SPETSIALISTwww. rmp . ee /p e r i o od i l i n e / spe t s i a l i s t

4/2012 Uue aasta valguses

“Käes on kaunis jõulukuu,ootamas on aasta uus”

Nii nagu luuletuski ütleb, on saabunud 2012. aasta viimane kuu, mis on täis jõuluüllatusi ning meeleolukaidelamusi aastavahetusel. Raamatupidaja jaoks on aga det-sember parim aeg vaadata tagasi tehtule ning hakatategema aasta kokkuvõtteid. Uue, 2013. aasta valguses onaga ees ootamas mitmeid muudatusi, mistõttu tuleb sättida oma igapäevased tööd ja tegemised kooskõllamuutunud või muutuvate seadustega.

2012. aasta viimases Spetsialistis kirjutab PKF EstoniaOÜ maksukonsultant Riina Raju pikemalt jõuludegaseoses tehtavate kulude maksustamisest ning mittemak-sustamise võimalikkusest.

Aasta lõpus ja uue aasta alguses on raamatupidajatetavapäraseks tööks varade ja varude inventuur. Sel korralräägivad BDO Eesti AS konsultandid Hannele Männikja Aivi Suuk lahti teema "Puhkusereservi arvetus".

Saabuv 2013. aasta toob üle pika aja kaasa muudatusikogu raamatupidamisse - muutuvad RaamatupidamiseToimkonna juhendid. Meie ajakirjas kirjutab: 

vannutatud audiitor Maire Otsus-Carpenter fir-•maväärtuse ja selle kajastamisest Eesti hea raa-matupidamistava kohaselt;Deloitte Audit Eesti AS konsultant Anne Mobel si-•htfinantseerimise kajastamise muudustest 2013.aastal;Ernst & Young Baltic AS juhtivaudiitor Urmo•Kallakas lisades avalikustatavast informatsioonist(RTJ 15).

Uuel aastal püüaks rohkem mõelda oma ümbritsevalekeskkonnale ning tuua kontoriellu järjest rohkem sääst-likku ning rohelist mõtteviisi. Karin Kilk Säästva EestiInstituudist kirjutab teemal "Roheline Kontor - mis, mil-leks ja kuidas?"

Kauneid pühi ning edukat uut 2013. aastat! RMP.ee toimetus

ww

w.rm

p.ee

SisukordUue aasta valguses

Toimetaja veerg       3

Jõuludega seotud kulutuste    4 - 7maksustamine

Puhkusereservi arvestus    8 - 12

Roheline kontor -  14 - 17mis, milleks ja kuidas

Ristsõna     13

Firmaväärtus ja selle  18 - 21kajastamine Eesti hea raamatupidamistava

kohaselt

Sihtfinantseerimise  22 - 26kajastamise muutused

2013. aastal

RTJ 15 “Lisades avalikus-  27 - 29tatav informatsioon”

Formaat: A5 / PDF

Ilmumisaeg: Detsember 2012

Ajakiri SPETSIALIST saadetakse 29 320-le RMP.ee Nädalakirja tellijale.

RMP Eesti OÜTel: 6 848 110E-post: toimetus@rmp.ee

Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal RMP.ee

SPETSIALIST

Jõuluaeg toob kaasa rõõmu aga ka kulusid: äripartneritele kaartide, kingi-tuste saatmine, klientidele ja töötajatelepidude korraldamine, kontori dekoree-rimine ning annetused. Kas nende tege-vustega kaasneb ka maksukulu, paljuseda on ning kuidas seda kajastadaraamatupidamises ja deklaratsiooni-del? Need on küsimused, mis tekivadsel ajal raamatupidajatel.

ÄripartneridIlus äritava on jõulude ajal meeles pi-dada äripartnereid, seda siis kas kaardivõi kingitusega.

Kingituste maksustamisel saab määravakskingituse väärtus ja eesmärk. Nii käibe-maksuseadus (§ 4 lg 2 p 6) kui tulumaksu-seadus (§ 49 lg 1) välistab maksustamisealt kingitused, mille väärtus jääb alla 10 €(ilma käibemaksuta) ning on üleantudreklaami eesmärgil. Kingituse puhul peabsiiski jälgima, et kingitusel oleks viide (ntlogo) ettevõttele, kes kingituse teeb.

Jõulukaardid ning sümboolsed jõulukingi-tused, millega tuletatakse ennast äripartne-ritele meelde, ei kuulu maksustamisele.Neil puudub tarbimisväärtus ning tege-mist on hea äritavaga.

Arusaamatusi on tekkinud selle pinnalt, etkui tellitakse näiteks 200 meenet ja nendehind kokku on üle 10 €, et kas siis peabületava summa maksustama. Nii see siiskiei ole, sest nimetatud piirmäär kehtibühele isikule tehtava kingituse kohta.Kuna reklaam on ettevõtlusega seotud,

4

ww

w.rm

p.ee

Jõuludega seotud kulu-tuste maksustamine

Riina RajuPKF Estonia OÜmaksukonsultant

Jõulukaardid ningsümboolsed

jõulukingitused, millega tuletatakse

ennastäripartneritelemeelde, ei kuulu maksustamisele.

siis sellest tulenevalt võib reklaamkingi-tuste soetamiselt sisendkäibemaksu mahaarvata.

Kui aga soovitakse kinkida midagi väär-tuslikumat, siis tuleb arvestada, et kaasne-vad maksukulud. Tulumaksuga tulebmaksustada sellisel juhul kogu kingitus(mitte 10 € ületav summa) ning nimetatudkingituse tegemine tekitab ka käibe, millemaksustatavaks väärtuseks on kauba soe-tusmaksumus (KMS § 12 lg 3), kuisisendkäibemaks on maha arvatud. Kuikingitusele on peale kantud kinkija süm-boolika, siis oleks mõttekas sümboolikapeale kandmist käsitleda reklaamikulunaning maksustada kingitusena ainult kingi-tus ise.

AnnetusedJõuluajal mõeldakse tihti abivajajatelening sel ajal on päevakorral ka annetusteteema. Annetuste (samas ka kingitustepuhul, kuna oma olemuselt on need sarna-sed) maksustamisel, on oluline, kas annetuse saaja on kantud tulumaksu-soodustusega isikute nimekirja või mitte.

Nimekirja leiab Riigi Teatajast:https://www.riigiteataja.ee/akt/303072012018

Nimekirja kantud isikutele tehtud anne-tused ja kingitused on piirmäärade ulatu-ses maksuvabad. Piirmäärad on (TuMS §49 lg 2):

3% maksumaksja poolt samal kalendri-•aastal tehtud sotsiaalmaksuga mak-sustatud väljamaksete summast (ehksisuliselt 3% palgafondist) või 10% viimase majandusaasta kasu-•mist.

Annetaja võib ise valida, kumba piir-määra rakendab.

Kui annetuse saaja ei ole eelpool nimeta-tud nimekirja kantud, siis maksustataksekogu annetuse summa tulumaksuga.

Kontori kaunistusedTöökoha dekoreerimine küünalde, kuusevõi millegi muuga on üks väheseid jõulu-aegseid kulusid, mis maksustamisele eikuulu. Ei saa sellest töötajad ega kliendidtarbimisväärtust ning tegemist on tava-pärase tegevuskuluga.

JõulupeodJõulupidude korraldamine töötajateleja klientidele toob aga kaasa lisaks korraldamiskuludele ka maksukulud.Töötajatele korraldatud jõulupeod on üldiselt erisoodustus. Kui toitlustus jameelelahutus oma töötajatele on kindlastierisoodustus, siis näiteks ruumide rentvõib olla osaliselt ka ettevõtlusega seotud

kulu. Seda juhul kui töötajate kokkutulemine kasutatakse ära ka ärilisteleesmärkidel, näiteks aasta kokkuvõtetetegemiseks ja järgmise aasta plaanide

4/2012 Uue aasta valguses

5

ww

w.rm

p.ee

Vastuvõtukulud on maksuvabad 32 € ulatuses kalendrikuus,

millele lisandub 2% sama kuu palgafondist.

