SUVI 2012JUUNI 2012

2

Just selle mõttega on Pos-timees taas ette võtnud suvelisa tegemise. Püüa-me omalt poolt teha kõik,

et oma lugejatele kohe-kohe kätte jõudvaks suveks inspi-reerivaid ideid, huvitavaid mõtteid ja nakatavat eeskuju pakkuda. Maakondade kul-tuurikalendrid on pilgeni täis kõiksugu toredaid üritusi – ole ainult hakkaja ning suu-da säilitada kainet meelt, et jõuda igale poole, kuhu süda ihkab. Jagub kutseid nii kü-lasimmanitele kui jaanipidu-dele, käsitöö- ja eestimaiste-le toidulaatadele, suveteatri-te sumedatele õhtutele ning kontserdilavade lummuses-se. Kutsume teid avastama põnevat ja looduskaunist Ida-Virumaad ning nautima puh-kust suvelõhnalises Eestis. Võib-olla saab just sellest su-vest esimene, mil panete käi-ma oma koduveini või mait-sete neid, mida kohalikud veinimeistrid on pudelisse villinud – igatahes innusta-me teid! Seda enam, et see-kordsed suvetoidud on küll kõla poolest klassikalised, kuid erakordselt hõrgud ja kaunid ning lausa sunnivad naudinguteks aega leidma. Aega kulub suvel ohtralt ka hobidele ning see pole enam uudis, et kaks neist: hobika-lastus ja rattamatkamine, on konkurentsitult «kõvad tegi-jad». Nii kalamehe- kui jalg-rattalugu peaks lisama kõhk-lejatesse julgust ja teadmisi, et oma elus neile toredatele harrastustele rohkem ruumi leida.

Kui aiaruumiga kitsas käes, aga unistused suured,

siis aitame seekord oma aia-külgedel just neid inimesi ning räägime, kuidas lihtsalt ja nutikalt miniaeda rajada. Enda ümber roheluse loomi-seks piisab isegi vaid ühest ruutmeetrist! Neile, kel aga ruumi laialt käes ning taht-mist samuti, kuid fantaasiat napib, teeme puust ja puna-selt ette, kuidas võiksid välja näha suvised õuetoad ja ela-mised.

Suvi on päikesevõtu ja suplemise aeg ning pärast pikka talve soojust nautivate-le suvitajatele kulub hea nõu marjaks ära. Nii silmad, nahk, juuksed kui üldse ter-vis vajavad ka suvel erilist hoolt ja tähelepanelikku suh-tumist. Kui head saab korra-ga liiga palju, võivad tagajär-jed olla üsnagi ebameeldi-vad. Asjatundjad räägivad sellest, millised on õiged päi-keseprillid ja mitu paari neid üldse olemas peaks, millest sõltub nende valik ning sel-lest, et väärt prillidesse tasub investeerida hoidmaks oma silmi. Anname ka soovitusi, kuidas juukseid suvel särava-tena hoida ning mida maale puhkama minnes esmaabiks reisikotti panna.

Hoidke meie väike abili-ne, milles on kuhjaga prakti-list nõu, kasulikku infot ja ka lihtsalt mõnusat lugemist, su-vel alati käepärast, siis võite tõesti kindlad olla, et olete teinud juba ühe olulise otsu-se, et suvi luhta ei läheks.

Kaunist ja elamusteroh-ket suve!

RIINA LUIKtoimetaja

SISUKORD:4-15 Eesti suvine kultuuri- ja

ürituste kalender

TERVIS16 Päikeseprillid – hädavajalikud,

praktilised ja ilusad

18 Suveks säravad juuksed

20 Reisiapteek – sinu matkakindlustus

SPORT22 Minu parim reisikaaslane –

jalgratas

FOOKUSES24 Ehedad elamused Alutaguse

metsade keskelt

26 Ida-Virumaa – Elamus Ehedast Energiast E3

KALAMEHEJUTT30 Algajad kalamehed kalavetel

TOIT32 Grillimise kunst

34 Hea Eesti vein

KODU36 Õue! Õue! Õue!

38 Väikeaed suve nautimiseks

Et suvi ei läheks luhta

Suvelisa pani kokku ja toimetas: Riina Luik, riina.luik@postimees.ee

Reklaamiprojekti juhtis: Marge Martjan, marge.martjan@postimees.ee tel 666 2317

Maketi ja ajakirja kujundas: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee

Korrektor: Kai Koks, kai.koks@postimees.ee

Väljaandja: AS PostimeesTrükk: AS Kroonpress

NB! Kui korraldajad otsustavad üritusi ära jätta või nende aegu ja kohti muuta, ei saa me midagi parata. Seepärast jälgige hoolega kultuuri- ja sündmustekalendrisse lisatud kodulehekülgi ja kasutage julgelt lisatud infotelefone.

3Harjumaa kultuurikalender

4 Harjumaa kultuurikalender

HARJUMAA

JUUNI 07.-09.06 X Rahvusvaheli-ne noorte jazz-improvisat-siooni festival «Visioon»

Saue alev. www.noortejazz.ee (info Kristiina Liivik 516 3128)

09.06 kl 14 Memme-taadi lustipidu Vanamõisa Vabaõhukeskus, Saue vald. (info: 515 5097)

Foto: Regina Lilleorg

10.06 Rippsildade kont-sert Keila-Joal (info Peep Raun: 506 5821), www.keilavald.ee

16.06 Paldiski laat Müügil taimed, põllu- ja aiakaubad, toidu- ja tööstus-kaubad ja käsitöö

16.06 Kihelkonnamäng Pärispea, Kuusalu vald. Algus päikeseloojangul, lõpp päike-setõusul 17. juunil(info Melika Kindel: 514 7581), www.tormis.ee

21.–22.06 Maardu linna päevad Toimub ka laat

Reedel, 3. augustil kl 19 Tallinna Lauluväljakul ansambel

APOCALYPTICA kontsert

Korraldaja: Eesti Kontserdiagentuur. Piletid saadaval Piletilevi müügipunktides. www.piletilevi.ee

Corelli Music tähistab 2012. aasta suvehooajaga barokk-ansambli CORELLI CONSORT 20. sünnipäeva.

Suur juubelikontsert toimub 27. juunil kell 19.00 Tallin-nas Mustpeade maja Valges saalis. Juubelikontserdil saab nautida barokiaja meistrite Corelli, Purcelli jt imekaunist muusikat endisaegsetel pillidel. Õhtu lõpetab maiuspalana J. S. Bachi humoorikas «Kohvikantaat». Lisaks juubilarile astuvad üles solistid Hele-Mall Leego, Tiit Kogermann ja Uku Joller. Juubelihooaeg ja agentuuri Corelli Music suvemuusika jätkub 1999. aastal alguse saanud ja nüüdseks üheks agentuuri tuntumaks kaubamärgiks kujunenud kontserdi-sarjaga «Eesti mõisad 2012». Neli kontserti toimuvad 19.–22. juulini Suure-Kõpu, Saka, Vihula ja Uderna mõisa-tes. Kauni barokkmuusika kava esitab barokkansambel Corelli Consort, kasutades ajastu pille. Eesti luuleklassika pärle esitab näitleja Guido Kangur. Mõisate ajalugu ja arhi-tektuuri tutvustab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa (Saka mõisas Tõnis Kaasik) oma tuntud muhedal moel. Kontser-disarja 13. toimumisaastal juulis 2012 läheb sarja metsee-nide toetus Tartumaal Uderna mõisa hooldekodu vanakes-tele välisvalgustuse fondi.

Corelli Musicu suvehooaeg lõpeb 23.–25. augustini toimu-va omapärase festivaliga «Tallinna tornid». Keskaegsed linnamüüritornid, kirikud, moodsad pilvelõhkujad – kogu Tallinn täitub muusikaga torni ajastu kohaselt, keskajast ja barokist rahvalike viiside, džässi ja nüüdismuusikani. Festi-vali avakontsert toimub 23. augustil kell 21.00 taasavatud Tallinna Teletornis, kus oma loomingut esitab Tõnu Naissoo ansambliga.

Lisainfo www.corelli.eePiletid saadaval Piletilevis

MTÜ Tuulekell esitleb: «Birkenruh’ episood. Kurb armulugu»

23.06 kl 10 Harju Maa kaitsepäeva avamine piduliku tsere-moonia ja pärgade asetamisega Vabadus-sõja mälestusmärgile Raasiku Harju-Jaani Ristija Johannese kiriku kõrval oleva Vabadussõ-ja mälestusmärgi juures. Järgneb pidulik rivistus ning paraad orkestri saatel, mängib Tallinna Tehnikaüli-kooli Puhkpilliorkester. Kl 12 avatakse Raasiku Rahvamaja juures Harju XVII Maakaitse-päev. Kogu päeva jooksul saab külastada kaitseväeük-suste ja eriteenistuste tehni-ka, varustuse ja relvastuse näitusi. Näha saab Raasiku oma meeste vanatehnikat. Pakutakse sõdurisuppi ning avatud on erinevad müügi-punktid. Päeva põnevaim osa on demolahingud – relvasta-tud ja ohtlike narkokurjategi-jate kinnipidamine politsei– ja piirivalveameti lennusalga kopteri ja politsei eriüksuse poolt; lõhkekeha ohutuks tegemine pommiroboti abil; ajalooklubi Front Line demo-lahing «Viimane sõjasuvi» 1944. a keerulistest sünd-mustest ning palju muud põnevat kogu perele!(info Kristiina Liivik: 516 3128) www.harju.ee ja www.hnpo.ee

JUULI 07.07 Kehra laat Kehra linn (info 5562 0880)

14.07 kl 15 Kuusalu valla Merepidu Pärispea küla, Kuusalu vald (info Janno Laende, tel 507 6452, Asko Aug, tel 513 9853)

20. ja 22.07 Suvemuusi-kal «Portselanist elevan-did» Kose alevi Noortelava (info Heli Sepp, tel 5559 0076), kasvamekokku.noh.ee

21.–22.07 Põhja-Eesti turismipäevad

28.07 Rannarahva festi-val Viimsi Vabaõhumuu-seumis. Traditsiooniline rannarahva elustiili tutvustav kogupereüritus

AUGUST 18.08 kl 10 Vanamõisa suvelõpupidu ja käsitöö-laat Saue vallas Vanamõisa Vabaõhukeskuses. Kauplema oodatakse käsitöömeistreid ja Eestis kasvatatud/valmistatud toidu müüjaid (info Lilian Kold, tel 514 0761), www.vanamoisa.ee

18.08 kl 12 Neeme mere-muusika ja müügipäev Jõelähtme vald

18.–19.08 kl 12 Püha Bernardi Päev Padise kloostris

Foto: Ruth Jürisalu

24.–25.08 Tabasalu JazzFest Tabasalu

(info Kalev Konsa, tel 5079 1234) www.tabasalujazz.ee

25.08 Harjumaa noorte rahvamuusikaorkestri kontsert Risti Põhikoolis (info Juta Helilaid, tel 5553 8246), www.harjukultuur.ee

26.08 kl 12 Kostivere mõisapäev Jõelähtme vallas

Teksti autor: Loone OtsLavastaja: Ingomar VihmarKunstnik: Jaanus LaagriküllMängivad: Kersti Heinloo, Kristo Viiding, Ott Sepp, Ingomar Vihmar, Adeele Sepp, Kati OngEtendused: 19.–22.07 ja 26.–29.07 kl 19 Anija vallas Birken-ruh’ mõisakohasOn 1917. aasta kuum suvi. Marie Under otsustab selle veeta koos tütar-dega Birkenruh’ suvemajas. Kaunitel suvekuudel leiavad sinna tee ka Marie armastatu (Fr. Tuglas) ning armuke (A. Adson). Õiteilus küütle-vast mõisaõuest saab aga tõeline tunnete tallermaa, kust ei puudu ka vürtsikad tundelahvatused Marie järele igatsema hakanud abikaasalt (C. Hacker).Mõisamaadel sündinud armulugudest sai eesti kirjanduse suurkujude-le loomingulise inspiratsiooni allikas. Tuglas lõpetas seal oma teose «Maailma lõpus», Under avaldas oma «Sonetid» ning ka Adsoni luule-kogu sai kokku tänu sellele saatuslikule 95 aasta tagusele episoodile Anija vallas.Nii su suudluste lõhn on mind kütke võtnud,Kui su huulilt öösel neid jooma tõtnud: Kuid ka sina, mesi mu meelte mees, Sulad mu silmavees.

www.tuulekell.eu

Piletid hinnaga 14/12 eurot (soodustus õpilastele, pensionäridele) eelmüügis Piletimaailma müügipunktides. Alates 1. juulist piletite hinnad 15/13 eurot, kohapeal 16/14 eurot.Eelmüügi hindadega pileteid võimalik osta ka Pelgulinna Rahvamajast Margitilt.

5Tartu ja Tartumaa kultuurikalender

TARTU ja TARTUMAA

JUUNI 07.–10.06 XI Eesti Heli-loojate Festival Tartu Jaani kirikuswww.composer.ee

08.06 Rõngu Suverullwww.rongu.ee

09.06 Festival «Luunja Jazz» Luunja laululavalwww.luunja.ee

09.06 Kala- ja käsitöö-laat Jõesuuswww.vortsjarv.ee

10.06 Melliste triatlonwww.triatlon.ee

15.–17.06 Põhja- ja Balti-maade meestelaulupäe-vad Tartus www.tartu2012.eu

15.06 E. Tubina 107. sünniaastapäeva tähis-tamine. Meeskooride kontsert Alatskivi lossiswww.alatskiviloss.ee

16.06 Eksootiliste tant-sude festival Elvaswww.elva.ee

21.06 Suvealguse pidu lastele. VI Alatskivi jaanijooks «Jaanike 2012» www.alatskivi.ee

22.06 Haaslava jaanituli Kurepalu lauluväljakulwww.haaslava.ee, Elva jaanituli Elva lauluvälja-kul www.elva.ee, Tähtvere valla jaaniõhtu www.ilmat-salu.ee, Valguta jaanituli www.rongu.ee, Kambja valla jaanituli www.kambja.ee

23.06 Tartu jaanituli Raadi mõisapargiswww.erm.ee

23.06 Külade olümpia-mängud www.rongu.ee

23.06 Rõngu valla jaani-tuli www.rongu.ee, Võnnu valla jaanipidu www.vonnu.ee, Luunja jaaniõhtu www.luunja.ee, jaanipidu Kavastu mõisapargis www.luunja.ee

27.06 Väike öömuusika Jaani kirikuswww.concert.ee

29.–30.06; 01.07 ja 06.–08.07 Vabaõhueten-dus «Kraavihallid» Luke mõisa pargiswww.lukemois.ee

Perepäevad Luke mõisas www.lukemois.ee:10.06 Perepäev Kaladest 24.06 Orienteerumise pere-päev

VVV SA Matkasarja matkad www.vvvs.ee2.06 Matkasarja kevadine kanuumatk16.06 Taimede matk

JUULIKontsertsari «Tornimuu-sika» teisipäeviti kl 21 Tartu Jaani kiriku torniswww.jaanikirik.ee

04.07 Kammerkoor Collegium Musicale Jaani kirikuswww.concert.ee

06.07 Eesti Laul vol 5 Elva lauluväljakulwww.elva.ee

07.07 Võrtsjärve suve-mängud www.vortsjarv.ee

13.–14.07 AMME ROCK Vasulas www.ammerock.eu

14.07 VI Alatskivi suve-laat 2012 «Vanad head asjad» www.alatskivi.ee

14.07 Festival «Luunja Folk» Luunja laululavalwww.luunja.ee

20.–22.07 Tartu Hansa-päevad www.hansapaevad.ee

Foto: Meelis Lokk

19.–24.07 Festival Klaaspärlimäng 2012www.erpmusic.ee

21.07 VII Veskijärve Veepidu Alatskivi järve ääres www.alatskivi.ee

28.07 Alatskivi lossi ajaloo päevwww.alatskiviloss.ee

28.07 Tobiase Keelpilli-kvartett Jaani kirikuswww.concert.ee

28.–29.07 Luunja Kari-kas; Luunja laadapäevad www.luunja.ee

28.–29.07 Võrtsjärve XIII rattamatk Lahemaale www.vortsjarv.ee

29.07 Puhkpillifestival David Otto Wirkhausi mälestuseks Luunja laululaval www.luunja.ee

29.07 Vanemuise sümfooniaorkestri suve-kontsert Kassitoomel www.vanemuine.ee

Perepäevad Luke mõisas www.lukemois.ee:14.07 Nahkhiirte perepäev22.07 Maalimise perepäev

AUGUSTKontsertsari «Tornimuu-sika» teisipäeviti kl 21 Tartu Jaani kiriku torniswww.jaanikirik.ee

02.08 Tondisaare simman Rõngu vallaswww.rongu.ee

02.–05.08 VIII Rahvusva-heline puhkpillifestival «Mürtsub pill» Tartus www.potartu.ee

05.08 «Sulle-mulle laat» Mellistes, Kastre pargi-pidu www.maksavald.ee

06.–12.08 Tartu armas-tusfilmide festival TARTUFF www.tartuff.ee

Foto: Ahto Sooaru

10.–12.08 Punk’n’roll

SUVETEATER 201202.06 kl 20Emajõe Suveteater «Viimane tango» Athena keskuses Tartus

19.06, 20.06 (reserveeritud), 21.06, 22.06, 25.06, 26.06, 27.06, 28.06 algusega kl 20Viimsi Suveteater / Viimsi Vabaõhumuuseu-mi Kingu talu õuel«Ekke Moor»Viimsi Suveteatri 4. hooajal jõuab Viimsi Vabaõhumuu-seumi Kingu talu õuele A. Gailiti suurteose «Ekke Moor» uuslavastus. Lavastaja: Tiit Palu. Osades: Sten Karpov, Sepo Seeman, Liis Laigna (kõik Endlast) ja Terje Pennie. Muusikaline kujundus: Eeva ja Villu Talsi.

27.07, 28.07, 29.07 ja 07.08, 08.08, 09.08, 11.08, 12.08 Otepää Suveteater / Pühajärve ääres Poslo-vitsa rannas«Pühajärve sõda ja rahu» (P. Pedmanson)Lõbus kurbmäng lauludega. «Pühajärve sõda ja rahu» on Otepää Suveteatri esimeseks pääsukeseks, kes laulab sumedatel suveõhtutel muusikalis-ajaloolises laulumängus Pühajärve ääres kaheksal õhtul juulis ja augustis. Lavastaja: Andres Dvinjaninov. Muusikaline kujundus: Kaunimate Aastate Vennaskond. Laval: Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Jüri Lumiste (Vane-muine), Andres Dvinjaninov, Artur Linnus, Ingrid Isotamm, Marianne Kütt, Toomas Lunge, Indrek Kalda jt.

19.07, 20.07, 21.07, 22.07, 24.07, 25.07, 26.07, 27.07, 28.07 ja 01.08, 02.08, 03.08, 04.08 (reserveeritud), 05.08 algusega kl 19 Emajõe Suveteater / Etendused Tartu Toom-kiriku varemetes«Undiin» (J. Giraudoux)Jean Giraudoux’ «Undiin» on võimas ja dramaatiline allegooria inimeseksolemisest ja Armastusest kõige olemuslikumas tähenduses, kõlades teravalt ja täna-päevaselt (ja ka naljakalt) igal ajal ning kõikjal. Lavas-taja: Ain Mäeots (Vanemuine), muusika: Ardo Ran Varres, osades: Sandra Üksküla-Uusberg (Tallinna Linnateater), Maarja Mitt (Vanemuine), Raivo E. Tamm, Egon Nuter, Liina Tennosaar, Liina Olmaru (Vanemuine), Rain Simmul (Tallinna Linnateater), Juss Haasma, Marika Barabanštšikova (Vanemuine) jpt.

03.08, 05.08, 15.08, 16.08, 17.08, 18.08, 22.08, 23.08, 24.08, 25.08 Tartus Athena keskusesEmajõe Suveteater«Viimane Dracula» (M. Kivastik)Venelased puurisid Antarktikas läbi neljakilomeetrise jää augu, mis ulatus järveni, mis pole üle 40 miljoni aasta reaalse maailmaga kontaktis olnud. Loomuli-kult on kõik tulemused salastatud. Mõningatel andme-tel on lõpuks leitud juba A. Hitleri poolt otsitud maavä-liste tsivilisatsioonide pelgupaik Maal. On andmeid ka sellest, et saurused jätkavad selle jääkilbi all oma muretut elu. Mis siis imestada, et Tartu botaanika aed on juba aastaid olnud Dracula pelgupaik. Öösiti on sealkandis kuulda olnud Wagneri hingestatud muusi-kat... Lavastaja: Kalju Komissarov, osades: Andres Lepik, Marko Mäesaar, Aarne Soro (Ugala), Margus Jaanovitš, Marika Palm, Jaanika Tammaru, Edgar Tammi jt.

festival Tartus Raadi mõisapargis www.erm.ee

10.–12.08 Rahvusvaheli-ne line-tantsulaager «Dance Until You Drop V» Tartumaa Tervisespordi-keskuses www.sakulinedance.com

11.08 Rukkimaarjapäev Eesti Põllumajandus-muuseumis www.epm.ee

11.08 SEB 6. Tartu Rullui-sumaratoni lastesõidud, 2. Tartu Rulluisusprint www.tartumaraton.ee

12.08 6. Tartu Rulluisuma-raton www.tartumaraton.ee

Foto: Anton Klink

15.08 Õnnelik õhtu Helin-Mari Arderi TRIO Jaani kirikuswww.concert.ee

15.–30.08 Suveetendus-muusikal «Naised valit-sevad maailma» Raadi mõisapargis www.erm.ee

17.–18.08 VII Emajõe festivalwww.tartu.ee/emajoefestival

18.08 Rõngu Suvelõpupi-du www.rongu.ee

25.08 Kallaste kala- ja sibulalaat www.sibulatee.ee

Foto: Jaak Nilson

25.08 Festival «Hapukur-gi hooaeg alaku» suur augustilaat ja simman rahvale Luunjaswww.luunja.ee

25.08 Muinastulede öö, erinevates Tartumaa paikadeswww.muinastuled.ee

30.08–01.09 Nüüdis-kunsti festival «ART IST KUKU NU UT»www.artistkukunuut.org

31.08–02.09 Tartu lõõts-pillifestivalwww.lootspill.ee

31.08–09.09 Interdist-siplinaarne avangardkul-tuurifestival Eclectica www.eclectica.ee

Perepäevad Luke mõisas www.lukemois.ee:12.08 Meisterdamise pere-päev 25.08 Loodusfilmide õhtu

VVV SA Matkasarja matkad www.vvvs.ee11.08 Matkasarja suvine jalg-simatk

6 Haapsalu ja Läänemaa kultuurikalender

HAAPSALU ja LÄÄNEMAAHAAPSALU SUVEMUUSI-KA 2012juuni – august 2012, eri paigad HaapsalusHaapsalu kultuurikeskus (info: 472 4470)www.kultuurimaja.ee

JUUNI 03., 06. ja 09.06 JALG-PALLI U-19 EM-FINAAL-TURNIIR HAAPSALUSHaapsalu staadionwww.jalgpall.ee/u19em Euroopa meister selgub 15. juulil Lilleküla staadionil Tallinnas.

