piimakogus vähenes 12,5%.

1.–15. juulini 2008. a toimunud iga-aastase kvoodi suu-rendamise taotlemise tulemusel suurendati 303 kvoo-diomaniku ehk umbes neljandiku tarnekvooti 17 600 t jaotseturustuskvooti 1400 t võrra.

Lihatootmine2008. aasta I poolaastal toodeti tapaloomade ja -lindude

elusmassi kokku 54 550 t, mis on 2007. aastaga võrreldes3730 t ehk 7% võrra enam (tabel 3).

Sealiha2008. a I poolaastal oli sealihatoodang elusmassis

32 180 t, mis on 3995 t enam kui 2007. a. Lihatöötlemiset-tevõtted ostsid kokku 212 900 siga, kellest tapamassi saa-di 16 900 t. Sea lihakeha keskmine mass oli 80 kg. Sealihaosatähtsus liha kogutoodangus oli 59%, mis on möödu-nud aastaga võrreldes vähenenud 4% võrra. Sealiha kesk-mine kokkuostuhind oli 25,47 kr/kg.

Põrsaid sündis 2008. a I poolaastal358 200. See on 7500 põrsa ehk 2%võrra enam kui eelmisel aastal. Sel-lest tulenevalt on oodata käesolevaaasta II poolel sealihatoodangu mõ-ningast kasvu.

VeiselihaLihatõugu veiste üldarv on pide-

valt kasvanud ning PRIA registrisseoli neid kantud 2008. a 30. juuni sei-suga 27 970. Kõige enam oli herefor-de, järgnesid aberdiini-anguse, limu-siini ja šarolee tõugu veised. Veise-liha osatähtsus kogu lihatoodangustoli 2008. a I poolaastal 20%.

Vasikaid sündis 2008. a I poolaas-tal 59 200, mis on 1300 võrra vähemkui möödunud aastal.

2008. a I poolaastal toodeti Eestisveiseliha eluskaalus 13 181 t, mis on940 t ehk 7% võrra vähem kui eelmi-sel aastal. Lihatöötlemisettevõtetepoolt kokkuostetud 18 000 veisest

saadi 4300 t liha, mis on 621 t vähem kui eelmisel aastal.

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis 2007. ja 2008. aasta Ipoolaastal (tonnides)

Näitajad 2007 2008 2008/2007

+/– %

Tapaloomade ja -lindudeelusmass 50 820 54 550 +3730 107

sh veistel 14 121 13 181 –940 93

sigadel 28 185 32 180 +3995 114

lammastel ja kitsedel 471 473 +2 100

lindudel 8043 8716 +673 108

Allikas: ESA, PM

Tabel 4. Prognoositav lihatoodang I poolaastal tapa-massis 2007. ja 2008. aastal (tonnides)

Näitajad 2007 2008 2008/2007

+/– %

Loomade ja lindudetapamass 33 930 36 727 +2797 108

sh veistel 7907 7381 –526 93

sigadel 20 011 22 848 +2837 114

lammastel ja kitsedel 221 222 +1 100

lindudel 5791 6276 +485 108

Allikas: PM

Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a jaanuari-kuus (sulgudes 2007. a) 17,95 (19,69) kr/kg, veebruari-kuus 16,69 (17,27) kr/kg, märtsikuus 16,08 (20,37) kr/kg,aprillikuus 18,15 (18,07) kr/kg, maikuus 19,75 (21,22)kr/kg ja juunikuus 15,13 (17,05) kr/kg. 2007. a maksti

veiseliha eest märgatavalt rohkem.Euroopa Liidu 2008. a I poolaasta

veiseliha turuolukord oli endiselt sta-biilne ja tootjahinnad jätkuvalt head,olgugi et veidi madalamad kui2007. a.

Lamba- ja kitseliha2008. a I poolaastal toodeti lamba-

ja kitseliha elusmassis 473 t, mis on2 t võrra enam kui 2007. aastal. Lam-baid ja kitsi osteti kokku 1400 ja neistsaadi 25,2 tonni liha tapamassis.Ühelgi meie taasiseseisvumise aastalei ole lamba- ja kitseliha veel nii pal-ju I poolaastal toodetud ega varutud,kuid osatähtsus kogu lihatoodangusttapamassis on ikka 1% piirimail.

Euroopa Liidu suuremates lambali-ha tootvates riikides vähenes 2008. aI poolaastal toodang ja lambalihahin-nad olid 2002.–2006. a keskmisestmadalamad. Samal ajal on vähene-nud ka lambaliha tarbimine. 2007. atarbiti Euroopa Liidus inimese kohta

3

3-08 Tõuloomakasvatus

Foto 2. Emmu Farm OÜ avas kaasaegsekanala (J. Andrei)

2,8 kg lambaliha. Prognoosid kinnitavad tarbimise langu-se jätkumist järgnevatel aastatel.

LinnulihaLindude arv oli 2008. a 30. juuni seisuga 1 715 900, mis

on 4200 võrra enam kui eelmisel aastal. Lindude arvukuseväikene kasv on tingitud turusituatsiooni paranemisest.Kui 2007. a I poolaastal toodeti linnuliha 8043 t, siis käes-oleval aastal 8716 t ehk 673 t enam. Linnuliha osatähtsuskogu lihatoodangust tapamassis oli 2008. a I poolaastal18%.

Munatootmine2008. a I poolaastal toodeti meil 62 547 000 muna, mis

on 29 910 000 ehk 32% võrra vähem kui eelmisel aastal.Munatootmise vähenemise peamiseks põhjuseks on ühatihenev konkurents Leedu, Läti ja Soome munatootjatega.Oma osa tootmise vähenemises on kahtlemata 2006. ja2007. a esimesel poolel linnugripi kartuses kehtestatudveterinaarsetel piirangutel, mis keelustas tibude ja noor-lindude müügi avalikel turgudel ning laatadel. 2007. aNewcastle´i haiguse puhang lõpetas munade tootmiseOÜs Abja Muna, kuid nüüdseks on seal munatootminetaastatud. AS Tallegg hukkas möödunud aastal Newcast-

le´i haiguse tõttu ligi veerand miljonit munakana, mistõttu2007. a IV kvartalis ja käesoleva aasta I poolaastal muna-de tootmine Eestis oli oluliselt väiksem.

Kui 2007. a I poolaastal saadi kana kohta 129 muna, siiskäesoleva aasta samal perioodil kanade munaproduktiiv-sus on oluliselt paranenud ja kana kohta saadi 140 muna.

Euroopa Punaste Piimatõugude AssotsiatsiooniaastakoosolekPm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ

8.–10. juulini toimus järjekordne Euroopa Punaste Pii-matõugude Assotsiatsiooni (ERDB) aastakoosolek.Seekordseks võõrustajaks oli Eesti TõuloomakasvatajateÜhistu, kel oli võimalus näidata, kui hästi rahvusvahelisekonverentsi korraldamisega hakkama saadakse. Ürituseesimesel päeval oli konverents Tallinnas, teisel EPK vis-sikonkurss Ülenurmel ja kolmandal päeval tutvuti aretus-karjadega.

Teisipäeva pärastlõunaks saabusid delegaadid Viruhotelli, mille konverentsikeskuses toimus koosolek. Kok-ku oli osalejaid 40, kellest pooled olid Eestist, pooled mu-jalt maailmast. Registreerunud liikmesmaade esindajadolid kohal, v.a Venemaa, kes ka hilisemale arupärimiseleei ole paraku vastanud. Külalisena osales Austraalia, kesühtlasi esindas ka rahvusvahelist punase tõu organisat-siooni (IRCC).

Eelnevalt kokku lepitud päevakava oli üheksapunktili-ne. Alustati traditsiooniliselt ERDB presidendi sõnavõtu-ga. Viimased kaks aastat on olnud presidendiks Tõnu Põl-luäär. Oma sõnavõtus rõhutas ta ERDB koostöö tähtsust.Organisatsioon peab arenema ka tulevikus jõudsalt, etolla kasulik nii suurtele kui väikestele punast tõugukasvatavatele farmidele erinevates liikmesmaades. Kahe

aasta jooksul toimus organisatsioonis kaks suurematsündmust – rahvusvaheline konverents Taanis ja Rootsis2007. a ning liikmesmaade klassifitseerijate koolitus Sak-samaal. Samuti suheldi aktiivselt omavahel ja arendatikodulehte, mis peaks valmima oktoobriks 2008. Kuidalati saab koostööd veel tihendada ja teha seda palju efek-tiivsemalt. Sõna sai ka ETKÜ president Aavo Mölder, kestervitas külalisi ja kirjeldas Eesti piimatootmise hetkesei-su. Päevakava kohaselt esitasid kõik liikmesmaad aretus-töö (10 min) ettekanded.

4


V E I S E D

Foto 1. SRB juht Maks Eriksson, järgmine ERDB president(T. Põlluäär)

Foto 3. Eesti munaturg globaliseerub (S. Tänavots)

Saksamaa kohta tegi ettekande Claus-Peter Tordsen,kes Eesti aretajatelegi tuntud kui mitmete EPK konkurssi-de kohtunik. Angli tõu (ANG) olukord on päris hea. Kuidnii Saksamaal kui mujalgi maailmas väheneb lehmadearv. 2007. a oli tõuraamatus ligi 12 000 lehma, kelle pii-majõudlusnäitajad olid 8266–4,72–390–3,64–301–691.Viimase 15 a jooksul on toodang tõusnud 2500 kg, para-nenud on poegimiskerguse näitajad ning lehmad püsivadkauem karjas. Tuleviku aretuseesmärgiks seavad anglitõu aretajad 9500 kg piima, selles 3,80% valku. Samutivähendavad nad punasekirju holsteini (RH) kasutamist,sest tõug on halvendanud viljakusnäitajaid, piima kuivai-nesisaldust, rohkem esineb raskeid poegimisi. 2016. aplaanitakse RH osa viia miinimumini, et verelisus eiületaks 12,5% (taoline eesmärk on ka taani punase tõuaretusprogrammis). Suurt rõhku pannakse pulliemade japullide valikule.

Läti ettekande tegi Maris Lidaks, kes on vastutav lätipruuni tõu aretusprogrammi eest. Seda tõugu on 66%lehmadest, seejuures holsteini osatähtsus suureneb. Möö-dunud aasta piimatoodang lehmakohta oli 5476 kg (tõuraamatu lehma-del 6139 kg). 80% karjadest on kuni10 lehma. 25% lehmadest seemenda-takse testpullide spermaga ja aretus-väärtuste hinded avaldatakse siis, kuipullil on vähemalt 60 tütart.

Norrast esines Geno müügijuhtSverre Bjornstad. Firma tegutseb ju-ba 1935. aastast. Seemendusjaama-des on neil 750 pulli. Kõikidest leh-madest on 97% norra punasekirjuttõugu (NRF), samal määral peetaksejõudluskontrolli. Piimatoodang ei olekõrge, 7000 kg lehma kohta aastas,kuid rohkemat oma rahva toitmisekspolevat vajagi. Norra ei ole ka ELliige. Tähtsamaks peetakse kergetpoegimist, head tiinestumist jatervist. 40% lehmadest seemendatak-se testpullidega. Firma on algatanudmitmeid Norrale kasulikke projektemaailmas (NRF ristamiskatsed hols-teinidega Kalifornias, mitmed sper-maga ning genoomselektsiooniga

seotud projektid), millest võiks kasu olla kunagi ehk mei-legi.

Leedu ettekande tegi leedu punase tõu aretusprogram-mi eest vastutaja Juozas Darbutas. Leedus on 43 844 pu-nast tõugu lehma jõudluskontrollis, mis on 45,6% kõi-kidest lehmadest. 2007. a olid piimajõudluse näitajadjärgmised: 5754–4,39–253–3,47–200–453. Holsteini1. laktatsiooni lehmadel oli piimatoodang isegi madalam(10 kg) kui punastel lehmadel. Testiti 11 pulli, kellegaseemendati 12% lehmadest, välja valiti 367 potentsiaalsetpulliema. Kasutatakse parimaid pulle üle kogu maailma(RH, TP, PPK, AY jt).

Rootsist esines rootsi punasekirju (SRB) tõu ühistu pre-sident Mats Eriksson, kes keskendus rohkem Taani jaRootsi aretusühistute 2008. a ühinemisele. Ta rõhutas kaseda, et on täiesti reaalne sarnase ühistu olemasolu tulevi-kus kõikidel punastel piimatõugudel Euroopas, kus oleksühine aretusprogramm. Samuti ütles ta, et ei ole mõtetaretada liiga suurt lehma, piisab, kui ristluu kõrgus on135–140 cm. Tähtis on see, et lehma oleks kergemajandada.

Eesti ettekande tegi artikli autor ning põhiseisukohadon EPK aretajatele juba teada.

Taanist esines taani punase (TP) tõu aretusprogrammijuht Lisbet Holm, kes esitas aretusnäitajad ka rootsi puna-sekirju tõu (SRB) kohta. Ta rõhutas samuti ühinemisetähtsust: suundumine ühise aretusprogrammi poole, far-merid on omanikud, parem juurdepääs parimatele pullide-le, uuringute ja teadustööde areng, ühine ekspordiprog-ramm jne. Veel rääkis ta ühtsest hindamisest põhjamaa-des, kuhu on kaasatud lisaks Taanile ja Rootsile veel kaSoome, seega aretusprogramm ning geneetiline hindami-ne globaliseerub.

Järgmise päevakorrapunkti ettekande „ERDB klassifit-seerijate seminari tulemustest“ tegi Claus-Peter Tordsen.Novembris toimunud seminaril selgus, et liikmesmaadelon erinevad hindamissüsteemid. Kuna toimusid ka test-

hindamised, ilmnes et ka hindamistu-lemuste vahel on erinevused (jalad6 p, udar 5 p, tüüp 7 p). Järeldus sel-lest, et ERDB klassifitseerijate kooli-tused peavad toimuma sagedamini japeab määratlema ühtse lineaarse hin-damise metoodika, tuleb valida uuedtunnused tulevikuks. Järgmine kooli-tus toimub Rootsis Elmia näituse ajal2008. a oktoobris.

Valminud on ERDB koduleheküljeprojekt, mida on vaja veel täiendada.TP tõu aretusspetsialist Jesper Kringtutvustas tehtut, millele järgnes arut-elu. Koduleht tehakse nähtavaks1. oktoobril aadressil http://www.red-dairy.com/.

Arutleti ka IRCC ja ERDB vaheli-se koostöö arendamist tulevikus. Ot-sustati, et mõlema organisatsioonijuhtfiguurid saavad kokku ning aru-tavad aktuaalsetel teemadel ja IRCCesindajal on võimalus osaleda ERDBkoosolekul tulevikuski. Ettekande

5


Foto 2. Popi (AP78 RH7) oli 2007. a publiku lemmik; omanikTartu Agro AS (T. Põlluäär)

Foto 3. Vastset teadusmagistrit Tõnu Põl-luäärt õnnitleb oponent pm-mag Anne Zee-mann (O. Saveli)

austraalia punasest (ARDB) tõust tegi farmer John Wil-liams. Ta tutvustas tõu aretuseesmärke ja tulevikusuundiARDB aretuses ning tänas võimaluse eest olla külalisenaERDB koosolekul. Arutlelu all oli uute tegevuste lisami-ne ERDB koostöösse, eelarve ja kõneldi ka muudel ärilis-tel teemadel. Direktorite kogu valimistel sai ERDB uuekspresidendiks SRB president Mats Eriksson, asepresidenti-dena jätkavad ANG president Christina J. Paulsen-Schlü-ter ning Läti esindaja Maris Lidaks, sekretärina Lisbet

Holm. Järgmine koosolek toimub Taanis2009. a novembris, mil seal on näitusAgromek.

Kolmapäeval (9. juulil) jätkati oma prog-rammi EPK VISS 2008 valimistega Ülenur-mel. Sombusest ja vihmasest hommikust saiüks kena suvepäev, kus ilmataat tervitas meidvaid ühe vihmasagaraga, kui võitja välja kuu-lutati. See mõjuski ergastavalt. Konkursil osa-les 12 loomaomanikku 67 veisega, keda esitle-ti kuues klassis: lehmvasikad (kahekuused),tiined lehmikud, pulli Cartoon 44018 tütred,esmaspoeginud, noored ja täiskasvanud leh-mad. Pealtvaatajad said kohtuniku, Taani far-meri Kristoffer Kappeliga oma arvamust võr-relda. Kui arvamus kohtuniku valikuga klap-pis, võis fortuuna valikul saada väikese mee-ne.

