1/24

Keskkonnaministri 19. juuni 2013.a määrus nr 36 „Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm"

Lisa KINNITATUD

Keskkonnaameti Viru Regiooni juhataja 19.06.2014

korraldusega nr V 1-15/14/180

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber Loa taotluse registreerimisnumber ja kuupäev V6-10/11/488 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber KKL/320054

1. Käitaja andmed

1.1 Ärinimi / Nimi Tammikus OÜ 1.2 Registrikood / Isikukood 10229132 1.3 Aadress Kiige 2-39, Vinni 46603, Lääne-Viru maakond telefon / faks 3257525 e-post tammikus@hot.ee

2. Käitise andmed

2.1 Käitise nimetus Tammikus farm 2.2 Käitise aadress Farmi tn, Vinni alevik, Vinni vald, Lääne-Virumaa 2.3 Kontaktisik: nimi, ametikoht Kalle Külaots, juhatuse liige telefon / faks 3257525 e-post tammikus@hot.ee 2.4 Territoriaalkood 1 ja L-EST97 2

keskkoordinaadid 9375, X=6575814, Y=638633

2.5 Käitise tegevuse algusaeg 01.07.2011

3. Tegevusala 3.1 Põhitegevusala nimetus ja kood 3 01411: Piimakarjakasvatus 3.2 Muude tegevusalade nimetused ja koodid 3

Teraviljakasvatus 01111

3.3 Tegevus- või alltegevusvaldkond (-valdkonnad), millele on antud kompleksluba

Üle 300 piimalehmaga veiste intensiivkasvatus

3.4 Käitises ülesseatud tootmisvõimsus 380 lehma, 300 noorlooma, 80 vasikat 3.5 Käitise lubatud tööaeg (tundide arv aastas)

24 h/ööp

4. Loa andja andmed

4.1 Asutuse nimi, regioon Keskkonnaameti Viru regioon Viru

4.2 Registrikood 70008658 4.3 Aadress Pargi 15, 41537 Jõhvi telefon / faks 33 24401, 3324404 e-post inna.mihhailova@keskkonnaamet.ee

1 Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist.

EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee 2 L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 3 Tegevusala koodi saab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist.

EMTAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee

2/24

2. Käitise asukoha kirjeldus Osaühing Tammikus tegutseb Lääne-Virumaal Vinni vallas Vinni asulas. Osaühingule kuuluvad Vinni asulas asuvad: lüpsilaut, garaaž-töökoda ja viljakuivati. Haritavat maad on OÜ Tammikus käsutuses ca 1100 ha, millest ligikaudu 550 hektaril kasvatatakse teravilja ja 150 hektaril rapsi. Ülejäänud on kasutuses heina- ja karjamaadena. Osaühingu kasutuses olevad maad asuvad valdavalt Vinni asula ümbruses, Pandivere nitraaditundlikul alal. Osaühingu põhilisteks tegevusalaks on piima tootmine, kõrvaltegevusalaks teraviljakasvatus loomade söödavajaduse rahuldamiseks.

3. Käitise tegevus Tammikus OÜ taotleb keskkonnakompleksluba piimakarjakasvatuseks Vinni veisefarmis, milles on kohti 310 lüpsilehmale, 70 kinnislehmale, 300 noorloomale ja 80 vasikale. Tammikus OÜ-s töötab 23 inimest. Üldiselt on tööaeg 8-17. Farmis toimub osa tegevusi 24 tundi ööpäevas ja töö on reguleeritud graafikute alusel. Vinni suurfarm koosneb teenindussektsiooniga ühendatud 4 laudast, kus on kokku kohti 800 loomale. Ehitatavas vabapidamislaudas saab kohti olema 760, neist 310 lüpsilehmale. Uus laut rajatakse vana lauda asemele ja seetõttu tuleb lammutus ja ehitustöid teostada etapiviisiliselt. Lisaks lüpsilaudale kuuluvad kompleksi veel neli söödahoidlat, mis asuvad iga lauda sektsiooni otsas, neli silo hoiukohta mahutavusega igaüks 1000 tonni. Farmi maksimaalse koormatuse korral on kavandatav piimatootmise maht ca 2500 tonni aastas. Lisaks loomakasvatushoonetele kasutab Tammikus OÜ Vinni külas asuvat garaaž-töökoda ning põllumajandustehnika hoiuplatsi. Töökojas toimub tehnika remontimine ja ettevalmistamine hooajatöödeks. Garaaž-töökojaga samal hoovil asub gaasiküttel töötav viljakuivati. Kuivatit kasutatakse ainult hooajaliselt kahel kuni kolmel kuul aastas. Ülejäänud ajaks kuivati konserveeritakse. Teraviljakasvatus koos külvikorras oleva heintaime kasvatusega on ette nähtud veisekarja söödavajaduse rahuldamiseks. Kasutada on maad ca 1100 ha ulatuses. Maakasutus jaguneb ligikaudu järgmiselt: teraviljakasvatus –550 ha; rapsikasvatus – 150 ha; põldheinad ning kultuurrohumaad – 400 ha. Väetamiseks kasutatakse 6000 tonni lautades tekkinud sõnnikut ja lisaks ka mineraalväetisi kuni 400 tonni. Erinevaid taimekaitsevahendeid kasutatakse kokku ca 1500 kg aastas.

4. Erisused uue käitise kavandamisel või kompleksloa alusel tegutseva käitise muutmisel Uue lauda lüpsikarja tarbeks on projekteerinud Agorek OÜ, laut valmib eeldatavasti 2012 aastal.

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Saastuse komplekssne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS,

tehnoloogia ja seadmete nimetused

Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad Vastavusmärge

Tegevuste planeerimine Tegevused, nagu sõnniku laotamine, söötade, väetiste transport ning toodangu, loomade ja jäätmete äravedu on planeeritud tegevused, st on korraldatud ja ette

Sertifitseeritud keskkonnajuhtimis-süsteem puudub. Järgitakse head põllumajandustava.

Tegevuste eelnev planeerimine võttes arvesse kõiki asjaolusid.

