Koolitus- ja arendusfirma SELF II kliendileht nr 17, september 2016

1

Tõdede ja tabude auditSELF on aastakümneid tegelenud

põhiliselt organisatsioonide või tii-mide probleemide ja piirangute kaardis-tamisega ja neile lahenduste otsimisega. Või siis lahendamiseks tarvilike oskuste õpetamisega.

Me oleme olnud kaunis kriitilised sellise mõtteviisi suhtes, et asju tuleb alati positiivsest küljest vaadata. See on tundunud põgenemise-na reaalsuse eest ja leppimisena sellega, millega pole tingimata vaja kohaneda.

Positiivse psühholoogia ja mindfulnessi (teadveloleku) ideedega põhjalikumalt tut-vudes leidsime, et oma suhtumise seadmine ja regulaarsed vaimsed praktikad annavad olulist lisaväärtust. Aitavad olla tugevamalt ja kest-vamalt õnnelikud ja võimelisemad probleeme kohaselt lahendama.

Oleme üle vaadanud ka oma organisat-siooni tõdesid ja tabusid. Eelmise aasta lõpul istusime pikemalt koos, et SELFi uue aasta strateegiat arutada. Vestlustest koorus välja kolm asja, millega me eriti rahul pole ja mida arendada püüame.

Viimastel aastatel oli kuidagi läinud nii, et osa koolitajaid-konsultante müüsid raskus-teta rohkem ja teised jäid lihtsalt tegijateks. Meile hakkas aga tunduma, et neil vähem müünutel kippus klientide vajaduste mõist-mine olema pisut pinnapealne ja motivatsioon klientide heaks lisapingutusi teha väiksem. Nii otsustasime üheks aastafookuseks võtta selle, et müügitegevus koolitajate vahel võrdsemalt jaguneks.

Veel oli õhus teema, et SELF on üsna tegus ja hajali ning rahulikku koos olemise aega napib. Samas eeldab keerulisemate arendusprojektide tegemine ideaalset üksteise tunnetamist ja usal-damist. Meie selle aasta teine fookus ongi uute rahuldustpakkuvate koostöövormide leidmine (nii omavahel kui lähemate koostööpartnerite võrgustikus), et üksteist veel paremini tundma õppida ja koosoldud aega nautida.

Ka tundus meile, et SELFi koolitusest on saanud kindel lihvitud klots, millest on turva-line ehitada. Aga selle ümber ja vahel võiks olla rohkem vahtu ja kellu-vilesid, et koolitust kui sündmust veelgi võimendada. Seni oli see meil õnnestunud tänu eduliste firmade ägedatele personali- või koolitusjuhtidele. Nüüd tahame ise rohkem lisaväärtust loovaid eel-, vahe- ja järeltegevusi kokku panna. Uued formaadid ja tooted on meie kolmas fookus. Muidugi hõlmab see ka uutel olulistel teemadel koolita-mist-konsulteerimist.

Mingis mõttes on muutused meie jaoks üsna suured, kindlasti oleme 2016. a oluliselt mõtlikumad kui varem (vastandina aktiivse-le tegutsemisele). SELF tundub olevat küps seniste tabude üle vaatamiseks. Näiteks grupi suurus, personaalne töö lisanduvate grupiliik-metega, lühiformaadid, iseseisva töö osakaal, hindamine arendamise ajal… Pakume päris palju uusi teemasid ja ootamatuid arendusmee-todeid. Eks edusammud ole teie hinnata.

Vahur Murutar

nr 17, september 2016

Areng eeldab energiat ja keskendumistPositiivset psühholoogiat ja teadvelolekut uurimas

2015.aasta maist 2016.a juunini võtsin taaskord sabatiaas-

ta. Kuue aasta tagusest eelmisest intensiivse enesearendamise ajast mäletasin kõrvalt vaatamise vabastavat naudingut, rõõmu õppi misest ja uutest suhetest, kasvanud teha tahtmist.

Seekord olid plaanid ja ootused muidu-gi ajakohaselt teistsugused. Lootsin kogeda võimalikult paljusid uusi arendusmeetodeid ning tahtsin üle vaadata, kuidas ma tegelikult kõigis oma rollides ja füüsilises kehas olen. Taustal andsin endale aru sellestki, et turuseis on muutunud ja paljud inimesed igatsevad pi-gem enese avastamist ja muutmist toetavaid arenguprogramme kui oskuste koolitusi.

Kogeda õnnestus tõesti nii mõndagi ja seda väga erinevates rollides. Mõnda kesksemat avastust jagan siingi.

Oma suureks rõõmuks sain mõnel positiivse psühholoogia koolitusel osaledes aru, et see valdkond on minu jaoks naiivsevõi-tu „hakkame asjadele optimistlikumalt vaata-ma“ loosungitest oluliselt sisulisem ja selle vii-mase aja arengud väärivad vägagi tähelepanu. Siinkohal tänusõnad Pilleriin Sikkale, kelle teaduspõhine, julge ja karismaatiline koolitus koos pakutud jätkutegevustega on kindlasti üks mu lõppenud aasta lemmikuid!

Et inimesed kipuvad negatiivsetesse kogemustesse nö kinni jääma või siis seda pessi mismi takerdumist kartes häirivaid kogemusi hoopis ignoreerima, teadsin ennegi. Rohkem süvenedes sain temaatika olulisu-sest paremini aru – nii pühendumise, parema probleemidega toimetuleku ja enesekontrolli, heade suhete kui stressiga toimetuleku taga on paljus positiivsus, heaolutunne. Ning õnn ja heaolu on õnneks õpitav ja õpetatav eluviis. Tõestusi sellest olen nüüdseks saanud nii enda kui klientidega toimetades.

Positiivse psühholoogia kaudu jõudsin mõistagi taas mindfulnessi (teadveloleku)

juurde. Teadveloleku ehk ärksameelsuse temaatikat pole enam võimalik ignoreerida (nagu me SELFis nelja aasta eest pärast põ-gusat tutvust tegime). Üha rohkem kohtame kliente, kellel on mitmeid nõudlikke rolle ja kes on hädas ajajuhtimisega, kogunevate pingetega, kahjustavate valikute ja valede otsustega. Kiirustavas ja jõulises maailmas on tõesti keeruline inimestel, kes ei vaevu või ei oska hinge tõmmata, keskenduda ja oma ener-giat teadlikult juhtida.

Eestis on sel aastal mindfulnessi teemal vähemalt kolm konverentsi korraldatud ning see sõna kõlab igal arendajate kokkusaami-sel. Mulle meelepäraseima määratluse järgi on tegemist tähelepanu pööramisega oma elule elamise ajal (vastandina „automaatpiloodil“ toimetamisele). Jon Kabat-Zinni järgi tähen-dab see teadlikku hinnanguteta vaatlemist, aktsepteerides ebamäärasust ja muutumist.