SPETSIALIST

aruteluks. Jõulupeo ja seminari ühilda-misel tuleb muidugi jälgida, et seminaritoimumine on ka tõendatav. Näiteksrestoranilt ruumide rentimisel on üsnaebatõenäoline, et ettevõte kasutas ruumejõulukuul töötajate tööalaste teadmistetõstmiseks ärilisel eesmärgil.

Klientidele ja äripartneritele korraldatudkoosviibimine on vastuvõtukulu, mis eikuulu maksustamisele senikaua, kuni eiületa vastuvõtukuludeks ette nähtud mak-suvaba piirmäära. Vastuvõtukulud onmaksuvabad 32 euro ulatuses kalendri-kuus, millele lisandub 2% sama kuu pal-gafondist. Seejuures ürituse korraldami-seks ruumide rent ja dekoreerimine eikuulu maksustamisele. Küll aga on maksustatav äripartnerite toitlustamine, majutamine, transport ning kultuurilineteenindamine.

Kui klientidele korraldatud üritusel osale-vad ka oma töötajad, siis on maksus-tamine keerulisem. Sõltuvalt sellest, misrolli mängib kliendiüritusel töötaja,toimub ka maksustamine. Kui oma tööta-jad on klientide teenendajate rollis, siis eipruugi erisoodustust üldse tekkida. Kuiüritusel osalemine on aga vabatahtlikning töötaja saab selle käigus hüvesid, siison tegemist erisoodustusega. Sellisel ju-hul võiks kõne alla tulla proportsiooni kohaldamine, kui töötajatele tehtud kulu-tusi pole võimalik täpselt eristada.

Töötajate premeerimineKui töötajaid peetakse jõulude ajalmeeles rahalise preemia või kingitustega,siis kuuluvad ka need maksustamisele.Rahalise preemia puhul toimub maksus-

tamine samamoodi nagu töötasu puhul,peetakse kinni tulumaks, töötuskindlus-tusmaks, kohustuslik kogumispensionning arvestatakse ja makstakse bruto-summalt sotsiaalmaks ning ettevõtte töö-tuskindlustusmaks. Töötajatele tehtudkingitused aga kajastatakse erisoodus-tustena, millelt makstakse tulu- ja sotsiaal-maks.

KokkuvõteKokkuvõtlikult toimub maksustamineseega järgmiselt:

Kulud töötajatele: meelelahutus, toit-•lustus, kingitused. Maksustatakseerisoodustusena 21/79 määras tulu-maksuga ning 33% sotsiaalmaksuga.Deklareeritakse TSD lisal 4.Preemiad ja muud rahalised välja-•maksed maksustatakse töötasuna,deklareeritakse TSD lisal 1.Kulud äripartneritele, klientidele, abi-•vajajatele: kingitused, vastuvõtud,annetused. Maksustatakse tulumak-suga, deklareeritakse TSD lisal 5.Tarbimisväärtust mitte omavad kin-•gitused ja reklaamkingitused, töö-koha kaunistamine. Maksukulusid eikaasne.

6

ww

w.rm

p.ee

Kulud töötajatelemaksustatakse

erisoodustusena 21/79 määras tulumaksuga ning 33%

sotsiaalmaksuga.

4/2012 Uue aasta valguses

Raamatupidamises tuleb järgida jõulu-dega seotud kulutuste kajastamisel üld-põhimõtteid. Tehtud kulutused ja nendegaseotud maksud kajastatakse kuluna nendetekkimise perioodil. Kulukoht tuleb leidavastavalt oma raamatupidamise sise-ees-kirjale ja kontoplaanile.

Juba jõuluürituste planeerimisel oleksmõistlik kõik kulutused ja nendega seon-

duvad maksud läbi mõelda. See onodavam ja vähem närvesööv tegevus kuihiljem ilmnevate maksuprobleemide lahendamine.

Kui jõulukulutustega kaasnevad maksu-kohustused arvesse võetud, võib rahuli-kult jõuluaega nautida.

SPETSIALIST

8

ww

w.rm

p.ee

Raamatupidamise seadus reguleerib, etaasta lõpus tuleb inventeerida varad jakohustused, millest üks on puhkuse-reserv. Reservi inventeerimise all mõel-dakse puhkusetasude saldo korrigeeri-mist. Siinkohal tuleks lähtuda niiväljateenitud, kuid kasutamata kui katöötajate ettepuhatud põhipuhkuse-päevadest. Sellise arvestuse tulemusenasaab selgeks, millised on ettevõtte kohustused töötajate ees ning vastu-pidi.

Vastavalt töölepingu seaduse § 55-le ontöötaja iga-aastane põhipuhkus 28 kalendri-päeva, kui tööandja ja töötaja ei ole kokkuleppinud pikemas puhkuses või kuiseadus ei sätesta teisti. Alaealise ja töö-

võimetuspensionäri põhipuhkus on 35kalendripäeva, sellest 28 kalendripäevapeab hüvitama tööandja, 7 ülejäänudkalendripäeva hüvitab tööandjale riik. Seetähendab, et väljamaksmise kohustus ontööandjal ning tööandja võib pärast riigilt7 päeva eest nõuda summa tagasi. Need 7päeva arvestatakse samadel alustel kui 28päeva. Seitset ületavat päeva ei näitatööandja oma puhkusereservis, kuivõrdsee ei saa olema kulu tööandjale.

PuhkusereservVastavalt 01.07.2009 kehtima hakanudtöölepingu seadusele teenib töötajapuhkust kalendriaasta eest (TLS § 89).

Puhkusereservi arvestus

Hannele MännikBDO Eesti ASkonsultant

Aivi SuukBDO Eesti ASkonsultant

4/2012 Uue aasta valguses

9

ww

w.rm

p.ee

Tööle asumise aastal arvutatakse kalend-riaastast lühema aja eest põhipuhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Enam ei kehti15 kalendripäeva reegel, mil võetiarvesse ainult need kuud, kuhu jäi 15 jaenam päeva pärast tööle asumist.

Näide 1:Töötaja asus tööle 15.08.2012, seegateenib ta reservi perioodil 15.08-31.12.2012. Antud ajavahemikku jääb139 kalendripäeva (sh riigi- ning rahvus-pühad), mil töötaja on tööl käinud ningtulemus tuleb jagada aasta kalendri-päevade arvuga, mis 2012. a on 366.Selle tulemuse korrutame aasta põhipuh-kuse päevadega. Seega on töötajale ette-nähtud põhipuhkus 139 / 366 * 28 = 10,63kalendripäeva (2012. aasta eest).

Põhipuhkust ei teenita ajal, mil ollaksetasustamata puhkusel, ajateenistuses ninglapsehoolduspuhkusel.

TLS § 68 lg 5 ütleb, et põhipuhkus tulebkasutada kalendriaasta jooksul. Sotsiaal-ministeeriumi kommentaar on, et TLS otseselt ei sätesta, millises järjekorras jamillise perioodi eest töötajale puhkusiantakse. Kas töötaja saab esmalt jooksvaaasta puhkuse ja alles seejärel varasemaltkasutamata jäänud puhkuse või vastu-pidi. Lahendus tuleb tööandjal ja töötajalomavahel kokku leppida. Lause “põhi-puhkus tuleb kasutada kalendriaasta

jooksul” on juristide meelest selle tähen-dusega, et jooksva aasta puhkus tulekskasutada esmalt ning seejärel on võima-lik töötajal kasutada varem teenitud, kuidaegumata põhipuhkust. Seega jääks lahenduseks see, et tööandja ja töötajateevad omavahel selgeks, millises järje-korras ja mis perioodide eest puhkusi antakse, et vältida hiljem arusaamatusi.

Puhkusereservi aegumine ja peatumineUue TLS-e kehtima hakkamine tõi kaasaendaga põhipuhkuse aegumise mõiste.Tavajuhul aegub põhipuhkuse nõue üheaasta jooksul, arvates selle kalendriaastalõppemisest, mil puhkus teeniti (TLS § 68 lg 6). Enne uue TLS-e jõustumistteenitud põhipuhkus aegub aga neljaaasta jooksul.

