TeksT Kyösti isosaari ja ingrid MaasiK FoTod Kari HaUtaLa · Orgaanilisest ainest ja...

S oomes veel viie aasta eest kehtinud ehitusmääruse energiatõhususe nõuete

miinimumile vastav hoone on praeguste arusaamade järgi juba üsna suur energiaraiskaja. Uues ehitusmääruses on hoonete ener-giatõhusus luubi all, eriti palju tä-helepanu on pööratud hoone pii-rete soojapidavusele. Kahtleja- test ja kritiseerijatest hoolimata on see arengusuund ka majaoma-nike seisukohast tervitatav, sest energia hind liigub pigem tõus-vas suunas.

■ Ekovilla ■ Ewonawool ■ Hunton Flex ■ Isolina ISO L ■ Isover KL 33 ■ Knauf Space Slab 035 ■ Konto ■ Paroc eXtra ■ Rockwool Flexi-Batts ■ Ursa Lasivilla lambda 37Võrdluses

soojustusvilladEhitiste energiatõhususe nõuded on üha rangemad. See on tekitanud kahtlust, kas soojustusvillade omadused jõuavad energiatõhususe nõuetega sammu pidada. Asjasse selguse toomiseks korraldas TM Rakennusmaailma laboritestid, mille käigus uuriti väikeehitajate poolt üldiselt kasutatavate soojustusvillade olulisemaid ekspluatatsiooniomadusi.

TeksT Kyösti isosaari ja ingrid MaasiK FoTod Kari HaUtaLa

� Mida paksem soojus-tuskiht, seda olulisemaks muutub võima-lik soojakadu konvektsiooni läbi. Eriti prob-leemne on suure soojusjuhtivuse-ga materjal, mil-le õhupidavus pole kiita.

Soojapidavuse nõuetega on täna-seks jõutud nii kaugele, et kehvema soojapidavusega soojustusmaterja-li kasutamisel võivad tavalised piir-delahendused jääda kitsaks. Eriti annab see tunda seinte konstrukt-sioonis, mis muutub keeruliseks ja paksuks.

Pööningu vahelae või katuslae puhul on paksema konstruktsioo-ni tegemine lihtsam, kuid seal on muid probleeme.

Uuemad uuringud on näidanud, et soojustusmaterjalide puhul ei piisa ainult heast soojapidavusest.

Mida paksem soojustuskiht, seda olulisem on läbi materjali liikuv õhuvool ehk konvektsioon, millega kaasneb soojakadu. Seetõttu kuu-lub hea soojustusmaterjali omadus-te hulka ka õhupidavus.

Soojustusmaterjalidele võidak-se esitada ka muid nõudmisi, näi-teks rõhutada materjali keskkon-nasõbralikkust. Paraku on mater-jali tootmiseks ja transpordiks ku-lutatud energia arvestamine raske, sageli ka võimatu. Teiselt poolt võib seda asja võtta nii, et energiatõhusa maja ehitamine on juba iseenesest

10 T m kodu & e hi T us | ok T o obe r | 2 0 12 T m kodu & e hi T us | ok T o obe r | 2 0 12 11

test Häid soojustusmaterjale leidub küllagaK&E

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

0 20 40 60 80 100 120 140 160

Kes

kmin

e ve

e hu

lk k

atse

tükk

ides

, (g/

m2)

Kuivamisaeg, (h)

SOOJUSTUSMATERJALIDE KUIVAMINE, 3 AEGLASEMAT

Ekovilla

Hunton

Knauf

Kes

kmin

e ve

e hu

lk k

atse

tükk

ides

, (g/

m2)

0

200

400

600

800

1000

1200

0 5 10 15 20 25 30 Kuivamisaeg, (h)

SOOJUSTUSMATERJALIDE KUIVAMINE, 7 KIIREMAT

Ewonawool

Isolina

Isover

Konto

Paroc

Rockwool

Ursa

keskkonnategu. Hea soojapidavu-sega hoone säästab pikemas pers-pektiivis keskkonda.

Esimene ringSoojustusmaterjale on tänapäeval

palju. Võttes arvesse erinevad vaht-plastid ning vaakum- ja grafiitiso-latsioonimaterjalid, on valik veel-gi laiem. Kõiki materjale omavahel võrrelda ei ole võimalik, seega ot-sustati testid läbi viia kahes jaos.

