Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse vallaTori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna...

Lisa 1

Tori Vallavolikogu 29. detsembri 2009

määrusele nr 21

Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla

ning Sindi linna

jäätmekava 2010-2014

ERKAS Valduse OÜ

Pärnumaa 2009

Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna jäätmekava 2010-2014

2/90

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 4

1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................... 5

1.1 Asend ja asustus .......................................................................................................... 5 1.2 Looduskeskkond ......................................................................................................... 7 1.3 Ettevõtlus ..................................................................................................................... 7

2. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL TASANDIL ........ 9

2.1 Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava ............................................. 9 2.2 Riigi jäätmekava ......................................................................................................... 10

3. JÄÄTMEHOOLDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID ......................... 11

3.1 Euroopa Liidu direktiivid ......................................................................................... 11 3.2 Eesti õigusaktid ......................................................................................................... 12 3.3 Kohaliku omavalitsuse õigusaktid .......................................................................... 12

4. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE ................................................................ 15

4.1 Olulisemad muudatused jäätmekäitluses 2004-2009. aastal ................................ 15 4.2 Olmejäätmed .............................................................................................................. 16 4.3. Pakend ja pakendijäätmed ........................................................................................ 21 4.4 Biolagunevad jäätmed ............................................................................................... 27 4.5 Ohtlikud jäätmed....................................................................................................... 30 4.6 Probleemtooted ......................................................................................................... 34 4.7 Ehitus- ja lammutuspraht......................................................................................... 36 4.8 Tervishoiul tekkivad jäätmed................................................................................... 38 4.9 Metallijäätmed ............................................................................................................ 39 4.10 Suurjäätmed ............................................................................................................... 40 4.11 Piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlejad .................................................................... 40 4.12 Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine ............................................................. 41

5. JÄÄTMEKÄITLUSE MÕJU KESKKKONNALE JA JÄÄTMEKÄITLUSEKS

VAJALIK LOODUSVARA ............................................................................ 43 5.1 Jäätmekäitluse mõju keskkonnale ........................................................................... 43 5.2 Jäätmekäitluseks vajalik loodusvara ........................................................................ 44

6. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD ................................................ 45

6.1 Eesmärkide püstitamise alused................................................................................ 45 6.2 Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine ........ 45

6.2.1 Olmejäätmed ............................................................................................................... 46 6.2.2 Pakend ja pakendijäätmed .......................................................................................... 47 6.2.3 Biolagunevad jäätmed .................................................................................................. 49 6.2.4 Ohtlikud jäätmed ........................................................................................................ 50 6.2.5 Probleemtooted ............................................................................................................. 51 6.2.6 Ehitus- ja lammutuspraht ........................................................................................... 52 6.2.7 Tervishoiuasutuste jäätmed .......................................................................................... 53 6.2.8 Metallijäätmed ............................................................................................................ 54 6.2.9 Suurjäätmed ................................................................................................................ 54

6.3 Jäätmete käitlemine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ........................................ 54 6.4 Korraldatud jäätmevedu ........................................................................................... 55


3/90

7. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE KORRALDAMINE JA RAHASTAMINE .......................................................................................... 58

7.1 Jäätmehoolduse arendamise kavandamine ............................................................ 58 7.2 Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine ................................................. 58 7.3 Omavalitsustevaheline koostöö .............................................................................. 59 7.4 Halduskorralduslikud meetmed jäätmekava rakendamiseks ............................... 60 7.5 Jäätmehoolduse rahastamine ................................................................................... 60 7.6 Tegevuskava ............................................................................................................... 62

7.6.1 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Tori vallas ........................................................ 62 7.6.2 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Tahkuranna vallas ........................................... 65 7.6.3 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Surju vallas ...................................................... 68 7.6.4 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Paikuse vallas .................................................. 71 6.4.5 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Sindi linnas ...................................................... 74

KOKKUVÕTE ....................................................................................................... 78

LISAD .................................................................................................................... 79 Lisa 1 Õigusaktidest tulenevad nõuded ........................................................... 79

1. Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine ..................................................................... 79 2. Jäätmete taaskasutamine ............................................................................................. 79 3. Pakendi ja pakendijäätmete vältimine, kogumine ja taaskasutamine ............................ 79 4. Korraldatud jäätmevedu ............................................................................................... 81 5. Jäätmete töötlemine ...................................................................................................... 81 6. Olmejäätmete sortimine ................................................................................................ 81 7. Probleemtoodete käitlemine .......................................................................................... 82 8. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlemine .................................................................... 84 9. Jäätmete kõrvaldamine ................................................................................................ 85 10. Ladestamine prügilas ................................................................................................... 85

Lisa 2 Õigusaktidest tulenevad kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused87


4/90

SISSEJUHATUS Käesolev dokument on Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna ühine jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse arengusuunad Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse vallas ning Sindi linnas aastateks 2010-2014. Jäätmekava on koostatud lähtudes riigi jäätmekavast 2008-2013 ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest.

Jäätmekava üldine eesmärk on Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna jäätmehoolduse korrastamine, st keskkonnaohutuma, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Jäätmekava eesmärkide seadmisel on lähtutud riigi jäätmekavas 2008-2013 seatud eesmärkidest.

Jäätmekava sisaldab Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse vallas ning Sindi linnas üldist ülevaadet, jäätmehoolduse hetkeolukorra kirjeldust ja ülevaadet ning analüüsi jäätmehooldusega seotud probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2010-2014 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse jäätmehoolduse arendamiseks. Käesolev jäätmekava haarab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed. Jäätmekava üheks osaks on ka pakendiseadusega reguleeritavad pakendijäätmed ja nende käitlemine. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt jäätmeseaduse reguleerimisalasse:

välisõhku heidetavad saasteained ja heited;

reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed;

radioaktiivsed jäätmed;

lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;

loomsete jäätmete ja kõrvalsaaduste, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;

mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladestamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid

ehitise püstitamisel tekkinud kaevis, kui selles sisalduvad saasteained ei ületa õigusaktidega kehtestatud piirkontsentratsioone.

Territoriaalselt haarab jäätmekava piirkonda, mis hõlmab Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna haldusterritooriume.


5/90

1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS

1.1 Asend ja asustus

Jäätmekavaga haaratav piirkond hõlmab Pärnumaa keskosas Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori valda ning Sindi linna (edaspidi piirkond; vt joonis 1). Piirkonna jaoks on oluline Pärnu linna lähedus.

Joonis 1 Piirkonna paiknemine Pärnu maakonnas

Asustustihedus on piirkonna siseselt erinev. Kõige tihedamalt on asustatud Sindi linn (850,3 in/km2). Kõige hõredam on asustus Surju vallas (3,1 in/km2).


6/90

Tabel 1 Piirkonna elanike arva seisuga 01.01.2009.a

Haldusüksusüksus Elanike arv

Haldusüksusüksus Elanike arv

PAIKUSE VALD SINDI LINN 4260

Põlendmaa küla 41 Pindala, km2 5,01

Seljametsa küla 293 Asustustihedus 850,3

Silla küla 644 TORI VALD

Tammuru küla 162 Aesoo küla 26

Vaskrääma küla 88 Elbi küla 8

Paikuse alevik 2648 Jõesuu küla 351

KOKKU 3876 Kildemaa küla 41

Pindala, km2 174,92 Kuiaru küla 91

Asustustihedus 22,2 Kõrsa küla 64

TAHKURANNA VALD Levi küla 48

Uulu küla 559 Mannare küla 47

Reiu küla 488 Muraka küla 97

Laadi küla 336 Muti küla 67

Lepaküla küla 91 Oore küla 87

Võiste alevik 541 Piistaoja küla 123

Piirumi küla 45 Randivälja küla 58

Tahkuranna küla 132 Riisa küla 19

Leina küla 47 Rätsepa küla 37

Metsaküla 67 Selja küla 354

KOKKU 2306 Taali küla 259

Pindala, km2 103,36 Tohera küla 85

Asustustihedus 22,3 Tori alevik 524

SURJU VALD Urumarja küla 83

Surju küla 310 Võlli küla 57

Jaamaküla 172 Valla täpsusega 21

Ilvese küla 118 KOKKU 2547

Ristiküla küla 111 Pindala, km2 282,07

Metsaääre küla 137 Asustustihedus 9,0

Kalda küla 79

Rabaküla 88

Lähkma küla 32

Kikepera küla 35

Saunametsa küla 25

Kõveri küla 5

KOKKU 1112

Pindala, km2 357,69

Asustustihedus 3,1

Tähtsamad keskused on:

Sindi linn

Paikuse alevik Paikuse vallas


7/90

Tori alevik ning Selja ja Jõesuu külad Tori vallas

Uulu küla ja Võiste alevik Tahkuranna vallas

Surju küla Surju vallas. Suvilapiirkondadena on kasutatud samuti jõe- ja mereäärseid alasid. Lisaks on Sindi linna idapoolne osa suures osas täidetud suvilakruntidega. Suuremad suvilapiirkonnad on:

Reiu, Laadi ja Tahkuranna Tahkuranna vallas

Metsaääre ja Rabaküla Surju vallas

Viira, Tiigi, Tõela ja Koidu piirkond Sindi linnas. Suvilapiirkonnad on muutumas elamupiirkonnaks, suvilaid ja aiamaju kohandatakse aina rohkem aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Paikuse ja Tori vallas on juba praegu enamik suvilaid elamuteks ümber ehitatud. Sindi linnas on elamuteks kohandatud suvilate osakaal piirkonniti erinev. Teele lähemal asuvas Tõela suvilapiirkonnas elatakse aastaringselt vähemalt pooltes majades ja seda võib sisuliselt vaadelda elamupiirkonnana. Raba servas asuv Koidu piirkond alles kujuneb elamupiirkonnaks, seal elab aastaringselt umbes 1/3 elanikest. Surju vallas Reiu jõe ääres asuvatest suvilatest on aastaringselt asustatud veel üsna väike osa. Korruselamud asuvad kõigis suuremates asulates:

Sindi linnas – Pärnu mnt ja Tori tee vahelisel alal

Paikuse vallas – Paikuse, Seljametsa, Tammuru

Surju vallas – Surju ja Jaamaküla

Tahkuranna vallas – Uulu, Võiste ja Reiu

Tori vallas – Tori, Selja, Taali, Jõesuu, Piistaoja.

Täpsemalt on piirkonnas asuvate ühepereelamute ja korruselamute arv toodud käesoleva jäätmekava tabelis 19.

1.2 Looduskeskkond

Läbi kõnealuse piirkonna voolab Pärnu jõgi (Tori vald, Sindi linn ja Paikuse vald) oma lisajõgedega, millest suurimad on Navesti koos Hallistega (Tori vald) ning Reiu (Surju, Tahkuranna ja Paikuse vald). Kogu piirkond on soine, suuremad soo-alad on Kikepera raba, Kõrsa raba , Tolkuse raba ja Maarjapeakse raba. Tori ja Paikuse valla territooriumile ulatub Soomaa rahvuspark, Tahkuranna ja Surju valda jääb osaliselt Luitemaa looduskaitseala. Natura 2000 eelvalikualad on lisaks olemasolevatele kaitsealadele Pärnu, Reiu ja osa Navesti jõest, Valgeraba, Metsaääre, Kikepera, Tolkuse ja Uulu-Võiste loodusalad ning Kikepera linnuala ning maastikukaitseala „Tori Põrgu“. Põhjavesi on suuremas osas piirkonnast nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Suhteliselt kaitstud on põhjavesi vaid Pärnu linna ümbruses.

1.3 Ettevõtlus

Levinuim ettevõtlusharu piirkonnas on puidutööstus, mis on olulisel kohal kõigis omavalitsustes, eriti Tahkuranna ja Paikuse vallas. Paikuse vallas on lisaks hulgaliselt


8/90

metallitööstusega seotud ettevõtteid ja Sindi linna tähtsaim tööstusharu on tekstiilitööstus. Valdades on olulisel kohal ka põllumajandus, eriti Surju ja Tori vallas. Asulates on suur hulk kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Ettevõtluse koondumist on kõige enam märgata Sindi linnas ja Paikuse vallas. Sindis paiknevad tööstusettevõtted traditsioonilistes tööstuspiirkondades, Paikuse vallas on tööstus koondunud Paikuse alevikku, Silla ja Tammuru tehnoküladesse. Tahkuranna valla tööstusettevõtted paiknevad Võiste (end. karusloomakasvatuse tootmisala), Tahkuranna (OÜ Strömberg tootmisala), Uulu ja Reiu piirkondades. Tori vallas on suuremad põllumajandusettevõtted OÜ Selja, OÜ Piistaoja Katsetalu, OÜ Kabin ja Pojad, OÜ Tori Puit, OÜ Raivo Remont, Variin Agro OÜ, Matogard OÜ, Tori-Selja Piimaühistu, Tori Hobusekasvandus OÜ. Puidutööstusega tegeleb JNA Aknad & Uksed OÜ. Tahkuranna valla suuremateks tööandjateks on põllumajanduse sektoris OÜ Weiss (piimakarja kasvatus), OÜ Uulu Mõis (piimakarja kasvatus), OÜ Weiss Aiand (roosi- ja kurgi kasvatus), puidutöötlemises OÜ Arboris ja OÜ Uulu Ehitus, OÜ Frontier Hockey (hokikeppide tootmine), OÜ Varleton (saunatarvikud), GG Group (palkmajad). Muudest tootmistegevustest on vallas esindatud teeninduse, kalapüügiga, kalatöötlemisega, ehituse, metsanduse ja transpordiga tegelevad ettevõtted. Surju valla suurimad ettevõtted on OÜ Surju PM ( põllumajandus ), OÜ Ristiküla Puit ja OÜ Pärnu Kivi. Paikuse valla suurematest tööandjatest võib nimetada Paikuse Politseikooli, Pinea OÜ, Grundar Puit OÜ, AS Torfex ja OÜ Hüdromel. Sindi linnas on tähtsaimal kohal tekstiilitööstus: AS Qualitex, AS Sindi Lanka, Fein-Elast Estonia OÜ. Viimastel aastatel on piirkonnas hoogsalt arenenud ka turismindus, rajatud on puhkemaju ja puhkekoti.


9/90

2. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD RIIKLIKUL TASANDIL

2.1 Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava

Eesti keskkonnastrateegia aastani 20301 on riigi keskkonnalase tegevuse kavandamise ja rahvusvahelise koostöö arendamise aluseks. Selle strateegia eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Jäätmete osas on Eestil järgmised suundumused2:

Üha enam keskkonnasõbralikke ning lihtsalt taaskasutatavaid materjale. Suureneb olmejäätmete maht, kuid kuna samal ajal tegeldakse rohkem ka jäätmete sorteerimise ja taaskasutamisega, on prügilatesse ladestatavate jäätmete kogus stabiliseerumas ning pigem hakkab see järk-järgult vähenema.

Efektiivsemate põlevkivi põletustehnoloogiate ja alternatiivsete energiatootmise viiside rakendamine toob kaasa põlevkivijäätmete tekke vähenemise.

Inimeste keskkonnateadlikkuse suurenemine aitab kaasa jäätmete sorteerimise tõhusamale rakendamisele, mis vähendab ka jäätmete ohtlikkust.

Väheneb ehitus- ja lammutusjäätmete ladestamine prügilasse, kuna majanduslikku kokkuhoidu silmas pidades on püsijäätmetele leitud muid rakendusi.

Toodetes kasutatakse üha enam keskkonnasõbralikke ning lihtsasti taaskasutatavaid materjale.

Põhimõtteid „tootja vastutab“ ning „saastaja maksab“ rakendatakse üha laiemalt.

Prügilate keskkonnamõju väheneb, kuna vanad prügilad, mis ei vasta keskkonnakaitse nõuetele, suletakse ning uute ehitamisel kasutatakse keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid.

Jäätmete osas on strateegias püstitatud järgmine eesmärk3: Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Et jäätmete ladestamist vähendada, on esmaselt oluline vähendada märkimisväärselt jäätmeteket, kasutades sealjuures tõhusamalt loodusvarasid ja muid ressursse. Selleks on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, st majanduskasv ei tohi põhjustada loodusvarade kasutamise ja jäätmekoguste ning negatiivse keskkonnamõju suurenemist. Teiseks on oluline suurendada jäätmete sortimist, taaskasutamist, sh ringlussevõttu, et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Oluline on ka vähendada jäätmete ohtlikkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, see ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist.

Keskkonnastrateegia elluviimiseks on koostatud detailsem rakendusplaan ehk keskkonnategevuskava4 seitsmeks aastaks (2007-2013) lähtuvalt EL programmeerimis-perioodist 2007-2013.

1 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=328494/KS_loplil_riigikokku_1.pdf 2 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, lk 6. 3 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, lk 27.

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=328494/KS_loplil_riigikokku_1.pdf


10/90

Keskkonnategevuskava kohaselt on riiklikult prioriteetsed tegevused jäätmete osas järgmised5:

jäätmekäitluse korraldamise pikaajaline kavandamine;

seire- ja järelvalvesüsteemi arendamine kontrolli tõhustamiseks jäätmevoogude ja jäätmehoolduse üle;

kontrolli saavutamine jäätmevoogude üle (illegaalse ladestamise vähendamine);

soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi arendamine ja rakendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks;

jäätmetekke vältimist ja jäätmete taaskasutamist edendavate majandusmeetmete väljatöötamine;

ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõstmiseks jäätmehooldust puudutavate kampaaniate ning teavitustöö läbiviimine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

2.2 Riigi jäätmekava

Riigi jäätmekava 2008 – 20136 on Eesti riiklikku jäätmekäitlust korraldav ja suunav strateegiline dokument. Riigi jäätmekava koostati 2007. aastal ja koostamise eesmärk oli jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. („Riigi jäätmekava 2008-2013“ on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008.a. korraldusega nr 234; RTL, 05.06.2008, 45, 627.) Riigi jäätmekava on alus kohalike omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks. Riigi jäätmekava 2008-2013 põhieesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne7. Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduskasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal7. Riigi jäätmekavas rõhutatakse, et oluline on seose katkestamine ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel. See põhimõte on välja toodud nii Euroopa Liidu kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (2002) kui ka Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030. Riigi jäätmekava käsitleb Pärnumaa osas järgmist8: Pärnumaal on üks nõuetele vastav tavajäätmete prügila (Paikre prügila), mis avati 2006. a suvel. Tulenevalt sellest, et alates 16. juulist 2009 ei ole Kagu-Eestis ühtegi nõuetele vastavat prügilat, siis üheks võimaluseks on Kagu-Eestis tekkivate jäätmete osaline ladestamine ka Paikre prügilasse. 2007. aasta seisuga töötab maakonnas kaks jäätmejaama, optimaalne jäätmejaamade arv maakonnas on 6–89.

4 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=380093/Keskkonnategevuskava+2007-2013_20022007_rtf_1.pdf 5 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013, lk 14-16 6 Riigi jäätmekava 2008-2013: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1075103/RIIGI+J%C4%C4TMEKAVA+20 08-2013.pdf 7 Riigi jäätmekava 2008-2013, lk 4 8 Riigi jäätmekava 2008-2013, Lisa 6 Jäätmehooldus maakonniti, lk 7-8.

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=380093/Keskkonnategevuskava+2007-2013_20022007_rtf_1.pdf

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=380093/Keskkonnategevuskava+2007-2013_20022007_rtf_1.pdf

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1075103/RIIGI+J%C4%C4TMEKAVA+2008-2013.pdf

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1075103/RIIGI+J%C4%C4TMEKAVA+2008-2013.pdf


11/90

3. JÄÄTMEHOOLDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID

3.1 Euroopa Liidu direktiivid Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid:

Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975), täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991);

Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377 31.12.1991), täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994).

Nimetatud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on järgmised:

Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042, 12.02.1987);

Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta (EÜT L 078, 26.03.1991);

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994);

Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996);

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000);

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes (EÜT L 037, 13.02.2003);

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (EÜT L 037, 13.02.2003).

Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid:

Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986);

Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999). Antud direktiivis on prügilate kohta antud olmejäätmete osas järgmised tingimused:

o 2009. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a. tasemest;

o 2016. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 35 % 1995. a. tasemest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000).

9 2009.a aprillikuu seisuga töötab Pärnumaal 5 jäätmejaama: Paikre jäätmete sorteerimisjaam, Kihnu jäätmejaam, Paikre prügila, Toosi jäätmejaam, Tõstamaa jäätmejaam.


12/90

Oluline jäätmekäitlust reguleeriv raamdirektiiv on “Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv” (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist.

3.2 Eesti õigusaktid

Eesti Vabariik rakendab jäätmehoolduse planeerimisel ja korraldamisel säästva arengu põhimõtteid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu vastavate direktiividega. Eesti jäätmehooldust reguleeriv seadusandlus täieneb pidevalt. Kehtivate õigusaktide terviktekstid on avaldatud Riigi Teatajas (elektroonilise Riigi Teataja (eRT) - https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp) ja ära toodud Keskkonnaministeeriumi kodulehel: http://www.envir.ee/1002. Olulisemad õigusaktid on Jäätmeseadus ja Pakendiseadus. 28.01.2004. aastal võttis Riigikogu vastu Jäätmeseaduse10, mis lähtub peamiselt kahest EL jäätmealasest raamdirektiivist: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Pakendiseadus11 võeti vastu 21.04.2004 ja see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 94/62/EÜ pakendi ja pakendijäätmete kohta. Pakendiseadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Jäätmeseaduse § 1 lg 2 kohaselt teatud liiki jäätmete käitlemine ei kuulu Jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tuleb arvestada Kiirgusseadusega. Loomsete jäätmete käitlemist reguleerivad Loomatauditõrje seadus ja selle alusel vastuvõetud määrused. Olulisemad õigusaktidest tulenevad nõuded, millega tuleb arvestada piirkonna jäätmehoolduse kavandamisel, on toodud Lisas 1 ja õigusaktidest tulenevad kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused Lisas 2.

3.3 Kohaliku omavalitsuse õigusaktid

Kohaliku omavalitsuse erinevate õigusaktidega täpsustatakse jäätmehoolduse arendamise erinevaid aspekte. Jäätmekäitluse korraldamise aspektist on olulisemad jäätmehoolduseeskiri, korraldatud jäätmeveo rakendamise kord ja heakorra eeskiri.

