Tervise Extra

Köha võib kesta kaheksa nädalat, lk 2Esimesed lasteaia-aastad on enamasti konarlikud, lk 6-7Kas jõuab veel rannavormi? Lk 11Kevadised suupisted loodusest lk 13

KAJA JULGE:«Kui inimene on mingi

asja suhtes allergiline, on suurem tõenäosus, et ta on ka mõne muu asja suhtes ülitundlik.» lk 15

11. MÄRTS 2013TERVISE EXTRA

2 || Tervise exTra postimees, 11. märts 2013

Köha võib kesta nädalaid või kauemgi

Köha on oma iseloomult orga-nismi kaitsereaktsioon – hinga-misteede puhastusmehhanism. Kui kõige sagedamini põhjus-tab köhimist viirus, siis täiskas-vanutel on sageduselt teisel ko-hal suitsetamisest tingitud kö-ha. Loomulikult esineb nii lastel kui täiskasvanutel ka nn astma-köha ja võõrkehast hingamistee-des tingitud köha.

Põlder ütleb, et niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid kö-hasid ning sellepärast ei olegi ühest retsepti, millal on õige aeg köhakaebustega arsti juur-de minna. «Kui tavalise ülemis-te hingamisteede viirusnakkuse järel köha siiski püsib, siis võiks tulla kolme nädala möödudes, kuna sellisel juhul võib tegu ol-la ebatüüpilise tekitajaga, mida saab määrata alles nelja näda-la möödudes haigestumise al-gusest,» räägib Põlder. «Kui ju-ba kuude kaupa on köhitud, siis võiks ikka tulla arstile ja järele uurida, milles on põhjus. Eriti veel juhul, kui enne köha algust pole olnud mingit viirushaigust, või ka juhul, kui tegu näiteks suitsetajaga. Köha taga võib ol-la mitmeid erinevaid haiguseid.»

Pisikese lapse puhul ei ole mõistlik nädalaid köha möö-dumist oodata, alla aastasega soovitab Põlder pöörduda ars-ti poole kohe, kui on tekkinud tugev köha. Kiiresti tuleb arsti juurde minna ka siis, kui suu-remal lapsel on tegu larüngiiti-lise (tühja metalse kõlaga köha ühes vilistava hingamisega) kö-haga. «Lapsevanemad, kelle las-tel on kalduvus viirusinfektsioo-ni foonil saada larüngiitilist kö-ha, oskavad juba pärast esimest paari korda sellega ka ise kodus hakkama saada. Enamasti tekib selline situatsioon öösel ja kõige kriitilisemad on haiguse esime-sed kolm päeva. Seejärel annab ka selline köha järele vastava ra-viga,» räägib Põlder.

Miks köha pärast haiguse lä-bipõdemist viimasena kaob, sel-le põhjuseks on asjaolu, et vii-rushaiguse põdemine on hinga-misteede limaskesta rohkem är-ritanud ja ta on õrnem ning see-tõttu võibki tunduda, et haigus ei näita märkigi taandumisest. Tavaline on ärritusköha, mis tekib õhu vahetudes – näiteks õuest tuppa tulles või vastupi-di. Mõneminutiline köhahoog möödub aga ise, kui hingamis-teede limaskest õhuvahetusega ära harjub. Selline köha ei vaja eraldi ravi, see taandub ise.

Millega köha ravida? Põlder ütleb, et tema on alati olnud seda meelt, et köha üksi ei ole kindlasti antibiootikumi määra-mise aluseks. «Ei saagi olla, sest viirused ei allu antibiootikumi-dele ja seetõttu pole ka mingit mõtet sellisel juhul määrata an-tibiootikume,» räägib ta. «Anti-

biootikum on mõeldud bakte-riaalse infektsiooni raviks. Sel-lega käib alati kaasas ka põleti-kunäitajate märgatav tõus. Iga viirust ei ole ka kuigi mõttekas kindlaks määrata ja enamik-ku ei saa me ka puhttehnilis-tel põhjustel määrata. Viiruse analüüsi vastus võtab enamas-ti kauem aega, kui viirus ise kes-tab ning ravi on eri viiruste pu-hul samasugune.»

Enamasti on ravisoovitu-seks viiruste ja ka köha puhul puhkus, korralik vedeliku tar-

Köha ja viirusnakkuste ra-vimisel ei maksa Põlderi sõ-nul unustada ka vanu rahva-meditsiininippe. «Paljudel juh-tudel piisab täiesti rahvatar-kustest, et viirusest jagu saa-da, kuid muidugi ei tohi minna üle piiri ja peab olema valvas, kui inimesel on mõni kroonili-ne põhihaigus,» ütleb ta. «Kö-hateed pole küll teaduspõhiselt uuritud, kuid selle joomine täi-dab juba ühe olulise nõude vii-rushaiguse ravis – juua palju ve-delikku.»

bimine ja kõige parem ravija on aeg. Antibiootikume võib vaja minna siis, kui viirusin-fektsioon tüsistub ehk nõrges-tatud organismis tekib lisaks bakteriaalne infektsioon. Põl-der lisab, et Eestis on tehtud viimastel aastatel uuringuid, mis näitavad, et tohtrid ei kir-juta enam kergekäeliselt ja pal-ju antibiootikume välja. «See on väga positiivne trend, sest arusaam antibiootikumidest on muutunud nii arstide kui pat-sientide poolt,» lisab ta.

Erilehe toimetaja: Kristina Traks [email protected]

Projektijuht: Marge Martjan [email protected], tel 666 2317

Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo [email protected]

Kujundaja/Küljendaja: Andres Didrik

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

Järgmine erileht Tervise Extra ilmub oktoobris 2013.

KÖHA. Kõige sagedasem köhatekitaja on ülemiste hingamisteede viirusnakkus, mille põdemise järel võib köha kesta kuni kaheksa nädalat. «Sel ajal ei ole köha enam nakkav, kuigi võib ümbritsevatele inimestele kõlada kohutavalt,» ütleb perearst Lembi Põlder.

Köhasiirupit võtavad lapsed enamasti hea meelega, sest need on magusad. Foto: tooMAS HUIK

Mida loodusest köha vastu võtta?Taimetark ja apteeker Maret Makko soovitab mitmeid looduslikke va-hendeid köha ja hinga-misteede haiguste lee-vendamiseks. Selgub, et oma mõru maitse poo-lest kuulus Islandi samb-lik on vaid üks paljudest variantidest köhatee valmistamiseks.

«Islandi samblik on väga tuntud ja apteeki-des praegu juba otsas,» räägib Makko. Eriti ar-mastavat rahva hulgas põdrasambla nime all tuntud ravimtaime ve-nelased. Makko sõnul on

Islandi samblikuga see nipp, et kui seda umbes pool tundi vaiksel tulel keeta, siis väheneb mõ-ru maitse tunduvalt ja näiteks mett juurde lisa-des on tee täiesti joo-dav.

Köha saab ära ajada ka männikasvuteega. Männikasvude korjami-seks on aeg küps siis, kui need on veel väike-sed ja pehmed. Männi-kasvutee ajab higistama ja seda tarvitatakse kül-metushaiguste puhul ning köharohuks. Sobib anda ka lastele. Makko

soovitab männikasvu-teed teha juhul, kui ini-mene on palju tööd tei-nud ja tal kipub köha peale tulema. «Kopsud ja hingamiskeskus on see koht, kust inimene hakkab hääbuma, kui ta on end tööga väga ära ajanud,» sõnab Makko. «Männikasvutee aitab taas jalule saada, kui ini-mene ennast palju süü-distab ja leiab, et peab teistest rohkem tege-ma. Männikasvuteed võib juua isegi paar nä-dalat kolm korda päe-vas.»

Tuntud köhavastane avitaja on ka paiselehe-tee. Tõsi, seda soovita-takse juua vaid täiskas-vanutel. Seevastu nur-menukutee sobib köha puhul juba väga väikes-tele lastele, samuti või-vad seda juua lapseootel naised, rinnaga toitvad emad, vanemad inime-sed. Aitab hästi köha pu-hul, on rögalahtistava toimega, ajab higistama ning tass nurmenuku-teed on hea ligi võtta õhtul pärast rasket päe-va – ta toob ka mõnusa kosutava une.

postimees, 11. märts 2013 Tervise exTra || 3

Kevade toit: rohkem kala ja köögivilju

Mägi ütleb, et pole iial tund-nud kevadväsimust. Mida ta selleks teeb? «Ma jälgin, et me-nüü oleks tasakaalus. Söön pal-ju köögivilju, häid rasvu ja väl-din nn kiireid süsivesikuid,» on väga lühike retsept. «Toitu-mine peab alati olema mitme-kesine, siin ei mängigi niivõrd suurt rolli aastaaeg.» Üks va-riant menüü tasakaalustami-seks on kasutada näiteks toitu-misprogrammi Nutridata.

Kevadised köögiviljad ehk talv läbi keldris seisnud kartu-lid-porgandid on küll kaotanud osa oma toitaineid, kui siiski soovitab toitumisnõustaja neid eelistada eksootilistele poes-müüdavatele viljadele.

Oma põllult-keldrist päri-neva või tuttavalt talunikult ostetud kartuli kohta on tea-da, kuidas see on kasvatatud ja hoitud, kaugelt maalt ilu-sa ja värskena kohale jõudnud puuvilja kohta aga puudub in-fo, mis aineid ta lisaks vitamii-nidele veel sisaldab. «Ma ei va-hetaks kodumaist kapsast-kar-tulit eksootiliste viljade vastu,» ütleb Mägi.

Suur probleem, mida ta näeb toitumisnõustajana pide-valt, on see, et inimesed söövad mitu korda vähem köögivilju kui tervise seisukohalt oleks mõistlik. Neid peaks sööma 500–700 grammi päevas, kuid

TOIT. Paljud inimesed kurdavad kevadel energiapuudust ja justkui halli olekut – õieti midagi teha ei jaksa, rõõmu nagu pole ning jõud on otsakorral. Toitumisnõustaja Ene Mägi ütleb, et kevadväsimuse nime all tuntud seisund pole üldse kevade kohustuslik koostisosa, vaid õige toitumisega on ka pärast pikka talve võimalik püsida terve ja reibas.

Mägi sõnul on reaalsus see, et tegelikult süüakse neid 100–150 grammi lõunaprae juurde. «Kes just püüab tervislikumalt toi-tuda, võtab juurde ehk mingi mahla või teeb õhtuks köögi-viljatoitu, kuid enamasti jääb

ikkagi köögiviljadest väheks,» ütleb ta.

Mägi räägib ka, et me söö-me liiga palju liha ja mitte ai-nult kevadel, vaid aasta ringi. Liha ei peaks sugugi sööma iga päev, vaid piisaks, kui süüa se-

da kaks korda nädalas. Kehtib reegel, et mida lahjem liha, se-da parem.

Kui paljudele meist on lap-sepõlves sisse harjutatud, et neljapäev on kalapäev, siis ka-la peaks sööma palju rohkem kui kord nädalas. «Kolm korda nädalas kindlasti tuleks süüa kala ning parem veel, kui se-da süüa viiel päeval nädalas,» ütleb Mägi. «Meil on kindlalt oomega-3-rasvhapete puudus ja kõige lihtsamalt saab neid kalast, ka räimest. Tõsi, lõ-he on väärtuslikum ja parem oomega-3-allikas.»

Meil on harjutud putrusid pidama lastetoiduks, kuid Mä-gi soovitab hommiku alguse parimaks toiduks just täistera-putru. «Toitumine peab olema

tasakaalus ning süsivesikute osakaal toidulauast peaks ole-ma 50–60 protsenti. Aga kui me hommikuti putru ei söö, siis on seda tasakaalu väga raske saa-vutada,» ütleb ta.

Kindlasti tasuks süüa idan-deid. Ökopoodides müüak-se idandamiseks mungubasid, lutserni, herneid, aga idanda-da saab ka näiteks nisu, kaera või tatart. Mägi soovitab neid idandada just nimelt ise, sest nii on need kindlasti värsked. «Mungoad panna ööseks lik-ku, hommikul vesi ära valada ja purgis idanevad need 3-4 päe-vaga tarbimiskõlblikuks. Külm-kapis seisavad idandid terve nä-dala,» õpetab ta.

Paastumine ehk mingi aja-perioodi vältel toidust loobu-

Tatrašokolaad

2 tassi valget tatart (leidub looduspoodides)1 tass jahvatatud päevalilleseemneid1/2 tassi agaavisiirupit3 sl kakaod1/2 tl meresoola

Jahvata tatar köögikombainis või nuimikseriga eraldi. Samuti jahvata eraldi päevalilleseemned. Siis sega kõik komponendid kokku ja sõtku korralikult läbi. Rulli tainas tahvliks ja lõika sobiva suurusega šokolaa-ditükid. Peale võid puistata kas jahvatatud tatrajahu või kookoshel-beid.

AllIKAS: www.toItUMISnoUStAjA.coM

Mung-ubasid on väga lihtne ise kodus idandada. Foto: MARIAnnE looREntS/ÕHtUlEHt

mine on väga levinud kõikjal maailmas. Sellega tegelevad nii pühad mungad kui ka Amee-rika filmistaarid. Kas tasuks kevadel ette võtta üks pikem paast, et organismi nii jääkai-netest puhastada?

Paastumist pigem ei soovitaEne Mägi ütleb, et pigem ta paastumist kevadel ei soovi-ta. «Vanasti toitusid inimesed palju tervislikumalt kui prae-gu. Nad sõid rohkem köögivil-ju, kaunvilju ning liha kvali-teet oli parem. Sellepärast said nad ka lubada endale kevadist paastumist,» selgitab ta. «Meie praegune menüü pole enamas-ti nii tasakaalustatud ning toi-duained, mida tarbime, ei ole sama kvaliteediga. Seega pole meil talvest organismis varu-sid, mille pinnalt paastu pida-da. Sellepärast ma ei soovitagi seda ette võtta.»

Nn purgivitamiinideta me Mägi sõnul enamasti siiski hak-kama ei saa. D-vitamiini talvi-ne puudus on üldlevinud ja selle all kannatavad pea kõik, sestap peaksid lisaks lastele ka täis-kasvanud meie laiuskraadil tal-vel D-vitamiini purgist juurde võtma. «Kui me toidust kõike vajalikku kätte ei saa ja paraku nii see enamasti on, siis ei ole-gi muud varianti, kui peab võt-ma juurde vitamiine,» ütleb ta.


