Tauno Vanaselja, Kuidas mõjutab majanduse ja panganduse seis Eesti ettevõtete rahastamist anno...
-
Upload
paernu-konverentsid -
Category
Documents
-
view
1.266 -
download
4
description
Transcript of Tauno Vanaselja, Kuidas mõjutab majanduse ja panganduse seis Eesti ettevõtete rahastamist anno...
© Swedbank 1
... - 2008 2009 - ...
Kuidas mõjutab majanduse ja panganduse seis Eesti ettevõtete rahastamist anno 2012
Tauno Vanaselja Aprill 2012
© Swedbank 2
1. Majanduse seis Eestist eemal ja Eestis
2. Äri Uue Normaalsuse ajastul
3. Soovitused
Uus Normaalsus
© Swedbank 3
Quarterly GDP growth in euro zone, s.a. (%)
-3.0
-1.5
0.0
1.5
1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11Source: Eurostat
GDP annual growth, %
-15
-10
-5
0
5
10
15
1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11
China IndiaUSA RussiaGermany EurozoneUK
Source: Reuters EcoWin
Kasv aeglustub: eurotsooni SKP kasv 2011 lõpus vähenes… kas ees on uus surutis?
© Swedbank 4
Usaldus on nõrk: stagnatsioon, alla ootuste kasv… aga mitte ka kohese maailmalõpu ootus…
Purchasing manager's index in manufacturing
25
30
35
40
45
50
55
60
65
70
2007 2008 2009 2010 2011 2012
China IndiaUSA RussiaGermany EurozoneUK
Source: Reuters EcoWin
above 50 denotes expansion
© Swedbank 5
Riigiti on seis erinev: uue tasakaalupunkti leidmise teekond on pikk ja raske, ees struktuursed muutused, palju muutlikkust…
Government debt and current account balance, % of GDP
-60
-30
0
30
60
90
120
150
EE LV LT SE DE ES UK FR US IE IT GR-30
-15
0
15
30
45
60
75
Government debt, 2007 Current account deficit, 2007 (rs)
Source: The Economist, Eurostat
© Swedbank 6
Government debt and current account balance, % of GDP
-60
-30
0
30
60
90
120
150
EE LV LT SE DE ES UK FR US IE IT GR-30
-15
0
15
30
45
60
75
Government debt, 2009 2010 budget deficit2011 est. budget deficit Current account deficit, 2007 (rs)Current account deficit, 9M 2011 (rs) Source: The Economist, Eurostat
Riigiti on seis erinev: uue tasakaalupunkti leidmise teekond on pikk ja raske, ees struktuursed muutused, palju muutlikkust…
© Swedbank 7
Ebakindlus ei kao ära, sellega tuleb harjuda
Bank stress: TED spreads (3M interbank rate less T-bill yield), pp
0
1
2
3
4
5
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012Eurozone Sweden US Source: Reuters
US subprime crisis kicks off
Lehman Bros goes bust
Greece gets EU&IMF bailout
EU fiscal compact; ECB boosts liquidity
S&P downgrades US, equities dive
• Kes on Prantsusmaa uus president?
• Kreeka default pärast valimisi?
• Sõda Iraaniga?
• Täiendav likviidsusabi ECB’st?
© Swedbank 8
Taastumine kriisist oli kiirem kui arvatud ekspordist sõltuvad Balti majandused on uutest “tuultest” väga mõjutatavad …
Real GDP (s.a.), 2007=100
70
80
90
100
110
1Q 04 1Q 05 1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11EE LV LT Source: Eurostat
LV: -16%
LT: -9% EE:
-9%
© Swedbank 9
60
80
100
120
2008 2009 2010 2011
Latvia
Balti majanduse kütus on eksport mõju on otsene nii eratarbimisele kui investeeringutele…
Manufacturing and retail trade volumes, 2007=100
6080100120140 Manufacturing output Retail trade w/o motor vehiclesSource: Eurostat
60
80
100
120
2008 2009 2010 2011
Estonia
60
80
100
120
2008 2009 2010 2011
Lithuania
© Swedbank 10
Tööjõuturu olukord paranemas kesine tootlikkuse kasv => madal palk => nõrk tarbimisvõime… … ehk VÕTI on tootlikkus!
