Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused
description
Transcript of Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused
Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas PIAAC uuringu esmased tulemused
AUNE VALK18. oktoober 2013 Täiskasvanuhariduse foorum
Mis on PIAAC?Programme for the International Assessment of Adult Competencies
Rahvusvaheline täiskasvanute (16-65) oskuste uuring, andmekogumise ajal nimega TEAN ja OSKAN (http://www.youtube.com/watch?v=z8bwjnExabI)
Ca 160 000 vastanut 24st (peamiselt) OECD riigist, lisandumas 9 riiki. Eestist 7632 vastanut.
OECD + 8 organisatsiooni Euroopast ja USAst
Eestis HTM; valim ja andmekogumine - Statistikaamet
Ühtsed standardid, range kvaliteedikontroll
Eestis sai vastata 2 keeles: eesti ja vene kas arvutis või paberil
Osalevad riigid: roheline 1 voor, kollane 2 voor
Mida, kuidas ja miks mõõdeti?
Infotöötlusoskused: funktsionaalne lugemisoskus matemaatiline kirjaoskus probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas (ei
mõõdetud neljas riigis ja neil, kes ei osanud-julenud arvutit kasutada)
Taustainfo hariduse, täiendõppes osalemise, töötamise, töö iseloomu, perekonna kohta
Miks need oskused? Globaalne konkurents ja kasvav vajadus teha
keerukamat tööd Neile baseerub mitmete teiste oskuste omandamine Vajalikud eri olukordades: tervisega seotud info,
finantskirjaoskus, töö, edasi õppimine, e-riigis osalemine jne
Õpitavad, mistõttu saab neid poliitika kujundamisega mõjutada
Võrreldavalt mõõdetavad, kaalutud mõõta ka nt sotsiaalseid oskusi, loovust, ettevõtlikust, …
Infotöötlusoskuste olulisus muutuvas töömaailmas
Allikas: Autor, Levy, Murnane (2003), 2002. aasta arvud David Autorilt
Töökohtade muutus Euroopas alates 1998 (PIAAC ja Euroopa Tööjõu-uuring)
19981999
20002001
20022003
20042005
20062007
20082009
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25Kõrgeima oskuste tasemega tööko-had
Töökohad, kus oskuste tase on keskmine-kõrgem
Töökohad, kus oskuste tase on keskmine-madal
Madalaima os-kuste tasemega töökohad
Protsent
Viis peamist järeldust1. Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne
lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – head. 2. Arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas
keskkonnas probleemilahendus-oskuse tase võiks olla parem.3. Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse põhjal
võib öelda, et Eesti tänapäevase hariduse kvaliteet on maailmas konkurentsi-võimeline.
4. Eestis on erinevused kõikides uuritud infotöötlusoskustes eri gruppide vahel väikesed, tippe on vähe.
5. „Kasuta või kaotad“ – oskustest olulisemgi (palk, hõive, aga ka oskuste säilimine) on nende kasutamine. Võiksime kasutada enam.
1. Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – paremad kui osalenud riikides keskmiselt
» Noorte tulemused võrdluses teiste riikide noortega paremad kui vanematel
» Funktsionaalses lugemises 7. (noored 5.) koht
» Matemaatilises kirjaoskuses 11. (noored 7.) koht
Funktsionaalne lugemisoskus… on oskus mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste selleks, et ühiskonnas edukalt toimida, saavutada oma eesmärke ning arendada oma teadmisi ja võimeid._______________________________________________ Lihtne ülesanne: Leida lühikesest artiklist (jooniselt) riikide
arv, kus geneerilistel ravimitel alla 10% turuosast. 86% õigeid vastuseid.
Keeruline: Otsida raamatukogu kataloogist pealkirjade ja lühikirjelduste alusel raamatut, mis argumenteeriks nii geneetiliselt muundatud toidu poolt kui vastu. Palju üleliigset ja segavat infot. 26% õigeid vastuseid.
Matemaatiline kirjaoskus… oskus hankida, kasutada, tõlgendada ning edastada matemaatilist teavet ja matemaatilisi ideid (arvud, kogused, mõõtmed, tõenäosused, protsendid jne), selleks, et tulla toime…____________________________________________ Lihtne: arvutada müügimehe päevas saadud kuluraha,
vaadates läbisõidupäevikut ja teades 1km eest makstava bensiinikulu hinda ja sellele lisanduvate muude kulude eest makstavat summat. 71% õigeid vastuseid.