08.–10.06 Itaalia veinipi-du Haapsalus Haapsalu valib oma Itaalia lemmikveinid ning toimub Maalehe ja Veinivilla koduvei-nikonkursi finaal (info: 5349 8224) www.haapsalu.ee

27.06–02.07 A. Kivirähki näidend «Valged daamid», lavastaja: Merle Karusoo, näitlejad: Katrin Saukas, Liis Haab. Haapsalu Piiskopilinnus (info: 5668 5880) www.raaam.ee

30.06–01.07 Kontserdi-sari «Helid linnuse öös» Haapsalu Piiskopilinnus,www.haapsalulinnus.ee

JUULI 03.–04.07 Indrek Taalma monoetendus «Kuues maitse» Haapsalu Piiskopi-linnuses (info: 5668 5880)www.raaam.ee Pantvangidraama aluseks on reaalne sündmus, mis leidis aset 8. augustil 2008. aastal Radis-son SAS hotellis Tallinnas Eestis

03.07–04.08 Kai Koppeli juubelinäitus «KLAAS I» Evald Okase Muuseum, Haapsalu (info: 521 6572)www.evaldokasemuuseum.ee

06.–08.07 AMERICAN BEAUTY CAR SHOWHaapsalu piiskopilinnus (info: 666 420; 506 0078)www.american.ee

Foto: Kalev ViikBaltimaade suurim Ameerika autode näitus, kokkutulek ja kiirendusvõistlus

07.–13.07 Rakukeraami-ka ja pakutrüki töötuba Evald Okase Muuseum, Haapsalu (info: 521 6572)www.evaldokasemuuseum.eeJuhendajad keraamik Ingrid Allik ja tekstiilidisainer Monika Järg

07.07 MAASIKAPIDU Altmõisa külalistemaja, Ridala vald, Läänemaa (info: 5300 8622) www.altmoisa.ee

11.–15.07 XIX HAAPSALU VANAMUUSIKAFESTIVALHaapsalu toomkirik (info: 529 9117; 5566 9164),www.haapsalu.ee

11.–15.07 SURFILAAGER Roosta Puhkeküla, Noarootsi (info: 472 5190) www.roosta.ee

12.07 MUHU VÄINA REGATT HAAPSALUSwww.muhuvain.ee Muhu väina regatt on nii Eesti meistrivõistlused avamere-purjetamises kui ka Eesti vanim purjeregatt. Seda on korratud alates aastast 1958 ja osalemas üle 600 purjetaja ligi 80 alusel

12.–15.07 Rahvusvaheli-ne klassikalise muusika festival Lihula muusika-päevad Lihula www.lihula-muusikapaevad.com

14.07 Läänemaa Muuseumi XIX ajaloo-konverents Läänemaa Muuseum,www.muuseum.haapsalu.ee

15.–22.07 Nädal Lääne-Nigula kihelkonnas Oru vald ja Taebla vald, Läänemaa. Info 5646 9191

20.07 kl 20 Kontsert «Johann Strauss polkast valsini»

Pärnu Kuursaali suvekohvik (info: 513 6338)www.haapsalukuursaal.ee Kontsertkavaga esineb Pärnu Linnaorkester, kunstiline juht ja solist Maano Männi.Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.

20.–27.07 Suvekool Evald Okase Muuseum, Haapsalu. Akrüülmaal, Haapsalu vanalinna joonista-mine, graafika, aktijoonistus (info: 521 6572) www.evald-okasemuuseum.ee.

20.–27.07 Moekustnike ühenduse workshop/moejoonistus. Evald Okase Muuseum Haapsalus (info: 521 6572) www.evaldokasemuuseum.ee

21.07 kl 10 Suur Rootsi päev Rannarootsi Muuseu-mis (info: 5562 3993),www.aiboland.ee

21.–22.07 Joogafestival Haapsalus (info: 5635 6329), www.joogafestival.ee Rahvusvaheline joogafestival toimub Eestis esimest korda. Osalema on kutsutud pari-mad õpetajad nii meilt kui ka mujalt maailmast, kes peami-selt tutvustavad Eestis harrastatavaid joogastiile.

25.–29.07 XIX RAHVUS-VAHELINE HAAPSALU KEELPILLIFESTIVAL (info: 5564 5969www.festivals.ee

26.–29.07 OLAVIPÄEVAD VORMSI SAAREL (info: 472 4072) www.vormsi.ee

27.07 Rahvusvaheline kunstifestival «Seanahk 4» Haapsalus (info: 5660 5860) www.loomekeskus.ee

28.07 HAAPSALU KOER-TENÄITUS, PIISKOPILINNU-SE HOOV (info: 511 6165) www.nublud.ee

AUGUST 03.–05.08 Valge daami aeg ja vabaõhulavastus «Mängime Valget Daami» (info: 472 4470) www.valgedaam.kultuurimaja.ee

04.–31.08 Kai Koppeli juubelinäitus «Klaas II» Evald Okase Muuseum, Haapsalu (info: 521 6572)www.evaldokasemuuseum.ee

05.08 Haapsalu pitsi-päev, Haapsalu prome-naad ja kuursaal www.haapsalusall.ee

Foto: Tõnis PaduHaapsalu pitsipäev on tradit-sioonilise Haapsalu salli päeva uus nägu. Kuursaali ümbrus Promenaadi südames

saab sel päeval täis pitsi ja käsitööoskuseid. Oma pitse ja tarkuseid tulevad jagama Hiiu, Muhu ja Setu pitside, niplispitsi, puitehispitsi, savi-pitsi ja loomulikult Haapsalu salli pitside meistrid. Lisaks käsitööle on võimalik osa saada heast muusikast ja tantsust. Kavas on juba traditsiooniline kudumisvõist-lus, loeng puitpitsi ajaloost, õpitoad, pitsiteemaline vikto-riin ja palju muud huvitavat.

08.–12.08 Lihula päevad (info: 477 8191) www.lihula.ee Öökino, keskaegne lahing Lihula linnusemäel, kontser-did, näitused, etendused, spordivõistlused, laat jpm

11.08 kl 12 Lesta teema-päev Rannarootsi Muuseumis Haapsalus(info: 5562 3993)www.aiboland.ee

11.08 Mudajooks Nigula küla, Taebla vald, Läänemaa (info: 472 0310) www.taebla.ee

17.–18.08 Bluusifestival «Augustibluus» Haapsalu Piiskopilinnuses (info: 507 7791) www.augustibluus.ee

Lisainfo: www.haapsalu.ee; www.westest.ee; www.laanemaa.ee

7Pärnu linna ja maakonna kultuurikalender

PÄRNU LINN ja MAAKONDLäbi suve 13.06–15.08 kolmapäeviti kl 18 Traditsioonilised rahvali-kud kontserdid Lastepargis. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatant-su-, rahvamuusika- ja folkloo-rikollektiivid

Läbi suve 01.07–12.08, pühapäeviti kl 11 Laste-hommikud RannapargisTasuta lastehommikud erine-vatel teemadel

Läbi suve 01.07–12.08 pühapäeviti kl 20 Raepromenaadi kontser-did Raehoovis (vihmase ilma korral Raekoja saalis) 05., 12., 19., 26.07 ja 02., 09., 16.08 neljapäeviti kl 18 Puhkpillimuusika kontserdid Koidula pargis

Läbi suve 04.07–08.08 kolmapäeviti kl 19 Pärnu suvemuusika Kuursaali kõlakojas

Läbi suve 01.06-31.08 reedeti kl 20 (v.a 27.07, 03.08) X Pärnu orelifes-tival Eliisabeti kirikus. Oreli-muusikat nii Eesti esinejatelt kui ka väljastpoolt.

JUUNI 04.06 Eesti lipu päev Riiklik tähtpäev, mida tähista-takse algusega kl 18 kõne-koosolekuga Rüütli platsil ja rongkäiguga Vallikääru, kus kl 19 toimuval kontserdil on peaesineja Tõnis Mägi. www.lipuselts.ee

08.–09.06 Hea toidu festival. Grillfest Vallikääru aasal, www.grillfest.ee

09.06 VII Põhja-Liivimaa festival. Häädemeeste selt-simaja ja suveaed

15.06 kl 20–23 Tallinna Meestelauluseltsi Türn-puu meeskoori kontsertKilingi-Nõmme suveaed, Kilingi-Nõmme, Saarde vald

16.–17.06 Pärnu ranna-vollefestival Pärnu randwww.pvk.ee

21.06 Tere, Pärnu Suvi Pärnu rand ja VallikäärSuve avapidu, Tallinn annab Pärnule üle suvepealinna tiitli!

21.–24.06 Veefestival «Watergate» www.watergate.ee

22.06 kl 20 Pärnu Ooper koostöös Pärnu orelifes-tivaliga: «Maria elu»Pärnu Eliisabeti kirikus, www.ooper.parnu.ee

22.06 Räämapargi jaanituli

23.06 Maakaitsepäev ja võidupüha paraad Pärnus, www.kaitseliit.ee

23.06 Jaanituli Nooruse Maja suveaias (Roheline 1b) www.noorusemaja.ee

23.06 kl 21.00–02.00 Jaanituli Kilingi-Nõmme suveaias

28.–29.06 kl 19 Pernau Rahwateatri tasuta suveetendus «Gulliver ja Gulliver» Pärnu Kuursaali kõlakojas (Mere pst 22), pernaurahwateater.blogspot.com

29.06–01.07 Pärnu hansa päevad Vallikääru aasalhansa.parnu.ee

29.06–01.07 X Pärnu suupillifestival «Baltic-Nordic Harmonica»www.piccolo.ee

30.06 Pitsinäitus «Valge öö romantilised pitsid» Koidula park ja Pärnu Kunin-ga Tänava Põhikool, www.noorusemaja.ee Romantiline suveõhtu Koidula pargis ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis koos pitsi-näituse ja töötubade, moede-monstratsiooni ja muusika nautimisega.

JUULI 30.06–01.07 VeeSpordi-Pidu Pärnu erinevates paika-des.

02.–15.07 XXVI Pärnu filmifestival Uue Kunsti Muuseumis, www.chaplin.ee

04.07 Kabli Päikeseloo-jangu festival: avakont-sert Ultima Thule, Riho Sibul ja Tõnis MägiKosmonautika puhkekeskus, www.kablifestival.ee

05.–07.07 Watergate regatt watergate.jahtklubi.ee

05.–06.07 kl 19 Pernau Rahwateatri tasuta suveetendus «Gulliver ja Gulliver» Pärnu Kuursaali kõlakoda (Mere pst 22) pernaurahwa-teater.blogspot.com

05.–29.07 Endla teatri suvehooaeg. Juuli teises pooles näeb teatrimajas Endla jooksvat repertuaari. Jälgi kava www.endla.ee

05.–15.07 Pärnu Vanalinna Põhikooli võimlas (Pühavaimu 19) algusega kl 19 suvela-vastus «Seljatas sada meest».

05.07 kl 20 Kabli Päike-seloojangu Festival: õhtumuusika oreliga (Urmas ja Pille Taniloo)Häädemeeste Miikaeli kirik, www.kablifestival.ee

06.–08.07 Kihnu mere pidu Kihnu saarel

06.07 kl 20 Kabli Päike-seloojangu Festival: Valgre laulude õhtu (Rain Simmul ja Jaan Sööt) Kabli seltsimaja, www.kablifestival.ee

07.-08.07 Muusikafestival «Kummardus Valgrele» Ammende Villa aias (Mere pst 7), www.ammende.ee

07.07 kl 15 Ilusa muusi-ka festival «Schilling» Kilingi-Nõmme suveaias

07.07 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: Kabli rannapidu (Getter Jaani) Kabli rannas, www.kablifestival.ee

08.–14.07 2012 Muhu väina regatt. Start rega-tile Pärnu Jahtklubist (Lootsi 6), www.muhuvain.ee Võistluste ametlik avamine toimub laupäeval, 7. juulil Pärnu Jahtklubis, start regati-le antakse 8. juulil

10.07–10.08 Suveaaria. Kunstide süntees Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

10.07 kl 22.30 Suve-aaria: Kauge armastus Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

10.07 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: salongi-õhtu (Olav Ehala ja Lembit Saarsalu)Lepanina hotell, www.kablifestival.ee

11.07 kl 22.30 Suve aaria: Anima Mea Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

11.07 Kabli Päikeseloo-jangu festival: kosmo-nautika kolmapäev. Jaak Tuksam ja sõbradKosmonautika Puhkekeskus, www.kablifestival.ee

11.07 kl 20 Kabli Päike-seloojangu Festival: ÕHTUMUUSIKA flöödi ja kitarriga. Oksana Sinko-va ja Jelena Ossipova Häädemeeste kirik, www.kablifestival.ee

12.07 kl 22.30 Suve-aaria: Kauge armastus Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

12.–13.07 kl 19.00 Pernau Rahwateatri tasuta suveetendus «Gulliver ja Gulliver»Pärnu Kuursaali kõlakoda (Mere pst 22), pernaurahwa-teater.blogspot.com

12.–14.07 Watergate regatt watergate.jahtklubi.ee

12.07 kl 20.00 Kabli Päikeseloojangu Festi-val: «Tuisuliiva muusika» Lenna ja Märt Avandi Tuisuliiva Puhkemaja, www.kablifestival.ee

13.07 kl 22.30 Suve-aaria: Bach Pärnus Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

13.07 kl 21.00 Simman ansambliga «Parvepoi-sid». Matsi Sadama vanas paadikuuris Varblas

13.07 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: talupäe-vad kogu perele Vango Puhketalu www.kablifestival.ee

13.07 kl 20 Kabli Päike-seloojangu Festival: Jüri Aarma õhtu koos Kihnu Virvega. Õhtu jätkub Kihnu Virve pereansambli kontserdi-ga. Lepanina hotell, www.kablifestival.ee

14.07 kl 10.00–00.00 (programm alates kl 15) Monster Music Festival www.monster.ee/festival

14.07 kl 22.30 Suve-aaria: Pärnu Ooperi solistid. Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

14.–21.07 Langevarju-laager «Parasummer» Eesti Langevarjuklubi korral-datav spordi- ja puhkelaager. Erisündmuseks on langevar-jurite maandumine Pärnu rannaliivalewww.parasummer.com

14.07 alates kl 10.00 Käsitöö ja omatoodangu laat Varbla muuseumi õuel

14.07 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: KABLI RANNAPIDU Tanja Mihhailova (Madonna kava), www.kablifestival.ee

15.07 kl 15 kontsert, esineb Ott Lepland Varbla kirik

17.07 kl 22.30 Suve aaria: Kauge armastus. Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

17.07 kl 20 Kabli Päike-seloojangu Festival: SALONGIÕHTU Prantsuse šansoonidega. Erki Otsman ja saatean-sambel. Lepanina hotell, www.kablifestival.ee

18.07 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: KOSMOSE KOLMAPÄEV Singer Vinger Kosmonautika Puhkekeskus www.kablifestival.ee

18.07 kl 22.30 Suve-aaria: Anima Mea Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

19.07 kl 19 Endla teatri suvehooaeg: «Sinikad» Endla teater, www.endla.ee

19.07 kl 19 Endla teatri suvehooaeg: «Ballett-meister» Endla teater, www.endla.ee

19.07 kl 22.30 Suve-aaria: Kauge armastus. Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

19.07 kl 20 Kabli Päike-seloojangu Festival: MEREMEESTE KÕRTSIPI-DU. Marko Matvere ja Margus Põldsepp Ühislaulud ja meremeeste jutud. Kabli külaplats www.kablifestival.ee

20.07 kl 19 Endla teatri suvehooaeg: «Palju õnne argipäevaks!» Endla teater, www.endla.ee

20.07 kl 19 Endla teatri suvehooaeg: «Esimesed suudlused» Endla teater, www.endla.ee

20.07 kl 22.30 Suve-aaria: Bach Pärnus Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

20.–22.07 KULDRULA 2012. Tänavaspordifestival, www.kuldrula.ee

20.07 kl 20 Kabli Päike-seloojangu Festival: Jüri Aarma vestlusõhtu Merle Jäägeriga Kabli külaplats www.kablifestival.ee

20.07 Kabli Päikese-loojangu Festival: Kabli rannapidu / Termi-naator www.kablifestival.ee

21.07–12.08 Pärnu IN Graafika Suur näitusteprogramm üle terve linna, avatud tänavatöö-toad ja Prints Gone Wildi kunstilaat. Peaesinejaks on American Dirty Printmakers, www.nongrata.ee

21.07 kl 22.30 Suve-aaria: Pärnu Ooperi solistid. Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

21.–22.07 Rannamängud Kihnus

21.07 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: KABLI KAPTENITE PÄEV Õhtul KÜLASIMMAN www.kablifestival.ee

25.07 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: KOSMOSE KOLMAPÄEV Peeter DudnikKosmonautika Puhkekeskus www.kablifestival.ee

26.07–02.08 Rahvusva-heline Järvi suvefestivalwww.jarvifestival.ee

27.–29.07 Pärnu XIV portselanipäevad Nooruse Maja (Roheline 1b)www.noorusemaja.ee

28.07 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: KABLI RANNAPIDU Sõpruse Puiestee. Kabli rand www.kablifestival.ee

29.07 Kauni muusika festival Pootsi-Kõpu kirik, Kõpu küla, Tõstamaa vald

30.07–04.08 Pärnu bluusi-päevad. www.parnublues.ee

AUGUST 01., 03., 05.08 kl 21.30 SUVEAARIA: Wolfgang Amadeus Mozarti ooper «TITUSE HALASTUS» Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19) www.ooper.parnu.ee

01.08 kl 20.00 Tallinna XXVI rahvusvaheline orelifestival «Spirituaa-lid» Pärnu kontserdimaja (Aida 4), www.concert.ee

01.08 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: KOSMOSE KOLMAPÄEV Vastasvär-vid. Sergio Bastos ja Raivo Tafenau bänd Kosmonautika Puhkekeskus www.kablifestival.ee

02.–05.08 Pärnu filmi- ja videofestival www.nongrata.ee

03.–04.08 XV Pärnu gildipäevad Rüütli tänavwww.maarjamagdaleenagild.ee

04.–05.08 Eesti line-tantsu festival www.linefest.com

08.08 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: KOSMOSE KOLMAPÄEV Kirjandus-õhtuKosmonautika Puhkekeskus www.kablifestival.ee

10.–12.08 Vabariiklik Kalevi võimlemisfestivalwww.eestikalev.ee

11.08 Tänavafestival «Augustiunetus» Keskne trajektoor on Supeluse tänav,www.augustiunetus.ee

11.08 kl 17.00 VII akor-dionistide suvelaagri lõppkontsertKentuki Lõvi Pubi sisehoov, www.kentuki.eu

15.08 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: KOSMOSE KOLMAPÄEV Lauri Saat-palu, Raivo Tafenau, Peeter Rebane Kosmonautika puhkekeskus, www.kablifestival.ee

20.08 Rahvalik laulupäev «Eesti keel ja Eesti meel» www.endlakoor.ee

20.08 Hapukurgifestival Tahkuranna külas

22.08 Kabli Päikeseloo-jangu Festival: KOSMOSE KOLMAPÄEV Filmiõhtu (Peeter Simm) Kosmonautika Puhkekeskus www.kablifestival.ee

25.08 Muinastulede öö Pärnu rannas ja Kihnu saare jõujaamas

Uuri lisakultuur.parnu.ee www.visitparnu.com

8 Hiiumaa ja Saaremaa kultuurikalender

HIIUMAA

JUUNI09.06 X Hiiumaa Laste-festival www.kardla.ee

Foto: Toomas Kokovkin

09.06 Reigi pastoraadis «Meenutades Sulev Nõmmikut» www.korgessaare.ee

09.–10.06 V Sõru Jazz Sõru paadikuuriswww.puhvet.ee

10.06 Lastepäev Soeraswww.soeratalumuuseum.ee

22.–24.06 Jaanituled üle Hiiumaa

23.06 VII Puulaevade pidu Sõru sadamaswww.hps.ee

Foto: Urmas Liit

JUULI06.–08.07 Paadimatk ümber Hiiumaa 13. etapp www.hps.ee

Foto: Urmas Liit

12.–14.07 IX Sõru käsi-töö- ja kunstipäevadwww.etnobuss.ee

13.–15.07 XVI Hiiumaa kammermuusikapäevad www.hot.ee/hiiukammer

13.–15.07 Eestimaa seppade suvepäevad Kärdlas

14.07 Käsitöö- ja omatoodangu laat Kärd-las www.hiiukasitoo.ee

14.07 Võrratu Rannapidu vol 2 Kärdlas Rannapaar-gus www.rannapaargu.ee

14.07 Luidja triatlonwww.hiiumaasport.ee

14.07 Soera simman Paladelwww.soeratalumuuseum.eu

15.–21.07 Muhu Väina Regatt www.muhuvain.ee

18.–21.07 Mõisameistri-te päevad Suuremõisas

19.–21.07 19. Hiiumaa Karikas kardispordis Käinas www.kartdago.ee

19.–22.07 VIII Hiiumaa Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk www.hiiufolk.ee

27.07 Ain Angeri ja Jaak-ko Ryhäneni kontsert Kärdla kirikus

28.07 Kila-kola laat Kärdlas

28.07 Kõpu piirkonna külade XI kokkutulek Suureranna külas

28.07 Hiiumaa 55. võrk-palliturniir Kärdlaswww.hiiumaasport.ee

AUGUST01.–05.08 Hiiumaa TantsuFestival tants.org

03.08 Ansambli Kuker-pillid kontsert Kärdla Laululava pargis

04.08 Kärdla kohvikute-päev www.kohvikutepäev.ee

Foto: Toomas Kokovkin

04.–05.08 Kärdla ratsu-päevad www.ratsu.ee

18.08 Lestafest – kalapi-du Kõrgessaare sadamas www.lestafest.ee

25.–26.08 Reigi kogudus 385 / Reigi kiriku 210 aasta juubeli aastapäe-vaüritused

28.08 Talutöödepäev Soeraswww.soeratalumuuseum.eu

SAAREMAA

JUUNI07.06 «Väike sünnipäe-vamuusika» Janne Sevt-šenko, Tiit Kalluste ja Villu Veski Kuressaare kultuurikeskuseswww.kultuurivara.ee

08.06 Andre Maaker: igihaljas klassika akusti-lisel kitarril Kuursaaliswww.kuressaarekuursaal.ee

09.06 Suvemuusika Lossipargi kõlakojas / Meeskooride kontsert / Erich Krieger ja puhkpil-liorkester www.kuressaare.ee

09.06 Silja Litvinova ja Heiko Liiv Arensburgi hotelli Päikeseterrassil

13.06 James Werts ja Michael Jacksoni orkes-ter Arensburgi hotelli Päike-seterrassil. www.arensburg.ee/hotell/uritused

14., 16. ja 17.06 K. M. Ryan «OTMA – Nikolai II tütred» Kuressaare Linnateatris

Nikolai II tütred

autor tõlkija lavastaja kunstnik Kaili Viidas (Endla Teater) osades Karin Tammaru (Endla Teater) (Endla Teater) (Teater Vanemuine) Tammearuwww.kuressaarelinnateater.ee

15.06 Raimonds Paulsi autorikontsert «Odessa mälestused» ja Anne Veski Lossipargi kõlakojas www.odessatallinn.ee

16.06 Arensburg 10 ja Saaremaa Velotuur 55 / Arensburgi hotelli Päike-seterrassil esineb Mari Ronimõis www.arensburg.ee/hotell/uritused