Lugeja küsib, apteeker vastab

Kas apteekides müüdav hemato-geen sisaldab ka midagi kasulikku või on tegemist lihtsalt maiustuse-ga? Mis näidustustel on seda mõ-tet tarbida?

Hematogeen on tervislik ja kasulik. 100 grammi hema-togeeni sisaldab 10 mg rauda. Raud on mikroelement, mis võ-tab osa hapniku transportimi-sest organismis ja hemoglobiini moodustumisest. Raud tugev-dab verd ja immuunsust. Raud on vajalik kasvamiseks, ener-gia tootmiseks ja normaalseks vaimseks tegevuseks. Samuti aitab see vähendada väsimust ja stressi. Hematogeenis sisal-duv raud on heemsel kujul ja organism omastab seda palju kergemini kui mitte heemset rauda. Täiskasvanu võib hema-togeeni süüa kuni 100 g päevas, lapsed vähem.

Millised on inhalaatorite erinevused ja millisel puhul millist tasuks vali-da? Inhalaatoreid kasutavad nii lap-sed kui täiskasvanud, kellel on hin-gamisteede haigus (astma, krooni-line bronhiit jm), allergia või kes töötavad õhureostusega keskkon-nas. Inhalaatori põhimõte on muu-ta ravim peeneks aerosooliks, mi-da on lihtne sisse hingata.

Inhalaatoreid on kolme tüü-pi:

1. Kompressortüüpi – erine-

vad üksteisest ravimi pihustus-kiiruse, aerosoolse väljastuskii-ruse, mahutatava ravimikogu-se, mürataseme, väljapaisatava-te osakeste suuruse, väljahinga-mist juhtiva silikoon- või vir-tuaalklapi poolest.

2. Võrktüüpi – väljapaisata-vad ravimiosakesed on väikse-mate mõõtmetega kui kompres-sortüüpi aparaatides, aparaat töötab hääletult (alla 5 DB) ja on väikeste mõõtmetega.

3. Ultrahelitüüpi – töötavad peaaegu hääletult, inhaleerida võib ainult vee baasil valmis-tatud ravimeid, väljapaisata-vad ravimiosakesed on väikse-mad kui kompressortüüpi apa-raatides.

Külmetus- ja viirushaigus-te ennetamiseks ja raviks ning kuivast õhust tingitud kaebuste korral kasutatava füsioloogilise lahuse inhaleerimisel sobivad kõik inhalaatorid. Astma kor-ral sobib paremini võrktüüpi inhalaator (väike, mugav kaa-sas kanda, väljapaisatavad ravi-miosakesed on väikesed). Kroo-niliste kopsuhaiguste korral on vaja arvestada aparaadi tööpa-rameetritega, tootlikkusega, kuna aparaadi kasutus on pi-kemaajaline.

Kompressoraparaatides võib kasutada õlipõhiseid ravimeid (tuleb täpselt jälgida ravimi an-

nustamist). Ultraheli- ja võrk-tüüpi aparaatidesse sobivad veepõhised ravimid. Aroomi-õlisid ei tohi inhalatsiooniapa-raatides kasutada.

Minu küüned pragunevad ja mur-duvad väga kergesti ning küünte juurest kipub ka nahk mõranema. Kas on mingit vahendit, millega küüsi tugevamaks muuta?

Küüned võivad pragune-da ja murduda mõne vitamii-ni või mikroelemendi puudu-sest organismis. Apteegis on erinevaid küüntele, juustele ja nahale mõeldud toidulisandeid. Küüntele on väga kasulikud räniühendid, tsink, kaltsium, B-grupi vitamiinid ja biotiin.

Soovitage palun tõhusat kõõma-šampooni täiskasvanule. Poes müüdav Head & Shoulders ei mõ-ju.

Kõõma kui seborroilise na-hapõletiku tõenäoliseks põh-justajaks on pärmseen Malas-sezia furfur.

Käsimüügist saadavad tõ-husad kõõmavastased ravišam-poonid sisaldavad ketokonasoo-li, need sobivad nii kuiva kui ka rasust ketendust ja kõõma põh-justavate peanaha seeninfekt-sioonide raviks.

Pärast viirushaiguse põdemist olen

Miks ei tohi kasutada aegunud silmatilku, kuidas valida inhalaatorit, mida anda koolilapsele kevadväsimuse ennetamiseks ja teistele Postimehe lugejate küsimustele vastab Rakvere Pereapteegi proviisor-nõustaja Aime Teder.

täielikult kaotanud söögiisu ja kaal on kõvasti langenud. Kas on mingit vahendit, mis tõstaks söögiisu?

Söögiisu parandamiseks ja haigusejärgse turgutajana sobi-vad Apilaki tabletid, mis sisal-davad mesilasema toitepiima. Mesilasema toitepiimal on üld-toniseeriv, organismi vastupa-nuvõimet ja stressitaluvust tõs-tev ning ainevahetust stimulee-riv toime. Soovitav annus üks tablett kolm korda päevas vä-hemalt 10 kuni 15 päeva.

Milliseid vitamiine võtta, et kevad-väsimus kimbutama ei tuleks?

Kevadväsimuse ärahoidmi-seks sobivad kompleksvitamii-nid. Tähtis on, et seal leiduks B-grupi vitamiine, rauda ja magneesiumi, mis osalevad or-ganismi varustamisel energia-ga ja on vajalikud elutähtsate organite töös ning C-vitamiini, mis on vajalik närvisüsteemi-le ja ainevahetusele. C-vitamii-ni puudus meie igapäevatoidus võib esile kutsuda ainevahetus-liku häire ehk nn kevadväsimu-se. Täiskasvanu päevane C-vi-tamiini vajadus on 75 mg (1 mg 1 kg kehakaalu kohta. Suitseta-jad peavad C-vitamiini tarbima kaks kuni kolm korda rohkem kui mittesuitsetajad.

Hea tulemuse organismi töövõime tõstmisel ja väsimuse vähendamisel annavad komp-lekspreparaadid, mis on kom-bineeritud vitamiinide, mine-raalainete ja taimsete stimulaa-toritega.

� Kofeiin – see taimedest saadav aine annab energiat ja parandab füüsilist vastupida-vust, kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Kofeiini toi-me on lühiajaline.

� Ženšenn – tõstab organis-mi vastupanuvõimet, tugevdab immuunsust ja toniseerib när-visüsteemi. Kasutatakse stres-si ja kurnatuse korral.

Kevadväsimust peletavad ka guaraana, kuldjuure, eleute-rokoki ehk Siberi ženšenni, ma-ka, ženšenni preparaadid. Ni-metatud taimed suurendavad ühelt poolt organismi enda energiaressursside kasutamist ja tõkestavad teiselt poolt ra-ku energiatootmist pärssivate ühendite teket.

Need tooted on mõeldud eelkõige täiskasvanutele ja ra-vi soovitatakse teha kuuride-na. Samuti on nendel taime-del lisatoimeid ja kõigile need ei sobi, näiteks ženšenn ei mõ-ju hästi kõrgenenud vererõhuga või unehäirete all kannatavate-le inimestele, sest tõstab vere-rõhku ja stimuleerib kesknär-visüsteemi.

Kevadväsimust ja üldse vä-simustunnet aitab vähendada ubikinoon (koensüüm Q10). See vitamiinitaoline aine osaleb or-ganismis energia tootmisel. Q10 tugevdab organismi kaitsevõi-met ja toimib antioksüdandina.

Mida võiks lastele kevadel turgu-tuseks anda?

Lastel esineb kevadväsi-must just koolieas, mis on tin-gitud vaimsest pingest, vähe-sest liikumisest õues ja valguse-puudusest talveperioodil.

Kasutada võib ka lastele

mõeldud kompleksvitamiine. Oluline on C-vitamiin. Soovi-tav päevane kogus 0,5 mg 1 kg kohta, murdeealisele nooruki-le 150–200 mg päevas. Väga ka-sulikud on lastele mineraalai-ned magneesium ja tsink ning oomega-3-rasvhapped, mis on vajalikud aju paremaks talitlu-seks ja närvisüsteemi normaal-seks arenguks. Kasvueas laste-le on vajalik ka piisava kogu-se D-vitamiini tarbimine, sest see vitamiin on oluline luusti-ku arenemisel.

Tähtis on viibida värskes õhus ning mitmekülgselt ja ter-vislikult toituda.

Ostsin apteegist silmatilku, mille in-folehel on hoiatus, et pärast pude-li avamist on rohi kõlblik kuus nä-dalat. Mis juhtub, kui tarvitan neid silmatilku pärast kuue nädala möö-dumist? Kas need on siis silmade-le kahjulikud või kaob ravimi mõju?

Silmad on elutähtsad, vä-ga tundlikud ja õrnad. Silma-dele mõeldud ravimid on val-mistatud väga rangete reeglite järgi. Need valmistatakse ste-riilses keskkonnas täpseid tin-gimusi arvestades. Silmatilka-des kasutatavad ühendid lagu-nevad õhuga kokkupuutel tea-tud aja jooksul.

Erinevatele silmatilkade-le on tootjad andnud isesugu-se säilimisaja avatuna. Arvesse on võetud erinevate toimeaine-te ja abiainete koosmõju ning püsivust.

Juhul kui kasutate silma-tilku etteantud ajast kauem, ei garanteeri tootja silmatilka-de toimet. Õhuga kokkupuutel mitte ainult ei lagune silmatil-kades olevad ravija abiained, vaid silmarohi muutub ka ah-vatlevaks keskkonnaks mik-roobidele ehk et silmaravim võib saastuda ja muutuda sil-madele ohtlikuks.

Soovitage mõnd vahendit, mis ai-taks magusaisu kontrolli all hoida.

Füsioloogiliselt põhjustab magusaisu veresuhkrutaseme alanemine. Suurenenud magu-saisu võib olla mõne haiguse tunnuseks, näiteks kandidoosi korral. Mõningad toidulisandid toimivad veresuhkru tasemele ja seetõttu aitavad kaasa ma-gusaisu vähenemisele.

Valgel mooruspuul on sel-line toime, et toiduga saadud osa süsivesikuid jääb organis-mil omastamata ja seetõttu sa-

tub söömise järel verre vähem suhkrut. Säilib suhkru nor-maalne tase veres.

Kroom on organismis ühendi osa, mis stabiliseerib veresuhkru taset ning mõju-tab süsivesikute, rasvade ja val-kude ainevahetust. Mõjutades veresuhkru taset, alandab ka kroom magusaisu.

Kaneel sisaldab toimeainet, mis soodustab suhkru omas-tamist rakkude poolt, norma-liseerub veresuhkru tase. Kõi-ge sagedamini kasutatakse ma-gusaisu kontrolli all hoidmiseks kroomitablette.

Mida võtta apteegist põlvevalu vastu, kui mul aeg-ajalt põlved va-lutavad ja ka kergelt paiste lähe-vad?

Põlvevalu või paistetus võib tekkida põlvede ülekoormuse, trauma tagajärjel. Ka viirushai-gused võivad põhjustada valu põlves ja teistes liigestes.

Kroonilistest haigustest võib põlvevalu tekkida osteo-artriidi ehk liigesepõletiku tõt-tu. Valu tekib seepärast, et lii-gesepindu pehmendav ja kat-tev kõhr kulub. Liigese pinnad puutuvad teineteisega kokku ja omavahelisest hõõrdumisest tekib valu.

Põlvevalu võib tekkida ka limapaunapõletiku tagajärjel. Limapaunapõletikku soodus-tavad traumad, ülekoormus või liigne põlvitamine.

Apteegis on erinevaid va-luvaigisteid (paratsetamool) ning põletikku- ja valuvaigis-tavaid (ibuprofeen) tablette. Abi saab ka erinevatest määretest. Need toimivad põletikku- ja va-lualandavalt.

Koostiselt on määrded kas looduslikud või sisaldavad kee-milisi aineid, näiteks diklofe-nakki, ibuprofeeni. Lisaks on tooteid, mis sisaldavad glüko-samiini ja kondroitiinsulfaa-ti. Neid aineid toodab keha ka loomulikul teel ning neid lei-dub vastavalt liigesevedelikus ja kõhredes. Regulaarsel kasu-tamisel aitavad nad liigesepõ-letikku kontrolli all hoida või isegi ravida. Uuringud on näi-danud, et nimetatud lisandite tarbimine vähendab mõningal määral liigesepõletiku sümp-tomeid, soodustab taastuvaid protsesse ja parandab liigese lii-kuvust.

Kui vaevused sagenevad, tuleb minna arstile.

Foto: SÜdAMEAPtEEK

Lugeja küsib, apteeker vastab


Kristina traKs toimetaja

Energiajoogid ei ole tegelikult mingi eile leiutatud toode, vaid nende ajalugu ulatub aastate taha. On teada, et juba üle sa-ja aasta tagasi kasutati selliseid jooke tehasetööliste võimekuse tõstmiseks ja teises maailmasõ-jas anti neid Jaapani lenduritele nägemise parandamiseks. Red Bulli on Euroopa turul müüdud 25 aastat ning üldse on energia-jookide turg praegu kõige kiire-mini arenev jookide sektor pu-delivee kõrval.

Enamasti on energiajookide tarbijad noored inimesed vanu-ses 13–35 ning need muutuvad üha populaarsemaks ka laste hulgas. Eesti Tervise Arengu Instituudi uurimusest selgus, et ka Eesti pole erand, sest 7 protsenti õpilastest tarbis ener-giajooke lausa iga päev, iga viies mõne korra nädalas ja kolman-dik mõne korra kuus.

TTÜ Toiduainete Instituu-di emeriitdotsent Tiiu Liebert, kes on energiajookide temaa-tikat uurinud, ütleb, et ta teab juhtumit, kus lapsevanem ostis oma kuueaastasele lapsele ten-nisetrenni kaasa energiajoogi, kuna laps oli väsinud. On olnud kuulda ka juhtumist, kus üks laps tuli lasteaeda energiajoogi purgiga. «Paljud meist joovad iga päev kohvi või teed, kuid vist mitte ükski lapsevanem ei paku kanget musta kohvi oma eelkooliealisele lapsele,» ütleb Liebert.

