1 (18)Detsember 2004

mhg.tartu.ee

tartu mIIna härma gümnaasIumist sõLtuv ajaLehttabuLa rasa

Karin Paris

»Rebaste eri 2004 »Mari-Leen Kaselaan »Õpetajate tagasilöök »23. Tamme jooks

»Kunstmuru lõpuks saabunud »Parimatest parimad! »Füüsikaõpetajad eksamil

"MHGs vallandus enneolematu beebibuum

Alles kuude eest Hollywoodi ning muu meelelahutusilma kohal lennanud kureparv on võtnud uueks suunaks Miina Härma Gümnaasiumi: lähikuudel läheb dekreeti käputäis koolitöötajat.

„Sai natuke müratud,“ nal-jatles direktor Jüri Sasi tuntud filmi tsiteerides koolis tekkinud olukorra üle. Tabula Rasa and-metel on käesoleval õppeaastal lähiajal minemas (või juba läinud) lapsepuhkusele neli töötajat, korraga rohkem kui mis tahes teisel õppeaastal, prominentseim neist vahest ehk emakeele- ja kirjandusõp-etaja Jana Kübar, kes on kodus juba septembrikuust.

Sasi nendib, et armastatud õpetaja beebibuumi ei val-landanud. „Eda Noormaa tegi otsa lahti,“ ütles ta, lisades, et teise lapse saanud kooli end-ine majandusjuhataja naaseb MHGsse aasta pärast.

Vanemapalk stiimuliks

„Praegu on õpetajatel väga soodne aeg lapsi saa-da,“ rääkis Sasi, vihjates vanemapalga stiimulile: kui pedagoog on last planeerinud ning seda oodanud, siis on nüüd suurepärane aeg tite saamiseks.

Uuest õppeaastast dekreeti läinud Kübar nendib, et vanemapalk mõjutas kindlasti tema lõplikku otsust, kuid see polnud mõistagi peamine. „Olen juba mitu aastat nende mõtetega ringi käinud, lisaks on teised lapsed juba suured ja saavad ise hakkama. Tore oleks ju mõne pisipõnni, nt

JAANUS NOORMETS

Armsaim!

pesamuna eest hoolitseda,“ muheleb Kübar.

Keelememm ei osanud leida ühest vastust küsimusele, miks on MHGd tabanud beebibu-um. „Tundub, et ka Tartus on lähiajal palju beebisid sündi-mas, sest Toome sünnitus-maja perepalatid olla pidevalt hõivatud,“ lausus Kübar. „Iga i n i m e s e o l u k o r d o n t e i s t -est erinev, m õ n i j u saab oma e s i m e s e lapse ja üks laps peaks ikka igal naisel olema.“

Tagasiside armastatud pedagoogi üsnagi ootamat-ule rasedusele on olnud õp-etaja sõnul väga positiivne. „Kõik rõõmustavad südam-est koos minuga, pärivad ja uurivad, kuidas mul läheb,“

räägib 20. novembril pisipoja Joosepi sünnitanud Kübar. „Kolleegidega on mul tõesti vedanud. Siirad tervitused kõigile. Jüri Sasi otsib juba lapsehoidjat, et ma kooli 100. sünnipäevaks ikka kohal ole-ksin!“

Abiturientidega tugev side

K u i vilistlased on samuti r õ õ m s a l t m e e l e s -tatud, siis K ü b a r a

sõnul on tänaste õpilastega veidi teised lood. „Näiteks 12a nägudelt näen ikka väikest et-teheidet. Teiste kohta ei oska öelda. Loodan muidugi, et kõik on tublid ja õpivad kenasti ka eesti keelt,“ ei suuda õpetaja oma ainet reklaamimata jätta.

12a klassi õpilane Ott Harri Roosimaa tunnistab, et abitu-

uriumi kurvad näod on tege-likult iseenesest mõistetavad. „Aärmiselt kahju on kaotada lõpuklassis selline suurepärane juhendaja nagu Jana Kübar: oli ju tekkinud juba tugev side. Muretsemiseks pole siiski põhjust, sest me mõistame üldiselt tema teo tagamaid päris hästi.“

„Võib-olla on see ette-heide meie nägudes kurbus, mida on kergem nii väljen-dada, sest lõppude lõpuks olen mina – ja arvatavasti ka kõik teised – õnnelik, et Kübaraga nüüd asjalood jälle sedasi on,“ leiab õpilane, nentides, et beebibuum ise on ülimalt positiivne nähtus. „Eelkõige meie riigile ja kellel sünnik-sid ilusamad, võimekamad ja targemad lapsed kui MHG õpetajatel.“

"Jüri Sasi otsib juba lapsehoidjat, et ma kooli 100. sünnipäevaks kohal oleksin"

- Jana Kübar

Avalda selle artikli kohta arva-must: mhg.tartu.ee/forum

"

2 - tabuLa rasa

tabuLa Rasa

Käeoleva õppeaasta esimene veerand oli tavapäraselt sünd-musterohke. Ööl vastu 1. septembrit telkis abituurium kooli ees ja sees, mõni nädal hiljem ristiti Härma-vääri-liseks rebased, veel 14 päeva hiljem kihas kool õpetajate päeva tõttu, neile lisaks rida väiksemaidki sündmuseid ning saabki kokku kaks sära-vat kuud.

Kuid mis edasi? Teisel veerandil pole midagi väga mäletamisväärset toimunud. Kas õppeaasta kulminatsioon on juba ära olnud ning nüüd läheb kõik suve hakuni al-lamäge, kui kooli lõpp teeb kõik taas üliaktiivseks? Lood-etavasti mitte, kuid ajalugu võib siiski korduda ning tugev algus õppeperioodile ei oma samaväärset jätku.

Regulaarselt toimuvad fi lmiõhtud, klassi ühine dress code suvalisel päeval suvali-sel põhjusel või hoopis mõne nilbema popartisti plakati sokutamine klassiseinale – võimalusi ole rohkelt, kuidas hall argipäev muuta värvika-maks ning koolistress eemale peletada. Julget hakkamist!

Tabula Rasa on Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ametlik ajaleht, mis ilmub alates 1998. aastast. Kõik Tabula Rasas avaldatud artiklid, fotod ning illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud teosed, ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Tabula Rasa toimetuse kirjaliku nõusolekuta keelatud. ©2004

tartu mIIna härma gümnaasIumist sõLtuv ajaLehttabuLa rasa"

Kas ei ole paljud meist leidnud ennast olukorras, kus aega napib, kuid ko-hustusi aina kuhjub?

Kool ja kodutöö võtavad pea kogu aja ning hobid jäävad tahaplaanile rahu-likemaid aegu ootama. Või hoopis vastupidi: kiirusta-des otse laulutunnist mu-usikakooli, kehalisest kasvatus-est trenni või koolis joonis ta -mast otse kunstikooli, kõrvus kõlamas õpetaja soovitus lisada pild-ile veidi särtsakat valgust.

Sellistel kordadel, eriti veel ajaga võidu joostes, lööb paratamatult pähe mõte, kas ikka on kõike vaja topelt teha. Hoopis otstarbekam oleks valida hobid ja planeerida oma aega ise. Seepärast leian-gi, et oskusained peaksid olema nendele õpilastele, kes arendavate ainetega juba niigi väljaspool kooli palju põhjalikumalt tege-levad, vabatahtlikud. See annaks võimaluse ja lisaaja oma hobidega tõsisemalt ja oma tasemele vastavalt tegeleda.

Oskus- või andeaineteks loetakse Eestis muusikat, kunst iõ-petust, ke-halist kas-vatust ja käsitööd, m i s o n k a h t -l e m a t a noore inimese mitmekülg-seks arenguks äärmiselt vajalikud. Mõnel juhul on see siiski täiesti kasutu ajaraiskamine. Siin pean ma silmas näiteks seda, kui laps või nooruk, kes käib mu-usikakoolis, on sunnitud osa

võtma ka kooli laulutundidest, kus ta siis enamasti igavleb, klassikaaslastele õigeid vastu-seid ette ütleb või juba ammu selgeks saadud osa kohta aina ülesandeid teeb.

Kuigi kordamine on ju tarkuse ema, on see siiski arengus tagasiminek. Sama kehtib joonistamistunni kohta, kus andekad kunstikooli õpi-lased peavad tavaliselt nõrge-

mal tasem-e l k l a s -sikaaslaste-ga õppima n ä i t e k s seda, kuidas joonistada

õieti inimese pead.Kehalise kasvatuse õpeta-

jad väidavad, et nende tund on vajalik, et raske mõttetöö vahel ka füüsilise tegevusega vaimu virgutada ja keha er-gutada. Sel juhul peaks ju kehaline olema iga päev, sest koolipäevad on kõik ühtmoodi kurnavad. Ühesõnaga ei täida aine praegusel juhul nimetatud eesmärki.

Kindlasti on sportimine koolis kohustuslik neile, kes sellega oma vabal ajal tegeleda ei viitsi või ei jõua. Õpilas-tele, kes koolinädalas jõuavad trenni teha neli tundi või enam jääb kehaline kasvatus üsna mõttetuks, sest napi 30 minu-tiga (tavaliselt tunni tegelik pikkus) kaks korda nädalas füüsilist vormi enam rohkem

ei paranda.Seda aega

saaks aga ka kasulikumalt k u l u t a d a . V ä i k s e m a tundide arvu korral jõuaks

ette võtta muud, mis huvitab ning sellega ja oma teiste hobidega tõesti oma tasemele vastavalt ja sügavuti tegeleda. Niiviisi tuleks ka tõelised tulemused.

Kuigi võimalikult hea hariduse saamiseks on vajalik

Oskusained tuleks muuta vabatahtlikuks

Jaanus NoormetsMariliis Toomiste Kirke KirikPirgit KissaMikk-Mait KiviAnna KõivistikGrete KõrgesaarLaura MauringMaarjaliis PaavoLaura PärnasaluLiina TammMihkel UibolehtSiim Soplepmann Tiia TimmaKarin ParisAndres KalleTajo Oja

Peatoimetaja:Tegevtoimetaja:Reporterid:

Kolumnistid:

Karikatuurid:

Kujundus:

toimEtusGRETE KÕRGESAAR mitmekülgsus, mida aitavad

arendada just oskusained, ei peaks nad olema ühtmoodi kohustuslikud kõigi õpilas-te jaoks. Tuleks sisse seada hoopis süsteem, kus õpilane saaks ise oma valikud teha ning enda jaoks pigem kasutegurita aine mõne muuga asendada või hoopis ära jätta.

Väiksema tundide arvu korral jõuaks ette võtta muud,

mis huvitab ning sellega ka sügavuti tegeleda

Õpilased kiirustavad laulutunnist muusikakooli

või kehalisest kasvatusest trenni

Koolikell, koolikell, oled väike lõbus sell... Pigem vastupidi . I lmsel t on paljudele härmakatele sil-ma (loe: kõrva) hakanud, et kohati ulatub koo-likella pikkus taluvuse ja mõistmatuse piiridest väl-japoole. Eriti hullumeelne on olukord siis, kui õpi-lane satub kella lähedusse: viis sekundit järjekindlat kurdistamist on garanteeri-tud. TR nõuab: pika koo-likella kestvus kaks korda lühemaks (vähemalt)!

Tabula Rasa ning eelkõige abituuriumi ülesandeks ja funktsiooniks pole re-baste haipimine, ent väike kii tus mõnedele neist ei teeks sel sügisel küll paha. Enneolematult heast küljest on ennast näidanud 10a. Reaalrebased ei kir-jutanud õpetajate päeval mitte ainult halenaljakaid ning tragikoomilisi lühies-seesid, sama päeva aktusel pakuti kooliperele üli-vaimukat luikede järvegi. TR ootab, millega suuda-vad rebased järgmisena üllatada. Latt on igal juhul juba kõrgele seatud.

"

Koolikell

" 10.A

top / fLop

Arvad teisiti? Räägi meiega! mhg.tartu.ee/forum

"

arvamus

tabuLa Rasa - 3

Kas ja kuivõrd on turumajandus-lik ühiskond muutnud õpetaja rolli? On vist loomulik, et koos ühiskonnaga muutuvad ka õp-etajad. Kas on tegemist suure ohuga, et õpetajad jäävad ajale jalgu, kuna õpilased ja vanemad teavad rohkem omi õigusi? Jul-gen vastu vaielda.

