Toidumärgistuse uuring 2014

Toidumärgistuse alane uuring© TNS

Toidu märgistuse alase uuringu esitlus

2014


Sissejuhatus

2

Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui suurt tähelepanu pööravad tarbijad toidu märgistusele: mis infot vaadatakse ja kuidas sellest aru saadakse, kui oluliseks peetakse päritoluinfot, milliste toitude puhul ja kui täpselt võiks päritoluinfo olla kirjas, missugune vajalik info pakendil puudub ning millist infot soovitakse saada pakendamata toitude puhul.

Täpsemad uurimisküsimused olid:

- Millist teavet otsib tarbija toidu märgistuselt?

- Kuidas tarbija mõistab märgistusel esitatud teavet, sh teavet päritoluriigi kohta ja kas ta otsib täpsemat infot põhikoostisosa päritolu kohta?

- Milliste toitude ja põhikoostisosade puhul piisab märgistuse „Euroopa Liit (EL)“ või „mitte-EL“ infost ja millal peaks tarbija arvates esitama infot päritoluriigina?

- Milliste pakendil esitatud väljendite ja piltide puhul eeldab tarbija, et toode on valmistatud Eestis või toote põhikoostisosa on Eesti päritolu?

- Milliste alkohoolsete jookide puhul soovib tarbija näha koostist ja energiasisaldust?

- Millisest infost on tarbija huvitatud pakendamata toitude puhul?

Aruanne sisaldab tulemuste võrdlusi TNS Emori poolt 2006. a. läbiviidud uuringuga „Toidu märgistuse uuring“.

Uuringu viisime läbi CAPI-bussi (Computer Assisted Personal Interviewing) meetodil perioodil 23.-30.04 ning 07.-14.05.2014.

Küsitletavate sihtrühm: 1109 Eesti elanikku vanuses 15 ja enam.

Uuringu tellija on Põllumajandusministeerium.


Toidu märgistus – teabe märkamine, otsimine, probleemid

1


Pakendil esitatud märgistust loeb üldjuhul alla poole elanikest

4

Kui sageli Te loete toidu- ja joogikaupu ostes pakendil esitatud märgistust? % kõikidest, n=1109 (2014), n=535 (2006)

alati loen

sageli loen

harva loen

mitte kunagi ei loe

loen vaid toote esmakordsel ostmisel

13%

31%

32%

16%

7%

21%

29%

27%

10%

12%

20142006

Kokku loeb alati või sageli 44% (2006. aastal 50%) Eesti elanikest.

Langenud on nende osakaal, kes loevad alati pakendi märgistust.

Alati loevad pakendi märgistust keskmisest sagedamini naised, muust rahvusest eestimaalased, 50–64 a ning tallinlased. Sageli loevad märgistust keskmisest enam eesti rahvusest, 30–39 a, kõrghariduse ning kõrgema sissetulekuga inimesed. Harva loevad rohkem noored (15–29 a) ning põhiharidusega vastajad. Keskmisest enam ei loe enda hinnangul mitte kunagi märgistust mehed, vanemaealised (65+), põhiharidusega ja mitte-töötavad eestimaalased.


Minimaalne säilimisaeg ning toote päritolumaa on kaks peamist elementi, mida pakendilt otsitakse% nendest, kes loeb pakendil olevaid märgistusi

5

Millist teavet Te tavaliselt toidupakendilt otsite? n=930

minimaalne säilimisaeg

toote päritolumaa

koostisosade loetelu

lisaained, nagu näiteks toiduvärvid, säilitusained jt E-numbritega koostisosad

valmistaja nimi

kaubamärk

toitumisalane teave

põhikoostisosade kogus protsentides

teave, kas toidu tooraine on geneetiliselt muundatud või mitte

allergiat põhjustada võivad koostisosad

tervisealased väited, nagu näiteks «hea südamele», «kaltsiumi allikas» jms

eetiline teave

muu teave

78%

56%

49%

44%

39%

31%

29%

28%

19%

13%

12%

8%

3%

Toote päritolumaast huvituvate tarbijate osakaal on tõusnud: 2006. aasta uuringu kohaselt pööras pakendil säilimisajale tähelepanu 83% ning päritolumaale 46%.


Enamik eestimaalastest leiab toidu pakendilt endale vajalikku infot ning usaldab seda

6

Kuivõrd Te leiate endale vajalikku teavet toidu pakendilt?

% nendest, kes loevad (alati, sageli, harva või toote esmakordsel ostmisel) pakendi märgistust, n=930

alati leian

sageli leian

harva leian

mitte kunagi ei leia

Ei oska öelda

20%

61%

16%

1%

1%

Kuivõrd Te usaldate tootja poolt pakendilesitatud teavet?% kõikidest, n=1109

alati usaldan

sageli usaldan

harva usaldan

mitte kunagi ei usalda

Ei oska öelda

16%

56%

18%

3%

7%

Oluliselt on kasvanud nende inimeste osakaal, kelle hinnangul on neile vajalik info pakendilt leitav: 2006. aasta uuringu kohaselt leiab 64% elanikest endale vajaliku teabe pakendilt hõlpsalt.

