SOOME - Info4Migrants...Jõulud Jõulud, eriti jõuluõhtu, on Soomes perepidustus, mis tav-aliselt...

SOOME Riigi profiil

Projekti number: UK/13/LLP-LdV/TOI-615

Info4Migrants

337,030 km2PINDALA RAHVAARV

SKT inimese kohta

1 & 2-sendised mündid ei ole kasutusel

Keeled : SOOME, ROOTSI

VALUUTA

$36,395

5,4 mln

RIIGI TAUST

12-19.sajandil oli Soome Rootsi kuningriigi ülemvõimu all olev provints ja seejärel suurhertsogiriik ning alates 1809.a. autonoomne suurhertsogiriik Venemaa keisririigi koossei-sus. Soome sai iseseisvaks 1917 aastal. II Maailmasõja ajal õnnestus Soomel kaitsta oma iseseisvust ja vältida Nõuk-ogude Liidu invasioooni - kuigi mõningase oma territooriu-mi kaotuse hinnaga. Järgneva poole sajandi jooksul suutsid soomlased muuta oma riigi põllumajandusel jametsandusel baseeruvast majandusest kaasaegseks mitmekülgseks töös-tusriigiks. Praeguseks on Soomes sissetulek inimese kohta üks kõrgemaid kogu Lääne-Euroopas. Soome on Euroopa Lii-du liikmesriik alates 1995.a. Soome oli ainuke Põhjamaa, mis ühines eurotsooniga selle asutamisel jaanuaris 1999 aastal. 21.sajandil on Soome heaoluriigis võtmetähsusega kõrge ha-ridustase, võrdne kohtlemine ja riiklik sotsiaalkindlustussüs-teem, millele hetkel on väljakutseks riigi vananev elanikkond ja ekspordile suunatud majanduse kõikumised.

Soome vapp, millel on kroo-niga lõvi kelle esimene parem

käpp on asendatud mõõka hoidva turvises käega ja kelle

tagajalad toetuvad saablile, loodi algselt 1580 aasta paiku.

Rahvuslipp

SoomeHelsingi

3 Riigi profiil SOOME Learnmera Oy www.thelanguagemenu.com

Sisu Soomlased kasutavad enda iseloomustamiseks sõna ´sisu´, mille umbkaudne tölge vastab kombinatsioonile julgusest, jõust ja sihikindlusest.

Tango Soome tango stiil on populaarne üle kogu Soome. Igal aastal kroonitakse tangokuningas ja-kuninganna, kes ´valitsevad´ üle kogu maa peetavatel erinevatel tangoga seonduvatel üritustel.

FAKTE SOOME KOHTASuomiSoomlased kutsuvad oma maad “Suomi” ja see tähendab soist maad. Soomes on rohkem kui 60 000 järve ja ainult 8% maast on haritav.

Toit Soome toitudes kasutatkse palju täisteratooteid (rukis, oder, kaer) ja marju (mustikad, pohlad, murakad, astel-paju marjad). Mõnedes Soome piirkondades mängivad kala ja liha soome rahvuslikes roogades olulist osa, sa-mas kui teistes piikondades sisaldavad toidud traditsio-oniliselt erinevaid juurvilju ja seeni.


FAKTE SOOME KOHTA

Rahvuslik iseloomTüüpilised soomlased on väga patriootlikult meelestatud, neil on tugev rahvusliku identiteedi taju ning nad väärtus-tavad kõrgelt iseseisvust. Soome koos Islandiga on pigem Põhjamaa kui Skandinaavia riik.

Soomlased on väga tagasihoidlikud ja pisendavad omaenda saavutusi. Nad näevad alandlikku meelt ja tagasihoidlikkust kui voorusi. Soomlased usuvad, et igas situatsioonis leidub sobilik käitumisviis ning eeldavad alati viisakat käitumist.

Etniline koosseis ja religioonSoomlased 93%, rootslased 5%, saamid, romad, tatar-lased vähem kui 1%

Enamus soomlasi kuulub evangeelsesse luterlikku kiri-kusse, kuid väike osa kuulub õigeusu kirikusse. Evangeelne luterlik kirik aktsepteerib naiste ordinatsiooni prees-triteks.