Jäätmehoolduse korraldamiseks on KOV-des kehtestatud jäätmehoolduseeskirjad:

Tori valla jäätmehoolduseeskiri – kehtestatud Tori Vallavolikogu 15. juuni 2005. a määrusega nr 15 ja muudetud 20. juuni 2006. a määrus nr 21;

10 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13118316 11 Pakendiseadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12964621

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.envir.ee/1002

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13118316



13/90

Tahkuranna valla jäätmehoolduseeskiri – kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 30.06.2005.a määrusega nr 12 ja muudetud 28.06.2006.a. määrusega nr 13;

Surju valla jäätmehoolduseeskiri – kehtestatud Surju Vallavolikogu 29. juuni 2005 määrusega nr 15, muudetud 29. juuni 2006 määrusega nr 13;

Paikuse valla jäätmehoolduseeskiri – kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 19. september 2005 määrusega nr 14;

Sindi linna jäätmehoolduseeskiri - kehtestatud Sindi Linnavolikogu 15. septembri 2005.a määrus nr 51 ja muudetud 10. august 2006 nr 10.

Lisaks on Tahkuranna, Tori ja Surju vallas kehtestatud biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete, paberi- ja pakendijäätmete ning ohtlike jäätmete kogumise kord (Tahkuranna Vallavolikogu 5.02.2008.a. määrus nr 1; Tori Vallavalitsuse 20.12.2007.a määrus nr 4; Surju Vallavolikogu 29.01.2008 määrus nr 1). Otstarbekas oleks selle korra nõuded lisada jäätmehoolduseeskirja.

Muidu üldiselt kehtestatud jäätmehoolduseeskirjad vastavad Jäätmeseaduse § 71 lg 2 nõuetele.

Kõikides piirkonna KOV-des on kehtestatud ühesugune korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend:

Tori Vallavolikogu 15. juuni 2005.a. määrus nr 16 ja muudetud 20. juuni 2006.a. määrusega nr 22

Tahkuranna Vallavolikogu 30.06.2005.a määrus nr 13 ja muudetud 28. juuni 2006 määrusega nr 14;

Surju Vallavolikogu 29. juuni 2005 määrusega nr 16 ja muudetud 29. juuni 2006 määrusega nr 14;

Paikuse Vallavolikogu 21. november 2005 määrusega nr 23;

Sindi Linnavolikogu 16. veebruar 2006 määrusega nr 5, muudetud 10. august 2006 määrusega nr 11.

Korraldatud jäätmeveole ülemineku korraga ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendiga sätestatakse järgmist: 1. korraldatud jäätmeveo veopiirkond; 2. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid; 3. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused,

sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 4. korraldatud jäätmeveoga seotud jäätmekäitluskohad; 5. korraldatud jäätmeveoga liitumise ja mitteliitunuks lugemise tingimused; 6. korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid; 7. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise teenustasude piirmäärad

ja piirmäärade muutmise kord; 8. avaliku konkursi korraldamise ja ainuõiguse andmise tingimused. Mõnevõrra tuleb nimetatud korda ja juhendit kõikides KOV-des muuta peale seda, kui on selgunud kohtuotsus, mis käsitleb korraldatud jäätmeveo konkurssi. Täpsustamist vajaksid korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise tingimused, korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad jms. Kõigis piirkonna KOV-des on asutatud ka jäätmevaldajate register ja kehtestatud jäätmevaldajate registri pidamise kord, et pidada arvestust KOV-i


14/90

haldusterritooriumil elavate või asuvate jäätmevaldajate (kes on liitunud või loetakse jäätmeseaduse § 69 alusel liitunuks korraldatud olmejäätmeveoga) ja korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunud jäätmevaldajate ning koguda andmeid ja pidada arvestust korraldatud jäätmeveo piirkondades kasutatavate jäätmemahutite ning jäätmevoogude kohta.

Tori Vallavolikogu 15. juuni 2005. a määrus nr 17;

Tahkuranna Vallavolikogu 30. juuni 2005 määrus nr 14;

Surju Vallavolikogu 29. juuni 2005 määrusega nr 17;

Paikuse Vallavolikogu 21. november 2005 määrus nr 22.

Sindi Linnavolikogu 11. august 2005 määrus nr 48. Jäätmevaldajate registri pidamise kordasid tuleb ka natuke muuta, sest alates 1. jaanuarist 2008 on seoses Avaliku teabe seaduse muutmisega kehtetu Andmekogude seadus ja andmekogude asutamist jms reguleerib Andmekogude seaduse 51. peatükk12 ja sellest tulenevad õigusaktid. Vähemal määral reguleerivad jäätmehoolduse korraldamist KOV-i territooriumil ka heakorraeeskiri ja avaliku korra eeskiri:

Tori valla heakorra eeskiri on kehtestatud Tori Vallavolikogu 18. juuni 2008.a. määrusega nr 12. Tori valla avaliku korra eeskiri Tori Vallavolikogu 18. juuni 2008. a määrusega nr 11.

Tahkuranna valla heakorraeeskiri on kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 24. märtsi 2006.a. määrusega nr 10. Tahkuranna valla avaliku korra eeskiri 24. märtsi 2006.a. määrusega nr 11.

Surju valla avaliku korra ja heakorra ning koerte ja kasside pidamise eeskiri on kehtestatud Surju Vallavolikogu 26. septembri 2002.a. määrusega nr 11;

Paikuse valla heakorra eeskiri on kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 20. aprilli 2009 määrusega nr 6. Paikuse valla avaliku korra eeskiri on kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 20. märtsi 2000.a määrusega nr 8. Redigeeritud Paikuse Vallavolikogu 14.oktoobri 2002.a määrusega nr 18.

Sindi linna avaliku korra eeskiri on kehtestatud Sindi Linnavolikogu 16. jaanuari 2003 määrusega nr 4. Sindi linna heakorraeeskiri Sindi Linnavolikogu 10.mai 2007 määrusega nr 10.

12 Avaliku teabe seadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13003044



15/90

4. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE Jäätmekava koostamisel on algandmetena kasutatud 2005-2007.a Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusesse (ITK) koondatud jäätmearuannete andmeid. 2008.a. andmeid ei olnud jäätmekava koostamise hetkel kättesaadavad. Jäätmearuanded on esitatud piirkonna jäätmetekitajate ja -käitlejate poolt Pärnumaa Keskkonnateenistusele (alates 01.02.2009.a Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon). Jäätmeseaduse kohaselt peavad jäätmearuande esitama jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavad isikud ja Keskkonnaametis (endises keskkonnateenistuses) jäätmekäitlejana registreeritud isikud. Keskkonnaametil on õigus jäätmearuannet nõuda jäätmeseaduse § 117 lõike 2 kohaselt ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või kompleksluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas. Jäätmekäitluse statistilise aruandluse alusel on põhimõtteliselt võimalik eraldada jäätmekäitlejate poolt kogutavate jäätmete koguseid nii omavalitsuste kui konkreetsete tekitajate (peamiselt ettevõtete) kaupa. Tegelikkusele vastavate jäätmekoguste leidmisel on suureks probleemiks jäätmearuandluse täitmine väheste ettevõtete poolt ning osaliselt ka esitatud aruannete ebakorrektne täitmine. Näiteks, on jäätmearuannetes jäätmeteke negatiivne, kui jäätmetekitaja annab jäätmed üle jäätmekäitlejale, esitades selle kohta ka aruande, aga jäätmekäitleja näitab oma aruandes neid jäätmeid teise jäätmeliigina kui jäätmetekitaja. Probleemi põhjuseks on mõneti ka see, et kehtiv jäätmenimistu võimaldab materjalilt samalaadilisi jäätmeid liigitada erinevate jäätmeliikide alla. Riiklikus jäätmestatistikas leiavad vähe kajastamist ka korraldatud jäätmeveoga mitte liitunud jäätmetekitajad, kes veavad oma vahenditega tekkivad jäätmed ladestamisele. Samuti ei leia statistikas kajastamist nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses kohapeal taaskasutatavad, illegaalselt kõrvaldatavad või ladestatavad jäätmed. Kuna piirkonna kohalikud omavalitsused ei pea reaalselt jäätmevaldajate registreid ja järelevalve jäätmekäitluse üle on väga nõrk, siis puudub KOV-del ka täpne ülevaade tekkivatest ja kogutavatest jäätmetest. Arvestades eelnevalt mainitud probleeme, ei anna jäätmete algarvestus ja statistiline töötlus veel täielikku ülevaadet tekkivate olmejäätmete kogustest, nende kohtsorteerimisest, taaskasutusest, käitlemisest ning ladestamisest. Kõik käesolevas jäätmekavas toodud jäätmete kogused on tonnides. Tekkivate jäätmekoguste analüüsimisel lähtutakse riigi jäätmekavas 2008-2013 ja erinevates uuringutes toodud arvestuslikest jäätmetekke näitajatest

4.1 Olulisemad muudatused jäätmekäitluses 2004-2009.aastal

Pärnumaa jäätmekäitluse arengus oli üheks suuremaks sammuks Paikre prügila ja Paikre sorteerimisjaama avamine 2006.a. See andis võimaluse piirkonnas ladestada jäätmeid


16/90

kõikidele EL nõuetele vastavas prügilas ja arendada jäätmete liigiti kogumist ning sorteerimist. Jäätmete liigiti kogumiseks ja taaskasutamiseks on piirkonna KOV-d koostöös taaskasutusorganisatsioonidega paigaldanud ka mitmeid konteinereid jäätmete liigiti kogumiseks, rajanud jäätmejaamu ja kogumispunkte ning korraldanud koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumisaktioone. Täpsemad muudatused on toodud järgmistes peatükkides jäätmeliikide kaupa.

4.2 Olmejäätmed

Olmejäätmed (EJK13 nimistu jaotiskood 20) on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmed ei ole koostiselt ühtsed. Jäätmete koostise määravad paljud tegurid, nagu tarbimusharjumused, kohapealne sorteerimise määr, aastaaeg, elamu tüüp jne. Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse vallas ning Sindi linnas ei ole uuritud olmejäätmete koostist, seega tuleb siinkohal tugineda teistele Eestis korraldatud uuringutele. Käesolevas jäätmekavas lähtutakse riigi jäätmekavas toodud keskmisest olmejäätmete koostise hinnangust, mis sisaldab ka pakendijäätmeid (joonis 2)14.

Joonis 2 Olmejäätmete koostis

Joonisel 2 on pakendijäätmed antud vastava fraktsiooni hulgas sõltuvalt pakendi materjalist.

13 EJK - Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“:

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1053350 14 Riigi jäätmekava 2008-2013, Lisa 7 Olulisemate jäätmeliikide käitlemise ülevaade perioodil 2001-2005 ja prognoos, lk 8



17/90

Tabel 2 Olmejäätmete teke (sh kogutud) Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas ning Sindi linnas aastatel 2005-2007.a

KOV

2005 2006 2007

Kodumaja-pidamistest

Ette-võtetest

KOKKU Kodumaja-pidamistest

Ette-võtetest

KOKKU Kodumaja-pidamistest

Ette-võtetest

KOKKU

Paikuse vald 393,286 (110 kg/in) 344,472

737,758 (207

kg/in) 309,369

(85 kg/in) 474,895

784,264 (216

kg/in) 388,876

(107 kg/in) 832,725

1221,601 (336

kg/in)

Sindi linn 217,255 (50 kg/in) 469,498

686,753 (158

kg/in) 155,059

(35,6 kg/in) 541,724

696,783 (162

kg/in) 538,67

(125, 3 kg/in) 473,38

1012,05 (235

kg/in)

Surju vald 7,605 (6,99 kg/in) 54,34

61,945 (56

kg/in) 14,669

(13,28 kg/in) 117,963

132,632 (120

kg/in) 80,573

(72,5 kg/in) 92,575

173,148 (156

kg/in)

Tahkuranna vald

83,125 (37,6 kg/in) 223,495

306,62 (138

kg/in) 74,265

(33,1 kg/in) 258,247

332,512 (148

kg/in) 218,063

(95 kg/in) 188,449

406,512 (177

kg/in)

Tori vald 99,819

(37,1 kg/in) 245,505

345,324 (128

kg/in) 87,626

(33 kg/in) 263,327

350,953 (132

kg/in) 208,044

(80,6 kg/in) 179,567

387,611 (150

kg/in)

KOKKU 801,09 1337,31 2138,4 640,988 1656,156 2297,144 1434,226 1766,696 3200,922

Tabel 3 Olmejäätmete teke (sh kogutud) Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas ning Sindi linnas jäätmeliikide kaupa aastatel 2005-2007.a

Jäätme-kood

Jäätmete nimetus Omavalitsus

2005 2006 2007


Ette-võtetest


Ette-võtetest


Ette-võtetest

20 01 01

Paber ja kartong

Paikuse vald 0,27 12,65 4,31 14,94 5,86 4,64

Sindi linn 0,035 19,825 0,265 14,66 2,5 1,32

Surju vald 1,02 0 0,04 0,56

Tahkuranna vald

0,22 0 0,92 0

Tori vald 12,9 0,12 1,2 1,12 0

20 01 02

Klaas

Paikuse vald 0,085 0 0,71 0,02

Sindi linn 0,36 0 0,51 0

Tahkuranna vald

0,14 0

Tori vald 0,34 0 0,1 0

20 01 10

Rõivad

Sindi linn 0,12 0

Tori vald 1,54 0

20 01 11

Tekstiil

Sindi linn 0,23 1,54

Tori vald 1,18 0

20 01 19*

Pestitsiidid

Paikuse vald 3,965

Tahkuranna vald

0,052

20 01 21*

Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed

Paikuse vald 0,071 0,206


Surju vald 0,006

Tahkuranna vald

0,003

0,001

Tori vald 0,002 0,036


18/90

20 01 23*

Klorofluorosüsi-vesinikke sisaldavad

kasutuselt kõrvaldatud seadmed

Surju vald

2,168

20 01 26*

Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 20 01 25

Surju vald 0,41

Tahkuranna vald

0,15

Tori vald 0,1

20 01 27*

Ohtlikke aineid

sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja

vaigud

Paikuse vald 0,345

Sindi linn 6,856

Tahkuranna vald

0,226

Tori vald 2,49

20 01 33*

Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16

06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid

patareisid või akusid

Paikuse vald 0,008 0,028 1,187

Sindi linn

0,4

Surju vald 0,012

Tahkuranna vald

0,031

Tori vald

0,005

20 01 35*

Ohtlikke osi

sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri-

ja elektroonika-seadmed, mida ei ole

nimetatud koodinumbritega 20

01 21 ja 20 01 23

Paikuse vald

4,601 0,192

Sindi linn

0,5 0

Tahkuranna vald

0,225 0

Tori vald

0,145 0

20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri-

ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20

01 21, 20 01 23 ja 20 01 35

Paikuse vald 0,006 2,275 1,305 0,31 5,036

Sindi linn 1,425 0 0,69 0

Surju vald 2,018

Tahkuranna vald

1,404 0,435 0 0,02 18,45

Tori vald 2,556 0,86 0 0,08 0

20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud

koodinumbriga 20 01 37

Paikuse vald

0,82 0 1,82 6,2

Sindi linn

1,58 0,34

20 01 39

Plastid

Paikuse vald 1,5 0,1 2,409 0,26 0,12


Tahkuranna vald

0,01 0,06

Tori vald 0,08 0 1,28 0

20 01 40

Metallid

Paikuse vald 1 0,02 1,85 0,12

Sindi linn 0,29 0 1,59 0

Surju vald 0,04 0 0,04 0

Tahkuranna vald

0,08 0 0,12 0

Tori vald 0,22 0 0,18 0

20 01 98*

Sortimata

ravimikogumid

Paikuse vald 0,026

Surju vald 0,004 0,016

Tahkuranna vald

0,008

0,006

Tori vald 0,002


19/90

20 02 01

Biolagundatavad

jäätmed

Paikuse vald 2,66 3,56 2,72 40,22

Sindi linn 0,28 0 4,06 2,52

Tahkuranna vald

1,12 0

Tori vald 0,56 8,22

20 03 01

Prügi

(segaolmejäätmed)

Paikuse vald 393,016 330,308 292,178 451,17 374,546 766,08

Sindi linn 217,22 449,668 146,999 526,044 527,13 460,606

Surju vald 7,605 52,306 13,609 117,963 80,493 89,415

Tahkuranna vald

83,125 222,049 73,295 257,607 215,743 169,244

Tori vald 99,819 230,047 85,741 262,127 202,004 168,716

20 03 02

Turgudel tekkinud

jäätmed Paikuse vald

1,2

20 03 07

Suurjäätmed

Paikuse vald 1,34 0 0,8 4,56


Tahkuranna vald

0,58 0,32

Tori vald 0,12 0

Tabelist 2 ja 3 järeldub, et kuigi Sindi linn on rahvaarvu poolest piirkonna kõige suurem omavalitsus, siis kõige rohkem olmejäätmeid tekib Paikuse vallas. Nende andmete põhjal tekib (sh kogutakse) inimese kohta aastas ca 225 kg olmejäätmeid. Reaalsed olmejäätmete kogused on tõenäoliselt mõnevõrra suuremad, sest kõik jäätmed ei käi läbi jäätmekäitlusettevõtete (ei kajastu aruandluses, vaid visatakse metsa alla, maetakse või põletatakse eramajade tulekolletes) või jäätmevaldajad viivad need ise Paikre prügilasse ja neid ei kajastata jäätmearuandluses konkreetses KOV-s tekkinud jäätmetena vaid üldiselt Pärnumaal tekkinud jäätmetena. Riigi jäätmekava kohaselt tekib Eestis keskmiselt 361 kg olmejäätmeid inimese kohta aastas:

KOV Elanike

arv (2009)

Olmejäätmete kogus, t/a

Paikuse vald 3 876 1 399

Sindi linn 4260 1 538

Surju vald 1 112 401

Tahkuranna vald 2 306 832

Tori vald 2 547 919

KOKKU 14 101 5 089

Kuni 1. jaanuarini 2008. a läksid olmejäätmed üldjuhul suures mahus sortimata ladestamisele Paikre prügilasse ja nende hulgast ei sorditud suures ulatuses välja taaskasutatavaid jäätmeid. Pärast sortimisnõude (vt Lisa 1 punkt 6) ja sortimata olmejäätmete vastuvõtu ning ladestamise keelu rakendumist 1. jaanuaril 2008 on ladestatavate olmejäätmete (sh segaolmejäätmete15) koostis mõnevõrra muutunud. 2007-

15 Segaolmejäätmed on vastavalt Vabariigi Valitsuse 7.04.2004.a määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ jäätmekoodiga 20 03 01 tähistatud olmejäätmed, mis on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed ja mis kuuluvad kõrvaldamisele (ladestamisele).


20/90

2008.a. läbiviidud segaolmejäätmete sorteerimisuuringu16 kohane Pärnumaa keskmine segaolmejäätmete liigiline koostis on toodud joonisel 3.

Plast 23,24

Klaas 11,62

Metall 3,36

Elektroonikaromu

0,26

Ohtlikud jäätmed

0,27

Paber ja papp 12,25

Biojäätmed 32,39

Köögijäätmed 27,88

Muu mittepõlev

materjal 4,08

Tektiil ja rõivad 4,18

Muud biojäätmed

1,68

Aiajäätmed 2,83

Puit 0,24

Muu põlev materjal

8,09

Joonis 3 Pärnumaa segaolmejäätmete liigiline koostis (massiprotsendid)

Lähtudes Euroopa Liidu liikmesriikide olmejäätmete tekkekoguste hinnangust, võib eeldada, et olmejäätmete kogus suureneb keskmiselt 3% aastas kuni aastani 2013. Eeldada võib, et olmejäätmete koguse kasv on suurem lähiaastatel ning edaspidi väheneb17. Korraldatud jäätmevedu Vastavalt käesoleva jäätmekava peatükis 3.3 nimetatud korraldatud jäätmeveole ülemineku kordadele ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhenditele on piirkonnas moodustatud üks korraldatud jäätmeveo piirkond, mille moodustavad Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna haldusterritoorium. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, paber ja kartong, klaas, plastid, metallid ja suurjäätmed. Korraldatud jäätmeveo konkurss kuulutati välja juba 2007.a alguses, kuid seoses erinevate kohtuprotsessidega ei ole korraldatud jäätmevedu nimetatud piirkonnas veel rakendatud. Mil viisil ja millal korraldatud jäätmevedu piirkonnas rakendatakse, sõltub kohtuotsusest. Kõigis piirkonna KOV-des on küll asutatud jäätmevaldajate registrid, kuid reaalselt neid ei peeta ja seega puudub KOV-del täpne ülevaade kui paljud kodumajapidamised ja ettevõtted omavad lepingut jäätmevedajaga. Kuid eeldada võib, et suurem osa (ca 75%) püsielanikest ja ettevõtetest omavad jäätmeveo lepinguid ning nende juures toimub regulaarne jäätmevedu. Probleeme on suvilapiirkondadega, kus inimesed küll suveperioodil tekitavad jäätmeid, kuid kus ei toimu jäätmevedu. Heal juhul viivad inimesed ise oma jäätmed Paikre prügilasse, kuid enamasti jäätmed, kas põletatakse või viiakse metsa alla. Probleemi aitab lahendada korraldatud jäätmeveo rakendamine piirkonnas.

16 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Segaolmejäätmete sortimisuuring. SEI, 2008, Tallinn. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1085199/Olmej%E4%E4tmete+uuring+2008.pdf lk 18 17 Riigi jäätmekava 2008-2013, Lisa 7, lk 7

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1085199/Olmej%E4%E4tmete+uuring+2008.pdf



21/90

4.3. Pakend ja pakendijäätmed

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorrapakendeid18.

Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke19. Pakendid ja nende kasutamisel tekkinud jäätmed on üheks olulisemaks aspektiks, millele on viimasel kümnendil jäätmehoolduse korraldamisel tähelepanu pööratud. Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel lõplikult välja kujunenud. Pakendijäätmeid iseloomustab väike tihedus: olmejäätmete massist moodustavad nad umbes 30%, mahust aga kuni 60%. Plastpakendist moodustab enamuse (keskmiselt 65%) nn pehme plast (kilekotid, pakkekile jms). Kõva plasti (plastpudelid, -karbid, -kaaned, -korgid jms) osakaal plastpakendist on keskmiselt 35%20. Klaaspakend ning paber- ja kartongpakend moodustavad ligikaudu võrdse osa pakendijäätmetest. Klaaspakend moodustab ca 98% olmejäätmete hulgas olevast klaasist ja plastpakend 88% olmejäätmete hulgas olevast plastikust21. Alates 1. maist 2005.a toimib pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtukohustus. Pakendiseaduse alusel on akrediteeritud üks tagatisrahaga pakendite kogumisega tegelev taaskasutusorganisatsioon- Eesti Pandipakend OÜ22 ja kolm peamiselt konteinerite kaudu kogutava muu müügipakendiga tegelevat taaskasutusorganisatsiooni - MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)23, MTÜ Eesti Pakendiringlus24 ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ25. Hoolimata sellest, et pakendid ja pakendijäätmed tuleb eraldi koguda, on taaskasutusorganisatsioonide andmetel plastpakendite kogus olmejäätmete hulgas siiski aastaga- 2007. a sügisest 2008. aasta suveks – kasvanu Eestis keskmiselt 4 protsendi võrra26. Piirkonnas kogutakse pakendimaterjale peamiselt kahe jäätmevoona - segapakendid (klaas, metall, plast, joogikartong) ja paberpakend (paber, kartong). Segapakendite kogumiskonteinerid on üldjuhul kollase värvusega ja /või neil on peal silt „segapakendid“ ja paberpakendi kogumiskonteinerid sinise värviga ja/või neil on pealt silt „paber ja papp“.

18 Pakendiseadus § 2 lg 1 19 Pakendiseadus § 4 20 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Segaolmejäätmete sortimisuuring, 2008, lk 28 21 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Segaolmejäätmete sortimisuuring, 2008, lk 19 22 Eesti Pandipakend OÜ: http://www.eestipandipakend.ee/est/epp 23 MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO): http://www.eto.ee 24 MTÜ Eesti Pakendiringlus: http://www.pakendiringlus.ee/web2/ 25 Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO): http://www.tvo.ee/index.php?id=10194 26 Raamets, H., Prügimägedel troonivad ikka kile ja plast, Maaleht, 08.01.2009

http://www.eestipandipakend.ee/est/epp

http://www.eto.ee/

http://www.pakendiringlus.ee/web2/

http://www.tvo.ee/index.php?id=10194


22/90

2008.a. läbiviidud pakendijäätmete sorteerimisuuringu käigus uuriti Paikre sorteerimisjaamas paber- ja kartongpakendi osakaalu liigiti kogutud kartongi ja paberijäätmetes ning selle uuringu kohaselt on paber- ja kartongjäätmetes keskmiselt 10,99 massi% paber- ja kartongpakendit , muud paberit ja kartong 87,10 massi% ning muid jäätmeid 1,91 massi%27.

Tabel 4 Piirkonnas paiknevate avalike pakendikonteinerite asukohad, maht, arv, teenindaja ja finantseerija

Oma-valitsus

Aadress Pakendi liik Konteineri maht, m3

Konteinerite arv

Teenindaja Finantseerija

Paikuse

vald

Paikuse Päevakeskus (Tiigi tn 2, Paikuse alevik)

segapakend 0,6 1

Ragn-Sells AS

ETO

paber kartong 0,6 1 KOV

Seljametsa lasteaed- algkool

segapakend 0,6 1 ETO


Paikuse vallamaja (Pärnade pst 11, Paikuse alevik)



Kastani väikekoht 9, Paikuse alevik

segapakend 2,5 1

ETO Pärnade pst 14, Paikuse alevik

segapakend 2,5 1

Paikuse Põhikool (Paide mnt 19, Paikuse alevik)

segapakend 2,5 1


Seljametsa kortermajade vahel, Seljametsa


Paikuse Lasteaed, Kastani väikekoht 10, Paikuse alevik

segapakend 0,6 1 TVO


Jõekalda tee 71, Silla küla

segapakend 0,6 1

TVO

Männiku tänav, Paikuse alevik

segapakend 0,6 1

Keraamika 10, Paikuse alevik

segapakend 0,6 1

Kooli tee 7 (ja 5), Paikuse alevik

segapakend 0,6 1

Kooli tee 6, Paikuse alevik

segapakend 0,6 1

Pärnade pst 8, Paikuse alevik

segapakend 0,6 1

Paide mnt 14A, Paikuse alevik

segapakend 0,6 1

Paide mnt 14C, Paikuse alevik

segapakend 0,6 1

Paide mnt 14D, Paikuse alevik

segapakend 0,6 1


segapakend 0,6 1


segapakend 0,6 1

27 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Pakendijäätmete sortimisuuring. SEI, 2008, Tallinn http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1085200/Pakendiuuring+2008.pdf lk 25

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1085200/Pakendiuuring+2008.pdf


23/90


segapakend 0,6 1


segapakend 0,6 1


segapakend 0,6 1

Ragn-Sells AS TVO


segapakend 0,6 1


segapakend 0,6 1


segapakend 0,6 1

Kastani väikekoht 10, Paikuse

segapakend 0,6 1

Veolia Keskkonnateenu

sed AS Eesti Pakendiringlus Kooli tee 11, Paikuse segapakend 0,6 1

Pärnade pst 4, Paikuse segapakend 0,6 1

Pärnade pst 9, Paikuse segapakend 0,6 1

Sindi linn

Pärnu mnt 55 segapakend 0,6 1

Ragn-Sells AS TVO

Supluse 2, 4 segapakend 0,6 1

Jaama 2 segapakend 0,6 1

Jaama 4, 6 segapakend 0,6 1

Tööstuse 2 segapakend 0,6 1

Kooli 7a segapakend 0,6 1

Kooli 7b segapakend 0,6 1

Pärnu mnt 27a segapakend 0,6 2

Kooli 4 segapakend 0,6 1

Pärnu mnt 37, 39 segapakend 0,6 1

Viira bussipeatus (Pärnu suund)

segapakend 2,5 1

Veolia Keskkonna-teenused AS

ETO Gümnaasiumi bussipeatus (Pärnu suund)

segapakend 2,5 1

Ringi 5C (Olerexi tankla)

segapakend 2,5 1

Tammeoja bussipeatus segapakend 3 1 OÜ Prügitont Eesti Pakendiringlus

Pärnu mnt 21 a segapakend 3 1

Sindi Lasteaed

paber ja kartong

0,6 1 Veolia

Keskkonna-teenused AS

KOV segapakend 0,6 1

Sindi Gümnaasium paber ja kartong

0,6 1

Surju vald Jaamaküla segapakend 2,5 1

Veolia Keskkonna-teenused AS ETO

Surju jäätmepunkt (Surju vallamaja ja kaupluse juures)

paber kartong 2,5 1 Ragn – Sells AS


segapakend 2,5 1 Veolia Keskkonna-teenused AS

ETO

segapakend 0,6 6 Eesti Pakendiringlus

Kalda küla segapakend 2,5 1 Ragn-Sells AS TVO

Rabaküla segapakend 2,5 1

Tahkuranna

vald

Reiu küla, Rae elamupiirkond

paber kartong 2,5 1 Ragn-Sells AS ETO

segapakend 2,5 1

Reiu küla, Reiu, Silla, Tõllapulga elamupiirkond

paber kartong 2,5 1 Ragn-Sells AS

Eesti Pakendiringlus,

KOV tühjendamine


24/90

segapakend 2,5 1 KOV

Reiu küla, Reiujõe elamupiirkond

segapakend 0,6 1 Ragn-Sells AS Ragn-Sells AS

TVO

paberpakend 0,6 1 Eesti Pakendiringlus tühjendamine KOV

Rool I ja Rool II, Laadi küla

paber kartong 0,6 1

Ragn-Sells AS


Jõulumäe, Leina küla


klaaspakend 2,5 1 SA Jõulumäe

Tervisespordikeskus

Tahkuranna küla paberpakend 0,6 1

Eesti Pakendiringlus KOV


Võiste lasteaed paberpakend 0,6 1 Eesti Pakendiringlus

KOV

Tahkuranna algkool paberpakend 0,6 1 Eesti Pakendiringlus

KOV

Võiste pood segapakend 2,5 1 ETO

paber kartong 2,5 1 ETO

Võiste sadama pood segapakend 2,5 1

KOV paber kartong 2,5 1

Võiste suured majad (Sadama tn)


segapakend 2,5 1

Uulu põhikool paberpakend 0,6 1 Eesti Pakendiringlus KOV tühjendamine

Uulu suured majad paber kartong 2,5 1


Vallamaja (Uulu) paberpakend 2,5 1 ETO


Uulu pood (PMÜ)

klaaspakend 1,5 1 ETO



Tori vald

Tori bussipeatus (Pärnu mnt 8)

paber kartong 2,5 1


ETO, KOV


Selja (Rakvere mnt 15) paber kartong 2,5 1 ETO, KOV


Tori (Pärnu mnt 21) paber kartong 2,5 1 ETO, KOV


Taali (Sanksu tee) paberpakend 0,6 1

Eesti Pakendi-ringlus, KOV


Taali (Saare tee) segapakend 2,5 1 Ragn-Sells AS TVO

Urumarja (Kurina tee) segapakend 2,5 1 Veolia Keskkonna-teenused AS

ETO

Tori (Pärnu mnt 6) segapakend 0,6 1 Eesti Pakendiringlus

Tori vallamaja (Selja mnt 2)

paber kartong 0,6 1 Ragn – Sells AS

KOV

segapakend 0,6 3 TVO

Piistaoja paber kartong 0,6 1


Eesti Pakendiringlus,

KOV


Jõesuu (Külapood) segapakend 0,6 1 Eesti Pakendiringlus

Jõesuu (Keskuse tee)

paber kartong 2,5 1 ETO, KOV


segapakend 2,5 1 Ragn – Sells AS TVO


25/90

Lisaks on piirkonna eramajaomanikel (peamiselt Tori valla tiheasustusaladel, Paikuse vallas Paikuse alevikus ja Silla külas) võimalik pakendijäätmeid tasuta ja mugavalt ära anda tekkekohas vastava kotiteenuse kaudu. Sindi linnas asuvad mitmed pakendikonteinerid ka korterelamute juures, kuid need ei ole avalikud (korterelamute elanikud tasuvad nende konteinerite rendi ja tühjendamise eest). Tasuta võtavad elanikelt klaas-, plast- ja segapakendeid vastu ka Paikre prügila ja sorteerimisjaam. Tabelist 4 on näha, et mitmed KOV-d (eriti just Tahkuranna vald) eelistavad, nõuete täitmise ja territooriumi korrashoidu tagamiseks, ise finantseerida paberi ja papi ning segapakendite konteinerite tühjendamist. Paberi ja papi (paberpakendi) puhul tasuvad KOV-d osa kuludest, sest nendesse konteineritesse pannakse ka muud kui paberpakend, näiteks ajalehed, raamatud jms. Segapakendi konteinereid tühjendatakse üldjuhul 2 korda kuus ja paber-kartong (paberpakend) konteinereid kord kuus. Seni on kokkulepitud tühjendussagedused olnud piisavad, et vältida konteinerite ületäituvust. Eelnevalt kirjeldatud (vt Tabel 4) konteinerite süsteem üldiselt rahuldab praegu piirkonna KOV-de vajadusi. Tulevikus, kui elanikkond muutub teadlikkumaks ja jäätmeid hakatakse rohkem sortima ja liigiti koguma, siis tuleb kogumispunktidesse paigaldada suuremaid mahuteid või siis muuta nende tühjendussagedust. Surju vald soovib lähiajal koostöös pakendi taaskasutusorganisatsioonidega paigaldada pakendijäätmete kogumimahuti ka Metsaääre külla. Ühekorra- ja korduskasutusega klaasist ja plastpudelites ning metallpakendites olevate jookide (õlu, madala alkoholisisaldusega joogid (kuni 6% vol), gaseeritud karastusjoogid, gaseerimata karastusjoogid, gaseeritud ja gaseerimata vesi jms) pakendid on tähistatud vastava tagatisraha embleemiga ja nende pakendite eest on võimalik MTÜ Eesti Pandipakendi süsteemi tagastades saada vastav tagatisraha (poest ostes lisatakse aga vastava tagatisraha joogi hinnale). Üleriigiline süsteem on loodud selleks, et stimuleerida plastist, metallist ja klaasist joogipakendi taaskasutust – selle asemel, et jätkuvalt uut toorainet kulutada.

Tabel 5 Piirkonnas asuvad tagatisrahaga pakendite kogumispunktid

Tagastuspunkti aadress Ettevõtte nimi Käsitsi/

automaat

Surju kauplus, Surju vald Kilingi-Nõmme Majandusühistu Automaat

Võiste, Tahkuranna vald Alexela Oil AS Käsitsi

Uulu küla, Tahkuranna vald Klep OÜ Käsitsi

Sadama tn 25, Võiste alevik Klep OÜ Käsitsi

Uulu küla, Tahkuranna vald Pärnu Majandusühistu Käsitsi

Riia mnt 7a, Võiste alevik Pärnu Majandusühistu Käsitsi

Tori (Pärnu mnt 3), Tori vald Vändra TÜ Automaat

Jaama 8, Sindi linn Konsum Automaat

Riigi jäätmekava kohaselt oli üldine tagatisrahaga pakendite tagastusprotsent 2007. aastal ca 70%28.

28 Riigi jäätmekava 2008-2013, Lisa 7, lk 9


26/90

Hinnanguliselt arvestatakse Eestis pakendijäätmete koguseks ca 120 kg inimese kohta aastas28:

KOV Elanike

arv Pakendijäätmete

kogus, t/a

Paikuse vald 3 876 465,12

Sindi linn 4260 511,2

Surju vald 1 112 133,44

Tahkuranna vald 2 306 276,72

Tori vald 2 547 305,64

KOKKU 14 101 1 692,12

Kogutavate jäätmete hulk on mõnevõrra väiksem , sest osa pakendit ja pakendijäätmeid visatakse ära koos segaolmejäätmetega ning põletatakse küttekolletes. Kuid eeldatavasti on pakendite- ja pakendijäätmete kogused suuremad kui on toodud tabelis 6, sest need andmed kajastavad perioodi 2005-2007.a, mil paljudesse kohtadesse ei olnud veel paigaldatud pakendijäätmete kogumiskonteinereid (suurem osa pakendijäätmete konteineritest on paigaldatud piirkonda 2008-2009.a.)

Tabel 6 Piirkonnast kogutud pakendijäätmete kogused (tonnides) liikide kaupa 2005-2007.a.

Jäätmekood Jäätmete nimetus

Omavalitsus

2005 2006 2007


Ette-võtetest


Ette-võtetest


Ette-võtetest

15 01 01 Paber- ja

kartongpakendid

Paikuse vald 0,564 0,3 9,975 1,23 19,76

Sindi linn 24,92 0,12 11,01 1,1 30,52

Surju vald 1,39

Tahkuranna vald

0,18 4,2

Tori vald 7,46 16,88

15 01 02 Plastpakendid

Paikuse vald 0,005 0 0,02 1,52 0,12 8,663

Sindi linn 0,02 9,87 0,04 23,615 19,5

Surju vald 0,079 0,216 2,927 0,252 2,686

Tahkuranna vald

1,267 0 5,177 2,356 2,809

Tori vald 1,309 0 5,764 2,694 0,772

15 01 03 Puitpakendid Paikuse vald 4,4 2,04

15 01 04 Metallpakendid

Paikuse vald 0,004

Sindi linn 0,014 0

Surju vald 0,005 0,236 0,009 0,245

Tahkuranna vald

0,07 0 0,322 0,2 0,285

Tori vald 0,071 0 0,278 0,265 0,047

15 01 06 Segapakendid

Paikuse vald 12,527 2,534 14,534 6,649 1,69

Sindi linn 3,079 20,098 13,485 8,65 0,291

Surju vald 3,839

Tahkuranna vald

4,642 4,521

Tori vald 3,432 2,574 6,93 2,263 4,697

15 01 07 Klaaspakendid

Paikuse vald 0,1 1,1 0,845 0

Sindi linn 0,2 0 0,32 0

Surju vald 0,609 3,882 2,083

Tahkuranna vald

0,016 0 1,427 2,286 1,878


27/90

Tori vald 0,017 0 0,12 0,824 1,65 0,307

15 01 10*

Ohtlikke aineid sisaldavad või

nendega saastunud pakendid


Sindi linn 0,289


Tahkuranna vald

0,005 0,085

Tori vald 0,045

15 02 02*

Ohtlike ainetega saastunud

absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus

mujal nimetamata

õlifiltrid) ja kaitseriietus

Paikuse vald 0,03

Sindi linn 0,092 0,054 0,09

Tori vald 0,065 0

KOKKU 21,906 65,524 0,9 116,861 35,016 125,016

87,43 117,761 160,032

Paikuse vald 12,532 3,098 0,42 31,933 8,844 32,25

15,63 32,353 41,094

Sindi linn 3,113 54,98 0,36 48,453 10,07 50,401

58,093 48,813 60,471

Surju vald 0,079 0,225 0 3,772 4,143 10,36

0,304 3,772 14,503

Tahkuranna vald 1,353 4,647 0 11,447 5,022 9,257

6 11,447 14,279

Tori vald 4,829 2,574 0,12 21,256 6,937 22,748

7,403 21,376 29,685

Vastavalt pakendiseadusele pidi 2004. aasta 1. maiks pakendijäätmete taaskasutamine moodustama vähemalt 50% jäätmete kogumassist29. Tegelikkuses taaskasutati üleriigiliselt 2005. aastal pakendijäätmete tekkest 41,1%. Aastal 2006. saavutati nõutud minimaalne pakendijäätmete taaskasutamise tase 50,1%30. Jäätmearuandluses ei kajastu neid andmeid antud piirkonna kohta, kuid võib eeldada, et need jäid üleriigilisele tasemele. Arvata võib, et pakendijäätmete kogus kasvab ka edaspidi. Prognoositav on plastpakendi osakaalu kasv pakendijäätmete üldkoguses.

4.4 Biolagunevad jäätmed

Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu köögi-, aia- ja haljastusjäätmed, paber ja kartong. Biolagunevad jäätmed moodustavad täna Pärnumaal ca 32,39% prügilasse ladestavatest segaolmejäätmetest31. Biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete hulgas sõltub

29 Pakendiseadus § 36 lg 1 p 1 30 Riigi jäätmekava 2008-2013, Lisa 7, lk 9 31 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Segaolmejäätmete sortimisuuring. SEI, 2008, Tallinn http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1085199/Olmej%E4%E4tmete+uuring+2008.pdf lk 22




28/90

aastaajast (suurim suvel ja sügisel) ja elamu tüübist (suurem korterelamutes ja väiksem ühepereelamutes, sest seal on võimalik neid kohapeal ka kompostida). Biolagunevad jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate olmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel. Piirkonnas ei ole uuritud biolagunevate jäätmete koostist, kuid lähtuvalt riigi jäätmekavas 2008-2013 toodud biolagunevate jäätmete koostisele32 on toodud nende koostis joonisel 4.

Joonis 4 Biolagunevate jäätmete koostis

Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik hinnata piirkonnas tekkivate biolagunevate jäätmete kogust. Kuid lähtudes teistest Eesti läbiviidud uuringutes, siis tekitab inimene keskmiselt 130 kg biolagunevaid jäätmeid, seega on tõenäoline, et piirkonnas tekib 1 833 t biolagunevaid jäätmeid aastas (Paikuse vallas 504 t/a, Sindi linnas 554 t/a, Surju vald 144 t/a, Tahkuranna vald 300 t/a, Tori vald 331 t/a).



29/90

Tabel 7 Jäätmearuannete kohaselt piirkonna KOV-dest kogutud biolagunevate jäätmete (jäätmekoodiga 20 02 01) kogused aastatel 2006-2007 (tonni)

KOV

2006 2007


Ettevõtetest Kodumaja-pidamistest

Ettevõtetest

Paikuse vald 2,66 3,56 2,72 40,22

Sindi linn 0,28 4,06 2,52

Tahkuranna vald 1,12

Tori vald 0,56 8,22

KOKKU 2,94 3,56 8,46 50,96

6,5 59,42

Avalikel haljasaladel ja kalmistututel tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse enamasti kohapeal või selle läheduses. Tihti kasutatakse kompostimiseks looduses olevaid auke ja süvendeid. Aeg-ajalt rakendatakse ka haljastus- ja pargijäätmete põletamist. Praegu kogutakse aia- ja haljastusjäätmeid eraldi Paikuse vallas, kus kokku kogutud jäätmed suunatakse Paikre prügilasse kompostimisele ja osaliselt ka Tori vallas, kus jäätmed suunatakse kompostimisele endise Taali suurfarmi territooriumil tegutseva OÜ Matogard kompostimisplatile. Alates 2009.a sügisest kogutakse eraldi puulehti ka Tori surnuaias (Tori vald), selleks on surnuaeda paigaldatud 10 1 m3 kotti . Kokku kogutud puulehti kasutatakse lähedal asuvas ettevõttes OÜ Matogard kompostmulla valmistamisel. Kõne all olevas piirkonnas köögi- ja sööklajäätmeid praegu (2009.a) eraldi ei koguta. Korterelamutes pannakse need jäätmed üldjuhul segaolmejäätmete hulka. Alates 2008.a. II poolest on võimalik biolagunevaid jäätmeid kompostimiseks üle anda Paikre sorteerimisjaamas ja prügilas. Spetsiaalne kompostimisväljak biolagunevate jäätmete kompostimiseks on Paikre prügilas. Kohapeal kompostitakse jäätmeid põhiliselt ühepereelamute juures. Probleemiks on siinkohasel see, et tihtilugu kompostitakse ka köögijäätmeid lahtistes aunades, mis meelitavad ligi kahjureid. Aunades võib lahtiselt kompostida ainult aia- ja pargijäätmeid. Köögijäätmete kompostimiseks on vajalik suletud kompostori või kompostikasti olemasolu, et vältida näriliste ligipääsu. Ühepereelamutes, kus on loomi, kasutatakse biolagunevaid jäätmeid ka loomatoiduks. Paber ja kartong (raamatud, ajalehed, ajakirjad jms) moodustavad ligikaudu 19% olmejäätmete üldkogustest33. Seejuures on ahikütte või kaminaga elamutes paberi osakaal väiksem ja kaugküttega elamutes suurem. Paberi ja kartong on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Paberi ja kartongi taaskasutamiseks on tarvis need eraldada muudest jäätmetest. Elanikelt võetakse tasuta paberit ja kartongi vastu Paikre prügilas ja sorteerimisjaamas ning kogutakse käesoleva jäätmekava tabelis 4 toodud paber-papi kui pakendijäätmete konteinerite kaudu. Seetõttu nõuavad ka taaskasutusorganisatsioonid, et KOV-d tasuksid (osaliselt) nende konteinerite tühjendamise eest. Eramajapidamistes ja ahjuküttega kortermajades suur osa paberist ja kartongist põletatakse ka küttekolletes.