2008. a EPK Vissiks valiti ASi Tartu AgroVorbuse (V) farmist Aasi ja reservvissi tiitlisai Heimtali HK OÜ lehm Amore (tabel 1).

Neljapäeva (10. juuli) hommikul kell 8 algasfarmituur. Esmalt külastasime Aivar AlvisteAndre talu, mis on küll alles arenemisjärgus,kuid koos abikaasa Maega on ära tehtud suurtöö. Peamisteks tegevusaladeks on piimakar-jakasvatus ja söödavarumise teenustööd teis-tele farmidele. Nad alustasid mõne lehmagatäiesti tühjalt kohalt. Tänaseks on talus 121lüpsilehma (64% EPK, 36% EHF), kasutusellüpsirobotid. Talul on 121 ha maad ja kolmtöötajat. Seoses uuendustega vähenes 2007.aastal piimatoodang lehma kohta, kuid sel aas-tal on kõik taas tõusuteel ja lootus saada taas

7500 kg on reaalne.Järgmisena tutvuti OÜ Haage Agro farmiga, kus paar

aastat tagasi valmis uus kaasaegne piimafarm. Farmis on256 lüpsilehma (73% EPK, 27% EHF). Osaühinguomanikeks on inseneriharidusega Toomas Pettai jaagronoomiharidusega Andres Härm. Osaühingul on 25töötajat ja 1500 ha maad. Peamised tege- vusalad ontaime- ja piimakarjakasvatus. 2007. a piimatoodanglehma kohta oli 8300 kg.

6


Foto 5. Aasi demonstratsioon ERDB koosolekust osavõtjatele(T. Bulitko)

Foto 4. Viss 2008 Aasi (RH50 AP21 TP15 SRB13); omanikTartu Agro AS (T. Põlluäär)

Tabel 1. EPK vissikonkursi tulemused

Lehmvasikad

1. Uduke 8187130 Bestboy x Mabi Sallasto OÜ

2. Brita 9310889 Bruto x Millennium-Red Haage Agro OÜ

3. Õnne 9649651 Prelude x Acton-Red Avo Kruusla

Lehmikud

1. Gita 8096043 Gibsi-Red x Bruto Türi TMK

2. Lindi 8091710 Arrow-Red x Cartoon AS Tartu Agro (R)

3. Käde 7253850 Ascona x Cartoon Tiia Parm

Cartooni 44018 tütred

1. Urbi 5806515 ei. Norrbacka Sallasto OÜ

2. Karoliina 5885480 ei. Leikos-Red AS Tartu Agro (R)

3. Urba 5806508 ei. Norrbacka Sallasto OÜ

Esmaspoeginud lehmad

1. Aasi 6788353 Ascona x OJY Mabru Tartu Agro AS (V)

2. Amore 6683627 Ascona x Rolle Heimtali HK OÜ

3. Bella 6788865 Ascona x ODA Best AS Tartu Agro (R)

Noored lehmad

1. Sära 6786724 Zober x SYD Garant AS Tartu Agro (V)

2. Nööbi 5885947 Nööp x FYN Aks AS Tartu Agro (V)

3. Britt 6786564 Bruto x SYD Garant AS Tartu Agro (V)

Täiskasvanud lehmad

1. Aia 3980316 FYN Aks x Gibbs-Red AS Tartu Agro (V)

2. Bibi 5082728 Bruto x Tenor-Red AS Tartu Agro (V)

3. Melli 3623664 Rubin-Red x Meteor Vaimastvere Agro OÜ

AS Tartu Agro Vorbuse farm tegeleb taime- ja looma-kasvatusega, kuid põhirõhk on seemnekasvatusel ningtõuloomade aretusel. Tartu Agrot võib nimetada eesti loo-makasvatuse lipulaevaks, mistõttu oli suur rõõm näidataühte osa sellest ka Euroopa külalistele. Tartu Agros on198 töötajat, neist 21 on seotud Vorbuse farmi igapäevategemistega. Kokku on Tartu Agrol majandada 5000 hamaad, 1191 lehma ja 5700 siga. Vorbuse farmis on lehmi656 (46% EPK, 54% EHF).

Mitmed külalised väljendasid imestust väikese Eestisuhtes, sest olid tulnud siia eelarvamusega, kuid lahkusid

palju rikkamana, kuna nägid selle lühikese aja jooksulpalju rõõmustavat. ERDB liikmed avaldasid tänu ürituseladusa korraldamise eest.

Tutvustasime neile ka Tallinna ja Tartut ning bussiak-nast oli võimalik näha Eestimaad. Küsimusi tekitas ehkmeie kasutamata maa rohkus, mis mujal maailmas nii eiole. Jääb üle vaid tänada kõiki, kes nende päevade korda-minekule kaasa aitasid, eriti loomaomanikke, kelle näitu-selehmad ja farmides nähtu peegeldasid eesti punase tõuarengut.

Saarte kaunimad lehmad on valitudAive SonetsETKÜ aretusspetsialist

Saare-, Hiiu- ja Muhumaa 11 loomaomanikku tõid 40lehma 19. juunil Upale 14. korda, et selgitada välja selleaasta kaunimad lehmad. Kõige arvukamalt oli eesti punasttõugu lehmi – 20, eesti holsteini lehmi oli 11 ja eesti maa-karja lehmi 9. Valiti parimad lehmad vanuse ja tõugudekaupa. Saarte Vissi konkursil hindasid maakarja lehmi drJuha Kantanen ja Kalle Saastamoinen Soomest, eesti pu-naseid lehmi Rein Hallik Eesti TõuloomakasvatajateÜhistust ja eesti holsteini lehmade kohtunik oli IlmarKallas.

Näituse avas Saaremaa Omavalitsuste Liidu esimeesRaimu Aardam. Ta hindas kõrgelt loomaomanikke, kesolid lehmad näituseks ette valmistanud. Liidult oli ka au-hind parimale lehma esitlejale. Pärast aretusühistute juhti-de tervitusi algas lehmade esitlemine. Sulev Mägi pilli-lugude saatel astusid kõige enne areenile eesti maakarjalehmad. Kaunimaks eesti maakarja lehmaks tunnistatiLiia Sooääre lehm Ürdi. Kaunimaks holsteini lehmaksvaliti Kõljala POÜ lehm Vifi. Reservvissi tiitel läks Muhusaarelt pärit Jaan Kesküla lehmale Dolly. Kaunima puna-se lehma tiitli sai Salme POÜ lehm Klaabu. Reservvis-siks valiti Kõljala POÜ lehm Selli. Loomade esitlemisthindas kogenud loomakasvatajate komisjon koosseisusMaiva Vahe, Eeve Kask, Naima Loiken ja Urve Sepp. Pa-

rima loomaesitleja tiitli sai Lauri Post, kes esitles KõljalaPOÜ lehmi.

Saarte Viss 2008 protokoll (lehma nimi ja number, isa xemaisa, loomaomanik) on toodud tabelis 1.

Lõpuringis astusid kolme tõu kauneimad lehmad. Pub-liku otsustada oli Saarte Viss 2008 tiitel, mille pälvis Sal-me POÜ eesti punane lehm Klaabu. Siinkohal tänamekõiki loomaomanikke lehmade ettevalmistamise ja esitle-mise eest. Suur aitäh ka sponsoritele ja abilistele näituseeduka läbiviimise eest. Saarte vissi üritus lõpetati Tehu-mardi puhkekülas.

7


Foto 3. EPK ja Saarte viss Klaabu koos omaniku RaimondEllikuga (T. Põlluäär)

Foto 2. EHF Saarte viss Vifi koos omaniku Tõnu Postiga(T. Põlluäär)

Foto 1. Saarte vissid, keskel Ürdi (T. Põlluäär)

Tabel 1. Saarte vissikonkursi tulemused

I Eesti kari

1. Ürdi 588710 Tölli x Jõnn Liia Sooäär

2. Blondi 4070146 Näky x Happo Jaan Kiider

3. Mileedi 4650478 Virti x Quatro Jaan Kiider

II Eesti holsteini tõug

A. Esmaspoeginud lehmad

1. Vifi 7450686 Bertus x Casimir Kõljala POÜ

2. Vembu 7065811 Profil x Jaco Mereranna PÜ

3. Noora 7450747 Cosmo x Jaco Kõljala POÜ

B. Noored lehmad

1. Dolly 5607310 Cels x Magnum Jaan Kesküla

2. Koti 5927012 Cels x Starbuk Rauni POÜ

3. Motu 6213817 Bonus x Hanter Kärla POÜ

C. Täiskasvanud lehmad

1. Missi 3466346 Cedric x Stiller Red Mereranna PÜ

EHF VISS – VIFI Kõljala POÜ

Reservviss – DOLLY Jaan Kesküla

III Eesti punane tõug

Esmaspoeginud lehmad

1. Klaabu 6865160 Zober x Skeie Salme POÜ

2. Sälli 7454769 Admiral x Ramsham-mar

Kärla POÜ

3. Äpu 63772279 Bruto x Roskel Rauni POÜ

Noored lehmad

1. Selli 6169961 Cartoon x Vest Top Kõljala POÜ

2. Ettur 6120559 Bruto x Prodigy Mereranna PÜ

3. Jupi 5926947 Vest Andy x Meteor Rauni POÜ

Täiskasvanud lehmad

1. Hopi 3033593 Gibsi Red x Rotter-dam Red

Mereranna PÜ

2. Aeru 3695128 Jupi x Vampir Valjala POÜ

3. Kailu 4265801 Ralei x Fyn Rosen Kõljala POÜ

VISS – KLAABU Salme POÜ

Reservviss – SELLI Kõljala POÜ

Holsteini Viss 2008 on RiiaTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

Konkurss kaunima holsteini lehma tiitlile Viss 2008toimus 15. augustil Harjumaal Luigel. Konkurss viidi läbitavapärasemast varem, kuna sel aastal jääb ära Luige suursügislaat, mille raames on toimunud ka vissikonkursid.Tiitliomaniku selgitamine toimus 19. korda. Peakohtunikoli Manfred Uhrig Saksamaalt, teda assisteeris ETKÜholsteini tõu klassifitseerija Andres Leesmäe.

Manfred Uhrig on 32-aastane Saksamaa holsteini kar-ja tunnustatud klassifitseerija ja kohtunik. On hinnanudkonkursse erinevates Saksa Liidumaades ja Luksembur-gis. Peab koos vanemate ja õega 110-pealist piimakarja-farmi Frankfurdi lähedal, maad on 190 ha. Piim turusta-takse peamiselt tööstusele, aga jääb ka oma väikese jääti-semeierei tarbeks. Piima hind suvel oli 35 eurosenti (baas-hind 32 eurosenti – 3,7% rasva ja 3,4 % valku). Farm onsuurlinna läheduses suurim, üldse on viis piimatootjatseal ümbruskonnas.

Karja keskmine toodang on 10 500 kilo piima. Suurtrõhku pannakse tipptõuaretustööle. Müüakse tõupulle(35–40 aastas) ja esimesel lüpsil noorlehmi (35–40 aas-tas). Parima hinna neljakuuse vasika eest sai ta sel aastal,kui oksjonil pakuti 18 000 eurot. Toodetakse palju emb-rüosid. Peetakse oluliseks lehmade heaolu ja mugavustning tervise näitajaid. Eesmärk on saada lehmalt vähemalt3–4 vasikat elu jooksul ja keskmine päeva piimatoodangpeaks olema 40–50 kg.

Entusiastliku farmerina on Uhrig nõus ka Eestist võtmaoma farmi noori väljaõppele. Saksamaal toimunud piima-tootjate streigi kohta arvab ta, et see ei olnud õige, sest

paljud inimesed maailmas nälgivad ning piimamahavalamine on halb. Samuti jäid paljud farmeridpankadele laenude ja liisingute maksmisel hätta, kaotadessellega ka usaldust tulevikus krediidi taotlemisel.Farmerite ootus piimahinna kujundamisel oli samuti paljusuurem, kui tegelikkuses saavutati. Tema arvas, et paremon leida läbirääkimiste teel sobivamad tingimusedmõlemale osapoolele.

Võistluskonkursil asus mõõtu võtma 58 eelnevalt välja-valitud lehma. Omi hoolealuseid esitas konkursile 17 pii-makarjakasvatuse ettevõtet või talu üheksast maakonnast.Enim oli lehmi Järva (15), Pärnu (12) ja Tartu (10)maakonnast, omanikke oli arvukamalt Pärnu (5) ja Järva(4) maakonnast. Esmakordse kogemuse said tänavu Voo-re Mõis OÜ, Vändra OÜ, Nigula Piim OÜ ja Peetri Põld ja

8


Foto 1. Rahandusminister Ivari Padar, Ahto Vili (Torma POÜ),Aavo Mölder (Tartu Agro AS) ja Leonid Linkov (Aravete AgroOÜ) (O. Saveli)

Piim OÜ. Eelregistreeritud oli teisigi esmaosalejaid, kuidviimasel hetkel kahjuks siiski loobuti. Ka varasemad tub-lid osalejad Selja OÜ, Piistaoja Katsetalu OÜ, Väätsa Ag-ro AS ja Raikküla Farmer OÜ jäid erinevatel põhjustel selaastal konkursist eemale.

2007. aasta konkursist osavõtnud lehmadest oli kohalkuus: Wirge ja Perli (osales ka 2006) Tartu Agrost, LüüsiKehtna Mõisast, Luisa Kuivajõe Farmerist ja JasmiinAdavere Agrost. Noorlehmade klassis võistles ka mullunetiitliomanik Iiris (Tartu Agro AS).

Lehmi esitleti harjumuspäraselt kolmes kategoorias: es-mapoeginud (27), noored (15) ja täiskasvanud lehmad(16). Omakorda jagati põhiklassid alaklassideks. Esma-poegijad jagati poegimisvanuse järgi ja teiste klassideesindajad poegimisaja alusel. Jaotus alaklassidesse üht-lustab klassi üldist taset, lihtsustab kohtuniku tööd ningmuudab ka pealtvaatajatel võistluse põnevamaks ja jälgi-tavamaks.

Muljetavaldav oli esmapoegijate paraad, kus oli heavõimalus veenduda, kui kiiresti on aretustöö ja paremadtingimused noorkarja kasvatamisel muutnud lehmadevälimikku, nende udara ehitust ja suurust. Suur erinevusoli esmapoegimisea järgi. Nooremad (3) olid enne kahe-aastaseks saamist poeginud, seevastu oli 5 lehma, kellepoegimisvanus oli 34 ja 35 kuu piires. Enamik (8) olidpoeginud 27–28 kuu vanuselt.

Kõik olid senise laktatsiooni jooksul tootnud üle 30 ki-logrammi piima päevas. Neist üheksal ulatus piimatoo-dang üle 40 kilogrammi päevas. Rekordpäevatoodangugaosales klassis Risti Agrole kuuluv Aladin (45,1 kg).Piimatoodangut kohtunik ei arvesta, kuid arvestab hinda-misel lehma ühe tähtsama organi udara ehitust ja mahu-kust.

Geneetilise päritolu põhjal oli lehmade isa ja emaisanaesindatud Eesti, Hollandi, Kanada, Saksamaa ja USA are-tuses tuntud pullid, vastavalt 20 ja 19. Kahel populaarselpullil Belmaril ja Ramosel oli esmapoegijate klassis 3 tü-tart, Impulsil, Bertusel ja Profilil igaühel 2. Emaisadeksoli sagedamini Profil (4), Lamberg, Frello, Jaco, Jaap jaMartin (kõiki 2 korral).

Kohtunikule meeldisid enam nooremalt poeginudlehmad. Klassi parimaks tunnistas ta Tartu Agro lehmaRiia. Esmakordselt võistlustel ja kohe hiilgava tulemusesaavutanud Vändra OÜ lehmad EE 6646752 ja EE694868 olid vastavalt teine ja kolmas. Võitja Riia on Uh-

rigi sõnul väga stiilne ja piisavalt suurekasvuline, vaata-mata noorelt (22 kuud) poegimisele. Riia on väga hästibalanseeritud ja tugeva seljajoonega (topline) ning hea lii-kumise ja silmapaistvalt tugevate jalgadega. Eriti hindaskohtunik ka võitja siidjat, hea verevarustuse ja tugevakesksidemega varustatud udarat.