Jah

3/24

valmistatud eelnevalt söötade ja mineraalväetiste ladustamine selleks ettenähtud kohtadesse. Sõnniku laotamine toimub vastavalt kasvatatavate kultuuride väetisevajadusele, sõnnikulaotusplaanile ja ilmastikutingimustele. Toodangu, loomade ja jäätmete äravedu on reguleeritud lepingutega.

Töötajate koolitus Sertifitseeritud keskkonnajuhtimis-süsteem puudub. Järgitakse head põllumajandustava.

Töötajatel personaalsed koolituskavad puuduvad. Töötajate täiendõpe toimub vastavalt vajadusele. Seadmete tarnijad teevad töötajatele seadmete kasutuskoolitust.

Loomadega tegelev töötaja (lüpsjad, karjakud, jne – 2…10 tundi aastas; Tehnikaga tegelev töötaja (traktoristid, mehaanikud, jne) – 2…10 tundi aastas; Spetsialistid, juhtivtöötajad – 10…20 tundi aastas;

Jah

Omaseire Sertifitseeritud keskkonnajuhtimis-süsteem puudub. Järgitakse head põllumajandustava.

Toimub korrapärane vee, energia, söötade, väetiste, taimekaitsevahendite, sõnniku jt sisendite koguste arvestus. Vastavalt vee erikasutusloale tehakse võetava vee seiret.

Korrapärane arvestuse pidamine tootmissisendite ja väljundite (vesi, elekter, sööt, väetis, toodang jne) üle

Jah

Seadmete remont ja hooldus

Sertifitseeritud keskkonnajuhtimis-süsteem puudub. Järgitakse head põllumajandustava.

Igapäevaselt toimub rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra visuaalne kontroll. Liikurtehnika regulaarne kontroll toimub vähemalt 1 kord aastas.

Rajatiste, tehnika ja seadmete perioodiline kontroll Jah

4/24

Hädaolukordade ohje Järgitakse head põllumajandustava.

Töö- ja tuleohutuse riskid on hinnatud ning vastav meetmeplaan koostatud.

Pidev töötajate täiendõpe, Ressursside, tekkivate jäätmete ja kasutatavate mineraal- ja orgaaniliste väetiste täpne arvestus, juhendid ettenägematute (keskkonnaohtlike) olukordade likvideerimiseks. Hoolduskavade ja -vahendite olemasolu tagamaks ettevõtte struktuuride ja seadmete tõrgeteta töö, reeglipärane materjalide tarnimine ning toodangu ja jäätmete äravedu, väetamisplaanide olemasolu.

Jah

Loomade pidamine Vabapidamine, lõaspidamine-Lüpsilehmade vabapidamine, noorloomade nii vaba- kui lõaspidamine

- Vabapidamine, lõaspidamine Jah

Söötmine Täisratsiooniline segasööt. Mobiilne söödamikser.

Veised on grupeeritud ning söötmine toimub vastavalt loomade füsioloogilisele tarbele.

Veiste söötmine ratsiooniga, mis koosneb kvaliteetsetest söötadest ja mille toitefaktorite sisaldus vastab loomade füsioloogilisele tarbele

Jah

Jootmine Grupijooturid, individuaaljooturid

Jooturite veetootlikkus ca 6 l minutis looma kohta, rõhk toitetorustikus u 2,5 baari.

Jooturi tootlikkus 6…20 l minutis looma kohta ja rõhk toitetorustikus 2,5…3,5 baari.

Jah

Lüpsmine Kasutusel torusselüpsi tehnoloogia. Uues laudas platsillüpsi tehnoloogia, vastavad lüpsiseadmed, piimatankid

Veetarvidus lüpsi-, piimainventari ja põrandate pesuks – 3 m³/d;

- Jah

Sõnniku eemaldamine laudast

Olemasolevas lõaspidamisega laudas traktoriga

- Veiste pidamisel rakendatav lõas- ja vabapidamistehnoloogia. Lõaspidamisega lautades on PVT loomade pidamine optimaalse pikkusega, kuivadel asemetel. Vasikate lõaspidamine ei ole PVT.

Jah

5/24

Olemasolevates lõaspidamisega lautades on tingimis PVT kettkraapkonveier koos kaldkonveieriga ja sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega.

Sõnniku ladustamine Olemasolevas laudas toodetakse vaid tahesõnnikut. Nõuetele vastav tahesõnniku hoidla on olemas. Uues laudas toodetakse vedelsõnnikut ja selle ladustamiseks ehitatakse vedelsõnnikuhoidla.

Tahesõnnikuhoidla 4500 t sõnniku ladustamiseks. Koos uue laudaga rajatakse ka vedelsõnnikuhoidla mahutavusega 6800m3;

Lekkekindel sõnnikuhoidla, mis mahutab vähemalt 8 kuu sõnniku

Jah

Sõnniku laotamine Sõnnikulaoturid tahesõnniku laotamiseks.

- Sõnniku laotamisel põllumaadele on PVT injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4...6 tunni jooksul

Jah

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks Valitud PVT nimetus:

Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise investeeringud PVT rakendamise tähtaeg

Hädaolukordade ohje Koostatakse hädaolukordade plaan, kus nähakse ette tegutsemine nii keskkonnareostuse kui ka tulekahju korral

- 31.12.2011

Sõnniku laotamine Vedelsõnniku laotustehnika muretsemine Uue lauda valmimisel. Kuni uue lauda kasutusele võtmiseni toodetakse tahesõnnikut

Ca 1 500 000.- EEK 31.12.2012

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika

PVT vastavusmärge

Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta

Meetme rakendamise tähtaeg

Toorme säästlik kasutamine

Söötmine ratsiooniga, mis koosneb kvaliteetsetest söötadest ja mille toitefaktorite sisaldus vastab loomade füsioloogilisele tarbele

Arvestuse pidamine söödakulu ja ratsioonide üle

Jah - rakendatud

Kemikaalide säästlik kasutamine

Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine vastavalt tootja juhendile ja vajadusele

Arvestuse pidamine väetise ja taimekaitse-vahendite kulu kohta ning vastava laotus-tehnika olemasolu

Jah - rakendatud

6/24

Abimaterjalide säästlik kasutamine

Pesemis- ja desinfektsiooni-vahendite kasutamine vastavalt lüpsiseadmete tehnoloogilisele juhendile.