Unemployment rate (jobseekers), annual growth of wages and productivity, %
0500
1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11-50.00.050.0
Unemployment rate (>12M), pp Unemployment rate (<12M), ppReal average gross wage Productivity per 1 full-time equivalent
Source: Eurostat, national statistics
-20
-10
0
10
20
1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11
Estonia
-20
-10
0
10
20
1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11
Latvia
-20
-10
0
10
20
1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11
Lithuania
© Swedbank 11
Ettevaade 2012-2013: aeglane kasv, mida tumestavad mitmed negatiivsed riskid… uus normaalsus?
Baas (55%)
Tuntav mõõn nii nõrkade kui tugevate majandustega riikides …
Euroala ? …
Euroala kasv prognoosiperioodil on nullilähedane: -- majandusmõõn jätkub nõrkade majandustega riikides, tardumine või
väga aeglane kasv tugevates…
Neg. (40%)
Ups... (5%)
GDP growth, %2010 2011f 2012f 2013f
USA 3.0 1.8 2.0 2.21.8 1.6 -0.3 0.2
incl. Germany 3.6 3.0 0.4 0.9Euro zone
© Swedbank 12
Ettevaade 2012-2013: aeglane kasv, mida tumestavad mitmed negatiivsed riskid… uus normaalsus?
Baas (55%)
uus kriis… samas SKP vähenemine vaid ühekohalise numbriga ..
Euroala ? ...
Nõrk kasv aastal 2012, mis paraneb veidi 2013.a: -- mitte lausa kriis, kuid siiski mõningane SKP vähenemine Q vs. Q võimalik -- võimalik, et Läti ja võib-olla ka Leedu lähevad 2013.a üle eurole
Neg. (40%)
Ups... (5%)
GDP growth, %2010 2011f 2012f 2013f
Estonia 2.3 8.0 2.7 4.0Latvia -0.3 5.4 2.0 3.2Lithuania 1.4 6.3 3.3 4.0
© Swedbank 13
“Üllatused” 2011/2012: rahvaloenduse tulemus ja väga aeglane majanduskasv … Kas oleme selleks valmis?
• Meid on vähem… saab olema veelgi vähem ja me oleme vanemad
– Konkurents kasvab, marginaalid vähenevad
– Migratsioon ja emigratsioon – Maapiirkonna elanikkond väheneb
jätkuvalt
RAHVASTIK, 2000-2011
Uus tase
3.05m
Uus tase
2.07m
• Uus Normaalsus: majanduskasv saab olema nõrgem ja väiksem…
-1.3% • Milliseid ootusi seab see majandusagentide tegevustele:
– kui palju firmasid mahub ühte sektorisse ettevõtluses, kui palju panganduses?
© Swedbank 14
ELLU JÄÄVAD TUGEVAMAD
ainuüksi SUURUS ei ole piisav tegur tagamaks VÕITJA staatust – kiiresti muutuvate oludega kohanemisel on
oluline avatus uutele ideedele, tegutsemiskiirus ja koostöövõimekus…
© Swedbank 15
Robert Kitt: “Eesti majanduse heaolu seisab neljal sambal”
LAENUKOORMUS
TOODANG
VÄLISTASAKAAL
SISETASAKAAL
© Swedbank
Eesti finantsvarad ja kohustused tasakaalustuvad Loans and deposits BEUR, %
4,4
14,114,815,6
8,0
5,9
11,4
3,2
14,115,316,6
11,5
3,4 4,16,1
7,89,1 9,5 10,0 10,5
3,1
11,6
123%
102%
129%
143%
175%
122%
0
4
8
12
16
20
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Jan-20120%
40%
80%
120%
160%
200%
• L/D suhe 123% (2008.a 175%)
• 2011.a laenuportfelli -4,5% YoY kahanemise taustaks paljuski mittetöötavate laenude väljavool (250...300 mEUR)
• 2011.a hoiused: kasv 1,06 mld EUR (lisaks 2005., 2006. ja 2007.aastale nüüd neljas kord, mil aastane deposiitide kasv > 1 mld EUR
• Residentide/mitteresidentide hoiuste kasvu jaotis vastavalt 52% ja 48%.
