TIIRUGA TAGASI EDASI15.06.2015KES?Agu, Ene-Silvia, Juss, Jri, Margus, Marko, Mati, Valdo, lar.KUS?Talgujate Vaba Mtte Virtuaalklubis SkypeisMILLAL?9.juunil 2015 kell 21.02 - 23.10 MILLEST?Sellest, et https://docs.google.com/document/d/1LRuvXGkE3mJCsdj9wz0hUcuQa3LCTz13QDx2fTGFI_g/edit?usp=sharing

1. kaks aastat on juba klubihtuid peetud, palju mtteid mlgutatud, teemasid tstatatud, probleeme pstitatud, turgatusi trganud edasi liikudes jutud tagasi algsete ksimuste juurde. Nide: Esimesel klubihtul klubimeister Jussi tstatatud KSITUSE JA KSITLUSE teema juurde judsime palju sisulisemal tasandil tagasi kahekmne teisel klubihtul.2. et igasugu tarkade ja keeruliste mttekonstruktsioonide vundamendiks, kige alumiseks kihiks, millele kik muu toetub, on meie mbruskonnas kujunenud argiarusaamad (Jussi tees ja Marguse tiendus))3. kahe aasta jooksul on klubi suutnud kujuneda ja jda vaba sna Vabaduse vljakuks, st jnud avatuks, lahtiseks, thjaks. Mitte hivatuks mingi paternalistliku igesti mtlemise petuse, kontseptsiooni, Sna poolt.(Vt. Margus Ott Sirbis http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sonavabadus-on-vabaduse-sona/ )

4. mtete liikumise, hargnemise, pimumise, kulgemise krval on klubihtuil tajutav olnud lahe atmosfr, hustik, omaprane hingus. Dao krval Tsi. Li krval Qi. Vrkude krval Vood. M.Ott: Hingus (qi ) ja soonestik (li ) on Hiina Songi ajastu (9601279) konfutsiaanide kulgemispetuse (daoxue ) kaks philist mistet. Vabaduse snamine on kontaktis teda kandva hingusega, vungiga ning kui me laseme sellel olla ega trju seda vlja, siis me hakkame taipama selle hinguse loomupraseid liigendusi ehk soonestikku.5. et sinu naljast aru saamine ei ole naljaasi, vaid sltub seltskonnast, aja(stu)st, kontekstist jms (Agu hpotees)6. klubi kahe tegevusaasta helisalvestused, kirjatkid ja kajastused vrivad ht htset levaadet ja kokkuvtvat kajastust kui mitte raamatu, siis selle sisukorrana, kui mitte kirjatna, siis pikema knena.( Marguse soov ja agu modifikatsioon) 7. . klubi kui valdavalt vanakeste jututuba on sinna sattunud ja seal psima jnud noortele ks vimalus lisaks omavanuste hulgas valitsevale praktitsistlikule ja suhteliselt pinnapealsele teeme khku ra lhenemisele saada svivama ja metatasandeid hlmava, pikaaegsel praktikal phineva ksitusviisi kogemust. (Marko seletus Agu primise peale)8. . vrokstel om its triim . ks naljalaul, mis tleb palju rohkem kui nois snus otse vlja on eldud ja mida Agu meelest on h kuulata (laulda? V.R.) millal iganes, kus iganes ja kellega iganeshttps://www.facebook.com/janno.ku/videos/10153327160844588/?pnref=story

Aga enne mnest lal loetletud punktist pikema jutu tegemist paneksin paika he nullpunkti, mille suhtes neid teisi paistab pnev olevat vaatama hakata.0. Klubimeistri uuendusOlen unustanud mainida, et klubimeister Juss viis juba paar kuud tagasi meie klubihtute mngureeglitesse sisse vikese uuenduse - alustada kokkusaamist anekdoodi vi mne muu vallatu loo jutustamisega. Ta tunnistas seejuures, et vttis malli Rotary klubist. Jaanikuu klubihtu kujunes pris naljalembeseks ja luguderohkeks. Ehk ka seetttu, et tegemist oli snnipevaga talgujate Vaba Mtte Virtuaalklubi sai ju kaheaastaseks! Anekdoote ja lugusid rgiti kll helilooja Sibeliusest, kll porutik Revskist, kll klmetavast jkarupojast, kll sellest, millest vene sdur mtleb telliskivi vaadates, kll katastroofi ja nnetuse erinevusest Armeenia raadio tlgenduses. Aga jutt pras ka laiemasse vaatesse: probleemidele, mis vivad kerkida, kui mistukned, anekdoodid vi kalambuuritsemine sattuvad n valesse seltskonda, kultuurikeskkonda vi aega. Taas on meie klubimeister selle naljanurga sissetoomisega hakkama saanud titsa tsise asjaga: vaatenurga avardamisega maailmale ja sellele, mis sl sees leida on. Me kik teame, et naer on terviseks. Meenub, et ks kaastreenereid Invictas