Häda on selles, et inime-sed ajavad sageli energiajoo-gid segamini spordijookidega. Kui viimased sisaldavad spor-timisel mineraalsoolade kadu tasakaalustavaid elektrolüüte, siis energiajookides kohustuslik kofeiin on hoopis diureetikum, mis võib põhjustada lisaks vee väljutamisele ka väsimust, tuju-kust, keskendumisprobleeme ja depressiooni.

Lieberti kindel vastus küsi-musele, kas energiajoogid an-navad täiendavat energiat on, et ei anna. «Nende ergutav toi-me on tingitud suurest kofeii-nisisaldusest. Energiajoogid si-saldavad enam-vähem sama palju energiat kui teised karas-tusjoogid, müügil on ka suhk-ruasendajatega energiajooke, mis ei anna energiat,» ütleb ta. «Nende koostisosade hul-gas on aineid, mis ajutiselt pe-letavad une ja ergutavad võime-kust, kuid sellele peab kindlas-ti järgneb puhkus.»

Viinaga ei sobi energiajook üldse kokkuRed Bull viinaga on kokteil, mi-da ikka ööklubides baarmeni-telt tellitakse. Usutakse, et kui niimoodi alkoholi tarbida, siis ei jää kiiresti purju ning jaksab hommikuni pidutseda. Tiiu Lie-bert aga hoiatab sellise kokteili eest, sest see võib tervisele tõsi-selt ohtlik olla. Miks? Aga selle-pärast, et kofeiin on stimuleeri-ja, kuid alkohol depressant. Al-kohol halvab pidurdusnärve ja vähendab otsustusvõimet. Kui nüüd alkoholi juua koos ener-giajoogiga, paraneb enesetun-ne ja see võib innustada veel

Joogid, mis tegelikult energiat ei annagiJOOK. Energiajoogid ei anna tegelikult rohkem energiat kui tavalised karastusjoogid, vaid stimuleerivad organismi lühiajaliselt ning pikemal tarbimisel tekitavad hoopis kurnatust. Just sellepärast kasutab Euroopa Komisjon energiajookide puhul sõnaühendit niinimetatud (so called ingl).

Tasub teada

Tass kohvi ja purk energiajooki sisaldavad ühepalju kofeiini. Kofeiini keskmine sisaldus erinevates jookides (milligrammides):

•Tasskohvi(160ml) 80mg•Purk(250ml)energiajooki 80mg•Pudel(0,5l)CocaColat 50mg•Tasslahustuvatkohvi 40mg•Tassteed 35mg•Tassrohelistteed 20mg•Tasskakaod 20mg•Tassvalgetteed 15mg

AllIKAS: tIIU lIEbERt

Energiajookide turul-olemist on saatnud mitmed salapärased äkksurmajuhtumid.

Foto: PEEtER lAngovItS

rohkem jooma. Kofeiin on diu-reetikum, mis vähendab orga-nismis veesisaldust ja verehul-ka ning selle tulemusena kas-vab veres alkoholisisaldus. Ve-ri muutub n-ö paksemaks, süda peab tegema rohkem tööd ning kõik see kokku mõjub südame-le väga koormavalt.

Liebert viitab ühele USA uurimusele, kus võrreldi viina ja viina-energiajoogi kokteili mõju üliõpilastele ning tähelda-ti, et viimasel juhul tarbisid üli-õpilased rohkem alkoholi, mis-tõttu suurenes kaks korda au-toavariide ja vägistamiste arv.

Mõne aja eest vapustas Põh-jamaade üldsust teade, et kaks noort surid väidetavalt energia-jookide ja alkoholi liigtarbimi-se tagajärjel. Ka Prantsusmaal on uuritud juhtumeid, kus noo-rukid surid südameataki tõt-tu, mille süüdlaseks peeti viina-energiajoogi kokteilidega liial-damist.

Energiajooke on vähe uuritudEnergiajookide koostisosadeks on enamasti kofeiin või gua-raanaekstrakt, tauriin ja glüku-ronolaktoon. Lisaks sisaldavad need suhkrut või kunstlikke magusained ja vitamiine. Pea-mine probleem nende jookide puhul on see, et suhteliselt vä-he on uuritud nende koostisosi ning koostoimeid.

Energiajookidega on seotud mitmed äkksurmajuhtumid. Näiteks Prantsusmaal keelati Red Bulli müümine pärast se-da, kui suri 18-aastane korvpal-lur, kes oli vahetult enne män-gu joonud neli purki seda joo-ki. Nüüdseks on müügikeeld tü-histatud.

USAs on probleeme põhjus-tanud meilgi müügil olev Mons-teri-nimeline energiajook. Ni-melt kaebasid ühe 14-aasta-se tüdruku vanemad Monster Beverage Corpi kohtusse, kuna tüdruk suri pärast seda, kui oli joonud kaks purki Monsterit 24 tunni jooksul 2011. aasta det-sembris. Surma põhjuseks oli südame arütmia kofeiinimür-gituse tagajärjel. Lisaks uurib USA toidu- ja ravimiamet ala-tes 2009. aastast kuut südame-ataki juhtumit, millest viis lõp-pesid surmaga ning mille alg-põhjuseks peetakse selle joogi tarbimist.

Austraalias ja Uus-Mere-maal on pikemat aega doku-menteeritud energiajookide te-kitatud tervisekahjustusi ning täheldatud mitmeid tõsiseid probleeme, näiteks maksa ja neerude kahjustused, oksenda-mine, kõhuvalu, südame arüt-

mia, vererõhu tõus ja hingamis-raskused. Riskirühmadeks ehk inimesteks, kellele energiajoo-kide tarbimine on eriti ohtlik, peetakse neid, kellel on süda-mehaigused, hüperaktiivsus, söömishäired, diabeet ning kes tarbivad ravimeid ja alkoholi. Ning muidugi lapsed, sest kõrge kofeiinisisaldus energiajookides võib halvendada luude minera-liseerumist, mis on eriti inten-siivne kasvuspurdi ajal.

USA ajakirjas Pediatrics 2011. aastal avaldatud ülevaa-test selgub, et 30–50 protsenti USA lastest ja noortest tarbib pidevalt energiajooke. Lastears-tid hoiatavad, et energiajookide tarbimine võib lastel põhjusta-da südamepekslemist, haigus-hooge, insulti ja isegi äkksurma.

Kanada arstid on uuringu-tes leidnud, et energiajookide tarbimine võib põhjustada sõl-tuvust ja tõsiseid tervisehäi-reid. Soome professor Martti Färkkilä lisab veel ühe energia-jookidega seotud ohu – nimelt võivad energiajoogid põhjusta-da maksa rasvumist. See võib avalduda suurenenud maksa-na, kuid mõningatel juhtudel võib ilmneda ka maksatsirroos.

Soome lapsevanemate liidu sooviks on, et energiajookide müük keelustataks alla 16-aas-tastele lastele.

Euroopa Liidu riigid on kor-duvalt pöördunud Euroopa Ko-

misjoni poole küsimusega, kas energiajoogid on ikka ohutud ning seni on olnud vastus, et ohutud on nad täiskasvanutele, kuid lastele, kes pole harjunud kofeiiniga jooke jooma, neid ei soovitata. Niisamuti ei soovita komisjon energiajooke juua ra-sedatel ja kofeiini suhtes tund-

likel inimestel. Euroopa Liidus kehtib kaupade vaba liikumine ja sellepärast ei tohi kauplused neid jooke müügilt eemaldada. Küll aga võivad nad kehtestada kaubale vanusepiiranguid. Rimi poekett Eestis seda teinud on-gi ja alla 16-aastased sealt Red Bulli või Starterit osta ei saa.

Inimesed ajavad sageli energiajoogid segamini spordijookidega.


Esimesed lasteaia-aastad – proovikivi lapsevanema kombineerimisoskusele

Kristina traKstoimetaja

«Minu tütar läks kahe ja poo-le aastaselt lastesõime ning siis algas elu «nädal aega sõi-mes, kaks nädalat kodus hai-gusi ravimas»,» kirjeldab nüüd nelja-aastase tütre ema Rita. «Õnneks on mul väga mõis-tev tööandja, võimalus kodus töötada ning ka lapsel vanava-nemad, kes said teda haigena põetada. Aga kui selliseid või-malusi pole, siis minu meelest ei saagi tööl käia. Milline töö-andja salliks seda, kui tööta-ja pidevalt haige lapse pärast puudub.»

Kuna lapse esimene laste-aia-aasta läks konarlikult ja muidu nii terve lapse kohta tavatult rohkete haigestumis-tega, siis oli Rita ka tütre tei-se lasteaia-aasta alguses val-mis halvimaks. «Nüüd on ke-vad käes ja tahtmata ära sõ-nuda võin öelda, et need kaks aastat on olnud kardinaalselt erinevad – mu tütar on käinud septembrist alates lasteaias ja vaid korra olnud kerges nohus ning puudunud kõigest mõned päevad.»

Kadi lapsed läksid laste-aeda kolme aasta ja kolme kuu vanuselt. Enne seda olid nad olnud terved kui purikad, kuid siis olid nad ainult hai-

Paljude lapsevanemate illusioon sellest, kuidas nad pärast lapsehoolduspuhkust naasevad tööle ning laps käib rõõmsalt lasteaias, puruneb, kui selgub, et esimestel lasteaia-aastatel on laps rohkem haige kui terve ning kogu kodune elukorraldus muutub seetõttu lõputuks kombineerimiseks.

Emade soovitused – mida teha, et lapsed püsiksid tervemad

•Karastadatuleblastaastaringi.Õueskäiaigasu-guse ilmaga. Suvel olla õues vähemalt 3-4 tundi iga päev.

•Tubepoletalvelmõtetküttaliigasoojaks,parimonumbes20-kraadinetoatemperatuur.Magadaon parem jahedamas toas.

•Kuitalveperioodilontoaõhkliigakuiv,siishoolit-seda selle niisutamise eest (aitab näiteks õhunii-sutaja).

•Suvelrohkestiujudajakäiapaljajalu.

•Võimalikultpaljusüüavärsketkraami–köögi-vilju, marju, puuvilju.

•Toitvõiksolla lihtnejaväherafineeritud.

•Vähemmaiustamist.

•Palavikualandajatandasiis,kuipalavikonüle38,5kraadi,sestväiksemastpalavikustsaabor-ganism ise jagu.

•TalvelandaD-vitamiini,näitekskalamaksaõli.

•Rahulikjamõnuskodunekeskkondonheatervise alus. Kindlasti piisavalt und – ena-masti vajavad lasteaiaealised lapsed lõunaui-nakut.

•Lapsedeitohiksviibidatubakasuitsustesruumides.

•Haigusedravidakorralikultväljaningandalapse organismile aega taastumiseks.

•Kandaõigeidrõivaid,vältidaniikülmetamistkui ka lapse kubujussiks muutmist. Parim on kihiline riietus.

•Kevaditiollaettevaatlikriietevähemaksvõt-misega, kuid sügisel proovida võimalikult kaua läbi saada õhema riietusega.

•Sagedaseköhapõdemiselvõibabiollasoola-kambri kuurist.

ged. «Esimese nelja kuu jook-sul olid nad kahe peale kokku lasteaias üksteist päeva, mil-lest vaid neli kahekesi koos. Nad said kätte kõik viirused, mis sealt vähegi saada võis, sealhulgas viiruslikud kopsu-põletikud, tuulerõuged. Kuna läksin tööle uude kohta, siis ei olnud mõeldav, et ma terve katseaja lastega hoolduslehel istun,» kirjeldab Kadi. «Õn-neks oli mul siis väga hea lap-sehoidja, keda ma sada prot-senti usaldasin ning kes mu lapsi tohterdas ja kantseldas. Kõik oma palga kandsin suju-valt otse lapsehoidjale, mees maksis mulle peale, et saak-sin üldse tööl käia.»

Kadi räägib, et juba järg-misel lasteaia-aastal oli olu-kord palju-palju parem. Põ-demisi küll oli, kuid nii vähe, et hakkama saadi ilma lapse-hoidjata. Ja kolmandal aastal pole lapsed haiged olnudki.

Kahe lapse peale ligi 20 tõbeUmbes sama kogemust jagab ka peatselt nelja-aastaste kak-sikute ema Evelin. Tema lap-sed läksid lasteaeda kahe aas-ta ja viie kuu vanuselt ning esimesel lasteaia-aastal kogu-nes kahepeale põetud haigus-te skooriks ligi 20 tõbe. Kus-juures enamikul juhtudel läks tervenemiseks vaja antibioo-

val tööl käimiseks on häda-vajalik omada tugivõrgustik-ku. Mõlemad Eveli lapsed läk-sid lastesõime alla kaheaasta-selt ning vanema pojaga ei ol-nud eriti probleeme. Noorema poja lasteaiatee algus oli ko-narlikum – lõputu kombinee-rimine isa-ema töögraafikuga,

appi tuli ka vanaema ja vahel kasutati lapsehoidjana üht tu-dengineiut. «Esimesed aastad lasteaias oli üks haiguste jada. Nädal lasteaias ja siis bronhii-diga kolm nädalat kodus, see oli tavaline. Ilma tugisüstee-mita poleks hakkama saa-nud,» räägib Eveli. «Lasteaia-

tikume. «Tagantjärele tarkus on, et kui laps jäi haigeks, pa-ranes ja tundus terve, oleks veel nädala pidanud teda ko-dus hoidma, et vastupanuvõi-me taastuks. Ja kui üks las-test jäi haigeks, siis tulnuks teine samuti kohe koju jätta, et temal kergemini mööduks, mitte palavikku oodata, et al-les siis last haigeks pidada,» räägib Evelin. «Minul oli las-te kojujätmine keeruline see-tõttu, et nad väga soovisid las-teaeda minna ja olid õnnetud kodus olles. Loomulikult su-keldusin suurema koormuse-ga töösse ka mina ise, mis tä-hendas kohustusi ja regulaar-semat vajadust tööl viibida. Haigete lastega kojujäämine ei olnud enamasti võimalik ja nii olidki lapsed rohkem va-naema hoida. See oli raske nii neile kui mulle, sest haige laps tahab oma ema, olgu vanaema nii armas ja hea kui tahes.»

