SPELTA ÜHE JA KAHETERANISU Spelta, ühe ja...11/20/2018 1 MSc, Talinisu aretaja Reine Koppel SPELTA...
Transcript of SPELTA ÜHE JA KAHETERANISU Spelta, ühe ja...11/20/2018 1 MSc, Talinisu aretaja Reine Koppel SPELTA...
11/20/2018
1
MSc, Talinisu aretaja
Reine Koppel
SPELTA ÜHE JA KAHETERANISU
NISU – väga rikas perekond
Eristatakse 20 nisuliiki:
I diploidsed (somaatilistes rakkudes 14 kromosoomi)
(T. aegilopoides; T. urartu; T. monococcum)
II tetraploidsed (2n=28)
(T. chaldicum; T.dicoccoides; T.timopheevi; T.paleo-colchicum;
T.dicoccum ehk turgidum; T.persicum;T.durum; T.orientale; T.polonicum)
III Heksaploidsed nisud (2n=42)
T.macha; T.spelta; T.aestivum; T.sphaerococcum; T.vavilovi;
T.amplissifolium
2n=56 – T.timopheevil võib redukstsioonjagunemine ära jääda. Kuid
vähepüsivad
11/20/2018
2
KUST SEE KÕIK ALGUSE SAI
Nisu hakati viljelema ligi 10 tuhat aastat tagasi
Neoliitline revolutsioon
Põllumajanduse ja karjakasvatuse teke viljaka poolkuu alal –
Fertile Cerscent (Lähis-ida st Iraan, Iraak Afganistan, Pakistan,
Türgi)
HealthyMinorCereals has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme under grant agreement no 613609eu
4
emmer
einkorn
spelta
saianisu
TÄNAPÄEVASE NISU TEKKIMISE MATEMAATIKA
11/20/2018
3
Triticum urartu (AA)
Triticum monococcum, pilt: http://m.inmagine.com/
2n=2x=14 – diploidne nisu
http://www43.tok2.com/home/pgpinst/Komugi/urartu.htm
Aegilops speltoides (BB)
Aegilops speltoides (Cerere psedospelta), pilt: http://luirig.altervista.org/flora/taxa/
11/20/2018
4
Triticum dicoccoides
= Triticum dicoccoides
Ehk Emmer nisu ehk kahetera nisu
2n=4x=28 – tetraploidne nisu
Aegilops squarrosa (DD, n=7)
Aegilops tauchii; Triticum tauchii
Pilt: http://www.sortengarten.ethz.ch/
11/20/2018
5
Aegilops squarrosa (DD, n=7)
Aegilops tauchii; Triticum tauchii
Pilt: http://www.sortengarten.ethz.ch/
AABB+DD
Triticum aestivum
AABBDD ; 42 kromosoomi
11/20/2018
6
Triticum aestivum sbb spelta ; Triticum spelta
AABBDD; 42 kromosoomi
EL spelta sordileht
EL sordilehel 67 spelta sorti
Meie katses neist olnud:
Zollernspeltz Eestis kasvatuses?
Öko 10
Titan
Oberkulmer Rotkorn Eestis kasvatuses?
Ostro
Emiliano
Foldersdoltz
Franckenkorn Eestis kasvatuses?
Divimar Eestis kasvatuses?
Ebners Rotkorn
11/20/2018
7
SPELTA SORDILEHEL
Eestis ei ole ühtegi spelta sorti sordilehel
Norras – Oberkulmer Rotkorn
Saksamaal 19 sorti sordilehel
Austrias 5
Shveitsis 14
Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ei ole spelta sordilehel
2017: 39,2 th ha
MAHETERAVILJA PINNAD
TALINISU 8%
SUVINISU 10%
SPELTA 1%
RUKIS 10%
ODER 8%
KAER 51%
TATAR 10%
TRITIK 2%
11/20/2018
8
Spelta kasvupinnad Eestis
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
ha
4. apr. 2017 Eesti Põllum ajandus-Kaubanduskoja uudised
Maheteraviljaga kaupleva Saksamaa ettevõtte Gut Rosenkrantz esindaja Hans-Henning Petersen Avinurmes toimunud konverentsil -
Saksamaa maheteraviljaturu olukorda analüüsides tõdes Petersen, et maheda toidunisu osas on nõudlus stabiilne või isegi kasvav, kuid nisu pakkumise olukord on kvaliteedi probleemide tõttu kohati ebapiisav. Spelta hinnad on suure pakkumise tõttu oluliselt langenud.
11/20/2018
9
SPELTA SAAK
• Saak Soome tingimustes 2-3 t/ha • Spelta-nisu ristandid on saagikamad • (Soome katsetes on saadud ligi 5 t/ha saake)
• Sõkalde osa saagis 20-30 %
• Terade puhastamiseks kasutatakse spetsiaalseid
koorimismasinaid, hõõreleid • Need on kallid ja väikesele kasvatajale ei ole
jõukohased .