KeelSoome kahest ametlikust keelest kõneleb soome keelt emakeelena 93% riigi 5.4 miljonist elanikust. Erinevalt skandinaavia keeltest ei ole soome keel germaani keel, vaid asub omaette kategoorias. Teoreetiliselt on soome keel seotud ungari keelega, kuid kõlab veidi nagu eesti keel.

Teist ametlikku keelt, rootsi keelt, kõneleb umbes 5% rahvastikust kellest enamus elab riigi edelaosas ja nad räägivad ka soome keelt. Saami keel on Skandinaavias vähemuskeel ning seda räägib umbes 2000 inimest, kes elavad Soome põhjaosas ja moodustavad umbes 0,03% Soome rahvastikust.


FAKTE SOOME KOHTA

Iseseisvuspäev6. detsember on Iseseisvuspäev, seda sündmust tähistatakse pidulike tseremooniatega. See on päev mälestamaks neid, kes langesid sõdades kaitstes Soome iseseisvust, mis saavutati aastal 1917. Õhtul võõrustab Vabariigi president vastuvõtul umbes 2000 külalist - sealhulgas ka Soome akrediteeritud diplo-maatilise korpuse esindajaid - ning televisiooni vahen-dusel vastuvõtu vaatamisest on saanud kogu rahva lemmikajaviide.

JõuludJõulud, eriti jõuluõhtu, on Soomes perepidustus, mis tav-aliselt veedetakse kodus või koos sugulastega. Kadunud pereliigete haudadel küünalde süütamine kuulub jõuluõh-tu tavade hulka. Soomlased soovivad üksteisele ‘Rõõm-said Jõule’, või samatihti ka ‘Rahulikke Jõule’. Esimene jõulupüha on üldiselt vaikne päev ning seltsielu ei alga uuesti enne teist jõulupüha.

AegSoomlased on täpsed inimesed ning mõnes mõttes aja vangid. Nii nagu ka mujal maailmas, on neil kellel on kõige väljakutsuvamad ametid ka kõige pingelisem päevakava; kohtumiste mahamagamine võib põhjustada lausa ahas-tust. Kooskõlastatud kohtumisaegu jälgitakse pedantselt - kui võimalik, siis minuti pealt - ning üle 15-minutilist hilinemist peetakse ebaviisakaks ja selle kohta oodatakse lühikest vabandust või selgitust. Kontserdid, teatrieten-dused ja teised avalikud üritused algavad õigeaegselt ning viivitused riigisiseste rongide või -busside sõidugraafikus on harvaesinevad.


FAKTE SOOME KOHTA

LiiklusSõiduki esituled peavad alati põlema. Soomes põhine-vad liiklustrahvid kahel teguril: väärteo tõsidusel ning juhi sissetulekul. Kõige suurem kiiruseületamise trahv, 170 000 eurot, väljastati 2003 aastal 40km/h alas 80km/h sõitmise eest.

TalisuplusTalisuplus on Soomes küllaltki populaarne spordiala, mida harrastatakse siis, kui vesi on jääga kattunud. Selleks on vaja jäässe auk lõhkuda, et moodustuks bassein. Korraldatakse ka talisupluse võistlusi. Paljud talisuplejad ujuvad pigem tavalistes ujumisriietes kui kalipsodes või muudes termoriietes.

JalanõudSisenedes mõnda soome koju võetakse alati välis-jalanõud jalast ära.


Mood Marimekko on soome moes üks põhitegijaid. Üks nende märkimisväärsemaid töid oli Unikko, mis si-saldas suuri, seitsmekümnendate stiilis lille-ja retro mustreid. Marimekko on esindatud rohkem kui 20s riigis üle maailma ning tal on üle 800 edasimüüja.

Telefonid Soomes ei ole avalikke taksofone! Soomes on 5,4 miljoni inimese kohta üle 5 miljoni mobiiltelefoni.

PõhjapõdradKõigil, kes elavad Soomes põhjapõtrade kasvata-mise alal ja kes on Euroopa Liidu kodanikud, on õigus pidada põhjapõtru. Kogu põhjapõtrade pi-damise ala Soomes moodustab umbes 33% riigi pindalast. Soomes on üle 200 000 põhjapõdra.