Uuringute põhjal vähendab mindful-nessi praktiseerimine stressi ja suurendab õppimisvõimet, aitab paremini toime tul-la ebamugavate emotsioonidega (alanenud meeleolu, ärevus) ning seega efektiivsemalt reageerida keerukates ja komplekssetes situat-sioonides, näha olukordi selgemalt ja reageeri-da loovamalt, saavutada häid suhteid, vähen-dada mitmeid terviseprobleeme... Muutub ajutegevus ja isegi aju struktuur.

Veendusin oma kogemuse põhjal, et meele puhastamine ja selles toimuva juhtimine toob kasu väga erinevates olukordades. Ise märka-sin, et saan kergemini jälile, kui meel taaskord uitab ebaolulistel radadel, millega tegelemine minu võimuses pole. Üks keerulist tööd tegev hästi koolitatud klient kirjutas: „Usun, et see on võimalus parandada oma elu kvaliteeti, olen saavutanud edasimineku kahe näda-laga“. Teine hakkas kiiremini märkama, kui jätab end muudatuste juhtimisel kellegi kõrge-maloleva ja sõltumatu võimalike otsuste pärast liigselt muretsema ja ei suuda oma rollile kes-

kenduda ega oma võimalusi tähele panna. Kolmas kinnitas, et talle on väga tuttav selline olukord, kus pea on täis kõikvõimalikke sega-dusttekitavaid mõtteid ja need hakkavadki tunduma tegelikkusena, näiteks „nad ju ei taha…. ja siis ma ei saagi ….“.

Mina sain küll fookused täpsemaks ja ener-giat juurde. Siinkohal suur tänu mu peamisele teadveloleku õpetajale Anni Kuusikule!

Tänada tahaksin selle rikka aasta lõpul veel paljusid – lugudemeistrit Dan Yashinskit, loomise inspireerijaid Kristiina Ehinit, millen-niale Saskiat ja Sonjat, arendajaid-mõttekaas-lasi SELFist, konsultantide klubist, Nordic Boardist, Kreeka psühhodramaatikute hulgast, oma treenereid ja füsioterapeute…

Stiimuliterohkes ja muuhulgas abitust ning sõltuvust tootvas maailmas on oluline ennast mitte silmist kaotada ja endale toetuma õppi-da.

Tundub, et aeg on küps, et arendamisel senisest rohkem

• vaadata igaühe reaalseid tugevusi,• mängida oma looga, otsida uusi külgi en-

das ja uusi võimalusi toimetamiseks,• suurendada teadveloleku praktikate abil

stressitaluvust ja sitkust raskete olukordade ja partneritega toimetulekuks,

• kasutada otsustamisel järjekindlamalt ja teadlikumalt intuitsiooni,

• treenida meelt (nagu kehagi), et järjest täpsemalt tajuda olukorda ja tegelikke vajadu-si ning võimalusi.

Soovitan headele lugejatelegi teha mõ-testatud hingetõmbepause ja võtta aega mõistmiseks, kus ja milleks te olete ning lei-da head inspireerijad edasiminekuks. Ja kui selles loos kirjeldatu tundub intrigeerivalt segane, aitab edasi hea arenguprogramm või asjatundlik arendaja.

Karin HangoSELF II loovjuht

Chris Tamdjidi mindfulnessi meistriklassis. Foto: Meeli Küttim

Koolitus- ja arendusfirma SELF II kliendileht nr 17, september 2016

2

Mida head muudatuste juhtijad oskavadMuudatusteta ei saa. Selles pole teoreeti-

liselt vaja kedagi veenda.Nii unistus uuest kui rahulolematus ole-

masolevaga võivad muudatuse või uuendamise käivitada. Edukaks muutmiseks neist paraku ei piisa. Inimestes (ja ka organisatsioonides) on muutumisimmuunsust, tungi olemasolevast mitte ilma jääda, mis ei lase uut liiga varmalt ellu viia ega omaks võtta.

Õnneks oleme kokku puutunud mitmete väga heade muudatuste juhtidega ja allpool toome välja neist kogemustest lähtuvaid soo-vitusi.

Vaja on eestvedajaid, selgeid vastutajaidMuutmiseks on tähtis võimekus muudatuste liidreid esile tuua ja toetada ning vajadusel tegevuse käigus neid ka parandada, õigemale teele aidata.

Muudatuste õnnestumise eelduseks on juhtijate arusaam olukorrast ja muutumis-vajadusest, autoriteet ja kehtestav hoiak (“ma tahan ja kavatsen selle muudatuse ära teha”). Muudatus peaks olema liidri laual prioriteet ning üks tema fookustest regulaarsetel juh-timisvestlustel ja nõupidamistel töötajatega.

Üks edukaid muudatuste juhte eristav tun-nus on võime ümber mõelda, meelt muuta au-toriteeti säilitades. Ehk teisisõnu – õppida vi-gadest ja reageerida muudatustele keskkonnas ja seda selgesõnaliselt teada anda. Kindlasti ei tähenda see lihtsalt järeleandmist vastuseisu korral.

Palju oleneb ka muudatuste juhtijate spontaansusest, kiire adekvaatse reageerimise võimest. Spontaansuse eelduseks on omakor-da hea enesejuhtimine, toimetulek ärevusega.

Mis on eduka muudatuste juhtimise aluseks• Oluline on eneseregulatsioon, piisav ene-sejuhtimisvõime, et kaitsehoiaku või ene-sesüüdistamise asemel probleeme ja ebaõn-nestumisi võetaks kui väljakutseid.

• Eriline oskus on kujundada sobivaid sei-sundeid ja hetki, et algatada koosloomist, üks-teise inspireerimist, mis muudatuse käivitab ja energiat üleval hoiab.

• Enamasti on vaja saada vajalikul kujul

toetust ülaltpoolt. Selleks tuleb elementaarsel tasemel vallata managing up-i, osata kujunda-da suhteid juhtidega ning adekvaatselt nende poole pöörduda.

• Üldteada on, et tähtis on oskus kaasata õiged inimesed õigel ajal õigel moel. Paljudel muudatuste juhtijatel on kogemusi, et varane informeerimine ja dialoog võivad tekitada pet-likke ootusi, et nüüd läheb kaasatute tahtmist mööda. Meie kogemust mööda aitavad neist hirmudest mööda tegelikud dialoogi pidamise oskused. Kaasamiseks pole vaja olla väga karis-maatiline ega ammugi briljantne, pigem tuleb osata erineva taustaga asjaosalisi huvituma ja kaasa rääkima panna, luues neile samas tervik-pilt muutmisprotsessist.