Esimesse ringi võeti mineraalvil-lad ja orgaanilisest ainest või taas-kasutatud materjalist valmistatud soojustusvillad – ainult plaadiku-julised materjalid, kuna plaatide ja puistevilla võrreldava võrdluse kor-raldamine ei olnud võimalik.

Mineraalvilladest hangiti testi jaoks parimate soojapidavusoma-dustega tooted − juhul, kui valikut oli, ja juhul, kui need tooted olid ehituspoodides tavakasutajale kät-tesaadavad. Erinevate soojapida-vuse klassidega mineraalvillu lei-dus nelja kaubamärgi toodete hul-gas. Kõikvõimalikud tellimustoo-ted jäeti kõrvale.

Nii jäid testimata Isover KL-32, Knauf EcoBatt 033, Paroc eXtra plus ning Rockwool Super A-Batts. Maa-

hoone osa U-väärtus (W/m2K)

Sein 0,17Pööningu vahelagi, keldri põrand välisõhu kohal 0,09Põrandaaluse ruumiga keldri põrand 0,17Pinnase vastas olevad hooneosad 0,16Aknad ja uksed 1,00

0

100

200

300

400

500

600

sooj

ustu

skih

i pak

sus

(mm

)

TESTITUD SOOJUSTUSVILLADE MIINIMUMPAKSUS

pööningu vahelaes

seinas

Ekov

illa

Ewon

awoo

l

Hun

ton

Isol

ina

Isov

er

Knau

f

Kont

o

Paro

c

Rock

woo

l

Urs

a

■ Väikese soojusjuhtivusega villa puhul piisab vajaliku soojapidavuse saavutamiseks õhemast kihist. Tulpdiagrammilt on näha, kui paks peab olema soojustuskiht, millega saavutatakse Soome ehitusmääruste uutele energiatõhususe miinimumnõuetele vastav hoone piirete soojapidavus. Arvutustes ei ole arvestatud konvektsiooniga, aga suu-rema õhuläbilaskvusega soojustusvilla kulub veelgi paksem kiht, kui tabelis esitatud. Arvestatud ei ole ka võimalike muude soojust isoleerivate või konvektsiooni takistavate konstruktsiooni osadega.

� SoojapidavuS on soojustusvilla olulisim omadus. Sestap anti vTT Expert Services oy poolt läbiviidud mõõtmiste kokkuvõtete tabelis soo-japidavusele suur osakaal.

letoojate ja tootjatega konsulteeri-des selgus, et eramuehitajad ja re-noveerijad neid konkreetseid too-teid kuigi sageli ei ostagi.

Orgaanilisest ainest ja taaskasu-tatud plastist toodetud soojustus-villade valik oli aga napp, praktili-selt oli saada vaid ühe soojapidavu-se klassiga tooteid.

Valitud soojustusvillad oste-ti ehitusmaterjalide kauplustest käesoleva aasta märtsi teisel poo-lel. Erandiks oli Konto – et tegemist oli uudistootega, mis ei olnud veel müügile jõudnud, tuli testimiseks vajalik kogus tellida otse tootjalt.

Ainult mõõdetavad tulemused

Õigluse nimel otsustasime võr-relda ainult soojustusvillade selli-seid omadusi, mis on vaieldamatult testitavad ja mõõdetavad. Seekord ei antud punkte soojustusmaterja-lide paigaldatavuse ja käsitsetavu-

� SoojuSTuSMaTErjali tõmbe-tugevusel ei ole teatud piirist alates enam kuigi olulist tähendust. Kui aga materjali tõmbetugevus on väi-ke, siis võivad plaadid käsitsemisel kergesti saada kahjustatud.

� väiKESE leegi katset kasutatakse materjali tuletundlikkuse määra-misel. ainult selle põhjal tuletund-likkuse klassi küll ei määrata, kuid katse annab olulist informatsiooni materjalide süttivuse kohta.

■ Veeimavuse ning kuivamise testimisel täheldati erinevate soojustusmaterjalide märgata- vaid erinevusi. Mõni soojustusmaterjal ei kuivanudki testi jooksul lõplikult ära; jääkniiskus püsis neis kauem, kuna veemolekulid olid ühinenud näiteks tuldtõkestavate lisanditega.


