stiven jonsi - GFSIS · stiven jonsi Zveli Tbilisi saqarTvelos demokratiuli respublika, 1918-1921...
Transcript of stiven jonsi - GFSIS · stiven jonsi Zveli Tbilisi saqarTvelos demokratiuli respublika, 1918-1921...
saqarTvelos demokratiuli respublika msoflio asparezze maSin gamoCnda, rodesac sisxlismRvreli pirveli msoflio omis Suaxanebi idga, ruseT Si samoqalaqo omi mZvinvarebda, Sin ki — revolucia. 1917 wlis oqtombris bolSevikuri revoluciis Semdeg saqarTvelos politikurma liderebma, somex da azerbaijanel revolucionerebTan erTad, gadawyvites SeeqmnaT amierkavkasiuli saxelmwifo. amierkavkasiis federaciuli respublikis saxeliT cnobilma saxelm wifom, romelsac hqonda Tavisi parlamenti, anu seimi, mxolod 109 dRe iarseba, radgan erTmaneTTan SeuTavsebeli aRmoCnda yvelaze didi sami kavkasiuri eTnikuri jgufis — somxebis, azerbaijanlebisa da qarTvelebis — interesebi. 1918 wlis 26 maiss, seimis daSlidan or saaTSi, qarTveli liderebi Sexvdnen saqarTvelos erovnul sabWos. sabWos SemadgenlobaSi Sediodnen qarTveli eris sxva dasxva warmomadgeneli: politikuri partiebis liderebi, adgilobrivi xelisuflebis warmomadgenlebi, muSebi da glexebi adgilobrivi sabWoebidan, tredunionistebi, religiuri winamZRolebi, armiis oficrebi, bankirebi da mewarmeebi.
stiven jonsi
ZveliTbilisi
saqarTvelos demokratiuli respublika, 1918-1921
saqarTvelos erovnuli sabWos wevrebi,
saqarTvelos damoukideblobis gamocxadebis Semdeg, Tbilisi.
politika
70
noe Jordaniam, saqarTveloSi yvelaze popularuli partiis, saqarTvelos socialdemokratiuli muSaTa partiis, liderma gamoacxada, rom damoukidebloba saqarTvelos „istoriis qariSxlisagan TavSesafars” miscemda. saqarTvelos damoukideblobas mxars uWer da germaniis mTavroba, romelmac saqarT veloSi dainaxa Tavis aRmosavleTis politikis strategiuli mokavSire. germaniam saqarTvelos damoukidebloba1918 wlis 28 maiss aRiara.
damoukideblobis moTxovna iyo qarTveli socialdemokratebis politikuri evoluciis gamovlineba. isini 1917 wlamde ruseTis socialdemokratiuli muSaTa partiis menSevikur frTas warmoadgendnen, magram mixvdnen rom ruseTTan kavSiri ukve SeuZlebeli iyo da rom TavianT erovnul faseulobebs mxolod suverenuli saxelmwifos farglebSi daicavdnen. damoukideblobis deklaracia, romelsac xeli 1918 wlis 26 maiss moewera, srul da Tanabar politikur uflebebs aniWebda saqarTvelos yvela moqalaqes, ganurCevlad maTi erovnebisa Tu religiisa. qarTuli partiebis koaliciam Camoayaliba droebiTi mTavroba, romelsac xelmZRvanelobda socialdemokrati noe ramiSvili (igi erT TveSi, 1918 wlis ivnisSi, Secvala mTavrobis meTaurma noe Jordaniam).
saqarTevlosdamoukideblobis aqti
noe Jordania(18681953)
noe ramiSvili(18811930)
tredunionistebi — profesiuli kavSirebis warmomadgenlebi. profesiuli kavSirebi, zogadad, aris mSromelTa gaerTianebebi, romlebic miznad isaxaven mSromelTa dacvas, maTi xelfasebis gazrdas, dasaqmebas, ukeTes samuSao pirobebs.