• Kriitiline on võimekus olulisimat lühi-dalt (ja samas vajadusel korduvalt) kommuni-keerida. Põhisõnumid tuleb hoida selged.

• Meie kogemust mööda on muudatuste juhtide jaoks sageli keeruliseks osutunud suht-lemine kommunikatsioonispetsialistidega, kes ebapiisava arusaamise korral on raskustes oma seniste sõnumite muutmisega.

• Inimestele, kes tegutsevad senises para-digmas, tundub uus idee sageli naeruväärsena. Sellise kaitsehoiakuga toimetulek on suhteli-selt keeruline, muutjal tuleb säilitada kindlus ka siis, kui teda alavääristatakse.

Palju oleneb algusestJa algul selgub palju.

Muudatuse võtmeisikutega kokku lepi-tav eeltöö peaks olema selge tulemusega. Ettevalmistusest kõrvale jääjatega tekib alati probleeme. Olles vähem seotud, saavad nad toimuvat kohvinurkades kritiseerida ning uudis himulikele öelda, et pole kahjuks eriti kursis. Arvame, et juht peaks muudatuste ajal suutma nõuda võtmeisikute kohalolekut olu-listel üritustel.

Eesliini töötajate võimestamisega ei tasu samuti viivitada. Nendest oleneb muudatuse kõlapind.

Ka suudavad head muudatuste juhid kiires-ti reageerida pobisemisele ja otsesele konfron-teerumisele. Vastupanu ei ole vastumeelsus. Kirgliku suhtumise puhul võib vaidlejatel ja jaurajatel olla palju muutmise vastu ja samas ka palju poolt. Kireta suured muudatused ei

toimu. Vastupanijate kuulamine ja nende murede kaardistamine aitavad muutmisplaani täpsustada.

Tegevuskindlus ja paraja tempo hoidmineMuutmist ei tohiks lasta „maha käia““, selleks on oluline juhtide kiire reageerimine kavanda-tud tähtaegadest üleminekul.

Oma innukuse hoidmine on tegevuskind-luse säilitamise aluseks. Enesejuhtimise oskust nimetatakse kahe olulisima muudatuste juhtija oskuse hulgas rohkem kui pooltes selleteema-listes uuringutes.

Muutja ei tohiks mingil juhul unustada inimesi. Emotsioonide juhtimist on peetud muutuva aja juhtide põhitegevuseks. Kahjuks oleme näinud ka seda, et suurte muudatuste ajal jäetakse juhtimiskvaliteet unarusse. Ressursse juhtide arendamiseks siis sage-li napib, pealegi on muutuval ajal kvaliteeti mõõta keeruline. Sageli ei analüüsita piisavalt

lahkumiste põhjusi ning leitakse neile enam-vähem sobivad projektiivsed (hindajast ene-sest lähtuvad) põhjendused.

Vahel on probleemiks ka see, et riskidest peljatakse ette rääkida ( „Miks me kohe ar-vame, et halvasti läheb“). See vähendab ini-meste usaldust ja analüüsivõimet.

Muudatuste kinnistamineMuudatuste ankurdamine tuleb parimatel muutjatel hästi välja – tekitatakse uued lood, uued tavad, uued rollid.

Oluline on ka kaasnevate raskuste või probleemide kinnipüüdmine ja lahendamine.

Kokkuvõtlikult arvame, et hea muuda-tuste juht suudab juhtida ennast, saavutada ning hoida spontaanset ja samas autoriteet-set ning fokuseeritud seisundit. Lisaks val-dab ta tipptasemel peamisi mõjutamis- ja läbirääkimisoskusi.

Karin Hango ja Vahur Murutar

Kuidas me paistameMüügi arendamine on üks SELFi kol-

mest strateegilisest fookusest sellel aastal – leida uusi kliente ja otsida koos pa-rimaid klientide jaoks jätkusuutlikke lahen-dusi.

See tähendab, et lisaks regulaarsele müügi fookuses hoidmisele (müügikoosolekud iga es-maspäeva hommikul, protsesside korrastamine jne) oleme nii arendus koosolekutel kui sise-koolitustel regulaarselt tegelenud müügi aren-damisega. Teenusedisaini harjutus, mida ühi-selt märtsi lõpus läbi viisime, juhtis meid kõige lähemale arvatavatele kitsaskohtadele – mär-kasime, et me ei tegele piisavalt kliendi suhete hoidmise ja arendamisega. Kaunis sageli jääb koostöö projektipõhiseks ja me ei saavuta nn Trusted Advisor’i staatust, mis professio-naalsete teenuste ettevõtete juhtimise guru D. Maister’i järgi võiks olla meiesarnaste kon-sultantide ülim eesmärk. Ehk et me täielikult ei kasuta täna ära oma potentsiaali olemasole-

vates kliendisuhetes; ja see ongi meie peamine kasvuruum ja arenguülesanne müügi valdkon-nas.

Maikuu sisearenduses võtsime ette huvi-tava eksperimendi SELFi loo uurimiseks ja kõnetasime otseselt kahte sihtgruppi – kliente, kes pidevalt ja palju ostavad ning potentsiaal-seid kliente, kes põhimõtteliselt või enam ei osta. Uurisime nende käest, miks nad SELFi ostavad või ei osta ja mis teeb SELFi ostmise kergeks või raskeks. Tulemused olid mõnevõr-ra ootuspärased – kuulsime, et SELF on hea mainega, pakume kõrge kvaliteediga professio-naalset teenust, oleme nõudlikud enese ja teiste suhtes. Ei karda väljakutseid, saame hakkama ka keerulise tellimusega. Et meie peale võib kindel olla, kuna meil on palju kogemusi. SELF pereettevõttena on omanäo-line ja eristuv ning kliendid hindavad kõrgelt püsivaid isiklikke suhteid meie konsultantide-ga. Eriti huvipakkuvad olid aga kriitilisemad

kommentaarid – et SELF on liiga väike (meie pink on „lühike“, koolitajate-konsultantide valik kitsas), pereettevõtte mudelis nähakse ka halba: konsultandid mõtlevad ja toimivad liiga ühte moodi, vähe on omanäolisust. Räägiti ka sellest, et SELFil on raske üllatada (eriti juhul, kui koostöö on olnud pikk).

Sügisestel sisearendustel on meil plaan töötada edasi nii sellega, kuidas SELFi lugu ku-jundada rohkem kliendi ootustele ja meie va-jadustele vastavaks, kui sellega, et kuidas saak-sime olla rohkem see soovitud Trusted Advisor.

