Tõendamise alused
19
Transcript of Tõendamise alused
Tõendamine
Kohus (kriminaalasjas) või kohtuväline menetleja (väärteoasjas) tugineb asja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud:
tõendatuks või, üldtuntuks.
Tõendatus on tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et:
tõendamiseseme asjaolud on olemas või, tõendamiseseme asjaolud puuduvad.
Tõendamine
Olemus—mingi fakti olemasolu või puudumise kinnitamine kontrollitavalt (tõenditega).
Positiivne ja negatiivne tõendamine Millest koosneb tõendamine? Tõendite kogumine,
nende säilitamine ja esitamine. Üldtuntus ja tõendatus—neil juhtudel ei pea eraldi
tõendama. Üldtuntud: näit. talvel kannavad inimesed paksemaid riideid.
Tõendatud: näit. tuvastatud teises menetluses kohtuotsusega.
Üldtuntus Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta
saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. /§ 60 lg 1/
Näit. suveajale üleminek; inflatsioon riigis; raha devalveerimine jne.
NB! Riigikohtu 16.12.1999.a otsus nr. 3-1-1-136-96: “---- Juhul kui kohtualuse hilisemad ütlused pole ilmses
vastuolus formaalloogika reeglite või muude üldteadaolevate asjaoludega, võib kohus neid eirata ainult juhul, kui nad on ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega nende kogumis.
Raugaiga määratletakse gerontoloogias inimese 75. ja 89. eluaasta vahelise eana, mil toimub organismi järjest kiirenev taandareng. ---“
Kõrvaldamata kahtluste tõlgendamine
Alles tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo (kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse kahtlustatava kasuks) põhimõtte poole.
Vaatamata viimatimärgitule tuleb tunnistada, et kõnealuste kahtluste püsimajäämise tõenäosus on suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid (RKL 3-1-1-12-07). KrMS § 7 lg 3
Kaudne tõendamine In dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut
süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.
Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid. Samuti pole põhimõtteliselt välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest.
Süütuse presumptsioon
Kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et end aktiivselt kaitsev isik peab oma kaitseväidete tõepõhja kontrollitavuseks tegema kohtule omal initsiatiivil kättesaadavaks andmed, mis võimaldavad sellist kaitsepositsiooni hinnata.
Eelkõige puudutab niisugune irdumine süütuse presumptsioonist alibit (isiku väidet, et ta viibis kuriteo toimepanemise ajal teises kohas kui kuriteo paik). Sellest ei saa aga teha järeldust, et süüdistataval lasub kriminaalmenetluses üldine kohustus kõrvaldada tema käitumise osas kerkinud kahtlusi (RKL 3-1-1-82-06).
Tõendamine VTM-s
VTMS § 31. Tõendite kogumine ja kriminaalmenetluse sätete kohaldamine menetlustoimingute tegemisel
(1) Tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades.
Tõendeid tuleb hinnata kogumis. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
Tõendite hindamine
Tõendite kriitiline hindamine. Lähtudes tõendi allikast ja kas tegemist on tervikliku tõendiga.
Tõendite hindamine kogumis. Kui palju peab olema tõendeid? Menetleja hindab siseveendumuse järgi.
Tõendite kaalukus? Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. Kuid tihti eelistatakse ekspertiise ja asitõendeid kui ütlusi.
Vastuolude kõrvaldamine? Alati ei ole võimalik.
Nõuded tõenditele
Sisu nõuded—et oleks asjakohane informatsioon
Vormi nõuded– protokollide jt. dokumentide nõuded.
Kogumise tingimused--tõendi kujunemise jälgitavus ja säilitamine
Tõendamise eesmärk
Eesmärgi seadmine Menetlusliigi valik (väärteo menetlus või
kriminaalmenetlus) Lähtepositsioon. Ajalised piirid menetluseks—väärtegu aegub, kui on
möödunud 2 aastat toimepanemisest kuni kohtuotsuseni või kohtuvälise menetleja otsuse jõustumiseni.
Kuritegude aegumine: II astme puhul 5 aastat, aga kui on kahtlustatav olemas siis pikeneb veel 5a.
Tõendamiseseme asjaolud
KrMS § 62. Tõendamiseseme asjaolud on:1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud;2) kuriteokoosseis;3) kuriteo toimepannud isiku süü;4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud.
Riigikohtu otsus nr.3-1-1-51-00 RT III 2000, 14, 153: “---Kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud
minutilise või sekundilise täpsusega.—“
Põhiküsimused
Kes Kus Mida Millal Kuidas Miks? Kes veel teab sellest? (et leida
lisatunnistajaid-tõendi allikaid).
Tõendamiseks vajalike tõendite valik
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.10.2001.a otsus nr. 3-1-1-88-01 RT III 2001, 26, 281:
---- Obitur dictum'i korras peab Riigikohtu kriminaalkolleegium siinjuures siiski vajalikuks märkida, et KrMK § 50 mõtte kohaselt võib üldjuhul menetleja kriminaalmenetluses oma parima äranägemise järgi otsustada, millistele tõenditele tuginevalt püüab ta tuvastada menetletava kuriteo faktilisi asjaolusid.
Menetusnõuded Vajaduse korral hoiatatakse menetlustoimingus osalejaid, et
KrMS § 214 kohaselt ei ole lubatud kohtueelse menetluse andmeid avaldada. /§ 64 lg 5/
Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses.
Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid kohtumääruse alusel kuni 60 miinimumpäevamäära (s.t. kuni 60 X 50 krooni= 3000 krooni) ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita. /§ 214 lg 1,3/
Tõendite kogumine. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende
menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil. /§ 215 lg 1/
Tõendite lubatavus ja kontrollimine
Mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks.
Valitsemas on seisukoht, et tõend on lubamatu vaid siis, kui tema saamisel on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust (tõendi kogumise korda).
Tõendite liigid kriminaalmenetluses
kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus,
eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi protokoll; jälitustoimingu protokoll või, muu dokument foto või film või muu teabesalvestis. Kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib
kasutada ka ülal loetlemata tõendeid. /§ 63 lg 2/
Tõendite liigid väärteomenetluses menetlusaluse isiku ütlus; tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, asitõendi vaatluse protokoll sündmuskoha vaatluse protokoll vaatluse protokoll ütluste olustikuga seostamise protokoll vastastamise protokoll läbiotsimise protokoll äratundmiseks esitamise protokoll uurimiseksperimendi protokoll väärteoprotokoll, kui see sisaldab menetlusaluse isiku ütlusi või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis.
Menetlusplaani koostamine
Lähtesituatsioon Eesmärk koos ajalise piiriga Ajalises järjekorras vajalikud toimingud: 4. Plaanitav toiming+mis ajaks+kes teostabIseseisev töö: Koostada menetlusplaan ja esitada IVA-s.