Teise ja kolmanda koha pälvinud Vändra Agro lehmadolid väga korrektsed, hea tagaudara laiuse ja kõrguseganing roiete asetusega. Kokkuvõtvalt märkis kohtunik, etklassi üldvõitjat oli tal väga lihtne leida ja ta on oma otsu-sega väga rahul.

Noorlehmade klass oli äärmiselt kõrge tasemega.Kohati tekkis tunne, et siin on mõne suure Euroopa näitu-se võistluslehmad, eriti kõrge oli klassi parimate tase.Kohtunik mainis, et tegemist on kõige raskema klassiga,kus võitja selgitamine ja pingerea seadmine võtab rohkemmõtlemisaega. Kokku oli noorte klassis võistlemas 8 pul-li tütred. Eastland Impulsil oli 7 tütart. Sagedamini oliemaisaks Cedric (3) ja Jaco (2), kokku 12 pulli. Kolmklassi parimat olid kõik Eastland Impulsi tütred, mis lisasveelgi enam ühtlikkust. Võitjaks tunnistatud Iiris on eel-mise aasta üldvõitja, kellel kohtuniku iseloomustuse järgion pikem ja mahukam kere ning paremad jalad kui teisekoha võitnud Itil. Iiris on väga hea kaasajal soovitud pii-matüübi ning laitmatu tagaudara ja verevarustusega lehm.Kolmanda koha võitnud Aravete Agro OÜ Muna oli sa-muti ideaalse udara ning soovitud tüübiga suurepäranelehm.

Kogu klassi paremikku iseloomustas ta kui väga heaudara kvaliteediga lehmi, eriti rõhutades silmatorkavalthäid tagaudaraid (kõrgus ja laius) ning nisade asetust. Te-gemist on suurepäraste piimalehmadega, nende omanikudvõivad uhked olla, sõnas kohtunik kommentaariks.

Täiskasvanute klass oli sel aastal varasemast arvu-kam. Nii tuli ka siin lehmad jaotada kahte alaklassi. Osa-les 12 pulli tütreid, seejuures Cedric kolme ja Profil kahetütrega, teistel üks tütar. Finaalis osutusid parimateks ÄmiTartu Agrost, Hiire Lea ja Hillar Puuri Õunapuu talustning Elida AS Aatmast.

Klassi võitja Ämi polnud kohtuniku arvates parimaudaraga, eriti nisade asetuselt, aga muljet avaldas võimaspiimatüüp, suurus, roiete asetus, rinnalaius, massiivsus jakonditsioon. Positiivsena märgiti ka jalgade tugevust.Kaks paremat olid täiesti erinevad lehmad, kuid võitjahiilgas tüübi poolest, aga teise koha võitnud Hiire oli

9


Foto 2. EHF Viss 2008 Riia; omanik Tartu Agro AS (O. Saveli) Foto 3. Noorlehmade kolm paremat (O. Saveli)

absoluutselt parima udaraga lehm. Üldise paremuse ot-sustas võitja parem liikumine ja esitlemine. Kohtuniku ar-vates võinuks teise koha lehm olla võitja, kui ettevalmis-tamisele oleks rohkem tähelepanu pööratud. Elida, keskolmanda koha võitis, oli väga hea piimatüübiga, tugevlehm ja väljendas vastupidavust. Samuti oli koostöö omanoore esitlejaga tore. Täiskasvanute klassis võistles kakaks Kehtna Mõisa OÜ lehma, kes on Eestisse ostetudSaksamaalt.

Hiire oli kõige suurema piimatoodanguga lehm, tootesteisel laktatsioonil ligi 13 500 kilo piima. Üldse olivõistlustel 14 lehma, kes olid laktatsioonis tootnud üle9000 kg piima.

Vissi valiku finaalringis osales iga klassi kolm parimat.Lõpliku paremusjärjestuse tegemiseks soovis kohtunikvälja võtta üheksast kolm parimat, kelleks osutusid klassi-de võitjad. Tiitliomaniku avalikustamisel lähenes Uhrigesmapoegijate võitjale Riiale, andes sõbraliku käelöögigamärku, kes on aasta ilusaim holsteini lehm Eestis. Kõlashümn, võitjale kinnitati rahvusvärvidega lint ja rosett ningkaela pandi pärg. Õigeaegselt jõudis parimaid õnnitlemaka rahandusminister Ivari Padar, märkides, kui vägameeldivad talle need kenad daamid. Järgnes võitjate auta-sustamine ja pressile poseerimine ning intervjuude and-mine.

Riia on sündinud 8. mail 2006. aastal. Nii isa Ramos kuiemaisa Profil on Saksamaal Osnabrücki Liidumaal areta-

tud. Mõlemad on ka Eestis leidnud laialdast kasutust. Riiapoegis 3. märtsil k.a, olles 22 kuu vanune. Rekordpäeva-lüps seni 38,3 kg piima. Teist aastat järjest on võitja selgu-nud just esmapoegijate seast, mis näitab, et iga järgminepõlvkond on eelmistest parem ja aretustööd on kõvastitehtud. Kuigi vanemad lehmad on suuremad ja võimsa-mad, leidis Manfred Uhrig, et noores võitjas peitub suurpotentsiaal. Võistlust jälginud lätlased olid rõõmsad, etRiia on tänavune Eesti tšempion.

ETKÜ tunnustas kõiki osavõtjaid, iga klassi kolmeleparemale ning reserv- ja vissitiitli võitnud lehmade oma-nikele kingiti hinnalist aretusmaterjali. Vissitiitliga kaas-nes 10 000 krooni väärtuses spermat, mida saab kasutadakarja ulatuses. Vissitiitli omaniku esindaja sõidab USA--sse Wisconsini osariiki Madisonis toimuvale maailmapiimanduse ja lehmade (World Dairy Expo) näitusele tut-vuma sealse karjaaretusega. Alltech AS saadab lisaksnoorkarjakasvatusalaseid kogemusi omandama Prantsus-maale. Jõudluskontrolli Keskus hindas kõrgelt esmapoe-gijate klassi ning autasustas klassi parimaid tasuta tee-nuste ja preemiaga. Anu Ait kostitas kõiki klassivõitjaidja tiitliomanikku tordiga. AS Werol pani auhinnaks väljakaks tonni rapsikooki. Oma toodetega pidasid meelesparimaid AS Teknest, AS Farm Plant Eesti ja AS KemiraGrowHow. Võitja vääriline pärg oli valmistatud AS Di-mela poolt. Eriauhinna andis ETLL parima talu lehmaesitlejale. Nii eesti punase kui eesti holsteini tõu vissikon-kursse kui ühistulist tegevust toetas sel aastal ka MaaeluEdendamise Sihtasutus. Piimatöötlejatest olid oma too-teid degusteerimiseks ja parimatele jagamiseks välja pan-nud TÜ E-Piim, AS Valio Eesti ja AS Tere.

Tartu Agro ASile oli see neljas tiitlivõit. Kui varasemadtiitliomanikud olid Vorbuse farmist, siis tänavu Rahin-gelt. 600-pealisest holsteini karjast on kindlasti võimaliksuurepäraseid lehmi leida, sest teadlik aretusvalik, ääretupühendumine oma tööle ja kogemused lehmade etteval-mistamisel on eduka esinemise tagatiseks.

Eriline tänu kuulub loomaesitlejatele. Nii sujuvat esit-lust pole varem olnud. See kinnitab, et eelnevalt on tehtudsihipärast tööd lehmade treenimisel ja ettevalmistamisel.2009. aastal toimub 20. konkurss, kus osavõtjate ringkindlasti laieneb.

Holsteinide Euroopa liikmesorganisatsioonidetegevjuhtide koosolek KüproselTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

5. ja 6. septembril toimus Euroopa Holsteini ja Punase-kirju Holsteini Konföderatsiooni (EHRC) liikmesorgani-satsioonide tegevjuhtide kaheksas korraline töökoosolek.Osalesid kahekümne Euroopa Liidu liikmesriigi 21 hols-teini aretusorganisatsiooni (Šveitsil on eraldi punasekirjuja mustakirju holsteini organisatsioon) esindajad. Külalis-tena olid kohal ka Türgi esindajad, sest nende korraldada

on 2009. aasta EHRC konverents. Koosoleku avas võõ-rustajariigi põllumajandusminister.

Tutvustati liikmesriikide holsteini karja tulemusi ja tu-levikunägemusi. Aktuaalsete teemadena käsitleti marker-selektsiooni kasutamist aretusprogrammides. Praegu ontuvastatud juba 60 000 markerit. Tulevikus saavad aretus-organisatsioonid abi uuest meetodist eelkõige noorpullidevalikul, kus on eelnevalt teada, milliste omadustega noor-pulle soovitakse kasutada. Uus meetod suurendab ka tipp--pullide saamise võimalusi, vähendab testimise kulusid japõlvkonnaintervalli. Toodi näiteid erinevate pullide koh-

10


Foto 4. ETKÜ töökas kollektiiv (N. Aasmaa)

ta, keda on testitud põlvnemisindeksi, markerselektsioonija järglaste põhjal. Võimalus testitavate noorpullide arvuvähendada on kasuks nii aretusorganisatsioonidele kuipiimakarjafarmeritele. Ka sugulusaretuse vähendamiseleosutab antud meetod abi. Samas ei ole veel selge, kas Eu-roopa Liidu seadusandlus ka reaalselt sellele tegevuselenn rohelise tee annab.

Vahetati teavet lehmade välimiku hindamise ühtlusta-misest liikmesorganisatsioonides. Neljanda üldtunnusenasoovitati kasutusele võtta keha ehk raami hindamine. Pii-matüübi osatähtsust võiks vähendada, kuna tunnusel onnegatiivne korrelatsioon funktsionaalse kasutuseaga.Saksamaal püsivad näiteks lehmad, kelle ristluukõrguson 142–146 cm, umbes 50 päeva kauem karjas, võrreldesväiksemate (kuni 138 cm) või hoopis suuremate (üle150 cm) lehmadega, kes elavad 1237 päeva. Välimikuhindamisel on kasutusele võetud uute tunnustena veise lii-kumine, tagaudara laius ja taganisade asetus ning toitu-muse hindamine. Lehmade välimiku hindamise peamisieesmärke on pakkuda aretusalast informatsiooni farmeri-tele, aidates karja majandamisel teha otsuseid.

Soome ja Taani esindajad tutvustasid loodud ühisare-tusorganisatsiooni VikingGeneticsit. Ülevaade anti kaühtsest Põhjamaade hindamise süsteemist. Hollandi hols-teini tõuraamatu juhataja andis teada ka tõuraamatu ni-mevahetusest. Siiani teame hollandi tõuraamatut kui NRStõuraamat. Uueks nimeks on CRV tõuraamat. Ka Šveitsiaretusjuhid lubasid aasta jooksul ühendada punasekirju jamustakirju holsteinide organisatsioonid.

Lisaks ettekannetele arutati organisatsiooni puuduta-vaid olulisi teemasid ning eelseisvaid muudatusi. 2007.aastal Taanis EHRC konverentsil teavitas kauane tegev-juht Matthieu Meers oma otsusest nõustuda kandideerimauuesti vaid kuni järgmise konverentsini 2009. aastal.Ametiaja kestus oleks muidu kolm aastat. EHRC komiteekuulutas aegsasti välja konkursi Meersile väärika järglaseleidmiseks. Laekunud kolmest kandideerimisavaldusestotsustati esitada järgmise aasta täiskogule kinnitamiseksSuurbritannia Holsteini Assotsiatsiooni pikaaegse tegev-juhi David Hewitti kandidatuur. Hewitt oli 2008. aastaalgusest oma eelmiselt töökohalt siirdunud pensionile.Tänavusel tegevjuhtide koosolekul oli märgata ka mõnin-gast põlvkondade vahetust, kus kahe suure holsteinidekasvatusega tegeleva riigi Hollandi (Jan Dommerholt) jaInglismaa (Hewitt) juhid on vahetunud, aastaid olid nadoma valdkonnas eeskõnelejateks. Hewittit tuntakse kui

väga tasakaalukat ja asjatundlikku holsteini aretajat, ollestöötanud ka ICARi (Rahvusvaheline Jõudluskontrolli Ko-mitee) veiste välimiku hindamise töörühma liidrina. Kameie veisekasvatajad mäletavad teda 2000. aastast, mil tahindas meie rahvuslikku konkurssi Luigel.

Kolmanda peateemana vaagiti võimalusi ühise rahvus-vahelise holsteini organisatsiooni loomisest. 2006. aastaseptembris, kui Tallinnas toimus EHRC tegevjuhtidekoosolek, anti juhised maailma ja Euroopa organisatsioo-ni ühendamiseks. Kuna valdav osa maailma organisat-siooni liikmesriikidest on Euroopast, on see mõistlik.Samuti parandaks see organisatsiooni liikmete vahelistinformatsiooni vahetamist ning muudaks organisatsioonimõjukamaks. Lubatud oleksid edaspidi ka regionaalsedkomiteed, mis ei saa aga üle võtta loodava organisatsiooniülesandeid. Moodustatud on töörühm, valmistatud uuspõhikiri ja kohtutud teiste kontinentide esindajatega. Tun-dub, et erilisi vastuolusid ei ole seni ette tulnud, kuid esi-tatud on arvukalt parandusi. Teemaga tegeletakse jubaedasi oktoobris toimuval Maailma Holsteini Föderatsioo-ni koosolekul Iirimaal. EHRC liikmesorganisatsiooniesindajatele pandi südamele, et oldaks eelseisval konve-rentsil üksmeelel ning üksteist toetavatel seisukohtadel.

2008. aasta sügiseks plaanitud Euroopa holsteinidemeistrivõistluste ärajätmine Cremonas oli põhjustatudEuroopas palju veterinaarseid ja loomade liikumisele pii-ranguid toonud sinikeele haigusest. Otsustati 2010. aastakorraldusõigus anda taas kord Cremonale, kuigi esialgseltläks see Šveitsile. Viimane korraldab suurkonkursi 2012.aastal Fribourgis sõltumata sellest, kas Itaaliale tekibvahepeal takistusi või mitte. Täiendavalt arutati osavõtja-te arvu, kelle vähesus võib kahandada ürituse õnnestu-mist. 2009. aasta alguseks teeb vastav töögrupp ka uuedeeskirjad, mille tingimusi tuleb osavõtvatel riikidel täita.

Võõrustajad tutvustasid oma riigi piimakarjakasvatustja põllumajandust. Teatavasti ei ole Küpros traditsioonili-ne põllumajandussaaduste tootmisega tegelev riik. Puu-duvad vajalikud looduslikud tingimused, valitseb põud,palavus, vee ja sööda puudus. Ometi tutvustati kolme pii-makarjakasvatusettevõtet, kus kõigis lüpsti lehmi erine-vate süsteemidega (robot-, platsi- ja karusell-lüps). Vas-tavalt kliimale ei ole seal vajadust kapitaalseteks ning kõr-ge maksumusega farmide ehitamiseks ning ekspluatat-siooniks. Piisab vaid avatud külgedega, varikatuse, lüpsi-,sõnnikueemaldamis- ja niisutussüsteemiga varustatusest.

11


Foto 1. Sõnniku laotusviis Küprosel (T. Bulitko) Foto 2. Üheskoos on huvitav? (T. Bulitko)

Küprosel on 55 000 piimaveist, kes kõik on holsteinitõugu. Piimakarjakasvatus on koondunud suurematesse(üle 100-kohalised) farmidesse, mis asetsevad teatud piir-konnas ja on seal väga lähestikku. Külastatud karjades olilehmade keskmine 305 päeva laktatsiooni piimatoodang8800–9500 kg. Piimakarjafarmides sündinud pullvasikadnuumatakse 12–14 kuu vanuseni kohapeal.