Väga suur osa meie müügist ka uutele organisatsioonidele tuleb täna varasema-test kontaktidest. Juhid ja personaliinimesed liiguvad ettevõtete vahel ja sageli soovivad uues ettevõttes korrata meiega sarnast edu-kogemust, kui õnnestus saavutada eelmises organisatsioonis. Aga meie jaoks on stratee-giliselt oluline leida ka uusi potentsiaalseid kliente, kes meie kõrgeid standardeid ei pelga

ja on arengust ning arendamisest samavõrd huvitatud kui meie (tähelepanuväärne fakt: 2016 I kvartalis õnnestus meil koostööni jõuda vaid ühe uue kliendiga). Oleme hakanud mõt-lema, et ehk on meie latt liiga kõrgel selleks, et piisavalt uusi kliente meie teenust proovima kutsuda ning otsustanud olla paindlikumad arenduse formaatides, meetodites, kestvuses jm (juhul, kui see ei kahjusta kvaliteeti). Selles suunas hetkel edasi töötamegi – proovime teha varasemast oluliselt erinevaid asju ja nendest kogemustest õppida. Tagasiside on tšempio-nide eine ja selle eest oleme teile, kallid klien-did, alati tänulikud. Kui võtate vaevaks seda jagada, annate meile uue võimaluse areneda!

Agne PuusaarSELF II koolitaja

Koolitus- ja arendusfirma SELF II kliendileht nr 17, september 2016

3

Selfikad oma vaba aja rollides

Koolitus- ja arendusfirma SELF II kliendileht nr 17, september 2016

4

Vestlusring: SELFimalt edasi

Eelmise aasta lõpul arutasime Pärnus SELFi strateegiat ja leppisime kokku

selle aasta põhifookused. Esimene neist on uute teenuste ja uudsete formaatide välja-töötamine klientide vajadusi arvestades.

Mida me siis sellel aastal oleme klientide vajaduste kohta teada saanud?

Vahur: Meie visioon on olnud olla tippjuh tidele partner organisatsioonide aren-damisel ja sellega oleme hakkama saamas. Aga sellega seo ses on kogu meie tegevus keeruka-maks muutunud. Varem pöörduti meie poole ena masti siis, kui arendusidee oli juhtkon-nas „maha müüdud“. Nüüd tahavad mitmed kliendid, et me hoiaksime nende personali arengul ise silma peal. Jälgiksime arenguva-jadusi, pakuk sime ideid. Samas – kui me siis enda meelest üsna täppi minevat arendusideed pakume, pole klient vahel justkui veel valmis. Lükkab otsustamist edasi, tahab mõelda ja arutada. Eks see õppetund on selline, et hoo-kululiselt ei saa dialoogi käivitada ehk et üsna pidevalt on vaja püsiklientidega nende organi-satsioonis toimuvat arutada. Muidu on nii, et tema räägib, mis tal peas on ja sa pakud mi-dagi sellest ja oma tähelepanekutest lähtuvalt ja tema ei tunne seda ära. Vanasti oli justkui lihtsam dialoogi ja ühist arusaamist saavutada. Eks meie teenused olid ka lihtsamad.

Agne: Jätkuv trend on see, et lisaks klassikalisele koolitusele kasutatakse ka palju muid arendusmeetodeid. Koolitus on ainult üks pusletükk. Me ise pakume diagnostikat ja arenguseminare ja coachingut ja kovisiooni ja supervisiooni, kliendi juures on ka kirju pilt erinevaid nii organisatsioonisiseseid kui väljast ostetavaid arendusteenuseid, näiteks mentor-lus, hindamine jne. Vahel läheb tükk aega, et selgeks teha, mida milleks kasutatakse või kasutada võiks. Meil peab ka olema valik eri-

nevaid teenuseid ja meetodeid, mida pakkuda.Endel: Ma olen hakanud teisiti mõtlema

meie pakutava teenuse väärtusest. Üks asi on see, mida me enda meelest pakume. Teine on see, mida meiega ühes ruumis olev inimene saab. Ja kolmas asi on see, mida organisatsioon saab.

Me oleme aastaid rääkinud, et quick fixid ei tööta jätkusuutlikult. Nüüd oleme küll pak-kunud ka lühiajalist leevendust. Varjukülg on sel muidugi olemas – ega need kliendid naljalt pärast põhjalikumat arendust ei taha.

Karin: Klientide vajadus jõuab viima-sel ajal meieni sageli teist kaudu. Vanasti oli tava pärane, et arendusvajadus tulenes orga-nisatsiooni strateegiast ja arenguvestluste tulemustest. Nüüd tuleb see sageli hoopis omaniku visiooni kaudu. Või siis (kehvemal juhul) tullakse ja öeldakse, et tehke sedasama, mis 20 aastat tagasi seal või 10 aastat tagasi teises kohas. Mõnikord on niisugune tunne, et tegelikku vajadust justkui häbenetakse või kardetakse vaadata või tahetakse varjata.

Vahur: Meilt kui vanalt firmalt tellitakse sageli nö kindla peale asju. Et oleks üks „tihke tükk“, millega saaks teisi arendusi siduda. Ja et oleks kindel, et teenus ja arendaja on profes-sionaalsed.

Endel: Paljud tahavad praegu oma jalg-ratast ehitada, just enda organisatsiooni jaoks mingit päris oma süsteemi teha.

Mina olen hakanud järjest rohkem mõõt-mise usku minema. Aga sageli oskusi igaks ju-huks ei mõõdeta, et inimene ei läheks stressi. Ja siis läheb arendus kätte umbluuks.

Me intervjueerisime oma teenusedisainile mõeldes ka „superkliente“ ja „mittekliente“. Mis teile neist intervjuudest kõrva jäi?

Vahur: Intervjuudes räägiti näiteks, et

arendaja võiks aidata leida mingit minimaalset asja, mida muuta. Sellest võib täiesti aru saada. Aga eks ta siis jääbki tükkide tegemiseks ja aja-mahukamad asjad võivad jääda tegemata.

Ja meie seisukohalt tekib siis probleeme klientidega, kellega kõik tükid on kunagi kel-legi poolt mingis mahus tehtud. Aga nad ei oska või ei kasuta seda kõike ja uuesti sama pealkirjaga asja müüa on nõme.

Endel: Tuleb välja, et me pole ei liha ega kala, ei üksiktegija ega suur konsultatsioonifir-ma. Ja meil on mõlema plussid ja miinused.

Agne: Klientidel on vaja turvalisust ja seda me pakume (hea mainega, professionaalset teenust pakkuva firmana saame igasuguste väljakutsetega hakkama). Järjest olulisem on ka suhete kvaliteet, teada näo ja nimega ini-mesed.

