Tähelepanekud rehabilitatsiooniprogrammide koostamise ja osutamise kohta Dagmar Narusson

Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

1

Tähelepanekud rehabilitatsiooniprogrammide koostamise ja osutamise kohta

Dagmar Narusson


2

Teemad

• Uurimus

Rehabilitatsiooniprogrammide osutamine 2011• Rehabilitatsiooniprogrammide tegevuse

planeerimine ja kirjelduse koostamine• Tõenduspõhisus rehabilitatsioonis

Uurimus

• Fookusgrupi intervjuud kogemuskohtumistel

• Intervjuud

• Kliendiuuring

• Programmi analüüs

Analüüsimeetod: temaatiline analüüs


3

Intervjuud

Läbiviimise ajavahemik

16.juuni 2011 – 5.detsember 2011

Kokku 15 intervjuud/ 13 asutust

R-meeskond: 8 asutust

R-meeskonna esindaja: 5 asutust


4

R-programmi disain

• 5-6 päevane/ nädalane intensiivne tegevusprogramm (koos majutusega)

• Tsüklilised tegevused (intensiivne tegevusprogramm, mille vahel paus)

• pikema perioodi vältel toimuvad tegevused (majutuseta)

> individuaalsed tegevused, grupitegevused, väikese grupi tegevused


5

R-programmi eelised

• Programmi-vormis rehabiliteerimine on puuetega inimestele efektiivsem: läbimõeldud, eesmärgiga, ajaliselt piiritletud, intensiivne, selge tegevuskava


6

R-programmi eelised

• Spetsialistide omavaheline koostöö efektiivsem, sisulisem, vastastikku arendav


7

R-programmi eelised

• Tegevused inimese elukohas, töökohas, elamise keskkonnas; igapäevaeluga seostatud


8

R-programmi eelised

• kogemusnõustamine


9

R-programmi eelised

• Uued praktilised oskused ja teadmised:

Füüsilise tegevusvõime säilitamine töökohas, sotsiaalsete oskuste treening, suhtlemisoskuste treening;

Töötukassa teabe edastamine, konsultatsioonid, juhendamine, praktiliste lahenduste väljatöötamine


10

R-programmi eelised: otsesed töölesaamist toetavad tegevused

• praktikaasutuste külastamine • tööpraktika toetamine • tööharjutus• töökoha/ töö otsimine • tööga seostamine• kliendi toetamine• tööandja toetamine• töökoha kohandamise nõustamine• kliendi pere nõustamine seoses tööle asumisega• tegevuskeskkonna hindamine


11

• Puuetega inimeste eneseteadvusele ja motivatsiooni tõusule aitas spetsialistide hinnangul kaasa asjaolu, et programmis osalenud inimesed nägid, kuidas kogu spetsialistide meeskond töötab eesmärgi saavutamise nimel ning tegutseb „ühes suunas“.


12

Programmi osutajate tähelepanekud edaspidiseks

• Programmi ettevalmistav töö ja programmi käivitamine

• Programmi lõpetamine, jätkutegevused


13

R-programmi vorm

• I. Programmi esitaja andmed• II. Kokkuvõte• III. Programmi üldised alused• IV. Programmi ajendid ja eesmärgid• V. Programmi keskkond• VI. Ohutus ja kliendi õigused• VII. Programmimeeskonna koosseis ja juhtimine• VIII. Programmi kirjeldus• IX. Teabehaldus• X. Kvaliteedi täiustamine• XI. Viited


14

R-programmi tegevuste kirjeldus

• programmi kokkuvõte (II),

• programmi ajendid ja eesmärgid (IV),

• programmimeeskonna koosseis ja juhtimine (VII)

• programmi kirjeldus (VIII).


15

R-programmi kokkuvõte

1. R-programmi eesmärk.

R-programmi eesmärki kirjeldav tekst peab sisaldama ülevaadet, mida soovitakse antud programmiga saavutada (soovitav/taotletav olukord).