17.06 Suvemuusika Lossipargi kõlakojas / Rahvusvahelise noorte keelpillimängijate laagri «Saaremaa String» ühiskontsertwww.kuressaare.ee

19.06 Suvemuusika Lossipargi kõlakojas / Toimela Brassi kontsert (Soome) www.kuressaare.ee

22.–23.06 Koguva küla juubel. 480 aastat vaba-duskirjawww.muhumuuseum.ee

22.06 JAANIÕHTUD SAAREMAAL

Jaaniõhtu Kõrkküla palli- •platsilLümanda valla jaanituli, •valla näiteringide esieten-dus Taritu koolimaja õuesSuvine pööripäev ja jaanituli •Panga pangalJaaniõhtu Sandlas Kukes- •saare rannasJaanituli Kõljala külaplatsil •Jaaniõhtu Kahutsi maalin- •nalEsietendus Salme Vallateat- •ris: mereröövlimuusikal «Puujala ja Ükssilma sõda» Salme sadamasJaanituli Valjala maalinnal •

23.06 Kuressaare linna jaanituli ranna puhkealalwww.kultuurivara.ee

Maakondlik võidutule tsere- •moonia KihelkonnalKaarma valla suur jaanituli •Kaarma maalinnalJaanituli Abruka saarel •Jaaniõhtu Kihelkonna laulu- •laval

Jaaniõhtu Kärla pargis •Jaanipäev Laimjala mõisa- •pargis Leisi valla jaaniõhtu Karja •külaplatsilJaaniõhtu Hellamaal •Jaanituli Mustjala mõisa •pargisJaanituli Panga külas •Jaanituli Võhma külamaja •hoovisJaaniõhtu Orissaares •Võidutule vastuvõtmine •Pihtla vallamaja eesJaaniõhtu Pihtlas Püha kiri- •ku õuelJaanituli Ruhnu laululaval •Salme Suvi 2012 Salme •RannapargisVõidupäeva kontsert-juma- •lateenistus Valjala kirikus

28.06 Silja Litvinova ja Heiko Liiv Arensburgi hotelli Päikeseterrassil www.arensburg.ee/hotell/uritused

30.06 Draamateatri kitarristid (Mait Malms-ten, Margus Prangel, Märt Avandi jt) ja Weekend Guitar Trio Arensburgi hotelli Päikeseter-rassil www.arensburg.ee/hotell/uritused

30.06 Mereröövlimuusi-kal «Puujala ja Ükssilma sõda» Salme sadamas

JUULI01.07 Suvemuusika Lossipargi kõlakojas / Kuressaare Linnaorkes-ter ja solistidwww.kuressaare.ee

06.07 Kuressaare lossi öö www.saaremaamuuseum.ee

04.07 Tulevikumuusika festivali «JUU JÄÄB» avakontsert Arensburgi hotelli Päikeseterrassil – Ntjam Rosie Bänd (Holland/Camerun) ja Jacam Manricks New York Trio (USA) www.nordicsounds.ee

04.–07.07 Festival «Helisevad Saaremaa orelid 2012» erinevates Saaremaa kirikuteswww.helisevadorelid.ee

04.–08.07 Tulevikumuu-sika festival «JUU JÄÄB» www.nordicsounds.ee

05.07 «JUU JÄÄB 2012» Abruka saarel

05.07 Festivali «Juu Jääb» kontsert Kuur-saalis / «Argentina superjäm» Daniel «Pipi» Piazzolla ja DJ Sander Mölder feat FAYE HOUSTON (UK)www.kuressaarekuursaal.ee

06.–08.07 17. Kihelkon-na kirikumuusikapäevad

07.07 VIII Merelaulude õhtu Lümanda söögimaja õues

12.07 Viki simman Mihkli talumuuseumis

07.07 Kristo Käo kitarri-kontsert Kuursaaliswww.kuressaarekuursaal.ee

08.07 Lindpriide ja Clau-dia Ševtšenko kontsert-tuur «Värvilised vankrid» Arensburgi hotelli Päikeseter-rassil www.arensburg.ee/hotell/uritused

10.–14.07 14. Mustjala muusikafestival «Must-jala Mustrid»www.mustjalafestival.ee

12.07 Kontsert «Selle Suve Suveniir» Lossihoo-vis www.kuressaare.ee

14.07 Eesti vabadusvõit-lejate XX kokkutulek / Kontsert ja tantsuõhtu Lossihooviswww.kuressaare.ee

13.07 Šoti laulja-kitar-risti Simon Kempston’i soolokontsert Kuursaaliswww.kuressaarekuursaal.ee

14.07 Hedvig Hanson ja Andre Maaker «Armas-tuslaulud» Kuursaaliswww.kuressaarekuursaal.ee

16.–22.07 Saaremaa Ooperipäevad

www.concert.ee

18., 19. ja 21.07 Funki-fize estraadikontserdid funky ja ladina rütmides Kuursaalis www.kuressaare-kuursaal.ee

26.07–04.08 Saarte merenädalwww.merepaevad.ee

28.07 Silja Litvinova ja Heiko Liiv Kuursaaliswww.kuressaarekuursaal.ee

28.07 Suvesimman Muhu muuseumis

28.07 Angla pärimuse-päev www.anglatuulik.ee

29.07 Suvemuusika Lossipargi kõlakojas / Ansambel KVON Fääri saartelt www.kuressaare.ee

29.07 Ansambel Jäääär Arensburgi hotelli Päikeseter-rassil www.arensburg.ee/hotell/uritused

AUGUST31.07–04.08 Kuressaare Kammermuusika päevad www.kammerfest.ee

02.–10.08 Kuressaare Linnateatri suvelavastus Laura Ruohonen «Yksi-ne» Kuressaare vanas Sada-maaidas www.kuressaarelin-nateater.ee

03.–04.08 Kuressaare Merepäevad

www.merepaevad.ee

03.–04.08 Aare Külama Trio džässi-bluusihõngu-line kontsert Kuursaaliswww.kuressaarekuursaal.ee

04.08 Ansambli Kuker-pillid 40 aasta juubeli-kontsert Lossihoovis

11.08 Ansambli Meie Mees kontsert Lossihoo-vis www.kuressaare.ee

11.08 Sadhu Studio Jäm 18 Kuursaaliswww.kuressaarekuursaal.ee

11.08 Vilsandi Rahvus-pargi päev

11.08 Küünikontsert Muhus

16.08 Kitarrist Kristo Käo ja sopran Kai Kallas-tu kontsertwww.kuressaarekuursaal.ee

17.08 Järvemuusika-kontsert Kaali meteorii-dikraatris www.kaali.kylas-tuskeskus.ee

18.08 Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi «Öö valge on õnn» Arensburgi hotelli Päikeseterrassil www.arens-burg.ee/hotell/uritused

18.08 Silja Litvinova ja Heiko Sööt Kuursaaliswww.kuressaarekuursaal.ee

20.08 Taasiseseisvumis-päeva ühtelaulmine Lossipargi kõlakojaswww.kuressaare.ee

25.08 Muinastulede öö Kuressaares Raiekivi säärel www.kuressaare.ee

26.08 Suvemuusika Lossipargi kõlakojas / Aseri Linnaorkester ja Uku Suviste

Alljärgnevad üritused toimu-vad kogu suve vältel: Pärimuskultuuri õhtud Veski Trahter õuelwww.veskitrahter.eeSuvekino Kuursaaliswww.kuressaarekuursaal.ee

9Viljandimaa, Valgamaa ja Raplamaa kultuurikalender

VILJANDIMAA

JUUNI 02.06 Maakonna laulu- ja tantsupidu Viljandiswww.vol.ee

01.06–25.08 Giidiga linnaekskursioon

Viljandis iga päev kl 13

08.–10.06 Viljandi Hansapäevadwww.viljandi.ee

16.06 Mõisate külastus-mäng «Unustatud mõisad»www.unustatudmoisad.ee

16.–23.06 Suure-Jaani Muusikafestival

www.muusikafestival.suure-jaani.ee

17.06 Suure-Jaani vaimulik laulupäev

30.06 Suislepa paadi-päev www.tarvastu.ee

30.06–01.07 Mõisate külastusmäng «Unusta-tud mõisad» www.unustatudmoisad.ee

JUULI 01.07 Olustvere mõisa pargipiduwww.olustveremois.ee

06–07.07 Karksi ordulin-nuse päevad kultuurikeskus.karksi.ee

07.–14.07 Noore Tantsu Festival ja rahvusvaheli-ne suvekool www.notafe.ee

10.–16.07 Viljandi Vana-muusika Festival kultuuri.net/muusika/vana-muusika

19.07 Mõisate külastus-mäng «Unustatud mõisad»www.unustatudmoisad.ee

20.–22.07 Mulgikultuuri festival Nava Lavakultuurikeskus.karksi.ee

26.–29.07 Viljandi Päri-musmuusika Festival

www.folk.ee

AUGUST 02.–04.08 Rock Ramp / Rock Rampwww.rockramp.ee

03.–04.08 Mõisate külastusmäng «Unusta-tud mõisad»www.unustatudmoisad.ee

04.08 Suure-Jaani järve-pidu www.suure-jaani.ee

07.–08.09 Karksi meefestivalkultuurikeskus.karksi.ee

20.08 Mulgi Rattaralliwww.rattaklubi.ee

VALGAMAA

JUUNI 04.06 Eesti lipu päev Otepäälwww.otepaa.ee

07.–10.06 Valga-Valka kaksiklinnade festival «Helisev Liivimaa»www.valga.ee

15.–17.06 Otepää Tour 2012 www.annimatsi.ee

17.06 Eesti MV poolpikas triatlonis Valgaswww.triatlon.ee

22.–23.06 Pühajärve jaanituliwww.puhkaeestis.ee

JUULI01.07 Heina ja mee päev Sangastes www.sangaste.ee

07.07 31. jooks ümber Pühajärve www.stamina.ee

19.–22.07 X Valga Crui-sing www.valgacruising.ee

20.–21.07 Rally Estonia 2012 www.rallyestonia.com

AUGUST03.–04.08 Leigo Järve-muusika www.leigo.ee

03.–05.08 Triatlon Tri Star111

www.star-events.cc

04.08 Rukkifestival Sangaste Rukki Maja õuel www.sangaste.ee

05.08 Pähklilinna käsi-töö- ja rahvakunsti päev Otepääl

11.08 Tõrva loits Tõrvaswww.torva.ee

17.–18.08 Valga Militaarajaloo festival

www.isamaalinemuuseum.ee

18.08 Jõekääru kontsert Valgaswww.turism.valgamaa.ee

17.–19.08 Ameerika autode kokkutulek Power Campwww.powercamp.ee

24.–26.08 Klapperjaht 2012 www.klapperjaht.eu

RAPLAMAA

JUUNI 02.06 X KoMo 100, ratta-maraton ja -matk Palu-külas www.komo.ee

03.06 Atla pühapäeva-laat Juuru vallas Atla mõisas www.keraamika.ee

09.06 Lennupäev Rapla vallas Kuusiku lennuväl-jal www.rapla.eewww.skydive.ee

15.–16.06 Rabarock Järvakandis Eesti suurim rokifestival. Kahel päeval esinevad kolmel laval 30 artisti kogu maailmast. Piletid müügil Piletileviswww.rabarock.ee

Foto: Jaan Kurm

16.06 Külastusmäng «Unustatud mõisad: Vana-Vigala»www.unustatudmoisad.ee

22.06 Ajaloolis-kultuuri-line rännak «Tagasi Mahtrasse» Juuru vallaswww.juuru.ee

23.06 Eesti VII lahtised karikavõistlused naise-kärutamises, Raplamaa lahtised KV köieveos ja «Eidapere Võll» koos jaanitulega Eidaperes web.zone.ee/medarbalt

19.06–08.07 VI Juuru orelisuvi Juuru kirikuswww.juuru.eewww.eelk.ee/juuru

29.–30.06 Hard Rock laager 2012 Vana-Viga-las Eesti suurim raskerokile ja metalmuusikale pühenda-tud suvefestival, mis tänavu toimub juba 11. korda. Piletid müügil Piletilevis. www.hardrocklaager.ee

30.06–01.07 Külastus-mäng «Unustatud mõisad: Vana-Vigala»www.unustatudmoisad.ee

JUULI 01.–22.07 XII rahvusva-heline suurevormilise keraamika sümpoosion Tohisoo mõisasLaagris valminud suurvormid põletatakse anagama-tüüpi ahjus kohapeal ja neid ekspo-neeritakse mõisapargis. www.tohisoo.edu.ee

Foto: Eeva Kumberg

07.–22.07 XX Rapla kiri-kumuusika festival Raplamaa kirikuteswww.raplamaa.ee

Foto: Leelo Lehtla

07.07 Masinapäev. Vaba-riiklik tehnikalaat Märjamaa vallas Sillaotsa talumuuseumiswww.velise.ee/muuseum

07.07 Südasuve jalgrat-tamatk (pärimusmatk)www.kohila.ee

12.07 Lasteprojekti «Mäng on väikese inime-se töö» vabaõhuetendus «80 päevaga ümber maakera». Algus kl 20 Tohisoo mõisa pargis. www.kohila.ee

19.07 Külastusmäng «Unustatud mõisad: Vana-Vigala»www.unustatudmoisad.ee

21.–30.07 Kogukonna-päevad «Kohtume Kapa-Kohilas» www.kohila.ee

Foto: Tiia Saart

22.07 Rapla kihelkonna-päev. Evald Saag 100. www.raplamaa.ee

29.07 kl 16 ja 20 Kogu-konnamuusikal «Vete-rahva needus» Kohilas Keila jõe Kellasillakäärus www.kohila.ee

29.07 Raplamaa III auto-vaba päev www.raplamv.eewww.rapla.ee

Foto: Ene Matetski

31.07–05.08 Vigala folk-loorilaager ja pärimus-päev «Pärimuse Pärlid» Vana-Vigalas, www.vigala.ee

AUGUST01.–05.08 VII Märjamaa folk ja XV Märjamaa päevad www.marjamaa.eewww.marjamaafolk.ee

03.08 Külastusmäng «Unustatud mõisad: Vana-Vigala»www.unustatudmoisad.ee

03.08 Vanamuusikakont-sert Sutlema mõisaswww.sigmaline.ee/sutlema

08.–11.08 XVI puupäevad «Varbola puu» Varbola linnamäel

Nn puuinimeste laulupidu, kus nii professionaalsed kui ka harrastuskunstnikud Eestist ja mujalt Euroopast meisterdavad puuskulptuure, mille valmimist on kõigil külastajail võimalik kõrvalt jälgida. Samuti on oksjonilt võimalik endale taieseid soetada ja osa saada kultuu-riprogrammist.www.varbolapuu.ee

20.08 VII Käru järve päev Kärus. Vahva sportlik päev Käru järve ääres ja meeleolu-kas õhtune suvelõpukontsert küünlatuledega kaetud järve kaldal. www.karuvald.ee

Foto: Peeter Sepp

10 Järvamaa ja Põlvamaa kultuurikalender

JÄRVAMAA

JUUNI 16.06 Külastusmäng «Unustatud mõisad» Laupa, Särevere, Roosna-Alliku, Koigi, Sargvere, www.unustatudmoisad.ee

30.06–01.07 EM moto-krossis Kirnas, Türi vald, www.tyrimk.eewww.msport.ee

30.06–01.07 Külastus-mäng «Unustatud mõisad» Laupa, Särevere, Roosna-Alliku, Koigi, Sargve-re, www.unustatudmoisad.ee

JUULI 02.07 Türi linna 86. sünnipäev ja aedlinna kohvikute õhtu Türi linnas, www.tyri.ee

07.07 Kila-kola laat Seidla mõisa pargis www.tsunftijanes.ee

07.07 Talutoodete ja käsitöölaat A. H. Tamm-saare muuseumis Vargamäel www.tammsaare.albu.ee

14.07 Kreisilinnapäev Paides www.paidekultuurikeskus.ee

19.07–04.08 Külastus-mäng «Unustatud mõisad» Laupa, Särevere, Roosna-Alliku, Koigi, Sargve-re, www.unustatudmoisad.ee

Foto: Roosna-Alliku mõis, Raivo Tiikmaa

10.–12.07 VII rahvusva-heline kartulitrüki festi-val Kabala rahvamajas (info: 5661 7210) www.printpotato.pri.ee

AUGUST 20.08 Türi järvekontsert Türi tehisjärvel www.tyri.ee

24.–26.08 III Eesti brass-ansamblite päevad Türil www.tyri.ee

Vaata lisa www.jarva.ee

PÕLVAMAA

JUUNI 08.06 Floristaia Räpina Aianduskoolis. Nooraed-nike kutsevõistlus(info: 796 1387)www.rapina.ee

Foto: Laupa mõis, Karin Kaljuläte

Foto: Maanteemuuseum, Sille Annuk

08.–09.06 Räpina Hea Kodu päevad 8.06 – Hea Kodu konverents9.06 – Hea Kodu mess(info: 799 9512)www.rapina.ee

08.–09.06 Põlva päevad 2012 Pealava Põlva kauban-duskeskuse parklas(info: 799 8232)www.kultuurikeskus.ee

09.06 kl 17 Margot Suure lauluõpilaste kontsert Räpina Muusikakoolis / Sillapää lossis (info: 799 9530)www.rapina.ee

09.06 Suur laulusimman Mooste Folgikojas Kokku saavad ligi 50 koori üle Eesti (info: 511 7848)www.moosteguesthouse.com

09.–10.06 Kagu-Eesti tantsupidu «Elu kesest küla» Põlva Intsikurmus (info: 5661 2809)www.meiestuudio.ee

10.06 XXXV Lõuna-Eesti orienteerumise KV Koorastes Info: kobras.polvamaa.ee

16.06 kl 12 Sõirapäev Saatse Seto muuseumi õuel (info: 5342 1428)www.setomuuseum.ee

16.06 kl 13 Liikluspäev «Perega ratastel» Eesti Maanteemuuseumis Varbusel. (info: 797 0790) muuseum.mnt.ee

16.06 Vastse-Kuuste valla küladepäev Leevijõe külas(info: 511 9116)

16.06 kl 12 Veepidu Värska Sanatooriumi rannas (info: 553 9006)

17.06 kl 12 Laste ratta-spordivõistlus Räpinas Sillapää lossi pargis(info: 518 3758)www.rapina.ee

21.–26.06 kl 19 Vaba-õhuetendus «Kuurort Ruusa» Ruusa külaplatsil(info: 517 6288)www.rapina.ee

Jaanituled Põlvamaal (vt ka www.polvamaa.ee)21.06 Adiste külaplatsi avapidu ja jaanituli (Põlva v) – suvine pööripäev Labürindi-talus (Kõlleste v)22.06

Jaanipidu Kolodavitsas •(Värska v)Mikitamäe valla sünnipäev •ja jaanipäev Jaanituli Orava vallas •Jaaniõhtu Rasinal •(Mooste v); ans Mait MaltisJaanilaat ja -simman Ahja •mõisapargis Veriora valla 20. aastapäe- •va ja võidupüha tähistamine Jaanipäev Taevaskojas •(Põlva v)Himmaste küla jaanituli •(Põlva v)Valgjärve valla jaanipidu •Maaritsas, ansambel Pankrot Linte küla jaanipidu •(Räpina v); ans QvaldaMammaste jaanipäev, •ansambel Wismari PoisidKõlleste valla jaanituli Kroo- •tusel, ansambel Weekend

23.06 Võidupüha ja jaanipidu •Räpinas, ansambel WeekendJaanipidu Saatses •(Värska v)Jaanipäeva pidu Värskas •Võidupüha tähistamine •Oraval Kanepi valla jaanituli ja •Jõksi laululava 20. aasta-päev Mooste valla jaaniõhtu •Lahol; ans Mini MTJJaanituli Tilsis (Laheda v), •ansambel Magnet Põlva linna jaanituli, ansam- •bel Hellad Velled

22.06 kl 18 Räpina Rattatuur 2012 Start Räpina keskväljakult(info: 518 3758)www.rapina.ee

23.06 kl 12 Rahvusvahe-line motokross «Isad ja pojad Räpinas 2012» Linte krossirajal(info: 512 7999)www.rapina.ee

23.06 kl 11 Väike jaani-laat Karilatsis ning rahvatantsu ja -muusika laupäevak Põlva Talurah-vamuuseumis (info: 797 0310)www.polvatalurahvamuu-seum.ee

Foto: Ulla-Maia Timmo

24.06 Leevi külapäev 3 põlvkonna pidu, küladeva-helised võistlused jm(info: 525 7864)www.veriora.ee

25.06 Saatse Seto muuseumi sünnipäev. Muuseumi asutaja Viktor Veeber – 100(info: 5342 1428)www.setomuuseum.ee

30.06 MC Piratica Esto-nian Bike Weekend 2012 Räpina Tuletõrje väljakul (info: 516 6760)www.piratica.ee

JUULI 01.07 kl 12 Räpina Rull 2012 Räpina keskväljakul (info: 518 3758)www.rapina.ee

06.07 Seto jaanituli Kärel (info: 529 1610)www.setomaa.ee

06.–07.07 Mõisakarne-val Mooste Folgikojas (info: 565 1406)www.moosteguesthouse.ee

06.–08; 12.–15.07 Suvelavastus «Peko» Värska laululaval (info: www.vanemuine.ee

07.07 kl 12 Jaanipäeva-aegne «taimeriigi pidu» Saatse Seto muuseumis(info: 5342 1428)www.setomuuseum.ee

07.07 Postitee pillerkaar Terve päev toredate tegemis-tega Postitee erinevates ette-võtetes, õhtu lõpetab ansam-bel Regatt. (info: 521 9018) www.postitee.ee

07.07 Seto jaanituli Treskis (info: 529 1610)www.setomaa.ee

11Põlvamaa kultuurikalender

08.07 kl 19 Orelikontsert «Romantism ja gooti impressioonid» Räpina Miikaeli kirikus (info: 5615 8776)www.eelk.ee/rapina

10.07 kl 19 Kontsert Mooste mõisas: Luisa Värk ja Alen Veziko(info: 516 0656)

14.07 Kalameestepäev Võõpsu Pritsikuuri plat-sil Kala- ja käsitöölaat, näitu-sed, õpitoad jpm. Alates keskpäevast igal täistunnil kultuuriprogramm. (info: 517 6288) www.rapina.ee

14.07 Rahvamuusikute suvepidu Lindoral Jõeveere talus, Orava vallas(info: 518 7857)

14.07 Allikaretk ja sütel-kõnd Postiteel, kl 14 retk Tilleoru maastikukaitse-alale, kl 19 sütelkõnd Labürinditalus (info: 513 6470) www.tuletee.ee

15.07 kl 12 Veepidu Ahja järvel. Kalapüügivõistlus, veemängud ja -sõidukid jpm (info: 5372 7732)

18.07 kl 12 Rannatrall Mooste järve ääres Võistlused lastele, erinevad veesõidukid jm. (info: 516 0656)

19.07 kl 20 Iloõtak Seto talumuuseumis (info: 505 4673)www.setomuuseum.ee

20.07 kl 20.30 Suve-simman Ahja pargis Esinevad Ahja ja Haimre taidlejad, ansamblid.(info: 5372 7732)