Karin: Mind üllatas, et „superklientide“ ja „mitteklientide“ arvamused olid väga sar-nased. Arvatakse, et me oleme põhjalikud ja nõudlikud nii enda kui kliendi suhtes, teadus-põhised, professionaalsed korraldusliku külje pealt. Mingit korduvat erinevust ei tulnudki välja. Vahest tuntakse muret, et kas tellija suudab ikka õpitut või kokkulepitut järjepide-valt rakendada.

Vahur: Jah, lävepakk tundubki olevat üsna kõrge. Ise pead teadma, mida tahad ja olema valmis pingutama. SELFi arendus tun-dub olevat üsna suur investeering, mida on raske väärindada.

Mida me oleme siis kuuldust lähtudes uutmoodi teinud?

Endel: Eks meil on uued teemad ja uued koostööpartnerid. Ja mõnede klientide puhul on uutmoodi hinnaarvestus – kirjutame aren-dustunde üles. Jooksvat käehoidmist on roh-kem. Mitme kliendiga on nii, et iga uus nädal tõi uued asjad lauale ja me siis tegime, mida parajasti vaja.

Karin: Ma olen üsna uhke, et oleme suut-nud päris kiiresti uusi vajalikke asju pakkuda. Näiteks positiivse psühholoogia teemat taga-sisidestamises või teadveloleku rakendamist stressi- ja ajajuhtimiseks või grupilise otsus-tamise treenimist või hajatiimide juhtimist. Vahel oleme saanud lühikese poolepäevase seminari või treeninguga päris palju abiks olla, näiteks juhtimis- või muutmismeeskondadele.

Agne: Me oleme paindlikumad olnud. Teinud suuri ja väikesi gruppe, pikki ja lühi-kesi formaate, erinevaid meetodeid kasutanud.

Karin: Vastutuse jaotus kliendiga on olnud ka väga erinev. Vahel nad teevad ise rohkem (näiteks, kui rahaliselt ei saada palju inves-teerida).

Agne: … Ja väga erinevate organisat-sioonidega oleme töötanud – maailma suuri-matest pisikeste start-up’ide ja riigiasutusteni. Alustajatest likvideerujateni. Avatud gruppi-dega oleme ka mingil määral uue hingamise saanud.

Vahur: Koolitus ja coaching on reaalselt ühinenud.

Endel: Ja supervisioon ka.Karin: Vahel on enne kursust päris ras-

ke aru saada, kas vajatakse rohkem oskuste treenimist või läbi elatud keerukate juhtumite supervisiooni. Eks tuleb koha peal oskuslikult balansseerida.

Endel: Ühel koosolekul ma ütlesin, et mõnikord istun ma nädalate kaupa inimestega mingites tubades ja inspireerin neid arenema. See on nagu süst õigesse kohta pluss normali-seerimine (et mujal on ka nii) pluss võimalus emotsioone välja lasta.

Karin: Ja veelkord ma arvan, et oluline on, et me mindfulnessi meetodeid maha ei maga-nud. Järjest rohkem on näha seda, et inimestel on nagu fookus paigast ära.

Koolitus- ja arendusfirma SELF II kliendileht nr 17, september 2016

5

Hindamine aitab leida potentsiaalija toetada arengutLäinud aastal osalesin Tripodi testi-

kasutaja põhikoolitusel, mis andis üle-vaate personali valikul ja -hindamisel kasu-tatavate psühholoogiliste mõõtevahendite eesmärkidest, tulemuste tõlgendamisest ning rakendamisest.

Koolitusele minekuks andis ühelt poolt tõuke huvi antud teema vastu, teisalt SELFi eesmärk arendusprotsessi pikendada ja teenu-seid arendada.

Põhjalikumalt õppisin isiksuseomaduste ja vaimse võimekuse hindamist, seda nii spetsialisti kui juhi tasandi töötajate puhul kasutamiseks. Vaimse võimekuse skaalad hindavad seda, mil lest sõltub arutlus- ja üldis-tusoskus, võime omandada tõhusalt uusi tead-misi ning oskus lahen dada kiiresti ja täpselt erilaadseid ülesandeid. Isiksusetest aga kirjel-dab viie isiksuseomaduse (emot sio naalne sta-biilsus, ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus) kaudu täitja ainu omast loomuoma-duste profiili.

Aga mis seal salata, praktika on parim õpetaja ning on avanenud põnevaid võimalusi õpitu rakendamiseks. Näiteks olen värbamisel ja kandidaatide hindamisel viinud läbi teste ja taga sisidevestlusi inimestega nende potent-siaalide kohta. Oluliseks kogemuseks pean seda, et tegin ka ise kõnealused testid. See jät-tis minusse ühekorraga nii mõtlemisainet kui parema aru saamise teiste testitäitjate (tagasi-sidestavate) reaktsioonide suhtes. Minu isik-suseomaduste tes ti tulemused tekitasid alguses mu enda jaoks paraja segaduse: kuidas neid põhiomadusi mõis ta ja mida lugeda välja enda tulemuste asetusest skaaladel. Rõhutaksin (lisaks sellele, et iga isiksuseomaduse taga on rohkem kui vaid see üks sõna), et test näitab, mis on loomu pärane. Olles sellest teadlik, on

lihtsam end arendada, teadvustada, milllistes situatsioonides oleks vaja enda mugavustsoo-nist välja astuda ja millistes situatsioonides end ehk hoopis pidur dada.

Sarnast reaktsiooni enda esimeste mõtete-ga olen kohanud ka tagasiside-konsultatsiooni-del. „Mis mõttes see test mind nüüd niimoodi paika paneb?“. Isiksuseomaduste testi puhul läheb pilt selgemaks, kui rääkida läbi, mis on iga omaduse taga, vaimse võimekuse tes-ti puhul aga just skaala selgitamine. Tehes teste (mistahes teste) kummitab paljusid ini-mesi miskipärast aru saam, et hea tulemus = kõrge tulemus. Ja kui tulemus jääb keskmine või alla selle, kipub tekkima läbikukkumise tunne. Olla keskmine, normaalne, on otsekui stigma. Aga just seal keskel ongi kõige suurem hulk tulemusi, see ongi tavapärane. Minu enda kogemus ja konsultatsioonidelt saadud tagasi-side näitavad, et testi teinud ikkagi kipuvad end testi tulemustes ära tundma. Ning isegi kui saadud infot ei suunata näiteks enese aren-damisse, vaid see jääb esialgu settima, tekitab see testi täitnus palju assotsiatsioone, mingid varasemad enda jaoks keerulised situatsioonid saavad selgemaks ja arusaadavamaks.