30/90

Tabel 8 Piirkonnast kogutud paberi ja kartongi kogused aastatel 2005-2007.a.(t)

KOV

2005 2006 2007




Ettevõtetest

Paikuse vald 0,27 12,65 4,31 14,94 5,86 4,64

Sindi linn 0,035 19,825 0,265 14,66 2,5 1,32

Surju vald 1,02 0,04 0,56

Tahkuranna vald 0,22 0,92

Tori vald 12,9 0,12 1,2 1,12

KOKKU 0,305 45,375 5,935 30,8 10,44 6,52

45,68 36,735 16,96

Reoveesetted Sindi linna ja suur osa Paikuse valla ühiskanalisatsioonist on ühendatud Pärnu linna kanalisatsiooniga ja reovesi puhastatakse Pärnu linna puhastis. Paikuse asulas asub lisaks veel üks reoveepuhasti, kus tekkiv reoveemuda (ca 4 t/a) suunatakse käitlusesse koos Pärnu puhastis tekkinud reoveesetetega (kompostitakse AS Pänu Vesi territooriumil). Tahkuranna vallas asuvad reoveepuhastid Võiste alevikus (BIO-50), Uulu külas (BIO 25+BIO 50), Tahkuranna algkooli juures (BIOCLERE KB 10), Laadi küla Pihtla elamurajoonis (2xEkol-6) ja Reiu külas (Septik + reovee pinnase filterväljak). Muda viiakse Pärnu purgimissõlme või kompostimisele AS Pärnu Vesi territooriumile.. Tahkuranna valla territooriumil purgimissõlmed kogumiskaevudest väljaveetava reovee laskmiseks ühiskanalisatsiooni puuduvad. Tori vallas on viis reoveepuhastit: Piistaoja, Selja, Tori, Jõesuu ja Taali. Hinnanguliselt tekib neis aastas kokku 30-40 t biomuda. Surju valla ainus puhasti asub Surju külas (arvutuslik biomuda kogus on 50 tonni aastas, reaalselt tekib vähem). Tori ja Surju valla reoveepuhastites tekib küll vähe reoveesetet, kui lõplik selle käitlus on hetkel lahendamata. Käitlemata reovee- ja septikusette ladestamine põldudele on keelatud. Võimalik lahendus, on hakata piirkonnas tekkivat biomuda ning aia- ja haljastusjäätmeid koos kompostima. Surju vallal on olemas ka asfaltplats, kus kompostimine võiks toimuda, kuid enne on vaja plats viia vastavusse kõikide kompostimisplatsile esitatud nõuetega, selleks aga pole seni vallal vahendeid jätkunud.

4.5 Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed (EJK nimistus jäätmete koodinumbrid tähistatud tärniga -*) on jäätmed, mis võivad oma kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

Ohtlikke jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes tekib vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid, päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlikke jäätmeid. Piirkonnas 2005-2007. aastal tekkinud (sh kogutud) ohtlike jäätmete kogused jäätmeliikide kaupa on esitatud vastavalt tabelis 9.


31/90

2005.a. jäätmearuannete kohaselt koguti ainult Paikuse valla kodumajapidamistest 1,21 t romusõidukeid, teistest KOV-dest kogutud ja ka teiste ohtlike jäätmete koguseid ei ole kajastatud 2005.a. jäätmearuannetes.

Tabel 9 Piirkonnast kogutud ohtlike jäätmete kogused jäätmeliikide kaupa 2005-2007.a

Jäätme-kood


2005 2006 2007

Ette-võtetest


Ette-võtetest


Ette-võtetest

02 01 08* Ohtlikke aineid sisaldavad põllumajanduskemikaali-jäätmed

Surju vald 0,193

08 01 11*

Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed



Tahkuranna v. 0,88

Tori vald 0,545

13 02 05* Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

Paikuse vald 1

Tori vald 0,304 0,3

13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

Sindi linn 0,124 0,034 0,08

13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

Paikuse vald 0,55 4,8 0,16 5,483


Tori vald 0,16

15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid


Sindi linn 0,289


Tahkuranna v. 0,005 0,085

Tori vald 0,045

15 02 02*

Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus

Paikuse vald 0,03

Sindi linn 0,092 0,054 0,09

Tori vald 0,065

16 01 04* Romusõidukid Paikuse vald 0 6,3 1,355

Sindi linn 1,28

16 01 07* Õlifiltrid


Paikuse vald

Tahkuranna v. 0,072

16 02 97* Muud kasutuselt kõrvaldatud ohtlikke osi sisaldavad seadmed

Surju vald 0,062

16 03 05* Ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilised jäätmed

Sindi linn 5,101

16 06 01* Pliiakud

Paikuse vald 0,15 2,053 2,721

Sindi linn 0,04 0,56 0,36

Surju vald 1,14 0,3 0,186


Tori vald 0,945 0,3 1,695

17 06 05* Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid


Paikuse vald

Sindi linn 2,12

Surju vald 1,6

Tahkuranna v. 18,42


32/90

18 01 03*

Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt

Tori vald 0,017

18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid

Tahkuranna v. 0,036


20 01 19* Pestitsiidid Paikuse vald 3,965

Tahkuranna v. 0,052

20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed



Surju vald 0,006


Tori vald 0,002 0,036

20 01 23* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed

Surju vald 2,168

20 01 26* Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 25

Surju vald 0,41

Tahkuranna v. 0,15

Tori vald 0,1

20 01 27* Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud

Paikuse vald 0,345

Sindi linn 6,856

Tahkuranna v. 0,226

Tori vald 2,49

20 01 33*

Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid

Paikuse vald 0,008 0,028 1,187

Sindi linn 0,4

Surju vald 0,012

Tahkuranna v. 0,031

Tori vald 0,005

20 01 35*

Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23


Sindi linn 0,5

Tahkuranna v. 0,225

Tori vald 0,145

20 01 98* Sortimata ravimikogumid

Paikuse vald 0,026



Tori vald 0,002

KOKKU 6,267 5,791 16,729 25,000 44,576

7,477 22,52 69,576

Elanikkonna poolt tekitatavad olmejäätmed sisaldavad alati ka teatavat osa ohtlikke jäätmeid. Hinnanguliselt sisaldavad olmejäätmed 1% ohtlikke jäätmeid34. Jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks on väga oluline eraldada tekkivad ohtlikud olmejäätmed mitteohtlikest ning tagada nende keskkonnaohutu käitlemine. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –termomeetrid on võimalik üle anda kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavate kogumisringide käigus (üldjuhul kord aastas; elanikele tasuta) ja ohtlike jäätmete kogumispunktides. Kogumisringe korraldavad peamiselt Tori, Surju, Tahkuranna ja Paikuse vald.



33/90

2008.a. läbiviidud kogumisringide käigus koguti elanikkonnalt kokku ca 26,8 t ohtlike jäätmeid (sh elektroonikaromud; vt Tabel 10).

Tabel 10 2008.a. kogumisringide käigus kokku kogutud ohtlike jäätmete liigid ja kogused (kg)

Jäätmed Paikuse vald Surju vald* Tori vald Tahkuranna

vald

Vanad patareid 19 17 25 34

Elektroonikaseadmed 3440 2200 3890 9090

Kemikaalid ja taimekaitsevahendid

295 113 85 95

Lahustid 38 21 34

Värvijäätmed 932 375 1475 648

Sortimata ravimikogumid 19 82 28 27

Õli- ja kütusefiltrid 47 8 5 117

Luminestsentslambid (tk) 111 56 840 160

Ohtlikke aineid sisaldav pakend

66 137 210 312

Elavhõbedat sisaldavad jäätmed

0,25 0,1 5 tk 8,6

Õlijäätmed 814 56 205 679

Mittekomplektsed elektroonikajäätmed

42 112

Pliiakud 50 628

Asbestijäätmed 180

Teravad ja torkivad jäätmed

46 6

Kokku (kg) 5 740 3240 6 000 11 800

* Surju vallas tühjendati kogumisringi käigus ka Surju külas asuv jäätmepunkt. Surju valla elanikel on lisaks võimalik ohtlikke jäätmeid tasuta üle anda Surju vallamaja kõrval asuv jäätmepunkti ja Sindi linna elanikel Pärnu mnt 23a (Sindi linn) asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Kõigil piirkonna elanikel on võimalik ohtlikke jäätmeid üle anda ka Paikre OÜ Paikre Sorteerimisjaama (Raba 39, Pärnu) ja Paikre prügilasse (Põlendmaa, Paikuse vald). Seda võimalust kasutavad aasta-aastalt üha rohkem inimesi. Piirkonna elanikkond on harjunud eelnevalt kirjeldatud ohtlike jäätmete kogumissüsteemiga ja aasta aastalt antakse käitlemiseks üle üha enam ohtlikke jäätmeid (vt Tabel 9). Seega tuleks igal juhul jätkata sissetöötatud kogumissüsteemiga. Vastavalt jäätmeseadusele on ettevõtluses tekkinud ohtlike jäätmete kogumine ning üleandmine käitlejale ettevõtja kohustuseks. Ettevõte võib vedada oma tegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed oma vahenditega käitlusettevõttesse, kuid enamlevinumaks ning ettevõtjale valdavalt mugavamaks mooduseks on transporditeenuse ostmine käitlejatelt. Kõnealuses piirkonnas on peamisteks ohtlike jäätmete vedajateks ning käitlejateks EcoPro AS, OJ-Keskus OÜ, Eskabel OÜ ja Kesto OÜ.


34/90

Ettevõtetes tekkivate ja käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete kogused on tõenäoliselt mõnevõrra suuremad kui on toodud tabelis 9, sest kõiki tekkinud ohtlikke jäätmeid ei anta üle nõuetekohasele käitlemisele. Osa neist ladustatakse ning antakse eeldatavasti üle tulevikus, väikene osa aga taaskasutatakse. Reaalselt on kindlasti suuremad ka tabelis 9 toodud asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide (eterniit) kogused. Lammutuslubade alusel tekkis 2008.a. Paikuse vallas 1,38 t, Surju vallas 20 tonni (rekonstrueeriti OÜ Surju PM karjalauta, muidu tekib eterniiti alla 0,3 tonni aastas), Tori vallas 7,5 t eterniiti. Sindi linn ja Tahkuranna vald ei ole 2008.a väljastanud lammutuslubasid, küll aga on näha, et mitmetes majapidamistes on eterniitkatused väljavahetatud. Täpsete eterniidi koguste väljaselgitamiseks puuduvad ka KOV-del võimalused, sest ehitusseaduse mõistes ei ole katusematerjali vahetamine ehitustöö ja selle teostamiseks ei ole vaja taotleda kohalikult omavalitsuselt ei ehitusluba, lammutusluba ega ka kirjalikku nõusolekut ning seega puudub KOV-l lammutusjäätmete käitlemise suhtes järelevalve võimalus.

4.6 Probleemtooted

Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada ohtu tervisele või keskkonnale, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.35 Vastavalt tootjavastutuspõhimõttele on tootjad kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavalt tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootja ühendusega.36

35 Jäätmeseadus § 25 lg 1, 2 36 Jäätmeseadus § 26 lg 1


35/90

Tabel 11 2005-2007.a. piirkonna KOV-dest kogutud probleemtoodete jäätmed (tonni)

Jäätme-kood


2005 2006 2007

Ette-võtetest


Ette-võtetest


Ette-võtetest

20 01 36

Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35

Paikuse vald 0,006 2,275 1,305 0,31 5,036

Sindi linn 1,425 0,69 0

Surju vald 2,018

Tahkuranna v. 1,404 0,435 0,02 18,45

Tori vald 2,556 0,86 0,08 0

20 01 35*

Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonika-seadmed, mida ei ole nimetatud koodi-numbritega 20 01 21 ja 20 01 23


Sindi linn 0,5

Tahkuranna v. 0,225

Tori vald 0,145

20 01 33*

Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid

Paikuse vald 0,008 0,028 1,187

Sindi linn 0,4

Surju vald 0,012

Tahkuranna v. 0,031

Tori vald 0,005

16 06 01* Pliiakud

Paikuse vald 0,15 2,053 2,721

Sindi linn 0,04 0,56 0,36

Surju vald 1,14 0,3 0,186


Tori vald 0,945 0,3 1,695

16 02 97* Muud kasutuselt kõrvaldatud ohtlikke osi sisaldavad seadmed

Surju vald

0,062

16 02 16

Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15


16 01 07* Õlifiltrid Tahkuranna v. 0,072


16 01 04* Romusõidukid Sindi linn 1,28 0

Paikuse vald 6,3 1,355 0

16 01 03 Vanarehvid

Tori vald 2,3 0,21 2,2 1,21 0,8

Tahkuranna v. 0,03 1,26 15,4

Surju vald 0,34 0,516 1,84


Paikuse vald 1,26 0,22 6,024 70,668

KOKKU

34,322 12,516 36,006 15,751 119,924

(+1,2*) 35,532

48,522 135,675

* 2005.a. jäätmearuannete kohaselt koguti piirkonnas probleemtoodete jäätmetena vaid Paikuse vallast 1,2 tonni romusõidukeid.

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on üks kiiremini kasvavaid jäätmevooge. Need jäätmeliigid sisaldavad väärtuslikke metalle, kuid samas hulgaliselt ka äärmiselt keskkonnaohtlikke komponente nagu elavhõbe, tina, kaadmium, freoonid jne.


36/90

Eestis korraldavad elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate poolt neil lasuvate tootjavastutuse kohustuste täitmist MTÜ EES-Ringlus37 ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu38. MTÜ EES Ringlus tegeleb lisaks ka patareide ja akude kogumisega. Piirkonna elanikel ja ettevõtetel on võimalik elektri- ja elektroonikaseadmeid (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid) või neist tekkinud jäätmeid üle anda kogumisringide käigus, kogumispunktidesse (Surju vallamaja kõrval asuv jäätmepunkt; Paikre Sorteerimisjaam; Paikre prügila) või uue toote ostmisel kauplusse. Sindi linnas võetakse elektroonikaromusid vastu kaupluses MAXIMA (Pärnu mnt 57) ja Pärnu Majandusühistu kaupluses SINDI (Pärnu mnt 21). Surju, Tori, Paikuse, Tahkuranna vallas ei ole kauplusi, kus müüdaks elektroonikaseadmeid, seega ei võeta nende valdade poodides vastu ka elektri- ja elektroonikaromusid. Euroopa Liidu poolt etteantud normatiivide kohaselt tuleks koguda elanikkonnalt 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. 2007. aasta jäätmearuannete kohaselt oli see kogus piirkonnas keskmiselt 1,7 kg inimese kohta aastas. Samas on selle kontrollimine keerukas, kuna võimalused elektroonikaromu üleandmiseks on loodud müüjate juures, kes aga ei pea statistikat selle kohta, kust pärineb vastav elektroonikaromu. Patareide kui probleemtoodete tarbijalt turustaja müügikohtade kaudu tagasi võtmise kohustus alles rakendus, seetõttu pole veel ülevaadet tekkivatest kogustest. Piirkonnas on võimalik patareisid üle anda Surju vallamaja kõrval asuvas jäätmepunktis, Paikuse Põhikooli spordihoone fuajees (Paide mnt 19, Paikuse alevik), Paikuse Päevakeskuses (Tiigi tn 2, Paikuse alevik), Surju vallamaja kõrval asuvas ohtlike jäätmete vastuvõtupunktis, Tahkuranna koolimajas, Uulu koolimajas, Paikre Sorteerimisjaamas, Paikre prügilas ja kõikides kauplustes, kus on patareid müügil. Suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt on loodud tootjavastutusorganisatsioon MTÜ Eesti Rehviliit39, kelle põhitegevuseks on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Vanarehve on võimalik üle anda Paikuse vallas, Seljametsa külas, Kannuse kinnistul (Paikre prügilasse viiva tee ääres) paiknevasse kogumispunkti (haldaja AS Ragn-Sells) või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse.

4.7 Ehitus- ja lammutuspraht

Igasugune ehitus- ja lammutustegevus toob kaasa jäätmete tekke. Ehitus- ja lammutusprahiks (EJK nimistu jaotiskood 17) on näiteks lõhutud ja vigastatud materjalid, ehitusmaterjalide ülejäägid jne. Ehitus- ja lammutuspraht koosneb mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid). Potentsiaalselt võib ehituspraht sisaldada ka ohtlikke aineid nagu asbest, keemiliselt töödeldud puit jne.

37 MTÜ EES-Ringlus: http://www.eesringlus.ee/ 38 MTÜ Eesti Elektroonikaromu: http://www.elektroonikaromu.ee/web/ 39 MTÜ Eesti Rehviliit: http://www.rehviliit.ee/web2/

http://www.eesringlus.ee/

http://www.elektroonikaromu.ee/web/

http://www.rehviliit.ee/web2/


37/90

Ehitus- ja lammutusprahi teke sõltub järgmistest asjaoludest:

ehitusmaterjalide tootjatest ja tehnoloogiast

ehitus- ja kinnisvaraturust, tööstus- ja tsiviilehituse mahust

elamufondi seisundist ja selle rekonstrueerimisest

mittevajalike hoonete ja rajatiste lammutamisest40. Nendest suuremad jäätmekogused tekivad lammutamisel ja rekonstrueerimisel, vähem aga uute hoonete ehitamisel. Toetudes teiste maade kogemustele ja uuringutele tekib rekonstrueerimisel (renoveerimisel) 1 m2 pinna kohta keskmiselt 60 kg jäätmeid. Lammutamisel võib see kogus keskmiselt olla 900 kg 1 m2 kohta.41

Ragn-Sells AS pakub Sindi linnas ja Paikusel ka BIG-BAG koti (kandevõime 1250 kg, mahtuvus 1 m3) teenust, millega on võimalik eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda ehitus- ja lammutusprahti ning aia- ja pargijäätmeid. Jäätmearuannete kohaselt piirkonnas kogutud ehitus- ja lammutusprahi liigid ja kogused on toodud tabelis 12.

Tabel 12 Piirkonnas kogutud ehitus- ja lammutusprahi liigid ja kogused aastatel 2005-2007.a.

Jäätme-kood


2005 2006 2007


Ette-võtetest


Ette-võtetest


Ette-võtetest

17 01 01 Betoon

Paikuse vald 2,04 14,86 1,2

Sindi linn 990

Surju vald 675

17 01 02 Tellised

Paikuse vald 1,28 31,42 2,42

Sindi linn 5

Surju vald 1,38

Tahkuranna v. 0,64

Tori vald 3,32 4

17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted

Paikuse vald

0,62 0,54 4,1

17 01 07

Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatoote-segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06

Paikuse vald

0,32

Sindi linn 1,16

Tahkuranna v. 0,76

Tori vald 1,74

17 02 01 Puit

Paikuse vald 0,64 19,8 2,41 6,36

Sindi linn 1,71 0,26 8,72 7,64

Surju vald 0,38

Tahkuranna v. 20,72

Tori vald 5,08

17 04 01 Vask, pronks, valgevask


17 04 02 Alumiinium Paikuse vald 0,043 3,717

Sindi linn 0,25

17 04 03 Plii Paikuse vald 0,01

17 04 05 Raud ja teras Paikuse vald 79,66 693,151 8557,22



38/90

Sindi linn 33,61 29,88 43,748

Surju vald 91,6 31,68 53,54

Tahkuranna v. 218,25 13,32 141,13

Tori vald 55,64 37,24 180,6

17 05 04

Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03

Paikuse vald 51,18

17 05 06

Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05

Tahkuranna v.

2,66

17 06 05* Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid


Sindi linn 2,12

Surju vald 1,6

Tahkuranna v. 18,42

17 08 02

Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01

Paikuse vald

0,62 0,68

Sindi linn

0,42

17 09 04

Ehitus- ja lammutussegapraht mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03

Paikuse vald 15,75 9,1 17,1 176,3 35,88 125,31

Sindi linn 3,5 165,45 24,08 191,55 46,72 114,76

Surju vald 1,16 1,4 5,06

Tahkuranna v. 2 22,4 11,52 28,7 32,4 121,36

Tori vald 3,3 88,4 21,98 51,03 5,16 25,3

KOKKU 1014,55 815,6 89,25 1327,7 175,17 10093

1830,151 1416,962 10267,978

Võib eeldada, et tekkivad ehitus- ja lammutusprahi kogused on olulisel määral suuremad kui ametlikus statistikas kajastub, kuna suur osa neist käideldakse segaolmejäätmetena või taaskasutatakse kohapeal.

4.8 Tervishoiul tekkivad jäätmed

Tervishoiuasutustes tekib olmejäätmete kõrval spetsiifilisi nn riskijäätmed (teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud ja potentsiaalselt nakkusohtlikud jäätmed), mis nõuavad erikäitlust41. Nimetatud jäätmeid tekib peamiselt piirkonna esimese tasandi tervishoiuasutustes: Tori ambulatoorium, Tori Hooldekodu, Sindi ambulatoorne tervisekeskus, Paikuse tervisekeskus, Surju tervisekeskus ja hooldekodu ning Võiste ja Uulu arstipunktid. Kõikide piirkonna KOV-de jäätmehoolduseeskirjades on ka tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korrad, millega on sätestatud nõuded tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja ametitegevuse käigus tekkivate jäätmete käitlemisele ning mille järgimine on kohustuslik kõikidele KOV-i haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele.



39/90

Suuremas osas seal tekkivatest jäätmetest on olmejäätmed, riskijäätmetest tekib peamiselt kasutatud süstlaid ja vanu ravimeid. Need kogutakse eraldi ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejatele. Sindi tervisekeskuses tekkinud nõelad valatakse kipsi ja antakse üle jäätmekäitlejale. Jäätmearuannetes leiavad tervishoiul tekkinud jäätmed vähe kajastust (vt tabel 13), peamine põhjus on selles, et neid jäätmeid üleandes ei registreerita KOV-i põhiselt vaid kui Pärnumaal tekkinud jäätmetena.

Tabel 13 2005.a ja 2007.a jäätmearuannete kohaselt piirkonna tervishoiuasutustest kogutud tervishoiul tekkinud jäätmete kogused (t)

Jäätmekood Jäätmeliik KOV 2005 2007

18 01 03* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt

Tori vald

0,017

18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid

Tahkuranna vald

0,036


Tervishoiul tekkinud nakkusohtlike jäätmete keerulise määratlemise tõttu (seadustes täpselt määratlemata) on raskendatud tervishoiul tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise üle järelevalve teostamine ja ka tekkivate jäätmekoguste väljaselgitamine.