Aegumistähtaja eesmärgiks on moti-veerida töötajaid puhkama igal aastal.

Näide 2:Töötaja kasutamata põhipuhkuse saldoon 2011. a lõpu seisuga 30 kalendripäeva(sh 9 kp kuni 30.06.09 teenitud ning 21kp 2011. a eest) ning tööandja on otsus-tanud rakendada aegumisi. Aastalõpulähenedes on töötaja huvitatud sellest,kas ja/või mitu päeva tal aegub. Jooksvalaastal teenib töötaja reservi juurde 28päeva ning puhkab 14 päeva. Kokku-leppe kohaselt kasutatakse esmalt ärakõige kiiremini aeguv puhkus, mitte eikasuta jooksva aasta puhkust, nagu näebette seadus.

Seega 14 päeva võetakse maha ajavahe-mikul 01.01-31.12.11 teenitud reservist

Töötaja teenibpuhkust kalendri-

aasta eest (TLS § 89)

4/2012 Uue aasta valguses

11

ww

w.rm

p.ee

ning lõpptulemusena on jääk järgmine:30+28-14=44. Sellest 7 kalendripäevaaegub 01.01.2013, kui töötaja sel aastalenam ei puhka.

Aegumine peatub juhul kui töötaja kasu-tab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsen-daja või lapsehoolduspuhkust ning aja-või asendusteenistuses viibimisel. Kuiaegumine on peatatud, kuna töötaja viibisnäiteks lapsehoolduspuhkusel, siis nihkubpeatumine edasi vastavalt rasedus- ja sün-nituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuselviibimise aja võrra.

Näide 3:Töötaja viibib ajavahemikul 12.11.11-30.11.12 lapsehoolduspuhkusel. 2011.aastal teenitud puhkust ei ole võimaliktöötajal antud perioodil kasutada, siin-kohal tuleb arvestada ka rasedus- ja sünni-tuspuhkuse perioodi 25.06-11.11.11.Seega kogu eemal oldud aeg on 525kalendripäeva. Töötaja naaseb tööle enne,kui 2011. a puhkus normaaljuhul aeguks.Selleks, et leida millal antud töötaja reservaegub, liidetakse aegumise kuupäevale juurde eemaloldud aeg ehk 31.12.2012 + 525 = 09.06.2014.

Juhul kui aegumine on peatunud lühiaja-liselt näiteks nädal/kaks, tuleb aegumistnihutada samuti peatumise võrra edasi.

Põhipuhkuse aegumine aitab vältida töö-

tajatel kogumast kasutamata põhipuh-kuse päevi. Kuigi aegumise rakendamisevõimalus tööandjatel on olemas, ei olenad kohustatud seda kasutama. Siin saablähtuda reeglist, et töötajale soodsamat lahendust saab alati pakkuda ehk kas eikasutata aegumist üldse või kasutada nösoodsamat aastate järjekorda. See on või-malik aga ainult eraõiguslikes suhetesning mitte näiteks ametnike puhul.

Puhkusereservi kajastamine raamatu-pidamisesPuhkusereservi raamatupidamises kajas-tamiseks tuleb kõigepealt leida kasuta-mata puhkusepäevade saldo. Selleksliidetakse eelmise aasta saldole juurdejooksval aastal teenitud päevad jalahutatakse kasutatud ning aegunudpuhkusepäevad. Saadud päevad korruta-takse töötaja keskmise kalendripäeva

tasuga. Tasu arvutamist reguleerib”Keskmise töötasu maksmise tingimusedja kord” määrus. Keskmise tasu leidmi-seks jagatakse eelneva kuue kuu töötasudsama ajavahemiku kalendripäevadega(riigi- ning rahvuspühad jäätakse arvestu-sest välja). Aluseks olevaid kalendripäevivähendatakse ka nende päevade võrra, miltöötaja oli puhkusel või haige.

Aegumistähtajaeesmärgiks on motiveerida

töötajaid puhkamaigal aastal.

2011teenitudpuhkus

2012teenitudpuhkus

Kuni30.06.09teenitudpuhkus

Aegub: 1.01.2013 1.01.2014 1.07.2013

Saldo: 7 28 9

SPETSIALIST

12

ww

w.rm

p.ee

Millised kuud arvestuse aluseks võtta?Selles osas on raamatupidajad kasutanuderinevaid praktikaid. Aluseks võetaksekas juuni - november, mil vajaduse tekkekuuks loetakse detsember ehk inventuuritegemise kuu. Teise variandina võetaksejuuli kuni detsember eeldusega, et vajadustöötajatele kasutamata põhi-puhkus väljamaksta tekib järgmisel aastal.

Perioodiks võetakse vajaduse tekke kuuleeelnenud kuus kuud. Kuivõrd seadustes eiole otseselt sätestatud, milline periood onkohustuslik võib mõlemad variandidlugeda õigeks. Reserv võetakse arvelekoos sotsiaalmaksu ja tööandja töötus-kindlustusega.

Puhkusereservi kannete näide (reservi ka-jastatakse vaid bilansipäeval):

Aruandeaasta puhkusereserv.D Palgakulu - kasutamata puhkuse-päevade tasu D Sotsiaalmaksu kulu - sellelt arves-tatud sotsiaalmaksu kulu D Töötuskindlustusmakse kulu - sel-lelt arvestatud töötukindlustusmaksekulu K Puhkusereserv - summa, mis suu-rendab puhkusetasu reservi bilansis K Sots- ja töötuskindlustusmakse re-serv - summa, mis suurendab puh-kusetasu reservi bilansis

Eelmisel majandusaastal arvestatud jabilansis kajastatud puhkusereserv.

D Puhkusereserv D Sots- ja töötuskindlustusmaksureserv K Palgakulu K Sotsiaalmaksu kulu K Töötuskindlustusmakse kulu

Kasumiaruandes näidatakse reservi juurdekasv või vähenemine.

D Tööjõukulude vastav kulukontoK Puhkusereserv

Selline kajastamine on levinud siis, kuipuhkusereservi arvestust tehakse kordaastas koos inventuuriga.

Teise kajastamise viisina on levinudpuhkusereservi arvestus igakuiselt. Antudjuhul suurendatakse iga kuu kindla prot-sendi võrra puhkusereservi palga- ja maksukuludest ning vähendatakse välja-makstud puhkuste võrra. Protsendi suurustuleks igal ettevõttel leida lähtuvalt omakogemustest. Sellise arvestus meetodipuhul korrigeeritakse samuti aasta lõpuskasutamata põhipuhkuse saldot ning saa-dakse reaalne seis.

Alates 2013. aastast hakkab kehtima töö-tuskindlustus maksetele uus määr - töötajamakse 2% ja tööandja makse 1%. Tekibküsimus, millise määraga reserv kajas-tada. Kuivõrd maksumuudatus ei omakulude mõistes olulist mõju, ei ole ka valekajastada detsembri reservi vana aastamäärades. Kuid kuna tegemist on potent-siaalse kohustusega, mille tõenäoline realiseerumine on järgmisel aastal, võibdetsembri reservi kajastamisel kasutadaka juba 2013. a kehtima hakkavaid makse-määrasid. Paralleeli võib tuua detsembritöötasude arvestamisega, kus arvestustehakse vanal aastal kuid kasutatakse uusimaksumäärasid, kuna maksete kajas-tamine toimub väljamakse põhiselt.

4/2012 Uue aasta valguses

13

ww

w.rm

p.ee

Ristsõna14

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

1 Mis aegub ühe aata jooksul, arvates selle kalendri-aasta lõppemisest, mil see välja teeniti?

2 Meetod, mille kasutamine RTJ 12 alusel on alates01.01.2013 keelatud.

3 31. detsemeber on ... tööpäev.

4 Kontorikaunistus, mis ei kuulu maksustamisele.

5 RTJ 12 pealkiri.

6 Maksud, mis kaasneb oma töötajatele kingitustetegemisel.

7 Millise kuu kuluna kajastatakse detsembris tehtudkulud ja nendega seotud maksud.

8 ... tarbivad umbes 40% maailma toorainest ja ressursidest.