Üks hindamistega seotud põnev näide on projekt, mille raames pikas juhtkonna aren-gu prog ram mis osalejad täitsid teste ja sel viisil selgitasime ühiselt välja, millised on igaühe eel-dused ja arenguvõimalused juhtidena. Lisaks viisime sellesama grupiga läbi 180° tagasiside-hin da mi se, mille küsimustik baseerus aren-guprogrammi varasematel teemadel. Nii meie ise kui osa lejad ning tellijaorganisatsioon said väärtuslikku infot sellest, kuidas arenguprog-ramm on töö tanud, mida on õpitud ja mida kasutatakse ja kaaslaste juures märgatakse.

Et tellijaorganisatsioon võimalikult palju

olulist informatsiooni saaks, võivad hinda-misprot ses si osadeks olla ka fokuseeritud intervjuu kompetentside hindamiseks ja käi-tumisülesanne os kus te taseme välja selgita-miseks. Selline mitmekülgne hindamine annab kandidaatidest (va ja dusel ka hinnatavatele endile) hea pildi. Ning minnes sammuke laie-maks, on võimalik tes ti de (ja tagasiside-hinda-miste) kasutamine arenguprogrammides eel-, vahe- ja järel hin da mi seks.

Helen RiismaaSELF II uuringukonsultant

SELFikate jaoks oli möödunud poolaasta enesearendamise seisukohalt põnev ja

tule mus lik.Agne lõpetas psühhodraama grupijuhi

väljaõppe ja on õpitut kasutanud õpe ta jate õpetamisoskuste arendamisel, Endlist sai maa-ilma noorim Trainer. Educator. Practitioner. tegevuslike arendusmeetodite, psühhodraa-ma, grupipsühhoteraapia ja sot siomeetria alal. Tegemist oli üsna dramaatilise sündmusega, praktilist sessiooni hin das senine maailma noorim T.E.P. Eduardo Verdù Norrast, kelle sõnade järgi võib Endlist saada „üks suurtest“. T.E.P. on valdkonna kõrgeim tiitel ja kindel kva li tee di märk nii põhjamaades, suures osas Kesk- ja Lõuna-Euroopast kui Ameerikas ja Aust raa lias.

Karin õppis oma sabatiaasta jooksul nii loovkirjutamist, jutuvestmist kui tead vel-oleku ja positiivse psühholoogia praktiseeri-mist ning õpetamist. Ta jagab oma mõt teid ka meie kliendilehes. Palju väljakutseid ja are nemisvõimalusi on pakkunud ka inglis-keelsete gruppide koolitamine – lisaks keele praktiseeri misele saime välja töö ta da ja uuen-dada ka ingliskeelseid õppematerjale ning koolitusprogramme.

Kogu SELFi meeskonnale mõeldud sise-koolitusi toimus esimesel poolaastal kok-ku kolm ning nende käigus otsisime nii uusi arendusformaate ja -meetodeid kui rahul dust-

pakkuvaid ja tulemuslikke koostöövorme. Tegelesime ka SELFi loo uurimisega müügi seisukohalt ning müügitegevuste arendamise-ga, sh kutsusime teenusedisaini töö riistu tut-vustama Hede Kerstin Luige. Teenusedisain tundub olevat uus kuum tee ma, mida on arendajana tegutsedes võimatu ignoreerida. Otsustasime sellega pisut põhja likumalt tut-vuda oma teenuste näitel. Lisaks tutvusime lähemalt positiivse psühho loogia ja mindfulnes-si praktikatega ning uurisime Kaisa Kase juh-timisel oma tugevusi ja kuidas neid rakendada.

Üks lähenemisviise, mida oleme muuda-tuste konsulteerimisel varemgi kasutanud, on Will Schutzi THE. Et tunnete juhtimise võimalustest veel paremini aru saada, korral-da sime FIRO koolituse ja kutsusime en-nast ja mõningaid kliente selles valdkonnas täien dama W. Schutzi õpilase Maija Ozolina Molokailima. W. Shutzi järgi on kõiki del ini-mestel 3 peamist emotsionaalset vajadust: tun-da end olulise, kompetentse ja teis tele meeldi-vana.

Koolituse käigus õppisime ennast ja teisi nende vajadustega seo ses vaatlema ja mõist-ma, paremini aru saama käivitajatest ja pi-durdajatest. Seda kõike selleks, et olla pa-rem peremees või -naine oma tunnetele ning tõhusamalt aidata teisi pro duktiivse koostöö arendamisel. Tutvusime ka mitmete toredate tunnete juhtimise töö riistade ja harjutustega

ning oskame aidata leida juhtidel kohasemaid viise töö ta ja te usalduse võitmisel, kaasamisel, kontrollimisel.

Jätkuvalt oleme tutvunud ka voo ja haara-tuse teemadega, mida meile tutvustas Kaspar Kruup VIVICust.

Augusti alguses toimus ka traditsiooniline „stardieelne kogunemine“ ehk aren dus laager, kus vaatasime tagasi möödunud poolaastale ning valmistusime üheskoos uuele hoo ajale vastuminemiseks – täpsustasime fookuseid ja vajadusi ning õppisime Küllike Lillestiku ja Liis Orava juhendamisel, kuidas kanda hoolt nii oma füüsilise kui vaimse poo le eest.

Augusti lõpus oli meie kutsel taas Eestis SELFi vana hea sõber Sue Daniel Aust raa li-ast, kes seekord õpetas oma rollidele „peeglist“ vaatama ning tegi supervisiooni päe va.

Jätkame esimese poolaasta sisearenduse käigus väljakoorunud ja edasiarenenud tee-ma de uurimisega ka uuel hooajal, et olla ikka edasiliikuvad, uudishimulikud ning kur sis sel-lega, mis nii meie sees kui väljaspool toimub.

Mida oleme õppinud

Kuhu me veel tahame areneda?Karin: Mingis mõttes me oleme SELFi

juures tagasi. Selles mõttes, et isiksuse, eneseks olemise arendamise võimalusi paneme sisse kõigisse arendustegevustesse.

Endel: „Arenguabonemente“ võiksime veel rohkem kasutada. Et oleme see arengupartner, kes hoiab silma peal, küsib tülikaid küsimusi, annab arenguimpulsse… et võimalused ära ei libiseks.

Karin: Nagu meie peeglisse vaatamine teenusedisaini tööriistade abil näitas, oleme sõltuvussuhteid vältides suhete hoidmise una-russe jätnud…

Vahur: Huvitav on edasi minna nende teemadega, millega me seni pole väga hästi toi-me tulnud. Näiteks on mõjutamistreeningutel justkui vähem kasu saanud need, kes on taht-nud tõeliselt jämedalt ja agressiivselt käituvate partneritega paremini toime tulla. Nüüd on meil selline uus toode. Ja üleüldse tahaksin ma rohkem teha isiksusliku arendamise gruppe pisut pikemates formaatides ning paaritada roh kem psühhodraamat ja koolituspõhimõt-teid. Et need po leks kaks eraldi „tuba“, milles tegutsetakse erinevalt.