Kuigi õpetajaid peetakse konservatiivideks, täidab enam-us korraldusi ja uuendusi, mida ühiskond neilt nõuab. Ülimaks siin on Haridus- ja Teadusmin-isteerium (HTM), kes nõuab

21. sajandi kooli programmi järgi õpetajalt klienditeenindaja rolli. Aga klient on ju kuningas! Millised on kliendi ja teenindaja vahelised suhted? On need lähe-dased, toetavad, julgustavad? Pi-gem ükskõiksed või neutraalsed, keep smiling stiilis. Aga ometi nõuavad nii HTM kui lapsev-anem individuaalset lähenemist, et iga õpi-lase positi-ivne poolus võimalikult konkurent-

sivõimeliseks treida, et elus hakkama saada. Klienditee-nindajana pole see küll või-malik.

Õpetajat on ikka peetud maa-soolaks – juhendajaks ja suuna-jaks õigete valikute tegemisel. Kui õpetaja seatakse ühele pul-gale taksojuhi ja juuksuriga, siis pigem prestiiž langeb veelgi, mitte ei hakka tõusma. Kuidas küll jõuda USA tasemele, kus õpetajaamet on saavutanud kolmanda koha? Kõik algab ühiskonna suhtumisest, kelle ar-

vamust kahtlemata kujundavad valitsuse ja HTMi otsused. Seni kuni kõiki teisi ameteid peetakse ülimaiks, ei muutu õpetaja amet prestiižeks. Kui inseneri, agro-noomi, raamatupidaja jms diplo-mi omanik sobib kontrollima, nõu andma õpetajale (hoole-kogude rolli suurendamine!), siis õpetaja viit aastat ülikooli,

p i d e v a t täiendam-ist ja antud ametikohal töötamist ei peeta päde-

vaks haridusprobleeme lahen-dama.

Kallid kolleegid ja armsad õpilased! Ainuke lootus oluko-rda koolisõbralikumaks teha on end koos turumajanduslikule ühiskonnale kuuldavaks teha. Las jääda ikka ÕPILASED ja ÕPETAJAD, et tagada nor-maalne sõbralik koostöö, mida on hea meenutada 5 või 50 aasta pärast!

Timma Discussion

Tiia Timma on MHGs inglise keele ning Geography õpetaja

Seni, kuni kõiki teisi ameteid peetakse ülimaiks, ei muutu

õpetaja amet prestiižeks

Saades stipendiumi RCNUWC-sse, mõtlesin, et nüüd hakkavad asjad teistmoodi olema. Ei ole enam neid kiuslikke Eesti õpeta-jaid, kes lihtsalt näo järgi hindeid panevad. Ei ole enam seda mõttetut teietamist. Siin näiteks kasutatakse ainult eesnimesid, et ”tagada” õpetajate ja õpilaste võrdsus.

Algus oligi väga roosiline, kõik õpetajad olid igapäevaselt

sõbralikud ja abivalmid, mis on Eestis siiski veel suhteliselt haruldane. Samuti polnud siin sellist autoriteedi taganõudmist nagu Eesti vanema generatsiooni õpetajatel tavaks. Kuuldes oma toakaaslastelt, et tegelikult ei ole siinsed õpetajad erilisemad, arvasin, et nende pilk on liiga kriitiline. Kahjuks varises mu kaardimajake kokku, kui tek-kisid esimesed arusaamatused ja huvide konfl iktid.

Pimestatuna esmapilgust, tuli tegelikkus päevavalgele – ka siinsed õpetajad on inimesed! Tagasi mõeldes enda aastatele MHG-s ei meenu mulle tege-likult ühtegi juhtumit, kus peda-googid oleks käitunud halvemini või paremini kui siinsed õpeta-jad. Ka nemad on inimesed, kel-lel tuleb täita nii psüholoogi kui teadmiste jagaja rolli. Mõelda tuleks vähem kritiseerimisele ja vingumisele ning rohkem probleemide lahendamisele, sest selles osas on Eesti harid-

ussüsteemil veel palju õppida ja omaks võtta.

Õpetajad ei julge tunnis-tada oma vigu, kartes, et või-dakse ennast õpilaste silmis naeruvääristada. Õpilased jäl-legi mõtlevad, et on lahe, kui hakkad autoriteedile vastu, sest siis austavad klassikaaslased sind. Viga on suhtlemises ja suhtumises.

Esimesena muudaksin Eesti hariduses tobeda nõukogude süsteemi püstitõusmiste ja tere-tamistega. On tunne, nagu käiks ikka veel võitlus rajooni kõige tublima pioneeri nimetusele. Õpetajad ja õpilased peaks üksteist sinatama ega tohiks üksteisele ülalt alla vaadata. Tuleks hoopis soosida võrdset kohtlemist, sest see omakorda on aluseks sõprussuhetele, mis aitavad parandada klassisisest kliimat ja soosivad õppimist.

Simon says

Siim Soplepmann õpib teist aastat Norras Red Cross Nordic United World College’is.

Ma arvan, et koolis antakse liiga vähe piima. Koolilaps peaks saama iga päev klaasi piima, aga meie koolis saab minu arusaamist mööda kord nädalas klaasi piima. See on liiga vähe. Usun, et minuga nõustub enamik kaasõpila-si. Lapse tervis tulevikus on ilmselt tugevam, kui ta joob päevas klaasi piima morsi asemel.

Uurisin, miks pole koo-lis piima. Kuna otsisin tõde mitmeid nädalaid tagasi, siis võivad asjad olla juba muu-tunud. Kõigepealt võtsin ette sööklatädi, kes ütles, et tema ei tea midagi, miks piima on vähe. Tema teeb ainult seda, mida talle öeldakse.

Sööklatädi saatis mind ma-jandusjuhataja jutule, kes ütles, et koolil pole piisavalt raha, et piima osta. Hea argument. Ta lisas, et kool ei osta enda raha eest piima. Kool ostab piima ainult riigiraha eest, aga kuna riik pole otsustanud, kas anda koolidele piimaraha, ei ole koolis senikaua piima, kuni jõutakse Toompeal mingile otsusele.

Veel üks põhjus, miks koo-lis piima pole on see, et koolit-öötajad arvavad, et lapsed ei taha piima juua. Neil võib õigus olla, aga siiski ei käi see ju kõigi laste kohta. Miks ei hoolita neist, kes tahavad piima? Võiks ju anda morssi ja piima, aga vähem mõlemat. Kõik oleks õnnelikud. Ma arvan, et koolis on ka selliseid õpilasi, kes ei taha morssi juua, aga ikka antakse.

Riigikogus peaks olema kõik koolidega seotud otsused tehtud enne kooli algust, et ei tekiks mingeid probleeme sellega, et nende otsustamatus maksab kätte koolilastele, kes selle tõttu ei saa söögi kõrvale piima.

MIKK-MAIT KIVI

Andke piima!

4 - tabuLa rasa

uud!sEd

Kooliesine väljak sai Tartu parima kunstkatte

Ligi 800 000 krooni maksma läinud muruväljak toodi Hollandist"

GRETE KÕRGESAAR

LIINA TAMM

Kristi Seppa

Uus jooksurada laoti Tamme

staadioni endistest kummiplaatidest

P ä r a s t p i k e m a a j a l i s t segadust on seni pallimän-gudeks kasutatud koolies-ine väljak saanud uue näo: porimülka asemel laiub nüüd kaasaegne multifunktsion-aalne spordiplats.

N o v e m b r i a l g u s e k s valminud ning 10. novem-bril ametlikult avatud rajatis koosneb kunstmurukattega jalgpallistaadionist, saja meetri pikkusest jooksurajast ning kaugushüppekastidest. 1999. aastal visandatud projekti järgi, kuhu kuulus ka korvpalliplatsi rajamine, oleks pidanud kun-stkatte asemel tulema harilik jalgpallimuru. Eesti Jalgpalli Liidu nõuandel otsustati aga moodsama lahenduse kasuks, mis ei vaja palju hooldust ning on vastupidavam.

Viivitused ja probleemid

Kuigi esialgselt plaaniti jalgpalliplatsi valmimine su-vekuudele, jõudis kunstmuru Hollandi tehasest Tartusse alles sügisvaheajal. Viivituste põhjuseks oli esmajoones Tartu linnavalitsuse haridusosakonna suutmatus asjaga tegelemise jaoks aega leida.

Seega võttis direktor Jüri Sasi asja ise käsile ning lep-ing ehituse käimalükkamiseks sõlmiti septembri lõpuks. Selle järgi pidi ka paigaldamine pihta hakkama 12. oktoobril. „Ehituseks kuluvast rahast lõviosa ehk 620 000 krooni tuleb linna rahakotist ja kooli eelarvest kulub sellele 150 000, mis teeb siis kokku 770 000 krooni,“ kalkuleeris direktor Sasi toona.

Siis aga juhtus teinegi apsa-kas ning masin, mis tootis kooli poolt valitud polüetüleenin-imelist väljakumaterjali, läks katki. Seadmete parandam-iseks oleks kulunud aga liialt kaua aega, mistõttu poleks muru saanud maha panna enne

järgmist aastat, sest kunstmuru paigaldamiseks on vaja kuiva ja vähemalt kümne soojakraadiga ilma. Lahenduse pakkus välja valmistajatehas ise: asendada esimene valik küll oluliselt k a l l i m a , k u i d k a kvaliteetse-ma mater-jali polü-propüleeni-ga.

Parim väljak Tartus

„Uus materjal on küll 100.000 krooni võrra kallim, aga see-eest ka vähem libedam ja mitte nii kõva,” kiidab Sasi. „Pealegi kompenseerib firma kõik viivitused, makstes hin-navahe ise kinni.” Samaväärset väljakut ei leidu kogu Tar-tumaal, tegu on tipptasemel materjaliga, milletaolisel har-jutavad ka profisportlased.

Ka kooli kehalise kasva-tuse õpetajad eesotsas Tairo Talvisega on lahendusega ra-hul, sest siiani on olnud här-makate võimalused välisteks sporditundideks üsna nigelad. „Tegelikult oli meie sooviks ainult hüppekast ning jook-

surada, kuid ega jalgpalliplat-sistki ära ütle,” sõnab Talvis. „Vana väljak tolmas hirmsasti või oli vihmaga väga porine.”

Sajameetrine jooksurada laoti varem Tamme staadionil

kasutusel olnud kum-miplaa t i -dest, mis on Sasi sõnul praktiliselt k u l u m a -tud. Hüp-

pekastide hoovõturajaks saab olema riba jalgpalliväljakust.

Talvised uisutunnid uuen-duste tulekuga ei lõppe: piru-ette uisuväljal saab tulevikus sooritada, kuid nüüd kor-vpalliplatsile tekitataval jääl. Suvekski on direktor Sasi spordiplatsile tulutoova ot-starbe leidnud: nimelt hakka-vad siis platsil treenima Tartu jalgpalliklubid. Vastavasi-suline kokkulepe on juba saa-vutatud peamiselt noortetööga tegeleva klubiga SK-10.

" Avamisel peeti kolm mängu

Kolmapäeval, 10. novem-bril avati pidulikult koolie-sine uus jalgpallistaadion. Paarisajapealine uudistajas-kond nägi esmalt Tartu jalgpal-liklubi Tammeka mängijate žongleerimisoskuseid, mis-järel alustasid vutikohtumisega kümnendate klasside ühend-võistkond ja õpetajate tiim.

Kuigi õpilased asusid avapool-ajal juhtima ja lõid ka uue jalgpalliväljaku avavärava, kandsid kehalise kasvatuse õpetaja Tairo Talvise ja inglise keele õpetaja Heiki Puusepa pingutused lõpuks vilja ning mäng lõppes 1:1 viigiga.

Sama tulemusega lõppes ka teine kohtumine, kus olid vas-tamisi 11. klassid ja vilistlased. Kooli lõpetanute baasil moodus-tatud võistkonna viis juhtima Martin Karis, viigivärava lõi Henri Parisalu.

Viimases mängus kohtusid 12. klassid ja vilistlaste teine võistkond. Mõõduvõtt lõp-pes 12. klasside kindla pare-musega.