© Swedbank
Nominaalne SKP 2000-2012 SKP reaalmuutus, YoY Nominal GDP (BEUR)
y-o-y change of real GDP, rhs
6,2 7,07,8
8,79,7
11,2
13,4 13,8 14,316,0 16,516,316,1
0
24
6
810
12
14
1618
20
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012F-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
Reaalse SKP muutus – 2009 - 14,3% – 2010 + 2,3% – 2011 + 7,6% – 2012 prognoos + 3,0%
• 2011.a SKP nominaalselt ligikaudu sama kui 2007.a (reaalhindades 9,1% madalam)
• Iga järgmine stabiilne kuu parandab Eesti majanduse vastupanuvõimet uuele kriisile
© Swedbank 18
Eesti majanduse struktuur tasakaalustunud
• Siseturu nõudlusega seotud sektorite (kaubandus, ehitus) osakaal SKP-s tublisti kahanenud
18
SKP sektorite lõikes 2007, 2010 ja 2011
16,0%13,9%
10,3%
7,9%
5,5%
10,7%
16,4%
11,9%10,9%
5,7%
8,8%7,3%
18,9%
10,7% 10,4%9,2%
7,0%5,2%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
Töötlev tööstus Kaubandus Kinnisvaraalanetegevus
Veondus jalaondus
Avalik haldus jariigikaitse
Ehitus
2007 2010 2011
© Swedbank 19
Maksebilanss enne ja pärast kriisi (mln EUR)
-2000
-1500
-1000
-500
0
500
1000
1500
2000
2500
2004-2008 keskmine 2010-2011 keskmine
Jooksevkonto Kapitali ja finantskonto otse- ja portfelli investeeringud
Eesti majanduse bilanss välismaailmaga oluliselt jätkusuutlikum
19
Jooksevkonto – kaupade ja teenuste ostust/müügist jääb netoarvestuses raha Eestisse
Kapitali- ja finantskonto – buumieelseid investeeringuid on Eestist välja tõmmatud, kuid pikaajalise horisondiga omakapitali investorid (otse- ja portf. inv.) usaldavad Eestit endiselt
Maksebilanss enne ja pärast kriisi (mEUR)
© Swedbank 20 Title of presentation, Author, 2011-01-01Title of presentation, Author, 2011-01-01
16%
15%
11%
8% 6% 5%
4% 3%
3% 3% 3%
23%
Rootsi Soome Venemaa Föderatsioon Läti Ameerika Ühendriigid Saksamaa Leedu Nigeeria Norra Holland Prantsusmaa Muu
Kaupade eksport sihtriikide lõikes 2011
© Swedbank 21 Title of presentation, Author, 2011-01-01Title of presentation, Author, 2011-01-01
17%
20%
9%
8% 6%
7%
5%
3%
4%
3%
2%
16%
Mineraalne kütus, õlid, elekter
Elektrimasinad ja -seadmed, elektroonika
Metallid ja metalltooted
Puit ja puittooted
Mööbel; madratsid, padjad
Mehaanilised masinad ja seadmed
Keemiatööstuse tooted
Toidukaubad, joogid ja tubakas
Maismaatranspordivahendid ja nende osad
Tekstiil ja tekstiiltooted
Plastid ja plasttooted
Muu
Kaupade eksport kaubagruppide lõikes 2011
© Swedbank 22
Kolm rahas mõõdetavat “sammast” on Eestis tugevad! Sisetasakaal ehk inimeste heaolu omab arenemisruumi
• SKT kirjeldab väga hästi majandusmudelit, kus tööstustoodangu kättesaadavus (ehk tootmisressursside olemasolu) oli suurim heaolu mõõdik. Kui hea on aga SKT 21. sajandi inimeste heaolu mõõtmisel?