Keeruline: leida graafikult viidatud aastaarvule vastav üle 6 a kooliskäinud Mehhiko meeste osakaal, kusjuures esitatud on palju lisainfot. 31% õigeid vastuseid.
Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse keskmised tulemused 16-65
Funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus noortel (16-24) ja keskmiselt (16-65)
Matemaatilise kirjaoskuse keskmine tulemus noortel (16-24) ja keskmiselt (16-65)
2. Meie arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase on madal Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuses 16. (noored
12.) koht. 13% Eesti täiskasvanutest ei tule toime ka väga lihtsat IKT kasutust
nõudvate ülesannetega. 16% Eesti täiskasvanutest puudub valmisolek ülesannete lahendamiseks
tehnoloogiarikkas keskkonnas. 50-65 aastaste hulgas on oskust ja julgust arvuti abil probleeme
lahendada alla 50%-l. Kasutame probleemilahendusoskust tööl väga vähe. IKTd kasutavad tööl 64% hõivatutest (69% keskmiselt, Põhjamaades 80+
%); need, kes kasutavad – kasutavad sageli.
Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas
…on oskus kasutada digitaalset tehnoloogiat, kommunikatsioonivahendeid ja arvutivõrgustikke selleks, et hankida ja hinnata infot, suhelda ja täita praktilisi ülesandeid.____________________________________________ Lihtne ül.: sorteerida meilikeskkonnas vastuseid
peokutsele, kasutades selleks olemasolevaid kaustu. 59% Keeruline ül.: Kasutades kaht keskkonda (meil ja
ruumibroneerimissüsteem), leida ja broneerida sobivad ruumid arvestades erinevaid soove, mis on vastuolulised. Edastada vastused. 22%
Probleemilahendusoskus: 2-3. tasemega inimeste osakaal noorte hulgas (16-24) ja keskmiselt (16-65)
Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse 2. ja 3. tasemega inimeste osakaal kolme haridustaseme lõikes
Miks probleemilahendusoskused halvad? Mõõdeti esmakordselt – metoodika? Kumb oskus? Kas IKT või probleemilahendus? Teeme liiga lihtsat tööd: probleemilahendusoskust kasutatakse väga vähe. Pole suutnud IKTd tööle rakendada: IKT oskust kasutavad vähesed:
hõivatutest 64% meil, 69% keskmiselt, üle 80% Põhjamaades. Kes kasutavad, teevad seda palju.
Üldiselt väiksem valmisolek riskida, katsetada, ennast proovile panna? Probleemid haridusega: arvutit kasutatakse meelelahutuseks, kuid vahest
ei õpetata (kõrg/ kutse)koolis piisavalt loovust ja eri oskuste kombineeritud kasutamist uudsetes olukordades.
Probleemilahendusoskus sõltub vähem koolis käidud aastatest kui teised mõõdetud oskused (kõigis riikides). Potentsiaal.
Halb Internetiühendus kodudes. Mis veel? – arutame edasi paneeldiskussioonis
Probleemilahendus ja Internetiühendusega majapidamiste osakaal
3. Kaasaegse hariduse kvaliteet maailmas konkurentsivõimeline
Põhihariduse osas kinnitus PISA tulemustele Keskharidusega noorte oskused samuti vaid 2-3 (7) riigis meist paremad Kõrgharidusega noortel osalenud riikide keskmised
Matemaatiline kirjaoskus PISAs ja PIAACis
Üle OECD keskmise PISAs, alla OECD keskmise PIAACis
Nii PISAs kui PIAACis üle OECD keskmise
Alla OECD keskmise PISAs,üle OECD keskmise PIAACisNii PISAs kui PIAACis alla OECD keskmise
r=0,53 (p<0,05)R2 = 0,28
* Kui kutse- ja kõrgharidus oleks sama hea, kui madalamad tasemed, oleks elu nagu …
alla 9 9 või 10
11 või 12 13 või 14 15 või 16 17 või enam
Kooliaastaid keskmiselt
Eesti 8,1 18,9 32,3 16,0 21,7 3,0 12,1Soome 5,8 13,8 44,0 14,2 11,3 10,8 12,2Poola 9,5 9,1 34,3 21,7 6,7 18,8 12,5USA 2,1 12,0 25,4 16,8 15,6 9,9 13,3Hispaania 21,1 25,6 22,3 9,6 9,8 11,5 11,3Keskmine 8,7 10,8 33,3 16,5 16,4 8,9 12,6
16-34, mitte-õppijad