2. R-programmi sihtgrupp.

R-programmis osalejate terviseseisundi, tegevus- ja osalusvõime piirangute kriteeriumid. R-programmis osalejate arv.


16

R-programmi kokkuvõte

3. Sihtgrupi peamised probleemid ja vajadused.

4. R-programmi peamised tegevused/ tegevusetapid.

5. R-programmi kestvus, intensiivsus, korralduslikud aspektid.

6. R-programmi läbiviimise koht.

7. R-programmi teostamise koostööpartnerid.

8. R-programmi oodatav tulemus.


17

R-programmi eesmärgid

• Ptk B osas eesmärkide nimetamise tabel, kus R-programmi koostaja peaks näitama ära, millistes vldk isiku elus muutusi soovitakse saavutada

• organismi funkts, tegutsemine ja osalus, keskkonnategurid

* programmi tekstides puudub kooskõla kirjeldustes nimetatud eesmärkide, RFK põhises tabelis äratoodud eesmärkide ja R-programmi oodatavate tulemuste vahel


18

R-programmi kirjelduse kvaliteedi huvides on soovitav nimetada programmi meeskonna ja koostööpartnerite alapeatüki juures ära:•kõik R-programmis puuetega või terviseprobleemidega inimestega töötavad spetsialistid;•koostööpartnerid ja teiste asutuste spetsialistid, kellega tehakse R-programmi raames koostööd R-programmi eesmärkide saavutamiseks.


19

R-programmi kirjeldus

Dokumendi vormi kohaselt peab R-programmi kirjeldus sisaldama järgmisi punkte:

A. Hindamine ja planeerimine

B. Sekkumine

C. Tulemuste hindamine

D. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine


20

Hindamine

R-programmide kirjelduste kvaliteedi huvides on edaspidi vajalik hindamise puhul:•kirjeldada R-programmi dokumendis neid hindamismeetodeid ja –tegevusi, mida antud R-programmi puhul reaalselt kasutatakse;•viia hindamistegevused kooskõlla R-programmis kirjeldatud eesmärgiga (st hinnata tuleb eesmärgi suhtes).


21

R-programmi kirjeldus

aspektid, mis aitavad saada tervikpildi R-programmi tegevustest:

•R-programmis rakendatavate sekkumiste ülevaade•R-programmi ajakava tegevustes osaleva kliendi jaoks•R-programmi tegevuste kirjeldus, sh tegevust läbiviiva spetsialisti ametinimetus, töömeetodid, tegevuste maht


22

R-programmi lõpetamine• R-programmi lõpetamise ja pikaajalise tagasiside

planeerimise osa on R-programmi koostajad suhteliselt vähe planeerinud.

• tegelikult on kliendi tegevusvõime ja tööl püsimise seisukohast väga oluline, et isikule oleks tagatud järjepidev abi, et R-programmi kaudu saavutatud tulemusi säilitada.

• Selleks, et R-programmis saavutatud tulemused kestaksid peab tulevikus R-programmi oluliseks osaks olema isikule vajaliku toetusvõrgustiku loomine, temale vajalike teenuste korraldamine, jätkuva konsultatsiooni võimaluse või psühholoogilise toetuste pakkumine vms abi, mis tagab edasise toimetuleku.


23

Tõenduspõhisus

• Põhimõte: kui on olemas tõhusamad viisid praktilises töös tulemuste saavutamiseks, siis tuleb neid kasutada


24

Tõenduspõhisus

• Tõenduspõhine praktika eeldab, et kombineeritakse informatsioon,

(1)mis pärineb kõige värskematest rehabilitatsioonivaldkonnas tehtud uurimustest,

(2)mida on spetsialistid õppinud oma erialase praksise jooksul ja

(3)mida on õpitud tundma kogudes informatsiooni konkreetselt kliendilt ja tema perekonnalt.

Taolise informatsiooni kombineerimine võimaldab töötada koostööd kliendi ja tema perekonnaga ja tagada parimate võimalike teadmiste kasutamise praktikas.