• Eesti inimeste heaolu on paranenud – jätkuv paranemine aga aeglasem – Tööhõive väga hästi taastunud – edasine kasv raske – Tallinna korteriturg tardunud – levimas ohtlik suund pakkumishindade
kasvuks – Jaekaubandus taastub (nii ühikutes kui ka käibes) – Automüük on olnud isegi üle ootuste hea! – Mis saab aga hindadest?
© Swedbank
Tarbijahinnad
• 2011 keskmine hinnatõus +5,0% YoY, 2012.a hinnatõus tuleb oluliselt väiksem (1,5-2%)
• Toidu hind on täna umbes samal tasemel kui aasta tagasi
• Nafta hind hoiab ka teisi hindu. Nafta hinda määrab oluliselt ka hirm pakkumise osas (pinged Lähis-Idas)
© Swedbank 24 allikas: Eesti Statistikaamet
Tööhõive 1998-2011 • Tänane tööhõive väga lähedal
eelmise 10 a. keskmisele • Q4 2011 tööhõive 614 500
Tööpuuduse määr 11,4%
• 2011.a keskm. hõive 609 tuhat 2000-2010 keskmine 605 tuhat
• Kõige madalam hõive: – Q1 2010 553,6 tuhat inimest.
• Keskmine hõive 2000-2010 - töötlev tööstus 128,1 tuhat - kaubandus 83,1 tuhat - ehitus 53,9 tuhat
© Swedbank 25
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
0
50
100
150
200
250
09.2
002
03.2
003
09.2
003
03.2
004
09.2
004
03.2
005
09.2
005
03.2
006
09.2
006
03.2
007
09.2
007
03.2
008
09.2
008
03.2
009
09.2
009
03.2
010
09.2
010
03.2
011
09.2
011
Eluasemelaenude dünaamika (mln EUR)
Eluasemelaenude käive (vasak skaala) Eluasemelaenude jääk (parem skaala)
Eluasemelaenude turg madalseisus - inimesed ja arendajad on ettevaatlikud
© Swedbank 26
Nominaal- ja reaalpalk 2002-2011
• Keskmine nominaalpalk Q4 2011 865 EUR - ei ole nii kõrge kunagi olnud ..
• THI tõusuga korrigeeritud reaalpalk madalam kui 5 kvartali tasemed enne 2008 lõppu
• Reaalpalk on 7% madalam kui rekordkõrge tase II kvartalis 2008.a
© Swedbank 27
Eesti tööstussektori tootmist piiravad tegurid
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
5020
03-Q
320
03-Q
420
04-Q
120
04-Q
220
04-Q
320
04-Q
420
05-Q
120
05-Q
220
05-Q
320
05-Q
420
06-Q
120
06-Q
220
06-Q
320
06-Q
420
07-Q
120
07-Q
220
07-Q
320
07-Q
420
08-Q
120
08-Q
220
08-Q
320
08-Q
420
09-Q
120
09-Q
220
09-Q
320
09-Q
420
10-Q
120
10-Q
220
10-Q
320
10-Q
420
11-Q
120
11-Q
220
11-Q
320
11-Q
4
0
2
4
6
8
10
12
14
Tööjõud (vasak skaala) Finantseerimine (parem skaala)
Millised sisemaised tegurid piiravad tööstuse arengut?