FAKTE SOOME KOHTA


FAKTE SOOME KOHTA

Karjala pirukadKõige tavalisema retsepti järgi valmistatakse neid piru-kaid õhukesest rukkikoorikust, mis täidetakse riisiga. Enne söömist määritakse kuumadele pirukatele võid, mis on tihti segatud hakitud keedumunaga.

LeibjuustSoome leibjuust on värske juust mida valmistatakse ternespiimast, hiljuti poeginud lehma rammusast piimast. Kasutada saab ka põhjapõdra või isegi kit-sepiima. Kaubanduslikult kättesaadavad versioonid on enamasti valmistatud tavalisest piimast ning seetõt-tu ei küündi nad traditsioonilise leibjuustu värvi ega maitseni. See juust on algselt pärit lõuna Pohjanmaalt, Põhja-Soomest ning Kainuust. Seda süüakse soojalt ning tihti ka magustoiduna koos murakamoosiga.

Kohv Soomlased on maailma suurimate kohvitarbijate hulgas. Soomlased tarbivad keskmiselt 12 kilo kohvi inimese kohta aastas, mis on kaks korda rohkem kui teised eurooplased. Peale selle, et soomlased joovad rohkem kohvi, kui teised rahvused, nad ka valmistavad seda teistmoodi. Soomes röstitakse kohvi heledamalt, kui Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Soome kohvi peetakse kõige heledama röstiga kohviks maailmas. Keskmine soomlane joob umbes 4-5 tassi kohvi päevas.


1. jaanuar: UusaastapäevUudenvuodenpäivä, NyårsdagenTraditsiooniliselt peab pres-ident keskpäeval kodanikele kõne.

6. jaanuar: JordanipühaLoppiainen, TrettondedagenJordanipüha tähistatakse, et meenutada kuidas jumalus ilmutas end vastsündinud Jeesusele.

Liikuv reede kevadel: Suur Reede Pitkäperjantai, LångfredagenSuurel Reedel mälestatakse Jeesus Kristuse ristilöömist.

Liikuv pühapäev kevadel: Ülestõusmispühade 1. püha Pääsiäispäivä, PåskdagenKevadpühadel tähistatakse Jeesuse ülestõusmist.

Liikuv esmaspäev kevadel: Ülestõusmispühade 2. püha2. pääsiäispäivä, Andra påskdagenÜlestõusmispühade 2. püha on 1. pühale järgnev päev.

1 Mai: MaipühaVappu, ValborgsmässoaftonMaipüha on mitmetähen-duslik tähtpäev: tähistatakse kevadet, noorust ja tööd.

Liikuv neljapäev kevadel: Taevaminemispüha Helatorstai, Kristi himmelfärds dagTaevaminemispüha on kristlik tähtpäev millega tähistatakse ülestõusnud Jeesuse taevasseminekut.

Reede (19. juuni - 25. juuni): suvise pööripäeva eelõhtJuhannusaatto, MidsommaraftonOn suvise pööripäeva aeg. Õhtul teevad inimesed trad-itsiooniliselt lõket.

Laupäev (20. juuni - 26. juuni): suvine pööripäevJuhannuspäivä, MidsommardagenMaal toimuvad mitmed su-vise pööripäeva pidustused.

Laupäev (31. oktoober - 6. november): Kõikide pühakute päev Pyhäinpäivä, Alla helgons dagPühakute päeval austatakse pühakuid ning lahkunud lähedasi.

6. detsember: IseseisvuspäevItsenäisyyspäivä, SjälvständighetsdagenSoome kuulutas välja oma iseseisvuse 6. detsembril 1917.

24.-26. detsember: Jõulud Joulu, JulJõulud on perepüha mis vee-detakse koos pere ja lähe-dastega.

RIIGIPÜHAD


VaikusSoomlased väärtustavad suuresti sõnu, seda näitab komme vähe rääkida ning ‘ebavajaliku’ vestluse vältimine. Nad on kuulamises paremad kui rääkimises.