Mängude vahel pakkusid meele-lahutust Shate tantsutüdrukud.

Kogemused uue väljakuga? Tahad leida sõpru? Jagada oma unistusi? Kirjuta sel teemal foo-rumisse: mhg.tartu.ee/forum

"

sport

tabuLa Rasa - 5

Vaid üks võit õpetajate korvpallimeeskonnaleMIHKEL UIBOLEHT

28. ja 29. oktoobril Vil-jandis toimunud koolideva-helistel õpetajate korvpal-livõistlustel sai Miina Härma Gümnaasiumi esindus ühe võidu ning kolm kaotust, jäädes sellega II liigas 8. kohale.

Eesti Koolispordi Liidu ja Eesti Haridustöötajate Liidu poolt korraldatud mõõduvõtul osales ühtekokku 23 võistkon-da, neist kaheksa tugevamas ehk I liigas ja ülejäänud 15 II liigas. MHG võistkond, kus mängisid kehalise kasva-tuse õpetajad Tairo Talvis ja Gennadi Kinko, inglise keele pedagoog Heiki Puusepp, al-gklasside õpetaja Merle Sasi ning huvijuht Jaanus Sepp, oli paigutatud

nõrgemasse lii-gasse.

A v a p ä e v a l võitsid härmakad kindlalt Haapsa-lu Gümnaasiumi esindust, kuid ka-otasid nelja punk-tiga Võhma koolile. See aga tähendas, et MHG võistkonnal polnud enam võimalik II liigas kõrgete kohtade pärast sõna sekka öelda.

Kehalise kasvatuse õpetaja Tairo Talvis ütles, et mäng Võhma vastu oli tasavägine. „Kohtumise saatuse otsustasid lõpuminutid,“ tõdes ta. „Me mängisime küll hästi, aga õn-nest jäi puudu. Võhma omad tabasid mõned „hullud“ visked ja nii see võit käes libises.“

Loobumisvõit õppenõu-kogu tõttu

Teisel mängupäeval tuli MHG võistkonnal esmalt kohtuda Eesti Koolispordi Liiduga, kellelt saadi selgelt lüüa. „Meie mäng lagunes,“ põhjendas Talvis.

Kaotus tähendas, et vii-mases kohtumises pidid här-

" Tulemused23. Tamme teatejooks 30.09.2004, Karu park

2. – 3. klassidI koht 3B 8.22,0II koht 3A 8.38,2III koht 2B 8.55,1IV koht 2A 9.11,3

4. – 5. klassidI koht 5B I 9.50,2II koht 5A 10.02,1III koht 5B II 10.06,7IV koht 4B 10.15,2V koht 4A 10.27,5

6. – 7. klassidI koht 7A 13.00,1II koht 6A 13.06,2III koht 6B 13.28,0IV koht 6C 13.35,3

8. – 9. klassidI koht 9A 13.00,2II koht 8A 13.09,48B ja 9B ei suutnud võistkonda komplekteerida.

10. – 12. klassidI koht 10A 11.50,2II koht 10C 11.57,0III koht 10B 12.34,011 A B C ei suutnud võistkonda komplekteerida.

KostüümidEripreemiad:12B Arstid, haiged12C Õppurite ühing, nohikudÄra märgitud sai:12A Suve- ja talisportlased

" TulemusedEesti Koolispordi Liidu ja Eesti Haridustöötajate Liidu õpeta-jate korvpallivõistlused28.-29.10.2004, Viljandi

I liiga1. Juuru Gümnaasium2. Kehra Keskkool3.Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium4. Tabasalu Ühisgümnaasium5. Märjamaa Gümnaasium6. Audentese Erakool7. Nõo Reaalgümnaasium8. Kiili kool

II liiga 1. Tartu Descartes’i Lütseum2. Võhma Gümnaasium3. Viljandi Valuoja kool4. Põlva Ühisgümnaasium5. Eesti Koolispordi Liit6. Valga Põhikool7. Rocca Al Mare Erakool8. Miina Härma Gümnaasium9. Valga Gümnaasium10. Kammeri kool11. Järvakandi Gümnaasium12. Haapsalu Gümnaasium13. Rakvere Gümnaasium14. Viljandi Maagümnaasium15. Mart Reiniku Gümnaasium

30. septembril toimus koo-liesises Karu pargis juba 23. korda iga-aastane Tamme teatejooks. Traditsiooniliselt osalesid abituriendid jook-suvõistlusel kostümeeritult ega võistelnud mitte aja, vaid säravama väljanägemi-se pärast. Ja nagu alati ei suutnud žürii (eesotsas kehalise kasvatuse õpetaja Saime Aulega) seegi kord parimaid kostüüme välja valida ning tunnustatud said kõik abituuriumi klassid.

makad heitlema 7.-8. kohale Rocca

al Mare kooliga, ent samal päeval peetud õp-penõukogu koosoleku tõttu pidi MHG vas-tastele loobumisvõidu

andma. „Ega seal suurt vahet polnud, kas 7. või

8. koht,“ märkis Talvis. Kahe liiga kokkuvõttes saa-

vutati 16. koht.Õ p e t a j a t e k o r v p a l -

livõistluste II liiga võitis Tartu Descartes’i Lütseum, teisena lõpetas alagrupimängus napilt MHG-d võitnud Võhma.

Tugevamas seltskonnas saavutas esikoha Juuru Güm-naasium, edestades Kehra Kes-kkooli ning Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumit.

Jaanuaris võtavad MHG õpetajad osa traditsioonilistest õpetajate võrkpallivõistlustest, kus möödunud korral edukalt esineti. Kõige kardetumaks vastaseks peavad härmakad nagu varasematelgi aasta-tel Nõo Reaalgümnaasiumi, kelle ridades lööb kaasa ka üks profivõrkpallur - Eesti koondisesse kuuluv 1. tempo ründaja Marek Pihlak.

23.Tamme jooks

6 - tabuLa rasa

ÕpILanE

KIRKE KIRIK

Mari-Leen - salliga tüdruk, kes ei soovi olla

Järjekordselt on meie koo-lis üks uus tore bändiplika Elvast. Selles tüdrukus – Mari-Leen Kaselaanis (10b) – on justkui mingisugune sis-emine hullus, mis peegeldub tema välimuses. Hall hiir – ei, seda ta kohe mitte kindlasti pole.

Kui Mari-Leen esimesel septembril Elvast Tartusse kooli saabus, oli aktus juba kahjuks läbi. Endalegi ül-latuseks oli ta valel ajal kooli tulnud. Uus kool paistis seest päris kena, kuid kõleda võitu. Tuli võtta end kokku ja koh-tuda oma uue klassijuhatajaga Helle Sorgega. Esmapilgul väga tore inimene, loodetavasti ka edaspidi.

„Elva koolis oli kõik tuttav, enamasti inimesed tundsid ük-steist ja koolis oli tunda soojust ja õpetajate sõbralikust,“ ütleb neiu. Uus kool on Mari-Leenu jaoks liiga ametlik ning aura on siin närviline, kuid on näha, et see asutus on õppimiseks. „Kooli seintel võiks vähemalt mingeid pildikesigi olla, et olemist natukenegi hubase-maks muuta,“ leiab ta.

Ei elaks koos õpetajaga

Seni on jäänud mulje, et õpetajad suhtuvad õpilast-esse kui alamatesse ega soovi koostööd õpilastega. Kuid selle koha pealt tuleks teda lohutada – enamasti saavad ajapikku õpetajatest ja õpilastest sõbrad, vähemalt eelnevate aastate ko-gemused on seda näidanud.

MHGsse tuli Mari-Leen õppima, sest soovib pühenduda rohkem keeltele. Kõige süm-paatsemaks õpetajaks on talle meie koolis uus füüsikaõpetaja Maire Piirimäe. „Ta ei käi ja ei loe kellel paremad hinded on, ta üritab materjali kõigile võrdselt selgeks teha.“

Selle õpetaja puhul on näha, et inimene on hingega asja ju-

See on keelerõngas. Silmade eest võtab kirjuks. „See on minu nägu ja mina otsustan, mida sellega ette võtan!“ kommen-teerib ta olukorda ise.

R õ n g a d v i i t a v a d stiilile

Õnneks o n M a r i -Leenu vane-mad arusaajad inimesed ja lasevad tütrel ise otsustada oma tegude üle. Rõngaid pole veel sunnitud eemaldama. Mari-Leen lisab, et tegelikult on tal kõrvades veel paar auku, kuid täna on need tühjad.

Need rõngad osutavad ta sti-ilile. „Inimese välimus peegeld-

ab ikka mingil määral tema sisemust,“ arvab bändiplika. „Selleks et leida oma stiil, ei pea lappama naisteajakirju ega ajama näpuga järge, mida en-

dale poest hankida.“

N i i n ä i t e k s m e e l d i b talle kanda vanu r i i -deid, mil-

lel on justkui hing sees. Niin-imetatud masstoodangu riideid made in China tema enda ilule juba ei pane. „Riietumine on iga inimese oma asi ja isegi beibed heleroosas on tegelikult inimesed.“

Sellepeale hakkab ta küll veidike itsitama, aga üritab ka

kohe jutuga edasi minna. „Kõige enam vihkan ma kitsarinnalisi inimesi, kes määravad inimesi nende välimuse järgi.“

Mari-Leen on kindel, et on olemas kaltsudes inimesi, kel-le sees peitub palju ilusat. Elu suurimaks väärtuseks omada lähedasi, kalleid inimesi, kel-lega oma rõõme ja muresid jagada. „Isegi asotsiaalina võib õnnelik olla, kui sul on inimesi, keda armastada ja kes sind armastavad.“

Ainsa tüdrukuna bändis

Mari-Leenu jutust selgub, et poiste seltskonnas tunneb ta end väga hästi. See lihtsalt peab nii olema, sest tal on kolm venda, kes teda väga hoi-avad. Mari-Leen laulab jazz-

ures. Kõige rohkem saab nalja Hispaania keele tunnis, sest õp-etaja on lihtsalt üks lahe sell. Kui küsida Mari-Leenult, millise õpetajaga ta oleks nõus korterit jagama, siis tuleb mõne aja pärast konkreetne vastus: „Ma koliksin tänavale.“

Õpilased on tema sõnul veidike ülbed ja tolerantsust võiks rohkem olla (niisi-is härmakad, vihje teile!), aga see ei kehti muidugi kõigi kohta. Kõige positi-ivsem on koolis ta jaoks väitlusring, sinna minnakse alati ülimalt hea meelega.

Salamisi loeb allakirjutanu üle kõik võimalikud rõngad, mis sellel bänditüdrukul on. Kõrvade ülemistes osades on neid kaks, üks ripub alahuules ja üks ülahuule kohal. Kuid ennäe! Polegi kõik: suust välgub veel midagi läikivat.

ReproAvaaktusele hilinenud Mari-Leen peab MHG tugevaimaks kõlgedeks keeleõpet ning väitlust

"

"Kõige enam vihkan ma kitsarinnalisi inimesi, kes määravad inimesi nende

välimuse järgi"

Õpetajate tagasilöök!

Pedagoogid!Teie kogutud õpilaste möödalaskmis i (er i t i rebaste omi) koguvad TRi liimed. Või kui digi-taalmaailm ahvatlevam tundub: kirjutage ehk joonistage meile:jaanusn@hot.ee või mhg.tartu.ee/forum

ÕpILanE

tabuLa Rasa - 7

Numbrist numbrisse trükib TR järjekindlalt igas lehes ära õpetajate tsitaadid. Nii ootavad õpetajadki pingsalt TRi ilmumist, et näha es-imeste seas, kas mõni nende ütlus tee trükiveergudele on leidnud. Tihti on ning see kõikidele pedagoogidele ei meeldi.

Siinkohal pakub TR õpeta-jatele vaherahu. Teie ütluste üleskirjutamist ja trük-kimist me ei jäta, küll aga anname teile v õ i m a l u s e p a k k u d a lehele õpi-laste ts i -taate, mis o n g e n i -aalselt möö-da, olgu need kõlanud tunnis või leitud hoopis kontrolltööst.