4.9 Metallijäätmed

Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest ja nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metall on lihtsasti taaskasutusse suunatav materjal. Metallijäätmete kokkuostuhinnad on olnud piisavalt motiveerivad nende üleandmiseks metallijäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele (Kuusakoski AS, TOLMETEX AS). Tabel 14 Piirkonnas käitlemiseks üle antud metallijäätmete liigid ja kogused aastatel 2005-2007 (tonn)

Jäätme-kood

Jäätmete nimetus

Omavalitsus

2005 2006 2007

Ette-võtetest


Ette-võtetest


Ette-võtetest

17 04 01 Vask, pronks, valgevask


17 04 02 Alumiinium Paikuse vald 0,043 3,717

Sindi linn 0,25

17 04 03 Plii Paikuse vald 0,01

17 04 05 Raud ja teras

Paikuse vald 79,66 693,151 8557,22

Sindi linn 33,61 29,88 43,748

Surju vald 91,6 31,68 53,54

Tahkuranna vald 218,25 13,32 141,13

Tori vald 55,64 37,24 180,6

19 12 02 Mustmetall Paikuse vald 72,172 121,781

19 12 03 Värviline metall

Paikuse vald

0,057 3,327


40/90

20 01 40 Metallid

Paikuse vald 1 0,02 1,85 0,12




Tori vald 0,22 0,18

KOKKU 479,07 1,63 884,64 3,78 9101,5

4.10 Suurjäätmed

Suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse, näiteks vana mööbel, kardinapuud, vannid, WC-potid jms. Suurjäätmeid oli kuni Paikre prügila avamiseni võimalik ära anda Rääma prügilas, nüüd on võimalik ära anda Paikre sorteerimisjaamas ja Paikre prügilas või tellida vastav teenus mõnelt jäätmeveoettevõttelt. Tori vallas on ka puidust suurjäätmeid põletatud keskkütte katlamajas.

Tabel 15 Piirkonnast 2006 ja 2007.a kogutud suurjäätmete kogused (t)

KOV 2006 2007


Ette-võtetest


Ette-võtetest

Paikuse vald 1,34 0,8 4,56



Tori vald 0,12

KOKKU 6,4 1,2 0,8 4,88

7,6 5,68

4.11 Piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlejad

Olmejäätmeid veavad piirkonnas peamiselt Veolia Keskkonnateenused AS (endise ärinimega Veolia Keskkonnateenused AS), ISS Eesti AS ja Ragn-Sells AS. Kuni Paikre prügila avamiseni (2006) käideldi (sh ladestati) piirkonna olmejäätmeid peamiselt Pärnu Rääma (ISS Eesti AS), Vändra, Kilingi-Nõmme, Pärnu-Jaagupi ja Häädemeeste prügilas. Nüüd käideldakse OÜ Paikre sorteerimisjaamas ja Paikre prügilas. Piirkonna pakendijäätmete ja paberi ning kartongi veoga on tegelenud Veolia Keskkonnateenused (endise ärinimega AS Veolia Keskkonnateenused AS) ja Ragn-Sells AS ning käitlemisega ETO, Eesti Pandipakend OÜ, Sekto Pärnu OÜ, Tallinna Sekto AS ja Räpina paberivabrik. Metallijäätmete kogumise ja käitlusega tegelevad piirkonnas peamiselt Kuusakoski AS ja TOLMETEX OÜ. Ohtlike jäätmete kogumise ja käitlusega on piirkonnas tegelenud järgmised ettevõtted: Tori vallas – Eskabel OÜ, KESTO OÜ. Tahkuranna vallas – Ragn-Sells AS , Eskabel OÜ, KESTO OÜ, OJ-Keskus OÜ Surju vallas – Ragn-Sells AS, Eskabel OÜ, OJ-Keskus OÜ Paikuse vallas – EcoPro AS, KESTO OÜ; Sindi linnas – Eskabel OÜ, OJ-Keskus OÜ;


41/90

4.12 Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

Riigikogu poolt on määratletud Eesti keskkonnapoliitika, mille üheks põhieesmärgiks on jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja jäätmete ringlussevõtu ergutamine. Jäätmehulkade ja keskkonnareostuse vähendamiseks on tarvis maksimaalselt taaskasutada tekkinud jäätmeid, selle võimaluse puudumisel tuleb jäätmed seadusele vastavalt kõrvaldada, kuid võimalikult vähe ladestada prügilasse. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele uute toodete valmistamisel või energia tootmisel. Jäätmete taaskasutamiseks tuleb need kohapeal liigiti koguda või hiljem liikide kaupa sorteerida. Kohapeal liigiti kogutud materjalide kvaliteet on parem ja võimaldab efektiivsemat taaskasutust.

Tabel 16 2005-2007.a jäätmearuannete kohaselt taaskasutatud jäätmete kogused (t)

Jäätme-kood

Jäätmete nimetus Aasta KOV

Jäätmeteke Taas-

kasutatud % Kodumaja-

pidamised

Ette- võtted

03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed

2005 Paikuse vald 24 486,9 14252,4 58,20

2006 Paikuse vald 23 116 11426,4 49,43

2007 Paikuse vald 19 171,04 10861 56,65

03 01 05

Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04

2005 Paikuse vald 161497,434 1491,84 0,92

2006 Paikuse vald 95 801,43 1584 1,65

2007 Paikuse vald 0,26 90 496,898 2350,4 2,60

2005 Tori vald 1 1 100,00

02 01 03 Taimsete kudede jäätmed 2006 Tori vald 16 16 100,00

2005 Tori vald 15 15 100,00

02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted 2005 Tori vald 6 6 100,00

KOKKU 0,26 414 607,70 42 004,04 10,13

Paikre sorteerimisjaam korraldab Pärnus Raba tänava jäätmekäitluskeskuses järelsorteerimist kodus või muus tekkekohas eelsorteeritud jäätmetele. Sorteerimisjaama on võimalik nii piirkonna eraisikutel kui ettevõtetel ja jäätmekäitlejatel viia pakendijäätmeid ja vanapaberit, mis seal materjali liigi ja värvi alusel veelkord üle sorteeritakse ning saadetakse siis märksa puhtamalt edasi ettevõtetesse, kus see ümber töödeldakse ja uuesti kasutusele võetakse. Paike sorteerimisjaamas asuvad eelsorteeritud jäätmete sorteerimisliin, liigiti kogutud jäätmete vastuvõtukoht, klientidele renditavate konteinerite hoiuplats, jäätmekäitlustehnika hoolderuumid, eelsorteeritud jäätmete vastuvõtu ja kaalumise hoone ning sorteerimiskeskuse olmehoone. Samuti on sealt võimalik tellida veo-, purustamise, tõstuki, laadimise, sorteerimise, pressimise ja kaalumise teenust. Paikre sorteerimisjaam paikneb 2,3 hektari suurusel maa-alal. Paikre sorteerimisjaama sorteerimisliin hakkas täismahus tööle märtsis 2006.42 Eeldatavasti põletatakse eramajapidamiste küttekolletes ära suur osa taaskasutatavast paberist ja papist. Samuti võib eeldada, et toimub teatav biolagunevate jäätmete taaskasutamine, samuti pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamine

42 OÜ Paikre, Paikre sorteerimisjaam: http://www.paikre.ee/?id=11&p=53

http://www.paikre.ee/?id=11&p=53


42/90

taaskasutusorganisatsioonide poolt. Olulisim probleem siinkohal on ikkagi see, et palju taaskasutatavaid jäätmeid ladestatakse prügilasse olmejäätmete koosseisus.

Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. Peamiseks jäätmete kõrvaldamise viisiks Eestis (sh Pärnumaal) on jäätmete ladestamine prügilatesse. Kuni Paikre prügila valmimiseni ladestati jäätmed peamiselt Pärnu linnas asuvasse Rääma prügilasse. See prügila võeti kasutusse 1957.a. ja sinna on ladestatud ca 1,2 miljonit tonni jäätmeid. Praegu käivad Pärnu Rääma prügila sulgemistööd (sh jäätmete koondamine, tihendamine, ladestuskoha eripära arvestava nõlvsuse andmine, jäätmelademe katmine, haljastamine jms). Jäätmekäitluskeskus OÜ Paikre sai Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist Rääma prügila sulgemiseks ja korrastamiseks toetust 127 185 174 krooni.

Praegu ladestatakse Pärnumaal jäätmed Pärnust 15 km kaugusel Paikuse vallas Põlendmaal asuvasse, kaasaaegsetele keskkonnanõuetele vastavasse Paikre prügilasse (OÜ Paikre; prügila avati 8. juuni 2006).

Paikre prügilasse on plaanitud ladestada 30 aasta jooksul kokku 1,5 miljonit tonni jäätmeid. Täna on kasutusel prügila esimene etapp, kuhu aastani 2016 mahutatakse 330 000 tonni jäätmeid. Teise etapi ladestusmaht on 730 000 tonni jäätmeid aastatel 2016-2026. Kolmas etapp lubab ladestada 505 000 tonni jäätmeid aastatel 2026-2036. Paikre prügila ehitamine maksis 135,7 miljonit krooni. Prügila valmis Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toetusel. Aastate 2006-2008 jooksul on Paikre prügilasse ladestatud 84000 tonni jäätmeid.43

43 OÜ Paikre, Paikre prügila: http://www.paikre.ee/?id=11&p=33

http://www.paikre.ee/?id=11&p=33


43/90

5. JÄÄTMEKÄITLUSE MÕJU KESKKKONNALE JA JÄÄTMEKÄITLUSEKS VAJALIK LOODUSVARA

5.1 Jäätmekäitluse mõju keskkonnale

Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Lokaalne mõju – prügilate või muude jäätmekäitluskohtade negatiivne mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile, hais ja häiringud. Regionaalne – ohtlike jäätmete kõrvaldamine keskkonda, nende nõuetevastane käitlemine, näiteks vedelate jäätmete mõju Läänemere elustikule. Globaalne – kasvuhoonegaaside emissoon prügilatest (metaan) või seoses jäätmete põletamisega (CO2, NOx).44

Inimeste tervist ja heaolu kui ka looduskeskkonda mõjutavad nii jäätmete teke, kogumine kui transport. Oluliselt mõjutab keskkonda ka ressursside tarbimine. Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse ja taaskasutatakse, seda vähem kulub ressursse. Oluline on vähem jäätmeid ladestamisele suunata ja rohkem taaskasutada, seejuures on üheks võimaluseks jäätmete energiakasutus.

Jäätmete kogused, mis viiakse otseselt keskkonda, sõltuvad suuresti jäätmete sorteerimisest ja taas- ning korduskasutusest. Mida rohkem jäätmeid kogutakse liigiti, seda rohkem suudetakse vähendada jäätmete käitlemisest tekkivat negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist. Et vältida jäätmete sattumist keskkonda läbi omavoliliste jäätmete mahapanekukohtade ja hoida ära keskkonna risustamist jäätmetega, tuleb tagada tekkivate jäätmete kokkukogumine. Olmejäätmete kogumist aitab korraldada korraldatud jäätmevedu, mis haarab jäätmete kogumissüsteemi enamiku jäätmetekitajatest. Samuti on tähtis pakkuda elanikele liigitikogutud jäätmete üleandmiseks mugavad võimalused kogumispunkti ja jäätmejaama kaudu, mis omakorda suurendab jäätmete liigitikogumist ja vähendab ladestatavate jäätmete hulka. Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige köögi- ja sööklajäätmete ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes toimub paratamatult teatav kogutavate jäätmete kohapealne kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju.

44 Riigi jäätmekava 2008-2013, Lisa 3 Jäätmekäitluse keskkonnamõju, lk 1


44/90

Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jm. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistöödel kui veo käigus. Probleemiks on põletamiseks mittesobilike jäätmete põletamine. Eelkõige on see põhjustatud inimeste teadmatusest, millist kahju jäätmed tekitavad loodusele ning järelvalve puudumisest jäätmekäitluse üle. Kokkuvõte Jäätmekäitluse negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks on vaja rakendada käesolevas jäätmekavas loetletud tegevusi, mis aitavad korrastada jäätmekäitlust, suurendada jäätmete sortimist ja taaskasutust, vähendada prügilatesse ladestatavate jäätmete koguseid ning seega ka ohtlike jäätmete sattumist keskkonda. Eesmärk on suurendada taaskasutatava materjali ringlust ning vältida selle ladestamist looduskeskkonda.

5.2 Jäätmekäitluseks vajalik loodusvara

Jäätmeseaduses on jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara all mõeldud vee, turba, savi ja pinnase kasutamise mahu hinnangut. Paikre prügila (Paikuse vald) käigushoidmiseks on pidevalt vaja kattematerjali ladestatavate jäätmekihtide katmiseks. Prügila tööprotsessi käigus on võimalik kattematerjalina kasutada biolagunevate jäätmete kompostimisel tekkivat kompostpinnast ning purustatud püsijäätmeid. Paikuse vald, koos Pärnu linnaga on OÜ Paikre omanikud ja neil on kohustus, lisaks Paikre prügila erinevate ladestusjärkude rajamisele ja sulgemisele, sulgeda Pärnu linna põhjaosas Raba tänaval paiknev Rääma prügila. Rääma prügila kattekihtide rajamiseks on võimalik kasutada materjali, mida saadakse prügila vanemast osast, samuti Pärnu linnas ja läheduses asuvates valdades tekkivat väljakaevepinnast. Oluliseks põhimõtteks on võimalikult vähe kasutada kattekihtide rajamiseks looduslikke materjale. Hinnanguliselt on vaja kuni 350 000 m3 mitmesuguseid materjale, et katta prügila vastavalt nõuetele:

54 000 m3 madala kvaliteediga pinnast (ei tohi sisaldada teravaid või jäike esemeid);

180 000 m3 pinnast;

lisanduvad teetöödel ja infrastruktuuri rajamiseks vajaminevate materjalide kogused45.

Ülejäänud piirkonna vanad prügilad (Uulu, Võiste, Tori, Paikuse, Surju, Sindi Tahkuranna) on tänaseks päevaks juba nõuetekohaselt suletud ning täiendavat loodusvara ei vaja. Vähesel määral võivad erinevad loodusvarad leida kasutust jääkreostuste likvideerimisel. Vaja minevat loodusvarade mahtu ei saa praegu täpselt hinnata ning see selgub juba konkreetsete tegevuste kavandamise käigus.

45

OÜ Paikre, Hankedokumendid, Rääma prügila sulgemise projekteerimis- ja ehitustööd, Hankedokumentide IV osa, Loend.


45/90

6. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD

Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta:

jäätmetekke vältimine;

tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;

jäätmete taaskasutamise laiendamine;

jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Vaadeldavas piirkonnas on enamvähem sarnane jäätmemajanduse korralduse tase. Elanike tarbimisharjumused ning keskkonnateadlikkus on siiski veel madal. Jäätmetekke stabiliseerimiseks tuleb panustada inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisse, mille tulemusel peaksid muutuma elanike tarbimisharjumused ning illegaalne jäätmekäitlus. Eesmärgiks on liita jäätmekäitlussüsteemiga võimalikult suur arv jäätmevaldajaid. Antud olukorra saavutamisel on võimalik saavutada parem kontroll jäätmekäitluse üle. Väga tähtis on suurendada jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise hulka. Selle saavutamiseks on vaja väga head ja hästi toimivat sorteerimis- ja lahuskogumissüsteemi. Ettevõtetes tuleb propageerida tehnoloogiaid, mille tulemusel tekib võimalikult vähe jäätmeid. Ettevõtete jäätmekäitlus tuleks korraldada parimal võimalikul viisil. Olulisemateks tegevusteks jäätmehoolduse arendamisel on:

jäätmete liigiti kogumise võimaluste laiendamine ja arendamine;

prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;

korraldatud jäätmeveo rakendamine ja arendamine;

jäätmekäitlusalase järelevalve tõhustamine;

elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine;

koostöö teiste omavalitsustega;

6.1 Eesmärkide püstitamise alused Jäätmekava eesmärkide püstitamisel jälgitakse:

jäätmehoolduse olemasolevat olukorda ja probleeme;

Eesti Keskkonnastrateegias antud jäätmehoolduse suundi ja õigusaktides antud nõudeid;

Riigi jäätmekava 2008-2013;

piirkonna omavalitsuste koostöövõimalusi;

koostöövõimalusi teiste (piirkonnaväliste) omavalitsustega.

6.2 Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine

Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine.


46/90

Jäätmekoguseid saab vähendada otseselt, näiteks tootmistehnoloogia või tarbimisharjumuste muutmise läbi. Tootmises on jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi kavandamisel. Toodete valmistamisel ja sisseveol tuleb kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Ettevõtluse puhul on eesmärkideks:

uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine;

kõikide ettevõtete puhul jäätmekäitlussüsteemi (sh taaskasutamise) parem korraldatus.

Olmesfääris tekkivate jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige läbi nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõusu. Majanduslikuks vahendiks oleks sorteeritud ja sortimata jäätmete erinev maksustamine. Olmesfääris on eesmärkideks:

elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine;

keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine (sh jäätmete maksimaalne sorteerimine tekkekohas, mis tagab jäätmematerjali parima kvaliteedi).

Vajalikud tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks on esitatud jäätmekava järgnevates alapeatükkides.

6.2.1 Olmejäätmed Paljud jäätmevaldajad ei ole praegu liitunud jäätmeveo teenusega ja osa kogumata jäänud jäätmetest käideldakse illegaalselt. Olmejäätmete ebaseadusliku käitluse vähendamiseks tuleb jäätmekäitlussüsteemi haarata kõik jäätmevaldajad (rakendada tuleb korraldatud jäätmevedu). Olmejäätmete tekke vältimine ja vähendamine on keeruline probleem, mis ei ole õnnestunud ka arenenud jäätmehooldusega riikides. Olmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine sõltub jäätmete sorteerimise, lahuskogumise ja taaskasutamise määrast ning inimeste tarbimisharjumustest. Piirkonnas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv. Enne kui saab rääkida jäätmekoguste vähendamisest, tuleb jäätmete teke stabiliseerida, seega ongi esmaseks eesmärgiks stabiliseerida aastaks 2013 ladestamisele minevate olmejäätmete kogus. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamise üheks suunaks on keskkonnale ja inimese tervisele ohutute materjalide (ainete) kasutamine. Abinõud:

kodumajapidamistes ja ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete kohtsortimine ja sorteeritud ohtlike ja probleemtoodete jäätmete nõuetekohane edasine käitlemine;

biolagunevate jäätmete kohtsortimine: o nende kompostimiseks ja taaskasutamiseks; o olmejäätmete ladustamisel tekkivate keskkonnamõjude vähendamiseks;

pakendi ja pakendijäätmete kohtsortimine ja sorteeritud jäätmete nõuetekohane edasine käitlemine.


47/90

Jäätmete taaskasutamisel on omad piirid, millede ületamine tõstab tunduvalt investeeringute vajadust ja töökulu. Paratamatult on vaja mitte taaskasutatav osa kas põletada või ladestada. Jäätmetekke vähendamiseks ja sorteerimise ning taaskasutamise suurendamiseks saab elanikke suunata majanduslike meetmete abil. Selleks peab iga jäätmetekitaja ise maksma oma jäätmete käitlemise eest ja liigiti kogutud jäätmete käitlemine peab olema odavam, kui segajäätmete käitlemine. See motiveerib elanikke kulude vähendamiseks jälgima jäätmete teket ja neid rohkem sortima ja taaskasutama. Eesmärgid:

elanikkonna teadlikkuse tõstmine, et saavutataks olmejäätmete nõuetekohane sortimine (vt Lisa 1 punkt 6).

tekkivate olmejäätmete taaskasutamine vähemalt 40% ulatuses aastaks 2014 (2007.a ca 20%);

stabiliseerida aastaks 2013 ladestamisele minevate olmejäätmete kogus;

biolagunevate jäätmete (sh paber ja kartong, aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed) kohtsortimine ja taaskasutamine (vt täpsemalt jäätmekava punkt 6.2.3).

Vajalikud tegevused: • teavituskampaaniate korraldamine elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasõbralike harjumuste juurutamiseks; • majanduslike mõjutajate kasutamine (taaskasutavatel jäätmetel madalam jäätmeveo hind kui ladestamisele minevatel segaolmejäätmetel jms) vähendamaks jäätmete teket ja suurendamaks taas- ja korduskasutatavate pakendite ja materjalide osakaalu.

6.2.2 Pakend ja pakendijäätmed Seoses tarbimise kasvu ja kõrgenenud nõuetega kauba pakendamisele on tekkivate pakendijäätmete hulk kasvanud ja kasvab ilmselt veel. Jäätmetekke stabiliseerimise ja prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise juures tuleb pakendijäätmetele pöörata suurt tähelepanu. Reaalseks suunaks tekkinud pakendi ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide lahendamisel on valikkogumine ja taaskasutamise suurendamine (kogumissüsteemi arendamine). Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulga vähendamiseks tuleb tagada pakendite ja pakendijäätmete kokkukogumine ning kordus- ja taaskasutus. Pakendiseaduses on määratud pakendijäätmete kordus- ja taaskasutamise sihtarvud (vt Lisa 1 punkt 3). Pakendiettevõtja (sh vastavad taaskasutusorganisatsioonid) on kohustatud:

tagama turustatud pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ning korduv- ja taaskasutamise vastavalt kehtestatud sihtarvudele, sh katma tegevustest tulenevad kulud;

vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega;

tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja


48/90

kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid.

Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumisel ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks arendada koostöös taaskasutusorganisatsioonidega kogu piirkonda hõlmavat pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Kogumisvõrgustiku arendamiseks oleks piirkonna KOV-del otstarbekas sõlmida pakendi taaskasutusorganisatsioonidega kokkulepped, milles lepitakse kokku pakendi ja pakendijäätmete kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus. Tulenevalt Pakendiseaduse § 171 nõuetest pakendijäätmete kogumiskohtadele, peab taaskasutusorganisatsioon tagama alates 1. jaanuarist 2009, et Sindi linnas oleks vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses ja Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas üks kogumiskoht 500 elaniku kohta (vt tabel 18) ja kõigis nendes kogumiskohtades peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine.