Paremale

Ristsõna vastuseid ootame 7. jaanuarini 2013 e-posti aadressile toimetus@rmp.ee.

Õigesti vastanute vahel loosi RMP.ee 3 lauakalendrit.

Võitjate nimed avaldame 9. jaanuari Nädalakirjas!

9 Ühekordne rahaline väljamakse seoses jõuludega.

10 Mis on RMP.ee PDF-ajakirja nimi?

11 Kui pikk on maksimaalne firmaväärtuse amortiseeri-misperiood uute RTJ-e järgi?

12 Mille pealkiri on "Lisades avalikustatav infor-matsioon"?

13Mis on äriühenduse tegevuse käigus omandatud osa-luse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglaseväärtuse vahe?

14 Kuidas nimetatakse aastalõpu seisuga kogunenudtöötajate poolt puhkamata aega?

SPETSIALIST

14

ww

w.rm

p.ee

XXI sajandi alguses veedab suur osainimkonnast oma tööpäevad kontoris.Veelgi enam, me võtame kontori virtuaalsel kujul tihti ka koju kaasa. Kontorite ja kodumajapidamiste tege-vusega kaasneb aga märkimisväärnemõju keskkonnale - sh energia, vee jateiste loodusvarade tarbimine ningjäätmete ja heitmete teke.

Hinnanguliselt tarbivad kontorid 40%maailma toorainest ja ressurssidest (sh niiotsene kui kaudne tegevus). See hiiglaslikkeskkonnamõju tähendab aga ka seda, etkontorite “rohelisemaks” muutmine aitaboluliselt parandada globaalset keskkonna-

seisundit. Lisaks on organisatsioonid, kesvõtavad endale keskkonnaprobleemidevältimises ja lahendamises (pro)aktiivserolli, tervislikumaks ja mugavamaks töö-paigaks oma personalile.

Vaatamata erinevatele algatustele pole suurel osal kontoritest vajalikke meeto-deid ja vahendeid keskkonnaaspektidegategelemiseks. Kontorijuhid tunnevad kon-tori keskkonnasõbralikumaks muutmiselpuudust ühtlustatud standarditest, struktu-reeritud asjakohastest koolitustest jakergestikasutatavatest vahenditest kontorikeskkonnamõjude mõõtmiseks.

Ettevõtted on sageli küll defineerinudoma jätkusuutlikkuse poliitika, kuid neilpuuduvad teadmised ja/või ressursid, etkoolitada kontorijuhte korraldama kontoritööd rohelisel viisil. Lisaks on VKEde(väikese ja keskmise suurusega ettevõt-ted) võimalused ja vahel ka motivatsioonoluliselt piiratumad ning seega vajavadjust nemad standardiseeritud vahendit,mis sisaldaks kõiki keskkonna- ja inim-sõbralikuma töökoha loomiseks vajalikkeelemente.

Käimasoleva Euroopa Rohelise Kontoriprojekti (2011-2013)1 peamine eesmärkongi välja töötada Euroopa Rohelise Kon-tori standardiseeritud suunised ja töö-vahendid (sh kontori ökoloogilise jalajäljekalkulaator). Nende vahendite kasutamine

Roheline Kontor - mis, milleks ja kuidas?

Karin KilkSäästva Eesti Instituut/SEI Tallinn SA

4/2012 Uue aasta valguses

aitab muuta kontorid keskkonna- ja inim-sõbralikemaks paikadeks, mis edendavadka töötajate keskkonnaalaseid oskusi jateadmisi. Kontorijuhtidele on vaja pak-kuda terviklikku ja uuenduslikku kooli-tust, mis ei edastaks ainult teadmisi, vaidmotiveeriks ka tegutsema.

ERK võrgustiku, mille moodustavadkeskkonnajuhtimissüsteemi arendajad ja

rakendajad kuuest Euroopa riigist (Belgia,Bulgaaria, Eesti, Rumeenia, Sloveenia,Ungari), eesmärk on pakkuda lahendusiorganisatsioonidele, kes soovivad muutaoma kontori elustiili ning asendada vanadharjumused ja tavad uutega. Võrgustikupoolt välja arendatud praktilisi töövahen-deid tutvustame teile RMP.ee portaalikaudu juba järgmistes artiklites.

Selleks, et saada Roheliseks Kontoriks,tuleb organisatsioonil järgida kindlaidpõhimõtteid. Need põhimõtted hõlmavadnii kontori juhtimist kui ka selle toimi-mist. Juhtimisega seotud põhimõttedkäsitlevad juhtimisküsimusi, nagu kesk-konnaalaste eesmärkide seadmine ningtöötajaskonna keskkonnateadlikkuse tõst-mine. Kontori toimimise ja töökorral-dusega seotud põhimõtted iseloomus-tavad oluliste keskkonnaaspektide, nagunäiteks energia ja jäätmed, käsitlemist.

Hinnanguliselttarbivad kontorid

40% maailmatoorainest ja

ressurssidest (shnii otsene kuikaudne tegevus)

AuditRaamatupidamine

MaksukonsultatsioonidÕigusteenused

> 89 bürood> 39 riiki

> Üks fi rma

Üheskoos tugevamadÜheskoos edukamad

www.roedl.ee > 20 aastat Eestis

SPETSIALIST

16

ww

w.rm

p.ee

Juhtimisega seotudpõhimõtted

Keskkonnaalane kohustumus/•vastutus ja poliitika

Organsatsiooni juhtkond on võtnudkohustumuse tegeleda organisatsioonikeskkonnategevuse tulemuslikkuseganing toetada kontoris läbiviidavaidkeskkonnaparendusele suunatud te-gevusi. Organisatsioonil peab olemadokumenteeritud ja juhtkonna kinni-tatud keskkonnapoliitika, mis panebpaika organisatsiooni keskkonnatule-muslikkusega seonduvad üldisedpõhimõtted ja suunad.

Keskkonnaalased eesmärgid ja•tegevuskava

Kontor peab tuvastama enda jaoksolulised keskkonnateemad (kesk-konnaaspektid ja -mõjud), lähtudeskontori eripärast ja olukorrast. Koos-tatakse nn (esmane) keskkonnaüle-vaade. Tuginedes sellele ülevaatele,saab kontor määratleda oma kesk-konnaalased eesmärgid ja töötadavälja selge tegevuskava nende saavu-tamiseks. Keskkonnaeesmärgid ja -tegevuskava peegeldavad seda, kui-das keskkonnategevuse tulemuslik-kust edendatakse ka tulevikus (nn pideva parendamise põhimõte).

Rohelise Kontori koordinaator•ja töörühm

Organisatsioon valib personali hul-gast Rohelise Kontori koordinaatorija töörühma, kes koordineerivad kesk-

konnategevuste elluviimist kontoris.

Töötajate keskkonnateadlik-•kuse tõstmine

Kõik Rohelise Kontori töötajad pea-vad olema teadlikud Rohelise Kon-tori loomise eesmärkidest, juhtimis-süsteemist ja keskkonnategevustest,mida kontoris rakendatakse. Tööta-jaid tuleb kaasata, juhendada jakoolitada nii, et nad teaksid, milliseidpraktilisi keskkonnahoidlikkuse võt-teid on nende töö iseloomu arves-tades võimalik rakendada.

Keskkonnategevuse jälgimine•(seire ja mõõtmine)

Organisatsioon peab regulaarseltkontrollima nii püstitatud keskkonna-eesmärkide ja -tegevuskava täitmistkui ka üldist keskkonnaalast toimi-mist/keskkonnaalast tulemuslikkust.Lisaks tuleb määrata nn võtmeindi-kaatorid kõigile oma tegevustele,millel on keskkonnale oluline mõju.Määratud indikaatoreid tuleb mõõtaregulaarselt.

Toimimisega seotudpõhimõtted

Keskkonnahoidlikud hanked•

Organisatsioon peab kontoritarvete ja -teenuste sisseostuks koostama kesk-konnahoidliku hankimise kriteeriu-mid ja korra.

