Tekstiilide kahjustused

Sissejuhatus

atlasele “Tekstiili kahjustused”

Mõiste ‚tekstiilid’ all

käsitletakse käesolevas ettekandes:

toor- ja töödeldud materjale

tekstiilesemete valmistamiseks

______________________________________

täielikult või osaliselt tekstiilmaterjalist valmistatud esemeid ja katteid

Tekstiilide eluiga määravad peamised faktorid:

• valmistamise eesmärk (pika- või lühiajaliseks tarbimiseks) ning valmistamise kvaliteet (tootmisdefektid)

• tekstiilide igapäevane kasutamine ja hooldus• tekstiile ümbritsev keskkond ja sellest

tulenevad faktorid• säilitustegevuse vigadest tulenevad

kahjustused

Valmistamise kvaliteet(tootmisdefektid)

• paksendid lõngas

• sõlmed

• koekatked

• koehõrendid

• õmblusdefektid

• õlilaigud

• jooksvad värvid

Kasutamisest ning hooldusvigadest tingitud kahjustused:

• mehaanilised kahjustused

• setted ja sadestised

• keemilised kahjustused

• põletuskahjustused

• struktuurikahjustused

Mehaanilised kahjustused

• Visuaalselt eristatavad kahjustused, mis on põhjustatud enamasti mehaanilistest või füüsikalis-keemilistest mõjuteguritest tekstiili kasutamisel ning hoiustamisel.

Enamlevinud mehaanilised kahjustused

• augud

• rebendid

• katked

• kaod

• kulumine

• kortsumine

• deformatsioonid

Augud

• Aukude kuju ja suurus oleneb nende tekitajast

• Mida suurem on auk, seda suurem on ka tõenäosus kahjustuse progressee-rumiseks

Kõige progresseeruvamadon aukudest

• kulumis- ehk hõõrdeauk

• rebestusauk

Kulumis – ja rebestusauk

Rebendid

• Tekkemehanismilt aukudele sarnane kahjustusliik, mida iseloomustab enamasti lineaarne, pikergune vorm.

• Kiiremini arenevad rebenditest edasi samuti kulumisrebend ning tekstiili käristus- ehk venitusrebend.

Kulumis- ja käristusrebend

Katked

• Lõnga ja niiti iseloomustav kahjustus, mille edasiarenduseks on augud ja rebendid, kui ka panuste kaod

• Katketena on käsitatavad ka läbilõigatud tekstiilid või nende osad, sealhulgas paelad, nöörid, köied, sidemed jms.

Niidistiku katked fileepitsis

Kaod

• Tekstiili puuduvad osad on kaod

• Tekstiili kaod muudavad oluliselt tekstiili visuaalset ilmet ja funktsiooni, kuid enamasti materjali ei kahjusta

Kulumine

• Tekstiilide hõõrduvate osade (näiteks mööblitekstiil toolipõhjadel, käiste küünarnukid, krae servad jms.) kahjustus

• Alusmaterjal on hõõrdunud aladel suhteliselt nõrk ning aldis aukude ja rebendite tekkeks

Kulunud püksid ja kulunud krae

Kortsumine

• Kahjustus, mis iseloomustab kaua vajutuse ehk pressi all seisnud tekstiile. Selle kahjustuse viimane aste on käkrumine

• Kortsudesse kogunenud tolm ja ümbrusest erinev mikrokliima soodustab keskkonna ja bioloogiliste kahjustuste teket ja arengut

Käkras kraepits

Deformatsioonid

• Muhud, lained materjalis ja materjali struktuuris. On tekkinud enamasti kas kõrgendatud survest materjali mingitele piirkondadele või näiteks õmbluste ümbruses kas õmblusvigadest või keskkonna tingimustest. Eriti iseloomulik mitmest või erisuunalistest materjalidest kokkuõmmeldud tekstiilidel

Deformatsioonid lipul

Määrdumus ehk setted ja sadestised

• üldine

• tolmumine

• tahmumine

• plekid ja pritsmed

• võidumine

Üldine määrdumus,tolmumine ja tahmumine

• Kahjustus, millest ei pääse ükski tekstiil kuni ta on kasutuses

• Kahjustus ei kuulu üldjuhul edasiarenevate hulka. Küll aga soodustavad keskkonna ja bioloogilise saaste arengut, kui tekstiil jätta tolmust ja tahmast puhastamata

Puhastatud ja puhastamata

Plekid ja pritsmed

• Suhteliselt stabiilne kahjustuse liik, kui just pole tegemist keemiliselt aktiivse materjaliga (näiteks lubjapritsmed)

• Nimetatakse neid enamasti põhjustaja järgi (veiniplekid, rasvaplekid, vahapritsmed, kohviplekud jne.)