21.07 kl 10 Kõikide tõugude koertenäitus Räpina Tuletõrje väljakul(info: 504 5669)www.rapina.ee

21.07 kl 19 Lõõtspillipidu Harmoonika Intsikurmus (info: 529 4334)www.polva.ee

21.07 kl 11 Kinopäev Karilatsis Põlva TalurahvamuuseumisEesti film 100, endiste kino-töötajate kokkutulek. (info: 797 0310) www.polvatalu-rahvamuuseum.ee

24.07 kl 18 Euroopa eestlaste koori kontsert «5 aastat koos Kaleviga» Varbuse Muusikamõisas (info: 504 0526)www.varbuse.ee

26.07 kl 20 Päätnitsa-päeva puulpühä iloõtak Seto Talumuuseumis (info: 505 4673)www.setomuuseum.ee

27.07 kl 14 ja kl 22 Päät-nitsapäeva kirmask ja tantsuõhtu Saatses

(info: 529 1619)www.setomaa.ee

27.07 Ansambli Kuker-pillid juubelituur Intsi-kurmus. Kaasa teevad VLÜ ja Ivo Linna(info: 799 8234)www.kultuurikeskus.ee

27.07 kl 19 10 aastat vabaõhuetendusest «Ööpik Võhandu kaldal» Räpina Tuletõrje väljakul (info: www.rapina.ee)

27.–28.07 BaltRoof 2012 Moostes. R/v katuse-meistrite võistlus. Eesti–Läti–Leedu maavõistlus: roo- ja laastkatused(info: www.baltroof.eu)

28.07 kl 10 Lina- ja käsi-töölaat Mooste mõisa suures hoovis.Rikkalik valik lina- ja käsitöö-tooteid. (info: 511 7848)www.moosteguesthouse.com

28.07 kl 11 Suitsusanna ja võro keele päiv Kari-latsis Põlva Talurahva-muuseumis Saunaahju remontimine(info: 797 0310)www.polvatalurahvamuu-seum.ee

29.07 Maanteemuuseu-mi sünnipäev Eesti Maanteemuuseumis Varbusel «Küll hobu veab, kui look peab.»

(info: 797 0790) muuseum.mnt.ee

AUGUST 03.08 kl 12 Seto Kuning-riigi lastepäev Seto Talu-muuseumi õuelkuningriik.setomaa.ee

04.08 kl 12 XIX Seto Kuningriik Värska laululava juures. Info: kuningriik.seto-maa.ee

05.08 kl 9–18 Käsitöö-päev SüvahavvalVillapesu, -kraasimine, -värvi-mine jm. Samas saab proovi-da sepatööd. (info: 5199 7008)www.syvahavva.ee

09.–11.08 Uue Ajastu Festival Põlvas. Õnne sagedus (info: uueajastufestival.ee)

10.–12.08 XXIV Kopraka-rikas Lajavangul (info: www.kobras.polvamaa.ee)

11.–12.08 Põlva mk lahtised matkatehnika MV, Matkatriatloni KV (info: 525 1513)www.matkaja.ee

17.08 kl 11–14 Kogukon-nalaat «Roheline päev» Süvahavva külas. Laat, rohevahetus, villavabriku-muuseumi külastus igal täis-tunnil. (info: 5199 7008)www.syvahavva.ee

17.08 kl 18 Rehepidu Säkna rehetares Säkna külas Mooste vallasBatuut, sumomaadlus, tantsuks ansambel. (info: 5661 6552)

17.–19.08 Ökofestival «Põlvamaa – rohelisem elu». Töötoad, seminarid, loodusretked üle maakonna.(info: www.ecofest.ee)

17.–19.08 Ökofestivali eriprogrammid «Roheli-ne tee ja roheline linn» maanteemuuseumis Varbusel (info: 797 0790) muuseum.mnt.ee

18.–19.08 Rahvusvaheli-ne kunsti- ja ideedesüm-poosion Avamaa Moos-tes. Kunstnike loomelaagri tulemused võtab kokku avalik esitlusprogramm. (info: 5330 6679) www.moks.ee

19.08 Ökofestivali pere-päev Karilatsis Põlva TalurahvamuuseumisKontserdid, näitused, töötoad, erinevad turud.(info: www.ecofest.ee)

19.08 Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale pühendatud rahvuslik perepäev Tilsis (info: 528 4859)www.laheda.ee

19.08 kl 19 Sütelkõnd Labürinditalus Ihamarus(info: 513 6470)www.tuletee.ee

25.08 Lüübnitsa sibula- ja kalalaat (info: 5342 067)www.setomaa.ee

Foto: Andres Ots

25.08 Muinastulede öö Värska Sanatooriumi rannas. Tuledemäng, esine-jad, ansambel.(info: www.spavarska.ee)

26.08 Erastvere ratta-matk. Matka pikkus ca 40 km. (info: 515 5816)www.rmk.ee

31.08 Muinastulede öö Ahja mõisa järve ääres(info: 5372 7732)

12 Võrumaa kultuurikalender

VÕRUMAA

JUUNI08.06 Werro Rock 2012. Club Balance, Vabaduse 8http://werrorock.com/

09.06 Urvaste valla kihelkonnapäev Uhtjärve kõlakojas (info Aivo Männiste, tel 5695 4056)www.urvaste.ee

09.06 Rõuge Rattamara-ton Rõuges (tel 511 4179), info@haanjamatkad.ee

10.06 Ott Leplandi akus-tiline vabaõhukontsert Plaani karjamõisa hoovis Haanja vallas (info Karel Saarna, tel 5560 3989)www.facebook.com/plaani

15.–16.06 XIV Rahva-võrkpalliturniir Tamula Vanake Võru Spordikooli mänguväljakul www.tamulavanake.ee

16.06 Vanakraami täika ja näitus Võrus Kose teel www.voru.ee

16.06 Rahvapidu Vana-Vastseliina mõisapargis ansambliga Kihnupoisid (info Ivar Traagel, tel 509 6301) www.vastseliina.ee/laat

16.–17.06 XVIII Maarah-va laat Vastseliina alevikus (info Ivar Traagel, tel 509 6301)

www.vastseliina.ee/laat

20.–22.06 Eesti MV maanteejalgratastele ühis- ja eraldistardist Rõuge Haanja Rattaklubi(info Tarmo Mõttus, tel 515 5901)

22.06 kl 21 Jaanipidu Tsolgos Tsolgo külas Lasva vallas (info Anneli Viit-kin, tel 502 6632)

22.06 Võhandu 2. jaani-tuli ansambliga Ama deus Võhandu Puhkekeskuses Kääpa külas Lasva vallas(info: 5330 5452)www.vohandukamping.ee

22.06 «Sovhoos – mis see veel on?» Haanja valla jaanituli Ruusmäe sovhoosi töötajate kokkutulek Rogosi mõisas Ruusmäe külas Haanja vallas(info Sirje Pärnapuu, tel 516 5728) www.haanja.eu

23.06 Jaaniõhtu Navi Seltsimaja juures (info Tarmo Timmi, tel 553 4073)

23.06 Jaanituli meego-mäelaste moodi «Natüür-mort – loodus, muusika ja tuli» Meegomäel (info Siiri Laur, tel 5348 9617)

23.05 Parim jaanituli Metsavenna talus 13+13+13 Rahvalikud mängud ja metsavenna pidu-lik vastuvõtt. Esinevad Koit Toome ja Metsatöll. Süüda-takse 13 jaanituld ja pidu on hommikuni. Vastse-Roosa külas Mõniste vallas (info: 523 0850)www.metsavennatalu.ee

23.06 Ülevallaline jaani-pidu Kääpa Tornimäel Kääpa külas Lasva vallas(info Marko Mett, tel 526 4784)

23.06 Jaanituli Otsa külas Lasva vallas (info Ülle Rauk, tel 5662 2576)

23.06 Jaanituli Paidra külas Oinamäel Lasva vallas (info Laine Riitsaar, tel 621 8662)

23.06 Võidupüha tähista-mine ja jaanituli Mere-mäe mäel(info Maie Haavakats, tel 506 3245) www.meremae.ee

23.06 Varstu valla jaani-tuli Kangsti külaplatsil Varstu vallas (info: 789 3366) www.varstu.ee

23.06 Jaanituli Kobelas Antsla vallas(info: 5643 9166)

24.06 Vanaaja jaanituli Uue-Antsla pargis(info Aivo Männiste, tel 5695 4056), www.urvaste.ee

24.06 Viitina jaanituli Viitina Järvesaarel (info Peep Kimmel, tel 517 4556)

24.06 IX Pulli järve jooks Misso alevikus Misso vallas (info: 5307 2744) www.misso.ee

24.06 XV käsitsi heina-niitmise võistlus Plaani küla keskuses (info Ene Aedmaa, tel 514 4675)www.haanja.eu

30.06 Käsitsi heinaniit-mise õpituba ja talgud Obinitsa Seto Muuseumi-tarõs (info Eve Ellermäe, tel 5242 8080)www.obinitsamuuseum.ee

30.06 Laada- ja kalaralli Rõuges (info Alar Johanson, tel 5552 1555)www.laadaralli.ee

JUULI06.07 III Parksepa kogu-pereüritus «Suvi süda-mes» Parksepa laulula-val (info Hugo Prants, tel 518 9662)www.suvisydames.ee

06.07 Miikse jaanituli Miikse külas Meremäe vallas, seltsing Jaani-kõsõ (info Arvo Kaupo, tel 511 7798)

06.–07.07 Tsiistre nuka kunsti- ja muusikafesti-val (info Maiden Paljak, tel 5809 3868) www.tsiistre.ee

07.07 Heinakuulaat Võrus Vabaduse väljakul(info Silvi Pärn, tel 5805 0167

07.07 Võro Liivaliin 2012 avamine Tamula rannaswww.voru.ee

07.07 Rõuge veepidu ja paadiralli Rõuge alevikus ja järvedel (info Karel Saarna, tel 5560 3989)www.rauge.ee/paadiralli

Foto: Martin Mark

07.07 Olerex Eesti meist-rivõistlused 2012 ralli-krossis sõiduautodele IV etapp Missokülä rallikrossi-rajal (info Lembit Luts, tel 510 6969)

07.07 Kuksina kirmas Meremäe vallas (info Leo Salumägi, tel 5390 7604)

07.07 Miikse jaanipäev Miikse kiriku koguduses Meremäe vallas (info preester Peeter, tel 515 9766)

07.–08.07 Rannajalgpal-liturniir SILJA SPORT CUP 2012 Tamula rannas www.jkvoru.ee

08.07 Karula–Kaika triatlon. Start kl 15.15 Õdre järve äärest Reba-semõisa külas Karula vallas (info: 516 1479)

08.07 G. Otsa nimeline ujumisvõistlus Tamula järves www.voru.ee

11.07 Sõmerpalu Staa-dionimotokross Väino Leoki rändkarikaleSõmerpalu Motohalli Adrenalin Arena juures (info Aivar Leok, tel 504 4228), www.adrenalinarena.com

Foto: Ainika Atspool

12.07 Võrumaa tantsu-rühmade etendus «Suve-haljas tantsusamm» Teppo lõõtsatalus (info Priidu Teppo, tel 513 5350)

12.07 Peetripäeva kirmas Uusvada külas Meremäe vallas (info Viivi-ka Kooser, tel 5660 5168)

12.–15.07 XVIII Võru Folkloorifestival «Päivgi tands tsõõrin!»

www.vorufolkloor.ee

13.–15.07 TOUR de Rõuge 2012 (info: 511 4179) info@haanjamatkad.ee

14.07 Võrumaa Põllu-meeste Päev Sännas(info Marika Parv, tel 5349 9454)

14.07 Serga külapäev Meremäe vallas (info Eevi Liinamäe, tel 786 7602)

14.07 Paganamaa päevad. Õhtul näidend «Ruhnu Mann» Pagana-maa külas Varstu vallas(info: 5373 6444)krabikyla.edicypages.com

14.07 Misso 83. rahvapi-du Misso Rahvamajaswww.misso.ee

15.07 Kikkaoja küla kodukandipäev Kikkaoja külas Antsla vallas (info: 5347 2806)

15.07 Rahvateatri eten-dus ja suvesimman Kääpa külas Lasva vallas (info Sirje Kuuseorg, tel 527 2225)

16.07–18.08 Võrumaa II meistrivõistlused tenni-ses Vee tn tennisevälja-kutel www.vsoptennis.eu

20.07 Metsatölli kont-sert Pokumaal Pokuko-jas Urvastes www.pokumaa.ee

20.07 JÄÄÄÄR «Ilusate kohtade kontsert» Suurel Munamäel www.suurmunamagi.eewww.haanja.eu

20.–21.07 OSTROVA FESTIVAL Ostrova külas Meremäe vallas (info Aime Tulp, tel 506 6999) www.ostrovafestival.ee

21.07 Luutsniku küla-päev Luutsniku külas Haanja vallas (info Aili Valb, tel 506 2351) www.haanja.eu

21.07 Hauka Rock 2012 Antsla laululaval(info: 509 6821)

21.07 Viitina kuurits ja suveoperett Viitina Järvesaarel (info Alar Kirk, tel 5381 5915, Toivo Tuberik, tel 507 6214)

21.07 Külaseltside kokkutulek «Juba küla-selts kutsub külla...» Juba külaväljakul Vello Pähn, tel 505 0619

21.–22.07 Heinakuu hetked Hinol(info: 5348 0883)

22.07 Tõnis Mägi ja Kärt Johansoni SUVEKONT-SERT Parksepa laulula-val (info Hugo Prants, tel 518 9662)

22.07 Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapi-du Suurel Munamäel Haanja külas (info Ene Aedmaa, tel 514 4675)www.haanja.eu

28.07 Vana aja päev Vastseliina Piiskopilin-nuses. Õhtune kontsert ansambliga TRISKELE(info Ivar Traagel, tel 509 6301) www.vastseliina.ee/linnus

Foto: Andres Ots

28.07 Lennupäev Varstu lennuväljal Varstu alevi-kus www.varstu.ee

28.07 Kraavi külapäev Kraavi külas Antsla vallas (info: 5390 9404)

28.07 Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste Käraja Rõuges (info: 505 3143)

29.07 Navi triatlon Navi külas (info Tarmo Timmi, 553 4073)

AUGUST01.08 Võru linna raama-tukogu-lugemistuba Kesklinna pargishttp://lib.werro.ee

02.–05.08 Haanimaa II suidsusanna nätäl Haan-jamaa parimates sauna-des. Kutsume suitsusau-na, räägime saunateost ja -kommetest www.haanja.euwww.savvusann.ee

03.08 Kontsert: David Timm (orel) ja Lembit Saarsalu (saksofon)Rõuge kirik (info: Toivo Tuberik, tel 507 6214)

03.08 Puiga VI külapäev Puiga külas (info Meelis Koppel, tel 529 8393)

04.08 Kogupereüritus Parksepa perepäev Parksepa laululaval (info Hugo Prants, tel 518 9662) www.kodukotusparksepa.ee

04.08 Plaani Külafoo-rum. Plaani paikkonna külade päev ja Plaani kooli kokkutulekPlaani külas Haanja vallaswww.plaanikotus.eu

04.08 Varstu valla 20. sünnipäev ja rahvapidu Varstu alevikus (info: 789 3366) www.varstu.ee

04.08 Rõuge valla külade päev Püssä külas (info Väino Marjak, tel 5622 0512)

07.08 Jaanus Kala Viie-võistlus Antsla staadio-nil (info: 508 4806) www.jaanuskalaviievoistlus.pri.ee

10.08 Villu Kanguri muusikaline etendus «Munamäe Münchhau-sen» Suurel Munamäel Haanja külas Haanja vallas Järgnevad etendused 12.08, 13.08, 14.08, 15.08, 17.08 ja 18.08. www.haanja.eu

11.08 kl 16 Külateatrite päev Tsolgo külas Lasva vallas (info Anneli Viitkin, tel 502 6632)

11.–12.08 HAUKA LAAT Antsla kesklinnas(info: 785 5109)www.antslatu.ee

11.08 Romuralli 2012 Antsla laululaval(info: 504 1346)

12.08 XIX ühepäevaküm-nevõistlus ja VII ühepäe-vaseitsmevõistlus Võru Spordikeskuse staadionil, www.voruspordikeskus.ee

14.–20.08 Võru vaskpilli-päevad 2012 muusikakool.voru.ee/uudised/

17.08 Lasva Järvemuusi-ka vaatemäng. Kontsert ooperilauljatelt Janari Orro ja Aita Kaaver. Küünlad Lasva järvel, ilutules-tik. TASUTA! (info Silja Vijar, tel 5340 2905)

17.08 Võru linna Jam 2012 Vee tn skatepark’iswww.voru.ee

17.–19.08 Jaan Gutmanni nimeline Võru 54. võrkpalliturniir Võru Spordikeskuses www.voruvk.eewww.voruspordikeskus.ee

18.08 Võrkpalliturniir Paasavolle 2012 Obinitsa staadionil Meremäe vallas (Rein Tarros, tel 5343 3526)

18.08 BOCCIA võistkond-likud karikavõistlused Rõuge Ööbikuorus (Väino Marjak, tel 5622 0512)

18.08 Varstu veoauto-kross Matsi krossirajal Matsi külas (info: 529 4702)

18.–21.08 Võru linna 228. sünnipäev www.voru.ee

19.08 Paasapäev ja Obinitsa kirikupüha Obinitsas Meremäe vallaswww.obinitsamuuseum.ee

20.08 Lepä kirmas Lepa külas Meremäe vallas(info Viivika Kooser, tel 5660 5168)

23.08 Suvelõpu simman Meremäe külas Mere-mäe vallas (info Eevi Liina-mäe, tel 786 7602)

25.08 Muinastulede öö Vastseliina Piiskopilin-nuses. Õhtul Siiri Sisaski kontsert (info Ivar Traagel, tel 509 6301), www.vastselii-na.ee/linnus

25.08 Lõikuskuulaat Võrus Vabaduse väljakul(info Silvi Pärn, tel 5805 0167)

26.08 Sandisuu umma-muudu külälaat Sandi-suu külas (info Maire Meld-re, tel 5380 4971)

13Lääne-Virumaa kultuurikalender

LÄÄNE-VIRUMAA

JUUNI05.–14.06 Kaunid kont-serdid Käsmus. Kaunid kontserdid Käsmus on juba neljandat aastat maagilises kaptenikülas toimuv muusika-sündmus, mille raames tuuak-se publikuni Eesti muusikapa-remik. Kontsertsarja lõpetab 14. juunil suur Tarmo Pihlapi meenutuskontsert rahvalem-miku 60 aasta juubeli puhul.www.virufolk.ee

08.06 Eesti Ööjooks 2012 Rakvere linnas. Rakvere linnapäevade raames muutub Rakvere jooksupealinnaks.

www.eestimaraton.ee FB: Ööjooks

08.–10.06 Rakvere linna päevad: linn täis erinevaid sündmusi, mille südameks on kahepäevane käsitöölaat, päevadega tähistatakse Rakvere linna sünnipäeva. Info www.rakvere.ee

10.06 Pandivere rattaralli Väike-Maarjas (info Ants Rikberg, tel 529 0745)

10.06 X Simuna ja Laek-vere rahvajooks (info Hillar Kasu, tel 524 8658)

17.06 Perepäev «Kesk-aegne muinasjutt» Rakve-res. Tegemist on perepäevaga, mille raames toimub võistlusi ja mänge suurtele ja väikestele, lisaks ootame rüütlitele külla erinevaid laste lemmiktegelasi, toimub joonistusvõistlus ja kauni printsessi Rapuntsli päästmine lohe küüsistwww.rakverelinnus.ee

20.–22.06 ja 27.06–01.07 Vabaõhulavastus «Noor Eesti» Rakveres. Marie Under ja mehed tema ümber – Tuglas, Visnapuu, Gailit, Semper, Adson. Lavastaja Jaanus Rohumäewww.rakvereteater.ee

22.06 Tamsalu valla jaanituli Porkunis Kaieallikal (info Liia Alling, tel 5559 3309)

22.06 Vihula mõisa jaani-tuli. Traditsiooniline jaanilõke koos vahva muusika, tantsu ja tralliga (info: 326 4100)www.vihulamanor.com

22.06 Altja jaanituli Altja Kõrtsi õuel www.palmse.ee

23.06 Jaanituli Palmse mõisaõuel. Piirkonna suurim jaanituli. www.palmse.ee

22.–23.06 Tapa linnas ja Valgejõe saarel Tapa linna 86. sünnipäev: laat, atraktsioonid lastele, isetege-vuslaste esinemised, kontser-did, spordimängud, Lääne-Vi-ru saalihoki turniir, kanuuralli, kepikõnnimatk, jalgpalliturniir, rannavolle turniir, ansamblite esinemised. Suure Suve Sõnajalasimmanid Tapal Valgejõe saarel, Moel, Karku-sel ja Lehtses (info Indrek Jurtšenko, tel 322 9659)

23.06 Lehtse mõisa karjalautade kompleksis perepidu «Jaanipäev kolhoosi moodi» Murumängud, jõukatsumised, tants ansambli saatel, lõke, puhvet, vaba lava soovijaile jpm. Nõukaaegse tehnika näitus. Kolhoosi traktorite osavussõidu võistlus – põnev vaatemäng! Piduline tunneb end hästi lüpsja-talitajana, traktoristi-mehhanisaatorina, brigadiri-agronoomina või lausa esimehena! Riietu stiil-selt – kostüümidele konkurss!