Kui eelmisel hooajal põde-sid Evelini lapsed palju, siis sel talvel oli olukord hoopis teist-sugune. Antibiootikume po-le vaja läinud ning kuigi lund süüa armastavatel lastel ikka vahel nohu-köha-palavik te-kib, siis taandub see ise ja il-ma keemiata.

Lasteaiakasvatajana tööta-va Eveli kogemus räägib seda, et värskete lasteaialaste kõr-

Töölkäimiseks on lapsevanematel hädavajalik tugivõrgustiku olemasolu.

Hanna ja Helena esimene lastesõimeaasta möödus tavatult paljude haigestumiste saatel. Teisel lasteaia-aastal on nad puudunud oluliselt vähem. Foto: ERAKogU


Esimesed lasteaia-aastad – proovikivi lapsevanema kombineerimisoskuselePaljude lapsevanemate illusioon sellest, kuidas nad pärast lapsehoolduspuhkust naasevad tööle ning laps käib rõõmsalt lasteaias, puruneb, kui selgub, et esimestel lasteaia-aastatel on laps rohkem haige kui terve ning kogu kodune elukorraldus muutub seetõttu lõputuks kombineerimiseks.

Lapse immuunsüsteem saab «valmis» viieaastaseltLapseimmuunsüsteemhakkab arenema juba siis, kui laps on veel emaüsas ning sündides saab ta emalt kaasa im-muunsuse, mis kaitseb teda teataval määral järgmised6–8 kuud. Täiskasvanuga sarna-selt hakkab lapse im-muunsus reageerima al-les viie aasta pärast ehk siis on tema immuun-süsteem «valmis».

Inimese immuunsüs-teemi arenemine algab tüvirakkudest juba 5-nädalaselembrüol.Lapssünnibteatavahul-ga antikehadega, mis jõudsid temani läbi plat-senta.6–8 kuuga kulu-tab lapse organism need ära ning selleks ajaks on lapse enda immuunsüs-teem juba niipalju are-nenud, et aastaselt on tal teatavate haiguste

vastu juba täiskasvanu tasandil immuunsus ehk tema keha on ära õppi-nud, kuidas mõnede hai-gustega võidelda.

Rinnapiimatoidul lap-sed saavad piimaga emalt mingi koguse im-munoglobuliin A-d, mis kaitseb beebi soolestik-ku nakkuste eest.

Uuringutest on selgu-nud, et umbes viieaas-taselt hakkavad lapsed viirustele ja bakteritele reageerima nagu täis-kasvanud. Enne seda aga põevad nad palju ja viiruste eest on neid kaitsta väga raske.

Kuigi leidub lapsi, kes läbivad lasteaiatee suh-teliselt tervena, on mit-metes uuringutes lei-tud, et lasteaias käivad lapsed põevad rohkem kui kodused. Näiteks USAs uuriti lastel pneu-

mokokkviiruste esine-mist ja sealt tuli välja, et lasteaialastel esines neid rohkem kui neil lastel, kes veetsid päevi oma kodus. Ilmnes ka, et mida nooremalt olid lapsed läinud lasteaeda, seda enam esines neil korduvaid kõrvapõletik-ke.

Taanis uuriti ägeda hingamisteede nakku-sega haiglasse sattunud lasteaialapsi ning sealt selgus, et mida noore-mad olid lapsed, seda rohkem nad põdesid ning et aasta-aastalt haigestumine vähenes.

Eestis lähevad paljud lapsed lasteaeda kolme-aastaselt. Kui kodus on nad kokku puutunud ai-nult mõne lähema ini-mesega ja nende mik-roobidega, siis lasteaeda toob iga laps kaasa oma

perekonna viirused ja bakterid ning laps koh-tub seal hulga tema ke-hale tundmatute mik-roobidega. Sealt tule-vadki haigused ning sa-gedasem põdemine las-teaiatee alguses.

Lastearstidpeavadnormaalseks, et eelkoo-liealine laps on aasta jooksul 8-9 korda hinga-misteede viiruses (nohu, köha) ja kaks korda nn kõhulahtisushaiguses. Selline põdemine ei tä-henda enamasti, et im-muunsüsteemiga oleks midagi valesti. Arstid soovitavad lasta lapsel rahulikult haige olla ning ravida haigused lõpuni ära, mitte saata teda kii-rustades lasteaeda, kust veel eelmisest haigu-sest taastumata orga-nism taas uue viiruse korjab.

aastate lõikes oli märgata, et iga aastaga ta tervis tugevnes. Abiks oli kindlasti ka astma-ravi, mis pidevate bronhiitide pärast määrati ja ka nn koor-musvabad päevad lapsel ehk et kui minul oli vaba päev, siis olime koos kodus, käisime ja-lutamas, mängisime.»

Koju pole mõtet kapseldudaKolme lasteaialapse ema Li-lian räägib, et nende kodus kipub asi haigustega kontrol-li alt väljuma alates detsemb-rist-jaanuarist. Kui sinnani pü-sib laste tervis enam-vähem korras, siis järgmine poolaasta möödub kuni suveni haigus-

te lainel. «Sellist hetke, kus kõik lapsed on terved ja saan nad kolmekesi lasteaeda viia, on väga vähe olnud. Kui ma peaks laste pärast kogu aeg haiguslehte võtma, siis oleks juba neli kuud täis,» ütleb Li-lian. Ta on väga õnnelik, et las-tel on vanaisa, kes saab nende-ga kodus olla ja neid põetada, sest lapsehoidja teenuse kasu-tamine käiks perele üle jõu. «Ise ma pole saanud hooldus-lehte võtta, sest kodust töö-le tulevale emale makstakse ju hooldusraha miinimumpal-ga eest. Mees aga ei saaks ka sellises mahus töölt ära jääda, sest tema tööd keegi teine te-ha ei oska,» lisab ta.

TÜ Kliinikumi lastearst-al-lergoloog Kaja Julge ütleb, et laste sage haigestumine esi-mestel lasteaia-aastatel on vä-ga tavaline. «On tüüpiline, et laps, kes enne lasteaeda mine-mist oli väga terve, põeb esi-mestel lasteaia-aastatel pal-ju. Kuid ma ütlen emadele, et

see läheb mööda ja see on nor-maalne asjade käik, sest ae-gamööda lapse immuunsus tugevneb ja selleks peabki ta need viirused läbi põdema,» sõnab Julge.

Väikeste laste vanemate ringis arutatakse tihti, kui-das peaks viirustehooajal toimima – kas hoidma last eemal kõikidest kohtadest, kus ta võib kokku puutuda tõbiste inimestega või elada tavapärast elu ja mitte üle mõelda. Perearst Lembi Põl-der ütleb, et 3-4 kergema vii-rushaiguse põdemist talvepe-rioodil peetakse meie kliima-vööndis normaalseks ning te-ma ei pea mõistlikuks, et ini-mesed talvel viiruste hirmus oma kodudesse kapselduksid. «Kõige raskem viirusinfekt-sioon on gripp ja selle vastu olen soovitanud vaktsineeri-da. Kui lapse immuunsüsteem on nõrgem, siis jääb ta ka ker-gemini haigeks ja sellisel ju-hul olen eri juhtumitel erine-

vaid soovitusi andnud,» ütleb ta. «Kui võimalik, siis võiks lapsel olla võimalus talvepe-rioodil olla oma tavapärases keskkonnas. Siia kuulub pe-rering ja ka lasteaiarühm või klass koolis. Kui on teada, et on haigestumise kõrghooaeg, ei ole väga hea mõte külasta-da rahvarohkeid üritusi sise-ruumides ja ka näiteks laste lemmikut pallimerd.»

Mis puudutab igavest vaid-lusteemat, kas nohune laps võib minna lasteaeda, siis selle kohta ütleb perearst, et nohu on kõige nakkavam haiguse alguses 3-4 päeva ja päev enne seda, kui haiguse ilmingud on näha. «Pärast seda perioodi pole laps enam nakkusohtlik ning nohu ei ole ka põhjuseks, miks laps ei võiks õues jalu-tamas käia. Eeldusel muidu-gi, et tal palavikku pole. Kui tulevad aga nohu tüsistused nagu kõrva- või põsekoopa-põletik, siis on režiim mõista-gi hoopis teine,» lisab Põlder.

Laps peabki viirused läbi põdema, et tema

immuunsus areneks. AllIKAd: www.EHow.coM, www.MIlton-tM.coM, MEdIcAl.gERbER.coM

Hanna ja Helena esimene lastesõimeaasta möödus tavatult paljude haigestumiste saatel. Teisel lasteaia-aastal on nad puudunud oluliselt vähem. Foto: ERAKogU


Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige, endokrinoloog Marju Past räägib, et inimesed on kannatli-kud – nad ei pöördu arsti poo-le nende arvates väikeste kae-buste tõttu. Ja suhkruhaiguse klassikalised kaebused ehk joo-gijanu, suukuivus, immuunsu-se langus, kergem haigestumine sesoonsetesse külmetushaigus-tesse on just sellised, mida ini-mesed naljalt ei pea märkimis-väärseteks. «Veresuhkur tõuseb tasahilju, organism harjub selle-ga. Pealegi on veresuhkur selli-ne muutuv väärtus ja diabeedi algfaasis tihti ainult perioodi-ti kõrgem, nõnda et alguses ei pruugi selle kõrgenemist isegi harval mõõtmisel leida,» räägib Past. «Kui inimene tuleb arstile ja me leiame diabeedi, siis kui kaua on ta tegelikult haige ol-nud, ei oska me üteldagi. Teada on, et kõhunäärme kahjustus on enne seda olnud üsna pikk, aga kuna inimese organism on väga kompensatsioonivõimeli-ne, siis veresuhkru tõus tekib siis, kui kahjustus on üle 50 protsendi ja mõnedel andme-tel lausa kuni 90 protsenti. Ar-vestuslikult võib see aega võt-ta kuni 10 aastat.»

Diabeedi puhul kahjustu-vad nii suured kui ka väikesed veresooned. Seetõttu saab rää-kida diabeedi hilistüsistustest ehk diabeetilisest silma-, nee-ru- ja närvikahjustusest. Selle tulemusena võib haigeid ähvar-dada nägemiskahjustus, neeru-puudulikkus ja probleemid jal-gadega, isegi amputatsioonid. Kuid lisaks on suhkruhaigetel veel mitmeid kordi suurem risk südame-veresoonkonnahaigus-te tekkeks nagu insult ja süda-melihase infarkt, rääkimata jal-gade suurte veresoonte problee-midest. Diabeediga kaasnevad ka mitmed muud tervisehäired sagedamini kui tervetel inimes-tel – näiteks liigestevaevused.

Diabeeti on kahte tüüpi: I tüüpi ehk insuliinsõltuv ja II tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet. Kogu maailmas kas-vab diabeetikute arv kiiresti ning enamik neist on II tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Eestis on suhkruhaigeid ligikaudu 70 000 ja sellesse tõppe jäädakse aina nooremalt.

Past ütleb, et lastel on ena-masti tegemist I tüüpi diabee-diga, mis on insuliinpuudulik-kusega ja nemad alustavad ko-he haigestudes insuliinraviga. See on autoimmuunne haigus, mille puhul on kõhunäärme ra-kud täielikult kahjustunud ega tooda ise enam üldse insuliini.

Viimastel aastatel on uute diabeedihaigete hulk kasva-

nud kõige enam eelkoolieas ja märgavalt ka varajases lap-seeas. Varem haigestuti kõige rohkem teismeliseeas. Pasti sõ-nul on lastel haiguse algus äge ja seal on tõesti tegemist joo-gijanu suurenemisega, sageda-sema urineerimisega, väsimu-sega ja isegi teadvus häiretega, kui diagnoosimine hiljaks jääb. «Siis kui kontrollitakse vere-suhkrut, leitakse tavaliselt vä-ga kõrge väärtus ja valkude la-gunemisest tekkinud jääkained uriinis. Seda aga I tüüpi diabee-di puhul. II tüüpi diabeet on hoopis teise patogeneesiga hai-gus, kus mängib rolli just elu-viisiga seotu, näiteks ülekaal.»

Enamik diabeetikuid põeb siiski II tüübi haigust ja neile annab Past üldist nõu vähemalt kolm korda päevas korralikult

süüa, iga päev liikuda – mini-maalselt 150 minutit nädalas ning kui on kaaluprobleem, siis tegeleda ülekaalu vähendamise-ga. «Diabeetikuna saab kindlas-ti elada pika õnneliku elu, kuid see haigus nõuab põdejalt piisa-valt tähelepanu ja reeglite järgi-mist,» tõdeb ta.

Arsti juures tervist kontrol-limas peaksid diabeetikud käi-ma 3-4 korda aastas, kuid sõltu-valt raviskeemist ka tihedami-ni või harvemini. Lisaks sellele peab enamik veel kodus kont-rollima oma veresuhkrut ning selle sagedus on jälle indivi-duaalne – lastel vahel isegi ku-ni 10 korda päevas, I tüüpi dia-beetikutel enamjaolt 4–8 korda päevas, tablettravil olevatel ini-mestel alates ühest korrast nä-dalas. Korra aastas peaks kind-

lasti külastama ka silmaarsti ja tegema üldanalüüsid.

Ent kuidas on magusasöö-mine seotud suhkruhaiguse ja haigeksjäämisega? «Suhkrusöö-mine ei ole otseselt seotud dia-beedi tekkega. Kui me aga tarbi-me palju suhkrut ja muid süsive-sikuid, siis mõjub see kehakaa-lu tõstvalt ning on üheks oluli-seks riskiteguriks,» ütleb Past.