Karin: Ideaalne on see, kui meil on min-gi teema läbi töötatud üsna kohe, kui vajadus ilmneb. Mitme asjaga on nii läinud ka, osalt võrgustiku abil.

Vahur: Liiga vähe on meil selliseid põne-vate ekstratega programme. Et õhtuses prog-rammis pakutakse midagi kehale või emot-sioonidele.

Mida me siiski tegema ei hakka, kui paindlikuks me ei lähe?

Karin: Vahendatud tellimusi püüame endiselt vältida – kui arendajal pole mingit võimalust tegelikku vajadust mõista.

Agne: Kui klient ei ole valmis panustama, siis meie ei saa hästi töötada.

Endel: Alapakkumisi me ei tee, hinnaga ei konkureeri. Ja vägivalda ei toeta (tahame ikka, et oleks võitja-võitja põhimõtted jõus).

Vahur: Kõik see on õige… ja võib-olla mingil sobival moel me peaksime just midagi „lubamatut“ proovima, näiteks dumpingut või klientide ülelöömist tegema.

Mida ma ei küsinud, aga mis veel on oluline seoses klientide vajaduste ja SELFi uute toodetega?

Agne: Trend on meile soodus, vesi meie veskile – saame rohkem psühholoogia juurde tagasi minna, mis on just meie tugevus ja eripära.

Endel: Me jätkame arendamist tegut-semise abil (ainult rääkimine on uskuma tult ebatõhus).

Karin: Jätkame enesearendamist. Sealhulgas konkurentidega koos õppimist, eriti noorte ärksate tegijatega kogemuste vaheta-mist ja võrgustumist.

Agne: Kõik konkurendid ikkagi ei valda piisavalt hästi grupijuhtimist ja grupiviisilise arendamise praktikaid, seda olen klientide käest kuulnud. Selline tore tööväline „päris elu“ kogemus oli mul endal ka hiljuti, et mu laps sai koolis õpetaja käest kiita “innovaati-liste grupitöö formaatide” kasutamise eest (mis meie jaoks SELFis on igapäevane praktika).

Küsis Karin Hango Vahur MurutarSELF II juhataja

Maarja AinsooSELF II büroojuht

Koolitus- ja arendusfirma SELF II kliendileht nr 17, september 2016

6

Väljaandja: SELF II OÜ koolitus ja arendus Turu 2, 51014 Tartu tel 742 0343 e-mail: self@self.ee kodulehekülg: www.self.eeKüljendus: Kristi Jakobsoo Kujundus: Aita Linnas Kirjastus: Avatar

Õpioskama!

Kaks kõrva ja üks suu – sügavam koostöö aitab teha uusi asju

Kuulamist õpetades tuuakse vahel os-kuse olulisuse tõestuseks see, et ini-

mesel on ka kaks kõrva, aga ainult üks suu. Arendajatena on SELFi koolitajad-kon-sultandid alati lähtunud kliendist ja tema vajadustest – viimasel aastal olema aga koos klientidega jõudnud mitmete uudsete koostöövormideni.

Rohkem kui kolm neljandikku SELFi käibest tuleb pikaajalistest püsiklientidest, kellega koostöö on stabiilne. Nemad tea-vad meid, on kindlad ja usaldavad konsul-tante ning meiegi tunneme inimesi ja nende eripärasid. Teatav mugavus võib aga tekkida, kui osapooled teavad täpselt, mida üksteiselt oodata.

Tänu just mitmele püsikliendile (nt Rimi Eesti, SEB Pank) ning keerulistele vajadus-tele ka uute klientide poolt (nt Arengufond, MISA, Fortumo, Mooncascade) oleme isegi rohkem energiat investeerinud uute sobivate koostöövormide leidmisele. Sellest tulenevalt oleme välja kujundanud mitmeid uusi too-teid-teenuseid:

• Väga täpset know-how’d valdavate spetsialistide integreerimine juhtimis- ja meeskonnakoolituste sisse (terviku kvalitee-dis järele andmata);

• Lühikesed täpselt sihitud inspiratsiooni-süstid;

• Osalemine teiste arendusprojektides ressursina;

• Protsessipõhine arenduspartnerlus, mille puhul lepitakse kokku tulemuses ja ressursis ning vajalikud tegevused (nt juh-timismeeskonna coaching, võtmetöötaja su-pervisioon, arendusseminar või suure grupi kaasamisüritus) teostatakse jooksvalt vasta-valt ilmnevatele vajadustele.

Kui klienditagasisidet sisuliselt kuulata, siis on SELF küll kindel, usaldusväärne ja tagatud kvaliteediga, aga samas ka natuke igav, konservatiivne ja jäik. Paljuski on see suhtumise küsimus. Ise oleme selle kuvandi üle suhteliselt uhked, ja siiski oleme arutle-nud põhimõtete üle, millest lähtume ka uud-sete koostöövormide loomisel:

• SELFi põhiväärtustest me siiski ei ta-gane (usaldusväärsus, partnerlus, terviklik-kus ja rakenduslikkus).

• Arenduse käigus püüame alati pakkuda ka mingit olulist lisaväärtust.

• Koostöös lähtume võitja-võitja põhimõttest, mille järgimiseks on oluline partneri sügav kuulamine ning samal ajal enda „jalgade maas hoidmine“, et kasutada ikkagi seda enda ressurssi, milles me päriselt ka head oleme.

• Uute vormide puhul tuleb diagnosti-kaks ja järelprotsessiks rohkem aega-raha planeerida.

Kui kaks inimest kohtuvad ja üksteist kuulavad, kohandavad oma reaktsioone ning suunduvad ühise tegutsemise poole enda vajadustest loobumata, on tulemuseks alati midagi, mida varem ei ole toimunud. Vaja on avatust partnerit kuulata ja usku, et koosloomise protsess toimib.

Endel Hangoarenduskonsultant

UUS AVATUD KOOLITUSPROGRAMM

SPETSIALISTIST JUHIKS

…on uutele juhtidele mõeldud intensiivne ja praktiline arengu-programm, mis on loodud inimeste juhtimise oskuste treeni-miseks ning juhirolli võtmise toetamiseks. Avatud koolitusel kohtuvad värsked juhid erinevatest organisatsioonidest, see avardab konteksti ning mitmekesistab käsitlusi juhtimisest.