Asjakohased juhendid, piima- ja lüpsiseadmete perioodiline tehnohoole

Jah - rakendatud

Vee säästlik kasutamine Veekulu mõõtmine ning lüpsi- ja piimainventari pesemine vastavalt tootjafirma juhenditele

Asjakohased juhendid ning lüpsi- ja piimaseadmete perioodiline tehnokontroll

Jah - rakendatud

Välisõhusaaste vältimine või vähendamine

Sõnniku laotamisel ilmastiku-tingimuste ja tuule suunaga arvestamine, loomade optimaalne söötmine, sõnniku regulaarne eemaldamine laudast. Vedelsõnnikulaoturi kasutamine vedelsõnnikutehnoloogiale üleminekul

Ilmastikutingimuste jälgimine, vedelsõnnikulaoturi ost

Jah - Rakendatud/Uue lauda valmimisel

Energia ja kütuse kasutamise vähendamine

Liikurmasinate tehnilise korrasoleku kontroll kütuse säästmiseks. Elektrienergia kulu jälgimine. Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lehmade lüpsmine lüpsiplatsil.

Masinate perioodiline tehnohoole. Väljaehitatud ja seadmestatud lüpsiplats.

Jah - rakendatud

Energia ja kütuse tõhus kasutamine

Liikurmasinate tehnilise korrasoleku kontroll kütuse säästmiseks. Elektrienergia kulu jälgimine. Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lehmade lüpsmine lüpsiplatsil.

Masinate perioodiline tehnohoole. Väljaehitatud ja seadmestatud lüpsiplats.

Jah - rakendatud

Jäätmetekke minimeerimine

Sisseostetavate ja pakendatud söödalisandite ja veterinaar-ravimite optimaalne varumine, et vältida nende kasutus-kõlbmatuks muutumine.

Jah - Pidev

Pinnaja põhjavee kaitse Sõnniku optimaalne laotamine ja korras laotustehnika kasutamine. Vedelsõnniku laotustehnika muretsemine vedelsõnniku tehnoloogiale üleminekul

- Jah - Rakendatud/Uue lauda valmimisel

Reovee tekke vähendamine

Kaasaegsete lüpsiseadmete kasutamine Uued lüpsi- ja piimaseadmed Jah - rakendatud

Pinnase kaitse Nõuetele vastav tahesõnniku hoidla. Uue vedelsõnnikuhoidla rajamine koos uue laudaga

Monoliitbetoonist vedelsõnnikuhoidla

Jah - Rakendatud/Uue lauda valmimisel

Pinnaja põhjavee kaitse Nõuetele vastav tahesõnniku hoidla. Uue vedelsõnnikuhoidla rajamine koos uue laudaga

Monoliitbetoonist vedelsõnnikuhoidla vabapidamislauda rajamisel

Jah - Rakendatud/uue lauda valmimisel

Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine

Sõnniku laotamisel ilmastiku-tingimuste ja tuule suunaga arvestamine

Ilmastikutingimuste jälgimine Jah - Rakendatud

Pinnaja põhjavee kaitse Veekaitsenõuded siloladustamisekohtadele Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad. Silo hoidmisel tekkinud

Pidev

7/24

jääkvedelik (silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse. Silo ladustamisel maa peale tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks põhukihti paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise. Silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta. Silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse. (alus VV 28.08.2001 määrus nr 288)

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine

KN kaubakood 1 Nimetus Säilitamisviis 2 , mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil

Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3

Alltegevusvaldkond või tehnoloogia-protsess

Kogus Erikulu, t, m 3 , kWh või muud tooteühiku kohta

Kokku, t/a või m 3 /a Jääb tootesse, %

Toore

1214 Hein Lautade söödahoidlates 1-4 300 Söötmine 300 t/a 100

1214 Silo Silohoidla, kilerullides 7 4000 Söötmine 4000 t/a 100

1214 Põhk Põllul pallides ja hoidlas 8 800 Allapanu 800 t/a 100

- Söödavili ja -jahu Söödahoidla 1-4 600 Söötmine 600 t/a 100

230690 Rapsikook Söödahoidla 1-4 25 Söötmine 300 t/a 100

2309 Söödalisandid (sool ja mikroelemendid9

Paberkottides söödahoidlas 1-4 13 Söötmine 25 t/a 100

Abimaterjalid

380440 Desinfitseerimisvahendid Paberkotid, kanistrid 5 0.5 Lüpsmine 1 t/a

8/24

farmilaoruumis

Pooltooted

1 Kombineeritud nomenklatuuri ja kauba tariifse klassifitseerimise kohta saab asjakohast informatsiooni Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, järgides viimaseid parandusi ja täiendusi Kombineeritud Nomenklatuuris vaadates aasta arvu lingi lõpus, vt http://www.emta.ee/index.php?id=1263. 2 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis. Säilitamisviisi märkimiseks kasutada (EÜ) nr 1272/2008 määruse ühtse märgistamise säilitamise hoiatuslauseid ja seal kehtestatud nõudeid, vt http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-pakendamine/lisainfo/hoiatuslaused.html

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine

KN kauba-kood 1

Nimetus Säilitamisviis 1 , mahuti tüüp

Nr plaanil või kaardil

Maksi-maalne ühe-aegselt hoitav kogus, t või m 3

Tootmis-protsess

Kogus, t/a või m 3 /a

Erikulu, t, m 3 , kWh või muu tooteühiku kohta

Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr 1

Ohukate-gooria 2

H-lause 3 P-lause 4 Ohulaui-sekood 4

Sisaldus toori-mes, abimai-terjalis, pooli-tootes, %

Toore

Abimaterjalid

271019 Diiselkütus Tankurauto 13 3 Masinate ja traktorite käitamine

220 t/a Diislikütus 68334-30-5

Xn

271011 Bensiin Autode käitamine

10 t/a

Pooltooted

1 CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel http://www.terviseamet.ee/ ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel http://echa.europa.eu/. 2 Ohukategooria märgitakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008. 3 ja 4 Ohu (H-) ja hoiatuslaused (P-) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) NR 1272/2008, VII lisa, vt http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-pakendamine/lisainfo/hoiatuslaused.html