Tabel 17 Minimaalne ja tegelik pakendikogumiskohtade arv piirkonna KOV-des

KOV Rahvaarv Pindala,

km²

Asustustihedus, elanikku km²

kohta

Minimaalne pakendi-

kogumiskohtade arv

Pakendi-kogumiskohtade

arv (seisuga 2009 III kvartal)

Sindi linn 4 260 5,01 850,3 1000 m raadiuses – 4

500 elaniku kohta – 9

17

Paikuse vald 3 876 174,92 22,2 8 29

Surju vald 1 112 357,69 3,1 2 4

Tahkuranna vald

2 306 103,36 22,3 5 15

Tori vald 2 547 282,07 9,0 5 11

Tabelist 18 on näha, et kogumiskohtade arv on KOV-s minimaalsest suurem ning kõikide piirkonna KOV-de territooriumitel tegutsevad kõik kolm pakendi taaskasutusorganisatsiooni. Ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmed saab üle anda Paikre sorteerimisjaamas ja Paikre prügilas või KOV-de poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringide käigus. Eesmärgid:

stabiliseerida tekkivate pakendijäätmete kogus elaniku kohta 2010.a tasemel;

edendada pakendi ja pakendijäätmete eraldikogumist tekkekohas;

arendada koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustikku.


49/90

Vajalikud tegevused:

pakendijäätmete kogumisvõrgustiku arendamine (sh regulaarselt üle vaadata koostöös pakendi taaskasutusorganisatsioonidega olemasolevad pakendijäätmete kogumiskohtade asukohad, jäätmemahutite suurused jms)

elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist (sh KOV-de kodulehtedel, kohalikes ajalehtedes jms).

6.2.3 Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa olmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate olmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel. Jäätmeseadus näeb ette prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamist. Selleks on seatud piirangud biolagunevate jäätmete sisaldusele prügilasse ladestavate olmejäätmete hulgas järgmiselt:

• mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist, • mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist, • mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist46.

Prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamiseks on tarvis biojäätmeid teistest olmejäätmetest eraldi koguda. Eraldi tuleb koguda vanapaberit ja kartongi, mida saab materjalina taaskasutada. Hiljemalt 2010. aastaks tuleb seaduses ettenähtud nõuete täitmiseks eraldi koguda ka teised biolagunevad jäätmed ja tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine).

Paberi ja kartongi eraldi kogumise eesmärgiks on vähendada koos olmejäätmetega ladestatavate paberi ja kartongi kogust 60 % võrra (2007.a tasemest). Selline paberijäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi ja kartongi kogumisvõrgustiku tõhustamise abil (sh haaramine korraldatud jäätmeveoga). Paberi ja kartongi kogumisel on oluline elanike teavitamine, millist paberit võib vastavasse konteinerisse panna või kogumispunkti viia ja millist mitte. Ümbertöötlemiseks ei sobi kiletatud või määrdunud paber ja kartong. Vanapaberi hulka visatud olmejäätmed võivad rikkuda kogu konteineri sisu. Määrdunud paberi võib panna kompostitava materjali hulka, kui seda ei ole liiga palju. Kiletatud paber kompostimiseks ei sobi. Üldiselt ei ole otstarbekas paberit kompostida, kuna paber laguneb aeglaselt ja on eraldi kogutuna vääruslikum materjal teisese toormena. Paberi ja kartongi (paberpakendi) konteinerite asukohad on toodud käesoleva jäätmekava peatükis 4.2. Lisaks kodumajapidamistes tekkivatele paberile ja kartongile on oluline suunata taaskasutusse ettevõtetes tekkiv vanapaber.

Eesmärgid paberi ja papi kogumisel:

juurutada paberi ja kartongi eraldi kogumine (teistest jäätmetest) kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes;

aastaks 2010 vähendada koos olmejäätmetega ladestatavate paberi ja kartongi kogust 60 % võrra (2007.a tasemest).


paberi ja kartongi eraldi kogumine keskküttega korterelamute juures (sh korraldatud jäätmeveoga haaramine);

46 Jäätmeseadus § 134


50/90

KOV-i asutustes (koolid, lasteaiad, raamatukogud jt.) vanapaberi ja kartongi eraldi kogumine.

Eramajapidamistes tekkivad kompostitavad jäätmed tuleb võimaluse korral eraldi koguda ja kompostida oma kinnistul, seda eriti juhul, kui prügiveo sagedus on väiksem kui kord kuus. Eraldikogutud köögi- ja haljastusjäätmete suuremahuliseks edasiseks käitlemiseks on praegusel ajal võimalused vaid Paikre prügilas (Paikuse vald). Parimad võimalused paikseks taaskasutuseks on eramajapidamistes, kus on võimalik kohapeal taaskasutada/komposteerida köögijäätmeid. Korruselamutes tuleb juurutada tekkivate biolagunevate jäätmete kogumist. Kortermajade puhul on võimalik rakendada kompostoreid, kuid kuna on tegemist uudse lähenemisega, ei saa sellele esialgu panna suuri lootusi. Haljastusjäätmed saab jaotada koduaedades ja üldkasutatavatel aladel (pargid, kalmistud) tekkivateks haljastusjäätmeteks. Suuremate asulate avalikel haljasaladel tekkinud haljastusjäätmed ja kalmistujäätmed tuleb suunata maksimaalselt taaskasutusse/kompostimisse. Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks tuleb propageerida nende kohapealset komposteerimist. Reoveesette kasutamine tuleb viia kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Reoveesette kasutamisel põllumajanduses tuleb lähtuda keskkonnaministri määrusest „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“. Määrus keelab töötlemata sette kasutamise põllumajanduses.

Eesmärgid kompostitavate jäätmete käitlemisel:

laiendada biolagunevate jäätmete kohtkompostimist, taaskasutada eramajapidamistes (taludes) biolagunevaid jäätmeid 85% ulatuses ning kortermajapidamistes 15 % aastaks 2010;

laiendada haljasaladel ja kalmistutel tekkivate haljastusjäätmete kompostimist, 2011. aastaks kompostida 80% tekkivatest haljastusjäätmetest;


teavitustöö eramute biolagunevate jäätmete kompostimise edendamiseks;

haljasaladel tekkivate haljastusjäätmete kompostimisse suunamine;

kalmistult kogutavate biolagunevate jäätmete kompostimisse suunamine;

korrusmajadest biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine alates korraldatud jäätmeveo rakendumisest.

Ehkki võib eeldada, et suurte koguste biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine nii pea täies mahus veel ei rakendu, tuleb siiski tagada, et aastaks 2010 oleks biolagunevate jäätmete osakaal ladestamisele suunatavates jäätmetes alla 45 massiprotsendi.

6.2.4 Ohtlikud jäätmed Peamiseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Jäätmete ohtlikkuse vähendamisel ning jäätmekäitlusest tuleneva keskkonnaohu minimeerimisel on esmatähtis koguda ohtlikud jäätmed tavajäätmetest eraldi ning need kahjutustada vastavaid nõudeid järgides. Ettevõtluses ning kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumis- ning üleandmissüsteem on erinev.


51/90

Kodumajapidamistest tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse, Paikre sorteerimisjaama, Paikre prügilasse või anda üle kogumisringide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamisel on eesmärkideks:

teha elanikkonna hulgas selgitustööd tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimise kohapeal, teavitada elanikkonda ohtlike jäätmete üleandmise võimalustest (sh kogumisringide toimumisest);

Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb ettevõttel koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale ning jäätmetekitaja peab tasuma üle antud jäätmete käitluskulud. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete käitluse seisukohalt on eesmärkideks:

tagada ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine;

lõpetada ohtlike jäätmete käitlemine selleks õigust mitte omavate isikute poolt; Eesmärgid ohtlike jäätmete kogumisel:

vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilasse;

ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste tagamine elanikele (kogumisringid, kogumispunktid).


korraldada (sh finantseerida) jätkuvalt kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine Paikre sorteerimisjaamas, Paikre prügilas ja vastavates kogumispunktides ning kogumisaktsioonidena.

OÜ Paikre ja Tahkuranna valla ning Surju valla vahelise ohtlike jäätmete käitluslepingu sõlmimine, et elanikud saaksid oma ohtlikke jäätmeid üle anda ka Paikre prügilasse või Paikre sorteerimisjaama.

teha elanikkonna hulgas selgitustööd tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimise kohapeal, teavitada elanikkonda ohtlike jäätmete üleandmise võimalustest

6.2.5 Probleemtooted Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri-ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Mootorsõidukite osade hulka kuuluvad ka vanarehvid. Jäätmeseaduse kohaselt peavad tootjad (seaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad) korraldama nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise.

Kohalik omavalitsus saab probleemtoodete eraldikogumist soodustada tootjatega koostööd tehes ja elanikke teavitades. Seni on probleemtoode kogumine kogumisringide käigus on olnud piirkonnas üsna edukas ja elanikele harjumuspärast kogumissüsteemi tuleks jätkata ja edasi arendada. Probleemtoodete kogumiseks tehtavad kulutused katavad tootjad (tootjavastutusorganisatsioonid).


52/90

Patareide kogumiskastid peaksid olema, lisaks kauplustele, Paikre sorteerimisjaamale ja prügilale ning ohtlike jäätmete kogumispunktile, võimaluse korral ka koolides (raamatukogudes) ja vallamajades.

Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja vastutuse põhimõttel ellu rakendama tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Vanarehvide käitlemise korraldamiseks on moodustatud tootjavastutusorganisatsioon MTÜ Rehviliit. Vastavalt Jäätmeseaduse § 351 lõikele 1 on prügilasse keelatud ladustada kasutatud rehve. Omavalitsuse peamised tegevused antud valdkonnas saavad olla teavitustöö ja järelevalve. Mootorsõidukite ja nende osade käitlemise puhul on eesmärgiks, et neid käideldaks kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega ja tootjad saavutaks õigusaktidega seatud eesmärgid (vt Lisa 1 punkt 7).

Elektri- ja elektroonikaromude kogumise eesmärk:

Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009.a määruse nr 65 kohaselt peab tootja tagama vähemalt 4 kg kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise iga elaniku kohta aastas.


jätkuvalt korraldada koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega tekkivate elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumine Paikre sorteerimisjaamas, Paikre prügilas ja kogumisaktsioonidena ning vastavate toodete müügikohtades;

täiendada patareide kogumiskohtade võrgustikku.

teha elanikkonna hulgas selgitustööd ja teavitada elanikkonda probleemtoodete jäätmete üleandmise võimalustest.

6.2.6 Ehitus- ja lammutuspraht Ehitus- ja lammutusprahi kogus sõltub otseselt majanduslikust olukorrast. Mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning uute teede rajamine. Jäätmekoguste ja ohtlikkuse vähendamise ja taaskasutamise eeldused peituvad eelkõige uusehitiste projekteerimises ja planeerimises. Otseselt sõltub jäätmetekke minimiseerimine ehitus- ja remondiettevõtete tegevusest. Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Selleks tuleb:

suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist;

vähendada materjalide raiskamist tööde kõikidel etappidel;

vähendada ohtlike ainete kasutamist;

eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed, et tagada nende eraldi käitlemine;

lammutusjäätmete hulgast, kus on võimalik, eraldada turuväärtust omavad materjalid;

lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada probleeme ning kvaliteedi langust.

Eraldi eesmärgina tuleb rõhutada kontrolli saavutamist ehitusjäätmete tekke üle, kuna osa ettevõtete tegevuses tekkivatest jäätmetest pannakse sageli olmejäätmete kogumiseks mõeldud konteineritesse. Seda eriti väikeste ehitus- ja remondiettevõtete tegevuse käigus.


53/90

Põhiliseks ehitus- ja lammutusprahi käitlusskeemiks on tekkivate jäätmete kohapealne sorteerimine ja järgnev taaskasutamine. Ehitus- ja lammutusprahti saab taaskasutada järgnevalt:

täitematerjalina, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid;

tellised, puit; materjalid, mida ei ole võimalik ehitustes kasutada: o suletavate prügilate kattematerjalina; o kasutatavate prügilate ajutiste teede ehituses;

sorditud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses;

sorditud ja ohtlike lisanditeta puidujäätmete põletamine. Puhast puitu võib kasutada ehitusmaterjalitööstuses, kütteks või hakituna kompostis. Puidu taaskasutamist raskendab asjaolu, et ta on tavaliselt kas immutatud, lamineeritud või värvitud. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise tingimused peab määrama ehitusloas. Ehitusprojektides või ehitusloa taotlustes peaks olema näidatud ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; pinnasetööde mahtude bilanss; selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; jäätmete üleandmine. Ehitus- ja lammutusprahi eraldi käitlemist tuleks kindlasti nõuda juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m³ päevas või üle 20 m³ kogu ehitusperioodi kestel. Juhul, kui jäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. Eesmärgid ehitusjäätmete käitlemisel:

saavutada kontroll tekkivate ehitus- ja lammutusprahi ja nende käitlemise üle;

ehitus- ja lammutusprahi maksimaalne liigitikogumine (sh. ohtlikud ehitusjäätmed);

taaskasutada 2010. aastaks vähemalt 70 % (mass) tekkivatest ehitusjäätmetest.


ehitus- ja lammutusprahi käitlemiskava nõudmine ehitusloa taotluse koosseisus ja jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutusloa andmiseks

teavitustöö ehitus- ja lammutusprahi sortimise edendamiseks.

6.2.7 Tervishoiuasutuste jäätmed Vastavalt keskkonnaministri määruse 29.04.2004 nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Kõlbmatute ravimite käitlemist reguleerib ravimiseadus (vt Lisa 1 punkt 8) Tervishoiul tekkivad riskijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Eesmärk tervishoiuasutuste jäätmete kogumisel:

kõigi tervishoiuasutuste maksimaalne kaasamine tervishoiujäätmete kogumissüsteemi.


54/90


tervishoiuasutustele teabe jagamine tervishoiujäätmete käitlussüsteemi kohta;

järelevalve tervishoiuasutuste jäätmekäitluse üle;

tervishoiul tekkivate riskijäätmete suunamine kahjutustamisele;

ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

6.2.8 Metallijäätmed Metallijäätmete kogumine toimub hetkel väga edukalt. Antud jäätmeid viivad inimesed kokkuostu. Kuna metallijäätmeid väärtustatakse, on neid siiani võrreldes teiste jäätmeliikidega rohkem eraldi kogutud. Metallijäätmete kokkuostu viimine elanike endi poolt on ka tulevikus rakendatav. Ettevõtetel tuleks metallijäätmete kogumist jätkata senisel viisil, kus metallijäätmed kogutakse eraldi ja müüakse vanametalli käitlusettevõttele. Eesmärgid:

suunata taaskasutusse võimalikult suur hulk metallijäätmeid.


metallitöötlemisega tegelevatel ettevõtetel konteinerite muretsemine ja edasise käitlemise organiseerimine;

elanike teavitamine metallijäätmete üleandmisvõimalustest lähipiirkonnas.

6.2.9 Suurjäätmed Kord aastas on soovitav suurjäätmete kogumisringi korraldamine. Selleks tuleb kindlaks määrata kogumiskohtade asupaigad valdades kogumisringi käigus ning vaja on teha teavitustööd kogumisringide toimumise aja ja koha kohta. Antud jäätmete kogumisel on võimaluseks käivitada jäätmeturg, mille abil on võimalik suunata suurema kasutusväärtusega esemed taaskasutusse. Samuti on piirkonna elanikel võimalik suurjäätmeid üle anda Paikre prügilasse (elanike seas suhteliselt populaarne).. Eesmärk suurjäätmete kogumisel:

vältida piirkonna risustamist suurjäätmetega.


suurejäätmete kogumise korraldamine (sh haaramine korraldatud jäätmeveoga);

suurjäätmete kogumisringide korraldamine kord aastas (v.a. Paikuse vallas);

elanike teavitamine suurjäätmete üleandmisvõimalustest.

6.3 Jäätmete käitlemine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine Jäätmekäitluse lõppfaasina on reaalseks teeks taaskasutust mitteleidvate jäätmete ladestamine. Piirkonnas tekkinud jäätmeid võib ladestamiseks üle anda Paikre prügilasse (Põlendmaa, Paikuse vald).

Tagamaks vastu võetavate jäätmete ladestamiskõlblikkus tuleb rakendada efektiivset jäätmete kohapealset sortimist. Antud tähenduses on sortimise all peetud silmas jäätmete koht-sorteerimist, mille abil jäätmete tekkekohas eraldatakse jäätmesegust eelkõige ohtlikud jäätmed ning taaskasutatavad jäätmed.


55/90

Piirkonnast kokku kogutud eelsorteeritud jäätmed järelsorditakse Paikre sorteerimisjaamas (vt jäätmekava punkt 4.11). Eesti majanduse stabiliseerudes (tõenäoliselt aastal 2014) rajatakse jäätmejaamad ka Tori ja Tahkuranna valda, kuid eelnevalt on vaja täpselt ära määrata nende asukohad (praegu mitu alternatiivi) ning välja selgitada, kui suur on nende rajamise (sõltuvad asukohast) ja haldamise kulud (ca 250 000 krooni aastas). Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid, sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmejaamas toimub kasutuskõlblike ja suurjäätmete (mööbli) kogumine ja jaotamine. Piirkonna korterelamute juurde plaanitakse rajada ka ühesugused jäätmemajad47. Selleks tellivad piirkonna KOV-d kas ühiselt või eraldi jäätmehoone projekti ja seejärel taotlevad KIK-st või mõnest muust allikast toetust jäätmemajade rajamiseks. Jäätmemaja rajamise hinnanguline maksumus on ca 50 000 krooni.

6.4 Korraldatud jäätmevedu Jäätmeveo optimeerimine ehk korraldatud jäätmeveo korraldamine piirkonnas on äärmiselt oluline keskkonnakaitseline ülesanne, sest tagamaks jäätmete keskkonnaohutut kõrvaldamist kasutatakse taastumatuid loodusvarasid ning põhjustatakse keskkonnale korvamatut kahju. Kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete korraldatud vedu ehk ühe jäätmekäitlusettevõtte teenuste kasutamine aitab optimeerida jäätmevedu ning vähendada kulusid ja transpordist põhjustatud keskkonnasaastet. Jäätmeseaduse § 66 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi poolt korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud olmejäätmete veo eesmärgid:

kõikide jäätmevaldajate liitumine korraldatud jäätmeveoga;

kõigi jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine;

tekitatud jäätmetest maksimaalse koguse toomine jäätmekäitlussüsteemi;

võimalikult suure jäätmete taaskasutuse määra kindlustamine;

jäätmetest minimaalse koguse ladestamine prügilasse. Vastavalt piirkonna KOV-de volikogude poolt kehtestatud korraldatud jäätmeveole ülemineku korrale ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendile (vt jäätmekava peatükk 3.3) on piirkonnas moodustatud üks korraldatud jäätmeveo piirkond, mille moodustavad Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna haldusterritoorium. 2007.a. välja kuulutatud korraldatud jäätmeveoga konkursi kohaselt on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed, paber ja kartong, klaas, plastid, metallid, suurjäätmed.

47 Jäätmemaja on jäätmete sorteeritult kogumise koht, kus konteinerid on heakorra eesmärgil paigutatud kergehitisse. (Riigi jäätmekava 2008-2013, Lisa 1 Jäätmealased mõisted, lk 8)


56/90

Pärast kohtuotsuse jõustumist ja uue konkursi korraldamist, hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga ka biolagunevad jäätmed (korruselamute juures). Lähtuvalt ühepereelamute ja korterelamute arvust piirkonnas (vt Tabel 19), võib eeldada, et jäätmeveo klientide arv jääb 3300 piiresse.

Tabel 18 Piirkonnas asuvate ühepereelamute ja korterelamute arvud

KOV/ asula Ühepereelamute arv Korterelamute arv- korterite

arv nendes

PAIKUSE VALD 720 46 – 645 Paikuse alevik 32 – 569 Seljametsa küla 6 – 34 Silla küla 4-16 Tammuru küla 3-22 Põlendmaa küla 1-4

SINDI LINN 797 33 - 912 Pärnu mnt 20 – 4; 23 – 8; 25 – 19; 55 - 12; 37 – 60; 39 – 60. Kooli tn 2b – 60; 5 – 44, 4-12, 6-12; 8-3; 7- 60, 7a- 60; 7b- 60; Jaama tn 2 – 60; 3-8; 4-18, 5-8; 6-24; 7-8; Tööstuse tn 2 – 60 Pärnu mnt 27 – 126 (ühiselamu) Supluse tn 2 – 40 (ühiselamu); 4-41 (ühiselamu). Wöhrmanni 2 – 5; 4-4; 6-4; 8-4; 10-3; 12-3; 14-4. Raudtee 2a – 6 Ringi 1a – 12

SURJU VALD 401: 262 - aastaringselt 113 – kas. suveperioodil 26 – ei kasutata (seisavad tühjana)

16 - 142

Surju küla 37– aastaringselt 7 – kas. suveperioodil 7 – ei kasutata (seisavad tühjana)

1 – 18 5 – 12 1 – 8 7 - 86

Jaamaküla küla 32 – aastaringselt 5 – kas. suveperioodil 2 – ei kasutata (seisavad tühjana)

5– 8 3– 4 8 –52

Ilvese küla 34 - aastaringselt 7 – kas. suveperioodil 6– ei kasutata (seisavad tühjana)

1 – 4

Ristiküla küla 30 - aastaringselt 9 – kas. suveperioodil

Metsaääre küla 48 – aastaringselt 58 – kas. suveperioodil 6 –ei kasutata (seisavad tühjana)


57/90

Kalda küla 27 – aastaringselt 5 – kas. suveperioodil

Rabaküla 37 – aastaringselt 21- kas. suveperioodil 3 – ei kasutata (seisavad tühjana)

Lähkma küla 9 – aastaringselt 1- ei kasutata (seisab tühjana)

Saunametsa küla 8 - aastaringselt 1 – kas. suveperioodil 1 – ei kasutata (seisab tühjana)

TAHKURANNA VALD

827 15 – 220 Uulu küla 9-99

Võiste küla 5 – 66 Reiu küla 1 – 55

TORI VALD 757: 558 – aastaringselt 85 – kas. suveperioodil 114 – ei kasutata (seisavad tühjana)

37 - 280

Jäätmemahutitena on lubatud kasutada kaasaegsete prügiveokitega tühjendatavaid konteinereid alates suurusest 80 l. Jäätmekonteineri suurus tuleb valida vastavalt tekkivale jäätmehulgale. Elanike omavahelisel kokkuleppel võib jäätmete kogumiseks kasutada ka ühiskonteinereid, mille suurus on valitud vastavalt seda kasutavate elanike arvule. Ühiskonteinereid tuleks eelkõige kasutada kohtades, kus jäätmeveokite juurdepääs elamutele on takistatud. Suure konteineri kasutamine mitme majapidamise peale peaks olema oluliselt odavam kui iga maja juurde väikese konteineri paigutamine. Jäätmekonteinerite arv ja asukoht hajaasustuses peaksid olema valitud nii, et maksimaalne kaugus konteinerist ei ületaks ühegi majapidamise jaoks üldjuhul 2 km. Konteinerid peaksid asuma kohtades, kuhu elanikel on jäätmeid mugav viia ja kuhu jäätmeveokiga on hea juurdepääs. Samas peaks konteineri asukoht olema eemal suurtest liikumisteedest või teel liikujatele nähtamatu, et kõrvalised isikud sinna jäätmeid vedama ei hakkaks. Suvilapiirkondades võib samuti kasutada ühiskonteinereid. Lepingupartneriks võib sellisel juhul olla aiandusühistu sarnaselt korteriühistuga. Ühiskonteineri eest tasuvad kõik kinnistu omanikud. Reaalselt korraldatud jäätmevedu ei toimu, kuna 2007. aastal läbiviidud konkurss on korduvalt kohtus vaidlustatud. Edasised sammud sõltuvad kohtuotsusest. Vajalikud tegevused:

jäätmehoolduseeskirjade ning korraldatud jäätmeveole ülemineku kordade ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendite ajakohastamine/muutmine;

jäätmevaldajate registri pidamine;

uue korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine;

korraldatud jäätmeveo rakendamine piirkonnas;

elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seonduvast.