saqarTvelos damfuZnebeli kreba
71
1919 wlis TebervalSi Catarebul saqarTvelos damfuZnebeli krebis arCevnebSi socialdemokratebma didi upiratesobiT (80ze meti procentiT) gaimarj ves da mTavrobis axali kabinetic, noe Jordanias xelmZRvanelobiT, ZiriTadad socialdemokratebis SemadgenlobiT Camoyalibda. qarTveli liderebi maleve aRmoCndnen sasicocxlo problemebis winaSe: maT mravalferovani eTnikuri jgufebisagan unda SeeqmnaT axali saxelmwifo da CamoeyalibebinaT axali politikuri sazogadoeba. qveyanas gareT mtrulad ganwyobili mezoblebi hyavda, xolo SigniT — separatistebi. saqarTvelos mimarT teritoriuli pretenziebi hqonda mezobel somxeTs, aseve safrTxes warmoadgenda rogorc rus moxaliseTa antibolSevikuri armia general denikinis meTaurobiT, ise bolSevikuri wiTeli armia — orives survili iyo bolo moReboda saqarTvelos damoukideblobas; saqarTvelos SigniT ki wyals amRvrevdnen bolSevikebi, mxars uWerdnen ra mTavrobis mowinaaRmdege Sida separatistebs, kerZod, ganawyenebul osebs (samxreT oseTidan) da afxazebs. im dros ekonomikac savalalo mdgomareobaSi iyo: saxelmwifos ar moepoveboda aranairi saarsebo resursi, ar iyo arc warmoeba da arc samuSao. saqarTvelo sawvaviTa da sakvebiT (xorbliT) azerbaijansa da ruseTze iyo damokidebuli, misi soflis meurneoba CamorCenili iyo, xolo ruseTis tradiciuli bazari samoqalaqo omis gamo daketili iyo qarTuli produqtebisaTvis — Tambaqosa da CaisaTvis. garemomcveli omebis gamo ltolvili xalxi — osmaluri TurqeTidan somxebi da CrdiloeTSi gabatonebul anarqias gamoqceuli rusebi — saqarTvelos moawyda. miuxedavad dapirebebisa, Zalian mcire iyo dasavleTis daxmareba (gansxvavebiT amJamindelisgan). pirvel msoflio omSi damarcxebuli germanelebis magivrad 1918 wlis dekemberSi saqarTveloSi britanuli armiis nawilebi Camovidnen. maT baqodan navTobis transportireba da transkavkasiuri rkinigzis funqcionireba unda uzrunveleyoT, Tumca britanelebma baTumSi darCenili TavianTi SenaerTebi 1920 wlis ivlisSi ukan gaiwvies. isic unda iTqvas, rom saqarTvelosTvis britanelebis yofnas didad arc usafrTxoeba moutania da arc daxmareba. amrigad, warmoqmnilma qaosma, mTavrobis gamoucdelobam da daSvebulma Secdomebma mravalmxriv daazarala qveynis usafrTxoeba da Sedegad demokratiuli saxelmwifo, romelmac mxolod sam wels iarseba, sabWoTa ruseTma 1921 wlis TebervalSi Zalis gamoyenebiT daimorCila.
saqarTvelos de iure aRiarebis aRsaniSnavad gamarTuli aRlumi
politika
72
19181921 wlebSi saqarTvelos mTavrobis xelmZRvaneli socialistebi iyvnen socialdemokratebi. maT uari Tqves „socialisturi“ revoluciebis tradiciebze, rac me20 saukunis CineTs, kubas, vietnamsa Tu afrikis kontinents axasiaTebda. saqarTvelos demokratiuli respublika iyo sruliad sapirispiro marqsizmis bolSevikebisaTvis damaxasiaTebeli avtoritaruli xedvisa. qarTuli socialdemokratia iyo mkveTrad proevropuli da evropel socialistebs bolSevizmis mankierebisgan gansxvavebul gzas sTavazobda. socialisturi meore internacionalis liderebma — emil vandervendem, jeimz ramzi makdonaldma da karl kauckim 1920 wlis seqtemberSi imogzaures saqarTveloSi, raTa sakuTari TvaliT enaxaT Tavisufali arCevnebis gziT mosuli msoflioSi pirveli socialdemokratiuli saxelmwifo. maTze didi STabeWdileba moaxdina saqarTvelos saxelmwifo wyobis inovaciurma da improvizaciulma bunebam — Sereulma ekonomikam, mravalpartiulma sistemam, Tavisufalma presam da aqtiurma samoqalaqo sazogadoebam. axali respublika warmoadgenda evropuli liberalizmis, parlamentarizmis, nacionalizmisa da socializmis saqarTvelosaTvis damaxasiaTebel Teoriul nazavs. saqarTvelos socialdemokratebi iyvnen pirvelebi evropaSi, vinc realurad xorci Seasxa socialdemokratiis liberalur da yvelasaTvis Tanabar variants, imas, rac evropaSi 19601970ian wlebSi gaCnda. maT Camoayalibes mravalpartiuli saparlamento sistema, demokratiuli adgilob rivi TviTmmarTveloba, gamoxatvis Tavisufleba (aseve erTmaneTisagan gamijnuli eklesia da saxelmwifo) da ekonomikuri da politikuri pluralizmi.