Küprosel oma rahvuslik aretusprogramm puudub. Are-tusmaterjal ostetakse teistest riikidest. Kunstlikult see-mendatakse lehmi kolm korda, vajaduse korral üritatakseveel pulliga. Farmides oli näha arvukalt jäsemete ja sõr-gade haigusi. Ka toitumiselt olid lehmad farmides erine-vad, kohati väljendus söödanappus.

Tundus, et sealne kliima on lehmadele raskesti talutav.Seal saime aru, kui suurepärased on Eestis võimalusedpiimakarjakasvatuseks. Vaatamata kuumusele on lehma-de keskmine praakimise osatähtsus vaid 30%. Piima baas-hind (3,3%-lise rasva- ja valgusisaldusega), mida farme-rile makstakse, on 47 eurosenti. Neis farmides teeniti veellisaboonust, kokku 50 eurosenti.

150-kohalises farmis töötab koos oma pereliikmetega 4inimest. Tööjõudu kasutatakse ka Moldaaviast. Veiseidsöödetakse segaratsioonilise söödaga. Söötmise juurespeetakse suurimaks probleemiks sööda kallist hinda, misostetakse naaberriikidest. Veele farmides küll kvoote eiole, kuid peamiselt ostetakse vesi Kreekast ja tarnitakselaevadega kohale.

Eestlastele, kes täidavad Euroopa Liidu regulatsioonefiligraanse täpsusega, oli hämmeldust tekitav sealsete far-mide ümbrus ja heakord, sõnnikukäitlemise nõuete mitte-täitmine ning erinevate loomaliikide pidamine ühes far-mis jms. Tõenäoliselt annavad liikmesriikide ametnikelevastavad õigusaktid siin erinevaid tõlgendusvõimalusi.

Külastasime ka väikest piimatööstust, kus valmistatak-se Küprose rahvuslikku Haloumi juustu. Traditsioonilise-le lamba- ja kitsepiimale on tänapäeval lisatud ka lehma-piima. See on raskendanud neil Euroopa Liidust tunnusta-mist saada laiaulatuslikumaks müügiks teistesse riikides-se.

Ülemaailmne holsteini aretajate kokkutulek on oktoob-ris Iirimaal.

Eesti sealihatootjad KanadasRiho KaseloViru Lihaühistu ja Eesti Sealihatootjate Mittetulundus-ühingu tegevjuht

Eesti Sealihatootjate Mittetulundusühing ja Viru Liha-ühistu organiseerisid Maaelu Edendamise Sihtasutusestsaadud põllumajandustootjate ühistegevuse ning PRIAteabe- ja turuarendustoetuse abiga õppereisi tutvumaksKanada sealihatootmisega. Meie üheksaliikmelises gru-pis olid sealihasektori tuntud isikud, nagu aasta põllumees2007 Ermo Sepp, sama tiitli nominent Eva Kõomägi, liha-ühistu, aretusühistu, lihatööstuse ja söödatehase esindajadUlve Märtson, Aivar Juhkov, Peeter Kollist, Riho Kala,Riho Kaselo, Margus Õunpuu ja Raul Maripuu.

2007. aastal oli Kanadas 14,4 miljonit siga, imporditi119 700 t ja eksporditi 997 000 t sealiha. Kanada farmi-dest on siiani 98% perefarmid.

Külastasime Kanada suurimat sealihatootmise ühistutOntario Pork. Õppida oli eelkõige ühistegevusest. Ühis-tus on 2900 farmi ja kõik nad maksavad vastavalt seadu-

sele 17.50 kr iga lihakeha kohta, sõltumata sellest kas rea-liseeriti ühistu kaudu või otse. Farmeritest valitud di- rek-torite nõukogu tellib kogutud raha eest teadusuuringuid,lihakehade hindamist, korraldab ühist müügitööd ning

12


S E A D

Foto 3. Robotlüpsiga piimafarm (T. Bulitko)

Foto 1. Varasuvine mais (R. Kaselo)

katab ka erakorralisi kulutusi, nagu näiteks advokaadi-kulud võitluses USA tollide vastu.

Meid võõrustas direktorite nõukogu liige Jim Donald-son, kellele kuulus djuroki tõugu sigade farm ja müügifir-ma Donaldson International Livestock Ltd. Programm oliväga tihe. Kuue päeva sisse mahtusid nii väikese kui kasuure lihatööstuse, aretusfarmide, seemendusjaama, elus-loomade oksjoni, ülikooli teadusuuringute katsefarmi,farmiehituse ja tehnoloogiafirma külastused ning kohtu-mised veterinaaride, konsulentide ja lihaühistu esindaja-tega.

Lihatööstuste prioriteediks on realiseerida toodang pa-kendatuna, mille osakaal suurtes ettevõtetes on 50–80%piirimail, võimalikult vähe rümpadena. Väikestes töös-tustes väljastatakse aga kogu toodang vastavalt tellimus-tele, pakituna väiksemate kogustena jahutatult või külmu-tatult.

Eraldi kvaliteedinäitajana hinnatakse liha marmorili-sust, mis näitab lihasesisese (intramuskulaarse) rasva ole-masolu. Seetõttu on ka aretus suunatud eelkõige võima-likult kiire kasvuga suure ristlõikega lihassilma ja -massisaamisele. Hinnatakse sigade kasvukiirust ja lihaomadus-te muutumist katsetes 80–120 kg elusmassini. Parimadkatsegrupid kasvavad 1,6 kg ööpäevas. Eesmärgiks ontõsta sigade tapamassi, et saada suuremat lihasmassi. Si-gade geneetilisel hindamisel taandatakse näitajad keskmi-sele tapamassile 115 kg, meil aga 100 kg. See oli põhjus-tatud väikestest tapamassidest Eestis, kuid praeguseks ontapamassid suuremad, mistõttu tuleb metoodikat ilmseltmuuta.

Suurema lihassilma (karbonaadi) ja kasvukiiruse saami-seks kasutatakse jorkširi x landrassi ristandemiseid, kedatiinestatakse puhtatõuliste djuroki kultidega. Ristandkulteei kasutata, sest puhtatõulise kuldiga saadakse ühtlasemakvaliteediga lihakehad. Tarbija eelistas rasvavaest liha,mispärast oli Eestis nagu kogu Euroopas sigade tõuaretussuunatud peamiselt tailiha osakaalu suurendamisele rüm-bas. Nüüd on mõistetud ka Taanis ja Saksamaal lihase-sisese rasva tähtsust liha maitseomaduste ja ka tervise sei-sukohalt ning on hakatud jõudsalt Kanadast djuroki tõugusugusigu importima.

Kanada djuroki tõugu noorsigade tagasingid sarnane-vad väga pjeträäni tõugu sigade tagasinkidega, kuid poleneil kunagi esinenud stressigeeni ja nad on ka massiltsuuremad. Euroopa djurok on küll hea kasvukiirusega,kuid tunduvalt väiksemate sinkide ja karbonaadiga. Ka

karbonaadi kuju on tõuti erinev, alustades landrassi ba-naanikujulisest, jorkširi rombikujulisest ja lõpetadesovaalile kõige lähedasema djuroki karbonaadiga. Seljapikima lihase kuju ja pindala noorsigadel mõõdab konsu-lent ultraheliaparaadi 68 kiirega, mis võimaldab projek-teerida lihase ristlõike ekraanile ja salvestatakse andme-kogumisprogrammi. Eestis peame leppima vaid lihase lä-bimõõdu näitajaga ja karbonaadi kuju saame fikseeridavaid rümpadel.

Nuumapõrsaste tootmisel kasutatakse ainult kunstlikkuseemendust, kuid Euroopasse sperma eksportimise lit-sents on liiga kallis ja pole neile tasuv. Seepärast võiksEestisse tõumaterjalina osta nooremiseid ja -kulte. Importtuleks korraldada ühiselt läbi Eesti Tõusigade Aretusühis-tu, seejärel tõumaterjali paljundada ja valida parimad su-gusigadeks. Nii on võimalik paremini kasutada ka riiklik-ke toetusi. Firmade kaupa importides jääb aretusmaterjalimõju tõule väiksemaks ja täidetakse perioodiliselt teistemaade seakasvatajate kukrut.

Siin saab paralleeli tõmmata üksikute seakasvatajatesooviga tegeleda ise oma loomade müügi ja ekspordiga,lootes saada nii suuremat kasumit. Tegelikult on nendeväikesed kogused riigisisesel müügil või ekspordil töötle-jatele lihtsaks saagiks. Väiksemate koguste müügisoovileon võimalik kergelt ära öelda, kui ei saada hinnas kokku-leppele. Ühistute kaudu koos realiseerides tagatakse suu-rem kindlustunne ja kõrgem hind.

Väga huvitavalt kulges elusloomade oksjon. Sead aetikiirelt tribüüni eest läbi, kus oksjonär oma laulval tooniltegi hinnapakkumised. Osa farmereid loodavad niimoodi

13


Foto 3. Lauda sisustusega tutvumas (R. Kaselo)

Foto 2. Eestlased Kanadas (R. Kaselo) Foto 4. Lihatööstuses (R. Kaselo)

soodsamalt loomadest lahti saada, kuigi peavad maksmaiga sea pealt ka tasu ühistule. Tähelepanuväärne on, et nii-moodi realiseeritakse ka suur osa kehvas toitumuses praa-gitud piimalehmi, keda tuleb enne tapmist veel nuumata.Sellise võtte kasutamine tõstab oluliselt veiseliha kvali-teeti, kuigi põhiline osa veiselihast toodetakse ikka liha-tõugu veistega.

Ühistu direktorite nõukogul on õigus valida teadus-uuringuid ülikoolist. Guelph´i ülikooli katsefarmis uuritigeneetiliselt muundatud sigu. Kasvukiiruse ja lihakvali-teedi osas ei erinenud tulemused kontrollgrupi omadest,kuid fosfori omastamine oli parem, seega ka keskkonna-reostus oli väiksem.

Sigade tervislik seisund on Kanadas parem kui enami-kus Euroopa suure sigade kontsentratsiooniga riikides.

Intensiivselt tegeletakse haigusvabade (spetsiifilistest pa-togeensetest haigustekitajatest vabade – SPF) karjadeloomisega. Seemendusjaamad on nii nagu Eestiski müko-plasmoosivabad.

Sealiha baasiline realiseerimishind oli juulis 16.50 kr,mis pani mõtlema farmide toimetulekule. Kuid arvestadesodavamaid kütusehindu ja vaadates Ontario põldusid, mi-da täitsid kõikjal kolm põhilist kultuuri – mais, soja,nisu –, oli selge, et ka sisendite hinnad on odavamad.

Viljad on kõikjal väga ilusad, mis viib mõtted geneetili-selt muundatud kultuuridele (GMO). Kuid seni, kuni Eu-roopa neid ikka veel kardab, nauditakse teisel pool ooke-ani inimese poolt tekitatud mutatsioonide vilju.

Eesti raskeveohobuste konkurss 2008Krista SeppEHS direktor

Eesti raskeveo tõugu hobuseid on tõuraamatus 216.Kõige rohkem heameelt teeb 2007. aasta, sest siis sündis28 eesti raskeveo tõugu varssa Eestis ja 2 Soomes.

9. augustil toimus Nurmenuku puhkekeskuses Kiisa kü-las Sauga vallas Pärnumaal XIV eesti raskeveohobustepäev. Huvi tõuhobuste, aretuse ja aretajate saavutustevastu peegeldub aasta suurimast sündmustest osavõtjatearvus. Sel aastal esitleti 12 eesti raskeveohobust, kes osa-lesid ka erinevatel aladel.

Päev algas täkkude ja märade näitusega ja nende hinda-misega. Hindamiskomisjonis osalesid EHS aretustööjuhataja Andres Kallaste, EMÜ emeriitprofessor OlevSaveli ja EHSi kauaaegne liige Eero Agarmaa.

Aasta täkuks tunnistati eesti raskeveo tõugu sugutäkkKuningas 2184 ER, i Kaunis 1892 ER, omanik Viktoria

Kaasik. Täkk on tüüpiline Karat 571 A liini esindaja, ma-dalajalgsem, kuid hea kehaehitusega, tugevad kabjad japilkupüüdev raudjas-linalakk värvus.

Noortäku tiitel omistati eesti raskeveo tõugu täkuleHärmo, i Härold 2181 ER, kasvataja Jüri Pertel Ida-Viru-maalt ja omanik Anne Markvart Valgamaalt. Täkk paistissilma hea kehaehitusega, kuid on madalajalgne. TäkkEkstor (i Ekstron 2179 ER) oli näitusel teist korda, kas-vataja Vaike talu ja omanik Nele Razumov Viljandimaalt.Noortel täkkudel on mõlemal arenguruumi ja aretuses ka-sutamiseks peavad eesti raskeveo tõugu täkud läbima ra-kendikatsed.

Märade konkursid olid tasavägised ja väljendasid täkkNaksuri 2137 ER positiivset mõju tõule. Hindamiskomis-joni arvustus vanemate märade kohta oli põhjalik. AndresKallaste jättis selle konkursi kaks parimat mära publikuette. Need olid täisõed – Naksuri ja Ragna 6183 ER tütredNeidi 6241 ER, oli 2007. aasta parim mära, ja mära Natal-ja 6275 ER. Mõlema mära kasvataja on Silvia Keskküla ja

14


H O B U S E D

Foto 1. Aasta parim täkk Kuningas Andrei Schu juhtimiselvigursõidus (K. Sepp)

Foto 2. Märade konkursi võitja Natalja (v) ja publiku lemmikNeidi, omanik Viktoria Kaasik (K. Sepp)

omanik Viktoria Kaasik. Neid iseloomustab väga hea tõu-ja sooline tüüp, hea pea- ja kaelaehitus, veidi pikem selg,

tõule tüüpiline veidi luipu ja renjas laudjas. Seekord jagustiitleid mõlemale. Hindamiskomisjon tunnistas aastaparimaks märaks Natalja 6275 ER ja Neidi 6241 ER saipubliku lemmiku tiitli. Nende isa Naksur sai kevadel21-aastaseks ja asub esimest hooaega Andres Suppi 59eesti raskeveohobusega kasvanduses Kohtla vallas. Mära-de konkursil said 1. auhinna Andres Suppi esitatud Nirka6046 ER (i Naks 1994 ER), Viktoria Kaasikule kuuluvWemby 6261 ER (i Vadis 2171 ER) ja Kelli (i Kaspar2173 ER). OÜ Lendermäe (Harjumaa) mära Kiira (i Kaun1994 ER) oli küll väiksem ja kuiva kehaehitusega, kuidsai samuti 1. auhinna.

Noormärade konkursil oli jällegi Naksuri 2137 ER järg-lasi. OÜ Kõpu talu noor mära Naeratus ja ja OÜ Lender-mäe Nisu (kasvataja Tatjana Mihaljova) said kirja plussekui ka miinuseid välimiku ja liikumise hindamisel. Kok-kuvõttes tunnistas hindamiskomisjon aasta parimaksnoormäraks Ramona 6227 ER tütre Naeratus, kasvatajaja omanik perekond Rand OÜ Kõpu talu. OÜ Hüti Konve-rentsi talu Verde oli Vezdehodi esimene tütar hindamis-komisjoni ees. Teda hinnati kõrgelt, kuid siiski tõdetierinevust eesti raskeveo tõutüübist, kuid hindamiskomis-joni poolt anti I auhind Võrumaalt näitusele toodud mä-rale.

Tõu esitlusel keskenduti raskeveohobuse mitmekülgsekasutuse propageerimisele. Tünnisõidus (ümber tünnidesõidus) kasutati suuri ja tugevaid hobuseid ratsudena,vigursõidus vankriga näidati juhtimisvõtteid ja veokelguees tegi näidisveokatse Andrei Schu Kuningaga.

Viktoria Kaasiku peret tänas tubli töö eest eesti raske-veo hobuste propageerimisel Eesti TõuloomakasvatuseLiidu poolt Olev Saveli, andes üle ajaloost kantud köited„Eesti Põllumajandus XX sajandil“.