Otsa teevad lahti liba-pedagoogid J. Kübar ja Jana K, kes lasid õpetajate päeval kirjutada rebas-tel esseesid. Tulemused – eeldusel, et need olid loetavas käekirjas – olid kohati suurepärased, õigemini omalaadsed... (mõttevälgatusi on lühendatud – toim.).

Debiilik, idioot või imbetsill: kes olen mina?

Kõik rebased teavad, et olen imbetsill. Mis asi on imbetsill? Imbetsill koosneb kahest sõnast: Imbe ja tsill. Imbe oli 1940. aastal väga populaarne naise nimi. Tsill tuleb ingliskeelsest sõnast chill, mis tähendab külma. Samuti kasutavad noored seda sõna, et valetada vanematele alkoholi pruukimisest. Näide: „Ema, ma lähen Mardi juurde tsillima.“ Aga tegelikult läheb ta sinna jooma.

“Armastus on keemia, seks on füüsika” - Albert Einstein

Seksist niipalju, et see on

füüsiline tegevus - tehakse tööd. Töö valem on A=F·s ehk jõu korrutan teepikkusega. See, mis väljendab seksis jõudu, saab igaüks aru, usun. Kuid mis on seksis teepikkus? Mina pole selles nii kogenud, et sellest aru saada. Seksis toimub ka veel teisigi füüsika-lisi protsesse: kehad mõjuta-vad üksteist, hõõrdumine -> soojenemine jne. Tulevikus

peaks ehk seksiõpetust ja füüsikat koolis õp-

peainena siduma?!

Debii l ik , idioot või imbetsill: kes o len mina?

L e i a n endas nii de-

biiliku, idioot-suse ja imbetsilli

tunnuseid. Debiilik olen ma siis, kui räägin sellises seltskonnas, kus on nõrgema soo esindajad. Üritan olla mina ise, kuid see tähendabki, et sell-iste inimestega koos olles, käitun ma, nagu oleksin

eriti debiilik. Aga noh, jääme ausaks - ma olengi. Seltskon-nas, kus on mehed, muutun ma eriti elavaks ning muutun täielikuks idioodiks. Räägin eriti mõttetut iba. /.../ Tuleb tunnistada, et minu idiootsus läheb poistele eriti peale. Ma ju kohe näen, et poisid otsivad minu seltskonda. /.../ Imbetsill olen ma sellises rühmas nagu poisid ja tüdrukud koos.

bluus-bändis Ekvivalent 2.0, kus kuuest liikmest on tema ainukesena tüdruk. Mari-Leen on tõeline muusikainimene, kes on mänginud kaheksa aa-stat viiulit ning kellel on kolm korda nädalas laulutunnid. Nädalavahetused mööduvad bändiproove tehes.

Olgugi et bänd on eksis-teerinud vaid mõne kuu, on aeganõudval harjutamisel on olnud edu. Hiljuti toimunud Rainbow Jazz üritusel pälvis nende bänd suure tun-n u s t u s e . Lauludele, mida Mari-Leen laulab, kirjutab ta sõnu ise. “Igal juhul armastusest ja lilledest ma ei kirjuta. Kirju-tan tõelisest elust ja inimeste tunnetest. Näiteks ühe laulu pealkiri on „Suicide attempt-er“. See jutustab inimesest, kes üritab enesetappu teha, kuid asjatult, sest ta päästetakse kogu aeg ära.“

Koos oma hea sõbranna ja pinginaabri Laura Põldvere osales Mari-Leen oktoobri kes-kel ka raadiojaama Sky Plus korraldatud eurolauljavõistlu-sel . Olgugi e t mõlemad tüdrukud võtsid asja rohkem huumoriga, olid nad mõlemad edukad. Laura võitis võistluse

ära, Mari-Leen sai auhinnaks oma lugude lindistamisvõi-maluse. Mingisugust pinget tüdrukutel võistlustel polnud. „Lava taga sai kuulsate eesti inimestega palju nalja visatud ja seltskond oli hea,“ tunnistab Mari-Leen.

Mehed on sead, naised orikad

„Elvast Tartusse on ebamu-gav iga päev kooli sõita, seega hakkan novembrist Tartus jag-

ama oma s u u r e m a vennaga ko-rterit,“ tun-nistan Mari-Leen, ent on

samas kindel, et see tema elustiili ei muuda. Peod ja joomine pole nii või teisiti tema jaoks: parim tegevus on tema elus laulmine. Tüdruku silmadest on näha, et ta on asjast väga põnevil.

Küsides Mari-Leenult, mida ta arvab müüdist, et kõik me-hed on sead, tuleb tema suust automaatselt: „Kõik mehed on sead, aga paraku armastavad naised loomi. Naised on ori-kad: see on veelgi hullem.“

Tajo OjaMari-Leen Uute sõprade ja koolikaaslastega"

Vahetult enne lehe trük-kiminekut selgus, et Mari-Leen pääses Eurovisiooni Eesti eel-vooru parima 10ne laulu hulka. Toimetus aplodeerib!

"

"Et leida oma stiil, pole vaja lapata naisteajakirju"

üks miljoneist

8 - tabuLa rasa

uus õpEtaja

Ameeriklasest õpetaja töötab kahes koolisMIHKEL UIBOLEHT

Tajo OjaNädala alguse veedab Devin Noarootsis, neljapäev ja reede kuuluvad Miina Härma Gümnaasiumile ja Tartule

"

Ameerika Ühendriikidest pärit kooli uus õpetaja Devin Black ütleb, et Eestisse tõi teda eelkõige huvi Läänemere regiooni vastu. „Ülikoolis spet-sialiseerusin just sellele osale Euroopast,“ põhjendab ta.

Kui kolm aastat tagasi õp-etas Miina Härma Gümnaasiu-mis 8. ja 10. klassile inglise-keelset geograafiat ameeriklane Anthony Dalasio, siis nüüd on koolis taas ametis Ühendri-ikidest päris pedagoog.

Käesolevast aastast MHGs 8. klassile ingliskeelse geograa-fia ning 11. klassile Newspaper Reading’u tunde andva Devini täispikaks nimeks on tegelikult Devin Patrick Black. „Olen päritolult veidi Iirimaaga seo-tud, kuid seda umbes sama palju kui Eestiga,“ selgitab Ameerikas sündinud õpetaja oma teise eesnime tagamaid.

Eesti keelega „saab hakkama“

Intervjuu toimub inglise keeles, sest eesti keelt ei taipa Devin nii hästi, et sellest pike-maks vestluseks piisaks. „Os-kan keelt piisavalt, et hakka-ma saada, kuid ärge oodake, et hakkan pikki arutelusid radikaalsest poliitilisest ide-oloogiast eesti keeles pidama,“ sõnab ta.

Devin on Tartus elanud nüüdseks üle kolme aasta. „Pean Tartut oma kodulinnaks, tunnen end siin kodusemalt kui Ameerikas,“ ütleb ta ning lisab, et tema sünnilinnast erineb Tartu täielikult. „Nagu võrdleks õuna ja apelsini,“ toob Devin näite.

Kuid kuidas üks ameerik-lane üldse Eestisse sattus? „Tulin siia erinevatel põhjus-tel. Tähtsaim neist oli see, et tahtsin järgida oma akadeemil-ist huvi – mind on see piirkond teatud mõttes alati huvitanud.“ Kui Devin Michigani osariigi ülikoolis geograafiat õppis,

spetsialiseerus ta Euroopale ning veel kitsamalt Läänemere regioonile.

MHG uus õpetaja meenutab, et ei kartnud kolimist endisesse Nõukogude Liidu vabariiki. „Olin selle piirkonna kohta aastaid õppinud ning teadsin, mida oodata. Minu sõbrad ja perekond olid kindlasti rohkem mures kui m i n a , “ mõtiskleb ta tagantjär-gi.

Lisaks MHG-le töötab Devin õpetajana ka Noaroot-si Gümnaasiumis, kus an-nab 10. ja 12. klassile inglise keele tunde. „Mul on seal 25 tundi esmaspäevast kuni kol-mapäevani, pärast seda tulen Tartusse ning annan ülejäänud kahel päeval tunde siin,“ ütleb ta ning tõdeb, et tihtipeale muutub Tartu ja Haapsalu va-heline bussisõit tüütuks.

Põnevad seigad enda teada

Devini arvates on Miina Härma ja Noarootsi koolid kül-laltki erinevad. „Noarootsi on väiksem ja paikneb maakohas,“ põhjendab ta. Härma kooli

kohta sai Devin teada ühelt oma endiselt toakaaslaselt. Kui kauaks Ameerika päritolu õpetaja siia kooli jääda plaanib, ei oska ta veel öelda.

Esmamulje Miina Härma koolist võtab Devin kokku kahe sõnaga – suur ja väga kiire tempoga. „Need on kaks esimest asja, mis mulle meel-

de tulid,“ selgitab ta. S i i n õ p -etatavatest a i n e t e s t

meeldivad Devinile nii ge-ograafia kui ka Newspaper Reading. Viimase nimetas ta küll ümber Current Issues’iks (päevaka ja l i sed t eemad – toim.), sest ingliskeelsete ajaleheartiklite kaudu soovib Devin õpilastega käsitleda ro-hkem päevakajalisi teemasid. ”Mulle meeldivad mõlemad ained, nad on huvitavad ja – uskuge või mitte – ka kasu-likud!” märgib ta.

Devin ei asunud kohe pärast Michigani osariigi ülikooli lõpetamist tööle geograafia alal, vaid teenis ka USA len-nuväes. „Pärast seda töötasin geograafia analüütikuna valit-suse heaks,“ sõnab ta.

" Värske veriMiina Härma Gümnaasiumis on uuest õppeaastast lisaks Devin Patrick Blackile veel mitu uut pedagoogi. Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari lõpetanud Triinu Pihus an-nab tunde algklassidele ning on 2A klassijuhataja. Tartu Ülikooli lõpetanud Jane Ja-kobson õpetab eesti keelt ja kirjandust. Uueks prantsuse keele pedagoogiks on Rea Rannu. Arvutiõpetajate seas on kaks uut nägu – Tiina Kull ja Kaimar Karu, kumbki neist pole varem koolis töötanud. Väitluskunsti annab sel aastal MHG vilistlane ning Tabula Rasa üks asutajaid Kajar Kase, kes õpib Tartu Üliko-olis ajakirjandust. Koolis on samuti uus füüsikaõpetaja – Helle-Kaja Mölsi kõrval õpetab nüüdsest füüsika-tarkusi ka Maire Piirimäe, kes jätkab töötamist ka Kun-stigümnaasiumis.

Black ütleb, et ta on oma lühikese elu jooksul kogenud palju huvitavaid asju, kuid nendest ta täpsemalt jutus-tada ei soovi. „Mõned neist on positiivsed ja mõned muidugi ka negatiivsed,“ lausub ta.