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

9/24

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1

Veehaarde jrk nr

13.1 Veehaarde nimetus Tammikus farmi puurkaev

13.2 Puurkaevu katastri number 2 51319

13.3 Puurkaevu passi number 2

13.4 Puurkaevu L-Est koordinaadid 2 X: 6575819 Y: 638804

13.5 Põhjaveekihi nimetus ja kood 3 Silur-Ordoviitsium S-O

13.6 Põhjaveekogumi kood 4 S-O Ida-Eesti AVK

13.7 Vee kasutusala 5 Veevõtt

13.8 Vee kasutusala 6

13.9 Puurkaevude grupi kood 7

13.10 Puurkaevude grupi koordinaadid (L-Est süsteemis)

X: Y:

13.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal 9 II kvartal 9 III kvartal 9 IV kvartal 9 Ööpäevas 9 Sekundis 9

2014 - tähtajatu 32211 8052 8052 8052 8052 88 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab keskkonnakompleksloa andja

10/24

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Toimingu nimetus Nõude kirjeldus

14.1 Veearvestuse pidamine Käitaja peab pidama veearvestust taadeldud veemõõtja näitude alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses (või lõpus). Sissekanne päevikusse tuleb igakordselt allkirjastada näidu võtja poolt. Veearvestit tuleb taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Taatlemise aeg märkida veevõtu päevikus. Veevõtu päevik esitada loa ülevaatusel või loa andja nõudmisel. Veekogus koos veemõõtja näitudega kvartali alguses ja lõpus esitada Keskkonnaameti e-teenuste keskkonnas kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.

14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine 1 Mõõta staatilist veetaset puurkaevus vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Tulemuste esitamisel ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus.

14.3 Proovivõtunõuded Veeanalüüsid võtta vastavuses kehtiva metoodikaga (keskkonnaministri 06.05.2002 a määrus nr 30 "Proovivõtumeetodid"). Veeanalüüside teostamisel kasutada atesteeritud proovivõtjat.

14.4 Analüüsinõuded Analüüsid tuleb teostada akrediteeritud laboris ja esitada loa andjale kuu aja jooksul peale tulemuste kätte saamist.

14.5 Seire nõuded Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seiratavad näitajad 2 Proovi võtmise sagedus

Tammikus farmi puurkaev X: 6575819 Y: 638804

Ammoonium, Nitrit, Raud, Fluoriid, Sulfaat, Kloriid, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Hägusus, Oksüdeeritavus, Elektrijuhtivus, Lõhn, Värvus, pH, Kaalium, Kaltsium, Magneesium, Vesinikkarbonaadid, Üldkaredus

üks kord kolme aasta jooksul

14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

1 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 2 lähtudes põhjaveekogumi seisundi hindamise kriteeriumitest, põhjaveekogumi ohustatusest, teada olevatest veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikest reostusallikatest ja veevõtuga või sellega seotud tegevuse mõjust veekeskkonnale

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde väljalaskme jrk nr

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 15.3 Ajutise iseloomuga tegevused

11/24

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 16. Äkkheide vette Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 17. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 19. Suubla seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed Tabel 20. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Saasteaine

CAS /EINECS/ ELINCS nr Nimetus Heitkogus, tonni/a (täpsus 0,001);

RM 1 ja POSid 2 – kg-des (täpsus 0,001); PCDD/PCDF 3 – mg-des (täpsus 0,000001)

1 2 3

7664-41-7 Ammoniaak 32.31

74-82-8 Metaan 64.67

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 1.34

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.098

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.098

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.006

124-38-9 Süsinikdioksiid 92

1 RM on raskmetall. 2 POS-d on püsivad orgaanilised saasteained summaarselt. 3 PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

12/24

Tabel 21. Saasteaineid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis nimetatust ja mida kontrollitakse ühe tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused:

Saasteallikas Saasteaine

nimetus nr plaanil või kaardil

CAS/EINECS/ELINCS nr nimetus hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)

1 2 3 4 5

Lüpsifarm 1-4 7664-41-7 Ammoniaak 0.1

74-82-8 Metaan 2.1

Sõnnikuhoidla 9 7664-41-7 Ammoniaak 0.004

74-82-8 Metaan 0.051

10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0.044

Tervailjakuivati 10 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.046

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.046

VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel

0.003

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamise ja muud eritingimused

Välisõhku emiteeritavate saasteainete seire määratakse täiendavalt seire vajaduse ilmnedes. Seirekava koostamise ning seire läbiviimise kulud kannab loa omanik.

Teostada uued saasteainete arvutused ja hajumisarvutused teiste kütuse liikide kasutusele võtmise korral või põletusseadme nominaalvõimsuse muutumisel, tehnoloogiliste protsesside, seadmete või ventilatsiooni parameetrite muutumisel, mis põhjustaks saasteainete heitkoguste suurenemist enam kui 10 % võrra.

Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust loomade arvu ja kütuse kulu kohta.

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

13/24

Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

JÄÄTMELIIK 1 KOODINUMBER 1

TEKKIVAD JÄÄTMEKOGUSED KÄIDELDAVAD JÄÄTMEKOGUSED, t/a

tonni põhitoodangu kohta 2

t/a Kogumine Vedu Taaskasutamine

Toimingu kood 3

Kogus

Loomsete kudede jäätmed 02 01 02 10

Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 7

Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 02 01 04 4

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 2 Juhul kui seda saab arvutada. 3 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 17 lõikele 2.

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 26. Jäätmete ladustamine

1 kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Vastavalt „Jäätmeseaduse" § 34 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatule.

Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

TEGEVUSE LIIGID TEHNILISED NÕUDED KESKKONNAKAITSENÕUDED

Kirjeldus Rakendamine

Informeerimine Ettevõte on kohustatud oma tegevuses juhinduma jäätmeseadusest ja sellest lähtuvatest õigusaktidest.

Olulistest tehtavatest muudatustest taotluses esitatud ja käesolevas loas kinnitatud andmetes tuleb teatada kirjalikult loa andjale hiljemalt 14 päeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.

Pidev

Jäätmete kogumine ja vedu Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale, ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. Vedaja

Transpordivahendid läbinud nõutava tehnilise kontrolli.

Pidev

14/24

vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest selleks määratud käitluskohta. Tagada vastav väljaõpe töötajale, kelle tööst sõltub oluliselt keskkonnareostustest hoidumine ja kinnitada vastutavad isikud haldusobjektidele.

Jäätmete üleandmine Loa omaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Loa omaja peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab loa omaja olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

Ohtlike jäätmete üleandmisel tuleb koostada ohtlike jäätmete saatekiri vastavalt keskkonnaministri 29. aprill 2004. a määrusele nr 40 "Ohtlike jäätmetesaatekirja vorm ja registreerimise kord".

Pidev

Arvestus ja aruandlus Tuleb pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud, vaheladustatud või veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üle andmisel jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse ning veomooduste kohta.

Iga aasta esitab ettevõtja loa andjale keskkonnaministri 23.detsember 2004.a määrus nr 138 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" nõuete kohaselt eelneva aasta jäätmearuande ning sisestab autoriseeritud kasutajana vahetult Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse hallatavasse veebipõhisesse keskkonnaregistri sidussüsteemi https://jats.keskkonnainfo.ee

Regulaarne

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus

TEGEVUSE LIIGID MEETME KIRJELDUS MEETME RAKENDAMINE

Seadmete tehnoloogiline kontroll Teostatakse sõnniku ümberlaadimise-, transpordi- ja laotusseadmete tehnilise korrasoleku kontroll.

Enne sõnniku laotamist

Sõnniku laotamise planeerimine Määratakse kindlaks sõnnikuga väetatavad põllud ning põllule laotatava sõnniku kogus, laotamise eelselt hinnatakse ilmastikutingimusi minimeerimaks laotamisest tuleneva haisu negatiivset mõju

Enne sõnniku laotamist

15/24

Loomade realiseerimine Loomad realiseeritakse Farmi tegevuse lõpetamisel

Lautade puhastamine Sõnnik eemaldatakse, laudad puhastatakse Farmi tegevuse lõpetamisel

Sõnnikuhoidla tühjendamine Sõnnikuhoidla veetakse tühjaks, sõnnik laotatakse ettevõtte põldudele, kui ettevõtte põldudel tootmistegevust ei toimu, sõlmitakse kokkulepped teiste põllumajandustootjatega sõnniku laotamise osas. Sõnnikuhoidla puhastatakse.

Farmi tegevuse lõpetamisel

Vee- ja elektriühendus Ühendatakse lahti vee- ja elektriühendus Farmi tegevuse lõpetamisel

Mehhanismide konserveerimine Farmi seadmestik puhastatakse ning neist eemaldatakse keskkonnaohtlikud ühendid

Farmi tegevuse lõpetamisel

Kemikaalide käitlus Kemikaalid kogutakse kokku ning võimalusel realiseeritakse või antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale

Farmi tegevuse lõpetamisel

Söötade ja muude abimaterjalide käitlus Kasutamata jäänud söödad ja abimaterjalid realiseeritakse teistele ettevõtetele või utiliseeritakse.

Farmi tegevuse lõpetamisel

Jäätmete üleandmine Jäätmed antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale

Farmi tegevuse lõpetamisel

Sissepääsu tõkestamine hoonetesse ja rajatistesse Lukustatakse sissepääsud lautadesse ja abihoonetesse, aknad ja muud avavused suletakse.

Farmi tegevuse lõpetamisel

Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded

SEIRENÕUE SEIRATAV NÄITAJA SEIRE SAGEDUS

Peetakse arvestust tekkivate, taaskasutatavate või käitlejale üle antavate jäätmete koguste kohta

Jäätmete kogus Pidevalt

Peetakse arvestust sõnniku lämmastikusisalduse ning mulla lämmastikuvajaduse üle

Sõnnikuga mulda viivate toitainete kogus Enne sõnniku laotamist

Tabel 30. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed

TEGEVUSE LIIGID KIRJELDUS RAKENDAMINE

Ohutusmeetmed Kõik ettevõtte töötajad peavad olema pädevad oma tööülesannete piires, sealhulgas teadlikud võimalikest hädaolukordadest ja hädaolukordade ennetamise

Töötajate järjepidev koolitus. Hädaolukordades tegutsemise juhendite koostamine, konkreetse juhtumi analüüs, juhendite järjepidev ajakohastamine

16/24

võimalustest. Vajalike juhiste ja tegevusplaani olemasolu hädaolukordades käitumiseks.

Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Töökorras tulekustutusvahendite ja tööriistade olemasolu. Töötajate varustatus individuaalsete kaitsevahenditega. Esmaabivahendite ja sidevahendite olemasolu.

Kirjeldatud abivahendite piisavas koguses varumine ja vajadusel uuendamine ning nende kättesaadavus töötajatele.

Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik 1

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed, millele on seatud ladestamise piirkogus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 33 1 . Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavate tavajäätmete piirkogus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 34. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 36. Prügilaloa omaja iga-aastane aruandekohustus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 39–43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks.

Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

17/24

Tabel 39. Saasteainete sisalduse proovivõtu ja mõõtmise protseduurinõuded 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Tabelid 44–47 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks.

Tabel 41. Meetmed vee kasutamise, välisõhusaaste vältimise või vähendamise, jäätmetekke vältimise, minimiseerimise, jäätmete taaskasutamise, kõrvaldamise, reovee tekke vähendamise ning pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse kohta 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. 1 Andmed käitise jäätmete ladustamise ja vette suunatava äkkheite kohta estatakse jäätmehooldust ja veekasutust käsitlevates alajaotustes.