Päevaratsioonis vajame iga päev 50–60 protsenti süsivesi-kuid. Neid saab teraviljatoode-test, kartulist, pastast, puuvil-jadest. Kui keskmise noorema-poolse inimese päevane kalori-vajadus on 2000–2500 kilokalo-rit, siis päevane süsivesikute si-salduse vajadus on 250–300 g ja selle peaksime kätte saama just tarbides eespool nimetatud toi-duaineid. Mida vähem rafinee-

ritud on meie toit, seda rohkem on seal liitsüsivesikuid, mis on soodsamad meie kõhunäärme-le, kuna ei sunni tootma väga kiiresti ja suurel hulgal insulii-ni, et veresuhkrut normalisee-rida ja nii ei teki ka veresuhkru järsku kõikumist. Üldiselt kipu-vad inimesed tihti eelistama toi-tu, mis on magus, seda eriti ju-hul, kui ollakse väsinud, kurna-tud või on kiire. Samuti teeb toi-du maitsvaks just magus mait-se. Lastele meeldib maiustada ja kui kodus ei tehta ise süüa, siis tihtipeale on kiired näksid ainus toit päeva jooksul, millele lisan-duvad magusad joogid, kus on ohtralt suhkrut. Kui on ka vähe-ne füüsiline koormus, siis muu-tuvadki lapsed ülekaaluliseks, mis on suur lisarisk diabeedi va-rajaseks tekkeks, selgitab Past.

Magusa nimega salakaval haigusDIABEET. Suhkruhaigus ehk diabeet on salakaval haigus – inimene võib olla juba tükk aega haige, enne kui tema enesetundes midagi nii märgatavalt muutub, et ta sammud arsti juurde seaks.

Tasub teada

Diabeedineliohumärki:

•Sageurineerimine•Kaalukaotus•Väsimus•Suurenenudjanu

AllIKAS: www.dIAbEtES.EE

Marju Past ütleb, et liigne maiustamine ei vii küll otseselt ja alati suhkruhaiguseni, kuid kasvatab kaalu, mis omakorda võib luua soodsa pinnase haiguse tekkeks. Foto: MARInA PUSHKAR


Kas puugihaiguse võib saada kus iganes Eestimaa nurgas või on Ees-tis veel kohti, kus puugid on nn hai-gustevabad?Terviseameti andmetel on Ees-tis enim puukentsefaliiti naka-tunud inimesi Saaremaal, Tal-linnas, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tar-tumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Kui sage on viimastel aastatel ol-nud puukentsefaliiti ja borrelioosi haigestumine? Terviseameti statistika põh-jal diagnoositi puukentsefa-liiti eelmisel aastal 178, borre-lioosi 1546 juhtumit. Võrrel-des 2011. aastaga on puukent-sefaliiti haigestumine 62 juhtu-mi võrra langenud, samuti vä-henes entsefaliiti haigestunu-te arv. Languse põhjuseks võis olla jahedavõitu vihmane suvi, mistõttu viibisid inimesed vä-hem looduses.

Kuidas neid haigusi ära tunda?Puukentsefaliidi korral on hai-guse peiteaeg 1-2 nädalat pä-rast puugihammustust. Haigu-se esimesed nähud on palavik koos pea- ja lihasvaluga. Need kaovad mõne päeva pärast ja enamik inimesi terveneb seejä-rel. Ligi ühel kolmandikul hai-gestunutest ilmneb umbes nä-dala pärast haiguse teine faas: väga kõrge palavik, kesknärvi-süsteemi häired ja ajupõletiku tunnused.

Spetsiifiline ravi entsefalii-di vastu puudub. Vaevuste lee-vendamiseks manustatakse va-luvaigisteid ja iiveldusvastaseid ravimeid. Soovitatakse haigla-ravi. Haiguse põdemine jätab eluaegse immuunsuse.

Borrelioos ehk Lyme’i tõbi on multisüsteemne bakteriaal-ne haigus, mis puukide vahen-dusel võib levida inimesele. Borrelioosi vastu vaktsineeri-da ei saa ning siin on kõige olu-lisem, et haigus võimalikult va-rases staadiumis ära tuntakse.

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiires-ti pärast hammustust, siis bor-relia-nakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud haigusteki-tajad puugilt inimesele üle kan-duvad.

Borrelioosile on iseloomu-likud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja li-haste valud, kaalulangus. Hai-guse peamiseks tunnuseks on nahalööve, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku. Erüteem te-kib 60–80 protsendil nakatu-nutest puugihammustuse ko-hale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödu-des lööve kaob. Ravimata jää-nud borrelioos võib põhjusta-da kroonilist haiguskulgu: när-visüsteemi-, südame- või liige-sekahjustusi.

Borrelioosi registreeritakse aasta ringi. Talvel diagnoositud borrelioosi juhud on tavaliselt need, mille korral on pöördu-tud arsti poole haiguse tüsis-tuste, kõrval- või jääknähtude-ga. Borrelioosi ravitakse anti-biootikumidega.

Kas on inimesi, kellele borrelioos kergemini külge hakkab ja kas pä-rast haiguse läbipõdemist tekib mingiks ajaks immuunsus või on võimalik pärast tervenemist juba järgmisel päeval uuesti haigeks jääda?

Riskirühma kuuluvad inime-sed, kes viibivad puugiohtli-kes piirkondades. Võib öelda, et suuremasse riskirühma kuu-luvad üle 60 aasta vanused ini-mesed, kes käivad metsas see-nel ja marjul ning kes viimas-tel aastatel on rohkem haiges-tunud. Lisaks neile on riskirüh-mas veel metsatöölised, kaitse-väelased, piirivalvurid, jahime-hed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad – matkajad, seenelised ja marjulised.

Pärast borrelioosi läbipõde-mist immuunsust ei teki ning inimene võib uuesti nakatuda.

Millise skeemi järgi toimub puuk-entsefaliidi vastu vaktsineerimine ja millal on seda kõige mõistlikum teha, et kõige suuremaks puugi-hooajaks oleks immuunsus käes? Vaktsineerimiskalendri koha-selt tehakse immuunsuse saa-vutamiseks kaks süsti ühe- ku-ni kolmekuulise vahega, ning saavutatud immuunsust tugev-datakse 6–12 kuud hiljem teh-tava kolmanda süstiga. Eda-si on vaktsineerimise sagedus viis aastat.

Alustades vaktsineerimi-sega näiteks juba veebruaris, jõuab organism kaitsemehha-nismid välja arendada enne, kui puugihooaeg algab. Aktiiv-ne puugiperiood kestab Eestis aprillist oktoobrini, seni kuni ööpäeva keskmine temperatuur ületab 5–7 plusskraadi.

Kui vaktsineerimist alusta-takse suvel, võib kiirema im-muunvastuse saamiseks teise annuse manustada kaks näda-lat pärast esimest annust, kol-manda annuse 9–12 kuu möö-dudes.

Iga kolme aasta järel süs-

titakse üks lisaannus vaktsii-ni, et omandatud immuunsust säilitada.

Kui palju vaktsineerimine maksab?Ühe vaktsiini hind on väga eri-nev – apteekides maksab doos keskmiselt 17–20 eurot ja pe-rearstikeskustes on vaktsinee-rimine puukentsefaliidi vastu praegu kuni 30 eurot.

Kas vaktsineeritud inimene võib samuti haigestuda?Teaduslikult on tõestatud, et umbes 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täie-likult kaitstud.

Kui vanalt võib lapsi vaktsineerida ja millised on erandid? Lapsi võib vaktsineerida ala-tes esimesest eluaastast. Eel-kooliealistel kulgeb haigus ta-valiselt kergesti ja seepärast alla seitsme aasta vanuste las-te vaktsineerimist eriti ei pro-pageerita, kui just pole tege-mist puugiohtliku piirkonna elanikega.

Kuidas kaitsta lapsi puukide eest, kui nad ei ole vaktsineeritud? Kindlat kaitset puukide vastu ei ole, aga puugihammustuste vältimiseks on võimalik ise mõ-ningatele asjadele rohkem tähe-lepanu pöörata. Näiteks on soo-vitav kanda heledaid rõivaid, siis on riietel ronivat puuki liht-sam märgata. Kasutada tuleks putukatõrjevahendeid ning pä-rast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollida kogu ke-ha, lastel hoolikalt ka kõrvata-guseid.

Tõsi, kahjuks ei anna need meetmed täielikku kaitset puu-gihammustuste vastu.

Arstid avastavad puugihaigusi ka siis, kui puugid ise talveund magavadTerviseagentuuri juht ja Vaktsiinibussi eestvedaja perearst Madis Tiik väidab, et borrelioosi diagnoositakse Eestis aasta ringi – talvel jõuavad inimesed arsti juurde borrelioosi tüsistuste, kõrval- või jääknähtudega.

Tasub teada

Mida teha, kui leiad nahale kinnitunud puugi•ärasatupaanikasse

•ärahäiripuuki,stkratsi,tiri,pigista või muul moel ürita vigastada kinnitunud puuki, sest puuk võib eritada nahas-se sülge

•ärapanekinnituskohalemuidkeemilisi vahendeid peale desinfitseeriva toimega vahendite

•äraüritapuukeuputada,sestnad hingavad iga viie tunni tagant ühe korra

Puugi eemaldamine•kaitseomasõrmikokkuvoldi-

tud paberrätikuga või kasuta kummikindaid

•võimalusekorralkasutapuugieemaldamiseks spetsiaalseid pintsette ja/või suurendus-klaasi

•haarapintsettidegavõimali-kult nahapinna lähedalt

• tõmbapuukipintsettekasu-tades kindlalt ühtlase survega

otse ülesse, eemaldamaks puugi koos lõugtundlatega

•äralömastapuuki–tegemistvõib olla haigusetekitajaid kandva puugiga, seega sisal-davad neid ka puugi keha-vedelikud (kaasa arvatud imetud veri)

•kuipuugipeajääbnahasisse,siis püüa seda eemaldada nagu pindu

•kasutakinnituskohadesinfit-seerimiseks enne ja pärast puugi eemaldamist antiseptili-si vahendeid

•pesepärastpuugieemalda-mist käed ja pintsetid

•märgipuugieemaldamiseaegkalendrisse ning kontrolli puu-gieemaldamisekohta30päe-va jooksul, avastamaks või-malikke haigusnähtusid

•kontakteeruomaperearstiga,kui ilmnevad haigusnähud ja tekib ravi vajadus

•võimalusekorralsäilitapuuki70-kraadisesalkoholiskaane-ga kindlalt suletud nõus või sügavkülmas–20°Cjuures.

AllIKAS: Et.wIKIPEdIA.oRg/wIKI/PUUgId

Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajana ohtlik võsapuuk (Ixodes ricinus). Foto: ElMo RIIg/SAKAlA


Stress on pingeseisund, kus ini-mese keha ja psüühika hakkab end millegi eest kaitsma. On palju erinevaid teooriaid, miks ühtesid inimesi ajavad närvi ja pingeseisundisse pisiasjad, kuid teised seevastu tulevad ka ras-kustest läbi pead kaotamata ja masendusse vajumata. «Mi-nu veendumus on, et stress te-kib õigetest või valedest mõtte-konstruktsioonidest ehk sellest, kuidas meie mõtted on seadis-tatud,» ütleb Valsberg.

Need «seadistused» saame aga kaasa juba lapsepõlvest, meie pähe talletunud mõtted ja suhtumised on arengu ning kasvatuse tulemus. Mõni ini-mene kogeb stressitunnet tihe-mini, sest tema minapilt on ne-gatiivne. Need, kellel on posi-tiivne minapilt, tunnevad sa-muti stressi, kuid nad saavad sellest kergemini üle.

Osale inimestele on väga tähtis, mida teised neist arva-vad ja kas teised ikka kiidavad neid heaks, ka nemad on roh-kem stressialtid. «Meil on ko-gu ühiskond perfektsionistlik, me ei tohi mingi juhul teha vi-gu. Sellepärast on ka inime-sed stressis. Näiteks Vaheme-re maades on kogu ühiskonna suhtumine eksimisse ja viga-desse teistsugune – seal ei juhtu midagi, kui minna koosoleku-le tund aega hiljem. Meil oleks selline asi aga ennekuulmatu,»

ütleb Valsberg. «Meil on pide-valt ajahäda ning esitatakse ai-na kõrgemaid nõudmisi. Meis-se istutatud mõttekonstrukt-sioon on see, et ma tahan ko-gu aeg vastata ideaalidele ja kui ma teen vea, siis ma pole piisa-valt hea.»

Stressi põhjustavad väga erinevad tegurid ning tihtipeale tunneme stressi olles parasjagu mingite muutuste keskel. Töö-kaotus, uuele töökohale asumi-ne, kolimine, abielulahutus, lap-se sünd, laste kodust lahkumi-ne on mõned näited stressial-likatest. Eri vanuses inimeste-le põhjustavad stressi erinevad asjad. Näiteks noortele on vä-ga oluline kuulumine kuhugi, olgu see siis koolis populaar-sete grupp või mõni trenn. Ka narkootikumide küüsi satutak-se just sellepärast, et tahetak-se kuhugi kuuluda. Vanemaks saades pole kuuluvus enam nii oluline.

Meestele põhjustab kõige enam stressi tööga seonduv. Töö on mehele eneseväljendu-se abinõu ning töökaotus ku-kutab mehe suurde musta au-ku. Naised kogevad stressi pi-gem seoses inimeste ja inim-suhetega, töö on stressipõh-justajana teisejärguline. «Nais-tele on väga oluline kaaslase tähelepanu ja see, et keegi on tema kõrval ning keegi mär-kab teda. Kui see on puudu,

tunnevad nad stressi,» ütleb Valsberg.

Vanemad inimesed tunne-vad stressi seoses eksistent-siaalsete küsimustega elu üle mõtiskledes. On täheldatud ka, et vanemas eas meestel on roh-kem stressi seoses inimsuhe-tega – näiteks kui kaua koos elanud paari puhul naine su-reb enne meest, siis tihtipeale läheb ka mees talle varsti järele. Naised aga võivad aastaid ela-da pärast pikaajalise elukaasla-se lahkumist.

Stress laastab inimest füü-siliselt ja lõpuks annab min-gi organ järele. «Kui keha an-nab märku, siis tasub vaadata, mis toimub pööningul,» ütleb Valsberg. Kõige esimesena mõ-jub liigne stress unele – teki-vad unehäired. Pidevalt stressis inimene on närviline ja turris ning tema sõbrad võivad kadu-da – kes ikka tahab suhelda ini-mesega, kes on kogu aeg nega-tiivne ja pinges. Võivad tekkida ka erinevad südameveresoon-konna vaevused, maohaigused, allergiad, inimese immuunsüs-teem nõrgeneb – ta haigestub kergemini.