socialisturi meore internacionalis liderebi saqarTveloSi, 1920
1918 wlis martoqtomberSi saqarTvelos teritoriaze imyofebodnen germanuli samxedro nawilebi general kresen fon kresenStainis meTaurobiT. germanelebi saqarTveloSi saqarT velos mTavrobis TxovniT yirimidan qarTul navsadgurebSi — foTsa da oCamCireSi Semovidnen. germaniis samxedroebi daexmarnen qarTvelebs afxazi bolSevikebis winaaRmdeg brZolaSi. gaerTianebuli qarTulgermanuli garnizonebi ganlagda saqarTvelos sxvadasxva dasaxlebul punqtSi. germanelebma daiwyes saqarTvelos daxmareba SeiaraRebuli Zalebis SeqmnaSi. 1918 wlis oqtomberSi pirvel msoflio omSi damarcxebulma germanelebma datoves saqarTvelo. germanuli jari TbilisSi
73
socialdemokratebs miaCndaT, rom WeSmarit demokratiaze gadasvla niSnavda parlamentisa da xalxis Zalauflebis erTobliobas, xolo ekonomikis sferoSi mxars uWerdnen mravalferovnebas — miwis kerZo sakuTrebis, mcire biznesisa da kerZo vaWrobis kombinacias, sadac moxdeboda strategiuli ekonomikuri interesebis nebayof lobiTi socializacia da nacionalizacia. samwuxarod, miznebsa da miswrafebebs xSirad realoba asamarebs da saqarTvelos SemTxvevaSic ase moxda: warmoebisa da vaWrobis katastrofulma vardnam, gare blokadam da samoqalaqo omma xelfexi Seukra mTavrobas, rom sakuTari moqalaqeebis ekonomikuri da politikuri usafrTxoeba daecva. 1920 wlis bolos saqarTvelo bevri problemis winaSe aRmoCnda: hiperinflacia, TiTqmis gaufasurebuli erovnuli valuta, rodesac samTavrobo xarjebis dasafarad saxelmwifom angariSmiucemlad daiwyo bonebis beWdva, masobrivi umuSevroba, araorganizebuli sajaro samsaxuri, romelic ver axerxebda Semosavlebis (sagadasaxado da sabaJo) akrefas, raTa daxmareboda saxelmwifo institutebis funqcionirebas. mTavrobam gadasaxadebis akrefis mizniT Seqmna sagadasaxado milicia (romelic waagavda prezident saakaSvilis finansur policias) da gaatara mTeli rigi admi nist raciuli reformebisa, rom rogorme moexerxebina dovlaTis momxmareblamde mitana. magaliTad, Seiqmna momaragebis saministro, ekonomikuri sabWo, romelic uzrunvelyofda fasebisa da transportis marTvas da, rac gansakuTrebiT mniSvnelovani iyo, gaatara miwis reforma, romlis Sedegadac miwa kerZo sakuTrebaSi gadaeca glexobas. mosaxleobis umravlesoba iZulebuli iyo emuSava Crdilovani ekonomikisTvis, xolo xelfasebi da Semosavali ver eweoda inflacias. biujetis xarjebi ver audioda usafrTxoebis saWiroebebs, saxelmwifo Semosavlebi ki saxelmwifo xarjebis meoTxedze mets ver faravda. SeiaraRebuli Zalebi iyo ususuri da qveyanas misi Senaxva Zviri ujdeboda. qveynis Tavdacva moxaliseTa elitarul erovnul gvardias da regularul jars hqondaT ganawilebuli, amitom SeiaraRebuli Zalebi warmoadgenda ormag sistemas, sadac mudmivad iyo qiSpoba resursebis mosapoveblad da romelsac aklda marTvis erTiani struqtura. rac Seexeboda sagareo vaWrobas, saqarTvelos ar Seswevda una ri importisTvis valutiT gadaexada, magram xeli mihyo nedleuliT, anu marganeciTa da qvanaxSiriT gadaxdas.