Energiatõhususe edendamine•

4/2012 Uue aasta valguses

19

ww

w.rm

p.ee

Organisatsioon peab kehtestamameetmed tarbitava energia säästmi-seks ning energiatõhususe suuren-damiseks.Loodusressursside jm •materjalide kasutamise vähendamine

Organisatsioonis tuleb rakendadameetmeid, mis võimaldavad vähen-dada loodusvarade ja oluliste kesk-konnamõjudega seotud kontoritar-vete tarbimist.

Jäätmetekke vähendamine ja•taaskasutus

Organisatsioon peab looma meetmedjäätmetekke vähendamiseks ja jäät-mete liigiti kogumiseks (et olekstagatud võimalikult kõrge jäätmetetaaskasutuse protsent ning ühtlasivastavus õigusaktide nõuetele).

Säästev transport ja liikuvus-•korraldus

Organisatsioonis peavad olema keh-testatud meetmed, mis võimaldavadminimeerida transpordivahendite ka-sutamisest tulenevat negatiivset mõjukeskkonnale ning edendada säästvaidtööreise ja tööle-koju liikumist.

Tervislik töökeskkond•

Organisatsioon peab looma meetmed tervisliku ja sotsiaalselt vastutustund-liku töökeskkonna ja -tingimustevõimaldamiseks (sh tuleb regulaar-selt läbi viia riskihindamist töökoh-tades).

________________________1 http://www.eugreenoffice.eu/

SPETSIALIST

18

ww

w.rm

p.ee

Mis on firmaväärtus jakuidas see tekib?Firmaväärtus on äriühenduse käigusomandatud osaluse soetusmaksumuse jaomandatud netovara õiglase väärtusevahe. Äriühendus tähendab kontrollisaavutamist teise ettevõtte äritegevuseüle, reeglina piisava hulga aktsiate võiosade omandamise kaudu või teise

ettevõtte varade ja kohustuste ning sellegakaasneva äritegevuse omandamise kaudu.Ehk veidi lihtsustatult öeldes - firmaväär-tus võib tekkida siis, kui üks ettevõteostab ära teise ettevõtte aksiate kontroll-paki või “tüki” teise ettevõtte äritegevu-sest.

Eesti hea raamatupidamistava raameskäsitleb äriühenduse kajastamist RTJ 11“Äriühendused ning tütar- ja sidus-ettevõtete kajastamine”. Juhendi kohaseltsõltub äriühenduse kajastamine sellest,kas tehing toimub sõltumatute osapooltevahel või seotud osapoolte vahel. Sõl-tumatute osapoolte vahel toimunud tehin-gut kajastatakse ostumeetodil ning seotudosapoole vahel toimunud tehingut korri-geeritud ostumeetodil. Firmaväärtus saabtekkida üksnes sõltumatute osapoolte vahelise tehingu tulemusena. Seotud osa-poolte vahel toimunud tehingu puhul firmaväärtust ei teki, sest omandatud osa-luse soetusmaksumuse ja omandatud netovara väärtuse vahet ei käsitleta firma-väärtusena vaid omandava ettevõtte oma-kapitali suurendamise või vähendami-sena.

Firmaväärtus ja sellekajastamine Eesti hearaamatupidamistavakohaselt

Maire Otsus-Carpentervannutatud audiitor

4/2012 Uue aasta valguses

19

ww

w.rm

p.ee

Firmaväärtuste tekkimine (ostumeetodi põhivalem):

Omandatud osaluse soetusmaksumus

-Omandatud netovara õiglane väärtus

=Firmaväärtus

Sõltumatute osapoolte vahel toimunudäriühenduse puhul on ootuspärane, et firmaväärtus on positiivne - kajastub jufirmaväärtuses see osa soetusmaksumu-sest, mida ei ole võimalik jagada netovaraõiglasele väärtusele ja firmaväärtus väl-jendab just seda osa omandatud ettevõtteväärtusest, mida ei saa konkreetse varanaidentifitseerida (soetatud ettevõtte headmainet, töötajaid, arengupotentsiaali, turu-osa, kliendilepinguid jms).

Kui omandatud osaluse soetusmaksumuson väiksem kui omandatud netovaraõiglane väärtus, tekib negatiivne firma-väärtus. Negatiivne firmaväärtus on sõltu-matute osapoolte vahel toimunud äri-ühenduse puhul täiesti erandlik ja tehingumajandusliku sisuga vastuolus. Seetõttutuleb negatiivse firmaväärtuse tekkimisel

ostuanalüüs hoolikalt üle kontrollida javeenduda:

kas pole tegu äriühendusega ühise•kontrolli all olevate ettevõtete vahel?

kas pole tehtud viga netovara õiglase•väärtuse määramisel?

Firmaväärtuse edasinekajastaminePositiivne firmaväärtus on identifitseeri-mata vara. Kui äriühenduse sisu oli teiseettevõtte vara ja kohustuste ning sellegakaasneva äritegevuse soetamine, kajas-tatakse firmaväärtus immateriaalse varanaomandava ettevõtte individuaalses bilan-sis. Kui äriühendus seisneb teise ettevõtteaktsiate või osade soetamises, kajasta-takse firmaväärtus immateriaalse varanakonsolideeritud bilansis.

Negatiivne firmaväärtus kajastatakseäriühenduse toimumise perioodi kasumi-aruandes tuluna.

Firmaväärtuse edasist kajastamist käsitlebtäpsemalt RTJ 5 „Materiaalne ja immate-riaalne põhivara.“ Firmaväärtuse edasisekajastamise reeglid on kehtiva RTJ 5 jamuudetud, 2013. aastal kohustuslikuksmuutuva RTJ 51 järgi erinevad.

Praegu kehtiva RTJ 5 kohaselt on firma-väärtus piiramatu kasuliku elueaga imma-teriaalne põhivara ning seda ei amorti-seerita. Selle asemel tuleb igal aastal läbiviia firmaväärtuse test. Kui testi tule-musena ilmneb, et firmaväärtuse kaetavväärtus on madalam selle bilansilisestväärtuses, tuleb firmaväärtus alla hinnata.

Firmaväärtus võibtekkida siis, kuiüks ettevõte ostabära teise ettevõtteaksiate kontroll-paki või “tüki”teise ettevõtteäritegevusest.

SPETSIALIST

20

ww

w.rm

p.ee

2013. aastal jõustuva RTJ 5 kohaselt loe-takse firmaväärtus piiratud kasuliku elu-eaga immateriaalseks põhivaraks ningseda tuleb amortiseerida. Kui ettevõte eisuuda firmaväärtuse kasulikku eluigamäärata, amortiseeritakse firmaväärtus 10aasta jooksul.

Seega ei nõua uus RTJ 5 enam firmaväär-tuse iga-aastast testimist. See ei tähenda,et firmaväärtuse testimist pole enam üldsenõutud. Firmaväärtusele kehtivad üldisedmateriaalse ja immateriaalse põhivara ka-jastamise reeglid. Need reeglid nõuavad,et vara kajastataks vastavalt sellele, kumbon madalam - soetusmaksumuses, milleston maha arvatud akumuleeritud kulum jaallahindlused, või kaetavas väärtuses.Vara kaetava väärtuse test tuleb läbi viiajuhul, kui on ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et vara väärtus võib ollalangenud.

Firmaväärtuse kajastamineFirmaväärtuse kajastamisel tuleb silmaspidada järgmist:

Firmaväärtust testitakse alati selle•raha genereeriva üksuse koosseisus,mis eeldatavasti saab tulevikus

firmaväärtusest kasu. Firmaväärtustuleks jagada raha genereerivate üksuste vahel juba selle tekkimisel.

Kui firmaväärtust ei ole võimalik•raha genereerivate üksuste vahel põhjendatult jagada ning äritegevus,mille soetamisel firmaväärtus tekkis,ei ole sarnane ettevõtte muu tege-vusega, loetakse firmaväärtus oman-datud äritegevuse juurde kuuluvaks.