JUULI 02.–05.07 B’OFF IV Noor-te teatrite festival Rakve-res www.2012.boff.ee

04., 11., 18. ja 25.07 Öömuuseumid Sagadi mõisas. Traditsioonilised üritused kolmapäeva hilisõh-tul, kus härrastemajas kõlab kaunis muusika ning ajaloo-huvilisi rõõmustavad loengud oma ala parimatelt spetsialis-tidelt ja metsamuuseum on avatud kuni loengu alguseni. www.sagadi.ee

04.–07.07 Baltoscandal Rakveres on Baltimaade vanim rahvusvaheline teatri-festival. www.rakvereteater.ee

07.07 Palverännak Viru-Nigulas. Palverännaku tradit-sioon taaselustati 2000. a. Palverännakut korraldab rooma katoliku kirik Eestis. Siia saabub katoliiklasi Eestist ja välismaalt, üritusel osaleb kato-liku kiriku piiskop Eestis, kiriku-kontsert Püha Nikolause kirikus

09.–15.06 Palmse mõisa muusikanädal www.palmse.ee

14.07 Sõbrapäev Mahu rannas (info: 527 8979)

14.07 Porkuni Kaieallikal ja Lossisaarel Tamsalu valla vapiüritus Porkuni päev. 11. esivõistlused tünni-sõidus. Võistlustel osalemi-seks vajalik eelregistreerimi-ne. Avatud töötoad, näitused, paemuuseumi külastamine, lastevõistlused, kontserdid, kokkamisvõistlus, tants ja kõikvõimalikud atraktsioonid (info Tiia Uudeberg, tel 5647 0855, Krista Lepik, tel 520 2064)

14.–15.07 Käsitöö- ja (ranna) kultuuripidu – Sõbralaat Kunda sada-mas ja rannas. Käsitöölaat, räimeküpsetamise konkurss, palju erinevaid esinejaid, simman, lasteprogramm, huvitavat tegevust kogu perele (info: 322 1556) www.kundalinnaklubi.ee

15.07 Mõõga- ja mantli-päev Rakvere linnuses Kõikidele seiklushimulistele ja ajaloohuvilistele korraldatakse mõõga ja mantlipäevawww.rakverelinnus.ee

20.–22.07 Kristlik suvefestival Rakveres www.karmel.ee www.ekklesia.ee

27.–29.07 Porsche White Nights Rakveres Porschede ralli ja näitus Rakvere südalinnaswww.porsche-club.ee

28.07 Väike-Maarja vallas triatlon Ebavere Kange (info Andri Part, tel526 3010)

28.–29.07 Jänedal Eesti talupäevad, üle-eestiline suvesaaduste laat, näitused, simmanid, taidlejate kontser-did (info Aini Sildvee, tel 505 4495) www.janedaturism.ee

AUGUST04.08 Tapa linnas Tapa vorstifestival II, Eesti II meistrivõistlused vorsti grilli-mises, mängud, laat, atrakt-sioonid lastele, kontserdid – see on vabariiklik kogupere-üritus (info Heili Pihlak, tel 322 0061 / Indrek Jurtšenko, tel 322 9659, laat Erkki Laidi-nen, tel 551 5976). www.vorstifestival.ee

10.–12.08 Viru Folk Käsmus. Nagu traditsiooniks kujunenud, saavad festivalikü-lastajad lisaks mõnusale muusikale osa ka filmi-, luule- ja keskkonnaprogrammist

17.08 Õuduste öö Rakve-re linnuses. Sumedal pime-dal augustiööl on linnuses juhtumas midagi õudselt põnevat ja väga õudsetwww.rakverelinnus.ee

25.08 Kundas laste- ja noortepäev SuvelõpumiX: lastelaat, küpsetiste konkurss, talendikonkurss, atraktsiooni-deväljak, spordivõistlused ja kontsert. Info noortemaja@kunda.ee, tel 3222 1666www.kundalinnaklubi.ee www.facebook.com/Kunda-Klubi

27.08–11.09 Rakveres II VaiMus – Rakvere II vaimuli-ku muusikapäevad pakuvad taas suve lõppu hulgaliselt kvaliteetseid muusikaelamusi. Muusikapäevad lõpetab 11. septembril Rakvere Kolmainu kirikus Arvo Pärdi sünnipäeva-kontsert, Eesti Filharmoonia Kammerkoori hooaja avakont-sert. www.rahvamaja.ee

20.06, 21.06, 22.06, 27.06, 28.06, 29.06, 30.06 ja 1.07 Rakvere Rahvaaias

«Noor Eesti». Jumalate sünd kahes osas

Lavastaja: Jaanus RohumaaNäitlejad: Mait Joorits, Lauri Kaldoja, Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Erni Kask, Ülle Licht-feldt, Maarika Mesipuu, Peeter Rästas, Tarvo Sõmer ja Velvo VäliDramaturg: Siret PajuTekst: Kairi Kruus, Jan Rahman, Eva Samolberg (Drakadeemia) ja Jaanus RohumaaKunst: Uku Kristjan Küttis, Ott Kadarik ja Mihkel TüürIlu: Britt SamosonMuusika: Kostja Tsõbulevski

Rakvere Teatri vabaõhulavastus «Noor Eesti» toob kaheksal suveõhtul Rakvere Rahva-aeda vaatemängu meie kultuuri suurkujudest nende teekonna alguses. Teatri taga asuva ajaloolise mõisapargi tiikide ja põlispuude vahel saavad kokku Marie Under ja mehed tema ümbert – Tuglas, Visnapuu, Gailit, Laikmaa, Semper, Adson. Need elujanust ja uljast jõust pulbitsevad noored haaravad iseseisvuse eelõhtul relva asemel sulepead, et maailm loomisjõuga ilusamaks muuta.

Lavastusest lähemalt: http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/noor-eesti/

Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel08.06, 09.06, 10.06, 14.06, 15.06, 16.06, 17.06 ja 04.07, 05.07, 07.07, 08.07 Lääne-Virumaal Karula külas Kaarel Karmi metsatalus

Lavastaja: Urmas VadiKunstnik: Laura PählapuuOsades: Margus Grosnõi, Natali Lohk, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Üllar Saaremäe, Toomas Suuman, Klaudia Tiitsmaa (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Ühel päeval lahkub psühhiaater Johannes töölt ega tule enam kunagi tagasi. Jätab naise, lapsed, auto, ülikonnad, fotoalbu-mid. Teda kahtlustatakse liiderlikkuses, vaimuhaiguses, mani-puleerimises, kuid ta on täiesti terve. Johannes lahkub, et ühes mahajäetud majas alustada oma erapraksisega. Kuid sinna hakkab kohale voorima hoopiski psühhiaatri sõpru: näitlejaid, kirjanikke, muusikuid, kellel esmapilgul justkui polegi midagi viga. Aga ka nemad vajavad ravi ja seltskonda.

Etenduste paigaks on näitleja Kaarel Karmile kuulunud metsatalu, mille on projektee-rinud Hugo Laur ning kus on suvitanud mitu põlvkonda legendaarseid loomeinimesi, keda ahvatles supelranna, Lahemaa rahvuspargi ning Sagadi ja Vihula mõisaradade lähedus.

Lavastusest lähemalt: www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/hullumaja-suvepaevad-vaino-vahingu-ainetel/Lisaks kahele suvelavastusele toimub sel aastal ka rahvusvaheline teatrifestival Baltoscan-dal, mis toob 4.–7. juulini Rakverre uuendusliku teatri lipulaevad tervest maailmast.

Loe lisa ja mine suvel teatrisse: www.rakvereteater.ee

Teatrifestival BALTOSCANDAL esitleb: Rakvere Teatri suvelavastused

14 Ida-Virumaa kultuurikalender

IDA-VIRUMAA

JUUNI 03.06 Team Rattapoe rattakross Kohtla-Nõmmel www.johvisport.ee

03.06 Iisaku VIII külalaat www.iisakumuuseum.ee

08.–10.06 Narva päevad 2012. Peokohad üle terve Narva linnawww.narva.ee, kultuur@narva.ee

09.–10.06 Pilli- ja tant-supäevad Narva linnuse Põhjaõueswww.narvamuuseum.ee

14.06 Kahe kaevuri rull-uisu võistlus Kohtla-Järve keskalleelwww.johvisport.ee (info: 5309 2640)

15.–16.06 Toila mere-päevad Toila sadamas ja rannaalal (info: 510 2062)

16.06 Festival «Jazz Time suverütmid», peaesineja Raimond Pauls. Sillamäe linnatreppi-del. www.sillamaemk.ee

16.–17.06 Teemapäev: selga, tarbeks ja iluks Narva linnuse Põhjaõueswww.narvamuuseum.ee

22.06 Kultuuri- ja kuns-tifestival «Suvehari» Sillamäe muuseumis, www.sillamae-muuseum.ee

23.06 Avinurme Tünni-laat, XIII jaanilaatwww.avinurme.ee

28.06 Aseri Rannaparty ja tuulelohede festival Aseri rannaswww.aserivv.ee

29.–30.06 Sillamäe linna 55. sünnipäev Erinevad esinejad ja esinemiskohad linnas, sillamae.kovtp.ee

30.06 Ida-Virumaa folk-looripidu «Kirde Killad» Iisaku rahvamajas ja laulu-laval

30.06–01.07 Narva linnuse päevad linnuse territooriumil ja Põhja-õues www.narvamuuseum.ee

Tervise- ja rahvaspordi-sari «Tervist Jõhvist!» osavõistlused 1 x kuuswww.johvi.ee

JUULI01.07 Heino Lippu IV mälestusvõistlused kuulitõukes Maidla mõisa pargis, www.maidla.ee

06.–07.07 Rannapunger-ja tuletorni kontserdid Rannapungerja tuletorni juures jõekäärus Rikkalik esinejate plejaad: Siiri Sisask, Metsatöll, Esto-nian Dream Big Band, Weekend Guitar Trio, Uku Suviste, Tanja Mihhailova, Hedvig Hanson, Hendrik Sal-Saller ja Draamateatri näitlejad. Jälgi kava www.kaunismuusika.ee

06.–14.07 «7 linna muusika festival» koos-töös Rannapungerja tuletorni kontsertprog-rammiga www.concert.ee

07.07 Mäetaguse XVII mõisapäev Mäetaguse mõisapargiswww.maetagusevv.ee (info: 336 6960)

07.–08.07 Teemapäev «Ürdi kaks külge» Narva muuseumi Põhjaõues www.narvamuuseum.ee

08.07 Lohusuu Kalalaatwww.lohusuuselts.ee (info: 5346 5861)

08.07 Illuka mõisapäev Illuka mõisapargiswww.illuka.ee

08.07 Kaluritepäev Narva-Jõesuuswww.narva-joesuu.ee

13.–15.07 Rahvusvaheli-ne motofestival «Narva Bike 2012» Narva Linnu-ses, lisaks tõeline staaride paraad kontserdilaval Eestist, Venemaalt ja välismaalt. Jälgi kava ja esinejaid: www.narva-bike.com

21.–22.07 Teemapäev: Puust ja punaseks Narva muuseumi Põhjaõues,www.narvamuuseum.ee

28.–29.07 Teemapäev: Keraamika ja klaaskuns-ti päevad Põhjaõues www.narvamuuseum.ee

29.07 Liivaskulptuuride konkurss Narva-Jõesuu rannas www.narva-joesuu.ee

28.07 Maidla valla XIII päevad Maidla mõisa-pargis www.maidla.ee

28.–29.07 Motofestival Kiviõli Tuhamäel. Esinevad The SUN ja The Blinking Lights, www.motokross.ee

Tervise- ja rahvaspordi-sari «Tervist Jõhvist!» osavõistlused 1 x kuuswww.johvi.ee

AUGUST01.–12.08 Suvelavastus «Vabrikutüdrukud» Kukruse polaarmõisas

Koondamiste lainest šokeeri-tud viis õmblejannat otsusta-vad ettevõtte otsuse vastu koonduda, protestida ning kuulutavad välja streigi. Strei-gi jätkudes jõuavad naised väga oluliste ja avastuslike tõdemusteni, mis lubavad näha probleemide lahendusi. Külastajatel on võimalus enne etenduse algust tutvuda ka Kukruse Polaarmõisaga www.kukrusemois.ee

03.08 Meremiilijooks Narva-Jõesuuswww.narva-joesuu.ee, tel 359 9594

Komöödia «MINU GIRLFRIEND ON EESTLANE» (Originaalpealkiri: «Venise sous la neige»)

Autor: GILLES DYREK (Prantsusmaa)Tõlkinud: INGE ELLERLavastaja: EERO SPRIITKunstnik: JAAK VAUSMängivad: KÄRT REEMANN, AGNES AALIS-TE, MIHKEL KABEL (Eesti Draamateater) ja MEELIS PÕDERSOO (VAT Teater)

«Minu girlfriend on eestlane» on vaimukas ja tänapäevane komöödia, milles kodune pidu muutub kaoseks, kui väikesest arusaamatu-sest liikuma läinud sündmuste laviin võtab ootamatud mõõtmed. See on naerupommi lõhkemine teatrilaval täis hoogu, kirge ja pöörast situatsioonikoomikat. See on eeskätt noorema põlvkonna komöödia, mis tuleb kõige enam esile tekstist, kus on käsitletud tänapäeva nähtusi ning kasutatud suhtluskeelt, mis erineb nn klassikute kõnekeelest. Tegelikult esindavad Gilles Dyreki teosed traditsioo-nilist prantsuse komöödiat. Koomiline efekt tekib muu hulgas sellest, et publik teab alati rohkem kui tegelased laval. See tekitab lõbusaid arusaamatusi, segadust ja desorientat-siooni.

04.08 Narva-Jõesuu linnapäev www.narva-joesuu.ee, tel 359 9594

05.08 Puhkpillilahing Narva-Jõesuuswww.narva-joesuu.ee, tel 359 9594

08.–12.08 Suveetendus «Vabrikutüdrukud» Kukruse Polaarmõisas,www.kukrusemois.ee

10.08 VI Saka mõisa öökino Saka mõisa suve-laval www.saka.ee

10.–12.08 Ajaloofestival «Narva lahing» Narva Linnuseswww.narvamuuseum.ee,pohjaou@narvamuuseum.ee

Foto: Anton Vylitok

11.08 Narva Energia-jooks Narva linna terri-tooriumil www.jooks.ee

12.08 Noorsookultuuri-festival «N+FEST» Narva linna erinevates paika-des, www.noortek.ee

18.08 Muusikafestival «Mäetaguse Big Bäng 2012» Mäetaguse mõisas,www.maetagusevv.ee

10.–11.08 PurFest jõefestival Purtse jõeäärse-tes kohtades Maidlas, Püssis, Lüganusel, www.iise.ee

17.08 «Mõisatuled 2012» vabaõhukontsert muusika ja valgusshow’ga Maidla mõisa aias. www.maidla.ee

17.–19.08 Öökino «Mõõga ja Kübaraga»

Narva linnuseswww.narvamuuseum.ee

18.08 Narva Suvelaat Narva Linnuse sisehooviswww.narvalaat.ee, laat@nvtc.ee

18.–19.08 Eesti pitsi-päevad Narva linnuse Põhjaõueswww.narvamuuseum.ee

19.08 Oru Pargi Prome-naad Oru pargis Toilaswww.promenaad.com

25.08 Meri, muusika ja muinastuled Toila sada-mas ja rannaalal Meeskondlik tuleskulptuuride ehitamine ja süütamine kell 21.30. www.toila.ee

25.–26.08 Hoidistefesti-val «Suvi purki» Narva linnuse Põhjaõues (info: 359 9242) www.narvamuuseum.ee

Tervise- ja rahvaspordi-sari «Tervist Jõhvist!» osavõistlused 1 x kuuswww.johvi.ee

15Jõgevamaa kultuurikalender

JÕGEVAMAA

JUUNI09.06 Lustivere piirkon-na külapäev Lustiveres(info Vello Pelisaar, tel 525 6324)

15.06 Palamuse suve-peod. Summer Start 2012 (info Imre Tõekalju, tel 506 8316)

15.06 Kõige lühemate suveööde festival «Heli-sev suveöö». Meestelaulust helisev suveöö. Laulavad Soome ja Läti meeskoorid ja Jõgeva meeskoor Mehis. Jõgeva Kultuurikeskuses, kesklinnas (info Airi Rütter, tel 772 1987)

22.06 Hullu Krahvi jaani-tuli Saare mõisa pargis (info Moonika Hunt, tel 5612 5553)www.kalevipojakoda.ee

22.06 Rock Hoteli kont-sert Tabivere vabaaja-keskuses (info Erlend Kollom, tel 5306 8681)

22.06 Metsa jaanijaskar Kassinurmes (info Airi Rüttel, tel 772 1987)

23.06 Rammumeeste-võistlus Tõnisson ja jaanituli Palamuse pargis (info Ivar Vinkmann, tel 5306 0460)

23.06 jaanipäev Põltsa-maa lauluväljakul (info Vilve Piht, tel 776 2270)

30.06 kl 9 Põltsamaa linna päev ja Lossipäev. Põltsamaa Kultuurikeskus ja lauluväljak (info Irja Targama, tel 776 2270, Maimu Kelder, tel 776 8564)www.kultuurikeskus.eu

Foto: Raivo Suni

JUULI 01.07 Tabivere valla III laulupäev. Maarja-Magda-leena puhkeala (info Tiia Pärtelpoeg, tel 520 5906)

06.07, 07.07, 08.07 Roosipäevad Põltsamaa roosiaias www.eestiroos.ee

07.07 Suvine näitemän-gupäev. Lydia Koidula «Kosjakased» Sääritsa taluõues Pala vallas (info Tiia Pärtelpoeg, tel 520 5906)

09.–12.07 Eesti Harras-tusteatrite Liidu Kooli-teatrite kirjanduslik suveprojekt «Mängime O. Lutsu loomingut» Palamusel (info Keiu Kess, tel 5349 4131)

14.07 Kamari järve veetrall Põltsamaa vallas (info Liia Lust, tel 523 5115)

14.–21.07 kl 20 Suvela-vastus T. Suumann «Nõiutud kevade», lavastaja Madis Kalmet. Pala-muse muuseumi õues(info Arne Tegelmann, tel 514 8723)

19.–20.07 kl 19 XIX Noorte Puhkpillimängija-te Suvekooli kontsert Põltsamaa kirikus (info Anne Kaus, tel 510 9237), muusikakool.planet.ee

21.07 Pajusi mõisapäev Pajusi mõisapargis (info Aili Soolepp, tel 510 0799)

21.07 Mustvee linna-päev. Peaesineja ansam-bel Smilers(info: 5333 5290)

21.07 «Avatud Külavära-vad» Sadala rahvamajas. Ansambel Untsakad, õpitoad, näitemäng(info Pille Tutt, tel 521 1967)

26.07–05.08 Kalevipoja suveteater «Viru Tango» Saare vallas Kääpa külas (info Moonika Hunt, tel 5612 5553)

28.07 Märt Jallakase mälestuskontsert Tallinn Sinfonietta, dirigent Toomas Vavilov, solist Kadri Tegelmann, Hollandi Rahvus-lik Ooperi Akadeemia. Pala-muse kirikus (info Arne Tegel-mann, tel 514 8723)

28.07 Motoparaad Jõge-vatreff. Ülemaailmne saba-tants Jõgeva kesklinnas. Kuremaa – Jõgeva kesklinn

Foto: Igor Ellisson

AUGUST 02.08 kl 19 XVII Keelpil-limängijate ja IX Kitar-ristide Suvekooli kont-sert Põltsamaa kirikus(info Anne Kaus, tel 510 9237), muusikakool.planet.ee

03.08 Palamuse Suve-peod: Elmari suvepidu(info Imre Tõekalju, tel 506 8316)

03.08 kl 15 XVII Keelpil-limängijate ja IX Kitar-ristide Suvekooli kont-sert Põltsamaa Kultuuri-keskuses (info Anne Kaus, tel 510 9237), muusikakool.planet.ee

03.08 kl 19 Romantiline suveõhtu Puurmani lossis (info Keiu Kess, tel 5349 4131)

04.08 Kalevipoja kala- ja veefestival Kasepää vallas (info Terje Paalits, tel 776 5371, 5400 4966)

04.08 Memme-taadi laulu- ja tantsupidu «Maa ja vesi» Kasepää vallas (info Terje Paalits, tel 776 5371, 5400 4966)

09.08 Põltsamaa muuseum – 15 Põltsa-maa muuseumis(info Rutt Tänav, tel 775 1390) www.muuseum.poltsamaaturism.ee

10.–12.08 KaraokeFest Maarja-Magdaleena puhkealal (info Allar Aarde-välja, tel 501 0009)

11.08 kl 11 Vene vana-usuliste pärimuskultuu-rifestival «Peipus» Must-vees (info tel 5333 5290)

11.–12.08 Theodor Lutsu filmipäevad Palamuse Rahvamajas (info Arne Tegelmann, tel 514 8723)

17.–19.08 Rahvusvaheli-ne pärandkultuurisünd-mus «Mütofest» Kassi-nurmes (info Mati Nuut, tel 505 9049)

18.08 Kalevipoja Rullui-sumaraton Kasepää vallas (info Jüri Vooder, tel 772 7452, 529 7614)

18.08 Rahvamuusika päev Sadala rahvamajas(info Pille Tutt, tel 521 1967)

18.08 Suvelõpu tantsu-pidu. Ansambel Respect Lustiveres (info Vello Peli-saar, tel 525 6324)

24.08 Tegevuskunstifes-tival «Kunstide Öö II» Põltsamaa Kunstikoolis(info Ethel Hakkaja, tel 775 1168), http://kunstikool.ee/

25.08 V Küüslaugufesti-val. Suvelõpu simman ja etnodisko Jõgeva kesk-linnas (info Aimar Pihlak, tel 511 8380)www.meelejahutaja.ee

Foto: Aimar Pihlak

16

RIINA LUIK

Eagle Visioni optometrist Jaanika Kriisk MSc selgi-tab, miks tasub päikese-prillide soetamisse sama-

võrd tõsiselt suhtuda kui tava-prillide ostmisse ning mida see kandjale õigupoolest annab. Kvaliteetsed päikeseprillid on investeering, see pole saladus, kuid see tasub end silmade ter-vise nimel kindlasti ära.

Esimene põhjus, mis Jaani-ka Kriiski sõnul kvaliteetprilli-de eelistamise kasuks räägib, on klaasimoonutuste puudumi-ne, mis on eriti oluline autoroo-

lis olevatele inimestele, aga ka jalgsi liiklejatele. «Paraku on enamik meist lausa iga päev au-toroolis ning ainuvõimalik kva-liteetne klaas on sel juhul pola-roid, mis võtab horisontaalpin-nalt ära kõik peegeldused ja loob juhile selge pildi teel toi-muvast. Kes kordki on selliseid prille autojuhtimisel kasutanud, teab väga hästi, kui suur vahe neil tavaliste päikeseprillidega võrreldes on. Lumi, ere päike, vihmamärjal asfaldil peegeldu-vad valgusvihud – need on ju-hile, õigemini tema silmadele suureks koormuseks ja väga häirivad tegurid ning see võib

tekitada lausa liiklusohtlikke olukordi,» toob spetsialist näite selle kohta, et ka meie kliimas, kus ei ole küll 365 päeva päike-seküllust, on päikeseprillid va-jalikud igal aastaajal. Jalakäija peab Kriiski sõnul eelkõige mõt-lema sellele, et tal oleks hea käia – et näeks hästi oma lähi-ümbrust ja jalgade ette ning sa-made prillidega saaks hakkama ka autoroolis. «Sellisel juhul on ilmselt parim valik prillid, mil-le klaasid on ülevalt tumeda-mad ja alt heledamad.»

Vähem oluline pole Kriiski sõnul ohutus: «Plastklaas on üldtunnustatud kui ohutu klaas,

lisaks on plastklaas klaasist ker-gem ning halvemal juhul saa-vad prillid maha kukkudes mõ-ned kriimud, kuid ei purune.»

Investeering silmade tervisesseHinnast rääkides toob Kriisk võrdluse, et tehnikat, jalanõu-sid ja riideid valides pöörame kõhklemata tähelepanu kvali-teedile ega hooli sageli hinnast. Samasugust suhtumist vääri-vad ka meie silmad, mille üheks abiliseks on prillid – kas siis nä-gemisteravuse parandamiseks või kaitseks ultraviolettkiirte ja

Päikeseprillid – hädavajalikud, praktilised ja ilusad

Enamik meist peab päikeseprillide ostmisel silmas kaht asja: nende ilusat väljanägemist ja hinda. Asjatundjaga rääkides aga selgub, et päikeseprille tuleb eelkõige valida vajadusest lähtuvalt, ilust ja hinnast märgatavalt olulisem on prillide praktiline väärtus. Kõik need omadused on olemas ainult kvaliteetsetel päikeseprillidel.