„Tunnen ennast Tartus kodusemalt kui USAs"

‘04

Johan-Paul Hion - näitekirjanikMats Johanson - humoorikas sellLaura Kask - klassi priimusKirke Kirik - Colgate’i naeratusMikk-Mait Kivi - boheemlasest hilinejaAugust Kompus - the new guyKarin Kõnd - kenakeAnts Konga - Ants-TaaviTaavi Konga - Taavi-AntsGrete Kõrgesaar - tantsulõviRoland Kriibi - väike JõmmuLauri Lehtsaar - “Suur Sõber”Kairi Lentsius - keep on smilingKristjan Maruste - esinejaShalini Mody - pop-plikaKristel Muiste - ülivaikne kunstnikKatrin Nigul - musikaalne priimusLaura Näkk - tasa ja targuLaura Orav - BarbieBerit Pooga - kõige armsamMadli Pärn - karastatud geeniusHelena Rahi - pikimad jaladHelena Rannikmäe - elu on ilus!Hanna Rannikmäe - alati stiilneKaroliina Raudsepp - loomakaitsjaLaura Liisa Siim - korralikkus iseElen Soe - räägib vähe, ütleb paljuSander Sokk - musikaalneMärt Soplepmann - naistemees MärduGerda Suumann - always in actionLiina Tamm - sportlik aktivistRagnar Taniloo - vaikne tarkurLiis Teemusk - kondiväänajaMadis Tomberg - loogiline killuvendVeli-Johan Veromann - IT-meesElia Vääri - iseseisev vaikija

Aivar Aedmaa - aktiivne skaterboyKaur Alasoo - konspekt: mu elu!Andres Allik - oivikTeele Arak - korvpallurAnne Arrak - pahur punapeaJaana Bichele - ignoreeris retsi!Eveliis Eek - sarkastiline energiapommKairi Eljas - omapärane matemaatikHando-Laur Habicht - täppisteadurOtt Jõgi - kena korvpallurMaris Jõks - laulev päiksejänkuMarta Kinnunen - hüperaktiivne seletajaAgu Kirss - ralliässHeiti Kulmar - muhe blondiinKristi Kuuse - tore pikkpatsSandra Laja - stiilne rõõmurullLaura Laumets - moekas asjatajaKarel Linno - mõmmilik haritlaneMaido Lüiste - sõbralik iluspoissEva Mardisoo - moblaga blondiinMarit Mardla - pikajuukseline rokitibiLeho Mengel - karate kidMaarja-Liisa Peedimaa - reaalgeeniusLiisa Perk - naeratav viielinePiret Pihlapson - pruunisilmne neiuLennart Puksa - laiskvorst-keemiageeniusSiim Remmelgas - kohevaim soengMariann Reppo - pisike ja tragiKairi Rohtla - naeratusKati Rooni - külmetav orienteerujaSandra Teppo - äärmiselt kohusetundlikLinda Tuubel - sõbralik rõõmurullMarit Valk - looduslapsKristiina Valk - tulevane loomaarstMihkel Vilismäe - arukas blondiin

10.a 10.c10.b

Veri. Pisarad. Ja Rõõm ka. Palju rõõmu!

Teele Aruvee - vaikneHelin Heier - suure suugaMaarja Heinlo - pisike ja armasKarl-Morten Jõgi - naistemeesRoman Kaljuorg - spidermanKersti Karu - sõbralikkus iseKaroliina Karu - rõõmurullMari-Leen Kaselaan - metallitüdrukKristel Kiens - spordiässKristel Klaus - reidikrissuMerit Kondas - korralik tütarlapsHans Kudu - väsimatu orgunnijaKristina Kull - möllukasKärt-Katrin Kull - punapäine asjalikkusTaavi Kübar - rokkarMerje Laiapea - täitsa tubliUku Loskit - geeniusest keemikSaskia-Susann Meema - oma inglaneUrvo Männama - võrgutajaEgle Oolo - õnnelikKadi Parts - nohurohu hullLaura Põldvere - jazzi kuningannaLiisa Raud - pesamunaIris Raudsik - naerupallKristi Reinoja - lahe Anni Salu - itsitajaAllar Sild - unimütsLiis Somelar - võrguässMihkel Talts - omas mullisHeldi Teesalu - õpihimulineLiisa Tepp - kiirjooksjaTriin Tiisler - heatahtlikKadi Ummik - sõbralikkus iseOtt Vanem - kitsipunnKalev Võlli - muhe meesMerlene Vool - tasane neiu

Õnnekamm

Villu

Andres

Kohates nööri!Audioterror

Tõotus

Taaskord leidis MHGs (ja otse loomulikult ka selle lähiümbruses) aset iga-aastane rebaste ristimine. Teemaks korrakaitse ja kriminaalne element. Sõpradeks värvid, käerauad ja megafonid.

Džei AK47

Kontrolli all

TriinEeskujulikult

Olivia

Taaskord leidis MHGs (ja otse loomulikult ka selle lähiümbruses) aset iga-aastane rebaste ristimine. Teemaks korrakaitse ja kriminaalne element. Sõpradeks värvid, käerauad ja megafonid.

Džei AK47

Armsate uute gümnasistide valmisolek end härmavaimu nimel lahti riietada on juba kõigile tuttav, kuid kuidas on lood nende rebasekavalusega? Milline on vastsete vangrebaste intelligentsustase?

Nimi: Kristel KlausKlass: 10bVarem õppis: Tartu Mart Reiniku GümnaasiumisPeaümbermõõt: 57 cmSasi peaümbermõõt: “63.”Kooli aadress: “Eeeei tea.”Eimani sünnipäev: “Kelle!? Kes see on?”Raamatukoguhoidja nimi: (mõtleb) “Ei tea.” Mitu rida on Hamleti monoloogis? “Kümme! (naerab) Ei, ma ei tea.”

Nimi: Kairi EljasKlass: 10cVarem õppis : Ta r tu Tamme

GümnaasiumisPeaümbermõõt: 58 cm

Sasi peaümbermõõt: ” Ma ei tea.

60.”Kooli aadress: “Mingi Tõnissoni

midagi.”Eimani sünnipäev: “Kelle?”

Raamatukoguhoidja nimi: “Ei

tea.”Mitu rida on Hamleti monoloogis?

“Ei tea. (mõtleb) Viis.”

Sasi peaümbermõõt: 59,35 cmEimani sünnipäev: 10. septemberKooli aadress: Tõnissoni 3Raamatukoguhoidja nimi: Helgi RootslaneHamleti monoloogis on 33 rida

Võrdleme endise Härma kooli õpi-lase Karel Pariku (peaümbermõõt 58 cm) IQ-taseme langust/tõusu peale põhikooli lõpetamist MHG-s ja uuest aastast õppima asumist Tartu Kivilinna Gümnaasiumis.Sasi peaümbermõõt?Oh jumal... Tal pea paks... Mingi 60cm vast.Millal on Eimani sünnipäev?Aastaarv kah? Davai...1930.. 19. august.MHG aadress?Tõnissoni... Eee... Mingi möll...Mis on TKG-s kõige erinevam võrreldes MHG-ga? Direktor!Mille poolest? Üks kõnnib nagu Quasimodo. Vaata see Jumalaema kellalööja või see... Ja teine on maailma kiireim rääkija. (Kivilinna Gümnaasium ja Annelinna Gümnaasium on sellest õppeaastast ühendatud ühiseks 5-paralleelklassiga keskkooliks) Seejuures küsib noormees hetkeks tõsiseks muutudes: Kuule ega sa neid kuhugi üles ei pane?Ei tea, oleneb, kuidas vastad.Väga hea, muidu ma ei saa härmasse sisse. Noormees nimelt on võtnud kindlaks nõuks jätkata õpinguid teisest veerandist uuesti Härmas. Siiamaani on tal see saavutamata vaba koha puudumise tõttu.Miks sa tahad siia tagasi õppima tulla?Seal on sõbrad, kellega on 9 aastat koos pulli tehtud ja siis tahaks õppimise pärast kah ikka tagasi! Millised on võimalused uuesti MHG-sse saada? Seda teab vaid Sasi.Mille poolest on MHG parem kui ükski teine?Õpetajad on lahedamad, saavad naljadest aru. Inimesed on suuremalt jaolt laheda-mad. Kool on ilusam: Härmas nagu ei kuku krohvi seintelt maha. Tegelikult nii hull enam asi pole. Nüüd on veits parem, aga TKGs on mingi teatrisüsteem rõivistus, mis ajab jõle närvi.

PIRGIT KISSA

PIRGIT KISSA

ANNA KÕIVISTIKRebaste IQ

Nimed: Kadi ja LiisaKlass: 10bVarem õppisid: Tartu Kommertsgümnaasiumis, Põltsamaal

Peaümbermõõt: 56 cm, 57 cmSasi peaümbermõõt: “Kelle? See vä? Ma olen teda ühe korra näinud...65.”Kooli aadress: “Kuperjanovi 30 millegagi.”Eimani sünnipäev: “Kes see õpetaja on?”Raamatukoguhoidja nimi: “Ei tea, aga tal on samasugune kostüüm nagu vene keele õpetaja Ibrusel.”Mitu rida on Hamleti monoloogis? “Tal oli igav, suht palju...”, “Ma’i kujuta ette absoluutselt.” (küsivad vahemikku...ütleme 1-100) “Sada!”

Nimi: Märt SoplepmannKlass:10aVarem õppis: MHG-sPeaümbermõõt: 59 cmSasi peaümbermõõt: 64 cmKooli aadress: “Tõnissoni. . .” Öeldakse ette, aga ausa poisina vas-tab: “Ei tea.”Eimani sünnipäev: “Just vaatasin netist...kooli lehelt...seal pildigaleriis oli.” (mäluga on härmakatel nagu on)Raamatukoguhoidja nimi: “Ei tea... kurat.” (sõber kõrval ütleb Helgi)Mitu rida on Hamleti monoloogis? “Kust ma peaks teadma?! Ei tea... pole õppinud.”

Vana rebane

Õiged vastused(rebastele pähe tuupimiseks)

Rebaste eri 2004.:...:....:...:.::......:.:.:.....

Rebaste välimääraja rebaste abiga koostanud Laura Pärnasalu. Kõik fotod: Andres Kalle, Liisi Kirsing,

Jaanus Noormets, Piret Nilson, Kadri Kinkar, Helen Unt

viListLasEd

tabuLa Rasa - 13

Oli see aastakäik 92, mis pani mõtlema, kas MHG õpilased lähevad ajaga paremaks nagu hea vein? TRil võttis üles mõne vastse vilistlase jälje, et uurida, kuidas kõlab nende tulevikumuusika.

Kuigi lõviosa lõpetanuist jäi edasi õppima ja tegutsema kodusesse Tartusse, jagub Härma vaimu ka teistesse Eesti paikadesse.

Lembit Saar asus pealinna kinomeistriks õppima. Peda-googikaülikooli kultuuritead-uskonna filmi- ja videotudeng nendib, et MHG-ga võrreldes pole õpingud eriti rasked. Siiani pole teda tülitanud veel ükski kontrolltöö, seminar ega eksam.

“Kunstilise mängufilmi režissööritöö debüüti võib oodata kümne, halvimal juhul kahekümne aasta jooksul,” räägib Lembit. Kunstilises plaanis paeluvad teda grotesk ja morbiidne laad ning eu-roopaliku autorifilmi tradit-sioon.

Taaralinna tolmu on ten-nistelt pühkinud ka ööbiku

92. lend: mis neist edasi sai?MAARJALIIS PAAVO häälega Sigrid Mutso, kelle

päevad mööduvad Georg Otsa nimelises muusikakoolis klas-sikalist laulu tudeerides. Eriala tundides läheb tal enda sõnul hästi ja novembri algul on oodata juba esimest esinemist. “Õhkkond koolis on sõbralik ja läbinisti musikaalne ning õ p e t a j a d o n o m a ala fanaa-t i k u d , ” k i r j e ldab Sigrid uut õ p i k e s k -konda.

Käsitöölise karjääri on valinud Stella Soomlais, kes praegu õpib Tartu Kõrge-mas Kunstikoolis nahakunsti. Enda sõnul on Stella sattunud hoopis teistsugusesse kooli-maailma, kus elu on vabam, õpilased vastutavad ise oma puudumiste eest, ei säti tunni ajaks mobiiltelefoni vaikivale-režiimile ning jalutavad tihti-peale tundi, kohvitass käes.

“Enam ei ole kella, mis ajaliselt ahistaks ja ühtegi tundi ei lähe ma “pidamistun-dega”, sest kõik ained lihtsalt meeldivad nii väga,” räägib

Stella. Siiski ei suuda uus kool võistelda Härma supersöök-laga. “Septembris käisime kursusekaaslastega Kuu poes saiakesi ostmas, nüüd oleme õnneks avastanud Lille maja noortekeskuse, kus saab pliiti kasutades sooja sööki teha,” lisab ta. Seega: sukeldumine

Härma hu-basest koh-vikust otse kunstniku karmi ar-giellu.

T ä n u M i -

iko Vainer i le võime me kõik tulevikus öösiti veidi rahulikuma südamega üle pimeda Toomemäe jalutada. Just tema on see mees, kes hakkab hea seisma selle eest, et kõik üleannetud pätid oma trellitatud kodus ilusasti kinni püsiks. Miiko õpib Tallinnas Sisekaitseakadeemias korrekt-siooni eriala, mis tähendab, et ta hakkab töötama vanglas I või II klassi inspektorina. Õppekavasse kuulub kades-tamisväärselt palju huvitavaid aineid, näiteks kohtupsüh-hiaatria, ekstreemolukordade

" Enamus taas TÜsse2004. aasta kevadel Miina Här-ma Gümnaasiumi lõpetanud abiturientide edasiõppimine.