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine Tabel 42. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a

KN Nimetus Väävli-sisaldus, %

Tuha-sisaldus, %

Alumine kütteväär-tus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3

Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 Erikulu, t, m

3 , kWh või muud tooteühiku kohta

Elekter Soojus ja aur

Kokku Tootmis-protsessis

Ruumide kütmiseks ja olmevee soojen-damiseks

Sise-trans-pordiks

Muu Kokku Omatarve Müük Kokku Omatarve Müük

Tahkekütus

Gaasikütus

27112100 Maagaas 33.6 49 49

Vedelkütus

271019 Diiselkütus 0.01 220

271011 Bensiin 10 10

Muu

Tabel 43. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapid või Energia tarbimine, MWh/a

18/24

kasutusalad Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a

Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, Mwh tooteühiku kohta

Kokku Omatoodang Muu tarnija

Loomakasvatus ja piima tootmine Kokku

170 170 0.085

Loomakasvatus ja piima tootmine Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine

12 12

Kuivati Muu kasutus

28 28 1100 1100

Tabel 44. Meetmed energia ja kütuse kasutamise vähendamise, tõhusama kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 45. Andmed energiakulu arvestite tüüpide, paigutuse, kontrollimise mooduse ja sageduse kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 46. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks

Lõhna allikas Nr. plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu 1

Kasutatud määramis-meetodid

Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus)

Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus

Meetmed lõhna vähendamiseks ja meetmete rakendamise tähtaeg

Sõnnikuhoidlad 9 Sõnnikuhoidla tühjendamisel ja sõnniku laotamisel ilmastikutingimuste ja tuule suunaga arvestamine

1 Juhul, kui võimalik määrata.

Tabel 47.1 Vibratsioon Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

19/24

Tabel 47.2 Välisõhus leviv müra Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 48. Meetmed lõhna, vibratsiooni ja müra vältimise või vähendamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Omaseire Tabel 49. Käitise omaseire kirjeldus Tammikus OÜ-s töötab kokku 23 inimest, kelle ülesandeks on loomakasvatus ja taimekasvatuse alased tööd ning tehnika korrashoid. Ettevõtte tegevust korraldab Kalle Külaots, kes ühtlasi on vastutav isik keskkonnakaitseliste nõuete täitmise eest. Dokumenteeritud ja sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi ettevõttes juurutatud ei ole. Igapäevases tegevuses järgitakse head põllumajandustava. Teostatud on töökeskkonna riskianalüüs mis käsitleb mõningal määral ka keskkonnariskide esinemise je ennetamise võimalusi. Otsene vajadus keskkonnajuhtimissüsteemi protseduuride ja käsiraamatu järele puudub, kuna on võimalik kõiki töötajaid suuliselt instrueerida lisaks töölepingus ja ametijuhendis sätestatule. Tootmise efektiivsuse ja optimeerimise huvides jälgitakse loomakasvatuse protsessis pidevalt sööda, vee ja energia kasutust. Samuti on korraldatud veterinaararsti järelevalve. Tammikus OÜ kasutuses olevat farmi on enamasti oluliselt suurema koormusega kasutatud alates seitsmekümnendatest aastatest. Senini ei ole farmi tegevus kaasa toonud saastetaseme ega põhjavee seisundi muutumist. Hooldust nõudvate seadmete ja ehitiste-rajatiste vastavust nõuetele kontrollitakse regulaarselt. Andmed tehnoloogia- ja seadmete hoolduse ja kontrolli kohta on esitatud tabelis "Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll. Kontrolli- ja hooldustööd viivad läbi ettevõtte oma töötajad pidevalt. Spetsiifiliste tehnoloogiaseadmete (lüpsiseadmed, gaasiseadmed) tehnilist seisundit kontrollib ja vajadusel teostab remonttöid seadmete tarnija. Vajadusel tellitakse hooldustööd väljastpoolt, kasutades selleks vastavate kogemustega ettevõtete teenuseid. Kasutuselolevad ja kavandatavad seiremeetmed on esitatud tabelis "Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed". Täiendavaid seiremeetmeid esialgu rakendada ei plaanita. Koolituste korraldamine- plaanipäraseid koolitusi ettevõtte töölistele korraldatud ei ole. Töötajad omandavad vajalikud teadmised üksteiselt õppides ja sööda või seadmete tarnijate poolt läbiviidavatel koolitustel. Juhatuse liige hoiab end kursis keskkonnaalaste ja muude õiguslike nõuetega, mis tema tegevust reguleerib. Vastavalt vajadusele viiakse läbi töötajate täiendkoolitusi.

Tabel 50. Veesaaste omaseire Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 50.1 Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 51. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll

Seade Hooldus Kontroll

Nimetus, tüüp, võimsus Tegevuse nimetus Sagedus Mõõdetav näitaja Mõõtmise sagedus Mõõteseade

Nimetus, tüüp Töörežiim (kestus) Kalibreerimissagedus

Tehnoloogiaseadmed

20/24

Jootmisseadmed Kasutuskontroll, visuaalne kontroll

Kord kuus

Pesuseadmed Kasutuskontroll, tehnoülevaatus DeLaval poolt

Kord aastas

Lüpsiseadmed ja piimajahuti Kasutuskontroll, tehnoülevaatus DeLaval poolt

Kord aastas

Söödamikserid Kasutuskontroll, visuaalne kontroll

4x aastas

Traktorid kasutuskontroll, tehnohoole

Kord aastas

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed

Vee- ja reoveepuhastusseadmed

Jäätmekäitlusseadmed

Sõnnikuhoidla Kasutuskontroll, visuaalne kontroll

Kord kuus

sõnniku veo- ja laotustehnika Kasutuskontroll enne igakordset kasutust, tehnohoole kord aastas