Mehed ja naised põevad stressi erinevalt. Mehed «ra-vivad» rohkem end alkoholi-ga, naised otsivad tihtipeale lohutust liigsöömisest. «Nais-tel on lubatud asjade üle roh-kem viriseda ja neist rääkida,

mehed koguvad kõike endasse ning eriti ei räägi. Siit tulene-vadki nende varajased infark-tid/insuldid, nad ei lase pingeid endast välja,» räägib Valsberg. «Mehed kalduvad stressis ol-les ka enam napsitama, käiak-se kasiinodes, luuakse kõrval-suhteid. Naised käivad rohkem külmkapi vahet.»

Kui lähedasel inimesel on rasked ajad, siis tahaks ikka te-da ju kuidagi aidata. Valsberg ütleb, et kõige olulisem on teist inimest mõista ja kuulata. «Pa-raku see on just asi, mida me ei oska. Me ei suuda mõista, vaid hakkame targutama, õpetama ja rääkima, kuidas meie asju teeksime. Klassikaline näide on siin põlvkondadevahelised eri-nevused, kui ämmad õpetavad noori oma lapsi õigesti kasvata-ma. Aga kõige olulisem on just mitte teha etteheiteid ega õpe-tada, sest muidu inimene vars-ti ei räägi enam üldse midagi lähedasele, sest ei usalda,» sõ-nab Valsberg. Ta lisab, et Ees-tis on hakanud mõtteviis na-tuke muutuma ja probleemide korral nõustaja juurde minekut ei peeta enam nii ebatavaliseks. Ja miks peakski? Kui meil valu-tab hammas, siis lähme ju ham-batohtri juurde ning samamoo-di on mõistlik minna hingearsti juurde, kui hing on haige.

Kas ilma stressita justkui linnuke haljal oksal on ka või-

malik elada? «Ei. Kui inimene stressi ikka üldse ei taju, siis peab seal taga olema juba me-ditsiiniline probleem. Kuid iga stress ei pea olema negatiivne ja erinev on stressist ülesaami-ne,» ütleb Valsberg. «On võima-lik vabaneda nendest n-ö vale-

dest mõttekonstruktsioonidest ja seeläbi ka liigsest objektiivse põhjuseta stressist, kuid see ei saa toimuda üleöö. Nii ei juh-tu, et olen 50 aastat olnud oma mõtete pantvang, siis käin kor-ra koolitusel ning hoobilt suu-dan teistmoodi mõelda.»

Stress on paljuski inimese enda tehaStressi üle kurtmine on paljude jaoks lahutamatu elu osa. Stressijuhtimise koolitaja Signe Valsberg aga sõnab, et stressivabam olemine on suuresti iga inimese enda teha – see sõltub sellest, kuidas mõtted on seadistatud.

Testi ennast

Kui kaugel on tööalane läbipõlemine?

•Kassindrõhubkoguaegtu-gev õnnestumisvajadus? Kas sa ei luba endale kunagi eba-õnnestumisi?

•Kassapeadikkauuestitaot-lema meeletu tegutsemisega kaasnevat ergutusseisundit?

•Kasmõniasisuelusoneba-proportsionaalselt tähtis? Kas miski on muutunud kinnisi-deeks?

•Kassulpuudubehtnelähe-dustunne lähedaste inimeste-ga?

•Kassaeioskaenamlõõgas-tuda?

•Kassinusuhtuminemõndaküsimusse on muutumas van-kumatuks ja paindumatuks? Kas tahad selle juurde jääda mis tahes tingimustel?

•Kasoledomatööülesannete-ga niivõrd samastunud, et ta-gasilöögi puhul tunned end ebaõnnestunud inimesena? Kas oled liimist lahti, kui su üritus miskipärast ei õnnestu?

•Kasoledpidevaltmuressellepärast, et teiste inimeste et-tekujutus sinust säiliks niisu-gusena, nagu sina tahad?

•Kassavõtadennastvägatõ-siselt? Kas sa oskad enda üle naerda?

•Kassutaotlusedelusonsel-ged (või õigemini ebaselged)?

•Kuivastadkasvõikolmeleküsimusele jah, siis tuleb sul kohe asuda oma väärtusi jär-jekorda seadma ja oma jõudu teisiti jagama. Kui vastad jaa-tavalt enamikule küsimuste-le, siis on sul kiiresti abi vaja.

AllIKAS: www.MEd24.EE/tEStId/bURnoUt


Nii on mõelnud paljud inime-sed. Kuid mõtlemisest ainuük-si ei piisa, tegudeni on vaja ka jõuda. Ja see ei pruugi olla liht-ne. Personaaltreener Kaia Hein-leht ütleb, et punktis, kus ke-ha nõuab endaga tegelemist, on motivatsioon seda teha tavali-selt väga kõrge ja lihtne on nn uue eluga üle pingutada. Tüü-piline on, et hangitakse spor-ditegemiseks kallis varustus ja minnakse siis tugeva harrasta-jast sõbraga metsa jooksma või rattaga sõitma. Esimene kord võib olla nii jube, et sinnapai-ka see sporditegemine jääbki…

«Kui keha muutmine väga kiiresti oleks lihtne, siis ei oleks selle probleemiga inimesi,» üt-leb Heinleht. «Ülekaal lisandub mingi perioodi jooksul, mil me toitume ebakorrapäraselt, lii-gume vähe või oleme stressis. Tihti käivad need asjad käsi-käes.» Liiga kiiresti kaalu kao-tamine ei lõpe enamasti mit-te kaalu vähenemise, vaid hoo-pis kasvamisega. Eriti näljakuu-re tehes tekib konflikt söödud toidukoguse ja selle toiduhul-ga vahel, mida sooviksid süüa ning hoolimata tahtejõust lõ-peb see võitlus sageli ülesöö-misega. Kaotatud kilod tulevad kiiresti tagasi ja halvimal juhul tuleb neid veel lisaks.

Üksnes kõva treeninguga kaalu ei kaota. Heinleht soovi-tab kaaluga tegelemist alusta-da sellest, et vaadata üle oma toitumine ja kirjutada iga päev üles, mida ja kui palju sõid. Rohkesti on ilmunud kirjan-dust, mis õpetab tervislikku toitumist ja ka internet on se-da infot täis. Üldse poleks paha mõte konsulteerida toitumis-spetsialistiga, sest kui puudu-vad teadmised ja oskused ter-vislikust toitumisest, siis on vä-ga raske õiget rütmi saavutada.

Rusikareegel on, et pool

kilo kaalulangust nädalas on tervislik. Niimoodi arvestades saab ligikaudselt teada, kui pal-ju läheks aega soovkaalu saa-vutamiseks. Kui kaaluküsi-mus on selge, siis oleks hea te-ha koormustest, et teada saa-da, kui palju treenimist süda ja vereringeelundkond üldse välja kannatab. Koormusteste saab teha enamikus spordiklubides ja kes soovib eriti põhjalikult end testida, siis seda tehakse Audentese Spordimeditsiinikes-kuses. Loomulikult saab ka il-ma testimata, alustades lihtsalt nullist ehk oma igapäevase lii-kumise suurendamisega: kõn-

dimisega õues või kõnnilindil, rattasõiduga õues või siserat-tal, ujumisega, algajate pilatese või jõusaalikavaga.

Alguses ei ole vaja hankida kallist tippvarustust või muret-seda sellepärast, et jõusaalis ei oska keeruliste masinatega mi-dagi teha. On täiesti piisav, kui juba täna või hiljemalt homme panna selga mugavad riided, jal-ga mõnusad jalanõud ning min-na välja tunniks ajaks kiirkõn-di tegema. Kolm korda nädalas kiires tempos tund aega kõndi-mist annab kokku juba kardio-treeningu. Kõndimise tempo peaks olema selline, et keha ju-

ba higistab, kuid «hing paelaga kaelas» tunnet veel pole.

Heinleht väidab, et alguses piisab, kui treenida regulaarselt 2–3 korda nädalas 30–60 minu-tit korraga. Hea oleks lisada ka nn igapäevaliikumist ehk käia treppidest liftiga sõitmise ase-mel, jätta auto parklas kauge-masse nurka ja kõndida poeni, minna pärast õhtusööki veel ja-lutama ning võimelda ja venita-da ka kontoris tööpauside ajal.

Ideaalis on hea tegeleda eri-nevate spordialadega, sest ai-nult ühte ala harrastades jää-vad treeningud ühekülgseks. Metsajooksu või rattasõidu va-

hepeal tasuks kindlasti ka jõu-harjutusi teha. Kõige parem oleks, kui vastupidavus- ja jõutreeninguid teha kumbagi kaks korda nädalas ning ühel korral nädalas tegeleda tõsise-malt venitusharjutustega. Siis jääb veel kaks nädalapäeva, kui otseselt trenni ei tee, vaid oled lihtsalt aktiivne.

Öeldakse, et harjumuse tekkimiseks kulub 21 päeva. «Kolm nädalat kulub kindlasti spordiharjumuse tekkimiseks,» ütleb Heinleht. «Samas võiks õige toitumine ja tervisespor-diga tegelemine kujuneda elu-stiiliks, et hoida kogu elu head

vormi. Et oleks motivatsiooni spordiga jätkuvalt tegeleda, on hea võtta osa rahvaspordiüri-tustest, et siis nendeks valmis-tudes regulaarselt treenida. Ja muidugi kutsuge sõbrad ja tut-tavad ka sporti tegema, et nii koos tervislikult aega veeta.»

Kui nüüd märtsis alustada nn uue eluga, kas jõuaks su-veks rannavormi? Heinleht üt-leb, et see sõltub väga palju eel-nevast treenitusest. «Aga kui ikka vorm on aastaid tagasi unarusse jäänud siis enam sel-le mõne kuuga imet ei tee,» üt-leb ta. «Küll aga järgmine ran-nahooaeg oleks juba eesmärk.»

Taas sportlikuks – aga kuidas toimida?SPORT. Aastaid tagasi olin heas vormis ja tegin palju sporti. Siis sündisid lapsed või jäi sporditegemine muudel põhjustel soiku ja nüüd tahaks alustada uuesti. Kogunevad kilod lausa nõuavad taasalustamist…

Kuidas alustada treeningutega?

•Alustakohetäna.Äramõtle,et alustad järgmisel nädalal, uuel kuul või uuest aastast.

•Seaendaleeesmärk.Olgusel-leks siis teatav arv kaotatud kilosid, osalemine mõnel spor-divõistlusel või spordisarjas. Pane eesmärk enda jaoks kirja.

•Teekoormustest,etsaaksidteada, millises vormis praegu oled.

•Hinda,millisedonsinuajalisedja rahalised võimalused tree-nimiseks.

•Hakkatreenima–3-4nädalajooksul 2-3 korda nädalas tund aega, nt kiirkõnd on algatusekshea.Äraunusta

trenni alguses teha soojen-dust ja lõpus venitusharjutusi. Jälgi oma enesetunnet pärast treeningut. Kui lihased jäävad valusaks, on ilmselt rohkem vaja venitusharjutusi.

•Kuisulonkalduvuskergestialla anda ja treeningutest loo-buda, pea treeningpäevikut. Sellest võib olla abi harjumu-se tekkimisel.

•Ürita igalvõimalikul juhulpäe-va jooksul rohkem liikuda – ära sõida liftiga, käi oma päe-vased käigud võimalusel jalgsi ja tõuse sagedamini töölaua tagant, et end venitada ja sirutada.

Energiakulu erinevate tegevuste puhul:

Tegevus 65kgkaaluvinimene kcal/tunnisTVvaatamine 65Puulõhkumine 391Kerge aiatöö 196Toidu valmistamine 163Kõndimine6km/h 261Mõõduka koormusega aeroobika 326Jalgrattasõit 19–22 km/h 522Jooksmine10km/h 652Tennisemängimine 522Ujumine mõõdukas tempos 522

AllIKAS: www.vIREo.EE/tERvIS/tERvISESPoRt/ERInEvAtE-tEgEvUStE-EnERgIAKUlU

Sporditegemisega alustades pole vaja soetada kallist varustust, piisab, kui lihtsalt välja kõndima minna. Soovitavalt iga päev. Foto: MARgUS AnSU


Kui suvisel ajal võivad nahamu-red täiesti ununeda, siis talvel muutub nahk sageli kuivaks. Miks? Dr Pärna sõnul on siin hulk põhjuseid: talvine külm õhk võib nahka kuivatada; tugev tuul vähendab naha li-piidkihti; kodudes on kasutu-sel keskküte ning soojapuhu-rid, mis õhku kuivatavad; ini-mestele meeldib istuda lahti-se tule juures, kuid ka see kui-vatab nahka; rohkem mõnule-takse kuumas vannis ja juuakse diureetilise toimega kuumi joo-ke (kohv, šokolaad, hõõgvein); talvised villased riided ärrita-vad nahka ning ka talvine päi-ke kuivatab oma aktiivsusega nahka.

Nahakuivuse probleem on tüüpiline naistele. «Kuigi mees-tel ja naistel on sarnane nahk, on siiski mõned soolised erine-vused, mis jätavad naised mär-gatavalt halvemasse olukorda,» ütleb Pärna. «Võib-olla on see evolutsiooniline tagasilöök ae-ga, mil naised olid kodused, toi-metasid ainult koopas ja nende mehed käisid väljas jahil.»

Naiste nahk muutus õhe-maks ja kuivemaks kui mees-tel ning on vastuvõtlikum päi-kesele, sigaretisuitsule jne. Näi-teks tekib naistel kortse roh-kem kui meestel. Lisaks nai-sed higistavad vähem kui me-hed ja nii on nad rohkem ohus-tatud kuumarabandusest. Ka

suguhormoonid vormivad nah-ka. Östrogeen suurendab kolla-geenisisaldust ja naha niiskust, soodustab haavade paranemist, testosteroon aga soodustab ra-su teket ja näokarvade kasvu. Mehed valdavad mõlemaid hor-moone, sest nahk on võimeli-ne testosterooni muutma öst-rogeeniks. Ka naised saavad ka-su mõlemast, kuna munasarjad toodavad väikses koguses tes-tosterooni. Nii on see kuni me-nopausini, seejärel östrogeenist ilma jäetud nahk õheneb, kao-tab kollageeni ja aeglustub rak-kude taasteke.