58/90

7. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE KORRALDAMINE JA RAHASTAMINE

Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmehoolduse arendamine on aga jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldab omavalitsusorgan.

7.1 Jäätmehoolduse arendamise kavandamine Piirkonna jäätmehoolduse arendamise kavandamisel on aluseks volikogude poolt kinnitatud jäätmekava. Jäätmekava peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktide ja riigi jäätmekavaga ning arvestama jäätmemajanduse reaalse olukorraga. Selle tagamiseks tuleb jäätmekava perioodiliselt üle vaadata ning vajadusel täiendada. Jäätmekavas toodud eesmärkide saavutamiseks tuleb piirkonna KOV-del järgida jäätmekava peatükis 7.6 toodud tegevuskavasid.

7.2 Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine Kaasaegse jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne. Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine, info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid, KOV-de kodulehed internetis. Kuna interneti kasutamine on piiratud, siis on informatsiooni vajalik dubleerida ka paberkandjal. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö (teavitamine) saab jagada kaheks: - üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, sh ka kõikidele sihtgruppidele suunatud

säästva jäätmekäitluse selgitustöö; - konkreetse jäätmekäitlusprogrammi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv

selgitustöö. Teavitustöö kavandamisel on oluline arvestada ka sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav ja samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta. Ulatuslikuma teavitustöö tegemiseks tuleb ilmselt rahalist abi otsida ka väljastpoolt -keskkonnaprogrammidest ja -fondidest, võimalik on kaasata ka kohalikke ettevõtjaid.


59/90

Teadlikkuse tõusu saab kiirendada ka järelevalve tõhustamise kaudu. Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud bürood. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on ka kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Kodanikel on võimalik teavitada Keskkonnainspektsiooni keskkonnalastest õigusrikkumistest Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringse valvetelefoni 1313 kaudu. Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised: - parem koostöö Keskkonnainspektsiooni ja omavalitsuste vahel; - jäätmearuandekohustuslastelt jäätmearuannete nõudmine; - jäätmevaldajate registri pidamine; - kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektori määramine - avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest

teatamine (naabrivalve).

7.3 Omavalitsustevaheline koostöö

Sindi linn ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vald on jäätmehoolduse kavandamisel koostööd teinud alates 2005.a., mil koostati esimene ühine jäätmekava (2005-2009) ning asuti ette valmistama ühist korraldatud jäätmeveo konkurssi. Ühistel alustel on välja töötatud jäätmehoolduseeskirjad, korraldatud jäätmeveo korrad ja ülemineku juhendid ning asutatud jäätmevaldajate registrid. Sindi linna ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori valla haldusterritooriumid moodustavad ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna. Samuti on ühiselt koostatud käesolev jäätmekava ning ühiselt rakendatakse korraldatud jäätmevedu. Kõne all on olnud ka ühesuguste jäätmemajade rajamine piirkonna tiheasustusaladel paiknevate korterelamute juurde. Paikuse vald on koostöös Pärnu linnaga asutanud OÜ Paikre (endise ärinimega OÜ Paikre Jäätmekäitluskeskus; www.paikre.ee) ning Euroopa Liidu ISPA fondide ja Eesti Vabariigi rahalise toetuse abil rajati ühiselt Paikre prügila ja Paikre sorteerimisjaam ning lähiajal suletakse Pärnu Rääma prügila. Jäätmehoolduse korraldamise tõhustamiseks ja kulude vähendamiseks on omavalitsustel otstarbekas teha koostööd ka muudes valdkondades:

jäätmekogumispunktide võrgu rajamine – jäätmepunktide asukohad tuleks valida sõltuvalt tõmbekeskustest, mitte kohalike omavalitsuste piiridest;

ohtlike jäätmete kogumine – kogumispunktide võrgustiku loomine kogumisringide korraldamine;

muude jäätmete kogumine;

elanikkonna teavitamine – teavituskava koostamine ja elluviimine Jäätmete eraldi kogumise korraldamisel oleks otstarbekas teha koostööd ka OÜ Paikrega ja arvestada mujal maakonnas kasutatavate praktikatega Omavalitsuste koostöö tõhustamiseks peaksid jäätmekäitluse eest vastutavad ametnikud regulaarselt kokku saama ja tulevikus võib kaaluda ühise keskkonnaspetsialisti palkamist, kes koordineeriks ühisprojektide läbiviimist ning teostaks piirkonnas keskkonnalast järelevalvet. Ühisprojektide finantseerimisel peaks iga omavalitsus osalema proportsionaalselt rahvaarvuga või vastavalt kokkulepetele.

http://www.paikre.ee/


60/90

7.4 Halduskorralduslikud meetmed jäätmekava rakendamiseks Jäätmekavas toodud eesmärkide saavutamiseks tuleb valdadel järgida jäätmekavas toodud tegevuskava. Samuti tuleb käesolev jäätmekava regulaarselt läbi vaadata ja ajakohastada. Perioodilist ülevaatamist ja muutmist vajavad ka omavalitsuse jäätmehooldusalased õigusaktid. Jäätmete kogumise korraldamisel tuleb KOV-del teha koostööd tootjavastutus-organisatsioonidega, kellele on seadusega (jäätmeseadus ja pakendiseadus) pandud kohustus kindlate jäätmeliikide kogumiseks ja käitlemiseks.

7.5 Jäätmehoolduse rahastamine Jäätmeseadus sätestab põhimõtted, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmetekitaja. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja tasub jäätmeveo teenustasu, mis peab katma jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Keskkonnapoliitika põhimõte “saastaja maksab” ja “tootja vastutus” tähendab sisuliselt seda, et jäätmekäitluse kulud maksab kinni lõpptarbija. Keskkonnatasude seadus (§ 15 lg 2) sätestab, et olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse 75%. Jäätmeseaduse § 72 on öeldud, et jäätmehoolduse arendamist toetatakse jäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. 2008.a. piirkonna kohalike omavalitsuste eelarvetesse jäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasu: Tori vald 27 801 krooni; Tahkuranna vald 29 000 krooni; Surju vald 10 071 krooni; Paikuse vald 39 968 krooni; Sindi linn 69 139 krooni KOKKU 175 979 krooni. Kui palju saastetasu laekub järgnevatel aastatel omavalitsuste eelarvetesse on raske prognoosida, sest ühelt poolt küll 1. jaanuarist 2009 tõuseb olmejäätmete saastetasumäär 156,5 kroonini tonni kohta (2008.a. oli see 133 kr/t), aga teisest küljest arendatakse pidevalt jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist ning Paikre prügilasse ladestamisele minevate jäätmete kogused vähenevad seetõttu. Samuti on praegu muutmisel saastetasu kontseptsioon. Ühelt poolt saab siin kohalik omavalitsus kasutada oma eelarvesse laekunud saastetasu osa ja teiselt poolt saab taotleda toetust riiklikust Keskkonnaprogrammist (KIK), mida ka rahastatakse saastetasudest. Keskkonnaprogrammist ja EL struktuurfondidest toetuse taotlemise üheks tingimuseks on, et taotlejal (KOV) on kehtestatud jäätmeseaduse nõuetele vastava jäätmekava, jäätmehoolduseeskiri ning korraldatud on Jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmevedu. Seega on piirkonna jäätmehoolduse arendamise võimalikud finantseerimisallikad:

KOV-i eelarve (sh saastetasu).


61/90

abiraha taotlemine erinevatest fondidest (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja EL struktuurifondid);

tootja vastutus; jäätmetekitajate poolt makstav teenustasu.


62/90

7.6 Tegevuskava

7.6.1 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Tori vallas

Tegevus Teostamise aeg Hinnanguline

maksumus, EEK Rahastaja

1. Korraldatud jäätmeveo korraldamine

1.1. Jäätmehoolduseeskirja muutmine ja vastuvõtmine 2010 I kvartal 1 180 KOV

1.2. Korraldatud jäätmeveole ülemineku korra ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendi muutmine

Peale kohtuvaidluse lõppu KOV

1.3. Jäätmevaldajate registri pidamine Pidevalt alates korraldatud jäätmeveo rakendamisest

KOV

1.4. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine Peale kohtuvaidluse lõppu 10 000 KOV

1.5. Korraldatud jäätmeveo rakendamine Peale kohtuvaidluse lõppu KOV, JVT

1.6. Elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seonduvast Peale kohtuvaidluse lõppu KOV

2. Pakendijäätmete ning paberi ja kartongi eraldikogumine

2.1. Pakendijäätmete kogumissüsteemi arendamine koostöös TO-ga. Pidevalt KOV, TO

2.2. Pakendite ning paberi ja kartongi kogumissüsteemi haldamine Pidevalt 21 000 EEK/aastas TO, KOV

2.3. Elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist Pidevalt KOV-i kodulehel, aegajalt kohalikus ajalehes

vt 9 TO, KOV

3. Kompostitavate biolagunevate jäätmete eraldikogumine ja käitlemine

3.1. Elanikkonna teavitamine biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalustest eramutes

Pidevalt vt 9 KOV, F

3.2. Biolagunevate jäätmete eraldikogumine korruselamutest Alates korraldatud

jäätmeveo rakendamisest JVT

3.3. Avalikel haljasaladel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine (kompostimisele suunamine)

mai-oktoober 15 000 EEK/aastas KOV

3.4. Reoveesette suunamine kompostimisele vastavalt vajadusele RVP


63/90



4. Ohtlike jäätmete käitlemine

4.1. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine 1-2 x aastas 8000 EEK/kord KOV

4.2. Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumissüsteemi arendamine ja kogumisringide korraldamine

1-2x aastas TO

4.3. Elanikkonna teavitamine ohtlike jäätmete üleandmisvõimalustest Pidevalt valla kodulehel,

kord aastas kohalikus ajalehes

vt 9 KOV, F

4.4. Ettevõtluses tekkinud ohtlike jäätmete nõuetekohane kogumine ja käitlemine

Pidevalt ET

5. Ehitus- ja lammutusprahi käitluse korraldamine

5.1. Ehitus- ja lammutusprahi käitluskava nõudmine koos ehitusloa taotlusega ja jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutusloa andmiseks

Pidevalt ET

5.2. Elanikkonna teavitamine ehitusjäätmete käitlusnõuetest ja sorteerimisvõimalustest

Pidevalt valla kodulehel vt 9 KOV

6. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse korraldamine

6.1 Tervishoiul tekkivate riskijäätmete suunamine kahjutustamisele Pidevalt ET

6.2 Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele

Pidevalt ET

7. Metallijäätmete käitlemine

7.1. Metallijäätmete üleandmisvõimalustest teavitamine Pidevalt valla kodulehel vt 9 KOV

8. Suurjäätmete käitlemine

8.1. Suurjäätmete üleandmisvõimalustest teavitamine Pidevalt valla kodulehel vt 9 KOV

8.2. Suurjäätmete kogumisringi korraldamine kord aastas vt 9 KOV


64/90



9. Jäätmekäitlusinfo jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine

9.1. Jäätmehooldusalaste teavituskampaaniate korraldamine erinevatele sihtgruppidele

Vastavalt vajadusele 9.1+9.2 KOV kuni 7000 EEK aastas, maksumus

sõltub kampaaniast. KOV, F, TO

9.2. Jäätmekäitlusalaste infomaterjalide ja trükiste koostamine ning jagamine

Iga aasta vt 9.1 KOV, F, TO

9.3. Jäätmealase info avaldamine KOV-i kodulehel ja selle info pidev uuendamine.

Pidevalt KOV

10. Jäätmehoolduse regulaarne kavandamine ja järelevalve

10.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja kaasajastamine Vastavalt vajadusele 9.1+9.2 kuni 2 000 EEK aastas.

2014 kuni 20 000 EEK KOV

10.2. Jäätmehoolduseeskirja ülevaatamine ja vajadusel muutmine vastavalt vajadusele vt. 9.1 KOV

10.3. Jäätmemajandusega tegelevate ametnike regulaarsed kohtumised vastavalt vajadusele KOV

10.4. Olulise jäätmetekkega ettevõtetelt jäätmekava koostamise nõudmine

Pidevalt

ET

10.5. Eraisikute ja ettevõtete kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine (järelevalve teostamine)

Pidevalt KOV, KKI

10.6. Omavoliliste jäätmete mahapanekukohtade likvideerimine ja jäätmete koristamine

vastavalt vajadusele 10 000 EEK/aastas KOV

11. Jäätmejaama ja jäätmemajade rajamine

11.1. Jäätmejaama rajamine (sh. ohtlike jäätmete kogumispunkt) 2013-2014 90 000 KOV, F

11.2. Jäätmejaama haldamine alates 2015 KOV

11.3. Jäätmemajade rajamine (sh ettevalmistustööd: asukohtade valik, projekteerimine, rahastustaotluse kirjutamine jms)

2010-2011 Sõltub projektist ja

jäätmemajade arvust Ca 50 000 jäätmemaja.

KOV, F


65/90

7.6.2 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Tahkuranna vallas








KOV





2.1. Pakendijäätmete kogumissüsteemi arendamine koostöös taaskasutusorganisatsioonidega

Pidevalt

KOV, TO

2.2. Pakendite ning paberi ja kartongi kogumissüsteemi haldamine Pidevalt KOV 80 000 EEK

aastas TO, KOV


vt 8 TO, KOV









66/90




4.2. Ohtlike jäätmete käitluslepingu sõlmimine OÜ-ga Paikre, et elanikud saaksid tasuta oma ohtlike jäätmeid üle anda OÜ-le Paikre.

2010.a. I p.a. Pidevalt

2000 EEK/aasta KOV

4.3. Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumissüsteemi arendamine ja kogumisringide korraldamine

kord aastas TO



vt 8 KOV, F


Pidevalt ET



Pidevalt ET






Pidevalt ET


7.1. Suurjäätmete kogumisringi korraldamine kord aastas 5 000 KOV

7.2. Suurjäätmete üleandmisvõimaluste teavitamine Pidevalt valla kodulehel vt 8 KOV


67/90










Pidevalt KOV




9.2. Jäätmehoolduseeskirja ülevaatamine ja vajadusel muutmine Vastavalt vajadusele vt. 9.1 KOV

9.3. Jäätmemajandusega tegelevate ametnike regulaarsed kohtumised Vastavalt vajadusele KOV


Pidevalt

ET


Pidevalt KOV, KKI



10. Jäätmejaama rajamine

10.1. Jäätmejaama rajamine (sh. ohtlike jäätmete kogumispunkt) 2013-2014 Sõltub projektist KOV, F

10.2. Jäätmejaama haldamine alates 2014 KOV

10.3. Jäätmemajade rajamine (sh ettevalmistustööd: asukohtade valik, projekteerimine, rahastustaotluse kirjutamine


jäätmemajade arvust KOV, F


68/90

7.6.3 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Surju vallas








KOV



1.6. Elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seonduvast Peale kohtuvaidluse lõppu Vt 8 KOV


2.1. Pakendijäätmete kogumissüsteemi arendamine koostöös TO-ga Pidevalt KOV, TO

2.2. Pakendite ning paberi ja kartongi kogumissüsteemi haldamine Pidevalt KOV 15 000 EEK aastas TO, KOV


vt 8 TO, KOV










69/90





4.2. Lepingu sõlmimine OÜ Paikre. Elanikel võimalus anda ohtlikke jäätmeid üle OÜ-s Paikre (prügila, sorteerimisjaama)

Pidevalt 1000 KOV

4.3. Koostöös tootjavastustusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumissüsteemi arendamine ja kogumisringide korraldamine

1-2 x aastas TO



vt 8 KOV, F


Pidevalt ET



Pidevalt ET






Pidevalt ET



7.2. Suurjäätmete kogumisringide korraldamine kord aastas 3000 EEK/aastas KOV


70/90








Pidevalt KOV


9.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja kaasajastamine Vastavalt vajadusele 9.1+9.2 2 000 EEK aastas. 2014- 20 000 EEK KOV




Pidevalt

ET


Pidevalt KOV, KKI

9.6. Omavoliliste jäätmete mahapanekukohtade likvideerimine ja jäätmete koristamine.


10. Jäätmepunkt ja jäätmemajad

10.1. Vallamaja kõrval asuva jäätmepunkti haldamine Pidevalt 10 000 EEK/aastas KOV

10.2. Jäätmemajade rajamine (sh ettevalmistustööd: asukohtade valik, projekteerimine, rahastustaotluse kirjutamine




71/90

7.6.4 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Paikuse vallas








KOV




2. Pakendijäätmete eraldikogumine

2.1. Pakendite kogumissüsteemi haldamine Pidevalt TO, KOV


vt 9 TO, KOV







mai-oktoober 1500 EEK/aastas KOV

4. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete käitlemine

4.1. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine kord aastas 5000 EEK/kord KOV, F (KIK)

4.2. Koostöös tootjavastustusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumissüsteemi arendamine ja kogumisringide korraldamine

kord aastas TO


72/90



4.3. Elanikkonna teavitamine ohtlike jäätmete üleandmisvõimalustest Pidevalt valla kodulehel, aegajalt kohalikus ajalehes

vt 9 KOV, F


Pidevalt ET



Pidevalt ET


Pidevalt vt 9 KOV




Pidevalt ET

7. Metallijäätmete käitlemine

7.1. Elanike teavitamine metallijäätmete üleandmisvõimalustest Pidevalt vt 8 KOV

7.2 Metallitöötlemisega tegelevatel ettevõtetel konteinerite muretsemine ja edasise käitlemise organiseerimine.

Vastavalt vajadusele ET










Pidevalt KOV


73/90


10.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja kaasajastamine Vastavalt vajadusele 10.1+10.2 kuni 2 000 EEK aastas. 2014 kuni

20 000 EEK KOV




Pidevalt

ET


Pidevalt KOV, KKI


Vastavalt vajadusele 5000 EEK/aastas KOV

11. OÜ Paikre (Paikre sorteerimisjaam, Paikre prügila), jäätmemajad

11.1. OÜ Paikre tegevuses osalemine Pidevalt KOV, F, PAIKRE

11.2. Jäätmemajade rajamine (sh ettevalmistustööd: asukohtade valik, projekteerimine, rahastustaotluse koostamine)




74/90

6.4.5 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Sindi linnas








KOV



1.6. Elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seonduvast Peale kohtuvaidluse lõppu vt 8 KOV


2.1. Pakendijäätmete kogumissüsteemi arendamine koostöös taaskasutusorganisatsioonidega.

Pidevalt KOV, TO

2.2. Pakendite ning paberi ja kartongi kogumissüsteemi haldamine Pidevalt 12 000 EEK aastas TO, KOV


(vt 8) vt 8 TO, KOV




3.2. Biolagunevate jäätmete eraldikogumine korruselamutest alates korraldatud

jäätmeveo rakendumisest JVT


75/90




mai-detsember 15 000 EEK/aastas KOV


4.1. Ohtlike jäätmete kogumine kogumispunktis (Pärnu mnt 23 a, Sindi linn) ja kogumispunkti haldamine

Pidevalt 15 000 EEK/aastas KOV

4.2. Elanikkonna teavitamine ohtlike jäätmete üleandmisvõimalustest Pidevalt Sindi linna

kodulehel vt 8 KOV, F


Pidevalt ET



Pidevalt ET


Pidevalt Sindi linna kodulehel

vt 8 KOV




Pidevalt ET


7.1. Suurjäätmete üleandmisvõimaluste teavitamine Pidevalt Sindi linna

kodulehel vt 8 KOV


76/90





Vastavalt vajadusele 8.1+8.2 KOV kuni 10000

EEK aastas, maksumus sõltub kampaaniast.

KOV, F, TO




Pidevalt KOV







Pidevalt

ET


Pidevalt KOV, KKI

9.6. Omavoliliste jäätmete mahapanekukohtade likvideerimine ja jäätmete koristamine.


10. Jäätmemajade rajamine

10.1. Jäätmemaja rajamiseks vajalike ettevalmistustööde tegemine (projekti tellimine, projekteerimine, asukohtade määramine, rahastustaotluse koostamine)

2011-2012 Sõltub projektist KOV

10.2. Jäätmemajade rajamine 2012 Sõltub projektist ja

jäätmemajade arvust KOV


77/90

Legend:

KOV - kohalik omavalitsus

TO - tootjavastutusorganisatsioonid

F - finantseerimine keskkonnafondidest projektipõhiselt

PAIKRE - OÜ Paikre

ET - ettevõte

JVT - jäätmevaldaja (jäätmeveo teenustasu)

RVP - reoveepuhasti haldaja


78/90

KOKKUVÕTE Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna jäätmekava 2010 – 2014 koostamisel tehti ülevaade KOV-de sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja jäätmehooldusest ning analüüsiti jäätmehoolduse hetkeolukorda ja probleeme. Sellest lähtuvalt püstitati eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks 2014. aastani ja koostati tegevuskava püstitatud eesmärkide täitmiseks. Jäätmekava koostamise juures on arvestatud hetkel kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustustega. Lisaks on arvestatud riiklikul tasemel sisseviidud jäätmekäitlusalaste muudatustega, eeskätt Riigi jäätmekavast 2008-2013 ja jäätmeseadusest ning pakendiseadusest lähtuvalt. Olulisemad jäätmehoolduse probleemid piirkonnas on järgmised:

piirkonnas ei ole rakendatud korraldatud jäätmevedu (paljudel majapidamistes pole korraldatud olmejäätmete vedu);

liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimalusi on vähe;

elanikkonna keskkonnateadlikkus on madal;

keskkonnajärelevalve on puudulik.