Kord aastas

Tabel 52. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Tootmise seire Arvestuse pidamine söödakulu ja ratsioonide üle, piimatoodangu jälgimine, arvestus elektrienergia kasutamise ja kütuse kasutamise kohta

Rakendatud

Jäätmetekke seire Arvestuse pidamine tekkinud jäätmete hulga kohta Rakendatud

Jäätmekäitluskoha seire Sõnnikuhoidla vastavusnõuete jälgimine, sõnniku laotusnõuete jälgimine

Rakendatud

Tabel 53. Omaseire hinnang ja lisaandmed

21/24

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 54. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev

Loomade pidamine Tulekahju Tuleohutuseeskirjad Juhatuse liige Jälgitakse pidevalt, tegutsetakse vastavalt vajadusele

Loomade jootmine Elektrikatkestus ja pumpade seiskumine

Vajadusel on võimalik vett vedada kohale tsisternis

Juhatuse liige Jälgitakse pidevalt, tegutsetakse vastavalt vajadusele

Loomade jootmine Trasside lekked Otsitakse üles lekke asukoht ja kõrvaldatakse leke

Juhatuse liige Jälgitakse pidevalt, tegutsetakse vastavalt vajadusele

Lüpsmine Elektrikatkestus ja lüpsiseadmete seiskumine

- Juhatuse liige Jälgitakse pidevalt, tegutsetakse vastavalt vajadusele

Sõnniku ladustamine Ekstreemsed sademete hulgad ja hoidlate sadeveega täitumine

Laialivalgumist piiratakse turba või põhuga.

Juhatuse liige Jälgitakse pidevalt, tegutsetakse vastavalt vajadusele

Sõnniku ladustamine Sõnnikuhoidla konstruktsioonide purunemine

Sõnniku laialivalgumine piiratakse turba või põhuga ning koheselt asutakse hoidla remontimisele

Juhatuse liige Jälgitakse pidevalt, tegutsetakse vastavalt vajadusele

Tabel 55. Kemikaaliseaduse peatükkides 2, 3 ja 5 esitatud nõuete kohane teave Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 56. Tegevushälbed

Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede

22/24

Puhastustööd Loomakasvatus Seadmete puhastamise ja remondi käigus tekkivad jäätmed kogutakse ning antakse üle farmi teenindavale jäätmekäitlusettevõttele. Sõnniku ja virtsajäätmed suunatakse sõnnikuhoidlasse

Tööd tootmisseadmete rikete korral Loomade söötmine, jootmine, lüpsmine, sõnnikuärastus Seade eraldatakse võimalusel ja vajadusel töötavatest seadmetest ning lülitatakse välja elektrivarustus (elektriseadmete puhul). Seadme puhastamise ja remondi käigus tekkivad jäätmed kogutakse ning antakse üle farmi teenindavale jäätmekäitlusettevõttele. Sõnniku ja virtsajäätmed suunatakse sõnnikuhoidlasse

Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Loomade söötmine, jootmine, lüpsmine, sõnnikuärastus Kasutuseeskirjade järgimine

Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Loomade söötmine, jootmine, lüpsmine, sõnnikuärastus Kasutuseeskirjade järgimine

Tabel 57. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Tootmistegevuse lõpetamisel ja likvideerimisel peetakse silmas järgmisi aspekte, mis võivad omada või millega võib kaasneda teatud keskkonnamõju: loomad (lüpsilehmad, tiined mullikad, noorloomad); seadmed (söötmis- ja jootmisseadmed, sõnnikueemaldusseadmed, traktorid, haagised jms); elektroonika (ventilaatorite ja pumpade elektroonika, automaatikaseadmed jms); sööt; allapanu; reoveesüsteemid; väetised, taimekaitsevahendid, kemikaalid; jäätmed (loomsed jäätmed, segaolmejäätmed); sõnnik ja sõnnikuhoidla; kommunikatsioonid. (veetorustik, elektrivarutus, puurkaev ja pumpla jms); Käitise sulgemisel loomad kas müüakse või saadetakse tapamajja. Tootmisseadmed, mis on standardsed ja sobivad kasutamiseks teistes farmides, müüakse võimaluse korral. Amortiseerunud ja tootmiseks kõlbmatud seadmed eemaldatakse ning toimetatakse metalli kokkuostu. Enne seadmete eemaldamist teostatakse nii lauda kui seadmete puhastus. Seadmete töökorras elektroonilised detailid müüakse kas koos tootmisseadmetega või eraldi, sõltuvalt võimalusest. Vananenud ning mitte töökorras ja mittevajalikud detailid antakse üle ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevasse ja vastavat litsentsi omavasse firmasse. Samamoodi talitatakse elektrivarustusega seotud mittevajalike seadmetega. Hoidlas olev ja ettevõtte sulgemise järel mittevajalik sööt, allapanu, väetised, taimekaitsevahendid ja kemikaalid müüakse. Jäätmete käitlus toimub analoogselt töötava ettevõttega, st tekkivad tavajäätmed antakse üle jäätmekäitlusfirmale või transporditakse tegevusluba omavasse prügilasse, ohtlikud jäätmed vastavat tegevuslitsentsi omavasse firmasse. Sõnnikuhoidlad puhastatakse ning sõnnik laotatakse põllule kui selleks on sobiv aeg või antakse (müüakse) mõnele taimekasvatusega tegelevale ettevõttele. Kommunikatsioonide all peetakse silmas eelkõige elektri- ja veevarutusega seonduvaid kommunikatsioone. Käitise sulgemisel elektrivarustusleping lõpetatakse.