Tartu Ülikool Eesti Põllumajandusülikool Tallinna Tehnika Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Sisekaitseakadeemia Tallinna Pedagoogikaülikool Tallinna Tehnikakõrgkool Tartu Kõrgem Kunstikool Mainori kõrgem majanduskool Viljandi Kultuurikolledž Estonian Business School Tartu Meditsiinikool Välismaa kõrgkoolides G. Otsa nim muusikakeskkool Tööl Sõjaväes

Kokku lõpetas kevadel MHG 94 õpilast, üks vähem kui aasta varem. Kõrgharidust omandab 95,74% lõpetanutest (aasta ta-gasi oli neid 93,68%).

Allikas: MHG

64552132212111121

psühholoogia, kohtumeditsiin, kriminalistika, patopsühholoo-gia, loogika, avaliku sektori ökonoomika jne. Samas lisab Miiko: “Tulevase töökoha miinuseks on see, et peab hakkama iseenda ellujäämis-võimalusi hindama.”

Džässis ainult tüdrukud... ja Arno ka. Viljandi Kultuuri Akadeemia tudeng Arno Tamm ütleb kohe esimese asjana ära, et jazz-laulu õpingud on karm töö. Arvukate loengute kõrval tuleb teha rohkesti individu-aalset tööd. Pingelise õppetöö vahele peab mahutama veel ka kursusebändi proovid, sest see moodustab väga tähtsa osa praktikast.

Erialatundide kohta ütleb Arno, et ta ei ole kunagi nii kiiresti, kõrgele ja kaugele laulnud kui nüüd. “Tuleviku perspektiivis arvan, et kõige targem on leida võimalikult palju erinevaid muusikalisi väljundeid ning MHG endise koolibändiga From Private Letters tegelen ka kindlasti edasi. Muusika on nagu rei-simine: eri stiile katsetades avardub muusikaline maail-mapilt,” selgitab Arno.

Margit Säde / Repro

Tänu Miiko Vainerile võime me kõik tulevikus öösiti

veidi rahulikuma südamega üle pimeda Toomemäe jalutada

14 - tabuLa rasa

EKSam

Sügisel, kui koolijütsid pärast pikka puhkust taas kontrolltööde ja testide-ga harjuma peavad, pole õpetajatelgi neist pääsu. Nimelt alustas Tabula Rasa eksamikomisjon taas oma tööd, valides seekordseteks teadmistenäitajateks legen-daarse õpetaja Helle-Kaja Mölsi ja MHGs uue näona tuntust koguva füüsiku Maire Piirimäe.

Nagu heaks tavaks saanud, näitasid eksaminandid selgi korral kõigepealt oma tõrk-samat külge ning suhtusid teadmistekontrolli teatava vastalisusega. Õpetaja Mölsi kriitiline pilk tütarlastele, kes tema tunnis matemaatilise mõtlemisega reeglina just ei hiilga, kuid avaldavad soovi teda ennast proovile panna, oleks tingimata väärinud fotojäädvustust. Ka õpetaja

Füüsikaõpetajate proovikivi ei osutunud sugugi mitte ülejõukäivaks

Piirimäe ei hiilanud entusi-asmiga.

Kuid füüs ikahuv i l i s e abituriendi Joel Kukemelgi koostatud ülesandeid nähes süttis mõle-ma õpetaja silmis tas-apisi huvi j a t e k k i s h a s a r t , mis lõpp-k o k k u -võttes häid tulemusi andis.

Peastarvutamine on tore

Õpetaja Helle-Kaja Möls on vana kooli naine: kui taskuarvutit käepärast ei juhtu olema, pole midagi katki, paberiservale kritselda-tud tehted annavad justkui võluväel õigeid vastuseid. “Ruutjuur viiest, ma saan sellega hakkama isegi ilma arvutita…” näib olevat tema lipukirjaks.

Kuigi õpetaja jalgrattur ei kihutanud läbi surmasõlme

just eriti usutava ega ka õige kiirusega (“Kas sa tead ka, mis on surmasõlm?” küsis ta oma eksamineerijailt kaht-leval ilmel), mahutus kogu

maai lma inimpop-ulatsioon tema ar-v u t u s t e kohasel t k e n a s t i Laadoga

järve rannarõõme nautima. “Mõni läheb ja ujub kohe, kui ta rasva täis on!” kõlas õp-etaja elurõõmus kommentaar ülesande kohta. Vaatamata väikestele spekulatsioonidele vee aurustumissoojuse üle said ka Kingpool ja Sam-malhabe õpetaja Mölsi käe all Rõuge suurjärve tühjendam-isega edukalt hakkama.

Paramm-paramm-paramm

Õpetaja Piirimäe miimika on ülimalt ilmekas ning lau-luhäälgi ilus. Grimasside

saatel ilmus jal-gratturi ülesande u u r i m i s e j ä r e l paberile efektne surmasõlm, mida jalgratturil läbida tuli. Veidi mõt-lemist ja paramm-paramm-paramm-ü m i n a i d n i n g meenus ka kiiruse valem.

P a r a k u e i mä le t anud õp -etaja Piirimäe, et jalgratturi kiiren-dus surmasõlme kõige ülemises punktis võrdub loogiliselt võttes Maa külgetõmbe-jõu kiirendusega. Surmasõ lm jä i läbimata ja õp-etaja asus kiiresti järgmise ülesande juurde, saateks sõnad “esimesega ämbrisse läksime,

LAURA MAURING

MARILIIS TOOMISTE

Tabula Rasa viis füüsikaõpetaja Helle-Kaja Mölsi kokku Leidur Leoga" Mariliis Toomiste

võtame järgmise”.Õpetaja paistis algul arva-

vat, et kõik kuus miljardit inimest Laadoga järve su-plema ajada oleks sulaselge rumalus, kuid leppis sellega ning eksis veetaseme tõusuga vaid tühised 0,4 millimeetrit. Arvestame selle ülesande eest maksimumpunktid.

“Mingid vastikud üle-sanded olete võtnud, ” kõlas Maire Piirimäe suust, kui loetud sai viimane tekstüle-sanne, kus naksitrallid on otsustanud Rõuge Suurjärve tühjaks aurutada, kasutades selleks oma Narva Hüdroe-lektrijaama võimsusega keed-uspiraali. Rohelisemad ja nõrganärvilisemad lugejad ei pea ent muretsema, ük-ski näkineiu selle ülesande lahendamise käigus füüsil-iselt kannatada ei saanud, hoolimata õpetaja Piirimäe karikatuurist, kus kalasabaga neidis esineb (elektrišokist?) kõvera suuga.

"Kas sa tead ka, mis on surmasõlm?" küsis Möls oma eksamineerijalt

kahtleval ilmel

KOOLiElu

tabuLa Rasa - 15

Lugupeetud õpetajad, teie kogutud õpilaste möödalask-misi (soovitavalt rebaste, mitte abiturientide omasid) koguvad TRi liikmed.

"

Peatage trükimasinad! See käis küll kiirelt: alles mõned leheküljed tagasi kuulutasime välja uue rubriigi „Õpetajad annavad vastulöögi“ ning juba ongi esimene pedagoog õpilasi pilamas! Kes oli niivõrd kiire? Ei keegi muu kui Jana Kübar, kes saatis toimetusele prae-guse abituuriumi, toonase 11a haiglased vaimusünnitised kirjanditest.

Näiteks kui tuleb sõda või mäss, siis võib ette tulla ka ini-mohvreid ja suuri kulutusi.

On ka ajaloost tuntud tsitaat: “Sulg on tugevam kui mõõk.”

Ajaloost on teada, et sel ajal, kui inimesed loodi või arenesid nad ahvidest, elasime ilma rahata.

Tänapäeval oleme jõudnud aparaatideni, mis tõlgivad ko-erte haukumist.

Ta (Jimi Hendrix) on legend, kes sündis siia ilma ja mingil põhjusel mäletavad teda paljud. ...kelle elutee ei olnud sugugi hall ja mis kestab ikka veel.

Tänapäeva maailm on sajan-dite jooksul edasi arenenud.

Eriti tundub vägivald lai-enevat noorema sugupoole esindajate seas.

Vahel tundub inimene kui hea, lahke ja viisakas.

Nii on Jumal inimese loonud, samamoodi ka ilusa ja hirmsa, sest ilma hirmsata ei eksis-teeriks ka ilu.

Aga puu otsa ronimine ka-pitalismimullastul on ka palju raskemaks läinud.

Selleks et maailm saaks selliseks, nagu ta praegu on, on tõesti kulunud miljoneid aastatuhandeid.

Õpetajad annavad

vastulöögivolume 2

Füüsikaõpetajate proovikivi ei osutunud sugugi mitte ülejõukäivaksVäidetavalt polnud jooni-

sel kujutatud ajahetkel spiraal veel sisse lülitatud, kuid iial ei või kindel olla. Lahenduse käigus tek-kis õpeta-jal kahtlusi h e k t a r i s u u r u s e s (“Hektar, h e k t a r , ilmselt ni-iviisi... või oli 100 000 või 10 000? No olgu...”), samuti vee aurustumissoojuse omas, mille puhul Mölski eksami-naatorite suureks imestuseks pidi tabeli järgi kiikama hakkama.

Üldiselt oli lahenduskäik korrektne, kuid vastuse puu-dumise tõttu pidi “õpilane” Piirimäe joonistama eelmaini-tud joonise Kingpoole, Sam-malhabeme, Muhvi, näkineiu, aarde ja spiraaliga. Meie hin-nang: “Läheb läbi küll!”

Kolleege tuleks tunda

Neljas ülesanne, kuulsate füüsikute äratundmine, ei toonud kummalegi õpetajale kahjuks maksimumpunkte. Piirimäe pälvis taas vaid pooled punktid, tundes ära küll Newtoni ja Einstei-ni, kuid pidades Stephen Hawkingut kahetsusväär-sel kombel tuumafüüsikuks. Tsiteerigem: “Lõhnab tuu-mafüüsiku järgi, arvestades hammaste ehitust.”

Ka õpetaja Möls polnud Hawkingu isikus päris kin-del ning palus luba minna riiulilt tema raamatut tooma ja selle abil nimi meelde tu-letada. Kuna eksamineerijad lõpuks vastuse siiski ette pidid ütlema, jutustas Möls nende palvel kaksikute para-doksist ning sai selle eest punktid kirja.

K a L e i d u r L e o / G y r o Gearloose’i identifi tseerim-isega jäädi hätta. Õpetaja Piirimäe tõi vabanduseks, et vihkab igasuguseid koomik-

seid, sest need on lastele, kes lugeda ei oska; selgus, et õp-etaja kodu lastetoast köögini katab paks “Miki Hiirte” kiht,

nii et em-paatia on mõistetav. Õ p e t a j a Möls aga lubas Lei-dur Leod k i n d l a s t i

tundma õppida, kui tema lapselaps vastavast tegelasest huvitumise ikka jõuab.

“Üks, kaks, kust ma nelja saan?”

Midagi sellist on oma füüsikaõpingute käigus mõel-nud kindlasti nii mitmedki meist, õpilastest, kuid se-dapuhku on tegemist õpetaja Mölsi mõtteheietusega. Mõt-teheietusi leidus tal ülesan-nete lahendamise ajal veelgi,

Maire Piirimäele osutus tutvumine "Miki Hiire" koomiksitega piinarikkaks

" Jaanus Noormets

"Mingid vastikud ülesanded

olete võtnud" - Maire Piirimäe

ning üks veetlevamaid neist käsitles füüsikatundude li-igset tõsisust ning selle hä-davajalikku vähendamist. Jätame meelde, viime läbi: tunnid elavaks, Leidur Leo õppekavasse!

Meie, eksamineerijad, jäime õpetajaid jälgides us-kuma, et füüsikaülesannete lahendamine võib olla puhas nauding. Meid veenda polnud teps mitte kerge. Nõnda tuleb anda mõlemale füüsikaõpeta-jale puhtast südamest hindeks “väga hea”.“väga hea”.