SOOJUSTUSE KÕRGEIM KLASS

www.isover.ee

ISOVER KL 33 on mineraalvilladest soojapida-vaim. KL 33 isolatsioonivõime on üle 10% parem siiani kasutusel olevatest soojustusmaterjalidest.

Ehitades ISOVER KL 33-ga säästad küttekuludelt kogu hoone eluea jooksul ning lisaks sellele sääs-tad ka loodust!

soojapidavaimenergiasäästlikturvalinekeskkonnasõbralikkergesti käsiteldav

test | Häid soojustusmaterjale leidub küllaga

testI tULeMUseD

ekov

illa

ewon

a-w

ool

hun

ton

Isol

ina

Isov

er

Kna

uf

Kon

to

Par

oc

Roc

kwoo

l

Urs

a

Soojusjuhtivus (W/mK) 0,038 0,041 0,038 0,047 0,033 0,035 0,037 0,035 0,035 0,035Õhuläbilaskvus x 10 -6 (m3/msPa) 148 322 126 705 48 127 203 93 79 100Väikese leegi katse – süttis k o k k e e k e e e– leegi tipp kriipsuni e e e k e e e e e e– põlevate tilkade eraldumine e e e e e e e e e e– vajas kustutamist o e e k e e k e e e– järelpõlemine või -hõõgumine k e o k o e k e e oTõmbetugevus (kPa) 43 25 8 4 16 11 126 2 2 8Kuivamine– veeimavus (kg/m2) 8,19 0,70 2,22 0,43 1,12 2,13 0,74 0,08 0,08 0,09– aeg (h) 140 19 100* 20 24 40 25* 1 2 20Tihedus (kg/m2) 38,6 19,2 62,2 25,1 21,8 23,1 54,2 31,1 34,5 18,3

■ Soojusjuhtivuse, õhuläbilaskvuse, veeimavuse ja kuivamisaja puhul tähendab väiksem arv paremaid omadusi. Tõmbetugevuse puhul on vastupidi, suurem arv tähendab paremat vastupidamist. Süttivustundlikkuse osas tehti kolme- astmeline jaotus vastavalt sellele, kuidas materjal leegile reageeris: e = ei; o = osal katsetükkidel; k = kõigil katsetükkidel.Lisamärkus kuivamise aja kohta:* = soojustusmaterjalis esines kuivatamise järel jääkniiskust, mis konkreetsetes kuivatustingimustes väljus materjalist aeglaselt.

se eest ega uuritud, kas ja kui pal-ju soojustusvillad tolmavad – vii-mane on rohkem tööohutuse küsi-mus, mis otseselt ei mõjuta mater-jali toimivust.

Ka hallitamistestidest loobuti. Hallituse tekkimine hoone konst-ruktsioonis ei sõltu soojustusvilla hallitusvastastest lisanditest. Hal-lituse teket välditakse muude mee-toditega, millest olulisim on hoo-ne niiskustehnilise toimivuse ta-gamine.

Seekord ei uuritud ka soojustus-villade võimet siduda ja loovutada õhuniiskust. Vastupidi levinud ar-vamusele ei mõjuta soojustusma-terjal tegelikult siseõhu niiskuse taakaalu. Niiskustaset mõjutab roh-kem see, mis on hoone sees – elami-sega seotud niiskustootlus, sisustu-se ja sisepindade materjalid.

Sellist lähenemist võib mõistagi kritiseerida. Tehtud otsuseid pea-me siiski põhjendatuks, kuna soo-justusmaterjali olulisim eesmärk on tagada hea soojapidavus.

Mineraalne või orgaaniline?Soojustusvillade testi tulemus-

te põhjal on mineraalvillad pare-

ma sooja- ja õhupidavusega kui looduslikest materjalidest villad. Ühtlasi selgus, et parimad orgaa-nilisest ainest valmistatud villad jõuavad soojapidavusomadustelt mineraalvilladele järele. Toote-arendust tasub sellel suunal kind-lasti jätkata.

Tegelikult võib mineraalvilla ja alternatiivsete soojustusvillade soojustuskihi paksus hoone piire-tes, eriti seinas, erineda vaid mõne sentimeetri võrra. Samas on tava-pärase piirdekonstruktsiooni mõõt-mete ületamisel oma riskid, näi-teks jämedama puitmaterjali kasu-tamisest võib sündida märgatav li-sakulu.

See ei kehti ainult orgaaniliste soojustusmaterjalide, vaid ka hal-vemini isoleerivate mineraalvillade kohta. Sel põhjusel ei saa teha eri-nevate soojustusmaterjalide otsest hinna võrdlust. Kallim ja parema-te soojapidavusomadustega isolat-sioonimaterjal võib end kiirelt ära tasuda, kui alternatiiviks on odava-ma ja kehvemate omadustega soo-justusmaterjaliga kaasnev keeruli-sem piirdekonstruktsioon.

Mida aga teha ajalooliste, tra-ditsiooniliste või muidu väärtusli-ke hoonetega? Kui renoveerimisel soovitakse säilitada hoone iseloo-mu ja kasutada võimalikult algu-päraseid materjale, siis ei ole alati võimalik valida parima soojapida-vusega isolatsioonimaterjali. Ener-giatõhususe nõuded jäävad siin al-la muudele eesmärkidele. Sellistel juhtudel kasutatakse sageli just loo-duslikke soojustusmaterjale, mis-tõttu on oluline, et ka need olek-sid saadaval.

Soojustusvillade testi lõppjärel-dused on üpris positiivsed. Seitse kaubamärki kümnest olid parema soojapidavusega, kui tootja andme-tes kirjas. Häid soojustusmaterja-le leidub nii mineraal- kui orgaani-lisest ainest valmistatud soojustus-villade hulgas. Konkurents ja toote-arendustöö on vilja kandnud.

� vEEiMavuSE ja kuivamisaja mõõtmine annab teada, kui hästi peab soojustusvill vastu märgumi-sele. Soojustusmaterjal võib saada märjaks, kui seda hoitakse lageda taeva all või lastakse sellele soojusta-mise ajal vihma peale sadada, samuti veeavarii tagajärjel.

� MaTErjali süttivustundlikkuse testi katsetükid vasakult paremale: Ekovilla, Ewonawool, Hunton, isolina, isover, Knauf, Konto, paroc, rockwool ja ursa. Katsetükkide väljanägemist hinnates tuleb arvesse võtta ka seda, et osa neist tuli põlemise lõpetami-seks kustutada.



Rockwool Flexi-Batts

� Tootja maa: Venemaa� Toormaterjal: kivi� Deklareeritud soojus-

juhtivus: 0,036 W/mK� Tuletundlikkuse klass: A1� Nominaalmõõtmed: 570 x

1170 x 50 mm� Pakendis 10 plaati, kokku

6,67 m2� Pakendi hind Soomes:

23.50 €� Ruutmeetri hind: 3.52 €

� Soojusjuhtivuselt teiseks tul-nud Rockwool Flexi-Batts kivivill sai Paroc eXtra kivivillaga võrdse arvu punkte, mis tagas jagatud teise koha. Rockwooli maaletoo-jal oli valikus ka parema dekla-reeritud soojusjuhtivusega villa-plaadid Super A-Batts, kuid te-gemist oli otse maaletoojalt telli-tava-hangitava tootega.

Õhkuläbilaskvuse testis saa-vutas Rockwooli kivivill teise ko-ha. Ka väikese leegi katse läks hästi – materjal ei süttinud, vaid muutus tumedamaks ja tõmbus veidi kokku; tulemuseks jagatud esimene koht. Tõmbetugevus võinuks olla parem, plaadid said käsitsemisel väga kergesti kah-justada.

Niiskuskäitumiselt oli Roc-kwool üsna sarnane oma suuri-ma konkurendiga – vett imendus materjali vähe ja kuivatamiseks kulus vaid paar tundi.

PLUssid•Soojapidavus, res.•Vähene õhuläbilaskvus•Tuletundlikkus•Kiire kuivamine

MiinUsed•Kahjustused kerged tulema

Üldhinnang: 8,2 HHH

Isover KL 33

� Tootja: Saint-Gobain Raken-nustuotteet Oy, Soome

� Toormaterjal: klaas� Deklareeritud soojus-





� Soojapidavuselt osutusid Iso-veri klaasvillaplaadid selle võrd-lustesti parimaks tooteks. Kuid mineraalvillade soojusjuhtivuse maagilise piirini pole veel jõutud – samalt tootjalt saab tellimus-tootena klaasvillaplaate KL 32, mille deklareeritud soojusjuhti-vus on veelgi väiksem.

Head soojapidavust toetas ka väike õhuläbilaskvus. Sütti-vustundlikkuse testimisel mär-giti ära, et materjal küll hõõgus kustutamise järel, ent hõõgu-mine lõppes hiljemalt kaks se-kundit pärast kustutamist. Iso-veri klaasvillaplaat peaks olema vastupidav, selle tõmbetugevus oli mineraalvilladest parim. Vä-ga jõulisele käsitsemisele Isoveri toode siiski vastu ei pea.

Vett imas Isoveri klaasvill ilm-selgelt rohkem kui kivivillaplaa-did, aga vesi kuivas umbes öö-päeva jooksul välja. Tervikuna on tegemist hea soojustusma-terjaliga.

PLUssid•Soojapidavus•Vähene õhuläbilaskvus•Tuletundlikkus, mõningase

reservatsiooniga•Tõmbetugevus, reservatsiooniga

MiinUsed•Mineraalvilla kohta kallivõitu•Saadavus, reservatsiooniga

Üldhinnang: 8,7 HHHH

Ursa Lasivilla lambda 37

� Tootja maa: Venemaa� Toormaterjal: klaas� Deklareeritud soojus-



15,87 m2� Pakendi hind: 35 €� Ruutmeetri hind: 2.21 €

� Deklareeritud soojusjuhtivuse põhjal tundus, et Ursa klaasvill jääb teistele mineraalvilladele kindlalt alla, kuid tegelikult osu-tus see lubatust paremaks. Ur-sa toodete edasimüüjaid on aga märgatavalt vähem kui võistle-vatel kaubamärkidel, mis võib materjali hankimise teha keeru-liseks.

Õhuläbilaskvuselt on Ursa klaasvill tasemel. Süttivustund-likkuse katses täheldati mõne-de katsetükkide järelhõõgumist sekundi-paari jooksul. Tõmbe-tugevuse poolest ei olnud Ursa enam nii kõva tegija, aga mater-jali hoolikal käsitsemisel ei esine-nud mingeid probleeme.

Ka veeimavuskatsest tuli Ursa klaasvill auga välja, vett imendus materjali vähe ja alla 24tunnist kuivamisaega ei saa ju pidada põhjendamatult pikaks.

PLUssid•Soojapidavus, res.•Vähene õhuläbilaskvus•Tuletundlikkus, kerge

reservatsiooniga•Odav

MiinUsed•Saadavus


Paroc eXtra

� Tootja: Paroc Oy Ab, Soome� Toormaterjal: kivi� Deklareeritud soojus-





� Soomes toodetud kivivilla soojapidavus oli hea, kuigi vahe võitjaga oli märgatav. Tegelikult on Parocil olemas testitud too-test paremate omadustega ki-vivill Paroc eXtra Plus, kuid see tulnuks tellida või ise tehasesse järele sõita. Ehituskauplustest me seda vähemalt käesoleva aasta kevadel ei leidnud.

Paroc eXtra õhuläbilaskvus on väike, kuigi mitte päris tipus. Tulekindlust võib pidada heaks, väikese leegi katse ajal muutus katsetükk ainult tumedamaks ja tõmbus pisut kokku. Tõmbetu-gevus võinuks olla parem, õhu-kesed villaplaadid hakkasid kä-sitsemisel servadest pudenema.

Paroci toode imas vähe vett ja seegi kuivas materjalist välja kiiresti, veidi üle tunni ajaga.

PLUssid•Soojapidavus, res.•Vähene õhuläbilaskvus•Tuletundlikkus•Kiire kuivamine

MiinUsed•Saab kergesti kahjustada


Knauf space slab 035

� Tootja maa: Suurbritannia� Toormaterjal: klaas� Deklareeritud soojus-





� Põhiliselt Bauhausis ja Bygg-maxis müüdav Knaufi klaasvill oli soojusjuhtivuse mõõtmisel iga-ti tasemel. Äärepealt oleksime samast kauplusest ostnud sa-ma tootja klaasvilla, mis oli palju suurema deklareeritud soojus-juhtivusega kui Space Slab 035.

Õhku lasi Knaufi klaasvilla-plaat rohkem läbi kui teised mi-neraalvillad, ent süttivustund-likkusega oli kõik korras – väike-se leegi katse jooksul ei toimu-nud katsetükkide pinnal midagi muud peale tumenemise ja vä-hese sulamise. Vaatamata klaas-villaplaadi näiliselt ebaühtlase-le struktuurile, oli sel päris hea tõmbetugevus.

Märgumistestis jäi Knauf võistlejatele alla: vett imas see üsna palju ja algse kaalu saavuta-miseks kulus peaaegu kaks öö-päeva.

PLUssid•Soojapidavus, res.•Tuletundlikkus•Tõmbetugevus, res.

MiinUsed •Saadavus, res.


hunton Flex

� Tootja maa: Poola� Toormaterjal: puit� Deklareeritud soojus-

juhtivus: 0,038 W/mK� Tuletundlikkuse klass: E� Nominaalmõõtmed: 565 x




� Huntoni tselluvillaplaatide soojusjuhtivus ei olnud päris mi-neraalvillade tasemel, kuid dek-lareeritud soojusjuhtivusele vas-tas materjal päris kindlasti. Veel mõne aasta eest oleks see olnud täitsa hea tase.

Õhuläbilaskvuse poolest oli Huntoni soojustusmaterjal samal tasemel Knaufiga. Süttivustestis seevastu ei läinud enam nii häs-ti. Katsetükid süttisid, kuid neid ei pidanud kustutama ja järelpõ-lemist või hõõgumist esines vaid osadel neist. Tõmbetugevuselt jäi materjal pigem võrdlustesti keskmiste hulka.

Vett imas Huntoni soojustus-plaat palju ja kuivas aeglaselt. Isegi neli ööpäeva hiljem oli ma-terjalis veel aeglaselt väljakuiva-vat jääkniiskust.

PLUssid•Rahuldavate põhiomadustega

MiinUsed•Kaalult üpris raske•Saadavus

Üldhinnang: 7,2 HH

Häid soojustusmaterjale leidub küllaga lõpphinnangK&E

■ Kõik punktid on antud VTT Expert Services Oy poolt läbiviidud laboritestide põhjal. Soojusjuhtivust ja õhuläbilaskvust hinnati otseselt mõõtmistulemuste keskmise väärtuse alusel. Kuivamise hindamisel oli põhiline rõhk kuivamise ajal, ent oma osa oli ka materjali imendunud vee kogusel. Süttivustundlikkust hinnati kõigi testi jooksul tehtud tähelepanekute põhjal. Tõmbetugevuse punktide and-misel võeti arvesse seda, et kõnealusel omadusel on tähtsust peamiselt soojus-tusplaatide käsitsemisel ja paigaldamisel. Tabelis osakaalu protsenti muutes on võimalik soojustusvillade teatud omadusi rõhutada.

PUnKtIDe aRvestUs

osak

aal %

ekov

illa

ewon

awoo

l

hun

ton

Isol

ina

Isov

er

Kna

uf

Kon

to

Par

oc

Roc

kwoo

l

Urs

a

Soojusjuhtivus 50 7 6 7 5 9 8 7 8 8 8Õhuläbilaskvus 20 8 7 8 6 9 8 7 9 9 9Süttivustundlikkus 10 6 8 7 5 8 9 6 9 9 8Tõmbetugevus 10 8 8 7 7 8 8 9 6 6 7Kuivamine 10 6 8 7 8 8 7 7 9 9 8punktid kokku 100 7,1 6,8 7,2 5,7 8,7 8,0 7,1 8,2 8,2 8,1

Kuidas testiti� Testid viis läbi Soome riiklik eks-pertiisi- ja sertifitseerimisasutus VTT Expert Services Oy. Testimi-seks hangiti üks pakk iga kaubamär-gi soojustusmaterjali. Soojusjuhti-vuse, õhuläbilaskvuse ja tõmbetu-gevuse testimiseks valiti igast pa-kist kolm juhuslikku soojustusplaati kahe testiseeria jaoks. Veeimavuse ja kuivamise ning süttivustundlikku-se testimiseks kasutati mõlemal ju-hul ühte juhuslikult valitud soojus-tusplaati.

Materjali soojapidavuse mõõtmi-seks lõigati kõigi tootemärkide kol-mest juhuslikult valitud soojustus-plaadist välja 400 x 400 mm katse-keha, mis kuivatati õhutemperatuu-ril +50 °C. Soojusjuhtivust mõõde-ti soojusvoo mõõtmise seadmega HFM 2 (Heat Flow Meter) keskmi-sel temperatuuril +10 °C. Kasuta-tud meetod vastab standardile EN 12667 ja kasutatud aparaat standar-dile ISO 8301.

Samade proovitükkidega mõõde-ti ka materjali õhuläbilaskvust. Vasta-valt standardile EN 29053 mõõde- ti materjali õhuläbilaskvust kolme erineva ning kolme konstantse rõhu all, vastavalt õhuvooga 1,5 m3/h, 2,0 m3/h ja 2,5 m3/h. Mõõdetud rõhu-vahed olid vahemikus 0,7–16,7 Pa.

Materjali süttivustundlikkust hin-nati väikese leegi testiga. Tege-mist on ühega neljast standardile SFSEN 13501-1 vastavast tuleklas-si määramise meetodist, mille alus-dokumendiks on standard SFS-EN ISO 11925-2. Testi jaoks lõigati igast soojustusplaadist kuus piki- ja kuus põikipidist 90 x 250 mm katsetük-ki, mida õhutati enne testimist tem-peratuuril +23 °C ja suhtelises niis-kuses 50%.

Test ise viidi läbi järgnevalt: 45° nurga all oleva põletiga rakenda-ti katsetükile propaani leeki pikku-sega 20 mm. Leek suunati materja-li pinnale ja külgedele. Süütamise ajaks oli 15 sekundit, katse ajaks 20 sekundit. Katse ajal jälgiti, kas esines süttimist, materjalist võima-likult eralduvaid kuumi või põlevaid tilku, kas ja millal leek ulatus 150 mm kõrgusele leegi rakendamise punk-tist. Samuti vaadeldi süttimisele järgnevat põlemist ja hõõgumist. Vajadusel põleng kustutati. Katse-objekti füüsikaliste omaduste muu-tused mõõdeti ja kirjeldati.

Tõmbetugevuse testimiseks lõi-gati igast soojustusmaterjalist kolm katsekeha suurusega 500 x 800 mm. Katsetükke venitati seni, kuni need olid keskelt kahanenud 300 milli-meetrini. Enne testimist hoiti katse-tükke vähemalt 6 tundi toatempera-tuuril. Test viidi läbi Instroni aparaa-diga tõmbekiirusel 1 cm minutis vas-tavalt standardile EN 1608.

Soojustusmaterjalide veeimavu-se testimisel kasutati 200 x 200 mm katsetükke, mida hoiti vähemalt 6 tundi enne testi stabiilsel toatempe-ratuuril. Mõõtmisel järgiti standardi 1609 meetodit A.

Katsetükid asetati 10 mm võrra vette ja hoiti selles asendis 24 tun-di. Veeimavus määrati katsetükki-de kaalumisega ja esitati lisandunud kaaluna imendumispindala suhtes.

Kuivamise aega mõõdeti tempe-ratuuril +22 °C, suhteline niiskus oli 50%. Teatud ajavahemiku järel kat-setükke kaaluti, kuni need saavuta-sid algse kaalu või kuni märkimis-väärseid kaalu muutusi enam ei tä-heldatud. Katsetükid kuivasid restil horisontaalses asendis.



ekovilla

� Tootja maa: Soome� Toormaterjal: paber� Deklareeritud soojus-

juhtivus: 0,039 W/mK� Tuletundlikkuse klass: E� Nominaalmõõtmed:

565 x 870 x 50 mm� Pakendis 12 plaati, kokku



� Taaskasutatud paberist too-detud Ekovilla soojustusplaadid vastasid lubatud soojusjuhtivu-sele. Arvutuslikult on Ekovilla soojustusplaat ühel astmel veidi tagasihoidlikumate omaduste-ga mineraalvillaplaatidega – tu-lemus, mida rangete soojapida-vusnõuete ajastul ei saa enam pidada kuigi heaks.

Õhuläbilaskvus on normis. Kahju, et süttivustundlikkuse kohta ei või öelda sama – nimelt süttisid väikese leegi katse ajal kõik katsetükid, millest osa tu-li kustutada. Esines ka järelpõ-lemist ja hõõgumist. Materjali tõmbetugevus oli aga päris kõ-val tasemel.

Veeimavuse katse ajal imen-dus Ekovilla katsetükki võrdlus-testi suurim vee kogus, mis hil-jem kuivas materjalist välja pea-aegu terve nädala.

PLUssid•Tõmbetugevus

MiinUsed•Tuletundlikkus, res.•Imab vett ja kuivab aeglaselt

Üldhinnang: 7,1 H

Konto

� Tootja maa: Soome� Toormaterjal: turvas ja puit� Deklareeritud soojus-





� Soojustusmaterjalide maailma uustulnuk Konto osutus mitte-mineraalsetest villadest soojapidavuselt parimaks, kuid deklareeritud soojusjuhtivus jäi saa-vutamata.

Õhuläbilaskvuselt tubli kesk-mine, aga tulekindluse kallal tu-leks tootearendajatel veel vae-va näha. Kõik katsetükid süttisid, osa tuli kustutada ning tähelda-ti ka kustutamisele järgnenud hõõgumist. Mis puutub tõmbe-tugevusse, siis selle poolest olid Konto soojustusplaadid testi kõi-ge paremad.

Veeimavuse testis läks too-temärgil keskmiselt: soojustus-plaat imas mõnevõrra vett ja kui-vas umbes ööpäevaga, materjali jäi jääkniiskust.

PLUssid•Suurepärane tõmbetugevus

MiinUsed•Ei vasta deklareeritud

soojapidavusele•Tuletundlikkus, res.•Saadavus

Üldhinnang: 7,1 H

ewonawool

� Tootja: Ewona Finland Oy, Soome

� Toormaterjal: polüester� Deklareeritud soojus-

juhtivus: 0,040 W/mK� Tuletundlikkuse klass:

B-s1-d0� Nominaalmõõtmed:




� Ewona tooteid kasutatakse hoonetes nii soojustamiseks kui heliisolatsiooniks. Soojapidavu-selt jäid Ewona isolatsiooniplaa-did alla tavalistele ehituslikele villadele. Ega Ewona tooted so-bigi kuigi hästi energiatõhusate-le hoonetele, vaid pigem eriob-jektidele.

Õhuläbilaskvus polnud kiita, aga tulekindlus oli üldiselt hea. Välja arvatud juhuslik süttimine, mida siiski ei olnud vaja kustu-tada. Väikese leegi katse ajal ei eraldunud materjalist põlevaid tilku. Tõmbetugevus oli hea.

Veeimavuse testis imas Ewo-nawool veidi vett, ent kuivas kii-resti, taastades algkaalu vähem kui ööpäevaga.

PLUssid•Tuletundlikkus,

kerge reservatsiooniga•Tõmbetugevus•Sobib eriobjektidele


soojapidavusele•Saadavus

Üldhinnang: 6,8 H

Isolina Iso-L

� Tootja: Isolina Oy, Soome� Toormaterjal: lina� Deklareeritud soojus-





� Omal ajal testisime Isolina rullmaterjali, mistõttu olid oo-tused plaatmaterjali osas üsna kõrged. Paraku jäigi muutus vä-liseks, omaduste osas ei olnud arengut märgata. Testi tulemus-te põhjal võib öelda, et Isolina soojustusmaterjal sobib kõige paremini eriobjektidele, kus kasutatava materjali valiku mää-rab näiteks Muinsuskaitseamet, mitte ehitusmääruse energia- tõhususe nõuded.

Kahjuks peab nentima, et ka õhuläbilaskvuse osas oli tulemus alla igasuguste ootuste. Sama halvasti läks süttivustundlikkuse katse – kõik katsetükid süttisid ja leek jõudis kiiresti märgijooneni, misjärel tuli põlemine kustutada. Soojustusplaatide tõmbetuge-vus oli maksimaalselt keskmine.

Seevastu veeimavuse testis läks Isolina soojustusplaadil ke- nasti. Vett imendus materjali üsna vähe ning see kuivas välja mõistliku aja jooksul.

PLUssid•Sobib eriobjektidele


soojapidavusele•Suur õhuläbilaskvus•Tuletundlikkus

Üldhinnang: 5,7 —

T m kodu & e hi T us | ok T o obe r | 2 0 12 1918 T m kodu & e hi T us | ok T o obe r | 2 0 12


TeksT Kyösti isosaari ja ingrid MaasiK FoTod Kari HaUtaLa · Orgaanilisest ainest ja...

Documents

Transcript of TeksT Kyösti isosaari ja ingrid MaasiK FoTod Kari HaUtaLa · Orgaanilisest ainest ja...