Ka tundliku ja allergilise nahaga inimeste nahk reagee-rib kergelt välismõjudele. Na-hale tekivad punetus, karedad piirkonnad ning kapillaarid või-vad suureneda. Naha loomulik rasueritus on vähene ja niis-kusvaene. Pidevalt väljas, kül-mas töötavate inimeste nahk on samuti rohkem ohustatud naha kuivusest, sest külm õhk on intensiivselt kuivatav, jäine tuul vähendab kaitsvat lipiidide kihti, soe villane riietus võib är-ritada nahka. Lastel tekib naha kuivus talvel samadel põhjustel nagu täiskasvanutelgi.

Väga paljudel juhtudel on Pärna sõnul kuiv nahk tüütu kosmeetiline probleem. Lisaks võivad nahakuivust põhjusta-da ka mõned pidevalt kasuta-tavad ravimid. Näiteks aknera-vimite puhul on tavaline, et ra-vi käigus tekib kuivus, seetõt-tu tuleb nahka vastavate hool-dusvahenditega niisutada. Aga ka mõned vererõhuravimid, eel-kõige diureetikumid, võivad na-hakuivust tekitada.

Ei tasu ära unustada, et mõ-ne nahahaiguse ravi ajal (pso-riaas, atoopiline dermatiit, ek-seem) ja osa nahahaiguste ravi järgselt (allergilised dermatii-did) vajab nahk rohkem hoolt kui tavaliselt. Ja lõpuks – mõne üldhaiguse põdemisega kaas-neb samuti kuiv nahk. Näiteks kurdavad diabeetikud tihti kui-va naha üle ning kilpnäärme alatalitluse ehk hüpotüreoidis-mi puhul vähendab kilpnäärme hormoonide madal tase rasu-tootmist ja nahk muutub kui-vaks. Ka ebatervislik toitumi-ne ja söömishäired mõjutavad naha seisundit.

Arstiga tasuks nahakuivu-se teemadel nõu pidada siis, kui nahakuivuse leevendamiseks on kasutatud regulaarselt niisu-tavaid kreeme, eriti pärast pe-semist, ujumist, trenni vähe-malt kord päevas, kuid nahk ikka sügeleb, tekivad punetus ja lööbed.

Nahakuivus – tavaline häda talveperioodilKuiv nahk piinab talveperioodil paljusid inimesi ning rohkem näib see kiusavat naisi. Enamasti on tegemist vaid tüütu kosmeetilise probleemiga, kuid mõnel juhul võivad nahaprobleemid viidata ka tõsisemale haigusele, ütleb TÜ Kliinikumi naha- ja suguhaiguste arst Ene Pärna.

Dr Pärna soovitused, kuidas nahakuivusest jagu saada

•Kaitseendpäikeseeest!Päiketekitabpikemaaja jooksul kortse, vananemise laike, kuiva nah-ka.Võibtekkidakatõsisemaidprobleeme,näi-teksnahavähk.Väldiaktiivsetpäikesevõtmistkella10–13ajal,siisonpäikesekiiredkõigetuge-vamad. Kasuta kaitsvat, õhku läbilaskvat riie-tust, vajadusel pikkade varrukatega pluusi ja kindlasti mütsi. Päikese käes kasuta kaitsekree-mi–kannanahale30minutitenneväljamine-kut, uuenda iga kahe tunni tagant ja pärast vees käimist.

•Toitutervislikult!Sööpuu-jajuurvilju.

•Ärasuitseta!Suitsetamineteebsindvane-maks, tekitab kortse, kahjustuvad kollageen ja elastiin ning naha elastsus väheneb.

•Ohjastressi!Kontrollimatu stress muudab naha tundlikuks ja vastuvõtlikuks nahaprobleemidele.

•Hooldaomanahkaõrnalt!Vägakuumvannive-si ja liiga pikaajaline vannis või duši all viibimi-neeemaldavadnahaltkaitsvalipiididekihi.Äraunusta end kauaks vanni või duši alla, kasuta sooja,mittekuumavett.Välditugevatoimelisiseepe.Habemeajamiselkasutavastavaidkreeme. Kuivata õrnalt ja niisuta nahka.

Kuidas valida õige, nahatüübile sobiv kreem?

•Normaalnenahk–niiskustasakaalutagamisekskasuta veepõhiseid, kergeid niisutavaid kreeme, mis sisaldavad rasva, alkoholi (cetyl alcohol) ja silikooniga sarnaseid komponente (cyclometico-ne).

•Kuiv nahk – vajalikud õlipõhised niisutajad, mis sisaldavad antioksüdante, viinamarjaseemneõli või silikoonõli (dimeticone), mis hoiavad naha niiskena.Vägakuivanahakorralsobivadvaselii-nipõhised tooted.

•Rasunenahk–kaldubaknele,vajabsamutinii-sutamist (eriti akneravimite kasutamisel, mis võivad liigse rasu eemaldamisel nahka kuivata-da). Kasuta mittekomedogeenseid vahendeid.

•Vanemaealisenahk–vanusegarasunäärmetetegevus väheneb, vajalik on nahka niisutada. Kasuta vaseliinipõhiseid tooteid, kortsuvasta-seid vahendeid.

•Probleemseallergilisenahakorralsaadabiap-teegist, kus on suur valik erinevaid baaskreeme.

Lühitest nahaseisundi teadasaamiseks

1. Kuivanasaoled?A–alla30,B–30–45,C–üle45

2. Tee järgmine test – pane puhas kleepriba oma käeseljale, jäta mõneks sekundiks ning seejärel eemalda ettevaatlikult. Sinu kleeplint on: A – ik-kapuhas,B–üksikudhelbed,C–koguulatu-ses helbeline

3.Oled iseteadlikomakuivastnahast,märganudhelbelisustsäärtel:A–mittekunagi,B–vahel,C–sageli

4. Kui sageli on sul sügelemise/kratsimise perioo-de (kratsid sügelevat kohta, nahk muutub põle-tikuliseks ja kratsid veel rohkem): A – mitte ku-nagi,B–harva,C–sageli,erititalvel

5.Peseomanägujajätakreemitamata,meigita.10minutipärastonsinunahk:A–niiske,näibsärav,B–kiskumistunne,kergeltkuiv,C–tun-dub väga kuiv, ketendab

6.Panedhommikulaluskreemi.Lõunaks:A–kreempaistabolevat läinud,B–ikkanäibke-nastisileenamikuskohtades,C–nahkhakkabpaakuma, kuivama, eriti kortsudes

7. Fotodelnäibsinunägusile:A–sageli,B–mõ-nikord,C–mittekunagi

8. Sinu nahk on punetav ja sügelev: A – mitte ku-nagi,B–mõnikord,C–tavaliselt

9. Pärast lennureisi su nahk: A – näib samasugune kuiennelennuleminekut,B–onveidikuiv,kuidnäebenam-vähemheavälja,C–näibjatundubnagu pärgament, märgatavad kuivad laigud ja lõhed

Testi tulemused: Enamikus vastustes A – su nahk on peaaegu siid-pehme ja superterveEnamikusB–keskmiseltkuivnahk,kindlastijanu-ne, kuid sul on salarelvEnamikusC–sunahkonkuivnaguSaharakõrbega suuda taastada veesisaldust

Kui leiad, et sinu nahk on kuiv, siis sea sammud ap-teeki ja tutvu nahahooldusvahenditega. Kasuta neid hoolega ja õpetuse järgi. Juhul kui kuivus toob kaasa nahapõletiku või muud probleemid, siis kü-lasta nahaarsti.

Nahakuivus võib viidata tõsisemale haigusele.

Lahtise tule juures pikalt viibimine kuivatab nahka. Foto: MAtI HIIS


Salatiks passib hulk kevadist rohelist kraami, näiteks nur-menuku- ja naadilehed, nõge-sed, värsked küüslaugu-, tali-sibula- või murulauguvõrsed, karulauk. Üldine reegel on, et taimed tuleb korjata puhtast kohast ja soovitavalt suurele teele mitte lähemalt kui 100 meetrit.

Muidugi peab ka taimede puhul teadma mõningaid nõk-se ja arvestama seda, et ravim-taimi ei maksa valesti tarvita-da. Näiteks nõgesetee on tea-da kui kevadine kosutus ja hea organismipuhastaja, kuid se-da ei tohiks tarbida südame-haiged ja need inimesed, kellel on kõrge hemoglobiinisisaldus veres. «Ühekordne nõgesesupi või salati söömine ei tee mida-gi, kuid kuurina ei ole soovitav nõgest südamehaigetel tarbi-da,» ütleb Makko.

Paiselehed on ühed esime-sed kevadised õitsejad ja kraa-vikallaste kaunistajad. Aga neist kollastest õitest saab ka head teed, mida on kasulik tar-bida mitmesuguste vaevuste puhul. Aitab hästi nn köhatee-na, mõjub ka põletikele, on hea organismipuhastaja. Vaid pä-ris väikestele, alla viieaastas-tele ei soovita Makko paisele-

Umbrohu söömine peaks olema kevade kohustuslik osa«Juba lapsepõlves oli nii, et mis kevadel vähegi roheline, selle me ka ära sõime,» ütleb Lilleoru Elulille pargi ravimiaia taimetark ja apteeker Maret Makko. Just niimoodi soovitabki ta umbrohu söömisele läheneda.

– kasepungadest saab teed, mis puhastab organismi, viib jääkaineid välja, on paistes jal-gade ja kõrge vererõhu puhul hea. Kasepungi ja noori lehti võiks edaspidiseks korjata ja kuivatada. Kaselehtedest te-hakse ka kompresse ja mähi-seid ning nendega on ravitud edukalt roosi.

Lapsed armastavad keva-del metsa alt jänesekapsaleh-ti napsata. Kasulik kraam on see igal juhul, kuid veidi ta-suks lapsi manitseda, et ärgu nad kõhtu lausa täis jänese-kapsast söögu – liigse söömi-se korral võib see oblikhapet sisaldav taim lausa palaviku üles lüüa.

Kui rääkida natuke vä-hem tuntud ravimtaimedest, siis kiidab Makko hanijalga, mis on üsna silmatorkamatu

madal kollaste õitega taim ja võib tükkida peenardesse kui umbrohi. Hanijala õitest teh-tud tee on valuvaigistava ja krambivastase toimega ning hanijala lehed aitavad sama-moodi verejooksu peatada na-gu teeleht. «Hanijalg pärsib vii-ruse võimet edasi tegutseda, näiteks viirusliku kõhulahti-susega gripi korral on hea ha-nijalateed juua, sest ta on tun-duvalt tugevama toimega kui kummel ja teeb kõhu korda,» räägib Makko.

Taimeteesid tuleks Makko sõnul kasutada kuurina ning kindlasti mitte juua neid vas-tumeelselt ja nädalate kaupa. «Kui ühel hommikul ikka tun-ned, et enam ei taha nõgese-teed kuidagi juua, siis orga-nism nii ütlebki, et nüüd ai-tab,» ütleb ta.

Taimeteesid ei tohi juua vastumeelselt, keha ütleb, millal on aeg lõpetada.

Kevadine vitamiinijook

•Peotäisnoorikuusekasvusid•Soojavett(mitteenamkui40kraadi)•Soovikorralmett•Kallavesikuusekasvudelejajätajookööpäevaksseisma.Kurna

ära ning maitsesta meega.

AllIKAS: MAREt MAKKo

heteed anda. «Ta on väga väe-kas,» ütleb ta.

Kasemahl on kevade ko-hustuslik osa. Selleks et ka-sest mahla kätte saada ei pea üldsegi puule puuriga kalla-le minema ja mahla ämbrite viisi ammutama, piisab oksa

murdmisest, et murtud kohalt mahla pudelisse püüda. «Ning kindlasti ikka ainult oma kas-kedest võib mahla võtta, mit-te naabrimehe omast või riigi-metsas kasvavast puust,» pa-neb Makko südamele. Kuid kasemahl pole kase ainus and

Nurmenukuteed teatakse kui hea une toojat, kuid selle lehed on söödavad ka salatina. Foto: tooMAS HUIK


Vastsündinu gaasivalud – katsumus kogu perele«Miks ta ometi vait ei jää,» on küllap mõelnud paljud värsked lapsevanemad, kelle laps on vaevelnud gaasivalude käes ja õhtuti tundide viisi lohutamatult nutnud.

Päris täpselt pole teada, miks tekivad osal imikutel enamasti paar nädalat pärast sündi gaa-sivaevused, kuid nende all kan-natab pea 40 protsenti beebi-dest.

Enamasti tekivad gaasiva-lud 2–3-nädalastel imikutel ja hullemini tunduvad need last piinavat õhtuti. Miks just nii, pole Randvere perearsti Kati Paali sõnul täpselt teada. Klas-sikalisel juhul kaovad gaasiva-lud ehk koolikud siis, kui laps on umbes kolmekuune. Kuid loomulikult on lapsi, kellel po-le üldse mingeid gaasivaevu-si, keda need piinavad hoopis hommikuti või ka neid, kellel need kestavad kauem kui kolm kuud. Gaasivalud võivad esine-da nii lastel, kes saavad rinna-piima kui ka nendel, kes söövad rinnapiimaasendajat.

Paali sõnul seostatakse gaa-sivalude teket erinevate asja-oludega: imiku seedetrakti eba-küpsuse, söömisel liigse õhu neelamisega, imiku lebava ja passiivse kehaasendiga, nõrka-de kõhulihastega, gaaside ajal pinges oleva pärasoole sulgurli-hasega või lapse ületoitmisega. «Ju on laste puhul, keda gaasi-valud rohkem kimbutavad, te-gemist mitme ebasoodsa asja-olu kokkulangemisega. Gaa-se võib olla rohkem lastel, kel-le peres suitsetatakse, samuti piimale allergilistel lastel, kuid siis peab esinema teisigi allergia ilminguid, näiteks nahalöövet,» selgitab Paal.

Gaasirohi või «tiiger oksal»Apteegis müüdavad gaasirohud sisaldavad vaatamata erinevale firmanimele kõik ühte ja sama toimeainet – simetikooni. «See-ga, kui üks neist ei aita, siis po-

le erilist mõtet teisi proovida,» ütleb Paal. «Gaasirohi ei leeven-da kaebusi kõigil imikutel, kuid paljud lapsevanemad on tähel-danud positiivset toimet.»