Eksam läbi!Kuid palju on veel ees. Eelmises numbris ol i eksamitules direktsioon, seekord füüsikud. Mis järgmisena? Kirjutage meile jaanusn@hot.ee või mhg.tartu.ee/forum

16 - tabuLa rasa16 - tabuLa rasa tabuLa Rasa - 17

Härmakate poolt hääletud, meie poolt kokku loetud, toob TR esmakord-selt lugejateni kooli ajaloo suurima lugejaküsitluse, kus selgusid MHG silmapaistvaimad pedagoogid lausa 21 kategoorias. Tulvil ootamatusi

ning üllatusi, siin ongi uurimuse kauaoodatud tulemused...

Vaimukaim

1. Toompere 21,91%2. Laats 10,25%3. Loko 9,89%

Kui õp Laatsu aitasid edetabelis kõrgele kohale enamasti 9a kollektiivne panus – 29 emakeeleõp-etajale antud häälest tuli 23 just sellest klassist, siis Toompere triumfi tagas ühtlane poolehoiu nop-pimine pea kõikidest güm-naasiumiklassidest. Loko oli enamasti rebaste lem-mik, samas kui Aavasalu eelistajatena domineeris 12b. Kokku 283 antud häält jaotus koguni 34 peda-googi vahel, esiviisikust jäid esimestena välja Laius, Pullerits ja Vaab.

mehelikem

1. Talvis 25,76%2. Aule 22,35%3. Kinko 8,33%

Pikka aega juhtis Saime Aule, ent kui häälelugemi-skord jõudis üheksandikeni, muutus pilt radikaalselt: Tairo Talvis spurtis sõudja kombel kibekiiresti eest minema! Lõpus jäigi kahte titaani lahutama vaid 9 häält. Ning kes oli selles süüdi: ikka 9. klassid. Kui muudes kategooriates jäid meesõpetajad sageli oma naiskolleegide varju, siis siin said nad küll särada. Tõepoolest, ära mainiti kõik meespedagoogid! Nii jäi es-iviisikust vaid ühe häälega napilt välja Kajar Kase.

Tõsiseim

1. Eiman 31,59%2. Vene 16,17%3. Mald 7,52%

Kaks austatuimat õpetajat on oma kohad tõsiseima pedagoogi nimistus ära vahetanud – järelikult toob tõsidus tunnis (akadee-miline tööatmosfäär jms) ka autoriteetsuse. Nii Mald kui Möls pääsesid sedavõrd kõrgele kohale eelkõige t ä n u ü h e k s a n d i k e l e . Siinkohal ei suuda ära inimestada füüsiku kõrget kohta: Möls on ju vägagi lõbus! Vaid üks hääl jäi puudu, et Anne Aluvee ja Saime Aule edetabelisse pääseks teistega viiendat kohta jagama.

mõistvaim

1. Hein 18,28%2. Laius 16,13%3. Tannberg 12,90%

Laiuse ja Heina omavahe-line mõõduvõtt käis veel viimaste häälte lugemiseni, nii et ekspertžürii oli autent-suse mõttes sunnitud tule-mused topelt üle kontrollima. Viimaks jäi peale emakeeleõ-petaja, kahte esimest eraldas ainult kuus häält. Koguni viiel korral eelistati kom-binatsiooni Laius-Kaljula, s.t kirjutati enda valikuks mõlemad nimed. 6. kohale tuli Timmale, talle järgne-sid Jakobson, Kaljuorg, Lindström ja Nikolajeva. Kokku tunnustati lausa 42 õpetajat.

paRimaTEstpaRimadS u u r k ü s i t l u s 2 0 0 4 : K e s j ä ä b p e a l e ?

TR SpETsiaaL

tabuLa Rasa - 17 16 - tabuLa rasa tabuLa Rasa - 17

Eimann ja Piirimägi ehk Härmakad ei tunne oma

õpetajaidVähemalt nii selgus küsitlu-slehtede ülelugemisel. Kõige vähem teati ilmselt auväärt õp Eimani nime: korduvalt esines muutevorme Eimann, Heimann ja Eimen. Üllatus-likult ei kasutanud keegi TRi poolt välja pakutud Ei,man!-i. Kõrva taha tasuks panna ka see, et koolis ei tööta mitte Piirimägi ja Veinimägi, vaid Piirimäe ja Veinimäe, samuti on õp Peedissoni eesnimeks Maire, mitte Maie.

Kooli kodulehe andmetel harivad meid veel Külli Pul-lerits (mitte Ülle), Ivika Hein (Iivika) ja Jelena Nikolajeva (Nikolajevna). Samuti pea-vad õpilasi taluma Sorge (Sorghe), Irdt (Urdt) ja Põrk (Põrks).

Kuidas säärased tulemused saadi ehk üks

hääl - 0,37%Küsitluses said osaleda 9.-

12. klassi õpilased.Kokku laekus 268 häält

(Neist paberil: 143, digi-taalselt: 125).

Iga õpilane võis valida an-tud kategooriasse vabalt vali-tud õpetaja. Kui õpilane valis neid mitu, arvestati mõlemaid (või kõiki) pakutuid nimesid. Hiljem loeti kõikide õpilaste poolt antud hääled kokku.

Noorimad vastajad olid 14 -aastased (8 tk).Vanimad märkisid vanuseks 19 (4 tk). Keskmise vastaja vanus oli 16,37.

Vastajate sooline jagune-mine oli endisele tüdrukutek-oolile igati kohane: vaid 34% vastajatest olid meessoost.

Enim hääli laekus rebastelt – tervelt 77 häält, neile järgnes abituurium 66 häälega.

Ühe hääle kaaluks oli umb-kaudu 0,37% (+-0,03%)

austatuim

1. Vene 35,90%2. Eiman 14,65%3. Loko 5,86%

Väheüllatuslikult võidutses a u s t a t u i m a õ p e t a j a konkurentsis keemiaõp-etaja Jüri Vene, eakas ja teenekas pedagoog, kel-lele vaadatakse ikka alt üles, mitte ülalt alla. Vene suutis koguda koguni 98 häält. Kaugeks, ent kind-laks teiseks jäi Tiia-Marike Eiman, kes sai enamik hääli küll nii abituuriumilt kui 11. klassi õpilastelt, kuid kellele panustas kõige suuremal joonel 11c klass. 6. ja 7. kohale jäid vastav-alt ajalooõpetajad Linnus ja Tannberg.

Sõbralikem

1. Hein 17,77%2. Kaljula 16,03%3. Laius 9,41%

Kõikide kategooriate väik-seim vahe kahe esimese vahel oli just siin: vaid viis häält! Eks ei suutnud õpi-lased isegi otsustada, keda enda suurimaks sõbraks kuulutada, kui valik ni-ivõrd suur ja suurepärane. Mainitigi 40 erinevat ped-agoogi, esimestena jäid esiviisikust välja Marje Peedisson, Külli Pullerits ja Aile Laats, ent veel terve rida teisigi sai mitu häält. Kahe häälega püsis konkurentsis jällegi Jana Kübar, keda härmakad ei paista kuidagi unustavat.

Leebeim

1. Hein 20,59%2. Laius 12,13%3. Tannberg 9,93%

Mõnevõrra ebatavaliselt kujunes leebeima õpetaja esikolmik identseks mõist-vaima pedagoogi omaga: ainult häälte arv erines päris tublisti. TRi põhjalikust andmeanalüüsist nähtus, et selmet kahte kategooriasse erinevaid nimesid panna, kasutati nendes kahes kate-goorias lausa 85 (!) korral copy-paste funktsiooni. Sellest lõikasid enim tulu Hein (28 häält), Laius (22) ja Tannberg (14), seega seesama esikolmik. Triole järgnes nelja topelthäälega õp Kaljula (7. koht).

Naiselikem

1. Vaab 21,32%2. Peedisson 12,87%3. Veinimäe 12,13%

Oh teid naljatilku! Kui mehelikumaks õpetajaks pakuti kõiki MHG mees-pedagooge, siis pakuti ka naiselikemaks lausa viit kooli isakuju. Kolmandale kohale sattus seeläbi Heikki Veinimäe, temale järgnes Tairo Talvis 9 häälega (jagas 8.-9. kohta Jane Jakobsoniga). Üllatavalt tugevalt oli esindatud ka dekreeti läinud Jana Kübar (6 häält). Esiviisikus on kõrgetel kohtadel kaks vene keele õpetajat, nende kamraad Pullerits platse-erus seitsmendale kohale.

Pühendunuim

1. Loko 16,49%2. Eiman 11,93%3. Vene 9,47%

Rebaste suur lemmik Tiiu-Mai Loko peaks oma kul-lakestele vist tordi välja tegema: pooled temale an-tud hääled tulid just neilt. Eimani kiidusõnad peaksid aga minema hoopis abitu-uriumile: 34st temale an-tud häälest olid pisut enam kui pooled 12. klassidelt. Mõistmatult madal on ilmselgelt ülipühendunud Leppoja koht: miks on suured ta ära unustanud? Üle kümne hääle said veel Kalme, Ummik, Peedisson ja Linnus; kokku pakuti lausa 36 pedagoogi.

Rangeim

1. Eiman 45,52%2. Vene 13,98%3. Linnus 7,89%

Esmalt paar ennetussõna meie harijatele: see, et te rangeima õpetaja es-iviisikus olete, ei tähenda midagi halba. Hoopis vas-tupidi: rangus tähendab distsipliini ja korda, see omakorda paremat aine-tundmist, see edasi aga rohkem punkte eksamitel, tänu millele saab paremini ülikooli sisse. Peaaegu ole-ks edetabelisse pääsenud ka kooli uus füüsikaõ-petaja Maire Piirimäe, ent saadud 7 häälest jäi selleks imeteoks ainult üks hääl puudu.

köögipooL

18 - tabuLa rasa

tR spETsiaaL

Huvitavaimate tundidega

1. Laius 15,60%2. Loko 8,51%3. Hein 7,80%

Nagu ka parima õp-etaja kategooria, on see nimistu äärmiselt sub-jektiivne ja seetõttu päris kindlaid favoriite välja ei tule. Tõsi, võitja Laius sai umbes poole rohkem hääli kui teiseks jäänud Loko, ent nendest edasi oli platseerujate vahed juba pelgalt mõnehäälel-ised.

Laius sai oma hääled abituuriumilt ja rebastelt, kusjuures tänusõnad tule-ks edasi öelda eelkõige 10a klassile: Laiusele antud 44 häälest tuli 21 nendelt. Loko tunde hin-dasid järjekordselt enim rebased, samas kui Lin-nusele panustasid ühek-sandikud, Tannbergile kaheteistkümnendikud. Omapärane tendents : esikümnes on neli inglise keele, kolm ajaloo- ja kaks kirjanduseõpetajat.

Äärmiselt meeldiva üllatusena mahtus edeta-belisse ka üks meespeda-goog, alles käesolevast õppeaastast meie koo-lis õpetav Devin Patrick Black. Palju ei jäänud tast maha ka kaks kol-leegi Heino Noortoots ja Kaimar Karu.

Kokku peeti huvitaim-ate tundidega õpetajaks 37 pedagoogi.

tsitaadimeister

1. Toompere 25,34%2. Möls 21,23%3. Laats 11,64%

Parima tsitaadimeistri pingelisest kahevõitlus-est väljus võitjana Mare Toompere, kes sai 12 häält enam kui 62 punk-tiga teiseks jäänud Helle-Kaja Möls. Kui lõviosa Toompere häältest tuli re-bastelt, siis enamik Mölsa häältest pärineb abitu-uriumilt. Rohkearvuliselt andsid mõlemale hääli ka üheteistkümnendikud. Kolme järgmise õpetaja poolt hääletajad tulevad selgelt välja: Laatsule pa-nustas 9a (27 häält 34st), Lokole rebased (16 22st) ja Aavasalule 12b (9 18st).

Kauneim 1. Põrk 31,73%2. Vaab 10,44%3. Nikolajeva 10,04%

„Sellist pole“ ja „Ei ole“ olid paar vaimuvaest lei-dnud, ent kuidas siis pole, kui koolikaaslased leidsid tiitlivääriliseks olevat tervelt 34 pedagoogi (s.h 7 meest, tugevaim neist Tairo Talvis). Võitis oodatult Piret Põrk, sarnaselt naise-likema õpetaja võistlusele olid tugevalt esindatud vene keele õpetajad – ning jällegi jäi Pullerits napilt välja, maandudes 6. ko-hale (12 häält). Järgnesid 8 häälega beebipuhkusel olev Jana Kübar ning uus prantsuse keele õpetaja Rea Rannu.