Kui äritegevus, mille omandamisel•firmaväärtus tekkis, sarnaneb oman-daja äritegevusega ning omandatudäritegevus on omandaja äritege-vusega integreeritud, loetakse firma-väärtus kogu selle tegevusala äri-tegevuse juurde kuuluvaks.

Kui ettevõte korraldab oma sisemise•struktuuri selliselt ümber, et muutu-vad raha genereerivad üksused, tulebümber jagada ka nende raha gene-reerivate üksuste juurde kuuluv firmaväärtus.

Kui müüakse raha genereeriv üksus,•mille juurde firmaväärtus kuulus,tuleb firmaväärtus täies ulatuses kuludesse kanda.

Kui firmaväärtust sisaldava raha•genereeriva üksuse kaetav väärtus onmadalam kui sellesse üksusesse kuu-luvate varade jääkmaksumuste sum-ma, tuleb kõigepealt alla hinnatafirmaväärtus.

Juba kord alla hinnatud firmaväärtuse•väärtust ei taastata.

Kui ettevõte eisuuda firmaväärtusekasulikku eluigamäärata, amorti-

seeritakse firmaväärtus 10aasta jooksul.

4/2012 Uue aasta valguses

21

ww

w.rm

p.ee

Näide firmaväärtuse kajastamise kohtaMuudetud 2013. aastal kohustuslikuksmuutuvate reeglite kohaselt:

Ettevõte A soetas aasta alguses 101tuhande euro eest 75% ettevõtte Bosadest ning saavutas sellega B ülekontrolli. B netovara bilansiline väär-tus soetamise hetkel oli 11 tuhateurot. Koostati ostuanalüüs, milles Bnetovara õiglaseks väärtuseks hinnati12 tuhat eurot. Tekkis firmaväärtus:

A-le kuuluva netovara osa õig-•lane väärtus on 9 tuhat eurot(75% 12 tuhandest eurost)

Firmaväärtus on 1 tuhat eurot•(omandatud osaluse soetusmak-sumus 10 tuhat eurot miinusomandatud osaluse õiglane väär-tus 9 tuhat eurot).

Aasta lõpus arvutati firmaväärtuse2amortisatsioon (kasulik eluiga 10 aastat) 100 eurot (10% 1000 eurost).Firmaväärtuse jääkmaksumus soeta-mise aasta lõpuks oli 900 eurot.

Teise aasta lõpus arvutati firmaväär-3tuse amortisatsioon 100 eurot. Firma-väärtuse jääkmaksumus oli nüüd 800eurot. Kuna juhtkonna hinnangul eksisteeris asjaolusid, mis viitasidvara väärtuse võimalikule langusele,viidi läbi ka vara väärtuse test. Testitulemusena ilmnes, et raha generee-riva üksuse, millesse firmaväärtuskuulus, kaetav väärtus oli 7000eurot, kuid selle jääkväärtus (pärastamortisatsiooni arvestust) oli 7200

eurot. Kuna raha genereeriva üksusekaetav väärtus oli madalam kui sellejääkväärtus, hinnati firmaväärtus 200euro võrra alla (allahindlus tuleb tehakõigepealt firmaväärtuse arvel). Firmaväärtuse jääkmaksumus pärastallahindlust oli 600 eurot.

Kolmanda aasta lõpus läbi viidud4vara väärtuse testi tulemusena ilm-nes, et raha genereeriva üksuse kae-tav väärtus oli taastunud ning see oli8000 eurot. Raha genereeriva üksusejääkmaksumus pärast amortisatsiooniarvestust oli 6400 eurot. Kuigi rahagenereeriva üksuse väärtus oli taastu-nud, firmaväärtuse allahindlust eitühistatud. Arvutati ka kolmandaaasta kulum 100 eurot, seega oli fir-maväärtuse jääkmaksumus kolmandaaasta lõpu seisuga 500 eurot.

________________________1 Muudetud standardeid on lubatud kasu-tada ka varem, 2011. a ja 2012. a raa-matupidamise aastaaruande koostamisel.

SPETSIALIST

22

ww

w.rm

p.ee

Alates 1. jaanuarist 2013 jõustuvaduued Raamatupidamise Toimkonnajuhendid, mida kohaldatakse aruande-perioodide kohta, mis ALGAVAD 1.jaanuaril 2013 või hiljem. Oluline onsilmas pidada, et vabatahtlikult luba-takse neid rakendada ka varem alanudaruandeperioodidele (nt 1. jaanuar2012 või 1. juuli 2012 vms alanud perioodile), kuid sellisel juhul tulebüheaegselt rakendada kõiki muudatusi(st ei tohi valida, millist rakendatakseja millist mitte).

Uute juhendite rakendamisel tuleb arvessevõtta asjaolu, et andmeid võib korri-geerida nii tagasiulatuvalt kui edasi-ulatuvalt, mis aga võib kaasa tuua olulisimuutusi jaotamata kasumi kajastamisesning seeläbi avaldada olulist mõju oma-kapitalile tervikuna.

Tasub tähele panna, et uutest juhenditeston välja võetud “Kajastamine bilansis jakasumiaruandes“ peatükid, mis seni kirjeldasid, millistel bilansi või kasumi-aruande ridadel erinevaid objekte kajas-tada. Üldised juhised selles osas ontoodud juhendis RTJ 2 ning sarnaseltSME IFRSile (ja ka “suurele IFRSile”) eipidanud Raamatupidamise Toimkond vajalikuks selle valdkonna ülereguleeri-mist ja kirjete jäika ettekirjutamist. Kõiklisades avalikustamise nõuded on 1. jaa-nuarist 2013 kehtivates juhendites koon-datud ühte uude juhendisse - RTJ 15“Lisades avalikustatav informatsioon”.

Käesolevas artiklis keskendume eelkõigeRTJ 12 “Valitsusepoolne abi” muutustele,kuid esmalt käsitleme sihtfinantseerimiseolemust üldisemalt.

Sihtfinantseerimine on oma olemuselt sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingi-mustega seotud toetus, mille korral kasu-tatakse neid ainult teatud kulutuste katteks

Sihtfinantseerimise kajastamise muutused2013. aastal

Anne Mobel AS Deloitte Audit Eestikonsultant

4/2012 Uue aasta valguses

või teatud tingimuste tagamiseks. Sihtfinantseerimine jaguneb:

Varade sihtfinantseerimine Tegevuse sihtfinantseerimine

Põhitingimuseks on, et seda saav ette-võte peab kas ostma, ehitama või muulviisil soetama teatud põhivara.

On ette nähtud konkreetsete tegevustegaseotud kulutuste katmiseks teatud perioodi jooksul.

Võib endas sisaldada täiendavaidtingimusi, näiteks põhivara soetamiseajagraafik, soetatava põhivara liik, temaasukoht ning hoidmise periood.

Võib endas sisaldada täiendavaidtingimusi näiteks ajaline piirang, millalantud finantseerimist on võimalik kasutada, samuti kitsendusi kasutamiseotstarbe osas.

Näiteks: Finantseerija toetab ettevõtet 5 eriots-tarbelise sõiduki soetamisel järgneva 2 aasta jooksul. Antud sõidukid peavadolema registreeritud Eestis ning nendekasutuspiirkond on Eesti.

Näiteks: Finantseerija toetab perioodil 2013-2016läbiviidavat Eesti demograafilistuuringut, mille tulemuseks on vastavaltprojekti tingimustele koostatud raport.Rahastamine toimub vastavalt projektieelarvele, lähtudes etappidele kehtes-tatud tähtaegadest.

AudiitorteenusedMaksu- ja juriidilised konsultatsioonidFinantsnõustamineRiskihaldamisteenused

Deloitte globaalne võrgustik hõlmab kokku 150 riiki ja 182 000 töötajat. Toome oma klientideni rahvusvahelise kogemuse, mis on ühendatud põhjalike teadmistega kohalikust turust.