17

muude nägemisteravust mõju-tavate tegurite eest. «Kuid nii nagu pole olemas universaal-seid riideid või jalanõusid, mi-da kõikjal kasutada, sest soeta-me need ikka vajaduse järgi, pole olemas ka universaalseid prille, need tuleb soetada ikka vajaduse järgi. Eelkõige sõltub sellest, millega me tegeleme – kas oleme jalakäijad, viibime tihti autoroolis või tegeleme spordiga. Spordialade puhul sõltub prillivalik omakorda sel-lest, millise spordialaga on te-gu, mis on selle spetsiifika,» üt-leb Kriisk. «On suur vahe, mil-lega inimene tegeleb: sõidab jalgrattaga, mängib golfi, sur-fab või mängib tennist – kõigi nende alade jaoks on välja töö-tatud erinevad filterklaasid, et tagada maksimaalne mugavus ja praktilisus. Pole olemas «kõi-ge paremaid ja universaalse-maid prille», küll aga saab vali-da kõige paremad prillid vaja-duse järgi – prillivalik algabki vajadusest: mille jaoks?»

See tähendab, et kui inime-sel on erinevaid hobisid, ta on nii autoroolis kui ka jalakäija, kannab prille nii kontorikos-tüümi kui ka pidulike riiete juu-res, peaks tal olema mitu paari päikeseprille.

Seda, et kvaliteetsed päike-seprillid on suhteliselt kallid, optometrist ei eita, kuid rõhu-tab, et hobid on alati kallid ning head päikeseprillid kuu-luvad hobiga seotud kulutuste sisse, olles möödapääsmatud ka silmade tervist silmas pida-des.

Neile, kes pööravad päike-seprillide ostmisel peamist tä-helepanu prillide stiilsusele, imagoloogilisele efektile ja tea-tud moebrändidele, teadku, et parimates prillipoodides on va-lik tohutu, kuid samas on taga-tud ülim kvaliteet ja asjatund-lik nõustamine.

Tumedad või heledad klaasid?Korrigeerivaid prille kandvad täiskasvanud (ainult lapsed kannavad raviprille), kes on en-dale soetanud valguse muutu-misele reageerivad klaasid, on endale Kriiski sõnul soetanud n-ö kaks ühes prillid. Need on väga praktilised, sest kandja on

kaitstud päikese eest, kaotama-ta seejuures nägemisteravust, mis on oluline igas olukorras.

Küsimusele prilliklaaside tumeduse kohta ütleb Kriisk, et kõige suurem lubatud tume-dusaste päikeseprillidele on 75%. «Tihti arvatakse, et mida tumedam klaas, seda tugevam kaitse UV-kiirte eest. Tegelikult läheb tumedate prillide puhul pupill väga suureks ning me ei kaitse mitte oma silma, vaid maksimaalselt avatud pupilli kaudu satub sinna hoopis roh-kem valgust sisse, kuigi klaasi tumedusaste on suur. Heleda klaasi puhul läheb pupill väike-seks ja see kaitseb silmapõhja UV-kiirguse eest tunduvalt pa-remini.»

Selgub, et ka kvaliteetpril-lidel võib olla tumedusprotsent kõigest 25%, kuid sellest piisab täiesti, sest asjatundja sõnul ei ole meil hommikust õhtuni in-tensiivset ja eredat päikeseval-gust nagu lõunamaades.

«Leidub inimesi, kes ei talu tumedaid prille ja neil hakkab paha, samuti on meil palju pil-vealust päikest, mille eest tuleb end kaitsta. Heledama klaasiga prillid on meie kliimas ideaal-sed,» ütleb Kriisk ja lisab, et õn-neks on klaasitoonide valik suur: hallid, pruunid, violetsed, rohekad, kollased, peegelklaa-sid – igaüks peab ise selgusele jõudma, mis tema jaoks on kõi-ge parem.

Ka lapsed vajavad päikeseprillePäikeseprillide kandmine las-tel on Jaanika Kriiski sõnul ele-mentaarne, kui väga väikesed välja jätta. Ta lisab, et mudilas-tega on juba lihtsam, sest kui vanemad kannavad prille, ta-havad lapsed oma vanemaid jäljendada. See ongi õige aeg te-kitada neis harjumus kanda päikeseprille.

«Päikeseprillide kandmine pole eputamine, vaid hooliv suhtumine oma silmadesse, prillid pole moe- ega iluese, vaid tarbeese, millel aga ei pea puuduma elegants. Inimene peab asjade puhul, mida ta kan-nab, silmas kaht aspekti – mu-gavust ja ilu – ning kvaliteetse-te päikeseprillide puhul on need alati olemas.

18

ESME KASSAK

Suve tulek ei lahenda ko-he kõiki probleeme. Kui talve jooksul vajalike toitainete varud hakka-

vad organismis lõpukorrale jõud-ma, kasutatakse neid ennekõike eluks vajalike organite tööks ning juuksed jäävad sootuks ta-gaplaanile. Tõhusaim vahend saada juuksed taas säravaks ja värskeks on toitvad juuksemas-kid. Dr.Hauschka brändijuht Ireen Reilandt ütleb, et juustele ei mõju mitte üksnes aastaaega-de vahetus, vaid ka paljud muud tegurid: üldised toitumisharju-mused, keskkond, elustiil ning isegi stress.

«Juuste tervise ja sära taasta-mine võtab aega,» sõnab ta. Juus-

te tervist saab kiirema tulemuse saamiseks mõjutada ürditõmmis-tega (nõges, kummel jmt loodus-likud abilised), aga võib kasuta-da ka juba valmis «segatud» va-hendeid. Dr.Hauschka neemipuu juukseveega võib masseerida tä-nu Indiast pärit neemi universaal-susele nii rasuste juuste, kuiva peanaha kui ka kõõma korral, il-ma et peaks välja vahetama har-jumuspärase šampooni.

Peanahale ja juustele mõjub hästi masseerimine. Samuti saab juuste tervist mõjutada seesmi-selt – kevade saabudes tasub üle vaadata oma menüü ja süüa roh-kem värsket rohelist, eriti sooja-de ilmadega tuleb jälgida, et vee-pudel oleks kogu aeg ligi ning peanahk ja juuksed saaksid pii-savalt värsket õhku.

Suveks säravad juuksedSuvi toob uue elu ja hingamise, pakkudes nii kehale kui ka meelele vajalikku turgutust. Selleks

ajaks on lõpmatult pikana näiv ja kevadessegi tikkunud tali teinud oma töö, nii et päikesevaegus ja vitamiinide puudus avaldub meis sõna otseses mõttes kuni juukseotsteni välja.

FOTO: DUALSENSESSUN

Kas valida juuste turgutamiseks looduslikke või professio-naalseid salongitooteid, jääb igaühe enda otsustada.

19

Kuna juuksetüüp aastaae-gade vahetudes ei muutu, pole üldjuhul vaja suveks senist šam-pooni ja palsamit välja vaheta-da. «Šampooni peaks välja va-hetama siis, kui on näha, et juuksed ei paista sama terved ja elujõulised kui varem,» märgib Looduskosmeetika.ee tootejuht Kristen Tuulmets.

Päike, tuul ja vesi «Mõnel inimesel võib suvel va-ja minna just sellist šampooni, mis mõeldud rasustele juustele. See on individuaalne, inimene peab ise ära tunnetama ja näge-ma, kui juuksehoolduses on va-ja midagi muuta.» Kindlasti tu-leb suvel arvestada aga tuule, päikese ja soolase merevee kui-vatava mõjuga. Ireen Reilandti sõnul tekitab juuste kaitsmata jätmine nimetatud kombinat-siooni eest sisuliselt kuivade juustega saunas käimise efekti. Juuksed muutuvad kiirelt hap-raks.

Kaitsmaks juukseid liigse päikese eest tulevad appi mit-mesugused pähejäetavad, toit-vad ja niisutavad palsamid, mis n-ö sulgevad juuksed ja kaitse-vad välismõjude eest. Näiteks Goldwelli Dual Senses Sun Ref-lectsi sarja tooted mitte ainult ei niisuta, vaid kaitsevad ka UV-kiirguse eest ja sisaldavad vär-vikaitset. Juustesse pihustatava puuviljahõngulise palsami võib suvel julgelt käekotti pista, et vajadusel juukseid värskenda-da ja kaitset tõhusamaks muu-ta. Lisaks tasub eriti intensiivse päikesega päevadel ja kellaae-gadel pead kaitsta peakattega, mis hoiab mitte ainult juukseid, vaid kogu organismi võimaliku kiirguse eest. Juuste värvimisel tasub suvel eelistada kergvärve ning piirduda särtsakate salku-de tegemisega, mis suvel loo-mulikult ja värskelt mõjuvad.

Maskid ainult kahjustatud juusteleJuuksemaski tuleb Goldwelli turundus- ja tootejuhi Anneli Schöni sõnul teha ainult siis, kui selleks on tõesti vajadus, sest juukseid üle toita pole mõ-tet. Ülehooldatud juus muutub raskeks ja läheb kiiremini rasu-seks ning siis tuleb pead tava-pärasest tihedamini pesta. Pii-sab, kui maske teha korra näda-

la või kahe jooksul. Goldwelli maskide eripära on lühike, ühe-minutiline toimeaeg, mis sobib tänu sellele ka kiire elutempo-ga inimestele. Mõistagi võib te-ha ka looduslikke õlimaske – randa minnes määrida õli väi-keses koguses juustesse, põhja-likuma protseduurina teha ko-dus vähemalt paarikümnemi-nutilisi maske ning hiljem õli hoolikalt välja pesta.

Kas valida juuste turguta-miseks looduslikke või profes-sionaalseid salongitooteid, jääb igaühe enda otsustada. Levinud soovitus on, et kui juus on juba keemiliselt töödeldud, annavad parema tulemuse kvaliteetsed salongitooted, millesse tippteh-noloogia kõrval lisatakse täna-päeval üha sagedamini ka loo-duslikke toimeaineid. Loodus-like õlide tugevuseks on nende mitmekülgne otstarve. Argaa-niaõli on näiteks tuntud mitte üksnes tõhusa juuste taaselus-taja ja välismõjude eest kaitsja-na, vaid ka naha ja küünte hool-dajana üleüldiselt. Juustele tee-vad head ka avokaadoõli, koo-koseõli, oliiviõli, riitsinusõli, magusa mandli õli ja kibuvitsa-õli. Tänu universaalsele kasutu-sele pole ka ohtu, et kallis õli seisma jääb või rikneb.

Sugugi vähem tähtis pole juuste pesemine: šampoon on mõeldud peanaha pesemiseks ning palsam juuste ja juukseots-te jaoks. Kui pesuvahend keh-vasti maha pesta või ka juustes-se jäetavat vahendit liiga ohtralt panna, muutuvad juuksed ras-keks ja lähevad kiiresti rasu-seks. Peanahka tuleb pestes masseerida ja loputades tõsta juukseid peanahast eemale. Masseerimine aitab peanaha paremini puhtaks saada, lisaks mõjub hästi vereringele ning seega ka juuksejuurtele. Mas-seerimiseks müüakse ökopoo-dides isegi spetsiaalseid ioon-harjastega juukseharju, mis muudavad juuksed kammimi-sel siledaks ja pehmeks.

Lõpetuseks soovitus kõige julgematele. «Juuksed on isepu-hastuvad ja suvi on soodus aeg seda testida. Juukse enda rasu toidab ja kaitseb, aeg-ajalt on vaja vaid vett ja natuke palsamit või ka soodavett,» annab Ireen Reilandt soovituse juustele iga-sugu juuksevahenditest suvel hoopis puhkust anda.

20

ESME KASSAK

Reisiapteek on sisuliselt miniversioon koduaptee-gist, mis sisaldab kõike tarvilikku iga pereliikme

tervisele mõeldes. Arvesse tuleb võtta nii tavapäraseid vajadusi (kroonilised haigused, allergiad jmt) kui ka sihtkohta, reisimisvii-si ning ilmaolusid. Selleks et rei-sile hoolikalt kaasa pakitav ars-tipaun ei läheks liiga suureks, ta-sub eelistada universaalse toime-ga vahendeid. Samuti leidub ena-mikus apteekides reisimiseks va-jalikke esmaabitooteid mugava-tes väikepakendites. Kui ise ot-sustada ei oska, saab nõu küsida apteekrilt, julgustab Ülikooli Ap-teegi proviisor Piret Rand.

Kergemate kriimude tohter-damiseks tuleb kaasa pakkida eri suuruses plaastreid, marlisi-det ning desinfitseerimiseks an-tiseptilist vahendit. Lastele on vaja plaastrit vahel lihtsalt heaks enesetundeks (sama hästi toimi-vad tegelikult teada-tuntud ravi-sõnad «varesele valu, harakale

haigus»), kui aga aktiivset puh-kust tunda saavad jalad valust laulma hakkavad ning pikast rännakust suisa villi lähevad, on rõõm tükikesest plaastrist mõõt-matu. Ville silmas pidades soovi-tab Piret Rand plaastreid eriti hoolikalt valida, et neist tõsise vaevuse korral ka abi oleks. Eral-di ongi olemas spetsiaalsed villi-plaastrid, mis lasevad reisil mu-retult jätkuda. Kui häda veelgi suurem, pakuvad väsinud ja tur-sunud jalgadele leevendust he-pariini sisaldavad jahutavad gee-lid (nt Lioton 1000). Kui ees ootab pikemat sorti reis koos lendamis-te või laevasõitudega, aitavad ii-velduse vastu spetsiaalsed reisi-tabletid või ingverit sisaldavad tabletid.

Tüütud putukad ja palju päikestSuvel tuleb pidevalt rinda pista kõiksugu putukatega, kellest tüü-tuim on sääsk, ent ohtlikem puuk. Enamik putukatõrjevahen-deid kaitseb nii sääskede, parmu-de kui ka puukide eest, ent laste-

le mõeldes võiks eelistada naha-sõbralikumat toodet või osta las-tele eraldi vahend. Loodusliku koostisega on näiteks STOP!, Sää-sepeletaja (Ingli Pai) ja Effitan, mida leiab ökopoodidest ja ka ap-teekidest. Putukaid aitavad pele-tada mitmed eeterlikud õlid, neist tuntumad sidrunheina-, lavend-li- ja teepuuõli. Tsitrusõlide puhul tuleb siiski arvestada, et need võivad ärritada tundlikku nahka, seega ei tohi neid enne päevita-mist kasutada.

Putukahammustusi aitab leevendada nahaärritustele ra-hustavalt mõjuv, jahutava ja nii-sutava toimega Aloe Vera geel, mis sobib ühtlasi naha päevitus-järgseks hoolduseks. Ka antisep-tik Cutasept F pakub leevendust, puhastades ja jahutades vigasta-tud kohta. Samal otstarbel võib kasutada põletikuvastase toime-ga jahutavat geeli Burnshield, mis on parim saadaolev vahend päikesepõletuse vastu.

Allergiaravimi (nt Zyrtec või Kestine) võiks kaasa võtta isegi siis, kui seni pole allergiat avaldu-nud. Täpsema soovituse arstimi valikul annab apteeker. Allergia-hoo võib esile kutsuda mis tahes putukas või ebasoodsate asjaolu-de kokkulangemine kodust eemal olles. Oleks ju hirmus kahju, kui mõnus retk ootamatult puhkenud allergia tõttu liiga lühikeseks jääb. Reisikindlustus võib küll taskus olla, aga kiiremat abi saab ikka isiklikust apteegist, et puh-kus võiks muretult jätkuda.

Reisil olles on üsna tõenäoli-ne igapäevase menüü muutumi-ne, mis võib kaasa tuua kõhuhä-dasid. Seega võiks miniapteeki pista ka mõned kõhurohud – nii seedetrakti aktiveerivad kui ka kõhulahtisust ravivad. Kes tea-vad, et neil ongi probleeme tava-pärasest erineva toidu seedimise-

ga, võiks võtta kaasa seedeensüü-me sisaldava ravimi (nt Mezym F, Panzynorm Forte). Gaaside ja kõr-vetiste vastu peaksid end varus-tama kõik, kel sääraseid vaevusi varemgi esinenud. Võimalike kõ-huvaevuste ennetamiseks on soo-vitav juba nädal enne reisile mi-nekut hakata tarvitama piimhap-pebaktereid sisaldavaid kapsleid ja jätkata nende manustamist ka reisil olles.

Ehkki ees terendab suur suvi, ei tasu alahinnata külmetusoh-tu – ainuüksi auto konditsioneer võib lisaks mõnusale jahedusele kaasa tuua kurguhädad. Kui ta-vaolukorras toovad kiirema la-henduse erinevad paratsetamoo-li ja C-vitamiini sisaldavad kül-metusteed, siis reisil olles on kül-metusravimid tablettidena (nt Coldrex, Theraflu) ilmselt muga-vamad, märgib Rand. Valuvaigis-ti peaks valima oma eelistuste järgi, lastele mõeldes kindlasti aga paratsetamool, mis alla kuue-aastaste põnnide puhul võiks ol-la siirupi kujul või küünaldena.

Kõige lõpuks ei tohi unusta-da päikeses peituvaid ohte. Kind-lasti tuleb kaasa võtta päikese-kaitsekreemi, lastele eriti kõrge kaitsefaktoriga. Päike on kõige aktiivsem kella 11 ja 15 vahel ning sel ajal võiks vältida liigset päi-kese käes viibimist, kindlasti aga tuleks kaitsta peanuppe rätikute ja mütsidega. Ei tasu unustada, et lapsena saadud päikesepõle-tustes peitub kõige suurem oht naha tervisele alles aastaid hil-jem. Samad soovitused kehtivad nii randa mineku kui ka aiamaal toimetamise puhul. Müts ja vee-pudel olgu alati ühes, sõltumata laste vanusest. Kui päike siiski on jõudnud juba liiga teha, on abiks leevendavad ja jahutavad pantenooli sisaldavad päevitus-järgsed kreemid.

Mis peaks kuuluma perega reisima/maale minnes kaasavõetavasse apteeki?

niisked hügieenilised salvrätikud või spetsiaalne (antiseptiline) kätegeel põletusvastane kreem allergiaravim (küsi nõu arstilt või apteekrilt)plaastrid desinfitseerija paar sidemerulli/ kolmnurkrätikpintsetid isiklikud ravimid kraadiklaas

Eelnevat valikut tuleks kindlasti täiendada sobiva valuvaigisti, külmetusravimi ja kõhurohuga.

Reisiapteek – sinu matkakindlustus

Esimesed päikesekiired ja vähegi soojemad ilmad panevad kasinamagi reisikogemusega lapsed uurima, kas varsti saab puhkusereisile minna. Piknikut tahaks pidada ja telgis oleks ka väga lahe ööbida. Tõepoolest – kui suvi vähegi helde, saab mõnusamad puhkusetiirud tehtud siinsamas Eestimaa mändide all koos perega. Olgu reisisiht kaugemal või lähemal, tuleb teele asudes kaasa pakkida väike, ent äärmiselt tähtis elukindlustus ehk reisiapteek.

21PUHKUS SOOMES

22

MARGUS MÄNDMETS&Moments Seiklus- ja Elamus-reisid, seiklusmatkade juht

Pean kohe tunnistama, et ma ei ole jalgrattafriik ega ka kangemat sorti sportlane. Mu käekatsu-

mised harrastusspordis (ratta ja suusatamise puhul) piirduvad tavaliselt kohaga viimases vee-randis. Viimasel ajal võtangi pi-gem osa ainult nendest n-ö har-rastussportlaste «laulupidu-dest» ehk ratta- ja suusamarato-nidest. Kuid mingil hetkel tek-kis motivatsioonikriis, kui frak-kides mehed minust Tartu ratta-ralli finišisirgel mööda panid.

Midagi sarnast võin tõdeda ka reisimise puhul – paketireisid Kemerisse ja Sharm el Sheiki ei ole lihtsalt minu jaoks. Ma ar-van, et reisimine peaks sisalda-ma vähemalt kolme komponen-ti: head seltskonda, mõnusat lõõgastumist ning kohaliku elu-olu ja kultuuri avastamist. Ma lausa naudin oma nina toppi-mist kohtadesse, mis pulbitse-vad tavalisest elust ja lihtsatest inimestest. Ühesõnaga kõigest sellest, mis ei ole turismimagne-tid, vaid elu oma tavalises rüt-mis ja tavaliste inimestega. Ma ei väida, et reisimine rattal on selle saavutamiseks ainus va-riant. Kuid see on üks paremaid

– raudselt. Olen rattareisidel käinud juba enam kui viis aas-tat ja iga aastaga on see tunne aina süvenenud. Sellel on mõ-ned lihtsad põhjused: ratas viib sind sellistesse kohtadesse, mis on auto- või bussitranspordi jaoks kättesaamatud.

Ka jalgsimatk viib kohale, aga seal kipub tempo liialt aeg-laseks kujunema. Rattaga on lihtne kinni pidada mõne huvi-tava külamehe juures, et vahe-tada temaga sõnake või paar ko-haliku eluolu teemal. Selline paus kulub ära ka lihtsalt hin-getõmbeks või joogipudelist lonksu vee rüüpamiseks. Ei ole harvad olukorrad, kus küla-

mees pakub lonksamiseks hoo-pis oma joogipudelit ...

Olulisemaid reisi õnnestu-mise tegureid on seltskond. Sel-les mõttes toimib rattareisidel positiivses mõttes iseeneslik fil-ter: osalevad seikluslikud, ak-tiivsed ja avatud meelega inime-sed. Õhtud kujunevad tihti mee-leolukateks: olgu selleks siis Eesti-Gruusia maavõistlus käe-surumises või karaokebaari kü-lastus Hiinas. Ka lihtne UNO mäng omandab teised mõõt-med, kui seda mängida Taga-Karpaatia kolkakülas ukrain-lastega.

Ma olen positiivses mõttes kvaliteettoidu sõltlane. See ei

Minu parim reisikaaslane – jalgratas

Jalgrattamatkal Gruusias Tušeetias Shenako külas.

FOTO

: LE

E M

UR

RA

ND

23

24

LII KARRO

Kohe-kohe on suvi käes ning plaanid, kuhu min-na ja mida Eestimaal sel suvel avastada, kas teh-

tud või tegemisel. Ehedate ela-muste otsijail tasub sammud või autorattad suunata Ida-Viru-maale Avinurme valda, kus asub omanäoline ja palju isete-gemise lusti pakkuv Avinurme Elulaadikeskus.

Avinurme Elulaadikeskus avati kaks suve tagasi kaunis ja väärikas, värskelt renoveeritud pastoraadihoones. Elulaadikes-kuse eesmärk on tutvustada ja säilitada piirkonnale omaseid puidu- ja käsitöötraditsioone. Maja on avatud kõigile, pakku-des võimalust tundma õppida Avinurme kandi paikkonna aja-lugu ning siin töötavate meistri-te abil ka ise oma kätega koha-peal midagi sarnast luua – olgu selleks omavalmistatud korv, puulusikas või laastumaaling. Lisaks traditsioonilisele käsitöö-le saab osaleda erinevate töötu-

bade töödes-tegemistes: leiva-küpsetamisel, trühvlite valmis-tamisel, õppida tundma maitse-taimi. Mitmesuguseid võimalu-si pakutakse nii turismigruppi-dele, pereturistile (majja on vä-ga oodatud suurpered) kui ka huvirändajale. Seda pakkumist võiks tõsiselt kaaluda mitte ai-

nult suveperioodil, sest keskus on avatud aasta ringi ning siin on palju erinevaid pakkumisi lähtuvalt hooajast. Rakendust ja avastamisrõõmu jagub nii laste-aialastele kui ka eakamatele Eestimaa avastajatele. Võimalus on kinnitada keha suvekohvi-kus, mis pakub soovijatele koha-

pealsest toorainest valmistatud värsket ja ehedat eestimaist toi-tu.