buum
kriis
Finantseerimine pole ettevõtete jaoks enam probleem
(Kvalifitseeritud) tööjõu puudus hakkamas taas kummitama? Allikas: Euroopa Komisjoni majandususalduse indikaatorid
© Swedbank 28
Hetkel ei ole argumente, miks 2012.a peaks tulema teistsugune kui 2011
Kõik OK, kuniks 2012.a numbrid tulevad paremad alltoodud tasemetest:
• majanduse reaalkasv > 3% YoY • tööhõive püsib üle 600 000 inimese, s.t. tööpuuduse määr jääb < 13%. • Eksport/töötlev tööstus ei kahane võrreldes 2011.aastaga • jaekaubandus kasvab mahuliselt 3% YoY või rohkem • kinnisvarahinnad ei lange või langus jääb < 5% YoY • majutatute arv ei lange rohkem kui 5% YoY • kommertspankade laenuportfell ei lange rohkem kui 5% YoY
Kui näitajad peaksid kujunema mõnes osa kehvemaks, siis võib tekkida vajadus tegevuse korrigeerimiseks
© Swedbank 29
Suur pilt
• Rikkuse ümberjaotamine läänest itta jätkub ja kiireneb • Usaldus ei ole taastunud • Regulatsioonid karmistuvad
• Eestis on raha kättesaadav • Raha hind tõuseb
• Toidu hinnal ei ole põhjust langeda • Tänane toorainete hind võib hakata mõjutama nõudlust
• Eesti on lääne ja ida vahel ning meil läheb päris hästi
© Swedbank 30
• Viimased sündmused – USA ja Euroopa börsid on aasta algusest plussis – Kreeka võlavahetus + teine abipakett on toimumas – keda huvitab? – Turgude langus ei ole Eesti reaalmajandusele mõju avaldanud
• Eesti majandus on mõne aastaga kardinaalselt muutunud – Majandus(kasv) laiapõhjalisem ning seega stabiilsem – “Mootoriks” sisetarbimise (kinnisvara/ehitus) asemel välistarbimine ehk eksport
• Rekordmadal Euribor mõjub Eesti majandusele pigem hästi
• Meie suurimad riskid: – kestvuskaupade tarbimise vähenemine Euroopas (eriti autod, elektroonika),
põllumajandustoodete ja puiduhindade langus – Kui Lääne-Euroopa reaalmajandusele avaldub tõsisem surve, siis kui palju
mõjutab Eesti eksporti? – Millised siinsed ettevõtted saavad mõjutatud? Millised kaubagrupid?
30
Arenenud maailma murede taustal on Eestis hästi
© Swedbank 31
Soovitused ettevõtjatele • Eesti põhistsenaarium on pigem väike kasv • Tagasilöökide juhtimiseks peaks end ette valmistama! • Otsuste tegemisel tuleb arvestada fundamentaalseid protsesse • Mida tähele panna
– Vältida liigsete riskide võtmist, kiire kasv ei taastu (Uus Normaalsus) – Eksportööridel valmis olla võimalikuks nõudluse nõrgenemiseks, siseturule
müüjatel stabiilseks või vaikselt kasvavaks nõudluseks – Suur osa ekspordist sõltub Skandinaavia tööstuse käekäigust. Vajadus uute
turgude ja toodete leidmise järele – Laenude pakkumine on stoiline, intresside tasemed tõusmas
• Millele tasub (ettevõtjana) mõtelda? – Likviidsus. Koguge puhvreid või mõelge tagavaravariantide peale – Intressimäärade tõus (IRS või fikseeritud intress) – Kütuse ja muude sisendite hinnatõus – üht-teist saab fikseerida – Investeeringud efektiivsuse kasvatamiseks aitavad kindlustada tulevikku
• Ka mahu hoidmiseks on vaja UUSI investeeringuid
© Swedbank 32
Lisad ja täiendav info majandushuvilistele
Teekond jätkub ...