Meie kliendiportfelli moodustavad kohalikud era- ja avaliku sektori ettevõtted ning rahvusvahelised korporatsioonid panganduse, kindlustuse, tootmise, infrastruktuuri, energeetika, kinnisvara, teeninduse ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnast.

Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, tel: 640 6500, www.deloitte.ee

© Deloitte Eesti

Aitame leida õige tee

SPETSIALIST

Vana RTJ ehkRTJ 12 kuni 1. jaanuar 2013

Uus RTJ ehkRTJ 12 peale 1. jaanuari 2013

RTJ 12 reguleeris 3 peamist sihtfinant-seerimise liiki, lisaks põhivarade ja tegevuste sihtfinantseerimisele ka põllu-majandusliku tootmise sihtfinantseeri-mist, st bioloogiliste varade (loomad,linnud, vili) tootmisega seotud kuludekompenseerimiseks.

Uus juhend käsitleb varade ja tege-vustega seotud sihtfinantseerimist, täpsustamata konkreetseid tegevusi javaldkondi.

Seni kehtiv juhend reguleeris käitumisttingimuslikult tagastamatu laenu kajas-tamist sihtfinantseerimisena juhul kuieksisteeris piisav kindlus, et ettevõtevastab laenu kustutamise tingimustele.

Sellise laenu kajastamist ei ole muude-tud juhendiga enam reguleeritud.

Kajastamise üldised reeglid:

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuludessiis, kui eksisteerib piisav kindlus, etettevõte vastab sellega seotudtingimustele.

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuludessiis, kui ettevõte on täitnud sellegakaasnevad tingimused.

24

ww

w.rm

p.ee

Sõltumata sellest, millise sihtfinantseeri-mise liigiga on tegemist, on äärmiselt oluline, et finantseeringu saaja on suute-line igal hetkel oma dokumentatsioonigatõestama, et saadud vahendeid on kasuta-tud tõepoolest sihtotstarbeliselt. Juhul, kuiseda ei ole nii tehtud, on toetuse andjalõigus nõuda tema poolt finantseeritudsumma tagasi.

Mis muutub alates 1. jaanuarist 2013? RTJ 12 on üks nendest juhenditest, misalates 1. jaanuarist 2013 oluliselt muutub.Seetõttu tuleks kõikidele nendel ettevõt-jatel, kes sihtfinantseeringuid saavad jakajastavad, oma senine käsitlus kriitiliseltüle vaadata ning teha arvestuspõhimõtetes

vajajalikud korrigeerimised.

Parema ülevaate saamiseks on olulisedmuutused kokku võetud alljärgnevastabelis:

Finantseeringu saaja peab olemasuuteline igal hetkel oma

dokumentatsioonigatõestama, et

saadud vahendeid on kasutatud tõepoolest

sihtotstarbeliselt.

4/2012 Uue aasta valguses

25

ww

w.rm

p.ee

Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatakse tuludes üksnes siis, kui:

a) ettevõte vastab sihtfinantseeri-misega seotud tingimustele; jab) sihtfinantseerimine leiab aset;ning c) sihtfinantseerimist kajastataksetuluna nendes perioodides, milleiavad aset kulud, mille kompen-seerimiseks sihtfinantseerimineon mõeldud.

a) sihtfinantseerimine muutub sisse-nõutavaks; jab) sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud.

Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimusedei ole täidetud, kajastatakse bilansiskohustusena.

Varade sihtfinantseerimise korral lähtub toetuse saaja sihtfinantseerimise kajastamisel ühest alljärgnevast:

Meetodist:

a) Brutomeetod - sihtfinantseerimiseabil soetatud vara võetakse bilansisarvele tema soetusmaksumuses; varadesoetamise toetuseks saadud sihtfinant-seerimise summa kajastatakse bilansiskohustusena kui tulevaste perioodidetulu sihtfinantseerimisest. Soetatud varaamortiseeritakse kulusse ja sihtfinant-seerimise kohustus tulusse soetatud varakasuliku eluea jooksul.

b) Netomeetod - sihtfinantseerimiseabil soetatud vara võetakse bilansisarvele tema soetusmaksumuses, milleston maha arvatud varade soetamise toe-tuseks saadud sihtfinantseerimisesumma. Soetatud vara amortiseeritaksekulusse tema kasuliku eluea jooksul.

Arvestuspõhimõttest:

a) sihtfinantseerimise teel saadud toetustkajastatakse kogusummas (st soetus-maksumuses, tasuta saadud vara puhultema õiglane väärtus) tuluna hetkel, miltingimused on täidetud (sarnaselt tege-vuskulude sihtfinantseerimisele). Oluline on jälgida, millal tingimusedsaavad täidetuks!

b) Netomeetodil, st netosoetusmaksu-muses, millest on maha arvatudsoetamiseks saadud sihtfinantseerimisesumma (tasuta saadud vara soetusmak-sumus on null).

Soetatud vara kajastatakse edaspidinagu muid materiaalseid ja immateriaal-seid varasid.

Sõltumata sellest, kumma eespool kir-jeldatud põhimõttest ettevõte valib,tuleb rahavoogude aruandes kajastadaeraldi nii põhivara soetamisega seotudväljamakseid kui sihtfinantseerimisegaseotud laekumisi.

Jääb kehtima!Ei eksisteeri ühte head või halba arvestus-põhimõtet. See, milline arvestuspõhimõtesihtfinantseerimiste kajastamiseks valida,sõltub ettevõtte hinnangust ning analüüsitulemustest. Otsustuse tegemisel tuleblähtuda teadmisest, et iga põhimõtte mõju ettevõtte finantsaruandlusele on erinev.

Valitud arvestuspõhimõtet tuleb raken-dada järjepidevalt kõikide varade siht-finantseerimisele. Seetõttu on äärmiseltoluline, et esmakordse valiku tegemiselon läbi kaalutud kõik võimalused ningtegevused ja nende mõju finantsposit-sioonile.

Kui ilmneb, et sihtfinantseerimise kajas-tamine tuludes ei ole siiski põhjendatudning sihtfinantseerimise teel saadud va-hendid tuleb tagastada, siis kajastataksetagastamise mõju kuluna perioodis, mil

SPETSIALIST

tagastamise vajadus ilmnes (st ei korri-geerita võrdlusandmeid).

Oluline muutus!Brutomeetodi kasutamine ei ole enamlubatud.

Sihtfinantseerimise arvetuse tähtsai-maks loogikas on üldjuhul see, et me eikajasta enam raamatupidamise arves-tuses väärtusi, mille eest me ei ole isemaksnud.

Näited erinevate arvestuspõhimõtete ningtingimuste kasutamisel tekkivate erisusteosas on välja toodu RTJ 12 “Valitsuse-poolne abi” juhendis, mis on kergestileitav aadressilt http://www.easb.ee alam-menüü “Hea tava”.

Julget kasutamist!

4/2012 Uue aasta valguses

27

ww

w.rm

p.ee

Teadupärast hakkavad 1. jaanuaril2013 kehtima uued RaamatupidamiseToimkonna juhendid (RTJ), mis sisal-davad mitmeid olulisi muudatusi. Kuivarem oli RTJ-i eesmärk lähtudarahvusvahelistest finantsaruandlusestandarditest (IFRS), siis muudetudjuhendid on koostatud tulenevalt väi-kese ja keskmise suurusega ettevõtetelemõeldud IFRS-i standardist (SMEIFRS), mis peaks paremini sobimatavalistele Eesti ettevõtetele, kellel puu-dub vajadus koostada aruandeid IFRS-ialusel.

Laias laastus jäi Raamatupidamise Toim-

konna juhendite struktuur samaks, kuiduute standardite jõustumisel lisandub kauus juhend - RTJ 15 “Lisades avalikusta-tav informatsioon”. Varem oli RTJ 15sisuks vahearuannete koostamise regu-leerimine, kuid kuna RTJ-i alusel aruand-lust koostavad ettevõtted rakendasid sedajuhendit väga harva (näiteks kõik börsiet-tevõtted koostavad aruandeid IFRS-i jär-gi), otsustas Raamatupidamise Toimkondselle standardi mõned aastad tagasi tühis-tada. Uute juhendite jõustumisel tulebRTJ 15 aga taas kasutusele ning hakkabreguleerima raamatupidamise aastaaru-annetes avalikustamist vajavat informat-siooni.