tegutsemise pevilt viis lbi lausa naerukoolitusi. Ta koolitas vheke ka meid, oma kolleege. Nii et pris kvasti liialdades (tunnistust ei antud) viksin ennast pidada koolitatud naerjaks .Meenub ka rekordiliselt pikaks, le pooleteise tunni pikkuseks kujunenud fsikapetajate ajurnnak, mis pses tavaliselt kusagil poole tunni prast ilmnevast sumbumisest just tnu sellele, et kriitilise punkti lhenedes paiskas tollane dekaan Henn Voolaid vljapakutavate ideede sekka mingi teravmeelse naljakese, mille phjustatud naerupahvak nagu vluvitsa vel ajuragistajate mttevrskuse taastas. Meenub, et ks Leningradi krgkoolipedagoog oli isegi eksperimentaalselt vlja selgitanud lektorite naljasoone positiivse mju loengumaterjali omandamisele. Kigil neil juhtudel vaadatakse nalja kui midagi lgastavat, lbustavat, fanni, kergemeelset, meeltlahutavat. Tunnistatakse kll, et naljade oskuslikul sissepimimisel tsistesse tegevustesse vivad need ladusamalt sujuda. Seega kantakse nali samasse rubriiki tootmisvimlemise, sauna vi teatri hisklastusega, hislaulu lesvtmisega, jmurdjatega (icebreaker) koolitustel, piltide joonistamisega tsise jutu illustreerimiseks. Ehk mingi srase mentaliteedi vljendusena, mida Oleg Genisaretski kirjeldas kui uusaja asiste ja tsiste inimeste hoiakut kigesse sellesse, mida need asised inimesed on hakanud kultuuriks pidama. Neil nimelt on kultuur see vrk, mis kuulub kultuuriministeeriumi haldusalasse. Ja nende asjalike tegijate arvates peakski srane tjaotus kehtima jma: vrikam osa inimkonnast on see, kes tegeleb teliste, tsiste asjadega, kuid vimaldab osale tegelda ja tegeleb vahelduseks veidi ka ise selle kergekaalulisema poolega.Aga nali pole ldsegi mingi naljaasi. ks kaalukamaid naljafilosoofe Ludwig Wittgenstein (1889 1951) on kirja pannud sellised read:D e r W i t z Da bin ich schon. Im Ernst, ich bin der Witz. Ich bins im Ernst, und doch als Spa verkannt.Nali: No ja siin ma siis olen. Tsiselt, ma olen nali. Ma olen seda tsiselt, ometi vetakse mind ekslikult lbuna.Erinevalt enamikust filosoofidest, kes kannavad pidevalt hoolt selle eest, et nende tdest ei kaoks tsiseltvetavuseks vajalik rangus, vitis Wittgenstein, et kogu filosoofia viks koosneda naljadest. Muide, ta oskas vga meisterlikult klassikalise muusika suurteoseid vilistada. Seega Jussi uuendust tiesti tsiselt hinnates on talgujate judmine metafooride maailmast naljade maailma sama suur arenguhpe kui ksikute snade ja lhikeste lausete moodustamiselt lugude jutustamise tasemele judmine. Jutt esimese punkti kohta 2006.aastal monograafiaga Wittgensteini nali ( Wittgensteins Witz. Zur Lesart der Philosophischen Untersuchungen. Wien 2006).http://sammelpunkt.philo.at:8080/1445/1/wittgenstein-witz.pdfmaha saanud Friedrich Penkner paigutab nalja- ja huumoriteooria lingvistika, pshholoogia ja filosoofia kokkupuutealasse. Kllap tal on igus. Aga Wittgenstein ise tunnistas, et ajab pidevalt nalja ja huumori segi ega kujuta hsti ette ilma naljata huumorit. F.Penkner toob sna oma uurimuse alguses ra Wittgensteini muige inimese le, kes on lukustamata tuppa vangistatud. Uks pole lukus, kuid avaneb sissepoole ja toasolija ei taba ra, et seda lkkamise asemel tmmata tuleks. Srast haruldast vangistuse viisi kirjeldab W. 1942.aastal kui phimtteliselt kigile tuntut, kllap ka isiklikult korraks lbielatut. Enamasti vabastab vangistatu keegi, kes midagi aimamata vljastpoolt ukse lahti lkkab ja tuppa sisse jalutab. Eks ole siin midagi sarnast Ruuta ja Katrini jutuga Mrdimetsa talgutel. Mletate nende juttu ringi kivaist Puhhist ja Notsust, kes iga tiiruga ha rohkem jlgi teevad ja neid jrjest rohkem kartma hakkavad? Kuni tuleb Christopher Robin ja tleb: Hehh! Te kite ju ringiratast!Point selles, et kui ei suuda ise end Mnchhausenina juukseidpidi mttestambist vlja tsta, siis jb le loota vljast tulevale avaramalt vaatajale.