Elulaadikeskuse köök soo-vib tutvustada meie piirkonna traditsioonilist kööki, kus osa-takse au sees hoida nii leivate-gu, kohapealseid kalaroogasid, õõnasuppi (õunasuppi) kui ka kapsapiirakat (kapsapirukat). Eraldi koht on ka kohalike jahi-meestega koostöös Avinurme metsloomalihast valmistatud ulukiroogadel. Elulaadikeskuse üks eesmärke on ümberkaudse rahva elu edendamine. Koolitu-sed, võimalused tähistada siin oma pere, suguvõsa või firma jaoks tähtsaid sündmusi ja het-ki, ühisprojektid kogu paikkon-na rahva elu edendamiseks ja koos tegemiseks. Siit kiviviske kaugusele jääb Peipsi järv oma igasuviste ahvatlustega. Miks mitte täiendada oma puhkust li-saks rannamõnudele millegi uue (tegelikult taasleitud vana) enese jaoks avastamisega. Roh-kelt infot leiad:

www.elulaadikeskus.ee

tähenda gurmeerestorani, vaid ehedat, võimalikult kodusel moel valmistatut. Ma arvan, et olen Tallinnas ära proovinud kõik sellised nõndanimetatud «augud» – grusiinide, armeen-laste, aserite šašlõki, hinkaali ja hartšo restoranid. Pean ennast nende kohtade alal lausa spet-sialistiks. Kui vaja, oskaksin omalt poolt neile kuld- või pronkslusika auhinna anda.

Rattareiside lahutamatu osa on ehe ja maitsev toit, mis val-mistatud kodustes, tihti väga kasinates tingimustes. Seda lihtsal põhjusel, et sellised rei-sid viivad enamasti vähem käi-dud radadele, kus infrastruk-tuur on piiratud.

Ööbida ja toituda tuleb tihti pisemates külalismajades, ko-halike inimeste juures. Limitee-ritud võimalustest hoolimata on minu elu parimad söögielamu-sed pärit just sealt. Ja mis veel-gi parem – tihti avaneb võima-lus toidutegemisel ka ise käed külge panna. Kõigil minu reisi-del Gruusiasse on mul avane-nud võimalus mõni hinkaal kok-ku näppida.

Kuidas selline söömine ke-hakaalule mõjub? Kindlasti po-sitiivselt ehk siis kaalu lisavalt. Aga mõnusalt tasakaalustavalt mõjub reisi sportlik ja aktiive pool. Igapäevane mõõdukas füüsiline tegevus loob aluse sel-lele, et õhtune rikkalik õhtu-söök ja õlu on ausalt välja tee-nitud.

Rattal reisimise kõige suure-maks vaenlaseks on eelarvamu-sed. Peamine eelarvamus, mil-lega olen kokku puutunud, väl-jendub sõnades: «Rattamatk? Mägedes? See on liiga raske mi-nu jaoks!». Ei ole nii! Enamik inimesi, kes vähegi liiguvad ja mingit sporti harrastavad, saa-vad sellega hakkama. Seda enam, kui reisil on kaasas saa-teauto, kuhu vajaduse korral «põgeneda» või kust mõne teh-nilise viperuse korral abi saab. Pole õigemat ütlust kui: «Tapab tempo, mitte mäed.» Ma olen kaugel sellest, et soovitada seda laadi reisimist inimestele, kelle jaoks liikumine ja sport on elu-võõrad asjad. Kui aga selline mõte – miks mitte rattamatkale minna – kas või korra peast lä-

bi on käinud, on 90% juhtudel vastuseks, et sa saad hakkama ja see tuleb ära teha!

Rattamatka kavandajale:Enamiku aktiivse eluviisiga •

inimeste jaoks on rattamatk jõu-kohane ettevõtmine.

Eelnev treening (2 nädalat, • 3 x nädalas) kulub siiski mar-jaks ära. Kas või juba «valusa tagumiku» vältimiseks.

Kui oled algaja, tasuks kõige-• pealt ühineda organiseeritud rei-

siga (kaasas giid ja saateauto)Ratta transportimist lennukis •

pakub enamik lennufirmasid. Kuid kohati võib see siiski olla kallis lõbu.

Enamasti on võimalik ka siht-• kohas ratast rentida, kuid hal-bade üllatuste vältimiseks oleks eelnevalt hea tutvuda nende sõidukõlblikkusega.

Kui sind huvitavad rattamatkad, loe lähemalt:www.andmoments.com/est

Ehedad elamused Alutaguse metsade keskelt

FOTO: AVINURME ELULAADIKESKUS

Gurmeeõhtusöök Hiinas: see on kukepea!

FOTO

: LE

E M

UR

RA

ND

Koolilapsed leivateol.

25

26

Ida-Virumaa põhjaosa piiriks on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas um-

bes 48 km Narva jõe ja Narva veehoidla kaldajoont. Maakon-na territooriumil on palju järvi, neist 70 on suuremad kui üks hektar. Ürglaante ja murakasoo-de vahel voolab 165 erineva pik-kusega jõge ja oja.

Narva linn ja Hermanni kindlusMaakonna suurim linn on kuna-gi Läänemere barokk-pärliks hüütud piirilinn Narva. Just

seal, Narva jõe kaldal seisab Hermanni kindlus, mille tornist saab kiigata üle jõe, vastaskal-dal valvava Jaanilinna linnuse müüride vahele. Narva muu-seum on kujunenud Peeter I muuseumist ja Lavretsovide muuseumist. Külastajatele on avatud linnuse kolm tiiba ja Pi-ka Hermanni torni kaheksa kor-rust. Püsiekspositsioon tutvus-tab linna ajalugu 13.–20. sajan-dil, lisaks toimuvad mitmesu-gused ajutised näitused. Linnu-se ruumides korraldatakse kont-serte jt üritusi.

Põhjaõu on 2007. aastal ava-tud turismiatraktsioon Narva

Ida-Virumaa – Elamus Ehedast Energiast E3Rikkaliku ja mitmekesise looduspärandiga ning paljude erinevate puhkamisvõimalustega

Ida-Virumaa on üks Eesti hinnatumaid turismipiirkondi.

FOTO

: VA

LDO

R E

RN

ITS

Ajaloofestival «Narva lahing» Narva kindluse Põhjaõuel.

27

linnuse põhjahoovis, mis on Narva muuseumi interpretat-sioon 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast. Külasta-ja satub suvisel ajal otse ajaloo keskele. Põhjaõues tegutseb viis käsitöökoda, mis tutvustavad oma käsitööalade ajalugu ja töö-võtteid: pitsikoda, puutöökoda, keraamikakoda, sepikoda ja Apotheka). Kõigis töökodades pakuvad meistrid külastajale väikese tasu eest võimalust proovida oma kätt käsitöö alal, samuti on võimalik käsitööko-dades meeldima hakanud käsi-tööd või Apothekast ajastule vastavaid maitse- ja ravimtaimi kaasa osta. Kogu suve toimuvad Põhjaõues erinevad temaatili-sed üritused, mille eesmärgiks on külastajatele tutvustada va-rauusaegse eluolu erinevaid tahke.

www.narvamuuseum.ee

Kindlusest mõned kilomeetrid ülesvoolu asub Kreenholmi ma-nufaktuur, mis oli 19. sajandi teisel poolel üks Euroopa suu-remaid tekstiilitööstusi. Sealsa-mas seisab ka omal ajal viiele tuhandele manufaktuuri luter-lasest töölisele ehitatud Narva Aleksandri Suurkirik.

Narva-JõesuuOmaette koht Ida-Virumaa tu-rismikaardil on muidugi Narva-Jõesuul – kuurortlinnal, mida loodus on õnnistanud Eesti pi-kima supelrannaga (7,5 km). Ju-ba tsaariajal oli Narva-Jõesuu vene aadlike seas hinnatud su-vituspaik ning siiani meenuta-vad neid aegu üksikud, viima-se sõja põlengutest pääsenud pitsilised puitvillad. Nüüd on mereäärne männimets täis suu-remaid ja väiksemaid spaaho-telle. www.narva-joesuu.ee

Omalaadne elamus ootab 19. sajandi lõpus rajatud Püh-titsa Jumalaema Uinumise kloostris Kuremäel. Uudista-jatele ja palveränduritele ava-tud Eesti ainsa vene õigeusu nunnakloostri külje all vuliseb püha allikas, mille imevõime-tega vett saab pudeliga kaasagi võtta.

TööstuspärandIda-Virumaast rääkides ei saa kuidagi mööda maavaradest, kaevandustest, mäe- ja energee-tikatööstusest. Siin võib näha hiigelsuuri ekskavaatoreid, kü-

lastada kaevandusmuuseumit või vallutada tuhamägede tip-pe. Aastast 1966 tegutsevas, praegu Kukruse alevikus asu-vas Kohtla-Järve Põlevkivi-muuseumis on võimalus tutvu-da põlevkivi kui maavara tekki-mise ja kasutamise ajalooga ning tänapäeva kajastava püsi-ekspositsiooniga. Praegune muuseumi asukoht on sümbool-se tähendusega, sest just Kuk-rusel alustati 90 aastat tagasi põlevkivi kaevandamist. Kasu-tuses on mitmeid virtuaalseid õppe- ja ekskursiooniprogram-me, mida muuseumikülastaja-tega lahkesti jagatakse.

www.pkm.ee

Kohtla Kaevanduspark on Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel tegutsev omanäoline kaevan-duspark, mis tutvustab põlev-kivienergeetika valdkonda, konkreetsemalt põlevkivi kae-vandamist. Kohtla Kaevandus-park alustas tegevust 2001. aas-tal endise Kohtla-Nõmme kae-vanduse territooriumil. Kohtla Kaevanduspargi peamine tõm-benumber on olnud allmaakae-vanduskäikude külastamine. Suvel jõuab lõpule renoveeri-misprojekt, mille käigus reno-veeriti ja täiendati allmaaosa. Allmaamuuseumi moodusta-vad endised kaevanduskäigud kogupikkusega 1,6 kilomeetrit – allmaamuuseumis paiknevad kaevurite tööpaigad, omaaegne maa-alune kaevandustehnika, kaevurite rong ja lõhkeainela-du. Allmaamuuseumi ilmesta-takse eriefektide (valgus- ja he-liefektid) ja kaevurite olustiku imiteerivate lavastustega.

2014. aastaks areneb kae-vanduspark tänapäevaseks kü-lastuskeskuseks, mis tutvustab interaktiivses vormis põlevkivi-tootmise ja energeetika vald-konda. Uueneva teemapargi eesmärgiks on jutustada külas-tajale lugu Eesti põlevkiviener-geetika ajaloost, alustades põ-levkivi geoloogilisest tekkimi-sest ja kaevandamisest kuni elektrienergia lõpptarbijateni jõudmiseni.

www.kaevanduspark.ee

Kiviõli tuhamäedIda-Virumaal hakkasid arvu-kad tehismäed siinset maasti-kupilti ilmestama juba 1930. aastatel. Kiviõli kaks suuremat tehismäge, kuhu on ladestatud

28

Terviseteadlikud aktiivsed inimesed on seda oodanud: Eesti esimene looduslik karboniseerimata mineraalvesi. Uus Värska Originaal on suurepärane uudis kõigile gaasita vee austajatele ja sobib ideaalselt tegev- ja tervisesportlastele.

Isegi mõõdukalt sportides, füüsilist tööd tehes või kuumas keskkonnas viibides kaotab organism higistades vett ja mineraalaineid. Nn puhta vee joomine ei aita alati organismi vee varude taastamisele kaasa: see küll imendub kiiresti, kuid eemaldub sama kiiresti neerude kaudu. Abiks on mineraalvee joomine, mis taastab organismi mine-raalitasakaalu.

Karboniseerimata mine-raalvesi sobib hästi ka spordijoogi põhjaks. Pika-ajalise füüsilise pingu tuse korral on vaja taastada nii organismi vedelikuvarud, mineraalained kui ka süsi-vesikud. Värska Originaali loodusliku mineraalvee sega -mine pooleks puuvilja-mahlaga tagab organismile vajalikud mineraalained ja süsivesikud ning seda sobib tarbida nii füüsilise pingutuse eel, ajal kui ka järel.

* Soovitused karboniseerimata mineraal-vee tarbimise kohta pärinevad Tallinna Ülikooli 2011. aasta aruandest “Värska mineraalvee mikrobioloogilised uuringud, mineraalvee keemilise koostise analüüs lähtudes tervislikkuse aspektist ning sel-lest lähtuvalt soovituste väljatöötamine”. Koostajad: dots Kai Künnis-Beres ja dots Kristjan Port.

Uus karboniseerimata Värska Originaal

poolkoksi, hakkasid kerkima vastavalt 1922. ja 1951. aastal. Vanem mägi, mille kõrgus jala-milt on 96 meetrit, suleti 1975. aastal, uuem mägi kõrgusega 116 meetrit 1990. aastatel.

www.tuhamagi.ee

Kiviõli Seiklusturismi Kesku-se eesmärgiks on luua Kiviõli tuhamägede juurde aastaring-seid ja kvaliteetseid liikumis-harrastuse ning spordi- ja seik-lusturismi võimalusi pakkuv keskus, mis põhineb kvaliteet-sel infrastruktuuril ning suu-dab korraldada rahvusvahelisi suurvõistlusi. Keskusesse tule-vad:

Eesti pikimad mäesuusanõl-• vad (kuni 700 m) ja FISi nõue-tele vastav lumelauapark, kus saab pidada MK-etappe (half-pipe, big-air, slope-style)

Aastaringsed tasuta tervi-• sespordivõimalused ning tipp-tasemel suusa-, kestvusspor-di- ja mägirataste võistlused 2,5 km pikkusel terviserajal ja mäe ümbruses

Hulgaliselt seiklusspor-• diatraktsioone: lumerõngara-jad, mägiautode rada, zip-line trosslaskumine, ATV-rajad

Rahvusvahelised suurüritu-• sed, treeninglaagrid, korpora-tiivüritused, seminarid jne

Nüüdseks on väga edukalt toi-mima hakanud rahvusvaheline Kiviõli Motofestival. Keskuses on FIM-nõuetele vastav moto-krossirada, mis annab õiguse korraldada külgkorvide, MX3 ja juuniorite MM-etappe. Olemas vajalik infrastruktuur ka lume-kelgukrossi tiitlivõistluste pida-miseks.

www.motokross.ee

Tünnipealinn AvinurmeAvinurme on Eestis üldtuntud eeskätt puunõude valmistami-

se kantsina, praegu saab puu-tööd näha ja proovida kahes keskuses: Avinurme Elulaadi-keskuses ja Avinurme Puiduai-das, suvel saab sõita kitsarööp-melisel raudteel suslaga. Juba 13. korda toimub sel aastal 23. juunil Tünnilaat, kus pakutak-se parimat käsitöökaupa ja käib laadamelu oma tuntud headu-ses.

Avinurme Puiduait on tu-rismikeskus, mis tutvustab ko-halikku, puidust käsitööl põhi-nevat elulaadi. Osaleda saab erinevates õpitubades, proovi-da kätt korvipunumises, leiva-küpsetamises, küünalde meis-terdamises, kalossile maalimi-ses või viltimises. Puiduaidas on Eesti kõige rikkalikum laas-tutoodete valik ning hulgaliselt rahvuslikku puidust käsitööd. Üksikkülastaja saab keha kin-nitada kohvikus. Pakutakse toitlustust ka suurematele grup-pidele ning ruume koolituste ja seminaride korraldamiseks. Avinurme Puiduaita tasub sis-se astuda kõigil, kes on valmis üllatusteks ning ootavad uusi ja vahvaid elamusi.

www.puiduait.ee

Mõisad ja ajaluguKukruse Polaarmõisas saab tutvuda polaaruurija ja geoloo-gi Eduard von Tolli ning arhi-vaari ja põlevkivi teadliku es-makasutaja Robert von Tolli seikluslike elulugudega. Seda kõike 18.-19. sajandi aadliku elu ja tegemisi ka ise järele proovi-des. Siin saab tunda ennast tõe-lise aadlikuna – proovida 18.-19. sajandi rõivaid, õppida goo-ti kirjas kirjutama ja tutvuda salapärase Sannikovimaa avas-tusretkega. Saab sõita kelgu-koerterakendi ja polaarkajaki-ga ning liumäest alla lasta. See on üks tore ja lastesõbralik mõis, kus leidub tegevust igas eas inimestele. Mõisakülastuse

Kukruse Polaarmõis.

29

saab edukalt ühildada suvela-vastuse «Vabrikutüdrukud» külastamisega, mida mängitak-se augusti alguses mõisa kõr-valhoones.

www.kukrusemois.ee

Barokse Maidla mõisaga saab tutvuda mängu ja lugude kau-du. Suvel on avatud mõis Unus-tatud Mõisate külastusmängu raames. Pärast mõisakülastust saab puhata suvekohvikus, nautida mõisa köögis valminud kohalikku juustu, vorsti ja lei-ba. Elamusi saab traditsiooni-listest mõisaüritustest nagu mõisapäevast või Mõisatulede kontserdist augusti sumedal suveõhtul. Maidla mõis pakub mitmekülgseid võimalusi puh-kamiseks, sportlikuks vaba aja veetmiseks ning koolituste ja seminaride läbiviimiseks.

www.maidla.ee

Mäetaguse mõis rajati Euge-nius Octave von Roseni valitse-misajal 1796. aastal. Klassitsist-lik härrastemaja on esinduslik, paistes silma rikkalikult kau-nistatud interjööriga. Mõisaan-samblist on säilinud 14 hoonet, millest talli-tõllakuuri on nüüd-seks rajatud hotell-suplusmaja ja restoran ning viinaaidas on koha leidnud jäägrimuuseum. Renoveeritud mõisa saab külas-tada ja seal toimuvad ettetelli-misel ekskursioonid. Läbi suve toimuvad mõisaaias erinevad sündmused.

www.moisahotell.ee

Saka mõis asub kõrge ja maa-lilise paekalda serval, kohas, kus kokku saavad nii kultuuri-, arhitektuuri- kui ka looduspä-rand: hiljuti taastatud neore-nessanslik mõisahäärber, mõi-sahotell koos lisateenuseid pak-kuvate objektidega ning Eesti rahvuslikuks sümboliks vali-tud pankrannik, millest laskub mõisavalduste piiriks olev kol-meastmeline Kivisilla juga. Kõr-gel kalda serval seisab aga kol-mekordne Meretorn, mis peidab endas kuut seminari- ja koos-

olekuruumi koos Soome sauna-ga. Sealsamas naabruses asub kuue eraldi toaga kämping nel-ja kahekohalise toa ja kahe apartemendiga, võimaldades kokku suvemajutust 14 inime-sele. Hoovis on kohad karava-niparklale ja telkimisplatsile. Neid seob lõkkeplats koos tule-aseme ja istepinkidega selle ümber. www.saka.ee

Hästi valitud ja õnnestunud puhkusereis on inimese jaoks energia ammutamise meeldiva-maid mooduseid. «Aku laadi-miseks» on erinevaid viise ning olulisemaid neist pakub ka Ida-Virumaa turismivõimaluste mitmekesine valik.

Ida-Virumaa – Elamus Ehedast Energiast – E3Elamus ühest toredast ja põne-vast puhkusest on emotsioon, mida tasub meenutada ning soo-vitada kõikidele aktiivsest elust lugu pidavatele inimestele.

Ehedast kultuurist ja ajaloo ammendamatutest seikadest huvitatud külaline jääks Ida-Vi-rumaale ehk kauemakski, kui algselt plaanitud – selle kandi mitmekihiline «etno maardla» näib olevat põhjatu.

Energiast rääkides ei pää-se Ida-Virumaast üle ega ümber. Piirkond, kus asub suur osa Ees-ti elektri- ja soojusenergia toot-misest, on vähemalt sama palju tuntud ka sisemist energiat «tootvate» spaa- ja tervisekes-kuste ning paljude teiste tervi-sepuhkuse-teenuste poolest.

Meie reisiplaneerimise kesk-kond www.avastaeestimaa.eu on väikeseks abimeheks meel-dejääva reisi kokkupanemiseks. Seal on toodud jooksev info toi-muvatest sündmustest, erineva-test majutus- ja toitlustusvõima-lustest ning Ida-Virumaa vaata-misväärsustest. Kohtumiseni suvel elamusi, ehedust ja ener-giat täis Ida-Virumaal!

Jõhvi TurismiinfokeskusTurismiinfo keskus on abiks broneeringute tegemisel ja muu info jagamisel.Rakvere 13a, JõhviTel 337 0568Avatud E-R 12–17 ja L–P 10–15

30

RIINA LUIK

Just seda tõdeb Salmo kalas-tuspoe müüja-konsultant Roland Rink ning lisab, et eriti kevaditi on kalastus-

kauplused hommikust õhtuni paksult rahvast täis. «Kindlasti on oma osa kalastuse populari-seerimisel ka TV 3 ja TV 6 näida-taval saatel «Kalamehejutud»,» arvab ta. «Kalastajate seltskond on alati kirju olnud, kuid eriti viimastel aastatel on pensionä-ridest taatidele lisandunud pal-ju noori harrastajaid, sõprus-kondi, perekondi ning ka naisi on palju juurde tulnud – see on mõneti üllatav, kuid on näha, et naised ei kipu õnge ostma mitte kaaslase meeleheaks, vaid sel-lepärast, et see neid huvitab,» tõdeb Roland.

Algajale kalastajale, olgu ta mees või naine, kulub hea nõu marjaks ära. Et end veidigi en-ne kalastuspoodi minekut ette valmistada ja aimu saada, mida selline hobi endast üldse kuju-tab, annab Roland asjatundjana kõige üldisemad soovitused.

Õngeritv: lihtsamate, kor-giga õngeritvade, millega an-nab püüda ahvenat, särge, kok-re ja teisi väiksemaid kalu, pik-kus algab kolmest meetrist ja küünib kuni üheksa meetrini. Levinuimad on 4–5-meetrised ridvad. Hinnaklass ulatub 10 eurost kuni mitmesajani. Prae-guste õngeritvade materjal on palju kergem kui varem, klaas-plasti asemel kasutatakse ker-get süsinikku.

Spinning on juba samm edasi ning sellega võib minna

ka haugi, meri-, jõeforelli ja lõ-he järele.

Landid: landivalik on täna-päeval hästivarustatud kalapoo-dides väga suur (küündides mit-mete tuhandeteni), levinuimad on plekklandid; olemas on ka kalakujulised landid (voblerid); pöörlevad landid, mis tekitavad pööreldes valgusvihu (see meel-dib ahvenatele või haugidele) ja silikoonlandid – mudeleid on palju, samuti on palju nende ala-liike, mille erinevus seisneb pea-miselt värvis. Algajal kalamehel peaks kohvris olema vähemalt paar-kolm lanti, et kui mõni kaotsi läheb või kinni jääb, ei peaks kalapüüki veel lõpetama.