RTJ 15 näol ei ole sisulises mõttes tege-mist täiesti uute juhistega. Varasemalt olidraamatupidamise aastaaruandes vastavavaldkonna kohta avaldatava informat-siooni avalikustamise nõuded tooduderaldi iga juhendi lõpus, kuid peagi keh-tima hakkavates juhendites on needjuhendite lõpust eemaldatud ning koonda-tud kokku juhendisse RTJ 15. Uus RTJ 15võimaldab aruande koostajal avalikus-tamise nõuetest paremat ülevaadet saadaning kaob vajadus neid erinevatest juhen-ditest otsida.

Kuigi vormiliselt on kõnealusesse juhen-disse kopeeritud teiste juhendite tekstid,sisaldab uus RTJ ka mitmeid punkte, midaon võrreldes varasemaga muudetud võitäiendatud ning mida aruannete koostajad

RTJ 15 “Lisades avalikus-tatav informatsioon”

Urmo KallakasErnst & Young Baltic ASjuhtivaudiitor

SPETSIALISTw

ww

.rmp.

ee

28

edaspidi kindlasti teadma peaksid. Too-megi välja peamised RaamatupidamiseToimkonna juhendite muudatused, mispuudutavad raamatupidamise aastaaruan-nete koostamist ning nende aruannetelisades avalikustatava informatsiooninõudeid.

Ühe muudatusena, mis puudutab ena-mikke ettevõtteid, võib välja tuua, etalates 01.01.2013 algavate majandusaas-tate kohta koostatud raamatupidamiseaastaaruannetes ei pea enam materiaalseja immateriaalse põhivara, kinnisvara-investeeringute, bioloogiliste varade ningka eraldiste osas välja tooma võrdlus-perioodi liikumiste analüüsi. Kui näiteks31.12.2012 lõppeva majandusaasta raa-matupidamise aastaaruandes alustamemateriaalse põhivara tabelit 01.01.2011saldost, liidame või lahutame juurde kõik2011. majandusaasta ostud, müügid,amortisatsiooni ning muud muutused,jõudes 31.12.2011 saldoni, ning sealtedasi toome välja samad liikumised 2012.majandusaasta osas, siis uue RTJ 15 koha-selt ei oleks 2011. aasta liikumisi enamvaja esitada ning saaksime alustada01.01.2012 materiaalse põhivara saldost.

Seega muutuvad vastavad lisad veidilühemaks, samas kui võrdlusperioodi lii-kumistest huvitatud lugeja leiab selle infoeelmisest aruandest.

Teadupärast pole uue RTJ-i kohaselt kin-nisvarainvesteeringute ja bioloogiliste varade kajastamisel enam võimalik kasu-tada soetusmaksumuse meetodit ningseega jääb õiglase väärtuse meetod ainu-keseks alternatiiviks. RTJ 15 kohustab õig-lases väärtuses kajastatavate kinnisvara-investeeringute ning bioloogiliste varadeosas välja tooma õiglase väärtuse mõõt-misel kasutatud meetodid ning samutiolulisemad arvessevõetud eeldused.Lisaks peavad ettevõtted avalikustama kaselle, kas vastavale varale määras õiglaseväärtuse ettevõtte juhtkond ise või kasu-tati selleks sõltumatu eksperdi abi. Kunanii kinnisvarainvesteeringud kui bioloo-gilised varad võivad aruannetes ettevõttebilansimahust moodustada olulise osa,peaksid eespool mainitud täiendavad avalikustamisnõuded aruande lugejale kasutatud eelduste ja hinnangute kohtaoluliselt rohkem läbipaistvust pakkuma.

Kui uues RTJ 2-s on senisest oluliselttäpsemalt defineeritud seotud osapooltemõiste ning toodud selles vallas rohkeltnäiteid, siis ka uus RTJ 15 nõuab raa-matupidamise aastaaruandes kajastatudseotud osapoolte kohta senisest detail-sema ja konkreetsema informatsiooni ava-likustamist. Juba varem tuli avalikustadainformatsiooni seotud osapoolte ja nen-dega tehtud tehingute kohta vähemaltjärgmiste rühmade lõikes: emaettevõte,tütar- ning sidusettevõtted, juhtkond ningeraisikutest omanikud, nendega seotudlähedased pereliikmed ja nende kontrolli-

Uus RTJ 15 nõuabraamatupidamise aastaaruandes

kajastatud seotudosapoolte kohta

senisest detailsemaja konkreetsema informatsiooni avalikustamist.

4/2012 Uue aasta valguses

29

ww

w.rm

p.ee

tavad ettevõtted. Nüüd on uue RTJ-i kohaselt vaja detailsemalt esitada nendetehingute mahud ka tehinguliikide osas:kaupade ost-müük, kinnisvara ja muudevarade ost-müük, teenuste ost-müük,laenude andmine või saamine, garantii võitagatise andmine või saamine, muudtehingud. Lisaks jäävad jõusse kõik muudseotud osapooltele kehtinud avalikus-tamise nõuded, kaasa arvatud juhtkonnalemakstud tasude summa. Sellest tulenevaltvõib seotud osapoolte lisa muutuda veidipikemaks kui senini oleme harjunud.

Uus RTJ 15 nõuab asjaolude varasemastdetailsemat kirjeldust ka sel puhul, kui eksisteerib ebakindlus ettevõtte tegevusejätkuvuse osas vähemalt järgmise 12 kuujooksul alates bilansipäevast. See tähen-dab, et aruandes peavad olema avalikusta-tud peamised sündmused ja asjaolud, misseda kahtlust tekitavad, samuti juhtkonnaplaanid nende sündmuste ja asjaoludegategelemiseks. Ebakindluse peamisteks indikaatoriteks on negatiivne omakapital,negatiivne käibekapital või ka negatiivsedäritegevuse rahavood. Aruande lugejalepeaks uus nõue lisama olulist selgust ette-võtte jätkusuutlikkuse ja võimekuse osas.

Viimase olulisema RTJ-i täiendusenatooksin välja avalikustamisnõude, mis kohustab ettevõtet, kes on bilansikuu-päeva seisuga rikkunud laenukohustusetingimusi, avalikustama rikkumise asja-olud ning selliste laenukohustuste bilansi-lise maksumuse.

Lisaks uuele juhendile ning eespoolmainitud muudatustele on Raamatupida-mise Toimkond uue töövahendina koos-tanud näidisaruanded nii üksiku ettevõtte

kui kontserni raamatupidamise aasta-aruande osas. Nimetatud näidisaruanneteson esitletud nii põhiaruannete ja lisadevormistuse näited kui ka ettevõtete pooltpeamiselt kasutatavate arvestuspõhimõ-tete kirjeldused. Näidisaruannete kasuta-mine aitab raamatupidajatel kindlasti aegakokku hoida ning raamatupidamise aasta-aruannete kvaliteeti parandada ja ühtlus-tada.

Uue RTJ 15 koostamisel ongi Raamatu-pidamise Toimkonna eesmärk olnud tõstaaruande koostamise kvaliteeti ningpakkuda aruande lugejale rohkem läbi-paistvust ettevõtet valitsevate riskide ningjuhtkonna oluliste hinnangute osas. Kuigidetailsuse mõttes on avalikustamisenõuete erinevused rahvusvaheliste finants-aruandluse standardite ja Raamatu-pidamise Toimkonna juhendite vahelendiselt väga suured, pakub siiski ka RTJ-i alusel korrektselt koostatud aruanneettevõttest huvitatud lugejale piisaval hulgal asjakohast informatsiooni.

Uus RTJ 15 nõuab asjaolude varasemastdetailsemat kirjel-dust ka sel puhul,kui eksisteerib

ebakindlus ettevõttetegevuse jätkuvuse

osas vähemaltjärgmise 12 kuujooksul alates bilansipäevast.