Jutt viienda punkti kohtaKui muuta vastandite formuleeringut tugevamaks , saab paarist eldud Mitteeldud paar Vljaeldav Vljaeldamatu. Wittgenstein on selles vtmes kirjutanud hes oma kirjas he luuletuse kohta: See Uhlandi luuletus on testi suureprane. Ja on nii: Kui ei nhta vaeva Vljaeldamatu vljatlemisega, siis ei lhe midagi kaduma. Sest Vljaeldamatu on vljatlematult Vljaeldus sisalduv. See 1917.aastast prit kiri rhutab, et thtsaim ei ole teps mitte vljaeldav, et arusaamine sellest, mis see oli, mille peale naerdi, ei lase end nalja korral enamasti mitte puhtalt hte vi mnesse lausesse sisse pakkida. Vib niisiis mrgata, et nali kui keelemng funktsioneerib mitte ksnes oluliselt intransitiivselt (st ilma sihitiseta, ei saa elda, et naerdi seda), vaid - nagu iga keelemng iget mbruskonda vajab. Siin on ilmselt ige mbruskond, et prduda Agu kimbatuste juurde, mis tal tekkinud paaril korral, kui ta on ritanud kasutada eesti kultuuriruumis sna levinud ngevtmise ksimust: Kas sa oled juba oma hommikuse konjakijoomise maha jtnud?Agu sattus selle Astrid Lindgreni raamatust Karlsson lendab jlle (1966, tlge eesti keelde 1970) prit killu peale esmakordselt kolmekmne aasta tagasi ht teledebatti jlgides, kus Marju Lauristin sellega vastaspoole ei vi jaa vastust nudvat ksimust pareeris. Nii, nagu Karlsson Majasoku sellise ksimuse jrel esmakordselt tegi. Agu arvab, et vene kultuuris on see eesti pritolu kild tundmatu, aga pole hti: Googleis on seda ksimust nha eesti keeles alla 300 korra, vene keeles aga ca 450 tuhat korda. Vene Fderatsioonis elab rahvast umbes sada korda rohkem kui Eestis. Seega iga eestimaalase kohta tuleb internetis konjakijoomise mahajtmise ksimusi 15 korda harvemini ette kui venemaalase kohta Phjus, miks Agu katse VIRi ht ksimust Karlssoni vastuksimusega pareerida untsu lks, oli pigem diskursuste kokkuprkes. Karlssoni, Majasoku ja Vikevenna diskursuste erinevust on postmodernlikust (tpsemalt Michel Foucault`) vaatepunktist vga vaimukalt lahanud noor semiootik Marili Prtel essees Miks mulle ei meeldi Karlsson katuselt ja mida Foucault asjast arvab. Selle leiab 25 semiootikatudengi humoorika essee hulgast, mis enamasti Foucaultvaatevinklist mitmeid maailmakuulsate muinasjuttude ja lasteraamatute kangelasi ksitlevad ja mida on lausa lust lugeda: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/greimas/esseed/Foucaultesseed.htmMarili kirjutab oma essees:Karlssoni diskursust iseloomustab ainult he kehtiva te olemasolu Karlssonil on alati igus. Kik lejnud ted on muudetavad vi hoopis rakaotatavad .Karlsson ei ni jrgivat ka htegi psivat ja normeeritud kitumismalli. Tema diskursuses on varastamine lubatud, luiskamine lubatud, liialdamine lubatud .nib, et Lindgren on Karlssoni nol pdnud luua tegelast, kes oleks Immanuel Kanti jrgi positiivselt vaba. Teda ei piira ei kski vline institutsioon (see oleks negatiivne vabadus) ja tal ei ole ka endale htegi sisemist piirangut. Majasoku maailm on Karlssoni maailmale tielikult vastanduv. Kui Karlssoni diskursuses mberlkkamatuid tdesid on ainult ks (Karlssonil on alati igus), siis Majasoku diskursus ainult mberlkkamatutest tdedest koosnebki. Vi nii igatahes tundub esmasel vaatlusel. Majasokk teab tiesti kindlalt, kuidas maailma-asjad kima peaksid. Ta teab, et vikesed poisid peavad koolist koju tulles ksi pesema, ta on kindel, et enne htuski ei ole mitte mingisugune nksimine tolereeritav ja ta teab tiesti kindlasti, et saiad ei lenda ise aknast vljaNd vikski ksida, kas VIRi ksimus kuulus n Majasoku diskursusse, et sellele olnuks ige reageerida Karlssoni diskursuse positsioonilt? Vi ka siis, kui selles midagi majasokulikku end ilmutas, siis kas selles atmosfris, mida VIR pidevalt toonitab, mille jtkumise nimel ta ennast piirab (hoiab end tagasi modereerimast) ja milles meie kigi erinevust tajudes ja toonitades sellest hoolimata vastastikku mistvat suhtlemist kalliks peab, kas selles atmosfris on meldav?/lubatav?/soovitav? ritada vestluskaaslast srasel kombel paika panna? http://exinimene.blogspot.com/2015/06/11virvaldoagu.htmlAgu ja VIRi dialoogi konjakijoomise teemal veel kord le kuulates (see algab umbes 1tunni15minuti ajanidu juurest) ngin ht varianti, kuidas olnuks vimalik see naljakoht Karlssoni ksimusega selliseks transformeerida, et see oleks eelnenud olukorrale iget valgust heitnud. Praegu andis VIR , tepoolest seda ksimust oma suhtlemises varem kohtamata, vga vaimuka ja antud situatsiooni sobiva interpretatsiooni: Kas te arvate, et ma konjakit vtmata pole suuteline end skisofreenilisse seisundisse viima? Eksite! Niisiis, ma olen nd Agu! ------ Aga Agu ei tahtnud mber kolida VIRi ettekujutusse ja see mng sai enne algust otsaJutt kuuenda punkti kohta Wittgensteini nalja lugedes tuli eriti tuttav ette ks tpiline situatsioon, mis ikka ja jlle end ilmutab ka talgujate klubis: n Suur Eesmrk seisneb selles, et saavutada mingi korrastatus meie teadmises, mingit Ordnung. Wittgenstein rhutab, et siin on alati tegemist paljude vimalike korrastatuste, ordnungite hulgast mingi he, kindla sihiga ordnungiga. Me muudkui tstame ikka ja jlle sel eesmrgil korrastatusi esile, mis aga peavad selliselt loodud olema, et nad kergesti pettusi ra tunda laseksid. Et kohe oleks selge, mis vrk on. Ainult, et ikka jb ksimusi, mis vrgiga tegemist ikkagi on, kas see ikkagi just nii on. Ja millest on selgusele judmisel enam abi? Kas phjalikust levaatest? Vi iroonilisest pamfletist? Humoorikast fljetonist? Kavalast mistuknest- thendamissnast? Absurdsest naljast? Millestki, mis Wittgensteini snul heidab eredat valgust sgavusse? Nagu kasvi ks srane tetera: Kui ei olda sndinud, ollakse vaba kigist kannatusist! Eks ki see ju idee kohta kehatust, tiuslikku (arenemisvimetut) isiksust kandvast hingest. Ehk: Enne oma sndi ei pe keegi. Suremisest rkimata. Arvamine kaheksanda punkti kohtaSeda vga vaimuka teksti ja vahvate moosekantide poolt kihvtilt esitatud laulu teist korda le kuulates kargas phe vrdlus he vana lauluga Oleks minu olemine.Oleks minu olemine klvanuks Tarvitajate hisuse lipulauluks, Mul on ks triim peaks kindlasti klama Tarbijate kooperatiivide suvepevadel.