Tabel 58. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Tammikus OÜ peamine tegevusvaldkond on piimakarjakasvatus ja toorpiima tootmine mahus, mis tingib keskkonnakompleksloa vajaduse tulenevalt Vabariigi Valitsuse 07.05. 2002 määrusest nr 150 Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine. Määruse kohaselt on kompleksluba nõutav veiste intensiivkasvatuse korral käitises kus peetakse üle 300 piimalehma või üle 400 ammlehma või üle 600 noorveise. Ettevõte taotleb keskkonnakompleksluba piimakarjakasvatuseks Vinni lüpsifarmis, milles on kohti 310 lüpsilehmale, 70 kinnislehmale, 80 vasikale ning 300 noorloomale. Maksimaalse koormatuse korral ja uue lauda valmimisel on kavandatav piimatootmise maht ca 2500 tonni aastas. Kasutatav laut on ehitatud 70-ndatel aastatel tolleaegse Vinni sovhoosi poolt. Tootmise efektiivsuse tõstmiseks ja keskkonnanõuete paremaks täitmiseks ja riskide vähendamiseks on planeeritud lähema paari aasta jooksul alustada uue lauda ehitust. Kogu tootmine toimub tinglikult ühes etapis, milleks on veiste kasvatamine vasikast piimalehmani. Poegimine toimub aastaringselt, aastas vahetub 35% lehmadest. Tehnoloogiaprotsessi lihtsustatud plokkskeem on ära toodud 2. peatüki joonisel 2.1. Loomapidamise ja

23/24

toorpiima tootmise veevajadus on kokku kuni 21000 m³/a, millest suurem osa ehk ca 80% kulub loomade füsioloogiliste vajaduste rahuldamiseks. Vett selleks tarbeks saadakse OÜ-lt Askoterm kellele antakse üle ka farmis tekkiv reovesi. Vajaminev sööt – ca 8000 tonni aastas – saadakse peamiselt teravilja ja heintaimede kasvatusest, millele lisandub veel tarbitavad söödalisandid. ettevõttel on kasutada maad ca 1100 ha. Taimekasvatuses leiab taaskasutamist veisekarja pidamisel tekkinud tahesõnnik – ca 6000 tonni aastas. Mineraalväetisi antakse põldudele aastas kuni 400 tonni. Erinevaid taimekaitsevahendeid kasutatakse kokku kuni 1500 kg aastas. Ettevõtte kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, seadmete ja tehnoloogia vastavuse hindamine ja võrdlemine Parima Võimliku Tehnikaga (PVT) põhineb juhendil “Saastuse kompleksse vältimise ja kontroll. Parim Võimalik Tehnika veiste intensiivkasvatuses” ja asjakohastel seadustel ja määrustel. Lüpsifarmis on veiste heaolu heal tasemel. PVT kohaselt vajaks uuendamist sõnnikukäitlussüsteem ning muretseda kaasaegne laotustehnika, vähendamaks emissioone põldudelt. Samuti on võimalik säästa elektrienergiat. Ettevõtte tegevuse keskkonnamõjusid on vaadeldud ka Vinni Biogaasijaama keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus kus on arvestatud ettevõtete koosmõju olukorras kus Tammikus OÜ farm töötaks 20% suurema koormusega kui omanikud on planeeritud ja käesolevaga taotlevad. Mõju hinnanud eksperdid on jõudnud järeldusele, et Vinni biogaasijaama ja Tammikus OÜ farmi samaaegse tegevusega ei kaasne olulist vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist negatiivset mõju keskkonnale. Vastav järeldus on toodud KSH aruande punktis 10.1 leheküljel 71.

Tabel 59. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

Tabel 60. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus

Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruanne

Esitada internetipõhiselt https://jats.keskkonnanfo.ee või kahes eksemplaris paberkandjal või elektrooniliselt digitaalallkirjaga vastavalt Keskkonnaministri 23.detsembri 2004.a. määruse nr 138 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" nõuetele.

Jäätmealast tegevust eelmisel kalendriaastal, 31. jaanuariks

Vastavalt Keskkonnaministri 23.detsembri 2004.a. määruse nr 138 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" nõuetele.

Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aastaaruanne

Esitada internetipõhiselt https://osis.keskkonnainfo.ee või kahes eksemplaris paberkandjal või elektrooniliselt digitaalallkirjaga või vastavalt Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määrusele nr 76 "Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm1".

Aruande aasta järgneva aasta 31. jaanuariks

Vastavalt keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 76 "Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm" nõuetele

Välisõhku eralduvate saasteainete arvutused

Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet (http://eteenus.keskkonnaamet.ee) kasutades või antakse üle Keskkonnaametis.

Hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks

Vastavalt keskkonnatasude seadusele

Teave avariide, õnnetusjuhtumite, tulekahude jms vahejuhtumite korral

Teavitada koheselt loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. Järgneva viie tööpäeva jooksul esitada andjale paberkandjal ühes

Peale vahejuhtumi toimumist Mahus, mis annab loa andjale piisava ülevaate

24/24

eksemplaris selgitus toimunud vahejuhtumi ja selle tagajärgede likvideerimiseks rakendatud meetmete kohta.

Kompleksloa objektiks oleva tehnilise ümberkorralduse kirjeldus

Esitada loa andjale paberil ühes eksemplaris või digitaalselt

Enne tehnilist ümberkorraldust Mahus, mis annab ülevaate tehnilistest ümberkorraldustest ja selle keskkonnamõjust

Teave meetmete rakendamise kohta Paberil või digitaalselt

Enne rakendamist või kord aastas aastaaruandega

Milliseid meetmeid on rakendatud, milliseid kavandatakse rakendada

Veekasutuse aastaaruanne Veekasutaja esitab aruande Keskkonnaagentuuri hallatava veebipõhise andmebaasi autoriseeritud kasutaja, täites selleks andmebaasis asjakohase vormi.

1 kord aastas, aruandeaastale järgneva aasta 1.märtsiks

Vastavalt keskkonnaministri 17.01.2007. a määrusele nr 9 "Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord"

Vee erikasutuse tasu arvutus Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis.

Üks kord kvartalis Vastavalt käesolevas loas Tabel 14 "Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa" toodud tingimustele.

Veearvestuse pidamine Veekogus koos veemõõtja näitudega kvartali alguses ja lõpus esitada Keskkonnaameti e-teenuste keskkonnas kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.

Andmed esitada koos saastetasu arvutusega kord kvartalis

Vastavalt tabelis 14 toodud nõuetele.

Tabel 61. Kompleksloa nõuete läbivaatamise tulemused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.