© Swedbank 33
Kaubanduspartnerite hinnang majanduse oodatavale arengule
Sisetarbimisele suunatud sektorite tellimuste kasv taandus sügisel. 2012.aastal kasvu taastumist nendes sektorites ei oota. Eesti jaoks isegi olulisem tööstussektor on põhja läbimas ja pöördunud taas kergele kasvule
Allikas: Euroopa Komisjoni majandususalduse indikaatorid
Tööstussektori uued tellimused
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
jaan.06
juuli.06
jaan.07
juuli.07
jaan.08
juuli.08
jaan.09
juuli.09
jaan.10
juuli.10
jaan.11
juuli.11
jaan.12
Soome Rootsi EL
Jaekaubanduse uued tellimused
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
jaan.06
juuli.06
jaan.07
juuli.07
jaan.08
juuli.08
jaan.09
juuli.09
jaan.10
juuli.10
jaan.11
juuli.11
jaan.12
EL Soome Rootsi
© Swedbank 34 allikas: Eesti Statistikaamet
SKT komponentide ja sektorite lõikes Nominal GDP by income approach, mEUR
1 694 2 0542 096
1 737 1 7911 978
1 041
1 159
920700
1 0041 103
500
750
1 000
1 250
1 500
1 750
2 000
2 250
2 500
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
2006 2007 2008 2009 2010 2011
Compensation of employees Operating surplus and mixed income*
Y-o-y change of nominal GDP by income approach
7,2%
-5,2%
26,2%
14,7%
-13,6%
22,7% 21,2%
2,0%
-17,1% 3,1%
10,5%
-41,9%
-4,1%15,5%17,3%
24,5%29,1%
14,9% 11,3%
-20,6% -24,0%
43,5%
9,9%
-50%-40%-30%-20%-10%
0%10%20%30%40%50%60%
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
2006 2007 2008 2009 2010 2011
Compensation of employees Operating surplus and mixed income
Nominal GDP by economic activity, MEUR
358 379439
513579
486
414
573583
139159
226298
358
320 193 197 261303 321
388473
526473
370
417 450
0
100
200
300
400
500
600
700
800
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Manufacturing Construction Wholesale and retail trade
Y-o-y change of real GDP by economic activity
0,7%-23,7%
45,9%
16,7%
24,4%
3,6%
29,2%
6,9%0,6%
-40,5%
0,0%
4,1%6,9% 11,9% 15,0%
-12,0%
10,3%
-50%-40%
-30%-20%
-10%0%
10%20%
30%40%
50%
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Manufacturing Construction Wholesale and retail
© Swedbank 35 allikas: Eesti Statistikaamet
Kaupade eksport-import 2007-2011
• Kriisi eel ületas kaupade eksport vaid 1 kuus 800m EUR (2008.a okt.)) • 2011.a eksport oli 12,04mld EUR ehk keskmiselt 1,0mld EUR/kuus • Alates kevadest 2011 on eksport stabiliseerunud, kasvu enam ei ole • Elektroonika/elektriseadmete eksport kahanes IV kvartalis -10% YoY -
varemalt oli see suur kasvumootor
Export & Import of goods, MEUR
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
Jan-07 May-07 Sept-07 Jan-08 May-08 Sept-08 Jan-09 May-09 Sep-09 Jan-10 May-10 Sept-10 Jan-11 May-11 Sept-11 Jan-12
Export of goods Import of goods
© Swedbank 36 allikas: Eesti Statistikaamet
Tööstustoodangu mahud 2000-2012 • Tööstustoodangu mahu YoY
muutused – 2008 - 4,8% – 2009 - 23,9% – 2010 +22,9% – 2011 +16,6% – 2012F - 1,5%
• Näeme ohtu töötleva tööstuse mahtude vähenemisele 2012.a. välisnõudluse nõrgenemise tõttu
• Eksportmüük annab 70% töötleva tööstuse mahtudest
• Täna ebaselge, millised sektorid võivad saada kõige enam mõjutatud
• Kuidas saavad ettevõtted hakkama, kui näiteks eksportmüük langeb 20..30%?
• Milline on oht tööhõivele?