Korgid: kuuluvad nii õnge kui ka spinningu juurde. Need on süstematiseeritud numbrite järgi, mis näitab ära, kui palju

tuleb neile raskuseks tina lisa-da. Rusikareegel ütleb, et mida kaugemale tahetakse rakendust heita, seda raskem peab olema õngekork. Õige korgi valik on sama peen ja kogemustel põhi-nev kunst nagu kõik muugi, mis kalastamise juurde kuulub.

Rullid: kahte tüüpi – haspelrullid ja multirullid, vii-mased on mõeldud suurte ras-kustega püüdmisel (näiteks me-re- või ookeanipüügil). On ka aku peal töötavaid rulle, mis säästavad jõudu eriti ookeani-püügil, kus tamiilid on pikad ja raskused suured.

Tamiilid: õngepüügil läheb vaja peenemat, spinningupüü-gil jämedamat tamiili. Tamiili-de pikkus ulatub paarist meet-rist kuni viie kilomeetrini.

Kahvad: möödapääsmatu

Algajad kalamehed kalavetel Kalastusharrastus on muutunud eestlaste seas järjest populaarsemaks, harrastajatering

mitmekesisemaks ja nooremaks ning järjest rohkem kipub kalavetele õrnema soo esindajaid.

31

abivahend eriti suuremate ka-lade kaldale või paati tõstmi-sel.

Sumbad: võimaldab kalu kaua elusana hoida ja kas või püügi lõppedes neist osa pärast valiku tegemist elusana vette tagasi lasta.

Kott-ämber: eri suurusega kokkukäivad ja väga hästi pu-hastatavad PVC «ämbrid», mis kuluvad marjaks ära nii kalade elushoidmisel kui ka transpor-dil. Olemas on ka (linasest) rii-dest kalakotid.

Sööt ja söödakarp: kala-mees ei saa eriti õngepüügil lä-bi kalasöödata. Tavapärasem sööt on vihmaussid (viies mõõ-dus) ja kärbsetõugud (mitut vär-vi), mida hoitakse õhutatavates karpides. Lisaks neile veel eri-nevaid tõuke ja vastseid.

Kalasööt: õngepüügil häda-vajalik, et kalu kohale meelita-da. Ilma söödata püütakse vaid kevadist kala, söödaga on püü-giedu garanteeritud kogu aeg.

Kalamehekohver: igati praktiline asi, kuhu kogu kalas-tusvarustus korralikult ära ma-hutada. Alates heast kalamehe-

noast, näpitsatest (et kalalt konksu lõugade vahelt kätte saada ja tina kinni vajutada), tamiilidest, rullidest, lantidest, konksudest, korkidest, sööta-dest ja muust – kõik leiab siin endale õige koha.

Riided ja jalanõud: spet-siaalsed kalameheriideid ja ja-lanõusid valmistatakse väga kvaliteetsetest materjalidest, mis teevad olemise ja liikumise kergeks ja mugavaks. Kummi-kud ja kummipüksid, matkaja-lanõud, kamo-kombinesoonid (milleta ei saa näiteks väga te-rase nägemisega jõeforelli püü-dagi), soe pesu, spetsiaalsed termosokid-kindad, sääsekait-sejakid ja -mütsid.

Abivahendid, mis teevad kalastamise mõnusamaks ja lihtsamaks: toolid, taburetid, niiskuskindlad istumisalused ja magamismatid, matkanõud, priimused, portatiivsed suit-suahjud ja grillid, toidukarbid, kahvlid-noad, toidu- ja joogiter-mosed. Väga populaarne on sääsetõrjevahend ja sääsetõrje-kuub, mis tõesti ka sääski pele-tab.

32

RIINA LUIK

Restorani Kuninga pea-kokk Rustam Tšikalo-vets ei jaga seekord tra-ditsioonilisel moel ret-

septe, vaid räägib inspireerivalt, kuidas ja mida ta grillib, mida sinna juurde pakub ja kuidas sellest lõpuks kunst saab.

Grillitud krevetid paprikamoosiga Kui paluda Rustamil valida oma vabal valikul, mida ta grillida tahab, langeb ta valik otsekohe hiidkrevettide kasuks. Kerge, hõrk ja nii suvine, on tema põh-jendus. Kala ja mereande grilli-des peab Rustam vajalikuks rõ-hutada, et hõrku liha ei ole mõt-tekas vängete kastmete ja mari-naadidega tappa ning jõuliste köögieksperimentidega ei to-hiks nende roogade juures liia-le minna. Näiteks kasutab ta ise

koos kaitsva koorikuga (see an-nab oma maitse ja säilitab liha mahlakuse) sütel grillitud hiid-krevettide pintseldamiseks ai-nult üht lisandit: värskelt jahva-tatud musta pipra ja meresoola-ga segatud sulavõid. Hiljem ser-veerides jätab peakokk ühe ter-ve hiigelkreveti kogu oma ilus roale efektseks kaunistuseks, ülejäänud serveeritakse söömis-valmilt koos pika grilltikuga. Kuid omapärasel moel – krevett on asetatud «sooja» purki ase-tatud söetükile, millele on lisa-tud lõhna ja suitsuse maiste saa-miseks veidi värskeid rosmarii-ni ja kuivatud mündilehti. See on tõesti suurepärane vaatepilt! Krevettide juures on serveeritud mitu huvitavat lisandit, mis ise-enesest küll tavapärased ja liht-sad, kuid võlu seisneb nende serveerimise kunstis. Kõige sil-matorkavam on värsket musta mulda meenutav kuhilake nur-menukuõite ja ürtidega ehk te-

gelikult on need sutsu õliga blende-ris purustatud mustad oliivid, mis on üle puistatud erkkollaste nurme-nukuõitega (mida võib asendada ka ükskõik missuguste teiste käepä-raste lilledega). Ebatavaline on ka tagurpidi klaasi alla pei-detud värske salatiportsjon ru-kolast, lollo rossost ja peedileh-tedest, mis enne söömist kerge liigutustega klaaskupli alt tald-rikule pudeneb. Seejärel saab seda asuda varieerima klaasi põhjal oleva kartulipüree ja mi-niaedviljade (brokoli, lillkap-sas, suhkruhernes, minispargel ja šalottsibul) assortiiga.

Klaasi salati serveerimine on Rustami sõnul ühtaegu kau-nis ja uudne, kuid samas hoiab eriti õues toitu serveerides ära selle lendlemise ja kuivamise. Paprikakaste või -moos, nagu Rustam armastab öelda, on val-mistatud kohapeal: punane paprika, valge veini äädika ja suhkrusegu keedetakse paar-kümmend minutit, püreestatak-se ja lisatakse mõned kooritud pehme õuna viilud. See lihtne kaste sobib Rustami sõnul kõigi mereandide ja kalade juurde.

Krevetid on soovitav Rusta-mi sõnul enne grillimist puhas-tada, selleks koorik kääridega keskelt lahti lõigata ja pärast kreveti puhastamist nagu «ka-sukas» uuesti krevetile peale tõmmata. Viisteist minutit ker-ges marinaadis on krevettidele küllalt, küpsetada paar minutit (minut ühelt ja minut teiselt poolt), et need jääksid al dante ehk poolkrõmpsuvad. Kreveti oma maitse on nii õrn, et seda ei tohi tugeva marinaadiga tappa, ütleb Rustam. Hea marinaadi võib teha neutraalse maitsega oliiviõlis, soola, pipart ja veidi sidrunimahla juurde segades, kuid mitte lasta krevettidel seal kaua liguneda! Krevette soovi-tab Rustam grillida koos koore-ga, sest see aitab vältida kreve-ti «kummistumist» ja säilitab mõnusa mahlakuse. Lisaks an-

nab koorik oma-pärase head maitse ning väldib kreveti ärapõlemist ja kibedaks muutumist, mida tihti üleküp-setamisel juhtub.

Kala grillimiseks sobivad häs-ti lõhelised ja üldse rasvasemad kalad, on Rustam kindel, kuigi talle endale meeldib väga ka grillitud mereahven. «Üks va-riant on grillida koos omaval-mistatud värske pestoga, või tei-ne – mee, sidrunimahla, soola, pipra ja oliiviõli segus kergelt marineeritud kala». Ka kalade puhul rõhutab Rustam seda, et kala hõrku maitset tuleks väär-tustada ja mitte seda kangete maitseainete, kastmete ja mari-naadidega lämmatada ja iga hinna eest «huvitavamaks» muuta. Küsimusele, kas kala grillida fooliumis, paberis või ehedal moel otse grillrestil, vas-tab Rustam, et tema eelistab vii-mast varianti, eriti juhul kui käepärast on terve kala. Sütel kala ei haudu nagu fooliumis, vaid tõesti saab grillitud kõrgel temperatuuril ja lühikese aja jooksul ning kala nahk lisab grillides huvitavat lisamaitset. Kala puhul võib sütele lisada sü-tele veidi kirsilaaste või oksi, mis annavad eksootilist ja peent suitsust aroomi. Olenevalt kala suurusest tuleb kala küpsetada mõne minuti ühelt ja teiselt poolt.

Liha puhul on edu võti Kunin-ga peakoka hinnangul liha kva-liteedis, mida tuleb silmas pida-da juba liha grillimiseks valides ja ostes. «Liha struktuuri saab väga hästi järel proovida, kui li-hatükk kahe sõrme vahele võt-ta ja kokku suruda – värske ja hea struktuuriga liha (värske li-

Grillimise kunst

33

ha ei tähenda automaatselt, et liha struktuur on hea, vaid see sõltub, missugusest rümba osast liha pärineb, kuidas loo-ma on kasvatatud jne) vetrub mõnusalt sõrmede all ja on peh-me.» Sellist liha on peakoka üt-luse kohaselt vaja marineerida kõige rohkem kaks tundi. Vilet-sa kvaliteediga liha tuleb mari-neerida kauem ja tugevamas marinaadis, et sellest mingitki asja saaks.

Tugevamate marinaadide valmistamiseks ei soovita Rus-tam Tšikalovets mitte kunagi kasutada 30% äädikat – see hä-vitab liha maitse, muudab vär-vuse halliks ja liha kuivaks. Pi-gem soovitab ta improviseeritud korras marinaadi valmistami-seks kasutada 5% äädikat (või ükskõik missugust maitsestatud veini-, viinamarja- või balsa-mico äädikat) ja sidrunihapet või sidrunimahla. Kilo liha ma-rineerimiseks soovitab ta kasu-tada kuni 200 ml 5%-äädikat,

mis on vaja koos soovitud ürti-de ja lisanditega enne kausis valmis segada ja seda kindlasti ka enne liha hulka segamist maitsta. Pehmemaitselisi mari-naade saab keefiri ja naturaalse jogurti baasil. Liha marineeri-miseks piisab paarist tunnist. «Küüslauk, sibul, õlu, vein (so-bivad nii punased kui ka valged veinid ja seda ka äädika aseme-le marineerimisel) – lisandeid on palju, tuleb vaid proovida ja katsetada. Näiteks mustsõstra-vein, ja üldse meie kodumaised veinid sobivad väga hästi nii joomiseks kui ka liha marinee-rimiseks. Eriti hea on, kui törts veini, mida ise juuakse, läheb ka marinaadi sisse – suus saa-vad need maitsed taas kokku,» toob Rustam näite variantide rohkusest. Liha grillitakse vii-masel ajal palju karreena ja suurt populaarsust on kogumas talleliha. «Tallelihale piisab pu-rustatud küüslaugu, ürtidega ja soola-pipraga segatud maitse-

võist ja sellega määrimisest paar-kolm korda küpsetamise ajal. Juurde värske kartul, ja roog misssugune!» kiidab Rus-tam. Ta lisab, et hea ja mõnus li-sand, millega grill-liha huvita-vamaks teha, on kodus järele jäänud saiaviilude küpsetami-ne ahjus, need purustada ja ra-putada mõnusa kooriku saami-seks lihale.

Õitsvad salatid Rustam armastab lilli ja taimi ning ei põlga ära peent käsi-tööd, et taldrikule pintsettidega miniatuurne lilleaed luua. Ses-tap on kevad ja suvi tema jaoks sõna otseses mõttes lilleliste pi-dusöömingute aeg ja õiekesed kaunistavad peaaegu kõiki te-ma roogasid. Rustami idee on lihtne ja üllas – kõik värske, käepärane ja kodumaine (eriti kui see on ilus ja maitsev) tuleb köögis maksimaalselt ära kasu-tada. Ta ei pelga korviga aias ja aasal ringi käia ning äsja tärga-

nud maitsetaimede kõrvale ro-huliblesid ja esimesi õiekesi noppida: nurmenukud, jänese-kapsas, meelespead – need met-sade õrnad kaunitarid leiavad Rustami salatites alati väärilise koha.

Ning mis võiks veel paremi-ni kokku sobida kui Itaalia hal-jastel aasadel ringi kõndivate vesipühvlite piimast valmista-tud ehtne vesipühvli mozzarel-la ja lillekesed?! Suurele valgele kreemjale mozzarellale (mis on linnas konkurentsitult parim!) pakuvad delikaatset seltskonda ahjus krõmpsuks küpsetatud Serrano singi viilud, värske sa-latimiks. Lillekestega, otse loo-mulikult.

Huvitavamaks saab Rusta-mi sõnul muuta iga tavapärase-magi toidu seda uut moodi töö-deldes ja serveerides. Ta julgus-tab ka kõiki hobikokkasid jul-gelt eksperimenteerima. Lille-list ja rohelist suve teie toidu-lauale!

FOTO

D: 3

X M

IHK

EL

MA

RIP

UU

34

BRITT ROSEN

Ärge imestage. Tõepoo-lest on ka Inglise ku-ninganna Elizabeth II eestimaist veini maits-

nud – siis, kui ta 2006. aasta sü-gisel Eestis käis ja meie presi-dendipaar talle Mustpeade ma-jas lisaks kohalikele seentele ja Saaremaa lambalihale šokolaa-dikoogi kõrvale 1992. aastakäi-gu Põltsamaa Kuldset dessert-veini pakkus.

Magus Põltsamaa Kuldne ongi olnud üks uue Eesti veini-tähti – see naturaalne õunavein ei ole puudunud ka meie pari-mate restoranide veinikaardilt, nende seas Gloria ja Egoisti

omast. Siinse restoranimaailma grand old man i Dimitri Demja-novi sõnul on praegugi nii Glo-rias, Gloria veinikeldris kui ka Egoistis Põltsamaa veinid esin-datud – Põltsamaa Kuldne 2005 ja mustsõstardest Põltsamaa Tõmmu 2003. «Head puuvilja- ja marjaveinid mõlemad,» kin-nitab ta, lisades, et Põltsamaa veini võib edukalt pakkuda ko-halike magusroogade kõrvale, aga ka kaugetele külalistele Eesti köögi teema võimendami-seks. «Kuldne» õunavein pas-siks isegi hanemaksa saatjaks, kui toit sisaldab õunu, julgeb ta pakkuda.

Muidugi on selle dessertvei-ni 90ndate alguse legendaarse-mad aastakäigud ammuilma

ära joodud. Nagu ka must-sõstraveini Põltsamaa Tõmmu tummine 2002. aastakäik, mi-da Põltsamaa veini-dele uue elu sisse puhunud ja Põltsa-maast Eesti veini-metropoli teinud veinikirglik rootsi-eestlane Andres Koern on suisa ma-deiraga võrrelnud. Siiski, mõned rari-teetsed pudelid on Põltsamaa veini-keldris veel tallel ja huvilised võivad se-da kohapeal mekki-da... Ka Võhu Veini naturaalseid veini-

rüüpeid mekkides võib ül-latuda – näiteks mõne

aasta eest kogesin, kuis nende valge sõstra vein õigelt ehk jahutatult serveeritu-na pani nii mõnegi veinispetsi rahul-olust mõmisema. Ise-gi ilmakuulsad jää-veinid tulid lennuka-mates võrdlustes ju-tuks. Võhu Magus Mustsõstravein nop-pis aga enesele «Tun-nustatud Eesti mait-se» märgi ja meeldis rahvalegi väga – veel sel aastal saavad vei-ninautlejad seda jäl-le proovida. Nüüd-

Eesti ehedaid marja- ja puuviljaveine ei tasu alahinnata, need erinevad kangestatud piirituseveinidest nagu öö ja päev. Isegi

Inglise kuninganna Elizabeth II on meie veini mekkinud.

Hea Eesti vein

35

Uus Võhu veinide sari

seks ongi vahepeal kiratsenud Võhu veinimeistrid uuele ringile ärganud – tänavuseks vabariigi aastapäevaks toodi lettidele kolm uut magusat dessertveini, mustsõstra-, valge sõstra- ja ra-barberivein, mis kõlbavad üht-viisi hästi peole eel- ja seltskon-najoogiks, samuti maiuste ja kõ-vemate juustude kaaslaseks.

Rabarberivein hinnati toidu-liidu korraldatud Facebooki hää-letusel hiljuti ülekaalukalt maitsjate lemmikuks. «Väärikas vein,» ütleb Võhu Veini logisti-ka- ja ostujuht Krista Lapina. Tä-nu pisut mõrkjale alatoonile so-bib see imehästi ka maasikate või maasika-vahukoore magus-toitudega.

Valgete ööde maitseJa üldse, ehedad Eesti marja- ja puuviljaveinid on iga siinse pi-dulaua ehe, leiab Lapina. Viina-mari, veinimarjade aristokraat, pole meie põhjamaises kliimas seni ikka veel hästi kodunenud, sestap võiks kohalikest marja-dest ja puuviljadest veinide val-mistamise traditsiooni au sees hoida.

Neile annavad ju värvi meie

lummavalt valged suveööd, hõõ-guv koidukuma, loojangu pur-pur ja augustiõhtute sametmust taevalaotus...Romantiline, eks ole. Nagu ütleb Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav, ei sündinud nendegi otsus veini-teoga jätkata sugugi majandusli-kel ajenditel, vaid oli seotud pä-randi hoidmise ja pika traditsioo-niga. Mis, muide, ulatub mõisa-test keskajani välja.

Ent ka koduveini laagerda-mine sõuab tõusulaines – kodu-veinikonkursi korraldaja ja Vei-nivilla perenaine Tiina Kuuler kinnitab, et see on paari viimase aastaga kõvasti populaarsust juurde võitnud. Kõige rohkem te-hakse õunaveini ja igat värvi sõstraveini, sest seda toorainet on eestlaste kodudes enim. Aina menukamad on ka rabarber, aroonia ja kreegid-ploomid, rää-kimata kogenumate tegijate kat-setustest võilille või kasemahla-ga.

Kuuler usub, et ka kohalikest viinamarjaveinidest hakkame mõne aasta pärast rohkem kuul-ma, sest siis tõotavad vilja kand-ma hakata viinapuud, mida prae-gu pööraselt kokku ostetakse.

Uus Võhu veinide sari

Põltsamaa veinikelder ja toidumuuseum lossihoovis on saanud viimastel aastatel ka turistide lemmikuks.

* Tähelepanu, tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

FOTO: VÕHU VEIN

FOTO

: UR

MA

S LU

IK/P

ÄR

NU

PO

STIM

EE

S

36

Õue! Õue! Õue! TIINA KOLK

Viimaks ometi on suvi käes ja seda on tore meeleolukalt värskes õhus tähis-tada, korraldades pikniKke, aiaolen-guid, grillipidu, spordipäevi, sauna-

õhtuid, ühiseid kokkamisi vms. Kõige vahva-maks kujunevad nn (päeva)kavaga üritused, milles ka osalejad ise saavad käed külge lüüa. Huvitav miljöö, stiilselt kaetud laud, üllatav menüü, kaasakutsuv meelelahutus aitavad kaasa meeleoluka peo õnnestumisele.

Inspireerivaid ideid suviste õuesöömingu-te korraldamiseks esitles Ambiente messil mai-nekas Saksa portselanifirma Kahla.

Vaadake, kui nupukalt saab katta uhke laua vanaema aeda või kuidas korraldada liha-küpsetamisvõistlust hoovis puuriida ääres! Milline võiks olla piknik suurlinna melus või avalikus puhkerannas, kuidas nautida kohvi ja kooki kortermaja haljasalal? Kui läheneda pidude ettevalmistusele loominguliselt, seira-ta oma mööbli- ja anumavarud üle, kraamida kappidest kaunid tekstiilid välja ning pidada plaani, kellega ja mida koos ette võtta ... siis su-vi ei lähegi luhta!

FOTO

D: 5

X K

AH

LA

37

38

Väikeaed suve nautimiseks

Mida teha, kui sul po-le avarat hoovi lop-saka iluaia rajami-seks, aga on suur

soov täita ümbrus rohelusega? Hästi läbi mõeldes võid luua hu-base aia ridamaja kitsale terras-siesisele ning isegi miniatuur-sele rõdule. Kuid väike aed nõuab head planeerimist ja tai-metundmist, sest valesti vali-tud taim võib paari aasta pärast suure kasvuga üllatada. Arves-tada tuleb ka seda, et väikeaias on taimed su pideva pilgu all ning nende keskel veedad pal-ju aega.

Millised on võimalused?Piiranguid tegelikult pole, kuid taimestuse puhul peab kindlas-ti jälgima kasvukuju. Kui on soov, võib väikeaeda paigutada ka viljapuid. Õuna- ja pirnipuu-dest spaleer sobib suurepära-selt seina või müüri äärde. Soo-jas päikesepaistelises kohas võib spaleerviljapuudest moo-dustada lausa heki, mis kannab vilja ja toimib ka piirdena. Spa-leeriks sobivad kääbusalusel puud, mis üle 2 m kõrguseks ei kasva.

Kasuta julgelt seinapinda! • Taimesta seinad ronitaimedega või kasvatusvõrestikesse paigu-tatud madalakasvuliste püsiku-tega.

Istumiskoht ümbritse lõhna-• vate lillede ja ürtidega – eri vär-vi lehtedega taimi kasutades saad peale maitseelamuse ka silmailu!

Terrassil paiguta taimed kon-• teineritesse (punutud korvides-se, ämbritesse, vannidesse). Li-saväärtus taimede konteineris kasvatamisel – väikesemõõdu-lise aia saab külaliste saabudes kiiresti ümber kujundada ruu-mikamaks puhkealaks.

Kujunda rõdust tõeliselt hu-• bane miniaed! Kuna paljud tai-med saavad väga hästi hakka-ma ka kitsas keskkonnas – väi-kestes pottides või rippuvates anumates, on rõdulegi võima-lik luua meeldiv iluaed. Peab vaid jälgima, et taimed saaksid vajalikus koguses vett, toitai-neid ja valgust. Rõdu seinale paiguta riiulid, millel saab väi-kepottides kasvatada suvelilli ja ürte ning kindlasti too õue suvitama sobilikke toataimi.

Kasuta kasvualusena ka rõ-• dukappe. Tuleb vaid jälgida, et kapi pind on kaitstud tugeva ki-lega ning soovitav on lisada mullapinna alla drenaažiks kergkruusa kiht.

Ilusat suve nautimist väikeaia omanikele!

KÜLLI SEPPmaastikuehitaja, EstGarden OÜ

FOTOD: KÜLLI SEPP

Hubase aia loomiseks piisab ka paarist ruutmeetrist.

Maitsetaimed seinal «kasvutaskutes».

Spaleerviljapuud on praegu ülipopid.

39KODU

40 TERVIS