nacionalizacia — warmoebis saSualebebis, bankebisa da ekonomikis dargebis kerZo sakuTrebidan saxelmwifo sakuTrebaSi gadasvla.
socializacia — damaxasiaTebeli normebis, wesCveulebebisa da warmodgenebis ama Tu im sazogadoebisTvis gadacema da gavrceleba.
politika
74
1917 wlis oqtombris bolSevikuri gadatrialebis Sedegad saqarTvelosa da amierkavkasiaSi fulis niSnebis deficits ukiduresi finansuri krizisi mohyva. viTarebis gamosasworeblad amierkavkasiis axalma samxareo mTavrobam, komisariatma, romlis SemadgenlobaSic Sediodnen qarTveli, somexi da azerbaijaneli politikuri moRvaweebi, sakuTari fulis niSnebis gamoSvebis gadawyvetileba miiRo. fulis am niSnebs amierkavkasiis bonebs uwodebdnen. 1918 wlis 26 maisis Semdeg damoukidebeli saqarTvelos xelisuflebam mzadeba daiwyo erovnuli valu tis Sesaqmnelad — 1918 wlis ivnisSi dafuZnda „qarTuli fulis fondi“, romelsac momavali erovnuli valutis kursis simyare unda uzrunveleyo. fondis Sevsebis wyaro mosaxleobis Semowirulobebi iyo. 1918 wlis ivlisSi qarTuli fulis niSnebis proeqtis SesarCevi konkursi gamocxadda, specialurma komisiam gamarjvebulad mxatvar ioseb Sarlemanis eskizebi cno da saqarTvelos damfuZnebeli krebis 1919 wlis 11 ivlisis N101 dekretiT mimoqcevaSi gamovida ioseb Sarlemanis eskizebis mixedviT dabeWdili qarTuli bonebi. 1920 da 1921 wlebSi gamoSvebuli bonebis mxatvrebi iyvnen dimitri SevardnaZe da henrik hrinevski. qarTuli bonebi maRalmxatvrul donezea gaformebuli. aversze (wina mxares) warwerebi qarTulenovania, xolo reversze (ukana mxares) moTavsebulia mokle rusuli da frangulenovani warwerebi. qarTul bonebze saqarTvelos mTavrobis Tavmjdomaris noe Jordaniasa da finansTa ministris konstantine kandelakis xelmowerebia. saqarTvelos demokratiuli respublikis mTavrobam bonebis emisia (gamoSveba) sul xuTjer ganaxorciela. emisiaTa saerTo moculobam 18 mlrd 400 mln maneTi Seadgina.
saqarTvelos erovnuli bankis sabWos wevrebi, 1920.
75
mTavrobam krizisis periodSi mimarTa qmedebebs, rasac dRevandeli gadmosaxedidan demokratiuls ver vuwodebdiT: daixura opoziciuri beWdviTi presa, erovnuli umciresobebis amboxebebi afxazeTsa da samxreT oseTSi uxeSad CaaxSes, ramac kidev ufro daamZima isedac krizisSi Sesuli usafrTxoeba. CaaxSes gaficvebic da moxda kerZo sakuTrebis arakanonierad dataceba (rogorc Semdgomac moxda saqarTveloSi 19912012 wlebSi, sami sxvadasxva mTavrobis xelisuflebis pirobebSi). rCeba STabeWdileba, rom respublikas hqonda arasrulfasovani demokratia, magram ar unda dagvaviwydes, rom saqarTvelo mudmivad iyo saomar mdgomareobaSi. saqarTvelos saxelmwifo, rogorc saxelmwifoebi mTel msoflioSi SeiaraRebuli konfliqtebis periodSi, iZulebuli iyo Careuliyo samoqalaqo cxovrebaSi, emarTa ekonomika da Tavi moeyara resursebisTvis. mTavroba kvlavac ganagrZobda Sereuli ekonomikis kurssa da cdilobda moezida dasavluri kompaniebi, ucxouri investiciebi CaedoT saqarTveloSi. Tuki misaRebia demokratiis robert daliseuli ganmarteba, rom es aris monawileobisa da sajaro