Eesti tõugu noorhobuste jõudluskatsed KõljalasKrista SeppEHS direktor

Üleriigilistel noorhobuste jõudluskatsetel 22. augustilKõljalas anti hinnang kokku 21 eesti tõugu hobusele, shkolmele vanemale täkule aretuseks tunnustamise eesmär-gil. Hindamiskomisjoni tööd juhtis EHS aretustöö juhata-ja Andres Kallaste, komisjoni töös osales Hiiumaa eestihobuste säilitaja ja kasvataja Valdu Laid ning endine tipp-sportlane ratsaspordis, samuti ponispordi edendaja JüriVillemson. Kõljala talli perenaine Kristine Järsk võõrus-tas osavõtjaid tallikohtade ja korralikult ettevalmistatudliivaväljakuga.

Vanematest täkkudest kõik kuuluvad Ahti 228 E liini japarima hinnangu Kõljalas sai Pihtla hobusekasvandusetäkk Ahtos, kelle tulemused esitatakse tõukomisjonile su-gutäku tunnustuse kinnitamiseks (tabel 1).

Jõudluskatsete eesmärgiks on aidata aretajal teha otsus,kellena arenevat ja kasvavat noorhobust tulevikus kasuta-da. Noortäkkudel toimub esimene sugutäku kandidaatidevalik. Tunnustamise, kordusesituse või mittetunnustami-se otsuse teeb tõukomisjon.

Märade hindamine annab vastuse, kas mära vastab tõusäilitus-aretusprogrammi eesmärkidele. Aretaja otsustadaon, kas mära kasutatakse aretuses või poniklassi hobusenaratsaspordis, turismis või ratsakoolis. Jõudluskatsete kuus

15


Foto 4. Asko Hartmann Soomest demonstreeris raskeveo-hobuste kasutamist metsatöödel (O. Saveli)

Foto 3. Parim noormära Naeratus ja omanik Enn Rand(K. Sepp)

Tabel 1. Vanemad täkud

Koht / Nimi Snd Värvus Isa Ema Kasvataja / omanik Mõõtmed Hinnang

1. Ahtos 2005 raudjas Aku 684 E Ehe 3714 E Pihtla HK 147-172-19,5 8-7,5-8-7,5-8,5-9-8

2. Atil 2005 kõrb Amlet 740 E Leedi 3785 E OÜ Paesalu 142-173-19,5 7-7-6,5-7-6-6-7

3. Ambur 784 E 2002 kollane Aku 684 E Tromba 3490 E Pihtla HK / SirjePõldaru

138-165-19 6-6,5-6-8-6-7-7

paremat mära olid viie täkuliini järglased, kuid väga üht-lase tüübi ja hea liikuvusega. Aasta parim noormära Vi-

roola (kasvataja Taimi Usin) paistis silma hea tõutüübiga,kuid eriliselt hea oli märatüüp.

16


Foto 2. Parim noormära Viroola (K. Sepp)Foto 1. Parim noortäkk Teik ja Madis Noor (K. Sepp)

Tabel 2. Noortäkud – 2006. a sündinud

Koht / Nimi Värvus Isa Ema Kasvataja /omanik

Mõõtmed Hinnang

1. Teik raudjas Tommi 698 E Roosi 3496 E Angela Noor 144-174-19 8,5-8-8-7,5-9-8,5-8Parim eesti tõugu noortäkk 2008

2. Rotmar kõrb Rolf 716 E Taalia 3792 E Loore Avik 147-176-18 8,5-8-7,5-7,5-7-8-8

3. Ralf helekollane Rall 729 E Vami 3497 E OÜ Probil 143-164-18 7,5-7,5-8-7,5-7-7,5-7,5

4. Erikson must Eerik 780 E Varia 3720 E Marika Kose /Grete Viljaste

144-171-19 8-8-7-7-7-7,5-8

5. Vallak kollane Vigur 682 E Ana 3948 E Temmo Toll /Elle Toll

140-160-19,5 7,5-7,5-7-7,5-7-7,5-7,5

6. Taifuun kõrb Taigur 721 E Elba 3419 E Aili Kirst / OÜTihuseTurismitalu

143-165-18,5 7-7-6-7-7,5-8-7

7. Ets raudjas Elder 706 E Tupsu 3652 E Temmo Toll 143-162-20 6,5-7-7-6,5-7-7-7

8. Rüütel hõbemust Rotser 742 E Rilla 3335 E EvaOberschneider

144-172-18,5 7-8-6,5-8-8-0-7

Tabel 3. Noormärad – 2006. a sündinud

Koht / Nimi Värvus Isa Ema Kasvataja /omanik

Mõõtmed Hinnang

1. Estrella kõrb Elder 706 E Aaria 3907 E Tika Talu 141-170-17,5 7,5-8-7,5-8,5-9-7,5-7,5

2. Viroola hele-võik

Vigur 682 E Andra 3562 E Taimi Usin 143-182-19 8-8-7,5-7,5-8-7,5-8Parim eesti tõugu noormära 2008

3. Rulla võik Rotser 742 E Anette 3702 E Sonja-HilliTorn / MaiTruutsi

144-177-18 8-7,5-8-7,5-7-7,5-8

4. Astooria kõrb Aku 684 E Rosta 3947 E Pihtla HK 146-171-18,5 8-8-7-7-7-7,5-8

5. Annabella kõrb Are 760 E Roosa 3897 E SirjeViljamaa

144-167-17,5 7,5-8-7-7-7-8,5-7,5

6. Taigu võik Taigur 721 E Rosinante 3752 E Aili Kirst 150-180-18,5 7-7,5-7,5-7-7-8-7

7. Romina kollane Rodeo 726 E Arabella 3865 E Angela Noor /Heli Alp

141-168-17,5 7,5-7-6-6-7,5-8,5-8

8. Rosetta hele-kollane

Rikoshet 783 E Eetika 3786 E OÜ TihuseTurismitalu

146-175-18,5 7,5-7-6-7-7-6,5-7

9. Tayra võik Taigur 721 E Tevory 3943 E Heidi Juursoo 132-154-17 6-6-6-7-7,5-7-6

10. Aura must Ambur 784 E Aki 3628 E Sirje Põldaru 127-148-16,5 5-5,5-6-7-7,5-7-6

Parimad tori tõugu noorhobused konkureerisidTori hobusekasvandusesKrista Sepp, pm-knd Andres KallasteEHS

13. juunil konkureerisid Tori hobusekasvanduses üleEesti tori tõu 2006. aastakäigu 17 noorhobust. Katseteeesmärgiks oli teha esimene valik tõu säilitus- ja aretus-programmi järgi. Hindamine toimus kahes arvestuses: A –vanemad on tori tõugu, ja B – isa on tori tõu aretuses tun-nustatud trakeeni või holsteini täkk. 2006. aastal sündis120 tori tõugu varssa, neist oli karjas 2008. a juunikuuseisuga 109.

Piirkondlikel jõudluskatsetel Jänedal, Heimtalis, Konu-veres, Kehtnas, Säreveres, Päriveres, Toris, Nuiamäel,Kobratus ja Lammiku küla Pärna talus hinnati kokku 37 e40% noorhobustest. Seega tori hobuste kasvatajate huvioma hobuse väärtuse teada saamise vastu on suur. Parima-te hulgas olid peamiselt tori täkkude järglased. Tunnusta-tud tori täkkude järglastest olid valitud täkkude Ailuri12 391 T, Hertsogi 12 521 T, Albioni 13 627 T, Arhibaldi13 631 T, Arhippose 13 535 T ja Preestri 13 603 T järgla-sed. Trakeeni täkul Palladium oli üks ja holsteini täkulLakmus 13 575 T üks poeg.

Märade seas olid valitute hulgas ühe järglasega täkudSoliid 12 339 T, Hiirik 13 007 T, Agarus Ise 13 625 T, Ar-hippos 13 535 T ja Premial 13 571 T, kahe järglasega olidesindatud täkud Preester 13 603 T ja Albion 13 627 T.Kahjuks polnud võimalust näha Hiiriku, Agarus Ise jaPremiali poegi.

Hindamiskomisjon töötas koosseisus Olev Saveli, EnnEhastu ja Eero Agarmaa. Auhinnad oli välja pannud EestiTõuloomakasvatuse Liit ja hobusesöötade firma Pavo,Eesti Hobusekasvatajate Seltsi poolt olid karikad, võitja-plaadid, diplomid ja rosetid. Parimaid hobuse esitlejaidtänas oma hobutarvetega ratsavarustuse pood Dietz Pär-nust.

Täkkudest esitleti esimesena Hoius-Hatiitost (om Kirs-ti Tertõtšnaja Jõgevamaalt), kes sai väga hea tori tüübi jakehaehituse hinnangu Pärna talus ja on huvitava põlvne-

misega (i Hertsog 12 521 T ja ei Ailur 12 391 T), kuid esit-lus Toris kahjuks ei õnnestunud kõige paremini, II au-hind. Raplamaa OÜ Konuvere Talli (esindaja Merit Õu-napuu) Atticus (i Albion 13 627 T) sai võrdväärselt Aac-heniga väga hea hinde tüübi ja kehaehituse eest (8 punk-ti), kuid kriitilisem oldi Atticuse jalgade hinnangus, kok-kuvõttes II auhind. Hilmar Kohvi kasvatatud Amper(i Ailur 12 391 T) on hea põlvnemisega, kuid hindajateltII auhind. Parimaks noortäkuks tunnistati Aachen(i Arhippos 13 535 T; om Andres Kallaste), keda hinnatikõrgelt nii tõutüübi kui kehaehituse osas.

Tõutüübi hindamise aluseks on mitu kriteeriumi. Kõigetähtsam on tori hobuse vastavus nn etalonhobusele. Aega-de jooksul on nendeks täkkudeks olnud tõu alustaja Het-man (s 1886), Halis 348 T (1929), Hasmo 129 T (1920),Hingstar 317 T (1927), Hindo 1667 TA (1949), Hoius3939 TB (1955), Hiilur 10 323 T (1977). Aacheni sarna-sus nende täkkudega oli silmatorkav. Samuti väljendus tä-kul selgelt soo- e täkutüüp. Puudusena, mida ka kirjandu-ses tori hobuse kohta on märgitud, esineb temal kitsastkäiku.

17


Foto 1. Parim noortäkk Aachen, omanik Andres Kallaste(K. Sepp)

Foto 2. Parim noormära Aphrodite, Margus Kallaste ja AldoVaan, omanik Andres Kallaste (K. Sepp)

Foto 3. Rootsist „käimalolnud” tori tõugu aretustäkk Hilbekdemonstreeris vabahüppeid (O. Saveli)

Tori hobusekasvanduse Parun (i Preester 13 603 T) tee-nis täkkude A-arvestuses reservvõitja tiitli, sest sooritastäkkude seas kõige paremini vabahüpped (8 punkti). Vil-jandimaalt Sammuli tallist OÜ Trandesti Power Point(i Palladium, ei Casanova 13 581 T) lausa säras mai algu-ses Heimtalis, kus hinnati teda kõrgelt. Toris oli esitlus ta-

gasihoidlikum, hüppe ja sammu eest kuus punkti. Kuidväga hea tüübi ja üldmulje hinnang andis noortäkule B-ar-vestuses võitjatiitli. Hillar Kaldi Pärna talu Ludwig(i Lakmus) sai hea hinnangu ja kokkuvõttes B-arvestusereservvõitja tiitel.

Märade esitlusringi alustas Sändy (i Soliid 12 339 T;om Maie Kukk), keda esitles Gerda Alekand ja teenisparima esitleja auhinna. Soliidilt on saadud 19 järglast,kuid esimene jõudluskatsetel oli Sändy, kes sai tüübi,keha ja üldmulje eest väga hea hinnangu ja I auhinna.

OÜ Konuvere Talli esindaja Merit Õunapuu oskab torihobuse aretajaid meeldivalt üllatada oma õigete valikute-ga. Tori tõukomisjon andis Albionile 13 627 T (i Algu13 373 T) tunnustuse alles kaheksa-aastaselt katsetatudnoorhobuste ülevaatusel, rakendis, võõrratsaniku testil jahinnatud järglaste järgi. Käesolevaks aastaks on Albioniltori tõugu märadega 15 katsetatud järglast. Lisaks selaastal hinnatud kolmele järglasele on hinnatud tüübi,kehaehituse ja üldmulje osas vähemalt 8 punktiga 2004. asündinud Athenat ja 2005. a sündinud täkku Aramis III.Tütardel Aphrodite Alfal ja Aretel hinnati nõrgemaks al-lüüre ja mõlemad märad said kokkuvõttes II auhinna.

Tori hobusekasvandus esitas kahte Preester 13 603 Tjärglast – Prelamee ja Parii, kes said väga hea hinnangutüübi eest, ülekaalukalt olid parimad traavis ja hüppes.Mõlemale I auhind ja Prelameele reservvõitja tiitel. Pari-maks tori noormäraks valiti lõppringis Aphrodite(i Arhippos 13 535 T; om Andres Kallaste), kelle tõu- jasootüübi väljenduslikkus ning kehaehitus olid ideaalilä-hedased, kuid kriitilisem oldi tema allüüride suhtes. Aph-rodite ema on suurejooneline tori mära Printsess, kelle isaon Premium 13 547 T ja ema Daina 24 027 T on 1996. ajõudluskatsete võitja.

20 aasta kogemuste põhjal võib teha järelduse, et pare-maid tulemusi saadakse, kui mõlemad vanemad on kont-rollitud ja saanud kõrged hindamistulemused. Seega täi-davad jõudluskatsed püstitatud eesmärgi – aidata aretaja-tel teha õigeid valikuid.

Küülikute kevadnäitusDiana MägiEKAÜ

Kevadel, 22. märtsil toimus küülikute näitus-müük Tar-tumaal Reola kultuurimajas. Näitusele registreeris 8 farmi61 küülikuga. Esindatud oli 11 erinevat tõugu ja 17 erine-va värvusvariatsiooni küülikud, müüki registreeriti 34looma. Näituse-eelselt kuulutati välja ka nunnukonkursssuurimale flandria hiidküülikule. Registreeriti üks loom,

kes aga tiinuse tõttu ei osalenud näitusel. Ehk järgmiselnäitusel läheb paremini.

Näituse kohtunikuks oli Berth Andersson Rootsist, tedaassisteerisid EKAÜ kohtunike õpilased Viia Martin jaDiana Mägi. Ringisekretäriks oli Ole Hütt, kes hoolitsesselle eest, et kõik hindamistulemused arvutisse kantudsaaks.

Kohtunik hr Berth Andersson arvas loomadest ja näitu-sest nii: “Näitus oli vaatamata väikesele loomade arvuletasemel. Nagu ka eelmisel aastal, nii on ka sel aastal väga

18


Foto 4. Tori tõugu noorhobuste veo-sõiduvõistluste võitjaLivoonia (i Lakmus) J. Kallaste juhtimisel, omanik Tori HKOÜ (K. Sepp)

Foto 5. Aramis III (i Albion), omanik Konuvere Tall OÜ(K. Sepp)

K A R U S L O O M A D

ilusad reksküülikud. Sellel näitusel olid tugevas konku-rentsis lisaks reksidele ka thyringerid. Enne näitust peaksloomi natukene paremini ette valmistama, neid tuleks har-jutada ka laual seisma. Näituse võib igati kordaläinuks lu-geda ning loodetavasti on järgmisel näitusel rohkemloomi ja vähemalt samapalju külastajaid uudistamas jaloomi ostmas.”

Auhindu jagati kategooriates: parim kasvataja, BIS(näituse parim), BIC (vanuseklassi parim) ja BOB (tõuparim). Seegi kord sai autasustatud väikese meenega kaüksikute tõugude parimaid.

Küülikute kevadnäituse auhinnalised tulemused.Parim kasvataja – Diana Mägi, Foxy Rabbits, 767,5

punkti2. koht – Liia Taaler, Mündi talu, 751,5 punkti.3. koht – Raidi Laines, Härma küülikud, 745,5 punkti.4. koht – Kirke Lepp, Kukulinnu

talu, kuue looma parim tulemus 570punkti.

BIS – näituse parim – kastor reksFoxy Rabbits Gerda, 97 punkti,kasvataja Diana Mägi.

BIC – vanuseklassivõitjadJUN – Orange rex numbriga 7091,

96,5 punkti, kasvataja Kirke Lepp,Kukulinnu talu.

INT – Hermeliin Foxy Rabbits Elf-riide, värvusega blue sable, 94 punk-ti, kasvataja Diana Mägi.