Sportlikem

1. Talvis 45,28%2. Aule 28,68%3. Kilk 10,94%

Et kooli neli kehalise kasva-tuse õpetajat selle nimekirja kõigutamatud esimesed on, oli kindel ka amööbile. Seda enam kujunes huvitava-maks need, kes nende järele rivistusid. 7 häälega jäigi viiendaks Marje Peedisson. Vaid kolm häält sai Mare Toompere, kes iga päev sar-naselt Tiina Paesalule ratt-aga kooli veereb. Viimasel läks veelgi õnnetumalt: tema pidi piirduma vaid ainuhäälega. Sportlikemaks õpetajaks peeti kokku 20 õpetajat, vähem kui mis tahes teises kategoorias.

Energilisim

1. Ummik 15,14%2. Paesalu 11,97%3. Peedisson 9,51%

V õ i b - o l l a e h k t e r v e küsitluse suurim ülla-tus: Krista Ummik, kes kogus ühtlasel t pal ju hääli nii 9., 10. kui 12. klassil t , on koolipere arvates MHG energili-sim õpetaja! Üle kümne hääle said veel Damazo Ortiz-Dominigues, Reet Noorlaid, Mare Toompere ja Anne Laius; kokku peeti energilisimaks pedagoog-iks 41 erinevat isikut. 12a premeeris arvutiõpetajat Tiina Kulli kolme hääle-ga: enneolematult priske preemia vaid ühe asend-ustunni eest!

tööde tegija

1. Sorge 24,81%2. Kaljula 12,41%3.-4. Paesalu 7,14%3.-4. T. Sasi 7,14%

Keemiaõpetaja Helle Sorge võidukäik on märkimis-väärne: seda enam, et tema poolt hääletasid vaid 9. ja 11b klassi õpilased. Üheksandikud olid eriti tublid: vaid üksikud neist valisid kellegi muu! Sorge vastu ei saanud keegi, isegi rebaste lemmik Janika oli sunnitud alla vanduma poole vähemate häältega. Tema 33st häälest tuli 31 rebastelt. Aluvee sai kuraditosin häält (8. koht), kusjuures mitmed kirjutasid tema kõrvale „su-urimate tööde tegija“.

Iroonilisim

1. Toompere 18,53%2. Volmer 11,20%3. Laats 10,81%

48 häält saanud sarkas-mi ja iroonia kuninganna Mare Toompere jooksis konkurentide eest vabalt minema. Duelleerisid hoopis emakeele- ja kir-jandusmemmed Laats ja Volmer, kes viimaks vaid ühe enamhäälega peale jäi. Ootamatult kõrgetel kohta-del on Anne Lindström ja Maire Piirimäe, napilt jäi irooniaviisikust välja Erika Puusemp. Ka siin oli kõrgelt esindatud Jana Kübar – 12 häält tagas Loko ja Vaabi ees auväärse 7. koha. Üle 5 hääle sai tervelt 21 õpetajat.

tR SpETSiaaL

tabuLa Rasa - 19

Trendikaim

1. Peedisson 18,66%2. Põrk 16,42%3. Timma 10,82%

Moekas, moodne, ütleb Silveti piibel sõna „trendi-kas“ kohta, ning moekas ja moodne on härmakate arvates täpselt poolsada häält kogunud nooruslik Marje Peedisson. Vaid kuue häälega jäi käsitöö- ja ko-dunduseksperdist maha Piret Põrk. Kooli meesperet esindas kõrgeimalt tuge-vaim lüli Kajar Kase, kes tuli 7. kohale. Väitlustark paistab olevat ära võlunud plikad: 8 häält 9st tuli just tüdrukutelt. Timma trende hindab suurimalt 10c – enamik talle antud hääli tuli just neilt.

Kardetuim

1. Eiman 50,91%2. Vene 14,91%3. Volmer 3,64%

Kall id kaasõpi lased! Mida, õigemini keda te koolis kardate? Vähemalt 140 teist vastas, et inglise keele õpetaja Tiia-Marike Eimanit, talle järgnes õp Vene. Kuid miks küll karta kahte MHG austatuimat pedagoogi®? Herr Sasi jagas Tiia Timma ja Krista Ummikuga 7.-9. kohta (á 6 häält). TR võib omast kogemusest kinnitada, et seda kolmikut küll karta ei tasu, nagu ka teisi esiku-uikusse sattujaid: õpetaja on ikkagi õpilase sõber (enamasti).

Omapäraseim

1. Toompere 29,52%2. Loko 8,86%3. Möls 6,64%

Mare Toompere pole mitte ainult MHG vaimu-kaim ning parimate tsi-taatidega õpetaja, vaid ka omapäraseim ning seda võimsate tulemustega: ta sai teiseks jäänud Lokost (lõviosa punktidest taas rebastelt) 56 (!) häält ro-hkem! Enam kui kümne häälega premeeriti veel Reet Noorlaidu, Damazo Ortiz-Dominiguest kui ka Kr i s t a Ummiku t . T ö ö õ p e t u s e õ p e t a j a Noortoots i tõ i es ivi-isikusse 9a ja 9b poiste ühine pingutus.

Härmakad pakkusid sel-lesse kategooriasse enim pedagooge – tervenisti 41 erinevat. Sama paljusid esitati ka energilisimaks ja mõistvaimaks õpetajaks. Rõõmustav, et peetakse erinevaid inimesi meeles, mitte ainult ühtesid ja sa-masid nägusid.

12,8% kõikidest vastust-est ehk 37 häält läks Anne Laiusele, mis teeb tub-list bioloogiapedagoogist ametlikult nii huvitavaim-ate tundidega kui ka pari-maks õpetajaks. Teiseks jäi Janika Kaljula, talle järgnes tänavune aasta õpetaja Ene Tannberg. Esikümnesse ei mahtunud esimestena Erika Puusemp (9 häält), Tiia Timma (8) ja Maret Vaab (7).

Härma õpilased pole ka liialt lühikese mäluga: nii pakkus 6 inimest Jana

Kübarat, 4 inimest aga Has-so Kukemelki. Või on pigem põhjust muretsemiseks? Ehk pole härmakad rahul prae-guste pedagoogidega ning pööravad seepärast pilgud minevikku? Loodetavasti siiski mitte.

Miks valis härmakas par-imaks õpetajaks just selle, kelle ta selle kategooria alla kirjutas? Mingisugust selget mustrit küll välja ei tule. Esikümnesse kuulu-vatel õpetajatel küsitlus-est nähtuvat ühist tegurit pole: pedagooge Laiusest Ummikuni on mainitud nii huvitavate tundide, austa-tuima, energilisema, sõbra-likem kui ka mitmete teiste kategooriatesse tippudeks. Järelikult hinnati õpetaja isikupära, seda maagilist „miskit“, mis ta eriliseks ja ainulaadseks teeb.

1. Laius 12,80%2. Kaljula 8,30%3. Tannberg 6,92%4. Kalme 6,23%5. Pullerits 5,89%6. Vene 5,54%7.-8. Hein 5,19%7.-8. Laats 5,19%9.-10. Toompere 3,81%9.-10. Ummik 3,81%

mhg paRim õpEtaja 2004

Tsitaadid:

Kuule, sina ilutsed siin ni-isama, mine ja too kriiti!

Sul on nii rõve kiri, et ma ei hakka seda vaatamagi.

Istu siia, siis on Mõhk, Tölpa ja Miki koos.

Liis on üks paljas naist-erahvas.

(Alustades tundi) Tere…mis see nüüd siis on, oota, ma hakkasin, mõ-tlema, et kas hommik, päev või õhtu…

Öelge, kui mina süli-tan aknast laraka alla ja viskan samal ajal alla mingi larakasuuruse ese-me, kas nad tõesti lange-vad sama kiirusega?

20 - tabuLa rasa

DRUZBA

Toimetus palub tähele panna, et kõik tsitaadid on kontekstist välja rebitud. Seega võib igaüks neid tõlgendada täpselt nii nagu ta ise soovib.

Tabula Rasa ootab lugejate ar-vukaid kaastöid selles rubriigis. Lähim info MHG foorumis mhg.tartu.ee/forum/

aLuvEEToo long (Vastuseks õpilase küsimusele „How long have you been teaching?")

möLsKunagi peab see humanitaarklas-sis istumine ära lõppema. Kaua sa ikka oma keeltega mööda maailma reisid, lõpuks tuleb midagi tegema ka hakata.

Kui maailm poleks selline, nagu on, siis poleks inimest... mitte midagi ei oleks.

Kõik mehed on jahimehed. Tema on ka mees.

Nagu Soomes kõik need Nokiad või mis need seal on.

Kaua te ikka niimoodi tühjad kohad olete, peaks nagu midagi õppima ka. Tegelikult te ikka päris tühjad kohad ka ei ole, selles mõttes, et aineliselt täidate te ruumi küll üpris palju, sest olete suured poisid, aga mingit välja seal küll ümber ei ole.

Te tahaksite ära põgeneda, ma saan aru.

Raamatupidajaid häid teist küll ei saa.

Istub ja ta seisab.

Ma reaalklassis ütlesin, et küll on hea, et ikka mõtlevaid inimesi ka on.

Kui te juba küsimust sõnastada oskate, siis on hästi.

IbRusNad integreerusid... s.t. immig-reerusid

LaatsEeestlased käisid ringi nagu kura-di väiksed helikopterid - kogu aeg põrises tagant

Me mõtleme et venelased on tiblad ja et neegrid on ahvidele lähemal

Mandri-eestlased olid madalalau-balised ja väheke kiiksuga

Leiutati võrr, et kõrval küla naistesse minna (soome meeste arusaam)

Järsku Miina Härma kolhoosil tuleb...

lInDstRömÄra vägista murdu, ma olen hingepõhjani solvunud.

Ärge käituge nagu lollid blondi-inid

aavasaluVõrdhaarne kolmnurk lausa pur-skab silma!

Tõestasime teoreeme nii et tatt lendas!

Ära patra, ma tulen ja löön sul nina veriseks!

Misasja sa loed? “Kääbik”? See on hea raamat, Seda loe

SasiPimeda peaga pidin mingeid asju otsima ja suhu võtma (emda rebaseks ristimisest)

vaabOravakese komm kaotab maitse, kui ta on natuke vanem.

Sul on haige inimese nägu peas. Kuidas vanemad su kooli saat-sid?

Teine väljend võiks olla Hanno ära maga.

ToompEREVõtame selle asja nüüd mõne sõnaga ühesõnaga kokku.

Seisan bussiuksel nagu padakonn ja katsun teie kotid läbi.

1942 avastati Ameerika.

Ma mõtlen ka, kuidas kooli eest tüki muru võtta ja viia aeda sinna, kus muru ei kasva.

PaEsaLuEi tohi lollusi teha. Näiteks ei tohi tunnis üksteisele peksa anda.

Joonistatud on ta siia ülbe ja paks. Ahaa, varblane ongi ülbe ja paks?

Kohl - see on kapsas. Mäletate küll - Helmut Kohl, kapsapea.

Võtad kolmeaastase käe kõrvale, ütled: “Näe, sind süüakse ka ära, kui sõna ei kula.”

KuLDSEDSÕNAD

Üht muinaslugu füüsikas ma kuulenJa Helle-Kaja unelmais mu eesNii väga tahaksin sind kuulata

Kuid ikka jälle jään ma magamaOlla nii ei või

Et Newton oma seaduse lõiKas tõesti on siis mõttekas see

Et joonisseid peaks looma veel ja veelFüüsika ent siiski trööstib mindJa Helle ütleb peagi kohtan sindSest järeltööle sa pead tulema

Kuid nüüd mind vabanda lä’en kohvi joomaOo kuis kutsub mind

Neljanda vahetunni kohviringKui Vene Sorge Leppoja reas

Me kõik siis üheskoos suures klatšihoosJah Helle-Kajat kuulata võiks veel ja veel.Kurb küll, kuid nüüd on lõpp me kooliteel.

Muinaslugu füüsikas

Viis vanameistrilt härra Raimond Valgrelt

"