Tootja poolt pakendil esitatud teabe usaldajate osakaal on püsinud samal tasemel: 2006. aasta uuringu kohaselt usaldab tootja poolt esitatud teavet pakendil 70% vastajatest (alati + sageli usaldajate osakaal käesolevas uuringus on 72%).


Enamikku tarbijaid häirib pakendi väike kirjasuurus

7

Millised on olnud probleemid teabe lugemisega?% kõikidest vastajatest, n=1109 (2014), n=535 (2006)

2014 2006

esitatud teave on liiga väikeses kirjas

oluline informatsioon on kehva paigutuse tõttu peidetud või halvasti nähtav

kuna informatsioon on esitatud erinevates keeltes, siis on vajalik info raskesti leitav

tekst ei ole nähtav/loetav kasutatud trüki- ja paberivärvi tõttu

paljudel importtoodetel on info kleebisel, mis jääb märkamatuks

pakendil on liiga palju informatsiooni

Muu põhjus

71%

45%

41%

32%

28%

23%

10%

68%

44%

46%

33%

48%

25%

13%

Muu põhjusena toodi välja valesti trükitud teave (tõlge ei vasta originaalile), puudub venekeelne tekst või ka nt, et peale kleebitud tõlge on valel kohal ja varjab infot.


2Toote päritolumaa


Palun nimetage kolm peamist põhjust, miks Te otsite märgistuselt teavet päritoluriigi kohta? % nendest, kes otsivad päritolu kohta infot (alati, sageli, harva või vaid toote esmakordsel ostmisel), n=898

soovin eelistada Eesti päritolu toitu

see aitab hinnata toote kvaliteeti

soovin lihtsalt teada, kust mu toit pärineb

see aitab vältida toitu, mida usaldan vähem

see aitab vältida teatud riikide toitusid

hindan selle põhjal toote mõju keskkonnale

muu

ei oska öelda

Pool elanikkonnast otsib alati või sageli teavet toidu päritolumaa kohta ning peamiseks ajendiks on Eesti päritolu toiduaine eelistamine

9

65%

46%

41%

29%

14%

6%

1%

1%

17%

33%

24%

7%

18%

1%

Kas Te tavaliselt otsite teavet toidu päritolumaa

kohta?

% kõikidest, n=1109

alati otsinsageli otsinharva otsinotsin vaid toote esmakordsel ostmiselmitte kunagi ei otsiei oska öelda


Veidi alla kolmandikul inimestest on alati või sageli esinenud probleeme toote päritolumaast arusaamisega

10

Kuivõrd on Teil olnud probleeme toote päritolumaast arusaamisega? % nendest, kes otsivad teavet toidu päritolumaa kohta (alati, sageli, harva või vaid toote esmakordsel ostmisel), n=898

alati on

sageli on

harva on

mitte kunagi ei ole

Ei oska öelda

3%

25%

50%

21%

1%

Kokku on 28%-l elanikest esinenud alati või sageli probleeme toote päritolumaast arusaamisega.

Elanikkonna osakaal, kellel on olnud probleeme toote päritolumaast arusaamisega, on suurenenud: käesolevas uuringus vastas 21% vastajatest, et neil ei ole kunagi probleeme tekkinud, samas kui 2006. a uuringus vastas samamoodi 44% elanikest. Samas peab välja tooma, et käesoleva uuringu põhjal on pool elanikest (50%) kogenud probleeme harva ja 43%-l oli 2006. a vaid mõnikord probleeme päritolumaast arusaamisega.

2006. a uuringu põhjal tõid probleeme esile enam naised ning 50–64 a, samas kui antud uuringus statistiliselt olulisi erinevusi soo põhjal ei ole. Vanemaealised (50–64 a) on sarnaselt eelmise uuringuga keskmisest enam probleeme kogenud.