Piirkonna jäätmehoolduse arendamisel on üldisteks eesmärkideks:

vältida jäätmeteket, kui võimalik;

vähendada tekkivaid jäätmekoguseid ja nende ohtlikkust;

taaskasutada jäätmeid võimalikult suures ulatuses;

vähendada ladestavate jäätmete koguseid ja ohtlikust keskkonnale.

Olulisemateks tegevussuundadeks jäätmehoolduse arendamisel piirkonnas on: 1. korraldatud jäätmeveo rakendamine; 2. prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine; 4. liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste laiendamine; 5. keskkonnajärelevalve parem korraldamine; 6. omavalitsustevaheline koostöö.

Jäätmekavas toodud tegevuste elluviimine aitab korrastada jäätmehooldust Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse vallas ning Sindi linnas. Saadakse parem ülevaade jäätmekäitlusest, laiendatakse sorditud jäätmete üleandmisvõimalusi ja parandatakse inimeste suhtumist ning suurendatakse nende teadmisi jäätmetega ümberkäimisest. See kõik aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekava rakendamine on oluline, et säilitada piirkonna meeldiv elukeskkond ja tagada säästev areng.


79/90

LISAD

Lisa 1 Õigusaktidest tulenevad nõuded Arvestades praegust ning prognoositavat elanikkonna ja ettevõtluse struktuuri ning jäätmeteket, on Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised õigusaktidest tulenevad nõuded:

1. Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine (Jäätmeseadus):

Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale (§ 21 lg 1);

Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid (§ 21 lg 2 p 1);

Kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt sellised tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral (§ 21 lg 2 p 2);

Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkinud jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena, edendama teisese toorme kasutamist toodetes (§ 24 lg 1);

Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist (§ 26 lg 1).

2. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine (Jäätmeseadus):

Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas (§ 30 lg 1);

Jäätmete energiakasutusele tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu materjalina või toormena (§ 30 lg 2).

3. Pakendi ja pakendijäätmete vältimine, kogumine ja taaskasutamine Pakendi ja pakendijäätmete vältimist, kogumist ja taaskasutamist reguleerib Pakendiseadus. Taaskasutatava pakendi suhtes rakendatakse järgmisi nõudeid: 1) pakend, mille jäätmete taaskasutamine toimub materjali ringlussevõtuga, peab olema valmistatud viisil, mis võimaldab selle materjalist teatud osa ringlusse võtta ning kasutada müügikõlbliku kauba tootmisel, kusjuures ringlussevõetava materjali osakaal võib sõltuda pakendi valmistamiseks kasutatud materjalist; 2) pakendil, mille jäätmete taaskasutamise eesmärk on energiakasutus, peab olema minimaalne kütteväärtus, mis võimaldaks energiakasutuse optimeerimist; 3) pakend, mille jäätmeid taaskasutamise eesmärgil kompostitakse, peab olema bioloogiliselt lagunev, kuid see ei tohi takistada pakendijäätmete eraldi kogumist, kompostimist või nende


80/90

käitlemiseks ettenähtud muid toiminguid; 4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel, keemilisel, termilisel või bioloogilisel lagunemisel tekkivast kompostist laguneks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. (§ 13 lg 5) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi (§ 20 lg 1). Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses:

1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 %-ni aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 %-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas.(§ 36 lg 1).

Alates 2009. aasta 1. jaanuarist tuleb pakendijäätmeid taaskasutada järgmiselt: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60% kalendriaastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 55 ja mitte rohkem kui 80%

kalendriaastas.(§ 36 lg 2). Et tagada eelnevalt toodud taaskasutamise sihtarvude täitmine, peab pakendiettevõtja alates 2009. aasta 1 jaanuarist taaskasutama pakendimaterjali liike kalendriaastas vähemalt järgmistes ulatuses:

1) 70 protsenti klaasijäätmete kogumassist ringlussevõetuna; 2) 70 protsenti paberi- ja kartongijäätmete kogumassist, kusjuures 60 protsenti kogumassist ringlussevõetuna; 3) 60 protsenti metallijäätmete kogumassist ringlussevõetuna; 4) 55 protsenti plastijäätmete kogumassist, kusjuures 45 protsenti plastijäätmete kogumassist ringlussevõetuna ja 22,5 protsenti plastijäätmete kogumassist uuesti plastiks töödelduna; 5) 45 protsenti puidujäätmete kogumassist, kusjuures 20 protsenti kogumassist ringlussevõetuna.(§36 lg 3).

Muu pakendimaterjal tuleb taaskasutada võimalikult suures koguses vastavalt olemasolevatele tehnilistele võimalustele ja majanduslikule põhjendatusele (§ 36 lg 4). Tulenevalt Pakendiseaduse § 171 lg 1 nõuetest pakendijäätmete kogumiskohtadele, peab taaskasutusorganisatsioon tagama alates 1. jaanuarist 2009, et kogumiskohtade tihedus oleks järgmine: 1) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses; 2) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses; 3) kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril – kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. Eelnevalt nimetatud kogumiskohtade asukohad, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. Kohaliku omavalitsuse organiga kokkuleppel võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal kogumisena. Sel juhul võib kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu (Pakendiseaduse § 171 lg 4) .


81/90

Kohalikule omavalitsusele on pakendiseadusega antud ka järelevalve funktsioon. Pakendiseaduse § 26 lg 5 paneb kohaliku omavalitsuse organile kohustuse teostada järelevalvet oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, kogumise ja taaskasutamise üle. Samuti on kohaliku omavalitsuse organil pakendiseaduse § 26 lg 2 alusel õigus teostada järelvalvet pakendiseaduse täitmise üle laiemalt, vastavalt keskkonnajärelvalve seadusega kehtestatud korrale. Vallavalitsusel on õigus kontrollida pakendiettevõtjate ning pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud isikute tegutsemiskohti ning raamatupidamise ja teisi pakendi ja pakendijäätmete arvestuse aluseks olevaid dokumente (§ 26 lg 3). Järelevalve teostamisel tehakse koostööd teiste pädevate organisatsioonidega, kelleks on Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Tervisekaitseinspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet.

4. Korraldatud jäätmevedu Jäätmeseaduse kohaselt korraldab kohalik omavalitsus, mille haldusterritooriumil elab rohkem kui 1500 inimest, oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005.a. Teised korraldatud jäätmete veoga seonduvad omavalitsuse kohustused on ära toodud käesoleva jäätmekava Lisas 2.

5. Jäätmete töötlemine Jäätmeseaduse § 35 kohaselt on keelatud ladestada prügilasse töötlemata jäätmeid (töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas).

6. Olmejäätmete sortimine Olmejäätmete võimalikult suures osas taaskasutamiseks tuleb need enne prügilasse ladestamist sortida (Jäätmeseadus § 36 lg 1). Segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud (§ 36 lg 2). Liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajadusel läbi järelsorteerimine (§ 36 lg 3). Vajadusel tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladustamist täiendavalt töödelda (§ 36 lg 4). Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007.a määrusega nr 4 on kehtestatud olmejäätmete sortimise kord, sorditud jäätmete liigitamise alused ning olmejäätmete sortimise korraldus, et suurendada taaskasutatavate olmejäätmete kogust ja vähendada prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust. Sortimine on tegevus, mille käigus eraldatakse segaolmejäätmetest ennekõike ohtlikud jäätmed, samuti taaskasutatavad jäätmed, kui sortimine ja väljanopitud jäätmete taaskasutamine on tehnoloogiliselt võimalik ning nende tegevustega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada selle taaskasutusvõimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järgneval järelsortimisel või segunenud olmejäätmete lahutamisel, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas, ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa (Kkm määrus 16.01.2007 nr 4 § 3 lg 1)


82/90

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele: 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) pakendid (15 01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39); 8) suurjäätmed (20 03 07); 9) metallid (20 01 40). Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus on korraldanud oma haldusterritooriumil eelnevalt nimetatud loetelus 1–4 nimetatud olmejäätmete tekkekohas sortimise ja liigiti kogumise, mis on võimaldanud oluliselt vähendada nende jäätmete osakaalu ülejäänud segaolmejäätmete koostises ning suurendada taaskasutamisele suunatavate jäätmete koguseid, loetakse tekkekohas sortimisest ja liigiti kogumisest ülejäänud jäätmed töödelduks Jäätmeseaduse mõistes ning neile ei rakendu prügilasse ladestamise keeld.

7. Probleemtoodete käitlemine Jäätmeseaduse § 25 lg 2 kohaselt on probleemtoodeteks: patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja. Nimetatud kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustumist. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13.detsembri 2004.a. määruse nr 352 “Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad”, § 4 lõigetest 1 ja 2, on alates 1. jaanuarist 2006 tootja kohustatud romusõidukist taaskasutama vähemalt 85% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete mass on vähemalt 80% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Alates 1. jaanuarist 2015 on tootja kohustatud romusõidukist taaskasutama vähemalt 95% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete kogus on vähemalt 85% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009.a määrusele nr 65 „Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ peab tootja elektri- ja elektroonikaseadmete tarbijale hiljemalt 25. juuniks 2009.a. tegema müügikohtade kaudu kättesaadavaks teabe elektroonikaromude tagastamiskohtade kohta (asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast teavet), sh võimaluse kohta tuua elektroonikaromu tagasi müügikohta (§2 lg 1).


83/90

Tootja peab rajama vähemalt iga üle 3500 elanikuga kohaliku omavalitsuse territooriumile kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumispunkti (§ 4 lg 4). Seega tuleb tootjal lisaks Paikuse vallale, rajada vastav kogumispunkt ka Sindi linna.

Kui kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadme turustajast ei ole mööda avalikke teid 10 km raadiuses kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumiskohta, peab tootja turustaja müügikoha kaudu füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma talle müüdava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme (§ 5 lg 2).

Tootja ei ole kohustatud saastunud elektroonikaromu vastu võtma turustaja müügikoha kaudu. Tootja võib saastunud elektroonikaromu valdaja suunata lähimasse jäätmekäitluskohta (jäätmejaama, jäätmete kogumispunkti) (§ 6 lg 2).

Tootja peab tagama vähemalt 4 kilogrammi kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise iga elaniku kohta aastas (§ 7). Tootja peab tagama, et saavutatakse jooksva kalendriaasta kestel kogutud elektroonikaromude taaskasutamine järgmiselt: 1) elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriatesse 1(suured kodumasinad) ja 10 (automaadid) kuuluvaid seadmeid vähemalt 80% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid seadmete komponente, materjale ja aineid vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest massist; 2) elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriatesse 3 (infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed) ja 4 (tavatarbijatele määratud seadmed) kuuluvaid seadmeid vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid seadmete komponente, materjale ja aineid vähemalt 65% ulatuses seadmete keskmisest massist; 3) elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriatesse 2 (väikesed kodumasinad), 5 (valgustusseadmed), 6 (elektri- ja elektrontööriistad), 7 (mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid) ja 9 (seire- ja valveseadmed) kuuluvaid seadmeid vähemalt 70% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid seadmete komponente, materjale ja aineid vähemalt 50% ulatuses seadmete keskmisest massist; 4) gaaslahenduslampide korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 80% ulatuses lampide massist. (§8 lg 2). Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008.a. määrusega nr 124 on kehtestatud patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad. Nimetatud määruse kohaselt peab jäätmevaldaja koguma patarei- ja akujäätmed lahus muudest jäätmetest (§ 4) ja tootja on kohustatud kantavate patareide ja akude ning mootorsõidukite patareide ja akude jäätmed tarbijalt turustaja müügikohtade kaudu tagasi võtma tasuta, sõltumata sellest, kas tarbija kavatseb osta uue patarei või aku või mitte. Tootja varustab turustajat kogumiseks vajaliku kogumismahutiga (§ 5, lg 1).


84/90

Lisaks on tootja kohustatud patareide ja akude turustajalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama halduslepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt patarei- ja akujäätmed tasuta tagasi võtma (§ 5, lg 2). Määruse § 6-ga on kehtestatud patarei- ja akujäätmete kogumise määrad. Patarei- ja akujäätmete kogumise määr (edaspidi kogumise määr - rakendatakse esimest korda 2011. aasta kohta) on konkreetse kalendriaasta protsendimäär, mis saadakse kalendriaasta jooksul kogutud patarei- ja akujäätmete massi jagamisel selle aasta ja kahe eelneva aasta jooksul keskmiselt aastas vahetult tarbijale müüdud või kolmandatele isikutele tarbijatele müümiseks üleantud patareide ja akude massiga. Ettevõtja, kes võtab tarbijalt vastu patarei- ja akujäätmeid, on kohustatud tagama järgmised kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise määrad: 1) 26. septembriks 2012 – vähemalt 25%; 2) 26. septembriks 2016 – vähemalt 45% (§ 6 lg 2). Nimetatud kogumise määra arvutamisel võetakse arvesse ka elektroonikaromudest eemaldatud patareid ja akud. Ettevõtja, kes võtab tarbijalt vastu patarei- ja akujäätmeid, on kohustatud tagama järgmised mootorsõidukite patarei- ja akujäätmete kogumise määrad: 1) 26. septembriks 2012 – vähemalt 75%; 2) 26. septembriks 2016 – vähemalt 90% (§ 6 lg 4). Nimetatud kogumise määra arvutamisel ei võeta arvesse romusõidukitest eemaldatud patareisid või akusid. Patarei- ja akujäätmeid tuleb koguda ka siis, kui kõik eelnevalt nimetatud kogumise määrad on saavutatud. Jooksva kalendriaasta kestel kogutud patarei- ja akujäätmete ringlussevõtul peab ettevõtja, kes võtab tarbijalt vastu patarei- ja akujäätmeid, saavutama hiljemalt 26. septembriks 2011 järgmised minimaalsed ringlussevõtu sihtarvud: 1) pliipatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 65 massiprotsendi ulatuses, sealhulgas patareis ja akus sisalduva plii võimalikult kõrgemal tasemel ringlussevõtt, mis on ilma ülemääraste kulutusteta tehniliselt teostatav; 2) kaadmium-nikkelpatareide ja -akude ringlussevõtt keskmiselt 75 massiprotsendi ulatuses, sealhulgas patareis ja akus sisalduva kaadmiumi kõrgemal tasemel ringlussevõtt, mis on ilma ülemääraste kulutusteta tehniliselt teostatav; 3) muude patarei- ja akujäätmete ringlussevõtt keskmiselt 50 massiprotsendi ulatuses (§ 7, lg 1).

8. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlemine Keskkonnaministri määruse 29.04.2004 nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded”, § 19, lg 3 kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Kõlbmatute ravimite käitlemist reguleerib ravimiseadus. Kõik ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või mille kõlblikkuse aeg on lõppenud või mille kasutamine on Eestis keelustatud või mis mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist (kõlbmatud ravimid), tuleb turult kõrvaldada (§ 35, lg 1).


85/90

Kõlbmatud ravimid, mis on jäätmeseaduse kohaselt määratletud ohtlike jäätmetena, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi vastavalt selles nimistus toodud liigitusele ning märgistada Jäätmeseaduse kehtestatud korra kohaselt (§ 35, lg 3). Ohtlike jäätmetena määratletud kõlbmatud ravimid tuleb hävitada selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes (§ 36, lg 1). Lisaks jäätmeseaduse alusel jäätmeluba omavatele isikutele peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek (§ 37, lg 1). Kõlbmatute narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite tarbijatelt vastuvõtmise õigus on ainult nimetatud ainete käitlemise õigust omaval apteegil (§ 37, lg 2).

9. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine (Jäätmeseadus): Jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud tervise- ja keskkonna ohutus (§ 32).

10. Ladestamine prügilas Lisaks sellele, et alates 01.01.2008 kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele, on prügilas keelatud ladustada kasutatud rehve (Jäätmeseadus § 351, lg 1). Rehvide ladustamise keeld ei laiene prügilas ehitusmaterjalina kasutatavatele tükeldatud rehvidele. Vastavalt jäätmeseadusele peab biolagunevate jäätmete osatähtsus vähenema prügilatesse ladestavate olmejäätmete hulgas:

alates 16. juulist 2010 ei tohi see olla üle 45 massiprotsendi;

alates 16. juulist 2013 üle 30 massiprotsendi;

alates 16. juulist 2020 üle 20 massiprotsendi (§134). Nimetatud biolagunevate jäätmete osatähtsused on tuletatud Euroopa Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta sätestatud eesmärkidest, kus aluseks on võetud 1995.a. (baasaasta) tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogus. Keskkonnaministri määrus 29.04.2004 nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” sätestab prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded. Määruses on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu 1999. a 26. aprilli direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta. Nimetatud määrusest tulenevad nõuded:

Prügilasse ladestatakse üksnes prügilakõlblikke jäätmeid;

Jäätmete ladestamine sõltuvalt prügila liigist (püsijäätmed - püsijäätmete, ohtlikud - ohtlike jäätmete, segaolmejäätmed - tavajäätmete prügilasse);

Prügilasse on keelatud ladestada: 1) vedeljäätmeid (vedeljäätmed on kõik vedelas olekus jäätmeid, kaasa arvatud reovesi, välja arvatud sete ja muda); 2) jäätmeid, mis on prügila tingimustes plahvatusohtlikud, oksüdeerivad, väga tuleohtlikud, tuleohtlikud või sööbivad; 3) tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid;


86/90

4) jäätmeid, mis sisaldavad teadusuuringute või õppetegevuse käigus tekkinud määratlemata või uusi kemikaale, mille mõju inimese tervisele või keskkonnale ei ole teada (näiteks laborijäägid); 5) jäätmeid, mille koostis ja päritolu ei ole teada, välja arvatud jäätmed, mille ladestuskõlblikkus on jäätmevaldaja poolt akrediteeritud laboris kindlaks tehtud; 6) jäätmeid, mille kohta kõik andmed või osa vajalikest andmetest põhinevad akrediteerimata laboris tehtud analüüsidel ning neid andmeid ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida kohapeal; 7) jäätmeid, mille koodinumbreid ei ole kantud jäätme- või kompleksloale.

Keelatud on jäätmete lahjendamine või segamine üksnes nende ladestamisnõuetele vastavuse saavutamise eesmärgil.


87/90

Lisa 2 Õigusaktidest tulenevad kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused

Kohaliku omavalitsuse (KOV) õigused ja kohustused jäätmehooldusega seonduvast seadusandlusest tulenevalt on järgmised:

Seadus Kohaliku omavalitsuse ülesanded

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288; 2006, 28, 209; 58, 439; 2007, 19, 94; 44, 315; 66, 408; 2009, 3, 15)

§ 12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid

§ 31 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses

§ 39 Jäätmekava koostamine, jäätmekava sisu

§ 42 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine ja selle sisu täpsustamine. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi jäätmekavas sätestatut.

§ 43 lg 3 Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul arvates ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest.

§ 44 lg 3 Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda isikult, asutustelt ja tootjate ühenduselt tema jäätmealase tegevuse kohta teavet tasuta, kui see on vajalik jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

§ 44 lg 4 Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

§ 44 lg 5 Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras.

§ 55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ning maavanemale

§ 56 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku istungi korraldamine

§ 57–58 Jäätmekava eelnõu avalikustamisel arvamuste avaldamine ja ettepanekute ning vastuväidetega arvestamine ning tulemustest teatamine

§ 59 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine


88/90

§ 65 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale (v.a tootjavastutuse korral).

§ 66 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi.

§ 66 lg 4 Valla või linna volikogu kehtestab määrusega jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra.

§ 67 lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras.

§ 67 lg 2 Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (veosagedus, aeg, tehnilised tingimused), jäätmeveo teenustasu piirmäär ja veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.

§ 67 lg 3 Veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga või piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000.

§ 67 lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavalt jäätmekogusest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast.

§ 69 lg 3 Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra.

§ 69 lg 4 Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise.

§ 70 Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.

§ 71 lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega.

§ 71 lg 3 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja Keskkonnaametile, tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord kohalikule tervisekaitsetalitusele ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks.


89/90

§ 79 Valla- või linnavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta.

§ 117 lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- ja linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta.

§ 128 lg 2 Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

§ 128 lg 3 Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse keskkonnajärelevalve asutus või kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse asutus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud keskkonnajärelevalve asutus või kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse asutus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 128 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab poole jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 135 lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a.

§ 135 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus ei laiene.

Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278; 89, 611; 2005, 37, 288; 2007, 12, 66; 2008, 1, 4; 20, 138)

§ 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas.

§ 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid.

§ 171 lg 4 Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummahuti iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendussagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. Kohaliku omavalitsuse organiga kokkuleppel võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal kogumisena. Sel juhul võib kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite


90/90

arvu ja mahtu.

Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591; 2004; 30, 209; 38, 258; 2005, 24, 182; 57, 451; 2007, 19, 95)

§ 2 lg 1 p 2 Keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine.

§ 3 lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohaliku omavalitsuse organ või –asutus.

§ 6 lg 1 Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus.

§ 6 lg 2 Kui kohalikule omavalitsusüksusele on pandud seadusega ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata keskkonnajärelevalve ülesandeid, või kui ta on need endale seaduse alusel ise võtnud, määrab volikogu ka nende teostamiseks vajalikud isikud või asutused või teostab järelevalvet valla- või linnavalitsus.

§ 6 lg 3 Kohalik omavalitsusüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest .

§ 6 lg 4 Kui kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ei ole otsustanud teisiti, toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskkonnajärelevalve samaselt riigiasutuse korraldatava järelevalvega ning järelevalve teostajal on oma haldusterritooriumil võrdsed õigused riigi keskkonnajärelevalve asutuse ja keskkonnakaitseinspektoriga.

Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse vallaTori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna...

Documents

Transcript of Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse vallaTori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna...