Teenistuslik järelevalve õppeasutustes

Tartu 2018

2

Teenistuslik järelevalve õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärk on koondada juhendmaterjal teenistuslikuks järelevalveks nii munitsipaal- kui riigiõppeasutustes. Kogumikus on esitatud ülevaade järelevalve õiguslikest alustest, võimalikest protseduuridest, näidistekste järelevalve algatamise ja tulemuste kinnitamise kohta. Käesoleva kogumiku valmimisele on aidanud kaasa Piret Hiisjärv, Anna-Liisa Jõgi, Kaidi Maask, Katrin Ohakas, Agnes Pihlak, Elen Ruus, Pärje Ülavere Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kairit Peekman Tartu Linnavalitsusest, Ruth Elias Saverna Põhikoolist, Sigrit Lilleste Tallinna Linnavalitsusest, Anne Viljat Türi Vallavalitsusest, Marju Kõva ja Liili Maran Rõuge Vallavalitsusest, Carmen Viherpuu Jõelähtme Vallavalitsusest, Kerda Eiert Toila Vallavalitsusest Koostanud Hille Voolaid ©2018 Haridus- ja Teadusministeerium

3

Sisukord Õppeasutuste järelevalve korraldus .................................................................................................... 4

Järelevalve õiguslikud alused ................................................................................................................. 4

Järelevalve liigid .......................................................................................................................................... 4

Järelevalve läbiviimine (HTM) ............................................................................................................... 5

Teenistuslik järelevalve riigiõppeasutuste üle ................................................................................ 6

Teenistuslik järelevalve munitsipaalõppeasutuste üle ................................................................ 7

Järelevalvetoimingute põhimõtted ........................................................................................................... 9

Järelevalve etapid ........................................................................................................................................ 9

Eelselgitus .................................................................................................................................................. 9

Eelteabe kogumine ................................................................................................................................. 9

Otsuse vastuvõtmine ............................................................................................................................. 9

Planeerimine.......................................................................................................................................... 10

Eesmärkide ja ulatuse määratlemine ........................................................................................... 10

Meeskonna moodustamine .............................................................................................................. 10

Ajakava koostamine ............................................................................................................................ 11

Järelevalvet algatava dokumendi eelnõu ettevalmistamine ............................................... 11

Õppeasutuse teavitamine järelevalvest ...................................................................................... 11

Informatsiooni kogumine ja olemasolevate andmete analüüsimine............................... 11

Läbiviimine õppeasutuses ................................................................................................................ 14

Tulemuste vormistamine .................................................................................................................. 15

Tulemuste vaidlustamine ................................................................................................................. 16

Ettekirjutuste kontroll ....................................................................................................................... 16

Järelkontroll ........................................................................................................................................... 17

Järelevalve ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud tegevuste loetelu ................................ 19

Järelevalve õppeasutuse juhtimise üle ................................................................................................. 21

Direktori ametikoha täitmine, kvalifikatsioon ............................................................................. 21

Direktori ülesannete täitmine ............................................................................................................. 22

Näidis 1. Vallavalitsuse korraldus teenistusliku järelevalve algatamise kohta ............... 36

Näidis 2. Vallavalitsuse korraldus teenistusliku järelevalve õiendi kinnitamise kohta 37

Näidis 3. Teenistusliku järelevalve algatamine (HTM) ............................................................. 39

Näidis 4. Teenistusliku järelevalve tulemuste kinnitamine (HTM) ...................................... 40

Näidis 5. Õppeasutuse teavitamine enne järelevalvet ............................................................... 42

Näidis 6. Vestluse protokoll ................................................................................................................. 44

4

Õppeasutuste järelevalve korraldus Hille Voolaid, Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja

Järelevalve õiguslikud alused

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 kohaselt on hariduse andmine riigi järelevalve all. Järelevalve õiguslikud alused koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) kutseõppeasutuse seadus (KutÕS) huvikooli seadus (HuviKS) noorsootöö seadus (NTS) haldusmenetluse seadus (HMS)

Järelevalve liigid

Õppeasutustes viiakse läbi teenistuslikku, riiklikku ja haldusjärelevalvet (joonis 1).

Joonis 1. Järelevalve liigid Teenistuslikku järelevalvet viib läbi õppeasutuse pidaja, nt riigikoolide puhul Haridus- ja Teadusministeerium, munitsipaalõppeasutuste puhul kohalik omavalitsus, eraõppeasutustes teenistuslikku järelevalvet läbi ei viida. Õppeasutuse pidaja viib läbi teenistuslikku järelevalvet järgmiste õigusaktide alusel: kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) – munitsipaalõppeasutused Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) – riigiõppeasutused

Munitsipaalõppeasutustes viiakse teenistuslikku järelevalvet läbi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66¹ alusel, mille kohaselt on teenistuslik järelevalve valitsuse poolt

5

valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. Riigiõppeasutustes viiakse teenistuslikku järelevalvet läbi Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg 1 alusel, mille kohaselt valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet. Riiklikku ja haldusjärelevalvet õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle viib läbi Haridus- ja Teadusministeerium.

Riiklikku järelevalvet viiakse läbi eraõppeasutustes. Haldusjärelevalvet viiakse läbi munitsipaalõppeasutustes.

Järelevalve läbiviimine (HTM)

Haridus- ja Teadusministeerium viib õppeasutustes läbi järelevalvet 1) seoses tähtajalise koolitus- ja tegevusloaga; 2) temaatilise järelevalvena kindlal teemal; 3) üksikküsimuses juhtumipõhisena (joonis 2). Õigusaktid järelevalve alaliike ei erista, nimetatud liigitus on tulenenud praktikast. Juhtumipõhisena viiakse järelevalvet läbi nt ettekirjutuste kontrollimiseks, mõne pöördumise alusel või muul juhul. Järelevalve vajaduse otsustavad minister või kantsler ja vajadus peab olema põhjendatud. Üksikjuhtumite1 puhul on võimalik järelevalve algatamine ka välishindamisosakonna juhataja kirjaga. Lisaks viib ministeerium oma hallatavates õppeasutustes läbi teenistuslikku järelevalvet.

Joonis 2. Riiklik, teenistuslik ja haldusjärelevalve

1 haridus- ja teadusministri 08.03.2018 käskkiri nr 1.1-2/18/105 „Volituse andmine riikliku ja haldusjärelevalve teostamiseks“

6

Teenistuslik järelevalve riigiõppeasutuste üle Teenistuslikku järelevalvet riigiõppeasutuste üle reguleerib Vabariigi Valitsuse seadus.

Järelevalvet riigiõppeasutuste üle viib läbi asjaomane ministeerium, nt üldharidus- ja

kutsekoolide üle Haridus- ja Teadusministeerium. Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõige 1: Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. (2) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve teostamisel annavad Vabariigi Valitsus ja valitsusasutused ning ametiisikud üksikakte. Ministri määruse kehtetuks tunnistamiseks annab Vabariigi Valitsus määrusi. (4) Teenistuslikku järelevalvet teostatakse alluvuse korras vastavalt käesolevale seadusele ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud teenistuslikku järelevalvet korraldavatele määrustele ja muudele õigusaktidele. (5) Teenistusliku järelevalve teostaja võib täidesaatva riigivõimu asutustest välja nõuda õigusakte ja muid dokumente, võtta ametiisikutelt seletusi ja arvamusi. Täidesaatva riigivõimu asutused on kohustatud esitama nimetatud dokumendid ja seletused hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, kui järelevalvetöötaja ei ole määranud pikemat tähtaega. (6) Käesoleva seadusega sätestatud teenistusliku järelevalve kord ei laiene: 1) riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele; 2) seaduses ettenähtud juhtudel täidesaatva riigivõimu asutuse ja ametiisiku akti või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti kohtueelsele lahendamisele; 3) aktide ja toimingute seaduslikkuse kontrollimisele, kui nende aktide ja toimingute seaduslikkust kinnitab jõustunud kohtuotsus. (61) Teenistusliku järelevalve teostaja võib põhjendatult jätta akti kehtetuks tunnistamata, kui: 1) selline kehtetuks tunnistamine rikuks teiste isikute õigusi või vabadusi; 2) akti peale on halduskohtusse esitatud kaebus või protest; 3) akti andmisest on möödunud üle kahe aasta. Selgitused2 Akt on juriidilist fakti fikseeriv ametlik dokument; õigusakt; toiming juriidilise tagajärje saavutamiseks, siin tähenduses haldusakt. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. (HMS § 51 lg 1)

2 kasutatud on ka eesti keele seletavat sõnaraamatut, http://www.eki.ee/dict/ekss/

7

Toiming on tegu, tegevus, toimetus. Siin: Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. (HMS § 106 lg 1) Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (VVS § 38), nt ministeerium, Keeleinspektsioon. Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või adresseeritud kindlale isikule, nt direktori käskkiri õpilase väljaarvamise kohta koolist. Üldakt on nt sisehindamise kord, kooli kodukord, ka nt määrused. Aktid, mis sätestavad üldiselt mingile laiemale isikute ringile suunatud reeglid.

Teenistuslik järelevalve munitsipaalõppeasutuste üle

Munitsipaalõppeasutuste tegevuse üle viib teenistuslikku järelevalvet läbi kohalik

omavalitsus ja see on reguleeritud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661 lõige 1: Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla või linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab valla- või linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

8

(9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle. Selgitused Valitsus – siin valla- või linnavalitsus Motiveeritud – põhjendatud Lg 4 – akti andjale või toimingu sooritajale antakse võimalus selgituste, seletuste andmiseks, lisapõhjenduste esitamiseks Teenistusliku järelevalve küsimustes on omavalitsustele kontaktisikuks Hille Voolaid, Hille.Voolaid@hm.ee; 735 0109.

9

Järelevalvetoimingute põhimõtted Hille Voolaid, Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Seadused, mis loetlevad järelevalvetoimingud, ei määratle, millised neist läbi viia, samuti pole reguleeritud, mis järjekorras tuleks need teha. Iga üksikjuhtumi korral peab järelevalve läbiviija ise vajalikud toimingud määratlema. Järelevalveametnik peab oma tegevust kontrollitava jaoks võimalikult palju lihtsustama.

Teenistusliku järelevalve teostamise protsessikirjeldust õigusaktidega reguleeritud ei ole. Järelevalve läbiviimisel tuleb järgida haldusmenetluse seaduses kehtestatut.

Järelevalve etapid Eelselgitus Eelselgituse alusel langetatakse otsus järelevalve läbiviimise alustamise või mittealustamise kohta. Eelselgituse eesmärk: langetada otsus järelevalve läbiviimise alustamise või mittealustamise kohta; koguda informatsiooni eesmärgiga parandada järelevalve läbiviijate informeeritust

kontrollitava valdkonna kohta; määrata kindlaks probleemide ulatus; vajadusel kavandada järelevalve läbiviimine. Eelselgituse tegemise peapõhjuseks on tavaliselt asjaolu, et on täheldatud üldisi probleeme, näiteks sagedasi kaebusi juhtimise või õppekorralduse kohta. Eelteabe kogumine Järelevalve algatamise põhjused võivad olla väga erinevad, näiteks võib aluseks olla rahulolematus juhtimisega, õppe- ja kasvatustegevuse või selle korraldamisega õppeasutuses. Järelevalve algatamine ei pea olema seotud probleemidega, järelevalve algatamise ajendiks võib olla ka näiteks olukorra kaardistuse vajadus, näiteks vaadatakse, kuidas ühe omavalitsuse territooriumil asuvates õppeasutustes viiakse läbi sisehindamist või kuidas on korraldatud personalitöö. Eelteabe kogumine pole tavaliselt otseselt kohustuseks tehtud, kuid järelevalveametnikul aitab see määratleda järelevalve eesmärgi ning määratleda järelevalvetoimingute läbiviimise viisi ja aja.

Eelselgituse ja informatsiooni kogumise etapis võib selguda, et järelevalve läbiviimine ei olegi vajalik.

Otsuse vastuvõtmine Järelevalve läbiviimise vajadust on vaja analüüsida. Võib juhtuda, et ilma väliste ekspertide3 abita on järelevalvet äärmiselt keerukas läbi viia. Õppeasutus võib samaaegselt olla ka mõne teise hindaja kontrolliobjektiks. Sellisel juhul võib järelevalve läbiviimine õppeasutusele praktilisi probleeme tekitada, sest ühel ja samal ajal ei soovita olla mitme institutsiooni hindamise objekt.

3 järelevalvesse kaasatu, nt teise omavalitsuse haridusametnik, mõne teise õppeasutuse töötaja

10

Kui eelselgituse käigus selgub, et järelevalve on põhjendatud, tuleb alustada planeerimist.

Planeerimine Läbimõeldud planeerimine aitab tagada selle, et määratakse olulisemad ja kriitilisemad valdkonnad, kesksetele valdkondadele pööratakse piisavalt tähelepanu, töö sooritatakse õiges järjekorras, koordineeritult ja kvaliteetselt. Olude muutudes või ootamatute asjaolude ilmnedes peab olema võimalik esialgset plaani korrigeerida. Planeerimise etapil moodustatakse järelevalvet läbiviiv meeskond, kelle ülesandeks jääb järelevalve eesmärkide ja ulatuse määratlemine. Eesmärkide ja ulatuse määratlemine Teenistuslikus järelevalves on võimalik kontrollida nii õppeasutuse tegevuse seaduslikkust kui otstarbekust. Juhtimise järelevalve võib sisaldada näiteks õppe-kasvatustegevuse efektiivse korraldamise, personalitöö ja õppeasutuses finantsjuhtimise hindamist. Meeskonna moodustamine Mõnikord osutub raskeks järelevalvet üksi läbi viia. Tulenevalt õigusaktidest võib järelevalveametnik kaasata eksperte. Ekspertide kaasamine osutub vajalikuks, kui järelevalve läbiviija ei ole pädev mõnes valdkonnas hinnangu andmiseks vajalikku tõendusmaterjali hankima või juba olemasoleva tõendusmaterjali põhjal hinnangut andma. Enne järelevalvemenetluse alustamist tuleb järelevalveasutuses otsustada vajadusel ka taandamise küsimus. Taandamine on reguleeritud haldusmenetluse seaduse §-s 10: (1) Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui: 1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige; 3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses; 4) ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. (2) Perekonnaliige käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes elab menetlusosalisega koos ja neil on ühine majapidamine. Järelevalvesse on võimalik kaasata eksperte. Eksperdi töö tasustatakse. Haldusmenetluse seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016005) § 39 lg 5: Tunnistajale ja eksperdile raha väljamaksmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Väljaspool oma elukohta haldusmenetluses osalevale eksperdile või tunnistajale makstakse sõidu-, korteri- ja päevaraha Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud suuruses. Vabariigi Valitsuse 27.11.2001. a määrus nr 362 „ Tunnistajale või eksperdile raha väljamaksmise kord ja väljaspool oma elukohta haldusmenetluses osalevale eksperdile või tunnistajale makstava sõidu-, korteri- ja päevaraha suurus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/103122010006). Eksperdi analüüs kajastatakse õiendis, kuid ekspert peaks esitama oma hinnangu eraldi dokumendina digiallkirjastatult,

11

et võimaliku vaide korral saaks õiendis selgelt eristada, mis oli eksperdi hinnang ning mis järelevalve läbiviija järeldus. Ajakava koostamine Järelevalve eesmärkide, põhiprobleemide ja meeskonna määratlemise järel on võimalik koostada orienteeruv ajakava järelevalve läbiviimiseks. Praktika näitab, et andmete kogumine kestab pikka aega, mistõttu ei jää küllaldaselt aega analüüsiks. Samuti on tulemuste vormistamine aeganõudev tegevus. Arvestama peab, et kuna järelevalvemenetlus on õppeasutust koormav, peaks see olema viidud läbi võimalikult läbimõeldult, ettevalmistatult ning mõistliku aja jooksul. Ettevalmistusajale võiks arvestada umbes nädala, kohapealse järelevalve läbiviimiseks kolm-neli päeva (sõltub õppeasutuse suurusest ja kontrollitavatest valdkondadest) ning tulemuste vormistamiseks vähemalt nädala. Õppeasutus võiks hästi ette valmistatud järelevalve puhul saada tulemused kuu aja jooksul järelevalve alustamisest arvates. Ka tulemuste vormistamise aeg sõltub sellest, kui suure õppeasutusega on tegemist ja mitut valdkonda kontrollitakse.

Järelevalve läbiviimise kohapealse aja pikkust, aga ka järelevalvemenetluse pikkust õigusaktides määratletud ei ole.

Järelevalvet algatava dokumendi eelnõu ettevalmistamine Teenistusliku järelevalve aluseks on ministeeriumis haridus- ja teadusministri käskkiri (vt näidis 3), mille valmistab ette välishindamisosakonna ametnik. Käskkirjas näidatakse ära järelevalve läbiviimise õiguslik alus, toimumise koht, aeg, eesmärgid, järelevalvet läbi viima määratud ametnikud ja tulemuste esitamise tähtaeg. Kohalikus omavalitsuses algatatakse teenistuslik järelevalve vastavalt asutuses kehtestatud asjaajamiskorrale, tavapäraselt valla- või linnavalitsuse korraldusega (vt näidis 1). Õppeasutuse teavitamine järelevalvest Planeerimise etapil teavitatakse õppeasutust järelevalvest.

Kui õppeasutust teavitatakse eelseisvast järelevalvest, on mõistlik eelnevalt kooskõlastada õppeasutusega ka järelevalve läbiviimise kava, sh õppeasutuse külastuste kuupäevad, järelevalve sissejuhatava vestluse ajakava juhtkonnaga (õppeasutust teavitatakse, kellega soovitakse vestelda ning lepitakse eelnevalt kokku päevad ja kellaajad), kohapealsete vestluste, vaatluste ajakava (kellega ja kuna).

Õppeasutust teavitatakse kirjalikult (vt näidis 5) järelevalve eesmärgist, menetlustoimingutest, soovidest ruumile, tehnilistele vahenditele, nt internetile juurdepääsule või koopiate tegemise võimalusele ning edastatakse kontrollitava dokumentatsiooni loetelu. Soovitav on, et kontrollitava dokumentatsiooni esitab õppeasutuse juht järelevalve teostajale enne kohapealse järelevalve algust. Sel juhul on võimalik analüüsida dokumente enne kohapealse kontrolli algust. Dokumendid tuleks esitada digikonteineris. Informatsiooni kogumine ja olemasolevate andmete analüüsimine Planeerimise perioodil toimub õppeasutust puudutava informatsiooni kogumine ja olemasoleva materjali läbitöötamine hinnangu andmiseks õppeasutuse tegevusele. Planeerimise etapil on võimalik analüüsida mitmeid dokumente, mis on järelevalve läbiviijatele kättesaadavad. Valik nimetatud dokumentidest on esitatud tabelis 1.

12

Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olevate andmete ja avalike dokumentide (kättesaadavad nt õppeasutuse veebilehelt) analüüs peaks toimuma enne kohapealset järelevalvet. Kui järelevalve läbiviijaid on mitu, määratletakse planeerimise etapil ära ka iga ametniku tööülesanded ja vastutus – kes mida kontrollib. Tabel 1. Planeerimise raames kogutavad dokumendid

Dokumendi nimetus Asukoht Õiendid, kontrollaruanded õppeasutuse varasema kontrollimise kohta

HTMi, pidaja ja õppeasutuse dokumendiregister õppeasutuse ja pidaja veebileht Riigikontrolli veebileht Õiguskantsleri Kantselei veebileht

Õppekavad, andmed lõputunnistuste väljastamise, õppurite ja pedagoogide kohta

EHIS, www.ehis.ee õppeasutuse veebileht SA Innove

Põhimäärus ja muud dokumendid

õppeasutuse veebileht õppeasutuse pidaja veebileht õigusaktide andmebaas, www.riigiteataja.ee

Kirjavahetus HTMi, pidaja, õppeasutuse dokumendiregister Õppeasutusest saadetud aruandlus

HTMi ja/või pidaja dokumendiregister

Õppeasutuse tegevus- ja tulemusnäitajad

õppeasutuse veebileht EHIS, www.ehis.ee õppeasutuse näitajad, www.haridussilm.ee

Koolieelse lasteasutuse pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel lasteasutuse tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (KELS § 91 lg 4). Kodukord avalikustatakse lasteasutuse veebilehel ning luuakse ka muud võimalused sellega tutvumiseks (KELS § 92). Üldhariduskool avalikustab kooli õppekava, põhimääruse, arengukava, kodukorra ja õpilaskodu kodukorra oma veebilehel ja loob koolis võimalused nendega tutvumiseks paberil (PGS § 69). Avalikustada tuleb õppenõukogu toimumise ajad (haridus- ja teadusministri 23.08.2010. a määrus nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“). Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle haldusjärelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel (PGS § 55 lg 2). Kutseõppeasutuse direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel (KutÕS § 6 lg 5). Kooli vastuvõtutingimusi ja -korda ning õppekorraldust reguleerivad dokumendid, sealhulgas kooli põhimääruse, õppekavad ning õppekorralduseeskirja ja sisekorraeeskirja avalikustab kool oma veebilehel (KutÕS § 25 lg 6). Kool avalikustab kooli veebilehel moodulite rakenduskava (dokumentatsioonimäärus § 6 lg 6). Õiendid, kontrollaruanded, andmebaasid Tutvumine õppeasutuses varasemalt läbi viidud järelevalve tulemustega annab ülevaate õppeasutuse tugevustest ja probleemsetest valdkondadest, võimaldades järelevalve läbiviimisel kontrollida eelnevate ettepanekute ja ettekirjutuste täitmist. Seega saab anda hinnangu järelevalvete vahel toimunud arengutele.

13

Riigikontrolli poolt läbi viidud auditite kontrollaruanded on kättesaadavad Riigikontrolli veebilehel (www.riigikontroll.ee). Infoallikaks võib olla ka Õiguskantsleri Kantselei (http://www.oiguskantsler.ee/) veebileht, kust saab teavet nii õiguskantsleri poolt tehtud ettepanekute kohta kui ka ülevaate õiguskantsleri kontrollkäikudest õppeasutustesse. Andmebaasid Eesti Hariduse Infosüsteem, www.ehis.ee, vt EHISe põhimäärus4. Eelinformatsiooni on võimalik saada EHISe alamregistritest. Registri koosseisu kuuluvad järgmised alamregistrid: 1) haridust tõendavate dokumentide alamregister; 2) õpetajate ja õppejõudude alamregister; 3) õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregister; 4) õppeasutuste alamregister; 5) õppekavade ja koolituslubade alamregister; 6) õppekirjanduse alamregister. Näiteks saab pidaja siit andmeid õpilaste arvu ja liikuvuse või pedagoogide kvalifikatsioonile vastavuse kohta, et hinnata nt personalivajadust, kuna vastavalt PGSile peab pidaja tagama kvalifitseeritud pedagoogide olemasolu. Järelevalve läbiviijatele annab EHISe kasutamine võimaluse muuta järelevalve läbiviimine efektiivsemaks. EHISe andmetele juurdepääsu taotlemine: elektronpost: ehis.tugi@hm.ee; telefonid: 735 0577 või 735 0574 (E-R 9-16). Andmeid on võimalik saada ka HaridusSilmast, www.haridussilm.ee või tellida vajadusel HTMi analüüsiosakonnast. Andmetele juurdepääsu taotlus peab olema põhjendatud. Põhimäärus Riigi- ja munitsipaalõppeasutustel on põhimäärus. Õppeasutuse tegevusele annavad õigusliku aluse põhimääruses sätestatud eesmärgid ja ülesanded. Teatud valdkondades, nt direktori ülesanded ja pädevus, võib olla võimalik ka juba eelselgituse käigus anda hinnang tegevuse õiguspärasusele, lähtudes põhimääruses sätestatust. Kirjavahetus HTMi (https://www.hm.ee/et/ministeerium/dokumendiregister), õppeasutuse pidaja, õppeasutuse dokumendiregistrist on võimalik saada andmed õppeasutuse tegevust kajastava kirjavahetuse kohta. Andmete analüüsimine võimaldab teha järeldusi probleemsete valdkondade olemasolu kohta õppeasutuses. Aruandlus Õppeasutused esitavad pidajatele või HTMile dokumente ja aruandeid tulenevalt erinevates õigusaktides või lepingutes kehtestatud nõuetest. Tutvumine esitatud aruannetega annab võimaluse luua järelevalve läbiviijatele taust õppeasutuse tegevusest, mida vastavad aruanded kajastavad. Kindlasti tasub kutseõppeasutuste puhul vaadata akrediteerimise tulemusi, mis on kättesaadavad SA Archimedes veebilehel. Riigiõppeasutuste puhul tasub vaadata ka siseauditi tulemusi, millega saab tutvuda ministeeriumi dokumendiregistris, vajadusel saab lisainfot küsida ka siseauditiosakonnast.

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011185?leiaKehtiv

14

Järelduste koostamine olemasolevate andmete põhjal Järelduste koostamist olemasolevate andmete põhjal alustatakse juba enne õppeasutuses läbiviidavat järelevalvet. Seda esiteks ajalise ressursi kokkuhoiu mõttes, kuid veelgi olulisem on, et juba olemasolevate andmete põhjal tehtud järelduste paikapidavust on võimalik hinnata õppeasutuse kontrollimise käigus. Järelevalvet ette valmistades tuleks õiendi raamistik koostada enne õppeasutuse külastust. Kui järelevalves osaleb mitu ametnikku, tuleks eelnevalt määratleda ka iga teema eest vastutaja. Läbiviimine õppeasutuses Järelevalve läbiviimist peaks alustama õiguste ja kohustuste selgitamisega järelevalveametniku poolt. Haldusorgan5 selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: 1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; 2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; 3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; 4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. (HMS § 36 lg 1)

Järelevalvet õppeasutuses peaks alustama vestlusest juhtkonnaga, pidajaga, vajadusel kollektiiviga, kus selgitatakse järelevalve põhjuseid, eesmärke, ajakava.

Järelevalve eesmärkidest tulenevalt võivad järelevalvetoimingud olla õppeasutustes järgmised: kohtumine ja vestlus õppeasutuse juhtkonnaga (töötajatega) järelevalve alustamisel; kohtumine ja vestlus pedagoogidega/ töötajatega/ lastevanematega/ õpilastega/

hoolekogu/ nõukogu/ pidaja/ esindajatega; tutvumine õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonnaga ning selle analüüs; dokumentide analüüs; tegevuse seaduslikkuse kontrollimine; vestlus kooli juhtkonnaga (töötajatega) kohapealse järelevalve lõpetamisel.

Järelevalve põhineb hinnangu andmiseks vajaliku tõendusmaterjali kogumisel, sest kõik järeldused, soovitused ning hinnangud peavad põhinema tõendusmaterjalil.

Vestlused protokollitakse ja allkirjastatakse (vt näidis 6). Soovitav on protokollis märkida, et intervjueeritav on kirjapanduga nõus. Vestluse protokollile lisada: Kinnitan, et käesolev protokoll on koostatud minu ütluste kohaselt. Protokollid allkirjastatakse soovitavalt digitaalselt.

Dokumenteerimine on mitmel põhjusel oluline, sest see on tõendusmaterjaliks tulemuste vormistamisel; tõendab, et järelevalve läbiviijate tegevus on olnud kooskõlas kehtestatud õigus-

aktidega. Oluline on erinevate meetodite kasutamine järelevalve läbiviimisel.

Õppeasutuses kogutud tõendusmaterjalist tehakse kohapeal koopiad, allkirjastatakse õppeasutuse juhi või sekretäri poolt või digiallkirjastatakse kohapeal ning need säilitatakse vastavalt asutuse arhiivieeskirjas kehtestatule kas digitaalselt või paberkandjal.

5 siin: järelevalve läbiviija

15

Ministeeriumis säilitatakse kogu tõendusmaterjal dokumendiregistris järelevalveõiendi juures ning originaaldokumendid arhiveeritakse vastavalt ministeeriumis kehtestatud dokumentide loetelus antud tähtaegadele (tabel 2). Tabel 2. Järelevalvega seotud dokumentide arhiveerimine ministeeriumis

9.5-1 Välishindamise kirjavahetus 7 aastat 9.5-2 Järelevalve toimikud 10 aastat

Järelevalve läbiviija ülesandeks on olenemata meetodi valikust hankida sobiv ja piisav tõendusmaterjal, millele tuginedes on võimalik teha põhjendatud järeldused. Kui aga tõendusmaterjalid on omavahel vastuolus, on järelevalve läbiviija ülesandeks argumenteeritud lõppjärelduseni jõudmine. Tõendusmaterjali eesmärk on tagada kontrollimise kvaliteet, olla alusmaterjaliks võimalikele hilisematele aruteludele ning kindlustada järelevalve läbiviijatele õiguskaitse.

Tulemuste vormistamine Järelevalve tulemused vormistatakse õiendina6 (kontollaruandena vm), mis peab olema võimalikult konkreetne ja informatiivne. Tulemuste vormistamisel tuleb jälgida, et see sisaldaks ainult sellist teavet, mida toetab pädev ja asjakohane tõendusmaterjal, ning oleks sõltumatu, objektiivne, aus ja konstruktiivne. Õiendi väljenduslaad peab olema võimalikult ühetähenduslik ning mõistetav. Õiendis kajastatud järelevalve tulemused peavad olema dokumentaalselt tõendatavad. Järelevalve tulemustest lähtuvalt saab teha ettepanekuid ja ettekirjutusi. Ettepanekud on soovituslikud, ettekirjutused adressaadile täitmiseks kohustuslikud. Ettekirjutus tehakse juhul, kui õppeasutuse tegevus ei ole mingis osas kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Teenistuslikus järelevalves saab ettekirjutusi teha õppeasutuse juhile. Pidajale ettekirjutusi ei tehta. Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited7 (HMSi § 40 lg 1), mida nimetatakse ärakuulamiseks. See tähendab, et õiendi eelnõu saadetakse õppeasutusse, et õppeasutust teavitada järelevalve tulemustest ja saada tagasiside. Õppeasutuse juhile antakse õiendi eelnõuga tutvumiseks ning omapoolsete selgituste koostamiseks aega mitte vähem kui kolm tööpäeva, et õppeasutuse faktilised täpsustused ja parandused jõuaksid õiendi lõppversiooni. Õiendi eelnõu tuleb saata ka kõigile ettekirjutuste adressaatidele.

Õiendi eelnõu edastatakse õppeasutusele faktiliste täpsustuste tegemiseks (HMSi mõistes ärakuulamine).

6 Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt läbi viidud järelevalveõiendid asuvad veebiaadressil https://www.hm.ee/et/tegevused/valishindamine/jarelevalve 7 HMS § 40. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine (1) Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

16

Õppeasutuse juhil palutakse vastata õiendi eelnõule etteantud tähtajaks kirjalikult digitaalselt allkirjastatult ning vastuskiri registreeritakse dokumendiregistris õiendi juures. Seejärel koostab järelevalve läbiviija õppeasutuse juhi paranduste, märkuste ja selgituste põhjal järelevalve tulemusi kajastava dokumendi eelnõu, millega järelevalve tulemused kinnitatakse. Ettekirjutuste puhul määratakse õppeasutusele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Viidatakse ka sellele, et ettekirjutuste täitmine tuleb tõendada dokumentaalselt.

Teenistusliku järelevalve puhul pole õigusaktides sätestatud, mis ajaks peavad olema tulemused vormistatud.

Kuigi tulemuste vormistamise aega seadus ei määratle, peaks arvestama, et kuna

järelevalve on õppeasutusele koormav ja pingeline, siis peaks tulemused vormistatama koheselt peale kohapealse järelevalve lõppu.

Kinnitatud õiend edastatakse õppeasutusele, mille tegevust kontrolliti, dokumendiregistri kaudu. HTMis toimub menetlus dokumendikeskkonnas ning asjaajamistalitus edastab peale õiendi kinnitamist õiendi ka järelevalvet teostanud ametnikele. Soovitav on, et järelevalve läbiviijad tutvustaksid järelevalve tulemusi õppeasutuses kohapeal, kuhu kutsutakse pidaja, töötajate, lastevanemate esindajad. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 2 kohaselt tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks järelevalve menetluse käigus kogutud teave kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Seega enne, kui järelevalve õiendit ei ole allkirjastatud, ei ole kogu menetluse käigus kogutud teave avalik. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 14 on teabevaldaja kohustus avalikustada riiklikus, haldusjärelevalves ja teenistuslikus järelevalves tehtud ettekirjutused ning otsused nende jõustumisest alates.

Tulemuste vaidlustamine

Teenistusliku järelevalve tulemusi vaidlustada ei saa. Kuna õppeasutus ei ole juriidiliselt

oma pidajast eraldiseisev isik, siis tekiks olukorras, kus õppeasutus soovib pidaja

kohtusse kaevata, olukord, kus pidaja kaebab kohtusse iseenda. Seda aga juhtuda ei saa.

Seega ei saa õppeasutus (ega ükski kooli organ, nt direktor, hoolekogu) ka pidajat kohtusse kaevata.

Ettekirjutuste kontroll Kui õppeasutusele on tehtud ettekirjutusi, tuleb õppeasutusel tõendada ettekirjutuste täitmine dokumentaalselt. Järelevalve läbiviija ülesanne on kontrollida esitatud dokumentide õiguspärasust.

Järelevalve tulemused on enne kinnitamist ainult asutusesiseseks kasutamiseks. Järelevalve õiend on peale jõustumist avalik dokument.

17

Järelkontroll Järelkontrolli eesmärgiks on veenduda, et järelevalve ettekirjutustele ja ettepanekutele on reageeritud. Ettepanekud on õppeasutusele soovituslikud.

Järelkontrolli mõju nii õppeasutusele kui järelevalve läbiviijale on olulise tähtsusega, mistõttu tuleks rakendada seda rakendada.

Järelevalve soovituslikud toimingud Järelevalve soovituslikest toimingutest annab ülevaate tabel 3. Tabel 3. Järelevalve läbiviimine

Eelselgitus 1) eelteabe kogumine ja olemasolevate andmete analüüs 2) põhiprobleemide analüüs 3) otsuse vastuvõtmine järelevalve vajaduse kohta

Planeerimine

1) järelevalve eesmärkide ja ulatuse määratlemine (mida, miks ja kuidas kontrollitakse)

2) järelevalve läbiviija(te) määramine, sh vajadusel ekspertide otsimine

3) ajakava koostamine 4) järelevalvet algatava dokumendi ettevalmistamine (eelnõu

koostamine, kooskõlastamine) ja kinnitamine 5) õppeasutuse teavitamine eelseisvast järelevalvest, sh

teavitamine järelevalve eesmärgist, ruumide ja tehniliste vahendite vajadusest, kontrollitavate dokumentide loetelust

6) informatsiooni kogumine ja lisandunud täiendavate andmete analüüs

7) järelduste koostamine olemasolevate andmete põhjal 8) järelevalveõiendi raamistiku koostamine (määratletakse

õigusaktid, mille täitmist kontrollitakse; meetodid, mida kasutatakse; dokumendid, mida kontrollitakse)

Läbiviimine õppeasutuses

1) vestlused (nt juhtkonnaga/ töötajatega/ nõukoguga/ hoolekoguga/ lastevanematega/ õpilastega)

2) õpi- ja kasvukeskkonna vaatlus 3) tõendusmaterjali kogumine (nt dokumendid, vestluste

protokollid) Tulemuste vormistamine

1) järelevalves kogutud tõendusmaterjali analüüs 2) õiendi eelnõu koostamine 3) õiendi eelnõu saatmine õppeasutusele (ja kõigile ettekirjutuste

adressaatidele) selgituste ja võimalike vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluse mõistes ärakuulamiseks) minimaalselt kolmeks tööpäevaks

4) õiendi eelnõusse paranduste ja täienduste sisseviimine 5) õiendi kooskõlastamine vastavalt asutuse asjaajamiskorrale 6) memo koostamine juhtkonnale järelevalve eesmärgi ja

tulemuste kohta (HTMis) 7) õiendi allkirjastamine järelevalve läbiviija(te) poolt 8) õiendi kinnitamine 9) kinnitatud õiendi saatmine õppeasutusele ning pidajale 10) järelevalve tulemuste tutvustamine õppeasutuses kohapeal

18

Järelkontroll 1) ettekirjutuste täitmise dokumentaalne kontroll 2) andmete kogumine ja analüüs (nt õppeasutuse tegevus pärast

järelevalvet) 3) järelevalve tulemuslikkuse hindamine (nt õppeasutuse

parendustegevuste elluviimine lähtudes järelevalve tulemustest)

Järelevalve on tulemuslik juhul, kui õppeasutus ja kogu selle kollektiiv tunnetab sellest kasu oma tegevusele ning see aitab muuta tulemuslikumaks õppeasutuse tegevust.

Abiks järelevalve teostajatele https://www.hm.ee/et/tegevused/valishindamine/jarelevalve https://www.hm.ee/et/tegevused/valishindamine/sisehindamine

Soovituslikud rahuloluküsimustikud lastevanemate, õppeasutuste töötajate ja õpilaste rahulolu väljaselgitamiseks Rahuloluküsitluste elektroonse läbiviimise võimalikuks variandiks on Google keskkond. Oluline on mõelda läbi, kuidas tagada rahuloluküsitluste läbiviimine viisil, et saada adekvaatsed, usaldusväärsed tulemused. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt läbi viidud järelevalve tulemused on alates 01.09.2017 kättesaadavad veebilehel https://www.hm.ee/et/tegevused/valishindamine/jarelevalve ja varasemad https://www.hm.ee/et/riikliku-jarelevalve-tulemused. Maavalitsuste poolt läbi viidud riikliku ja haldusjärelevalve tulemused on kättesaadavad ministeeriumi dokumendiregistrist.

19

Järelevalve ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud tegevuste loetelu Hille Voolaid, Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Käesolevaga võtan lühidalt kokku järelevalve läbiviija soovituslikud tegevused. Ettevalmistav etapp 1) Kausta loomine oma arvutis õppeasutuse nimega, kuhu hakata salvestama

õppeasutusega seotud dokumente. 2) Kui järelevalves osaletakse mitmekesi, kokkuleppimine, mis ajal alustatakse

järelevalvet õppeasutuses kohapeal. 3) Ministri käskkirja/valla- või linnavalitsuse korralduse koostamine järelevalve

algatamise kohta ja selle menetluse algatamine. 4) Peale käskkirja/korralduse kinnitamist ühenduse võtmine õppeasutusega,

teavitamine algavast järelevalvest, järelevalve alustamise aja ja vestluste aegade kokkuleppimine õppeasutuses kohapeal. Koopiate tegemise võimaluse kohta küsimine.

5) Õppekava saatmine kaks nädalat enne järelevalvet SAsse Innove läbivaatamiseks (HTM, vajadusel).

6) Eelkirja koostamine õppeasutusele. 7) Õppeasutusest saadetud dokumentide ning EHISes, veebis, HaridusSilmas,

dokumendiregistri(te)s olevate andmete (nt eelmise järelevalve õiend, et saada taustainfot) analüüsimine.

8) Õppeasutuse veebilehel olevate dokumentide ülevaatamine ja salvestamine. Taustainfoks, need pole tõendusmaterjaliks.

9) Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olevate andmete ülevaatamine ja salvestamine. Väljatrükkide tegemine, nt pedagoogide kvalifikatsiooni kohta.

10) Ministri käskkirja/valla- või linnavalitsuse korralduse eelnõu koostamine järelevalve tulemuste kinnitamise kohta (nn õiendi alus).

Järelevalvega seotud dokumendid peaks olema enne järelevalve algust läbi vaadatud ja analüüsitud, et sellest tulenevalt sõnastada küsimused õppeasutuses kohapeal läbiviidavateks vestlusteks. Järelevalvega seotud kirjavahetus registreeritakse. Järelevalve õppeasutuses kohapeal 1) Enne järelevalvemenetluse alustamist kohtumine pidaja8 ja juhtkonnaga, järelevalve

eesmärgi ja ülesannete tutvustamine. 2) Dokumentidega tutvumine, vajadusel õppe- ja kasvatustegevuste vaatlus. 3) Vestluste läbiviimine (nt hoolekogu, pidaja, töötajad, lapsevanemad). 4) Koolis kohapeal läbiviidavate vestluste protokollide lõppu kirjutatakse: Kinnitan, et

käesolev protokoll on koostatud minu ütluste kohaselt. Protokolli märkida number, kuupäev, osalejate nimed, vestluse algus- ja lõpuaeg, sisukokkuvõtte. Allkirjastatakse vestluses osalejate poolt, võimalusel digitaalselt.

5) Kohapealse järelevalve lõpus vestlemine direktoriga (pidajaga jt) ning tagasiside andmine läbi viidud järelevalve ning edasise tegevuskava kohta. Ei anna hinnangut.

8 siin ja edaspidi: järelevalve läbiviijaks võib olla ka nt ekspert väljastpoolt omavalitsust

20

Tegevused peale kohapealset järelevalvet 1) Järelevalves kogutud dokumentide analüüs. 2) Õiendi eelnõu koostamine järelevalve tulemuste kohta. 3) Eelnõu menetluse/ kooskõlastamise algatamine. 4) Õiendi saatmine õppeasutusse faktiliste täpsustuste tegemiseks vähemalt kolmeks

tööpäevaks (haldusmenetluse mõistes ärakuulamine9) Näidis Lugupeetud õppeasutuste juht Edastan Teile järelevalve õiendi eelnõu faktiliste täienduste ja täpsustuste tegemiseks. Palun Teie tagasisidet hiljemalt … digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile … (asutuse ametlik e-postiaadress). 5) Peale õppeasutusest ja õigusosakonnast/ juristilt saadud parandusi, täiendusi

õiendisse paranduste sisseviimine.

Järelevalve jätkutegevused Kui järelevalve tulemused on kinnitatud, siis õppeasutusega aja kokkuleppimine tulemuste tutvustamiseks. Tutvustamisele võiks paluda kooli direktoril kutsuda pidaja10, omavalitsuse, töötajate, juhtkonna ja hoolekogu esindajad. Kui õppeasutusel on veel nn mitteformaalseid huvigruppe, nt lastevanemate koda, siis võib paluda ka nende liikmed kutsuda. Muud tähelepanekud Kui järelevalve algatamise põhjuseks on nt probleemid kollektiivis, suhtluses, võiks

õppeasutuse pidaja kaaluda küsitluste läbiviimist õpilastele, lastevanematele, töötajatele. Küsitlusi võib viia läbi nii järelevalve ajal kui eraldi, st et ei pea ilmtingimata algatama järelevalvet küsitluste läbiviimiseks.

Järelevalve peab olema tõenduspõhine, iga väide peab olema tõendatud. Kui järelevalvet viiakse läbi eelkõige juhtimise üle, tasub vaadata üle juhi ülesanded

lähtudes õigusaktides, nt PGSis, kooli põhimääruses, ametijuhendis kehtestatust.

9 ärakuulamisel on võimalik avaldada oma arvamust ja esitada vastuväiteid

21

Järelevalve õppeasutuse juhtimise üle Hille Voolaid, Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja

Kontrollida saab õppeasutuse juhtimise ja tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. Dokumentide kontrolliga saadakse analüüsiks vajalik tõendusmaterjal. Vestluste kaudu saab teavet õppeasutuse tegevuse toimimise kohta (nt kas kehtestatud kordasid järgitakse).

Direktori ametikoha täitmine, kvalifikatsioon Direktori ametikoha täitmine11 PGSi § 71 lg 4: Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Lg 5: Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja. PGSi § 73 lg 11 p 9: hoolekogu annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta.

Kas on koostatud konkursi kord direktori vaba ametikoha täitmiseks? Kas hoolekogu on andnud arvamuse korra kohta? Kas hoolekogu arvamusega on arvestatud? Kas ja kus oli direktori ametikoha täitmiseks kuulutatud välja konkurss? Kas konkursikomisjon oli moodustatud vastavalt korras kehtestatule? Dokumendid Pidaja dokument konkursi korra kehtestamise kohta Konkursi läbiviimise kord Dokumendid, mis tõendavad avaliku konkursi läbiviimist Konkursikomisjoni koosoleku protokoll Hoolekogu protokoll (arvamuse andmine direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta) Direktori kvalifikatsioon Haridus- ja teadusministri 29.08.2013. a määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 2 lg 1: Põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid. Kas direktoril on magistrikraad või sellele vastava kvalifikatsioon? Kas Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud andmed on kooskõlas õppeasutuses kohapeal esitatud dokumentidega? Dokumendid Magistrikraadi või sellele vastavust kinnitav dokument Väljatrükk EHISest (isikukaart) Lisaks võib vaadata, kuidas on direktor osalenud täienduskoolitustel. Koolitustel osalemise põhjendatus.

11 direktori ametikoha täitmine on küll pidaja korraldada, aga kuna ka pidajad vahetuvad, võiks sellele tähelepanu pöörata

22

Direktori ülesannete täitmine

PGSi § 71 lg 2: Direktor:

1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;

2) kehtestab kooli õppekava;

3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid käesoleva

seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;

4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist

arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;

5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;

6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;

7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli

õpilaste arvu klassis;

8) kehtestab kooli sisehindamise korra;

9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;

10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud

ülesandeid.

PGSi § 71 lg 3: Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju. 1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest PGSi § 67 lg 2: Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu,

õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli.

Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik ja kooli direktor annab selle

täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse

enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

PGSi § 67 lg 3: Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel. Kas koolil on olemas kehtiv arengukava? Kas arengukava on valmistatud ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli? Kas pidaja on arengukava kinnitanud? Kas arengukava ja selle muudatused on esitatud enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule? Kas pidaja on kehtestanud korra arengukava täitmisest aruandmiseks? Kas arengukava täitmisest on antud aru pidaja kehtestatud korras? Dokumendid Kooli arengukava Dokument, millega kooli pidaja või tema volitatud isik on kinnitanud arengukava Hoolekogu protokollid või töörühmade materjalid (arengukava ettevalmistamine) Hoolekogu protokollid (arengukavale arvamuse andmine) Õpilasesinduse koosoleku protokoll või töörühmade materjalid (arengukava ettevalmistamine) Õpilasesinduse koosoleku protokoll (arengukavale arvamuse andmine) Õppenõukogu koosoleku protokoll või töörühmade materjalid (arengukava ettevalmistamine)

23

Õppenõukogu koosoleku protokoll (arengukavale arvamuse andmine) Pidaja kehtestatud kord arengukava täitmisest aruandmiseks Dokumendid, kust nähtub, et kooli direktor on andnud arengukava täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras 2) kehtestab kooli õppekava PGSi § 17 lg 2: Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kas kooli on kehtiv õppekava? Kas õppekava on kehtestatud direktori käskkirjaga? Kas õppekava ja selle muudatused on esitatud enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule? Dokumendid Kooli õppekava (ainekavad) Direktori käskkiri kooli õppekava kehtestamise kohta Hoolekogu protokoll (õppekavale arvamuse andmine) Õpilasesinduse koosoleku protokoll (õppekavale arvamuse andmine) Õppenõukogu koosoleku protokoll (õppekavale arvamuse andmine)

3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid

käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses

Kas direktor on käsutanud kooli eelarvevahendeid PGSis ja kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses? Kas eelarve koostamine ja täimine on olnud läbi mõeldud, põhjendatud, asjakohane ning tagatud on eelarveliste vahendite otstarbekas kasutamine? Dokumendid Kooli eelarve Eelarve täitmise aruanded Kuludokumendid 4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist

arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale

Kas direktor on kehtestanud kooli palgakorralduse põhimõtted? Kas need on enne kehtestamist esitatud arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale? Kas kehtestatud palgakorraldus on selge ja läbipaistev? Kas kehtestatud palgakorraldus on kooskõlas HTMi soovitusliku juhendiga? Kas töölepingute sõlmimisel ja töötasustamisel on lähtutud kooli palgakorralduse põhimõtetes sätestatust?

Dokumendid Direktori käskkiri palgakorralduse põhimõtete kehtestamise kohta Kooli palgakorralduse põhimõtted

24

Hoolekogu protokollid (palgakorraldusele arvamuse andmine) Õpetajate koosoleku protokoll (palgakorraldusele arvamuse andmine) Dokument, millest nähtub, et kooli pidaja on palgakorralduse põhimõtted kooskõlastanud 5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud PGSi § 74 lg 1: Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, abiõpetajad, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad. Lg 3: Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. Lg 4: Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava õpetajaga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks. Vabariigi valitsuse 21.12.2017. a määrus nr 196 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär“, https://www.riigiteataja.ee/akt/123122017050 Vabariigi Valitsuse 25.06.2009. a määrus nr 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“, https://www.riigiteataja.ee/akt/114022018005 Kas koolis on kehtestatud töökorralduse reeglid? Kas töökorralduse reeglid, ametijuhendid ja töölepingud on aja- ja asjakohased? Kas puhkusearvestus on kooskõlas VV määruses kehtestatuga? Dokumendid Direktori käskkiri, millega on kinnitatud töökorralduse reeglid Töökorralduse reeglid Töölepingud (töökoormus, töötasu, puhkus) Ametijuhendid Lisaks võiks vaadata, kuidas on toimunud pedagoogide ametikohtade täitmine, milline on pedagoogide kvalifikatsioon, ning kontrollida EHISesse (www.ehis.ee) kantud andmete õigsust. Kvalifikatsiooni õige määratlemine on seotud kooli eelarveliste vahendite sihipärase kasutamisega. Andmete õigsusest EHISes sõltub riigi tehtavate analüüside kvaliteet.

a) konkursside läbiviimine PGSi § 74 lg 6: Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. PGSi § 74 lg 7: Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi. Kas õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks on konkursi läbiviimise kord hoolekogu poolt kehtestatud?

25

Kas õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks on korraldatud avalikud konkursid? Kas konkursid on viidud läbi vastavalt kehtestatud korrale? Kas töötajatega, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, on sõlmitud aastased töölepingud? Kas sel juhul on korraldatud aasta jooksul uus avalik konkurss? Dokumendid Hoolekogu koosoleku protokoll konkursi läbiviimise korra kehtestamise kohta Konkursi läbiviimise kord Dokumendid, mis tõendavad, et läbi on viidud avalikud konkursid Konkursikomisjonide protokollid Kvalifikatsioonile vastavust tõendavad dokumendid Töölepingud

b) õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute kvalifikatsioon PGSi § 74 lg 5: Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Haridus- ja teadusministri 29.08.2013. a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ Kas töötajate kvalifikatsioon vastab määrusega kehtestatud nõuetele? Dokumendid Kvalifikatsioonile vastavust tõendavad dokumendid (nt tasemeharidust, õpetajakutset tõendavad dokumendid) Töölepingud Tasemehariduse määratlemisel on abiks JUHEND (kvalifikatsioonide vastavuse määramise käsiraamat, 2006), vt ka https://www.hm.ee/et/tegevused/kvalifikatsioonid/valisriigi-kutsekvalifikatsioonide-tunnustamine.

c) EHISesse kantud andmete õigsus Vabariigi Valitsuse 05.08.2014. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ § 17: Õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse kantakse andmed alus-, põhi-, üldkesk- ja kutsekeskhariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavate õppeasutuste tasemehariduse pakkumisega seotud õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide ja kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppejõudude ning huvihariduse omandamist võimaldavate kohta. Vabariigi Valitsuse 05.08.2014. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ § 22 lg 2: Alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk- ja kõrghariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavad õppeasutused esitavad õpetajate ja õppejõudude kohta andmed õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse õpetaja ja õppejõu tööle asumise, töölt lahkumise või muude §-s 18 toodud andmete muutumise päeval, välja arvatud iga aasta septembris, kui nimetatud andmed esitatakse viie tööpäeva jooksul, ning välja arvatud § 18 lõike 3 punktides 15, 151 ja 16 toodud andmed, mis esitatakse kord aastas 10. novembriks. (3) Huvi-, alus-, põhi-, üldkesk- ja kutsekeskhariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavad õppeasutused kinnitavad õpetajate/pedagoogide andmete õigsust alamregistris iga kuu (välja arvatud juuli ja august) 5.–10. kuupäeval.

26

Kas EHISesse isikukaartidele kantud andmed on kooskõlas koolis esitatud andmetega? Kas EHISes on andmed kinnitatud? Kas muudatused EHISes on tehtud õigeaegselt? Dokumendid Isikukaardid EHISes (vaadata, kas õppeasutuse kõikide õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate andmed on kantud EHISesse) Direktori käskkiri koolitöötajate koosseisu kinnitamise kohta d) EHISesse kantud andmete alusdokumentide olemasolu Vabariigi Valitsuse 05.08.2014. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ § 20 lg 1: Õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse andmete kandmise ja muutmise alusdokumendid on: 1) isikut tõendav dokument; 2) tööleping; 21) töövõtuleping; 22) käsundusleping; 3) tööstaaži tõendav dokument; 4) atestatsiooni dokument; 5) haridust tõendav dokument; 6) täienduskoolitust tõendav dokument; 7) kutset tõendav dokument. Kas koolis on olemas EHISesse kantud andmete alusdokumendid? Kas sissekanded on kooskõlas alusdokumentidega? Dokumendid Töölepingud Pedagoogide isikukaardid EHISes Pedagoogide haridust tõendavad dokumendid (nt tasemeharidust tõendav diplom, õpetajakutse omandamist kinnitav dokument) - koolis peavad olema koopiad kõikidest dokumentidest, mille alusel on tehtud sissekanded EHISesse 6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu PGSi § 74 lg 2: Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras. Kas kooli pidaja on kehtestanud korra koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks? Kas direktor on kinnitanud koolitöötajate koosseisu? Dokumendid Pidaja kehtestatud kord koolitöötajate koosseisu kinnitamise kohta Direktori käskkiri koolitöötajate koosseisu kinnitamise kohta 7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli

õpilaste arvu klassis PGSi § 26 lg 3: Kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. (Saab vaadata juhul, kui piirnormi on suurendatud) Kas õpilaste arvu klassis on suurendatud? Kas pidaja on otsuse teinud? Kas on olemas hoolekogu nõusolek?

27

Kas ettepaneku tegi direktor? Kas on olemas kinnitus tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmise kohta? Dokumendid Dokument, kust nähtub, et direktor on teinud pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada põhikooli õpilaste arvu klassis Hoolekogu koosoleku protokoll (nõusolek suurendada õpilaste arvu üle sätestatud piirnormi) Dokument, mis näitab, et tervisekaitsenõuded on täidetud Dokument, mis näitab, et ohutusnõuded on täidetud 8) kehtestab kooli sisehindamise korra PGSi § 78 lg 1: Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. PGSi § 78 lg 2: Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul. PGSi § 78 lg 3: Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule. Kas koolis on kehtestatud sisehindamise kord? Kas hoolekogu on andnud arvamuse sisehindamise korra kohta? Kas sisehindamist viiakse läbi lähtudes kehtestatud korrast? Kuidas tagatakse, et sisehindamine on pidev protsess? Kas sisehindamist on tehtud vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul? Kas sisehindamisel on selgitatud välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad? Kas sisehindamise tulemused on olnud sisendiks arengukavale? Dokumendid Direktori käskkiri sisehindamise korra kehtestamise kohta Sisehindamise kord Hoolekogu protokoll (arvamuse andmine sisehindamise korrale) Sisehindamist kajastavad dokumendid (nt analüüsid, rahuloluküsitluste tulemused, õppetundide vaatlust ja analüüsi kajastavad dokumendid, arenguvestluste protokollid)

9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra PGSi § 37 lg 7: Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule ning hoolekogule. Kas direktor on kehtestanud arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra? Kas arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord on esitatud arvamuse andmiseks õppenõukogule ning hoolekogule? Kas arenguvestlusi on viidud läbi lähtudes kehtestatud korrast?

28

Dokumendid Õppenõukogu protokoll (arvamuse andmine arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta) Hoolekogu protokoll (arvamuse andmine arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta) Direktori käskkiri, millega on kehtestatud arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord Arenguvestluste kord Arenguvestluste protokollid 10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud

ülesandeid a) Õppekorraldus

PGSi § 24 lg 7: Koolivaheajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. Kas koolivaheajad on kooskõlas määruses kehtestatuga? Kui ei ole, siis 1) kas kooli pidaja on kehtestanud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad? 2) kas direktor on teinud ettepaneku? 3) kas hoolekogu on andnud nõusoleku? 4) kas vaheajad on määratud arvestusega, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli

koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat?

PGSi § 25 lg 6: Kooli päevakava kehtestab direktor. 1) Kas kooli direktor on kehtestanud päevakava? 2) Kas päevakava on kooskõlas sotsiaalministri 27.03.2001. a määrusega nr 36

„Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“? 3) Kas päevakava järgitakse? PGSi § 38 lg 1: Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. PGSi § 38 lg 2: Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks. PGSi § 38 lg 4: Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel. Kas koolis on moodustatud pikapäevarühmi? Kas pidaja on andnud nõusoleku pikapäevarühmade moodustamiseks? Kas direktor on kehtestanud pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava? Kas päevakavas on määratletud aeg koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks? Kas pikapäevarühma on õpilased arvatud direktori otsusega (käskkirjaga)?

29

Kas pikapäevarühma arvamise aluseks on vanema taotlused? Kas töökorraldust ja päevakava järgitakse? PGSi § 68 lg 1: Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik. Lg 2: Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele. § 69 lg 2: Kooli kodukord ja õpilaskodu kodukord pannakse välja koolis õpilastele nähtavasse kohta. Kas direktor on kehtestanud kodukorra? Kas kodukord ja selle muudatused on esitatud enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele? Kas kodukord on pandud välja õpilastele nähtavasse kohta? Kas kodukorda järgitakse? Dokumendid Hoolekogu koosoleku protokoll (nõusolek kehtestada erinevad koolivaheajad) Pidaja dokument koolivaheaegade kehtestamise kohta Direktori käskkiri kooli päevakava kinnitamise kohta Direktori käskkiri õpilaste arvu määramise kohta õpiabirühma, tasemerühma ja eriklassi Dokumendid, kust kajastub haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitused Pidaja dokument õpilaste arvu suurendamise kohta Kooli kodukord Hoolekogu protokoll (arvamuse andmine kodukorra kohta) Õpilasesinduse koosoleku protokoll (arvamuse andmine kodukorra kohta) Pikapäevarühma päevik Direktori käskkiri õpilaste arvamise kohta pikapäevarühma Vanemate taotlused õpilase pikapäevarühma arvamise kohta

b) Õpilaste kooli vastuvõtt ja väljaarvamine PGSi § 27 lg 5: Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja või kooli pidaja volitusel direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. PGSi § 27 lg 6: Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut. PGSi § 28 lg 5: Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut. Haridus- ja teadusministri 19.08.2010. a määruse nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ § 2 lg 1: Käesolevas määruses reguleerimata küsimustes kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli pidaja või pidaja volitusel kooli direktor, arvestades „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ §-s 27 sätestatut. Kas pidaja või tema volitusel direktor on kehtestanud kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel?

30

Kas hoolekogu on arvamuse andnud? Kas direktor on vormistanud käskkirja õpilaste kooli nimekirja ja nimekirjast väljaarvamise kohta? Dokumendid Dokument kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamise kohta Kooli vastuvõtu tingimused ja kord Hoolekogu protokoll (kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kohta) Direktori käskkirjad õpilaste nimekirja arvamise kohta Direktori käskkirjad õpilaste koolist väljaarvamise kohta

c) Õpilaskodu tegevus PGSi § 39 lg 4: Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele. Haridus- ja teadusministri 11.08.2010. a määruse nr 39 „Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja kord“ § 3 lg 1: Õpilaskodu personali koosseisu määrab direktor. Kas direktor on kehtestanud õpilaskodu kodukorra? Kas kodukorrale on arvamuse andnud õppenõukogu, hoolekogu, õpilasesindus? Kas direktor on määranud õpilaskodu personali koosseisu? Dokumendid Direktori käskkiri õpilaskodu kodukorra kehtestamise kohta Õppenõukogu koosoleku protokoll (arvamuse andmine õpilaskodu kodukorra kohta) Hoolekogu koosoleku protokoll (arvamuse andmine õpilaskodu kodukorra kohta) Õpilasesinduse koosoleku protokoll (arvamuse andmine õpilaskodu kodukorra kohta) Õpilaskodu kodukord Direktori käskkiri õpilaskodu personali koosseisu määramise kohta

d) Turvaline koolikeskkond PGSi § 44 lg 3: Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. PGSi § 45 lg 2: Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras. PGSi § 45 lg 3: Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. Kas ja kuidas on koolis tagatud õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse? Kas hädaolukorra lahendamise plaan on välja töötatud? Kas hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamisse on kaasatud õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte? Dokumendid Hädaolukorra lahendamise plaan Dokumendid, mis näitavad kaasamist (nt koosolekute protokollid)

31

e) Õpilase arengu toetamine PGSi § 26 lg 5: Õpilaste arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis määrab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Eriklassis viiakse tõhustatud tuge saavate õpilaste õppetööd läbi kuni 12 õpilasega ja erituge saavate õpilaste puhul kuni kuue õpilasega. Kooli pidaja võib põhjendatud juhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada konkreetses eriklassis õpilaste arvu üheks õppeaastaks. PGSi § 37 lg 2: Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning teenuse rakendamist korraldab direktor. PGSi § 46 lg 1: Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. PGSi § 46 lg 2: Direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelle ülesanne on korraldada koolisisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning koordineerida koolivälises võrgustikutöös osalemist. PGSi § 46 lg 7: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Direktor määrab koolis isiku, kes vastutab selle kaardi täitmise eest. PGSi 46 lg 11: Õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Otsuse tegemisel lähtub direktor õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekust. Haridus- ja teadusministri 28.02.2018. a määruse nr 6 „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“ § 2 lg 3: Otsuse õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli direktor käskkirjaga. Haridus- ja teadusministri 21.02.2018. a määruse nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ § 3 lg 4: Direktor võtab teenuse osutamiseks kooli tööle vajalikud tugispetsialistid või korraldab teenuse kättesaadavuse muul viisil, arvestades seejuures õpilaste vajadustega. PGSi § 58 lg 4: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, välja arvatud lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise, mida otsustab õppenõukogu. Kas direktor on määranud õpilaste arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi? Kas pidaja on suurendanud konkreetses eriklassis õpilaste arvu üheks õppeaastaks? Kui jah, siis kas ettepaneku on teinud direktor ja nõusoleku andnud hoolekogu? Kuidas on korraldatud tugispetsialistide teenus? Kuidas on tuvastatud abi vajavad õpilased? Kas tugiteenused on tagatud kõigile abi vajavatele õpilastele? Kuidas hinnatakse tugiteenuste vajadust? Kas on määratud isik, kes vastutab õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi täitmise eest? Kas on direktor on määranud haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija?

32

Kas koduõpet korraldatakse vastavalt määruses sätestatule? Kas direktor on kehtestanud arenguvestluse korraldamise tingimuse ja korra? Dokumendid Direktori käskkiri haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija määramise kohta Direktori käskkiri õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi täitmise eest vastutava isiku määramise kohta Direktori käskkirjad õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise kohta Direktori käskkirjad mõjutusmeetmete rakendamise kohta Direktori käskkirjad õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamise kohta Õppenõukogu koosolekute protokollid mõjutusmeetmete rakendamise kohta Direktori käskkiri arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta Õppenõukogu koosoleku protokoll (arvamuse andmine) Hoolekogu koosoleku protokoll (arvamuse andmine)

f) Kaasamine (lapsevanemad, õpilasesindus) PGSi § 56: Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. PGSi § 60 lg 5: /…/Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada. PGSi § 60 lg 6: Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest. Kas lastevanemate koosolekuid on korraldatud vähemalt üks kord aastas? Kas direktor on kinnitanud õpilasesinduse põhimääruse? Kas direktor on korraldanud esimese õpilasesinduse valimise? Kas õpilasesinduse valimine on toimunud kooli põhimääruses sätestatud korras? Dokumendid Lastevanemate koosolekute protokollid Direktori käskkiri õpilasesinduse põhimääruse kinnitamise kohta Õpilasesinduse põhimäärus Õpilasesinduse koosolekute protokollid

g) Õppenõukogu tegevuse korraldamine PGSi § 72 lg 2: Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Haridus- ja teadusministri 23.08.2010. a määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 5 lg 2: /…/ Õppenõukogu vastavate alarühmade koosseisu ja õppenõukogu alarühmade kokkukutsumise korra kinnitab direktor käskkirjaga. § 6 lg 4: Õppenõukogu otsuste täitmist korraldab ja kontrollib kooli direktor ning teavitab sellest järgmistel koosolekutel õppenõukogu.

33

Kas õppenõukogu liikmed on kinnitatud? Kas liikmete koosseis on kooskõlas määruses sätestatuga? Kas õppenõukogu tegevus on kooskõlas määruses sätestatuga? Kas õppenõukogu protokollid on koostatud lähtudes määruses sätestatud nõuetest? Kas õppenõukogu otsused on täidetud? Kas direktor on koosolekutel andnud ülevaate otsuste täitmisest? Dokumendid Direktori käskkiri õppenõukogu liikmete kinnitamise kohta Õppenõukogu koosolekute protokollid

h) Dokumentatsioon PGS § 55 lg 2: Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle haldusjärelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel. PGS § 67 lg 3: Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel. Informatsioon õppenõukogu koosolekute toimumise kohta avalikustatakse kooli veebilehel (haridus- ja teadusministri 23.08.2010. a määrus nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“). PGSi § 69 lg 1: Kool avalikustab kooli õppekava, põhimääruse, arengukava, kodukorra ja õpilaskodu kodukorra oma veebilehel ja loob koolis võimalused nendega tutvumiseks paberil. Lg 2: Kooli kodukord ja õpilaskodu kodukord pannakse välja koolis õpilastele nähtavasse kohta. Kas kooli veebilehel on avalikustatud nõutud dokumendid (sh õppekava koos ainekavadega)? Kas avalikustamisele kuuluv teave on veebilehel kättesaadav? Haridus- ja teadusministri 13.08.2010. a määruse nr 42 „Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vorm“ § 2 lg 3: Õpilaspileti väljaandmise eest vastutab kooli direktor. Kas õpilaspiletid on antud välja lähtudes määruses sätestatust? Haridus- ja teadusministri 25.08.2010. a määrus nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“ § 3: Nummerdatud lehekülgedega õpilasraamatu, klassipäeviku, lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamatu ning kiituskirjade, medalite ja muude autasude väljaandmise raamatu kinnitab kooli direktor allkirjaga dokumendi lõpus. § 5 lg 2: Üldtööplaani täitmise kindlustab kooli direktor. § 6 lg 3: Õpilasraamatu nõuetekohase täitmise kindlustavad kooli direktor ja õppealajuhataja. § 7 lg 5: Õpilasele, kes arvatakse koolist välja enne põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist, väljastatakse õpilasraamatu väljavõte. Õpilasraamatu väljavõtte õigsust kinnitab direktor allkirjaga. § 11 lg 3: Klassipäeviku nõuetekohase täitmise kindlustavad kooli direktor ja õppealajuhataja. § 14 lg 2: Lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamatu nõuetekohase täitmise eest vastutab kooli direktor. § 16 lg 2: Kiituskirjade, medalite ja muude autasude väljaandmise raamatu nõuetekohase täitmise eest vastutab kooli direktor või õppealajuhataja. § 18 lg 3: Huviringipäeviku nõuetekohase täitmise eest vastutab kooli direktor või õppealajuhataja. § 20 lg 2: Pikapäevarühma päeviku nõuetekohase täitmise

34

eest vastutab kooli direktor või õppealajuhataja. § 22 lg 3: Õpilaskodurühma päeviku nõuetekohase täitmise eest vastutab kooli direktor või õppealajuhataja. Kas kooli dokumentatsioon on vormistatud lähtudes määruses sätestatust? Dokumendid Õpilaspiletite väljaandmise raamat Õpilasraamat, klassipäevik, lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamat ning kiituskirjade, medalite ja muude autasude väljaandmise raamat Huviringipäevikud Pikapäevarühma päevikud Õpilaskodurühma päevik

11) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju Direktori käskkirjade kooskõla haldusmenetluse seadusega (HMS). HMSi § 56 lg 1: Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. LG 2: Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMSi § 57 lg 1: Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. HMSi § 40 lg 1: Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Direktori poolt välja antud käskkirjad peavad olema kooskõlas HMSiga. Erandiks on käskkirjad, mis pole haldusaktiks (ehk need ei ole antud haldusülesande täitmisel või avalik-õiguslikus suhtes või ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, nt koristusteenuse leping). Kirjalik haldusakt on näiteks kooli direktori käskkiri, soodustav haldusakt on nt kooli direktori käskkiri õpetaja lähetusse saatmise kohta, kui õpetaja on ise lähetusse saatmist soovinud. HMSi § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale ning sama sätte 2. lõike kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kõigi käskkirjade kontrollimisel tuleb vaadata, ega ei esine ühtegi eeltoodud puudustest, sest kui esineb, ei ole käskkiri kehtiv. Ainsa erandi saab teha adressaadi osas, kui tegemist on üldiselt kogu kooliperele kehtiva käskkirjaga – sel juhul ei pea olema käskkirjas kirjas, et selle adressaadiks on kogu koolipere. Kõikide käskkirjade kontrollimisel tuleks alati vaadata, kas käskkirjas on ka vaidlustamisviide. HMSi § 57 lg 1 sätestab, et haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta, kuid lg 2 lisab, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid

35

õiguslikke tagajärgi. Seega ei muuda vaidlustamisviite puudumine käskkirja tühiseks, kuid selle kõigile käskkirjadele lisamise vajalikkusele peaks kooli tähelepanu juhtima. Vaidlustamisviites peaks lisaks kohtus vaidlustamise õigusele olema kirjas ka vaide esitamise õigus. Kui on tegu riigikooliga, on käskkirja peale õigus esitada vaie 30 päeva jooksul riigikoolile enesele. Munitsipaalkoolil on käskkirja peale õigus esitada vaie 30 päeva jooksul asjaomasele valla- või linnavalitsusele. Kohus, kus käskkiri vaidlustatakse, on halduskohus. Halduskohtuid on kaks – Tartu või Tallinna halduskohus ning kaebus esitatakse kooli asukohajärgsesse halduskohtusse. Tallinna halduskohtu tööpiirkonda kuuluvad Harju, Hiiu, Järva, Lääne, Rapla, Pärnu ja Saare maakond. Tartu halduskohtu tööpiirkonda kuuluvad Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond. Vaidlustamisviite näide võiks olla selline: „Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide … või kaebuse … halduskohtule.“ Teatavakstegemine on reguleeritud HMSi §-s 62 lg 1: Haldusakt tehakse menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti kehtivuse eelduseks on, et see on teatavaks tehtud. Kui haldusaktil on isikule negatiivne mõju, peab selle isikule kätte toimetama. Tuleb ka silmas pidada, et kui käskkirja adressaat on alaealine, tuleb käskkiri teatavaks teha ka tema seaduslikule esindajale. Haldusmenetluse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008. Dokumendid Kooli direktori käskkirjad Lisaks võiks vaadata Kooli põhimäärusest tulenevad ülesanded Direktori ametijuhendist tulenevad ülesanded Lisaks juhtimise ja õppe- ja kasvatustegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse hindamisele võib teenistusliku järelevalve raames kontrollida ka raamatupidamist, personalitööd jm. Raamatupidamise ja personalitöö hindamisel lähtutakse õigusaktidest ja asutusesisestest töökordadest. Personalijuhtimist on ministeerium vaadanud nt Porkuni koolis toimunud teenistuslikus järelevalves. Õiend on kättesaadav https://www.hm.ee/et/tegevused/valishindamine/jarelevalve. Varasemad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt läbi viidud teenistusliku järelevalve õiendid on kättesaadavad https://www.hm.ee/et/riikliku-jarelevalve-tulemused (nt Maarjamaa Hariduskolleegium).

36

Näidis 1. Vallavalitsuse korraldus teenistusliku järelevalve algatamise kohta Vallavalitsuse korraldus … Vallavalitsus ...2018 nr … Teenistusliku järelevalve teostamine … Koolis Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661 lg 1 alusel: 1. Teostada teenistuslikku järelevalvet … Koolis alates … 2018 kooli juhtimise ja tegevuse

seaduslikkuse ning otstarbekuse üle.

2. Teha punktis 1 nimetatud teenistusliku järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide ja selgituste kogumine ning tulemuste vormistamine12 ülesandeks13 … vallavalitsuse haridusspetsialistile… .

3. Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,

esitades kaebuse … Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

……………………… Vallavanem ………………………….. Vallasekretär

12 kui järelevalve läbiviijaid on mitu, võiks tulemuste vormistamise ülesande märkida eraldi punktina 13 kui järelevalvesse kaasatakse ekspert, peaks see olema siin välja toodud

37

Näidis 2. Vallavalitsuse korraldus teenistusliku järelevalve õiendi kinnitamise kohta

KORRALDUS

… Kooli teenistusliku järelevalve õiendi kinnitamine … Vallavalitsus ...2018 nr … Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661 lõigete 1, 2 ja 3 alusel ning arvestades direktori poolt … .2018 õiendi eelnõule esitatud arvamust:

1. Kinnitan … Kooli teenistusliku järelevalve õiendi (juurde lisatud) ning teen õiendi viiendas osas loetletud ettekirjutused.

2. Kohustan kooli direktorit esitama vallavanemale kirjaliku aruande ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega.

…………………. Vallavanem ………………… Vallasekretär

38

Lisa

KINNITATUD vallavalitsuse ...2018

korraldusega nr …

ÕIEND TEENISTUSLIKU JÄRELEVALVE KOHTA … KOOLIS I. SISSEJUHATUS

1.1. … Kool (edaspidi kool) on … vallavalitsuse hallatav õppeasutus aadressil … vald, … . 1.2. Teenistuslik järelevalve viidi koolis läbi vallavalitsuse ….2018 korralduse nr … „Teenistusliku järelevalve läbiviimine … Koolis" alusel.

1.3. Teenistuslikku järelevalvet kooli juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle teostas haridusspetsialist …, eksperdina oli kaasatud … .

1.4. Teenistuslik järelevalve algas … (algusaeg).

1.5. Teenistuslikus järelevalves vesteldi kooli direktoriga, õpetajatega, hoolekoguga, tutvuti kooli dokumentatsiooniga.

II. OLUKORD III. KOKKUVÕTE IV. ETTEPANEKUD KOOLI DIREKTORILE V. ETTEKIRJUTUSED KOOLI DIREKTORILE

5.1. Määrata koolis haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija lähtudes

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 47 lõikes 3 kehtestatust. Tähtaeg: 01.09.2018.

39

Näidis 3. Teenistusliku järelevalve algatamine (HTM)

ministri käskkiri … 2018 nr …

Teenistusliku järelevalve teostamine … Koolis

Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 28.12.2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 12 alusel:

1. Teostada teenistuslikku järelevalvet … Koolis alates … 2018 kooli juhtimise ja tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle.

2. Teha punktis 1 nimetatud järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide ja selgituste

kogumine ning tulemuste esitamine14 ülesandeks15 Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna ekspert… (nimi).

………………………………………

minister

(allkirjastatud digitaalselt)

14kui järelevalve läbiviijaid on mitu, võiks tulemuste vormistamise ülesande märkida eraldi punktina 15 kui järelevalvesse kaasatakse ekspert, peaks see olema siin välja toodud

40

Näidis 4. Teenistusliku järelevalve tulemuste kinnitamine (HTM)

ministri käskkiri ...2018 nr …

… Kooli teenistusliku järelevalve õiendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg 2 punkti 1 ja § 95 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse

28.12.2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus" § 6 lõike 2

punkti 12 alusel ning arvestades direktori poolt … .2018 õiendi eelnõule esitatud arvamust:

1. Kinnitan õiendi teenistusliku järelevalve läbiviimise kohta (juurde lisatud) … Koolis ning teen õiendi viiendas osas nimetatud ettekirjutused.

2. Kohustan kooli direktorit esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile kirjaliku aruande

ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast

ettekirjutuse täitmise tähtaega.

………………..

minister

(allkirjastatud digitaalselt)

41

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri … .2018 käskkirjaga nr …

ÕIEND TEENISTUSLIKU JÄRELEVALVE KOHTA … KOOLIS

I. SISSEJUHATUS

1.1. … Kool (edaspidi kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav õppeasutus

aadressil ….

1.2. Teenistuslik järelevalve viidi koolis läbi ministri … .2018 käskkirja nr …

„Teenistusliku järelevalve teostamine … Koolis" alusel.

1.3. Teenistuslikku järelevalvet kooli juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse ning

otstarbekuse üle teostas Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna

ekspert … (nimi).

1.4. Teenistuslik järelevalve algas … (algusaeg).

1.5. Teenistuslikus järelevalves vesteldi kooli direktoriga, õpetajatega, hoolekoguga,

tutvuti kooli dokumentatsiooniga.

II. OLUKORD

III. KOKKUVÕTE

IV. ETTEPANEKUD KOOLI DIREKTORILE

V. ETTEKIRJUTUSED KOOLI DIREKTORILE

5.1. Määrata koolis haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõikes 3 kehtestatust. Tähtaeg: 01.09.2018.

42

Näidis 5. Õppeasutuse teavitamine enne järelevalvet Lugupeetud …. (õppeasutuse nimi) direktor Haridus- ja teadusministri/linna-/vallavalitsuse… käskkirja/korralduse nr … „Järelevalve teostamine … koolis“ alusel viiakse alates … 2018 … koolis läbi järelevalve. Soovime saada kooli tegevusest täpse ülevaate, kuid samas mõjutada järelevalve ajal Teie igapäevast tegevust võimalikult vähe. Selleks palun Teil edastada (mis kuupäevaks) käesoleva kirja lisas toodud dokumentide kinnitatud koopiad. See annab meile võimaluse tutvuda dokumentidega kooli igapäevast tööd segamata ning kasutada koolis kohapeal aega sisulisteks vestlusteks. Järelevalve läbiviimisel soovime tutvuda järgmiste dokumentidega: 1) direktori käskkirjad; 2) hoolekogu koosolekute protokollid; 3) õppenõukogu koosolekute protokollid; 4) õpilasesinduse koosolekute protokollid; 5) õpilasesinduse põhimäärus; 6) lastevanemate üldkoosolekute protokollid; 7) pedagoogilise personali isiklikud toimikud, sh pedagoogiliste töötajate

kvalifikatsioonile vastavust tõendavad dokumendid, vajadusel töölepingud; 8) pedagoogide ametikohtade täitmiseks korraldatud konkursside läbiviimise

protokollid; 9) sisehindamise aruanne, kord jm dokumendid; 10) muud dokumendid, millega tutvumise vajadus selgub kohapeal. Üldjuhul on vaatluse all 2016/2017., 2017/2018. ja 2018/2019. õa dokumentatsioon. Leppisime Teiega telefoni teel kokku, et meie esimene koolikülastus toimub (aeg) …kell … . Selle külastuse eesmärk on täpsustada järelevalve täpsem korraldus. Seetõttu soovime vestelda kooli juhtkonnaga, leppida kokku järelevalve läbiviimise täpsema ajakava, teha koolis tutvumisring ning alustada eelnevalt kokku lepitud vestlustega. Palume kooli direktoril teavitada järelevalve toimumisest kooliperet, sealhulgas ka pidajat, hoolekogu, töötajaid ja lapsevanemaid. Palume neid teavitada, et …. (kuupäev, kellaaeg) on kooli pidajal, hoolekogu liikmetel, töötajatel ja lastevanematel võimalik vestelda järelevalve läbiviijatega. Eelnevalt palume neil leppida meiega aeg kokku tel … või e-posti teel … . Soovime vestelda ka õpilasesinduse liikmetega. Palume Teil nendeks vestlusteks teha eelnevad kokkulepped nende vanematega vastavalt lisatud Nõusolekulehele. Palume võimaldada järelevalve läbiviijatele tööruum, kus oleks võimalik viia läbi intervjuusid ja vestlusi. Palume tagada võimalus teha vajadusel dokumentidest kohapeal koopiaid. Kui see ei ole võimalik, palume sellest enne kohapealse järelevalve algust teada anda. Loodetavasti andis eeltoodu ülevaate järelevalve toimumisest. Ootame Teie ettepanekuid selleks, et muuta järelevalveprotsess kooli jaoks tulemuslikuks ning anda Teile parim võimalik tagasiside edaspidiste arendustegevuste planeerimiseks.

43

Teie koolis toimuvat järelevalvet juhib … (nimi) . Kui Teil on protsessi kohta küsimusi või ettepanekuid, vastan neile meeleldi kontaktidel telefonil … või e-aadressil ...@... . Lugupidamisega

………………..

Nõusolek Annan nõusoleku, et minu laps (lapse nimi) osaleb (kooli nimi ja järelevalve kuupäevad) järelevalve teostamisel vestlusel järelevalve läbiviijaga ning tema ütlused protokollitakse ning neid kasutatakse järelevalve õiendis.

…………………………… Lugupidamisega (lapsevanema nimi)

Vestluse aeg ……………..

Lisa Dokumentide loetelu 1) arengukava 2) sisehindamise aruanne 3) õppekava 4) üldtööplaan 5) kodukord koos nimetatud dokumentide kinnitamist/kehtestamist/kooskõlastamist tõendavate dokumentidega.

44

Näidis 6. Vestluse protokoll

Teenistusliku järelevalve teostamine … koolis …. (aeg) protokoll nr …

Osalejad: …. (nimed) Protokollis: … (nimi) Koosoleku aeg (alguse ja lõpu kellaaeg) Kinnitan, et käesolev protokoll on koostatud minu sõnade kohaselt. Allkirjastatud digitaalselt.