Industrial production volume index 2008-2011(2005=100)
94
76
115
122127
121118
129132
114
124
113
107
97
90
99
101
89
9186
81
90
88
103
111
119
106113
121
70
80
90
100
110
120
130
140
02.08 05.08 08.08 11.08 02.09 05.09 08.09 11.09 02.10 05.10 08.10 11.10 02.11 05.11 08.11 11.11
Industrial production volumes 2000-2012, y-o-y change
100
176 178
160
187
144
131118108
192194
167
136
-1,5%
16,6%
22,9%
-23,9%
-4,8%
6,4%10,1%11,1%
9,6%
11,5%8,6%8,5%
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012F-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
© Swedbank 37 allikas: Eesti Statistikaamet
Kaupade eksport kaubagruppide lõikes
© Swedbank 38 allikas: Maa-amet
Korteriturg Tallinnas • Tallinnas 2,5 a. stabiilsust
ja väikest tõusu
• Jaanuar-veebruar olid eelmiste aastatega võrreldes üsna aktiivsed
• Tallinna korterituru tehingud ca 45% kogu Eesti korteriturust
• Väiksemate kohtade likviidsus ja hinnad halvemad. Määrab konkreetne asukoht
• Korterite laoseis sama kui aasta tagasi
• Arendusplaane tõmmatakse koomale - ehitajatel saab olema vähem tööd
Median apartment price per m2 in Tallinn EUR/m2
974
1469
860847
669
918
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
01.08
03.08
05.08
07.08
09.08
11.08
01.09
03.09
05.09
07.09
09.09
11.09
01.10
03.10
05.10
07.10
09.10
11.10
01.11
03.11
05.11
07.11
09.11
11.11
01.12
Transactions with apartments in Tallinn
511530
355
482
611620
328256
0
100
200
300
400
500
600
700
800
01.08
03.08
05.08
07.08
09.08
11.08
01.09
03.09
05.09
07.09
09.09
11.09
01.10
03.10
05.10
07.10
09.10
11.10
01.11
03.11
05.11
07.11
09.11
11.11
01.12
© Swedbank 39 allikas: Eesti Statistikaamet
Jaekaubandus 2010-2012
• 2011 jaekäive +11,2% YoY, mahud +5,3% YoY (oma viimastes prognoosides ootasime 4,5%-list käibe kasvu ja 3%-list mahtude kasvu)
• Jaanuari numbrid ülitugevad! Jaekäive +20,7% YoY, mahud +16,1% YoY. Sellised kasvud ei ole kindlasti jätkusuutlikud, kuid annavad ehk põhjust seniseid prognoose ülespoole korrigeerida.
Jaekäive (mld EUR)
• 2006 - 3,5
• 2007 - 4,2
• 2008 - 4,4
• 2009 - 3,7
• 2010 - 3,7
• 2011 - 4,1
• 2012F - 4,3
© Swedbank 40 allikas: AMTEL
Uute sõiduautode müük Eestis 1998-2011 • 2001-2010 keskmine uute
autode müük 18 063 aastas • 2011.a müük 17 071
• 2011-2020 müük eeldatavasti keskmiselt jälle 16-18 tuh autot/aastas
• Autode müük tsüklitele väga tundlik. Lühiajalised kõikumised suured
Consumer Price index (CPI)
140
150
160
170
180
190
200
210
Jan-08 May-08 Sept-08 Jan-09 May-09 Sep-09 Jan-10 May-10 Sept-10 Jan-11 May-11 Sept-11 Jan-12
Total Food &non-alcoholic beverages Clothes & footw ear Transport
Y-o-y growth of CPI index
-3%
0%
3%
6%
9%
12%
01.04 09.04 05.05 01.06 09.06 05.07 01.08 09.08 05.09 01.10 09.10 05.11 01.12
© Swedbank 41 allikas: Eesti Statistikaamet
Majutatud turistid • Majutatud välisturistid
päritolumaade lõikes:
• - soomlased 841tuh, +1% YoY
- venelased 203tuh, +43% YoY
- sakslased 104tuh, +23% YoY
- rootslased 86tuh, +6% YoY
- lätlased 85tuh, +17% YoY
- inglased 70tuh, +96% YoY
• Kas 2011.a turism oli mõjutatud “Kultuuripealinn Tallinn” teemast?! 2012. a näeme
• Siseturism ei ole veel saavutanud 2007-2008 aasta mahte
12m foreign accommodated tourists (th people)
1 058
1 374 1 453 1 428 1 380 1 433 1 381
1 808
1 564
0200400600800
100012001400160018002000
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
12m domestic accommodated tourists (th people)
416
548619
832767
838918944963
0
200
400
600
800
1000
1200
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
© Swedbank 42
Meie majandus seisab tugevatel sammastel
42
kuid oleme avatud välismõjudele