25

Tõenduspõhisus

• Tõenduspõhine praktika rehabilitatsioonis põhineb uurimuste kvaliteedist lähtuval hierarhilisel klassifikatsioonil

Eritatakse 5 taset.


26

Tõenduspõhisus

I .tase (kõrgeim) - tõenduspõhine praktika tugineb uurimuste kaudu saadud parimate tõendite (best-evidence) sünteesil.

Seega (I. taseme) teadmised pärinevad, kas

(1)erinevate sama valdkonna ja teema uurimuste tulemuste süsteemsel ülevaatel (analüüsitakse ja sünteesitakse lõpptulemusi) või

(2)meta-analüüsil, kus on integreeritud mitmete erinevate randomiseeritud kontrollkatsetel põhinevate uurimuste tulemused (sünteesitakse uurimustes saadud andmeid).


27

TõenduspõhisusII.tase - randomiseeritud kontrollkatsete läbiviimise kaudu saadud tulemused (mida võidakse hiljem kasutada meta-analüüsis).

Uurimus peab olema reliaabel (reliaablus tagab, et töövahend on kindel ja sõltumatu töövahend; välistegurid ei mõjuta mõõtmist) ja valiidne (valideerimine on protsess, millega tõendatakse, et töövahend mõõdab seda, mida lubab; kui töövahend ei mõõda korrektselt ei ole ta valiidne).

Randomiseerimine tähendab, et inimestel on võrdsed võimalused sattuda nii kontrollgruppi kui katsegruppi, seega mõlemad grupid on võrdsed.


28

TõenduspõhisusIII. tase – kvaasi-eksperimentaaluurimused ja retrospektiivsed randomiseerimata uurimused. Kvaasi-eksperimentaal uurimuste puhul kasutatakse katse- ja kontrollrühma sarnastes tingimustes. Mõlema rühma tulemuste näitajad enne eksperimenti ei erine oluliselt. Kolmanda taseme uurimuste tulemusi peetakse juba vähem usaldusväärseteks.


29

TõenduspõhisusIV. tase – kirjeldavad uurimused (kvalitatiivsed uurimused), juhtumi analüüsid

V. tase – ekspertarvamusel põhinevad tõendid


30

ajakirjad

• International Journal of Rehabilitation Research• Disability and Rehabilitation• Disability and Society• Journal of Social Work in Disability and Rehabilitation• Disability and Health Journal• Scandinavian Journal of Disability Research

jne


31

TõenduspõhisusLaw, M., MacDermid, J. (2008). Evidence- Based Rehabilitation. A Guide to Practice. SLACK Incorporated.

Muenchberger, H. Evidence-based Practice in Rehabilitation: A Process for Synthesising Knowledge. http://www4.gu.edu.au:8080/adt-root/uploads/approved/adt-QGU20071114.144319/public/02Whole.pdf (22.12.11)

Meditsiiniraamatukogu panus tõestusmaterjalil põhinevasse argumenteeritud meditsiini (Evidence Based Medicine- EBM) http://www.kliinikum.ee/infokeskus/mk_files/Transferofknowlidge/EBM_eesti.html#randomiseeritud (22.12.11)


32

http://www4.gu.edu.au:8080/adt-root/uploads/approved/adt-QGU20071114.144319/public/02Whole.pdf

http://www4.gu.edu.au:8080/adt-root/uploads/approved/adt-QGU20071114.144319/public/02Whole.pdf

http://www.kliinikum.ee/infokeskus/mk_files/Transferofknowlidge/EBM_eesti.html#randomiseeritud

http://www.kliinikum.ee/infokeskus/mk_files/Transferofknowlidge/EBM_eesti.html#randomiseeritud

Tähelepanekud rehabilitatsiooniprogrammide koostamise ja osutamise kohta Dagmar Narusson

Documents

Transcript of Tähelepanekud rehabilitatsiooniprogrammide koostamise ja osutamise kohta Dagmar Narusson