Olenemata toidugrupist eelistatakse toidu töötlemise ja valmistamise päritoluriigina valdavalt näha konkreetse riigi nime% nendest, kes otsivad pakendilt päritolumaa kohta infot, n=914

11

Päritolumaa esitamine ei ole

oluline

Päritolu märkimiseks piisab EL/mitte-EL

Päritolu peab olema märgitud konkreetse

riiginaEi oska öelda

n % n % n % n %

Hakkliha 38 4% 61 7% 792 88% 6 1%

Vorstid, singid 33 4% 71 8% 790 88% 4 0%

Piimatooted (nt juust, jogurt, kohupiim)

44 5% 81 9% 770 86% 3 0%

Piim 51 6% 76 8% 762 85% 9 1%

Teraviljatooted, nt sai, leib, hommikuhelbed, pasta jms

46 5% 107 12% 743 83% 3 0%

Marineeritud liha 36 4% 72 8% 732 81% 58 6%

Puuvilja- ja marjatooted (nt mahl, moos)

54 6% 117 13% 706 79% 21 2%

Töödeldud kala (nt tuunikalakonserv)

55 6% 136 15% 682 76% 25 3%

Puu- ja köögiviljad, mis on tükeldatud või külmutatud

69 8% 136 15% 672 75% 21 2%

Ühest koostisosast tooted (nt jahu, õli, suhkur)

68 8% 156 17% 666 74% 8 1%

Pitsa, pirukad 68 8% 128 14% 651 72% 52 6%

Statistiliselt eristuv elanikkonna rühm olenemata toidugrupist:

Veidi enam põhi- ja keskharidusega

inimesi

Oluliselt enam noori (15-29)

Oluliselt enam naisi, 30-49,

kõrgharidusega, palgatöötajaid

Veidi enam vanemaealisi

(65+)


Valdav osa elanikest ei ole teadlik, et põhikoostisosa päritoluriigi esitamise tõttu võib toode olla 5–10% kallim

12

19%

79%

2%

Kas Te teadsite, et toidu põhikoostisosa päritoluriigi

esitamise tõttu toote pakendil võib toote hind olla 5-

10% kallim?

% kõikidest, n=1109

jah

ei

Ei oska öelda

Olenemata toidugrupist, siis kas Te üldiselt soovite infot toidu põhikoostisosa päritoluriigi kohta ka siis, kui teate, et selle info tõttu on toote hind 5–10% kallim? % kõikidest, n=1109

… ning konkreetselt lihatoodete (nt sink, vorst

jms) korral, kas Te soovite infot liha päritolu kohta ka siis, kui teate, et selle tõttu on toote hind

5–10% kallim?% kõikidest, n=1109

ei soovi, päritoluna piisab toidu valmistajariigist

soovin infot põhikoostisosa päritolu kohta

soovin infot põhikoostisosa päritolu ja toidu valmistamise riigi kohta

ei soovi üldse infot põhikoostisosa päritolu kohta

Ei oska öelda

24%

20%

36%

17%

4%

22%

20%

40%

14%

4%


Juhul kui toodet Eestis ei toodeta, vaatab üldjuhul veidi üle poole elanikkonnast, kust see pärit on

13

Kui toodet Eestis ei toodeta, siis kas Te vaatate pakendilt, millisest riigist see pärit on?% kõikidest vastajatest, n=1109

alati vaatan

sageli vaatan

harva vaatan

vaatan vaid toote esmakordsel ostmisel

mitte kunagi ei vaata

10%

17%

25%

5%

43%

57% elanikest vaatab pakendilt toote päritolu (2006. a kokku 65% (32% vaatab sageli ning 33% mõnikord)).


Kokkuvõte


Kokkuvõte

15

Toidu märgistus

Kuigi enamik eestimaalastest loeb toidu või joogi pakendil esitatud märgistust, siis alati või sageli teeb seda vaid 44% elanikest. Pakendi märgistust alati või sageli lugejate osakaal on langenud –2006. a uuringu põhjal tegi seda 50% vastajatest

Kõige enam otsitakse pakendilt toote minimaalset säilimisaega, järgnevad toote päritolumaa, koostisosade loetelu ning lisaainete olemasolu

Enamik eestimaalastest leiab toidu pakendilt endale vajalikku infot ning usaldab seda. Võrreldes 2006. a uuringuga võib öelda, et pakendiinfo on muutunud arusaadavamaks (2006. aasta uuringu kohaselt leidis 64% elanikest endale vajaliku teabe pakendilt hõlpsalt)

Sarnaselt 2006. a uuringuga leiab enamik vastajaid, et pakendil esitatud teave on liiga väikeses kirjas. Ligi pool tarbijatest leiab, et oluline informatsioon on kehva paigutuse tõttu peidetud või halvasti nähtav

Päritolumaa

81% eestimaalastest otsib vähemalt harva või toote esmakordsel ostmisel teavet toidu päritolumaa kohta. Peamiselt otsitakse selle tõttu, et eelistada Eesti päritolu toitu

Enamikel vastajatest on olnud probleeme toote päritolumaast arusaamisega, nende hulk on kasvanud võrreldes eelmise uuringuga

Valdav osa elanikke eelistab toidu töötlemise ja valmistamise päritoluriigina näha konkreetse riigi nime

Toidumärgistuse uuring 2014

News & Politics

Transcript of Toidumärgistuse uuring 2014