TK – kastor reks Foxy RabbitsGerda, 97 punkti, kasvataja DianaMägi, Foxy Rabbits.

SR – Thyringer, Foxy RabbitsSunflower, 95,5 punkti, kasvatajaDiana Mägi, Foxy Rabbits.

BOB – tõu parimadBOB reks – kastor reks Foxy Rab-

bits Gerda, 97 punkti, Diana Mägi.

BOB prantsuse päss – Härma Dariella, värvusega: bro-ken steel, 95 punkti, Raidi Laines.

BOB kalifornia – nr 7112; 94,5 punkti, Merike Joonas.BOB isabella – nr 7056; 96,5 punkti, Liia Taaler.BOB thyringer – nr 7102; 96 punkti, Viia Martin.BOB uus-meremaa valge – Foxy Rabbits Mary, 93

punkti, Diana Mägi.BOB flandria – nr 7082, värvusega sandy, 93,5 punkti,

Liia Taaler.BOB lõvilakk – Foxy Rabbits Furry, värvusega opaal,

93,5 punkti, Diana Mägi.BOB hermeliin – Hermeliin Foxy Rabbits Elfriide,

värvusega blue sable, 94 punkti, Diana Mägi.Dr Uibopuu loengul kuulsid huvilised küülikute tervis-

hoiust ja farmielust. Näituse ajal oli osalejatel võimalikkeha kinnitada Merike Joonase maitsvate küpsetistega jaÕie Kööseli valmistatud salati, võileibade ja kohviga väi-

keses kohvikus sümboolse tasu eest.Samas sai rahvas mõnusalt aega viitaomakeskis ümber laua juttu puhudes.

Endiselt on probleemiks, et küüli-kukasvatajad ei julge oma loomi näi-tusele tuua. Meeleldi tullakse aganäitusele loomi vaatama. Külastajaidkäis läbi mitusada. Kevadperioodilnäitust korraldades on loomad küllkauni karvastikuga, kuid sel ajal onfarmides põhikarja komplek- teeri-mine juba toimunud ning loomi far-mides vähe, mistõttu ka näituseloomipole palju. Lootes suuremat osalust,plaanib EKAÜ korraldada järgmisenäituse 2009. aasta sügistalvel, orien-teeruvalt novembris-detsembris. Sel-lel ajal peaks igas farmis olema niipaaritusealisi kui ka põhikarja po-tentsiaalseid täiendajaid, keda võiksnäitusele tuua. Ja muidugi lisaks kaerinevas vanuses müügiloomi.

19


Foto 1. Kohtunik Berth Andersson (J. Mägi) Foto 2. Auhindade laud (J. Mägi)

Foto 3. Pm-knd Liia Taaler thyringeritõugu küülikuga (J. Mägi)

Jõudluskontrollist Põhja-AmeerikasKaivo IlvesJõudluskontrolli Keskuse direktor

Eelmisel ICARi konverentsil tutvustasid erinevad Põh-ja-Ameerika jõudluskontrolli organisatsioonid oma koge-musi. Selle aasta Ameerika Ühendriikide konverentsiühildasime õppereisiga jõudluskontrolli organisatsiooni-desse juunikuu keskel. Nädala jooksul külastasime kolmeorganisatsiooni – CanWest DHI Kanadas; NorthStar Co-operative Michigani osariigis ning AgSource CooperativeServices Wisconsini osariigis Ameerika Ühendriikides.Neile lisaks vaatasime ka nelja piimafarmi Kanadas, üli-kooli katsefarmi Michiganis ja ühte piimafarmi Wisconsi-ni osariigis.

Kanadas on 10 400 piimatootja 715 000 lehma kohtakaks jõudluskontrolli organisatsiooni, 6 piimalaborit jaüks andmetöötluskeskus. Kliendid jagunevad kahe jõud-luskontrolli organisatsiooni vahel peamiselt emakeelejärgi. CanWest DHI teenindab inglise keelt ja Valactaprantsuse keelt kõnelevaid piimatootjaid.

Ameerika Ühendriikides on üle 26 000 piimatootja jaligi 4,5 miljoni lehma kohta 27 jõudluskontrolli organisat-siooni, 49 piimalaborit (ainult 29 määravad ka karbamii-disisaldust piimas) ning 4 andmetöötluskeskust. Lisaksinglise keelele on sealsetes organisatsioonides väga oluli-sel kohal ka hispaania keel.

Jõudluskontrolli areng on nendes riikides pikkade tra-ditsioonidega. USAs alustati jõudluskontrolliga juba1883. ja Kanadas 1911. aastal. Mõlemas riigis on toimu-nud paljude väikeste jõudluskontrolli organisatsioonideliitumine suuremaks ja tugevamaks. Juba aastaid ei toetaühtegi külastatud organisatsiooni riik. Kanadas saab min-gil määral riigilt raha teine, peamiselt prantsusekeelseidpiimatootjaid teenindav organisatsioon, mida me ei külas-tanud. Varem kehtis Ameerika Ühendriikides seadus, misei lubanud ühe osariigi jõudluskontrolli organisatsioonilteistes osariikides oma teenust pakkuda. Nüüd pakubWisconsini osariigis asuv AgSource oma teenuseid kaMinnesota, Illinoise, Iowa ja Idaho osariigis ning Michi-gani osariigis asuv NorthStar Cooperative Wisconsini,Ohio ja Indiana osariigis.

Kui võrrelda külastatud organisatsioone Jõudluskont-rolli Keskusega Eestis, on nii erinevusi kui sarnasusi.Kõige olulisemaks erinevuseks võib pidada omandivor-mi. Kui Eestis on see riiklik ettevõte, siis Ameerikas, naguka Lääne-Euroopa riikides, on jõudluskontrolli organisat-sioonid ühistuna loomapidaja omanduses.

Eestis oleme me seotud nii veiste (piima- ja lihaveiste),sigade, lammaste, hobuste kui ka kitsede jõudluskontrol-liga, kuid sealsed organisatsioonid tegelevad ainult pii-maveistega. Erand on AgSource, kes on laiendanud oluli-selt oma labori teenuseid, kus lisaks piimaproovidele

tehakse erinevaid analüüse alates mullast ja veest ninglõpetades sõnnikuga.

Ameerika Ühendriikides külastatud organisatsioonidtegelevad lisaks piimaveiste jõudluskontrollile erinevatetütarettevõtete kaudu ka teiste valdkondadega, nagu näi-teks kunstliku seemendusega (Eestiski tuntud CRI ja Se-lect Sires), elusloomade müügi vahendamisega ja labori-teenustega. CanWest DHI Kanadas tegeles ainult jõudlus-kontrolliga.

Oluliseks erinevuseks Eesti ja Ameerika organisatsioo-nide vahel on see, et Jõudluskontrolli Keskus omab nnandmebaasi ja -töötluskeskust, kuid külastatud organisat-sioonidest oli ainult AgSource andmebaasi omanik. Kana-das on kaks jõudluskontrolli organisatsiooni koos loonudandmetöötluskeskuse, kus toimub andmete töötleminemõlemale organisatsioonile. NorthStar Cooperative saa-dab andmed USA suurimasse andmetöötluskeskusesse,kes pakub oma teenust paljudele USA jõudluskontrolli or-ganisatsioonidele. Siinkohal tuleb tõdeda, et andmebaasiomav AgSource pakub oma klientidele oluliselt rohkemerinevaid trükiseid, kus on andmeid ka statistiliselt töö-deldud.

Eesti omapäraks andmetöötluse valdkonnas on see, etmeie teeme ka geneetilist hindamist. Nii USAs kui ka Ka-nadas on selleks omakorda eraldi keskus. Kui Eestis onjõudluskontrolli läbiviimisel kasutusel ainult B-meetod,mis tähendab, et jõudlusandmete kogumisega ja piima-proovi võtmisega tegeleb loomapidaja või tema pooltvolitatud isik, siis Ameerikas on kasutusel A-meetod, mistähendab seda, et kõikide jõudlusandmete kogumisega japiimaproovide võtmisega tegeleb jõudluskontrolli or-ganisatsiooni assistent. Et kahel külastatud organisatsioo-nil polnud ka andmebaasi ja -töötlust, siis teenuseks ongipeamiselt jõudlusandmete edastamine ja piimaproovidevõtmine. Aktiivselt otsitakse muid võimalusi. Lisaks ras-va-, valgu- ja karbamiidisisaldusele ning somaatiliste rak-

20


J Õ U D L U S K O N T R O L L

Foto 1. CanWest DHi teeninduspiirkonna ajavööndid (K. Ilves)

kude arvule piimas uuritakse loomadel esinevat paratu-berkuloosi ja leukoosi.

Konkurents erinevate jõudluskontrolli organisatsiooni-de vahel on tihe ja oluline on kasumit teenida, mistõttu te-geldakse aktiivselt teenuste arendamisega. Kui CanWestDHI pakkus varem oma klientidele 5 erinevat jõudlus-kontrolli meetodit, siis praegu juba 55. Eestis on kasutusel4 meetodit: standardkontroll-lüps, vahelduv kontroll-lü-ps, lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil ning kontroll--lüps lüpsirobotiga, viiendana võiks lisada mittelepingu-listele klientidele tehtavad piimaanalüüsid. Kolleegid mõ-lemast riigist tunnistasid, et aastaid tagasi oli neil rohkemreegleid, mille täitmist nõuti. Tänapäeval on jõudluskont-roll muutunud oma olemuselt rohkem teenuseks.

Eestis teeme esimesi samme elektrooniliste märkide japihuarvutite kasutamisel. Elektrooniline kõrvamärk onsealsetel lehmadel juba väga tavaline. Pihuarvutit ei õn-nestunud meil kahjuks küll ühegi karja praktikas näha,kuigi konverentsil tutvustati erinevaid mudeleid ja tarkva-ralahendusi.

Mille üle me võiksime Eestis uhked olla? Eelkõige omapiimatootjate üle, sest üheski farmis ei tekkinud mingitüllatusmomenti. Veel meie veisekasvatuse organiseeritu-se üle, sest meie veised on üheselt identifitseeritud jamärgistatud ametlike kollaste kõrvamärkidega, jõudlus-kontrollis ja tõuraamatus olevate loomade suure osakaaluüle. Seal oli väga palju nn tootmiskarju, kelle kohta puu-duvad igasugused andmed. Loomulikult saime ka seekorduhkust tunda Eesti internetiseerimise üle.

Ameerikas kasutatakse karja majandamiseks peamiseltDairyComp 305 tarkvara, mis on paljude aastate jooksulväga suuremastaapseks arendatud. Tema oluliseks puudu-seks on see, et ta on kliendi arvuti tarkvara ja kõiki and-meid tuleb eraldi andmetöötluskeskusesse saata või siistöödeldud andmeid programmi maha laadida. Kui tutvus-tasime Eestis Internetis töötavat programmi Vissuke ningnäitasime, et programmi on võimalik ka nende kontorisreaalselt kasutada, siis meie võõrustajate üllatus oli suur.

Mis on Eesti süsteemi head küljed ja tugevused? Esmaltjõudluskontrolli suur osakaal. Kui loomade arv oleksväiksem, muutuks geneetilise hindamise läbiviimine kee-

rulisemaks ja loomulikult kallineks ka loomühiku teenu-sehind. Võrreldes Kanadaga on meie tugevus Eesti geo-graafiline väiksus. CanWest DHI töötab viies erinevasajatsoonis, mis tähendab erinevate piirkondade ajavahetkuni 5 tundi, ja pikad vahemaad, eriti põhja pool, on üsna-gi kulukad. Kuna Vissuke töötab Internetis, siis tarkvarahooldamine ja teenindamine on oluliselt odavam kui sealkasutatava lauaarvutisse installeeritud tarkvara puhul. Sa-muti kulutavad nad meist oluliselt rohkem ressursse (ae-ga, raha ja inimesi) uue tarkvara versiooni levitamisse.

Seda reisi kokku võttes võib nentida, et meil on, midaõppida ja kuhu areneda, aga ka neil on meilt midagi õp-pida.

Konverents oli traditsiooniliselt hästi põhjalik. Kõikesitatud ettekanded on nähtavad ICARi kodulehel aadres-sil: http://www.icar.org/pages/Niagara%20session.htm javeel selle aasta numbri sees peaks ilmuma kogumik, kuson kõik ettekanded artiklitena.

Et konverents toimus Ameerikas, siis konverentsi raa-mes korraldati lisaks traditsioonilistele INTERBULLi,ICARi laborite ja erinevate töögruppide koosolekutele kaPõhja-Ameerika Piimalaborite Juhtide Assotsiatsiooni(NALMA) ja jõudluskontrolli organisatsioonide juhtidetöökoosolekud. Konverentsil oli mitmeid huvitavaid ette-kandeid, mis tutvustasid Põhja-Ameerika organisatsioo-nide kogemusi ja süsteeme, elektroonilisi kõrvamärke,uusi kasutatavaid tehnoloogiaid ja süsteeme. Kui ICARon laiemalt tuntud kui jõudluskontrolliga tegelev organi-satsioon, siis tegelikult tegeldakse seal ka paljude teisteteemadega nagu loomade välimiku hindamine, loomadeidentifitseerimine, DNA laborid ja kunstliku seemenduse-ga seonduv. Just kunstliku seemendusega tegelev töö-grupp pidas konverentsi raames eraldi töökoosoleku, kuspõhiteemaks oli spermakõrte identifitseerimine, et tagadaseemendusandmete kiirem ja täpsem kogumine. Sperma-kõrte identifitseerimine ribakoodiga on väga laialt levi-nud, kuid selle ribakoodi lugemise automatiseerimine ontänaseni levinud ainult üksikutes riikides. Lisaks ribakoo-dile otsitakse võimalusi elektroonilise kiibi kasutamiseks.

Järgmine suurem ICARi konverents toimub 2010. aastajuunis meie lõunanaabrite juures Riias.

21


Foto 3. Jõudluskontrolli keskuse delegatsioon AgSource Coo-perative Services peahoone ees (K. Ilves)

Foto 2. CanWest DHi tegevjuht ja ICARi president Neil Petreny(K. Ilves)

Eesti punase tõu holsteniseerimineMart UbaJõudluskontrolli Keskus

Eesti punase karja lehmade ja lehmikute grupeerimiselnende isade päritolumaa alusel selgus teatud üllatusena, et2006. a lõpu seisuga oli vastavalt 3,3% ja 7,1% karjasole-vate lehmade ja lehmikute isadeks Hollandi (HOL) pärit-oluga pullid. 2007. a lõpus olid vastavad näitajad 4,9% ja9,8% ehk juba 1,6% ja 2,7% võrra enam.

Tervikuna on aga ligikaudu 18% karjasolevatest EPKlehmadest holsteini või punasekirju holsteini (RH) pullidetütred. Need arvud ärgitasid uurima suundumusi EPK are-tuses.

Viimase 10 aasta jooksul on punasekirju holsteini (RH)(koos tühise määra mustakirju holsteiniga (HF)) kompo-nent EPK verelisuses järjepidevalt kasvanud, ulatudeskäesoleval ajal ligikaudu 30%-ni (joonis 1). Seejuures tu-leb arvestada, et kui EPK lehma järglasel holsteini sum-maarne osatähtsus verelisuses ületab 75% taseme, siis on

22


0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

0

5

10

15

20

25

30

Aasta

RH arv

Joonis 1. EPK lehmade RH-verelisuse osatähtsus lehmadepoegimisaasta järgi

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

Esmaspoegimisaasta

EPK EPK*

Joonis 2. Kokku EPK ja holsteini komponendita (EPK*)lehmad

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

0

10

20

30

40

50

60

Aasta

RH HOL arv

Joonis 3. EHF lehmad, kellel on EPK emad poegimisaasta järgi

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

%

Esmaspoegimisaasta

TP RH

Joonis 4. Taani punase (TP) ja RH-verelisusega lehmadeosatähtsus EHF lehmade seas

Foto 1. Diva 6353 esimene hinnang annab lootust (T. Bulitko)Foto 2. Viss 2007 Liisu verelisus on RH55 SRB19 TP9 AP6NRF6 (T. Põlluäär)

ta juba eesti holsteini tõugu. Seetõttu keskmine holsteiniverelisus EPK lehmadel sellest üle suureneda ei saa. Sa-mal ajal on lüpsikarja jõudnud lehmade arv, kellel poleholsteini komponenti, pidevalt vähenenud 1998. aasta3771 lehmalt 470 lehmani 2007. aastal (joonis 2). PaljudeEPK lehmade järglaste kandmine holsteini tõu hulka vä-hendab EPK tõu osatähtsust veelgi (joonis 3).

Eesti holsteini tõugu lehmade verelisus on ka muutu-mas, sest järjest enam on selles punase tõu verelisusekomponente (joonis 4). Kümne aasta jooksul uuenes EHFlüpsikari 4819 EPK lehma järglasega, seejuures 2007. a857 lehma võrra. Selle ajaga on RH keskmine osatähtsus

karjasolevatel lehmadel suurenenud 8%-ni ja taani punasetõu (TP) osatähtsus 2% -ni.

Eesti punase karja aretus viimastel aastatel ei ole kasukstulnud tema kestmisele iseseisva tõuna, vaid praegustetrendide jätkumine ennustab talle peatset hääbumist. See-ga on aretusorganisatsioonil ilmselt viimane aeg otsusta-da, kas sihipärase aretustegevusega eesti punast karjatõuna tugevdada või tunnistada näiteks kümne aasta pä-rast uue ohustatud tõu olemasolu.

Sigade aafrika katk Kaukaasias ja VenemaalDots Arvo ViltropEMÜ VLI nakkushaiguste osakond

Tegemist on sigadele väga ohtlikuviirushaigusega, mis võib oluliseltmõjutada seakasvatussektorit majan-duslikult. Sigade aafrika katku teki-tajaks on Asfiviirus. Viirusele onvastuvõtlikud kodu- ja metssead.Tunnuste poolest ei erine aafrika katksigade euroopa (e klassikalisest) kat-kust, kuid tekitaja on täiesti erinevviirus. Ägeda haigusvormi korral onmõlema haiguse puhul sigade sure-mus 100%. Peamisteks tunnusteks onkõrge palavik, verevalumid siseorga-neis ja naha all. Väliselt avaldub seesiniste plekkidena nahal. Sageli sure-vad sead, ilma et väliseid tunnuseidtekiks (äkksurm).

Sigade aafrika katku viiruse säili-mise looduses tagab see, et sigadel

esineb ka haiguse krooniline vorm,mille puhul sead põevad haigust suh-teliselt kergelt ja jäävad kauaks viiru-se kandjaks. Metssigadel haigustun-nuseid sageli ei teki ja nakatunudloomad on vaid viiruse kandjad jalevitajad. Ka see hõlbustab viirusepüsimist looduses. Lisaks paljunebviirus puukides (Ornithodoros’e pe-rekonnast, ei esine Eestis).

Viirus levib peamiselt kontakti teelsealt seale. Tähtis on ka ülekanneverdimevate putukate vahendusel.Viirus on väga vastupidav sealihas,mistõttu ülekanne kaugete vahemaa-de taha on võimalik imporditud sea-liha vahendusel, mille jääke võidaksesööta sigadele. Viirus on väga vastu-pidav ka keskkonnas, mistõttu levidavõib ta ka sõidukite ja mitmesugusteseasõnnikuga saastunud objektidevahendusel.

23


V E T E R I N A A R I A

Foto 1. Sigade aafrika katku kolded (OIE)

Foto 2. Nahaalused verevalumid (CFSPH) Foto 3. Verevalumid siseorganites (CFSPH)

Haigust esineb püsivalt Aafrika mandril, kus ta on loo-duskoldeline. Euroopas on haigus olnud peamiselt eksi-külaline. Ainukene püsiv kolle sel sajandil on olnud Sar-diinia saar, kuid ka seal on viimased haigusjuhud regist-reeritud 2006. aastal. Saart loetakse siiski tänaseni võima-likuks nakkuskoldeks, mistõttu sigade ja sealihatoodeteväljavedu sealt on keelatud.

Praegune epideemia Venemaal sai alguse 2007. aastamärtsis Gruusiast, kus registreeriti aasta jooksul üle 50puhangu ja seetõttu hukkus või hukati kümneid tuhandeidsigu. Armeenias registreeriti haigust esmakordselt 2007.aasta augustis. Praeguseks on epideemia Armeenias jaGruusia võimude kontrolli all oleval territooriumil likvi-deeritud, kuid see on edasi levinud Venemaale. Sedailmselt läbi Osseetia, kus on seni kõige rohkem puhanguidesinenud. Kahtlustatakse nakkuse ülekannet metssigadevahendusel (esimesed avastatud haigusjuhud olid justmetssigadel). Puhanguid on olnud ka Tšetšeenias ja In-gušias. Esimene haiguspuhang väljaspool Kaukaasiat oli

Orenburgi oblastis. Seal on tegemist ilmselt nakatunudtoidujäätmete söötmisega sigadele.

Kas selle haiguse oht on ka Eestis? Teatav oht Eestileeksisteerib. Peamiseks ohuallikaks võiks olla VenemaaltEestisse toodavad seakasvatussaadused ja nende jääkideebaseaduslik söötmine sigadele mõnes väikemajapidami-ses. Eestis on igasugune toidujäätmete söötmine sigadeleseadusandlikult keelatud. Sigade ja seakasvatussaadusteametlik import Venemaalt Euroopa Liitu on keelatud,kuid inimesed võivad osta toitu enda tarbeks ja tulla paha-aimamatult sellega üle piiri. Praegu oleks oluline tugev-dada piirikontrolli ja tõkestada igasugune liha ja lihasaa-duste maaletoomine, kaasa arvatud üksikisikute poolt Ve-nemaalt. Suurtootjatele erilist ohtu ei ole. Viiruse jõudmi-ne mõnesse industriaalse tootmisviisiga sigalasse olekssuure inimliku rumaluse või kõigi halbade asjaolude kok-kusattumuse tulemus.

CFSPH – Center for Food Security and Public Healthat the Iowa State University College of Veterinary Medi-cine

Tõuloom 12. korda ÜlenurmelEmeriitprof Olev SaveliETLL

Traditsiooniliselt toodi septembrikuu esimesel laupäe-val Ülenurmele kokku Eestimaa kaunimad loomad ja lin-nud, sest käes oli Tartu sügisnäituse aeg, millega koos toi-mus ka üleriigiline demonstratsioon Tõuloom 2008. Kau-gemad tulijad olid Pärnumaalt ja Lääne-Virumaalt. Selaastal muretseti kõige enam ilma tujukuse pärast, agamida lähemale Tartule, seda kindlamini usuti kuivalt pää-semist. Tõesti, juba 12. korda saadi läbi vihmata. Võib us-kuda, et sellisel vihmasel perioodil esitleda oma hinnalisitõuloomi põllumajandusmuuseumi areenil kauni ilmaga,on osalinegi tänu tehtu eest.

Vabariigi juubeliaastal võinuksime õnnitleda samava-nuseid aretusühinguid, sest tõuseltsid asutati samal pe-rioodil. Tegelikult tähistame sel aastal ühistegelise tõu-aretusorganisatsiooni 15. aastapäeva, sest Eesti taassünni-perioodil asutati aastatel 1989–1993 uuesti aretusühistudja tõuseltsid. Laupäeva varahommikul avati selleteemali-ne näitus neljateistkümnel posteril EPMi loomakasvatuseekspositsioonis. Näitus jääb avatuks 20. novembrini, mil-le järel eksponeeritakse nädala jooksul Eesti Tõulooma-kasvatajate Ühistus Kehtnas. Posterite vormistamisel ai-tasid kaasa EPMi osakonna juhataja Mare Viiralt ja kunst-nik Maarika Tang. Tänu neile!

Tartu sügisnäituse ja TÕULOOM 2008 avamine toimussel aastal areenil, kus kõnelesid Tartu maavanem EstaTamm, riigikogu liige Ester Tuiksoo, EPMi direktor

Merli Sild ja ETLLi president Olev Saveli. Kõlasidvastastikused edu- ja tänusoovid. Muusikalist külakostipakkus Konguta segakoor, maast ja inimestest pajatasKaarel Tuvike.

Keskpäeval algas tõuloomade esitlus ja tõuaretajate tut-vustamine. Seletusi andsid Eesti Lambakasvatajate Seltsijuhatuse esimees Hillar Kalda ja tegevjuht Külli Vikat(lambad ja kitsed), Eesti Linnukasvatajate Seltsi juhatuseesimees Matti Piirsalu (linnud), Eesti Tõusigade Aretus-ühistu peaspetsialist Anne Lilleorg (sead), Eesti Karus-loomakasvatajate Aretusühingu spetsialist Diana Mägi(küülikud, tšintšiljad), Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsiteadussekretär Käde Kalamees (eesti maakari), Eesti Tõu-

24


K R O O N I K A

Foto 1. Avamisel kõnelesid riigikogu liige Ester Tuiksoo, Tartumaavanem Esta Tamm ja EPMi direktor Merli Sild (O. Saveli)

loomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Tõnu Põlluäär(eesti punane, eesti holstein ja lihaveised), Eesti Hobuse-kasvatajate Seltsi direktor Krista Sepp (hobused) ja de-monstratsiooni ühendas Olev Saveli.

Loomi esitlesid loomaomanikud või nende abilised, ta-luperedest olid väljas lapsed või lapselapsed. NäiteksKaarel Voitki kaksikutest lapselapsed alustasid viieaas-tastena juba 11 aastat tagasi. Suuremates ettevõtetes onvälja kujunenud võistkond, kes käib loomi esitlemas kon-kurssidel ja on sellega omandanud esitluskunsti. Nii ladu-sat esitlust pole varematel aastatel olnud.

Aretusühingud valisid aasta parimad tõuaretajad igaspõllumajandusloomade tõus, linnu-, karuslooma- ja liha-veisekasvatajatest loomaliigiti. Põllumajandusministee-rium pani neile välja graveeringuga karikad, ETLL nok-kmütsi tekstiga Parim tõuaretaja 2008. Kõik osavõtjadsaid tänukirja ja päevakohase roseti. Järgnevalt tõulooma-üritusel osalenud loomaomanikud, rasvaselt aasta pari-mad tõuaretajad.

Veisekasvatajad: eesti holsteini tõug – Lea Puur, Õu-napuu talu; Imbi Pokbinder, Krootuse Agro OÜ; AvoKruusla, Kaska-Luiga talu; Tartu Agro AS;

eesti punane tõug – Avo Kruusla, Kaska-Luiga talu;Lea Puur, Õunapuu talu; Vaimastvere Agro POÜ; TartuAgro AS;

eesti maakari – Jüri Simovart, Palu talu; Kaarel Voitk,Looga talu; Lea Puur, Õunapuu talu; Rainer Parts, Otsatalu; Enno Lohu, Andressaare talu;

lihaveised – Margus Keldo, Tsura talu OÜ; RainisRuusamäe, Estonian ACB Vianco; Leino Vessart, KaritsuRantšo OÜ; Olev Kirs, FIE; Kalmer Visnapuu, Taropeda-ja talu; Toomas Muulman, Lau Raja talu; Alari Kutsar,Hannora OÜ.

Seakasvatajad – OÜ Pihlaka Farm, eesti suur valgetõug ja pjeträäni tõug, OÜ Estpig Tänassilma farm, eestimaasiga, Saimre Seakasvatuse OÜ, ristandaretussead.

Linnukasvatajad – muna- ja lihakanade paljundus-farm AS Tallegg; Ülo Pullisaar, vuttide tõulinnukasva-tustalu; Sulev Peets, Peri POÜ munakanad; Eha Treier,Äksi vutifarm; Lõive ja Raul Roosimaa Särevere jaanalin-nufarm.

Küülikukasvatajad – Diana Mägi, Foxy Rabbits; Rai-di Laines, Härma Küülikud; Merje Ottson, OÜ Grenimal;tšintšiljad Maia Parts.

Lambakasvatajad – Ell ja Urmas Sellis, eesti valge-pealine tõug; Ants Kuks, eesti tumedapealine tõug; SvenKesler, Määri Mõis OÜ, daala tõug.

Kitsekasvatajad – eesti kits – Julika Roos, OÜ Jaanila;Merike ja Vambola Bakhoff, Vaike talu.

Hobusekasvatajad – tori tõug – OÜ Tori Hobusekas-vandus; Andres Kallaste; eesti raskeveohobune – EnnRand, Kõpu talu; Viktoria Kaasik Nurmenuku puhkekes-kus OÜ; eesti hobune – Angela Noor; Taimi Usin Antsutalu; trakeeni tõug – Heimtali Hobusekasvandus OÜ;šetlandi poni – Heli Alp.

25


Foto 2. Demonstratsiooni avasid lamba- ja kitsekasvatajad(O. Saveli)

Foto 4. Piemonti lehm Musirull (om T. Muulmann) lehmikugaesindas areenil lihaveiseid (O. Saveli)

Foto 5. Tori sõidu-veokatsete võitja 2007 ja 2008 Lakoonika(O. Saveli)

Foto 3. Djurok x landrassi ristandkulte esitles OÜ Estpig Tän-nassilma farm (A. Tänavots)

Miniloomakasvataja – Andrus Teemant, Raja talu,eesti maatõu ja deksteri ristandid ning šetlandi poni.

Eesti maatõug lehmadele korraldati vissikonkurss. Ko-hal olid ka Laul (2005.) ja Mari (2006. ja 2007. aasta kon-kursi võitjad). Sel korral valis kohtunik (O. Saveli) kau-nimaks lehmaks Loori Enno Lohu talust. Nendele lisan-dusid visside lõppringis veel eesti punase tõu viss 2008Aasi ning eesti holsteinide vissid Juuni (2006), Iiris(2007) ja Riia (2008), kõik Taru Agro ASist. Nende esit-lus andis selge ülevaate piimatõugude iseärasustest ja näi-tas veisekasvatajatele, kuhu poole tuleks tõuaretuses püü-da. Pealtvaatajad avaldasid tunnustust tugeva aplausiga.

Väga esinduslik oli hobukoosseis, kõikidest tõugudestoli väljas parim noor või täiskasvanud mära või täkk. Eri-liselt võimas ja väsimatult liikuv oli tori tõugu mära La-koonika (i Lakmus), kes võitnud sõidu-veovõistlused2007. ja 2008. aastal. Tema ema Aroonia (26 a) oli sama-väärne isegi üleliidulisel tasemel. Oma kehaehituselt ja

liikuvuselt oli ta kaua aega tõu etaloniks. Nüüd võib sedatiitlit kanda tütar. Aretuseesmärgi õigsust kinnitab ka ka-heaastane parim noormära Aphrodite.

Kavas oli läbi viia kaks võistlust, nimelt lambapügami-ses ja käsitsilüpsis. Kahjuks esimene jäi ära, sest tehnikavedas alt. Paljudel oli tõsiselt kahju sellest. Teine võistlustoimus, lüpsti kolme eri tõugu lehma ja kahte kitse. Meri-ke Bakhoff „võlus“ oma kitselt minutiga 1,3 liitrit, teiseltkitselt ja eesti maakarja lehmalt saadi 0,8 ja suured leh-mad andsid vaid 0,5 liitrit piima.

Igal aastal valib publik oma lemmiku. Need tiitlid onläinud lammastele, maakarja lehmale või hobusele. Selaastal valis publik lemmikuks šetlandi poni täku Ninja(omanik Andrus Teemant). Võitis tema väiksus ja võimaslakk.

Loomakasvatajad jäid üritusega seegi kord rahule, suurtinnustust andsid pealtvaatajad, keda püsivalt oli areenilmitusada, aga külastajaid kokku mitu tuhat.

Saksamaa avatud konkursi 2008 korraldusestEmeriitprof Olev SaveliETLL

Euroopa holsteinide konkursse on peetud iga kahe aastatagant, ainult raske haiguspuhang (hullulehmatõbi) ontraditsiooni katkestanud. Sinikeele haiguse leviku tõttu2008. aastal jäeti ära oktoobrikuine konkurss Itaalias. Sel-le asemel korraldas Osnabrücki tõuraamatuühistu (OHG)koos SEMEX Deutschland’i ja World-Wide Sires Ger-many'ga 6. ja 7. juunil avatud konkursi, kuhu kutsuti kašviitsi ja d�örsi tõu esindajad.

Farmerid registreerisid 857 veist, kohale toodi siiski vä-hem. Teistest riikidest oli veiseid Šveitsist, Austriast jaLuksemburgist, Saksamaale sisseostetud veistega oliesindatud Prantsusmaa. Edukaimad olid nii punasekirjudkui mustakirjud Šveitsi lehmad vanemates vanusklassi-des.

Kaks päeva olid täis tihedat tööd linnahallis Halle Gart-lage, reedel 11 ja laupäeval 9,5 (7.30–17) tundi. Suurkoormus oli kõikide tõugude kohtunikul, USA Kaliforniaosariigi farmeril Hank van Exelil – 1. päeval 7 ja 2. päeval5 tundi. Tema hindamisega jäädi rahule. Eriti oli rahulsuurearvuline šveitslaste esindus, kui konkurss neilesoodsalt kulges. Seda juhtus aga tihti, nende kaasaelamineoli hästi organiseeritud (kõigil punased võistkonna teksti-ga T-särgid) ja lärmakas.

Konkursi juhendist nii palju, et osalemise otsustas far-mer ise, kes eelregistreerimisel maksis 25 eurot, osavõtuotsuse kinnitas 50 euroga. Farmeri kanda jäid ka transpor-di- ja majutuskulud. Vaatamata arvestatavatele kuludeleoli osavõtjaid loodetust arvukamalt.

Mustakirjud holsteinid jaotati nelja vanuserühma: leh-mikud (Junior), esmapoeginud (Intermediate), 2. laktat-sioon (Senior) ning 3. ja vanem laktatsioon (Mature).Punasekirjuid holsteine oli vähem, mistõttu kaks vanematrühma ühendati. Teised tõud jaotati kahte rühma. Vanuse-rühmas järjestati veised sünniaja järgi noorimast vanema-ni, selle järgi moodustati klassid 10 kuni 12 veisest. Seega

sõltus klasside arv kohaletulnute arvust. Igas esitlusklas-sis selgitati järjestus ja neli paremat said 750, 250, 150 või100 eurot, lehmikutel maksis esikoht 500 eurot, 2. kuni 4.kohale tulnud said sama suure preemia kui lehmadeklas-sis. Igast klassist kaks paremat pääsesid vanuserühmalõppringi, kus määrati 3. koht, reservvõitja ja võitja.Viimased kaks läksid edasi, kus valiti tõu reservvõitja jatõutšempion. Kõige lõpuks toodi ringi nelja tõu tšempio-nid ja valiti Saksa avatud konkursi 2008 parim lehm.

Preemia andis üle sponsor koos OHG esindajatega.Sponsoreid oli kümmekond, nende hulgas rahvusvaheli-sed aretusorganisatsioonid ABS, SEMEX ja WWS, Šveitsikaks aretusorganisatsiooni, Saksamaa ajakirjade välja-andjaid, arendusorganisatsioone ja panku.

Sissepääs oli tasuline, samuti kataloog tuli osta. Kahelpäeval müüdi loteriipileteid 2 euro eest. Võiduvasika olivälja pannud noor talupere, õnn naeratas šveitslasele. Eksmeilgi tuleks veterinaaridel ümber hinnata elusauhindadekeelamise seisukoht.

Laupäeva varahommikul kell 8.30 alustati ligi 100nooresitleja konkursiga. Võisteldi kahes vanuseklassis,kuni 18-aastased ja vanemad, kuni 35 a. Osa võisid võttakõik soovijad, aga võistlustulemused soosisid oma pere

26


Foto 1. Kolmandik Hollandi NRMi pealtvaatajatest (O. Saveli)

laste edukust. Esitleti vasikaid, lehmikuid, ka ühte šviitsilehma. Juhendi järgi arvestas kohtunik võrdselt kolme osaesitlust, looma ettevalmistust ja välimikku. Preemia saidkolm paremat – 100, 50 ja 25 eurot.

Veiste esitlemisel peeti rangelt kinni kindlatest reegli-test. Esitlejad olid valges riietuses, rinnal ja seljal oliranitsana riidest šabloonid numbri kinnitamiseks. Oli nä-ha, eriti šveitslaste leeris, et korduvalt esinesid oma alameistreid. Selleks vahetati sissepääsu juures kiiresti kata-looginumber. Esitluspäitsed olid standardsed, juhtrihmpeenike. Rihm koguti vasakusse kätte, millega juhiti veistpäitsetest kinni hoides kellaosuti liikumise suunas, iseväljaspool. Mõnel oli ka pikem või paksem juhtrihm, siisselle lõpuosa heideti üle õla. Esitleja liikus vasak külg ees,veise pea hoiti võimalikult kõrgel. Parem käsi oli vaba võitoetus abaluu piirkonnale, vajadusel korrigeeris lehmaseljajoont. Esitleja vaade oli suunatud ainult oma looma-le. Roojamist tuli ette, selleks jäädi seisma. Kohe oli kohalrooja koristajad või kaeti roe saepuruga. Tagakeha puhas-tati paberrätiga abilise või isegi teise esitleja poolt. Liiku-miskiirus oli mõõdukas, ei tormatud rivis mööda ega ta-kistatud järele tulijat. Viimast tuli vahel ette, kus konku-rendid olid abivalmis. Paar lahtitõmbamist oli.

Hollandi rahvusliku holsteinikonkursi (NRM) esitluseeripäraks oli, et esitleja liikus tagurpidi, juhtides lehmakahe käega päitsetest. Selline liikumisviis koormab vä-hem kätt, kuid külg ees liikudes on veis pidevalt esitlejavalvsa pilgu all. Katalooginumber oli kinnitatud esitlejaleseljale ja rinnale, lisaks rippus numbrisilt ka lehma kaelas.Kummalgi konkursil ei kohanud hobuseviisilist esitlust,kus esitleja kõnnib lõbusalt lehma kõrval. Esitleja ja esit-letav on nagu üks agregaat, kus kumbki ei tee ühtegi sam-mu teiseta.

Osnabrückis on toimunud ka virtuaalseid oksjone, kusekraanilt võib näha hinnalist objekti ja tema vanemaid.Sel korral olid kohal 34 veist vanuses 3 kuust kuni esma-kordselt poeginud lehmani. Oksjonärina töötas šveitslaneAndreas Aebi, kes oskas juba rahunenud pakkujad uuesti„käivitada“ ja veel mõned sajad eurod pakutud hinnalelisada. Alghind kõikus 1700 ja 3000 euro vahel, pakku-

jaid polnud palju (pealtvaatajaid küll) ja lõpphind olimõned sajad kuni paar tuhat eurot suurem. Kahel korralmindi hoogu. NH Bellissima (snd 3.03.06; i BraedaleGoldwin, e Beauty) lõpphinnaks kujunes 10 000 eurot. Taoli poeginud 19. mail (oksjon oli 6. juunil), toodang eisaanud otsustada, vaid põlvnemine. Isa hinnang ületasoluliselt praegu populaarset Lancelotti, aga ema põlvne-mine ulatub USAsse ja tema 10 poega (Bellissima pool-venda) on seemendusjaamades USAs, Itaalias, Taanis,Saksamaal jm. Lubatud on 2500-eurone Holsteini Fooru-mi seemendusleping. Sama leping kehtis ka viiekuuseHellmuth’s Laurin Pledge kohta, emapoolne põlvnemineväga kõrgete (>93 p) välimikuhinnetega ja isa Den-K--Marshall LL Laurini kõrge aretusväärtus, tulemuseks9900 eurot.

Kahel päeval toimus nelja tõu esindajate konkurss.D�örsi tõu esindus polnud suur, aga võitja Happy oli vägatasakaalus proportsioonide ning tugeva kinnituse ja ma-huka udaraga lehm (fotod ka teistest võitjatest Tõulooma-kasvatus 2/2008 tagakaane siseküljel). Õhtul müüdi taoksjonil uuele omanikule, kuid tagasihoidliku (3400 eu-rot) hinnaga. Kahe esitlusklassiga oli šviitsi esindus. Võit-ja Violett oli mahuka kere ja tugeva kehaehitusega, heapiimatüübi esindaja.

Holsteinide konkurss kestis kaks päeva. Saksa punase-kirjud holsteinid on olnud edukad kõikidel Euroopa kon-kurssidel, mustakirjud harvemini. 2006. aastal võttis või-mu üle Šveits, võites nii punasekirjute kui mustakirjutelehmade konkursi. Kohal oli mustakirjute holsteinide2006. a Euroopa tšempion Morandale Kite Bretagne, kesjäi teiseks, ja võitjaks tuli punasekirju holstein Descom-bes Kite Adriana (ka Šveitsist), kes oli 2006. a tšempionitütar. Kui võitjad olid selgunud, läks lahti selline möll, etvarju jääb ka Vormel-1 lõpp, vähemalt õhku (kindlasti kasuhu) voolanud šampuse poolest. Võitjalehmad elasid se-da väga rahulikult üle.

Šveitsi lehmad paistavad silma mahuka ja nurgelisepiimatüübi, tugevate jalgade ja laitmatu udarakuju ja -kin-nitusega. Nooremate lehmade klassides võidutsesid saksaholsteinid.

27


Foto 2. Šveitslane esitleb mustakirjute holsteinide võitjatMorandale Kite Bretagne liikumisel (O. Saveli)

Foto 3. Šveitslane esitleb punasekirjute holsteinide ja kogunäituse võitjat Descombes Kite Adrianat kohapeal (O. Saveli)

Silvia Pallon 7520. augustil täitus 75 eluaastat teenekal tõuaretajal ja

loomakasvatusjuhil Silvia Pallonil. Ta töötas aastaid Põd-rangu sovhoosi peazootehnikuna. Põdrangu kari oli tun-tud üle Eesti ja kuulus vabariigis parimate hulka. SilviaPallon oli üks esimesi zootehnikuid Eestis, kes asus jul-gelt kasutama holsteini tõugu pulle. Eriti häid tulemusisaadi Põdrangul USA-st 1975. aastal imporditud Grand-boy 3299 kasutamisel. Sihikindla töö tulemusena viis Sil-via Põdrangu karja edukamate karjade hulka Eestis, saa-vutades majandi keskmiseks piimatoodanguks ligi6000 kg lehma kohta.

1990. aastal alustas Silvia sünnitalu taastamist. Viljan-dimaal Pärsti vallas asuv Tüma talu kari on sellest ajastalates Eestis üks paremaid piimatoodanguga karju. Mit-mel aastal on talu holsteini kari tootnud üle 9000 kg lehmakohta. Ta on väga entusiastlik aretushuviline ja kaasarää-kija veel tänagi, jagades õpetussõnu ja elutarkusi noore-matele aretushuvilistele.

Õnnitleme ja soovime juubilarile tervist, jõudu ja vai-muerksust ning tahtmist kodutalu arendamisel ja karjaaretamisel veel paljudeks aastateks.

Endised ja praegused tõuaretajad.

Leo Nigul – in memoriam

27.02.1928-28.08.2008

81. eluaastal lahkusmeie seast tuntud seakas-vatusteadlane, põlluma-jandusdoktor Leo Nigul.Ta oli pärit JärvamaaltVäinjärve vallast talupida-jate perekonnast. 1953.aastal lõpetas ta Eesti Põl-lumajanduse Akadeemiazootehniku kvalifikatsioo-niga ja asus tööle Viisusovhoosi peazootehniku-na. 1955. aastast töötas taEesti Loomakasvatuse jaVeterinaaria Teadusliku

Uurimise Instituudis (hiljem EPMÜ), 1961. aastast kunipensionile siirdumiseni instituudi seakasvatuse osakon-nas Kehtnas, jõudes vanemteaduri, juhtivteaduri ja sek-torijuhataja ametikohani.

1959. aastal omistati talle põllumajandusteaduse kandi-daadi ja 1994. aastal põllumajandusteaduste doktorikraad.

Leo Nigul on avaldanud töid seafarmide rajamisest iso-leeritud pidamissüsteemil, sigade söötmise ja söötmis-tehnoloogia uurimise ning seafarmide rajamise põhialusteväljatöötamise alal. Samuti on ta uurinud sigalate sisusta-mist, soojustamist, zoohügieeni ja teisi seakasvatusegaseonduvaid probleeme.

Leo Nigul oli väga viljakas kirjamees, tema sulest onilmunud ligi 350 kirjatööd. Hinnatud teadlasena oli taoodatud lektor ja nõuandja vabariigi loomakasvatusspet-sialistidele ja tippjuhtidele.

Leo Nigul oli mitmete komisjonide ja nõukogude esi-mees või liige. Oma tegevuse eest pälvis ta teenelise tead-lase nimetuse ja oli riikliku preemia laureaat.

Leo oli inimene, kes oskas probleemidele läheneda sü-gavuti. Ta oli muhe, sõbralik ja särav vestluskaaslane, laiasilmaringiga ning palju näinud ja kogenud inimene. Selli-sena jääb ta kolleegide ja sõprade mälestustesse.

Aarne Põldvere ja Kalju Eilart

28


Toimetus:

Olev Saveli (peatoimetaja), 731 3455Eha Lokk (toimetaja)Aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 TartuKeeleline korrektuur: Silvi SeesmarKüljendus: Alo Tänavots

Ajakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Internet: http://www.etll.ee/

Trükk: OÜ Paar

Foto. Põllumajandusministeeriumi osakonna nõunik MattiPiirsalu õnnitleb juublari (T. Bulitko)

Fotod: O. Saveli

Eesti Lambakasvatajate SeltsEesti Lambakasvatajate Seltstähistas tõugude tunnustamise 50 aastat Kurgjal 2. augustil

Eesti Hobusekasvatajate SeltsEesti Hobusekasvatajate Seltskorraldas raskeveohobuse päeva Nurmenuku puhkekeskuses 9. augustil

Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008AUGUSTIKUU OLI SÜNDMUSTEROHKE

Eesti maakarja Viss 2008 Loori(omanik Enno Lohu)

Pjeträäni kuldidon tähtsad ristandaretusprogrammis

(omanik OÜ Pihlaka Farm, parimtõuaretaja 2008)

Veiseliha kvaliteeti parandavad belgia sinised pullid(omanik Leino Vessart)

Trakeeni täkk Moorion, jõudluskatsete võitja 2005(omanik Heimtali HK OÜ, parim tõuaretaja 2008)

Töökas vutt(omanik Ülo Pullisaar, parim tõuaretaja 2008)

Väsimatu miniloomade kasvataja Andrus Teemant


Suveniirlaud oli rikkalik Konkursil osalejad

Esimese karika sai parim aretustäkkKuningas 2184 ER (omanik V. Kaasik)

Rikkalikku auhinnalauda hindavad vasakult keskuse perenaineEHSi president eesti raskeveohobuste

omanik Soomes EHSi direktorja

Viktoria Kaasik, Hillar Kald,Saija Huttunen, Krista

Sepp Marja Hietakorpi

Leedu VabariikLeedu Vabariik

Le Meridien Villa konverentsikeskus(20 km Vilniusest Riia suunas)

Prof jaLeedu Loomakasvatusinstituudivanemteadur V

Haldja Viinalass

ioleta Razmaite

EAAPi aastakonverentsi avas VilniuseSümfooniaorkester menuka kontserdiga

korraldas (21. 22. aug) Balti riikide tõuaretuse 14. ja EuroopaLoomakasvatuse Assotsiatsiooni (EAAP) 59. aastakonverentsi Vilniuse lähedal

(24. 27. aug)

1111 3/20083/2008

EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT

EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JALOOMAKASVATUSE INSTITUUT


Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2008

Diplomite ootel

2008. aasta parimate tõuaretajate karikadKõikide veisetõugude edukas aretajaLea Puur autasustamisel

Lüpsivõistluse võitis Merike Bankhoff,I. Kallas mõõtis kitse minutilüpsiks 1,3 liitrit Sõbralikud tuhkrud

Publiku lemmik setlandi ponitäkk Ninja (omanik Andrus Teemant)

Avati näitus „15 aastat ühistegelist tõuaretusorganisatsiooni Eestis“

Tõuloomakasvatus 2008/3

Documents

Transcript of Tõuloomakasvatus 2008/3