Osaleja tagasiside:“Ma hindan väga kõrgelt meie kursuse koolitajaid ja koolituse üles-ehitust. Sellelt koolituselt saadu on vägagi rakendatav minu iga-päevatöös. Eraldi tooksin välja kasu videotreeningust, mis pakub suurepärase võimaluse eneseanalüüsiks juhina.”

Teemad:• Isikliku arengu eesmärgistamine juhina, vajalike tegevuste planeerimine.• Juhi roll. Ootused juhile.• Leadership Pipeline ehk spetsialisti rollist juhi rolli üleminek ning selleks vajalikud liidrivõimekused.• Praktilised juhtimisoskused: delegeerimine ja tagasiside, nõupidamised ja meeskonna juhtimine.• Juhi enesejuhtimine.

Programm koosneb kahest 2-päevast koolitusmoodulist, lisaks on tunnistuse saamiseks vajalik teha eeltööd, täita vaheüles-andeid ning kirjutada järeltöö. Koolitajad annavad sellele indi-viduaalset tagasisidet

Järgmine grupp toimub 11.-12. oktoobril ja17.-18. novembril 2016 Tallinnas.

Registreerumine kuni 9. septembrini aadressil arenguprog ramm@self.ee.

Koolitajad Endel Hango ja Agne Puusaar.

UUS TREENING

OTSUSTAMINE GRUPIS

Uuringute põhjal eksivad inimesed sageli otsustamisel, sest nad• otsustavad oma huvist lähtuvalt ja hakkavad selles nägema üldist tõde,• ignoreerivad pikaajalist perspektiivi, • kardavad millestki ilma jääda,• on ebarealistlikult optimistlikud ja tegelevad liiga vähe ris-kidega,• kasutavad ka komplekssetes situatsioonides sageli kohatult „kiiret mõtlemist“.

Kahjuks ei korrigeeri grupid enamasti neid vigu (pigem tekib grupimõtlemine ja nn happy talk).

Grupiotsused on sageli valed:• üksikisikute arvamusi pigem võimendatakse, kui korrigeeri-takse,• esimestena kõnelnute sõnu ja tegusid kiputakse järgima,• arvamused kipuvad polariseeruma (asju nähakse mustade või valgetena),• tegeldakse pigem üldteadaolevaga, kiputakse ignoreerima kriitilist infot, mida vaid mõned grupiliikmed teavad.

Tutvustame oma koolitusel lähenemisviise, mis toetavad õigete otsuste langetamist grupis: info jagamise julgustamine, uni-kaalse info ärakuulamine, perspektiivide vahetamine, rollide ja ülesannete määratlemine, nn punased tiimid.

Harjutame grupilise otsustamise erinevaid etappe nii õigete vastustega ülesannete kui loovat lähenemist nõudvate situat-sioonide korral.

Vastutav koolitaja Karin Hango, Trainer. Educationer. Practitioner. või Vahur Murutar, Trainer. Educationer. Practitioner.

UUS KOOLITUSKURSUS

TOIMETULEK AGRESSIIVSETE PARTNERITEGA

Jämedalt, hoolimatult, alandavalt käituvate kolleegide ja koostööpartneritega toimetulek on tänapäeval väga oluline teema, millel pole lihtsaid lahendusi.

Uuringute põhjal on vaid 15% vastanutest rahul sellega, kuidas nad agressiivsete partneritega hakkama saavad.

Neuroteadlased kirjutavad, et tugevate negatiivsete emotsioonidega seotud olukorrad kipuvad jääma mälus domineerima ning mõjuta-vad inimese edasist seisundit ja töövõimet.

Koolituskursuse eesmärgiks on täiendav psühholoogiline ette-valmistus agressiivselt, jõuliselt, jämedalt käituvate partnerite-ga suht lemiseks.

Koolituskursuse tulemusena suudavad osalejad senisest tulemuslikumalt ja rahuldust pakkuvamalt suhelda jõuliselt või autoritaarselt käituvate partneritega.

Teemad:• S. Karpmani kolmnurk ja personaalsed kalduvused (ohver, päästja, kohtumõistja) probleemsetes olukordades.• Vastutus ja võimalused solvumise ja pahameele asemel.• Ebamugavate kogemuste läbitöötamine.• Rollitreening toimetuleku suurendamiseks agressiivsete part-neritega seotud olukordades.• Mindfulnessi praktikad negatiivsete kogemustega toimetule-kuks ja enesejuhtimise toetamiseks.

Vastutav koolitaja Vahur Murutar, Trainer.Educationer.Practitioner, ITCTM coach

UUS ARENGUPROGRAMM

POSITIIVNE PSÜHHOLOOGIA JA

TEADVELOLEK (mindfulness)

Pärast 26-aastast aktiivset osalemist probleemide lahendamise äris oleme aru saanud, et on vaja eraldi tegelda ka positiivsete emotsioo-nide ja meelerahu kasvatamisega. Oma uuel kursuse pakume midagi nii ratsionaalsetele uue teadmise otsijatele kui ka neile, kes on valmis uurima ja avastama intuitiivsemat ja vähemteadlikku ressurssi en-das. Kombineerime positiivse psühholoogia teadmisi ja harjutusi mindfulenessi meele treenimise praktikatega. Esimeste kogemuste põhjal tundub õnnestunud kombinatsioon.

Koolituse tulemusena on osalejad leidnud uusi viise enese ja oma kolleegide fokuseerituse ja töövõime ning töörõõmu suurendamiseks. Koolituse ja iseseisva praktiseerimise tulemusena on nad rohkem teadlikud toimuvast ja oma reaktsioo nidest, tunnevad enam rõõmu ja rahulolu, on aktsep-teerivamad ja tasakaalukamad.• Positiivne psühholoogia. Võimalusi tööõnne ja heaolu suurendamiseks.• Tööõnne alused: positiivsed emotsioonid tööl ja võimalused oma tugevuste rakendamiseks tähendusrikka töö tegemisel. • Harjutusi heaolu suurendamiseks ja optimistliku mõtlemise arendamiseks.• Oma tugevuste leidmine ja rakendamine.• Teadvelolek ja meelerahu kui võimalus paremini toime tulla ebamugavate emotsioonide ja stressiga ning märgata kogemusi ter-viklikumalt, tunda rohkem töörõõmu ja luua paremaid inimsuhteid.• Teadveloleku praktikad.• Võimalusi positiivse psühholoogia kasutamiseks ja üksteise toetamiseks teadveloleku arendamisel.

Koolitusel osalemine eeldab valmisolekut teha iseseisvalt mit-mesuguseid teadveloleku harjutusi.

Vastutav koolitaja Karin Hango, Trainer. Educationer. Practitioner.