Paal räägib ka, et mõnikord annavad vanemad lapsele roh-tu valesti – alles siis, kui pisike juba gaasivaludes vaevleb. See aga ei ole õige, sest ravimisest on kasu ainult siis, kui seda pakkuda lapsele enne iga söögi-korda. On leitud ka, et osa laste gaasivalusid võivad leevendada probiootikumid.

Lisaks apteegis müüdavate-le rohtudele saab beebi gaasi-valusid leevendada veel mitmel viisil, millest sobivaima leiab iga lapsevanem katse-eksitu-se meetodil. Enamasti hakkab lapsel kergem, kui teda süles hoida ja temaga toas ringi kõn-dida. Ise ei maksa tita nutmi-

sest närvi minna, sest ema või isa närvilisus kandub ka lapse-le üle, kellel on siis veelgi ras-kem rahuneda. Ei maksa karta, et süles hoidmisega võiks lapse ära hellitada – seda kindlasti ei juhtu. Last võiks hoida püsti-ses asendis, et gaasid saaksid vabalt väljuda, kuid on ka bee-bisid, kes rahunevad hoopis kõ-huli või käsivarre peal asendis, mida kutsutakse «tiiger oksal».

Mõni laps saab gaasivalu-dest jagu, kui talle pool tundi pärast söötmist panna kõhule kehasoe (36–37 °C) õlikompress või teha ümber naba õrna mas-saaži kellaosuti liikumise suu-nas 15–20 minuti jooksul. On lapsi, kes rahunevad kohe au-tos või vankris, paljudele meel-dib vaikne taustamüra (näiteks töötava pesumasina hääl). Üh-tedele beebidele meeldib olla ti-

Perearst Kati Paali sõnul ravib kõige paremini gaasivalusid aeg. Foto: lIIS tREIMAnn

hedalt teki sisse mähitud, tei-sed saavad abi soojast vannist, kolmandaid rahustab luti ime-mine.

Imetav ema peaks ka oma menüüd jälgima, sest mis teki-tab temal kõhupuhitust, võib sama tekitada ka lapsel. Siis ta-sub kõhupuhitust tekitavad toi-duained menüüst ära jätta.

Kui last toidetakse pudelist, peaks lutiauk olema õige suuru-sega, sest liiga suurest august voolav piim soodustab lapsel ülesöömist ja kugistamist, lii-ga väikse augu puhul aga nee-lab laps liiga palju õhku. Alati pärast toitmist peaks last hoid-ma mõnda aega püstises asen-dis, et söögiga neelatud üleliig-ne õhk välja tuleks. Lõplikult «terveks» aga ravib beebi gaa-sivaludest vaid aeg, lisab Kati Paal.

Umbes 40 protsenti beebidest kannatab elu esimesel kolmel kuul valusate kõhugaaside all. Foto: URMAS lUIK/PÄRnU PoStIMEES


Allergia on oma olemuselt im-muunsüsteemi tasakaalust väl-jasolek. Immuunsüsteem peaks aktiivselt reageerima haiguste-kitajatele ning hoidma oma ke-harakke. Allergia korral aga ak-tiveerub immuunsüsteem näi-teks kassikarvade, tolmulestade või õietolmu peale, hakates see-juures tegutsema nii energiliselt, et kahjustab ühtlasi iseennast.

1990ndate alguses võrrel-di allergiahaiguste esinemist Eestis muude riikide näitajate-ga ning siinmail oli siis allergi-kuid tunduvalt vähem kui nn arenenud riikides. «Uskuma-tu, kui vähe meil oli teistega võrreldes allergiaid,» ütleb Jul-ge. «Sajandivahetusel hakkas haiguste levik kasvama ning praeguseks on 20 aasta tagu-sega võrreldes laste astma esi-nemine vähemalt kahekordis-tunud. Märgatavalt on suure-nenud õietolmuallergia, aller-gilise nohu ja silmapõletiku ju-hud ning nende teke on nihku-nud varasemaga võrreldes noo-rematesse earühmadesse. Enam ei olegi väga harvad juhtumid, kui pollinoos ehk heinanohu te-kib eelkoolieas.»

Julge ütleb, et allergikute arv on kogu maailmas kasva-nud ning on riike, kus kogu-ni 15 protsenti inimestest põeb astmat. Siiani rääkisime ikka õietolmuallergia sagedasest esi-nemisest Inglismaal, kus see on lausa igal kolmandal inimesel ja täpset põhjusallergeeni enam ei uuritagi. Inimesed lähevad apteeki, ostavad sealt allergia-vastased tabletid ja teevad oma igapäevatoimetusi.

Hiljutised uuringud kinni-tavad aga seda, et ka nii puh-ta õhuga riigis nagu seda on Island, on õietolmuallergiat ju-ba kolmandikul noortest täis-kasvanutest. Üldjuhul on lin-nade elanikud maal elavatest inimestest tunduvalt allergili-semad, kuid Eestis pole suurt vahet siiski märgatud.

Kuigi Eestis on allergia levi-kute osas Julge sõnul veel kas-vuruumi, on astma lastel ena-

Allergikute arv Eestis aina suurenebALLERGIA. TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloog Kaja Julge ütleb, et allergikuid on Eestis küll oluliselt rohkem kui 20 aastat tagasi, kuid kindlasti ei lähe allergiahaigustega nii, et üle poole või lausa kõik elanikkonnast oleks millegi suhtes ülitundlikud.

Dr Julge kümme nõuannet allergikule

1. Ruumis olgu sobiv temperatuur ja niiskus. Parim temperatuurivahemik on 21–22 kraadi ja sobiv niiskus24–45protsenti.

2. Puhas ja värske õhk. Korraliku ventilatsiooni olemasolu on väga vajalik. Tähtis on ruumide re-gulaarnetuulutamine.Lühiajalisekstuulutami-sekssaabkasutadaavatudakent.Õietolmual-lergikud peavad ruumi tuulutamiseks õitsemise perioodil katma akna spetsiaalse filtriga. Ener-giasäästmiseks umbseks muudetud ruumid on enamasti ebatervislikud.

3. Kasuta tubade koristamisel õiget koristustehni-kat – sobivamad on spetsiaalse filtriga tolmu-imejad. Pärast koristamist tuuluta tube. Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, mahalangenudtolmpühiniiskelapiga.Hea,kuikorteris oleks võimalikult vähe tekstiili, sest see kogub tolmu. Samasuguseid koristamise põhi-mõtteid tuleks jälgida ka töökohas.

4.Olmekeemiakasutamiseltuleksollatagasihoid-lik ja vältida pihustatavaid aineid – eelistada seepe, geele. Pesu ja koristusvahendid olgu vär-vitud ja lõhnatud. Nii voodi kui ihupesu peavad olemavägahoolikalt loputatud.Õigeonvältidamagamistoas toataimi.

5.Tervisliktoitumine.Kulinaarsetöötlemiseviisi-dest eelistada keetmist ja aurutamist. Menüüst tuleks välja jätta sageli allergiat põhjustavad toi-duained nagu šokolaad, kakao, pähklid, tsitrus-viljad,kiivi,halvaa,maasikad,herned.Hoidumapeaks teravamaitselistest toitudest, värvilistest jookidest ja maiustustest.

6.Kuiontekkinudülitundlikkusloomaallergeenidesuhtes, tuleks lemmikloomadest loobuda, sest loomakarvad, kõõm ja muud eritised on allergi-kule haigusnähte tekitava toimega.

7. Palju liikumist. Kindlasti peab allergik tegelema kehakultuuriga, osaledes koolis võimlemistun-nis. Ta võib osa võtta spordiringide tööst, leides iseomaseisundilesobivakoormuse.Lähtudesallergiaprobleemidest oleks hea nõu pidada ravi-arstiga ja otsustada koos sobiv treening.

8. Arvesta oma seisundit ka elukutset valides. Ter-vise seisukohalt on väga oluline valida sobiv elu-kutse, kus puudub kokkupuude haigust soodus-tavate teguritega.

9. Ei suitsetamisele. Suitsetamine on ruumide suu-rimsaastaja!

10.Midarohkemomaallergiatestteadjaomaelu-korralduses arvesse võtad, seda paremini hak-kamasaad!

enam asfalti, seda rohkem on ka astmat.

Uuringud ei ole tõestanud, et vaktsinatsioonid oleksid al-lergia sagenemise põhjuseks. Rinnaga toitmine on esimesel eluaastal lapse kasvuks, aren-guks, immuunkaitse tekkeks väga oluline, kuid ei väldi aller-gia teket allergia päriliku eel-soodumuse korral.

Millele inimesed kõige enam allergilised on? «Kevadel tekivad paljudel vaevused, kui õitsevad lepp, sarapuu ja kask. Neist viimane on kõige sageda-sem allergeen. Eelmisel kevadel kannatasid kaseallergikud eri-ti kõvasti – ilmad olid soojad ja päikeselised ning puudel pal-ju õietolmu. Seevastu umbro-hu vastu allergilised inimesed elasid eelmisel suvel paremini, sest suvi oli umbrohu õitsemi-se ja selle leviku seisukohalt vä-ga vilets,» räägib Julge.

Lisaks õietolmuallergia suu-renemisele on kasvanud nen-de inimeste hulk, kes on aller-gilised kassi- ja koerakarvade

suhtes. Väikestel lastel on ka palju toiduallergiat. On tähel-datud sedagi, et kui inimene on mingi asja suhtes allergili-ne, on suurem tõenäosus, et ta on ka mõne muu teguri suhtes ülitundlik.

Iga täpike ei pruugi olla veel allergiaVäikestel lastel on nahalööbed väga sagedased ning 10–15 prot-sendil esineb ka atoopilist der-matiiti. Julge sõnul tuleb laste toiduallergiat aina juurde ning levinud on ülitundlikkus piima ja muna suhtes. Ka rinnalaps võib kannatada lehmapiimaal-lergia käes, kui tema ema pii-matooteid tarbib.

Siiski ei soovita Julge lapsel kahtlaste täppide või karedate põskede tekkimise korral rin-naga toitval emal kohe rangele tatradieedile jääda. «Emad jäta-vad sellisel puhul enamasti esi-mese asjana oma menüüst väl-ja piimatooted ning gluteeni si-saldavad teraviljad, kuid mina soovitan eelkõige loobuda šoko-laadist, kakaost, tsitruselistest, kiivist, tomatitest, pähklitest, halvaast, värvilistest jookidest ja vürtsistest toitudest. Need on sagedasemad nahalöövete põh-justajad kui piim,» ütleb Julge.

Ta väidab, et atoopiline der-matiit võib esineda ka ilma al-

lergiata ning siis tuleb lihtsalt ravida nahka.

Ainult kolmandikul atoo-pilise dermatiidi põdejatest on haiguse põhjustaja allergia, ka-hel kolmandikul on see naha-probleem. «Pole vaja karta hor-moonkreemi – kui nahk on ik-ka korrast ära, siis võib ja tuleb seda kasutada kauem kui viis päeva järjest,» lisab Julge. Väi-kelaste toiduallergiad kaovad enamasti mõne aasta möödu-des – näiteks munaallergia ta-valiselt 2–4-aastaselt ning pii-maallergia veelgi varem, sage-li juba aastaselt.

Ka üldiselt on allergiatega nii, et tekkinud ülitundlikkus ei pruugi jääda saatjaks kogu eluks – see võib tekkida igas va-nuses ja võib ka mööda minna.

Allergia diagnoosimine on Julge sõnul paras prokuröritöö ja väga palju tuleb küsida. Te-hakse nahateste ja määratakse vereproovist antikehasid, kuid tihti on toiduallergiate kindlaks tegemisel palju abi toitumispäe-viku pidamisest. «On oluline märkida vähemalt nädala jook-sul üles kõik, mida laps on söö-nud, kui palju sõi, millised olid naha, seedetrakti, hingamistee-de reaktsioonid,» ütleb Julge. «Arstiga koostöös vaadatakse päevik üle ja sealt võibki sel-guda, mis põhjustab allergiat.»

Kase õietolm on Eestis kõige suurem allergeen. Foto: AIn PRotSIn

Väikelaste toiduallergiad kaovad mõne aastaga

Keskkonnas olevad bakterid ja seened, eelkõige soole nor-maalne mikrofloora on äärmi-selt olulised tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes. Loomkatsetega on tõestatud, et steriilsetes tingimustes ei te-ki tolerantsust.

Taluvusreaktsioonide välja-kujunemiseks on hädavajalik kokkupuude bakteritega. «Ta-luvuse tekkeks on vaja mikroo-bikontakti. Aga meie joome pu-delivett, sööme steriilset toitu ning hävitame toidus olevate mikroobide kasvu pärssivate ainetega bakterite hulka oma seedetraktis,» ütleb Julge.

Mitmetes uuringutes on tä-heldatud, et allergikuid on vä-hem nende laste hulgas, kes on kasvanud loomapidamisega tegelevates taludes. Põhjuseks peetakse nii ema kui lapse va-rases eas loomadega kokkupuu-test saadud baktereid. Soomes on allergia uurijad tõdenud, et allergilise astma sagenemine on seotud asfalteerimisega – mida

masti siiski kerge kuluga. «Va-nasti oli astmat vähe ja kui see haigus vaevas, siis raskel kujul. On teada surmajuhtumeid ast-ma tõttu.

Sageli nimetati mitteallergi-list astmat astmaatiliseks bron-hiidiks. Praegu on aga 80 prot-senti astmast kerge ning kui se-da hakata õigel ajal ravima, siis on haigetel pikki perioode, kus haigustunnuseid polegi,» räägib Julge. Loomulikult võib astma olla ka mitteallergiline, eelkõi-ge varases lapseeas ning sellest on suurem tõenäosus välja kas-vada. Doktori sõnul on sagene-nud nii allergiline kui mitteal-lergiline astma.

Miks on allergiahaigusi palju rohkem kui varem, sel-lele on mitmeid seletusi. Jul-ge toob välja nn hügieeniteoo-ria. Nimelt on viimase poolesa-ja aastaga oluliselt paranenud inimeste üldised hügieenitingi-mused ning vähenenud on kok-kupuuted mikroorganismidega, millega inimkond oli sajandeid harjunud.

16 || Tervise exTra/reKLaaM postimees, 11. märts 2013

Tervise Extra

Documents

Transcript of Tervise Extra