ganxilvebis ufleba (sadac Sedis Tavisufali arCevnebi, gamoxatvis Tavisufleba, gaerTianebis Tavisufleba), maSin saqarTvelos respublika esadageboda demokratiis am gansazRvrebas. saqarTvelos erTerTi mniSvnelovani problema 19181921 wlebSi iyo mezoblebTan mSvidobiani urTierTobebis damyareba da dasavleTis mTavrobebis darwmuneba, rom eRiarebinaT saqarTvelos damoukidebloba. ZiriTadad arsebobda oTxi prioriteti: axlad Camoyalibebuli erTa ligis wevroba; dasavleTis mTavrobebisgan de iure aRiarebis mopoveba, ruseTTan da TurqeTTan mSvidoba da somxeTTan da azerbaijanTan sazRvris dacvis xelSekruleba. saqarT velos mTavrobam sxvadasxva mizezis gamo ver SeZlo Seesrulebina dasaxu li amocanebi: nawilobriv sakuTari miswrafebebis, nawilobriv arakeTilganwyobili mezoblebis, nawilobriv saqarTvelos bediRblis mimarT evropelebis gulgrilobisa da nawilobriv sabWoTa ruseTis imperiuli miznebis gamo. 1920 wlis dekemberSi evropis saxelmwifoebma saqarTvelos uari uTxres erTa ligis wevrobaze; saqarTvelom de iure aRiareba miiRo 1921 wlis 27 ianvars mokavSireTa umaRlesi sabWosagan, magram ukve Zalian gviani iyo — es veRar Secvlida saqarTvelosTan dakavSirebiT sabWoTa mTavrobis gegmebs, rac gamovlinda kidec or kviraSi. teritoriuli konfliqtebi mezoblebTan ver mogvarda, xolo somxeTTan es 1918 wlis dekemberSi omSi gadaizarda.
saqarTvelos samferi droSa 19181921, 19902004
politika
76
miuxedavad gabeduli mcdelobisa, rom sabWoTa ruseTTan mSvidoba daemyarebina, aRiarebis ormxrivi xelSekrulebis (moskovis xelSekruleba 1920 wlis 7 maisi) gaformebiT, saqarTvelos mTavroba uZluri aRmoCnda sabWoTa ambiciebis winaSe — Zalis gamoyenebiT gaevrcelebina imperiuli revolucia. 1921 wlis 11 Tebervals sabWoTa me11 armia SemoiWra saqarTveloSi. miuxedavad medgari winaaRmdegobisa, saqarTvelo damarcxda ruseTisa da TurqeTis upiratesi Zalebis winaSe, romelic (TurqeTi) aseve amoqmedda teritoriebis, gansakuTrebiT, baTumis portis dabrunebis imediT. saqarTvelos demokratiuli respublika — es iyo mcdeloba, Rarib da naklebganviTarebul qveyanaSi Seqmniliyo axali tipis socialdemokratiuli sa xelm wifo. miuxedavad garSemo mimdinare omebiT gamowveuli ekonomikuri qaosisa da saqarTvelos xelisufalTa gamoucdelobisa, qveyanas hqonda mniSvnelovani miRwevebi. im droisaTvis saqarTvelo iyo erTaderTi, vinc demokratiuli sistema Camoayaliba iq, sadac es yvelaze naklebad iyo mosalodneli. samwuxarod, resursebis uqonlobis, mravaleTnikuri mosaxleobiT gamowveuli Sina problemebis, agresiuli sabWoTa saxelmwifos momZlavrebisa da evropis gulgrilobis pirobebSi SeuZlebeli aRmoCnda misi arsebobis SenarCuneba. saqarT velo cdilobda daemtkicebina, rom demokratia im dros mxolod mdidari qveynebis xvedri ki ar iyo, aramed sistema, romelic SeiZleboda yvelas daenerga, miuxedavad garSemo arsebuli arakeTilmosurne viTarebisa da ekonomikuri mdgomareobisa. samwuxarod, sabWoTa ruseTi ar aRmoCnda am eqsperimentis gagrZelebis mosurne.
bolSevikuri wiTeli armiis Semosvla TbilisSi, 1921 wlis Tebervali
77