MAHE SPELTA SAAK 2018 (kesta osakaaluks arvestatud 30%)
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
He
rcu
le
Sch
wab
en
spe
ltz
Alb
in
Re
ssa
c
Ska
gen
Fran
ken
korn
Else
ne
gge
r
Zolle
rnsp
elt
z
Po
em
e
Tita
n
Div
imar
Ob
erk
ulm
er
40
0
Fild
ers
tolz
Ob
erk
ulm
er
30
0
SPY
Ob
erk
ulm
er
20
0
Go
tro
11/20/2018
10
TAVA SPELTA SAAK 2017
8603
6715
8733
6603
5467
6557 6790
3133 2487
1893
7470
6137
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
80009000
10000
Ühetera nisu Talvekahju 8 palli
TAVA SPELTA KASVUAEG 2017
205
210
215
220
225
230
235
240
245Ühetera nisu
11/20/2018
11
MAHE SPELTA PIKKUS 2018
0
20
40
60
80
100
120
TAVA SPELTA PIKKUS 2017
0
20
40
60
80
100
120
140
160 Ühetera nisu
11/20/2018
12
TAVA SPELTA LAMANDUMINE 2017
0123456789
Ühetera nisu
2017
11/20/2018
13
2016
Talvekindlus enamustel aastatel hea Mõnel aastal hävivad kõik 2016 – aitas välja valida talvekindlamad
26
MIKS SPELTAT KASVATADA?
Talub paremini kehvasid kasvuolusid (toitainete vaesus, põud jne)– tugevam juurestik
Sobib hästi maheviljelusse
Toiteväärtus suurem kui tavalisel nisul – B grupi vitamiinid, aminohapped, rasvahapped, süsivesikud, kuidained (Stallknecht: lüsiini sisaldus speltas väiksem kui tavalises nisus!).
NB! väga hea tsingi ja fosfori allikana
NB! Kasarda, D’Ovidio, 1999. Cereal Chemistry: spelta sisaldab samasugust alfa-gliadiini nagu tavaline nisu ja spelta gluteen on samuti tsöliaakiat põdevatele inimestele toksiline
11/20/2018
14
PROTEIINI SISALDUS 2015
27
Speltanisu 13,4 % (varieerumine 10,7-16,6 %)
Tavaline nisu 11,1 % (varieerumine 10,1-12,5 %)
HealthyMinorCereals has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme under grant agreement no 613609eu
28
8,00
9,00
10,00
11,00
12,00
13,00
14,00
15,00
16,00
17,00
18,00 PROTEIINI SISALDUS 2015
11/20/2018
15
GLUTEENI SISALDUS 2015
HealthyMinorCereals has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme under grant agreement no 613609eu
29
Speltanisu 38,4 % (varieerumine 20,6-56,6 %)
Tavaline nisu 23,5 % (varieerumine 18,7-28,2 %)
HealthyMinorCereals has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme under grant agreement no 613609eu
30
0,0
10,0
20,0
30,0
40,0
50,0
60,0GLUTEENI SISALDUS 2015
NIR
49
,3
NIR
26
,0
11/20/2018
16
HealthyMinorCereals has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme under grant agreement no 613609eu
31
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90GLUTEENI INDEKS 2015
! !
SPELTA KÜLVISENORM
Oberkulmer Rotkorn 2018
Külvatakse ja kaalutakse koos kestaga:
200 idanevat tera 155 kg/ha saak 2,1 t/ha
300 idanevat tera 230 kg/ha saak 2,4 t/ha
400 idanevat tera 310 kg /ha saak2,6 t/ha
Kuid alati ei ole sellist ilusat seost tulnud
külvisenormi ja saagi vahel
11/20/2018
17
33
SPELTANISU KASVATAMINE
EELVILI ristikorohke põldhein või haljasväetiskultuur
MAAHARIMINE sarnane teiste taliviljadega
KÜLVIAEG sept I pool; ei ole külviaja suhtes nii tundlik kui talinisu
KÜLVATAKSE pähikutena mitte teradena, selliselt haiguste eest kaitstud
KÜLVISENORM 200-250 kg/ha, sügavius 3-5 cm
IDANEMINE ja tärkamine aeglasem kui harilikulnisul
LÄMMASTIKVÄETIST ei soovitata eriti panna kuna spelta pika kõrrega ja lamandub. N normid poole väiksemad kui tavalisele nisule (kevadel max 50 kg/ha)
PIKK KÕRS hoiab ära umbrohtumuse
Võib ÄESTADA nagu tavalist nisu
HAIGUSEID JA KAHJUREID veidi vähem kui tavalisel nisul
KORISTUS – niiskus max 25%, parem kui alla 20. Kuivatatakse 12-14 %-ni
SORDID: puuduvad nii Eesti kui Soome sordilehelt. Soomes levinuim talispelta ‘Oberkulmer Rotkornia’ (Sveitsist)
34
Soomlased: “Spelta tuleb lasta korralikult küpseda. See
muutub pruunikas-punakaks. Kui koristada vara, siis ei lagune pea korralikult pähikuteks. Ja siis on hilisem töötlemine raskendatud, terad ei eraldu. Kasutatakse kaera
peksmiseks kasutatavaid sõelu?“ Kuivatatakse nagu tavalist teravilja. Ladustatakse
lahtipeksmata pähikuid, siis säilivad maitseomadused
paremini. Terad peaksid enne küpsetamist 6-8 nädalat
seisma.
Robi Neeson, Austraalia - Spelta koristusega ei tohi hilineda, Sest muidu varisevad pähikud sõkalde küljest. Parem on koristada enne täisküpsust
11/20/2018
18
35
TÄNUD KUULAMAST!