Vahapritsmed

Võidumine

• Peamiselt mööbli- ja rõivastustekstiilidel esinev kahjustuse liik, mis kujutab enamasti endast tekstiili sisse imbunud higi ja rasu

• On heaks keskkonnaks näiteks riidekoi vastsetele. Seega progresseeruv kahjustus

Füüsikalis-keemilised kahjustused

• Tekkivad enamasti tahtmatust kokkupuutest kemikaalidega või on valesti valitud puhastus- või pleegitusvahendite tagajärg

• Kahjustus on pea igal juhul progresseeruv

• Kahjustust iseloomustab materjali rabedus kahjustatud alal

Roosteplekidfüüsikalis-keemilise kahjustuste

üks liike

Põletuskahjustused

Põletuskahjustused tekivad:

kokkupuutel tulega (tuli, sädemed)

kokkupuutel kuumusega (näiteks triikimisel)

Põletuskahjustusele viitavad sissepõlenud aukude söestunud servad või kuuma triikraua pruun jälg tekstiilis

Struktuurikahjustused

Teema käsitleb peamiselt arheoloogilist tekstiili, kus vananemisprotsessid on jõudnud viimse piirini.

Selliste kahjustustega tekstiilid vajavad erikohtlemist ja ranget säilitusnormidest kinnipidamist

Kergema struktuurikahjustuse näide

Keskkonnast tingitud kahjustused

• bioloogilised kahjustused

• niiskuskahjustused

• valguskahjustused

Bioloogilised kahjustused

• putukkahjustused

• loomsed kahjustused

• hallituskahjustused

• bakterkahjustused

Putukahjustused

• putukkajustuste tekitajad

• putukkahjustuste liigid

Peamised putukahjustajad

• riidekoi (Tineola bissellalla)• mööblikoi (Tineola furciferella)• kasukakoi (Tinea реlliоnеllа)• vildikoi (Tinea coacticella)• vaibakoi (Trichophaga tapet zella)• harilik nahanäkk (Demestes haemorrhoidalis)• täpiline nahanäkk (Demestes lardarius)• muuseumimardikas (Antheremus museorum)• raamatutäi (Liposcelis divinatorius)• majasoomukas (Lepisma saccharina)

Riidekoi(Tineola bissellalla)

kahjustuse tekitajateks on vastsed, kes toituvad villast, siidist ja karusnahast. Kehvadel aegadel ei ütle nad ära ka teistest tekstiilmaterjalidest. Üks lemmikroogi on kalev ning mustunud, higiga läbiimbunud kohad riiete peal.

Riidekoi ja tema vastsed

Kasukakoi(Tinea реlliоnеllа)

aktiivne periood on tal maist septembrini, talvel ta magab

Kasukakoi «pesitsemisest» annab märku nii õhtuti ringilendav heledat värvi liblikas kui ka tihti laes või nurkades olevad väiksed, umbes ühe sentimeetri pikkused, hallikasmusta värvi nukkude kotikesed

Kasukakoi ja tema nukkuvad vastsed

Harilik nahanäkk(Demestes haemorrhoidalis)

Valmik on 8 mm pikkune. Vastse maksimaalne suurus on 1 cm, ta on pruun, karvane ja tagaosas on kaks ülespoole suunatud küünist. Liik elab meie laiuskraadidel looduslikes tingimustes. Vastsed kahjustavad rõivaid ja karusnahku

Täpiline nahanäkk(Dermestes lardarius)

Mardikas on 5 mm pikkune. Seljal on kolm heledat täppi. Vastne on maksimaalselt 1 cm pikkune, tihedakarvaline, tagant kitseneva kujuga kollakalt veidi hiilgav ussike. Lülide vahed on heledamad ja tagaosas on karvatups. Kui vastset puudutada, siis tõmbub ta kägarasse ja teeskleb surnut. Siseruumides vastne kahjustab villaseid rõivaid, vaipu ja karusnahku. Vastse tekitatud augu serv on sile (erinevalt koide kahjustusest).

Nahanäki kahjustus

Putukahjustuste liigid

• bioloogiline saaste – munad, nukud, võrkpesad• ensüümkahjustused – lagundav toime – augud ja

rebendid

Loomsete kahjustustepeamised tekitajad

• Inimesed – süüdi kõigis kahjustusliikides

• Närilised (hiired, rotid)

• Koduloomad (kassid, koerad)

Hiireperekond ja augud sokis

Kass ja koermööblikraapija ja vaipade, rõivaste rebija

Hallituskahjustused

Hallituskahjustused

Niiskuskahjustused

korrosioon (metallniidistik, metallpanused)

kõdunemine ehk määndumine• oreoolid• vettimine

värvide kokkujooksmine

Valguskahjustused

• kiu struktuuri lagunemine

• pleekumine

Konserveerimis-restaureerimistöödevead

• ebakohase konservendi (kliister jms. kasutamine)• konservendi (liim, aprett jms.) jäägid• ebakohased, kohmakad õmblused• laialijooksnud värvid• põhjendamatud dublaažid ja paigad