Kutse-ja üldkeskhariduse lõpetajate lugemisoskuse keskmine tulemus, 16-29
Itaali
aBelg
ia
Hispaan
ia
Iirimaa
Poola
Slovak
kia
Suurb
ritannia
Taani
USANorra
Keskmine
Eesti
Saksamaa
Kanada
Austraalia
Tšehhi
Austria
KoreaRootsi
Holland
Soome
Jaapan240
250
260
270
280
290
300
310
320
330
KutseÜld
4. Riigisisesed erinevused väikesed, tippe vähe
Erinevused soo lõikes väikesed… Rahvusvahelises võrdluses kuulub Eesti selgelt
väikseimate sooliste erinevustega riikide hulka (sarnane ka Slovakkia) FL puhul erinevus statistiliselt mitteoluline MK puhul 6 punkti meeste kasuks PL puhul 4 punkti meeste kasuks, mehi 2.-3. tasemel 28,3%,
naisi 26,9%. Suurimad on soolised erinevused Saksamaal, Hollandis ja
Belgias
… samuti erinevused haridustasemete (juba räägitud) ja sotsiaalmajandusliku tausta lõikes
Osalenud riikides keskmiselt on ema ja isa haridus vastaja oskustega suhteliselt võrdselt seotud
Eestis on ema haridus selgelt olulisem Isa haridus osalenud riikidega võrreldes Eestis selgelt
väheolulisem
→ Eesti ühiskonna suhteliselt suur sotsiaalne mobiilsus oskuste ja hariduse vallas→ Võrreldes teiste riikidega on siin suhteliselt lihtsam omandada head oskused sõltumata vanemate haridustasemest.
… ja suhteliselt väikesed ka piirkonniti… Paremate oskustega inimesed koonduvad sinna, kus on rohkem
oskusi nõudvad töökohad ehk Põhja- ja Lõuna-Eesti tiheasustusega aladele.
Tasakaalustatud arenguks, eriti Kirde-Eesti arendamiseks on vaja leida viise, kuidas meelitada sinna paremate oskustega inimesi.
Erineval tasemel lugemisoskusega inimeste osakaalud maakonniti
Erineva tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskusega inimeste osakaal
Erinevused on suured erinevate vanusegruppide vahel…
Paljudes riikides funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus kõrgeim 25–34-aastaste hulgas, tippriikides kestab kasv kauem, “langus“ algab hiljem
Suurimad erinevused nooremate ja vanemate vanusegruppide vahel on Soomes ja Koreas: haridussüsteemis toimunud muudatused.
Erinevused on suured ka Eestis
Infotöötlusoskuste keskmised tulemused vanusegrupiti
Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse keskmine tulemus vanusegrupiti
…ja suhteliselt suured ka koduse keele lõikes
Muu koduse keelega täiskasvanute infotöötlusoskuste tulemused 11-25 punkti madalamad kui eesti koduse keele puhul
→ paremate oskustega muukeelsete elanike suurema emigratsioon?→ probleemid venekeelse haridusega?
Kolmes oskuses maailma ülemise ja alumise 20% hulka kuulujad
5. Kasuta või kaotad: oskused ilma neid rakendamata ei ole iseseisev väärtus
Oskuste kasutamisest sõltub nii nende tase kui väärtus Oskuste omandamisel väga oluline
kasutamine, eeskätt kasutamine igapäevaelus Tööturul palgaga oskuste tasemest tugevamalt
seotud nende kasutussagedus tööl Eesti tööturg hindab formaalharidust
kõrgemalt kui oskusi (VÕTA)
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=XvCLXPDvPCM
Andmebaasid ja andmete kasutamine
Mikroandmetega andmebaas OECD lehel: 22(?) riiki+ Austraalia andmed – tuleb taotleda
International data explorer; http://www.oecd.org/site/piaac/publicdataandanalysis.htm
PIAAC Põhjamaade andmebaas koos registriandmetega, alates nov 2013. Taotluse alusel
Andmete kasutamise koolitus 11. ja 12. detsembril
Rohkem infot:Halapuu, V., Valk, A. (2013). Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas:
PIAAC uuringu esmased tulemused. Tartu: HTM. http://www.hm.ee/piaac
OECD (2013), OECD Skills Outlook 2013: First Results from the Survey of Adult Skills, OECD Publishing. http://www.oecd.org/site/piaac/
Aitäh!