Soomlased laskuvad harva võõrastega vestlusse kui just mõni eriliselt mõjuv põhjus seda ei ajenda. Soomlased on metroos, bussis või trammis omapäraselt vaiksed. Liftides talu-vad nad samasugust tumma piinlikkust nagu kõik teised inimesed maailmas. Siiski, kaarti hoidval külalisel pole mingit probleemi abi leidmisel tänavanurgal ega üheski teises avali-kus kohas, sest soomlaste külalislahkus ületab nende tavapärase vaoshoituse.

Enda tutvustamineEnd tutvustades ütlevad soomlased kõigepealt oma eesnime, millele järgneb perekon-nanimi. Naised, kes kasutavad nii oma neiupõlvenime kui ka abikaasa perekonnanime, ütlevad need selles järjekorras. Kuigi soomlased on teadlikud oma tiitlitest ja nende üle uhked, mainivad nad neid ennast tutvustades harva. Ametlikes olukordades eeldavad nad aga vastupidiselt, et nende poole pöördutakse ametinimetust või tiitlit kasutades.

Jootraha jätmine Jootraha jätmine pole kunagi väga hästi soome eluviisiga sobinud. See võib algselt olla pärit religioossetest traditsioonidest, mis panid rõhku kokkuhoidlikusele. Tänapäeval on jootraha mitte jätmiseks lihtne põhjus: hinnad sisaldavad endas juba kõiki teenuseid või ebaharilikke viisakusi, seega on suhtumine selline, et “teenindus on hinna sees”. Siiski, keegi ei ole vastu, kui talle jootraha jätta; väga vähesed panevad pahaks jootraha mitte jätmist.

OLULISED NÕUANDED


OLULISED NÕUANDED

Einestamine ja meelelahutusSaun on lugupeetud soome traditsio-on. Saunas võidakse pidada ärivestlusi, ärilõunale võib eelneda või järgneda sau-nakülastus.

Kõik soomlased käivad saunas alasti. Sau-nas ei ole kohustuslik käia alasti, kuid seda mitte teha peetakse imelikuks. Endale võib rätiku ümber mähkida või kanda ujumisri-ideid.

Soomlased eeldavad seltskondlikel üritus-tel täpsust.

Vestlus võib kesta umbes üks-kaks tundi pärast õhtusööki. Kunagi ei lahkuta enne, kui kohv/magustoit/konjak on lõpetatud. Äri võib arutada terve lõunasöögi vältel, kuid õhtusöögi ajal vaid pärast kohvi.

Restoranides ei tehta kunagi arvet pooleks. See inimene kes kutsub maksab ka arve.

KingitusedKui oled kellegi koju kutsutud, siis tuleb alati võõrustajale väike kink viia.

Mida kinkida: lilli (paaritu number on parim; valge ja kollane on ainult matuste jaoks; tulbid on eelistatuimad), vein, šoko-laad.

Mida mitte kinkida: potililli

Tavaliselt ärikohtumistel kingitusi ei anta, seevastu läbirääkimiste eduka lõpu puhul võib väike kink olla sobilik.

Mida kinkida: raamatud, konjak, kohali-kud/rahvuslikud kingitused, plaadid, kunst, klaasesemed, kange alkohol (Soomes väga kallis).

Kasulikud näpunäited Avalikus kohas ei tasu emotsioone välja näidata.

Mitte kunagi ei küsita isiklikke küsimusi, mis on seotud näiteks kellegi religiooni, töö või poliitilise kuuluvusega.


Lojaalsust, usaldusväärsust, iseendaga hakkamasaamist ja sõltumatust hinnatakse kõrgelt. Soomlased on uhked oma ajaloolise pärandi ja praeguse ühiskonna üle (Soome on juhtiv rahukonverentside ja rahvusvaheliste rahuinitsiatiivide organisaa-tor). Soomlased naudivad looduses viibimist ja kaitsevad uhkusega oma ümbritsevat keskkonda mis on üks puhtamaid kogu maailmas. Soomlased hindavad kõrgelt oma privaatsust ja on tänulikud kui teised seda mõistavad.

INIMESED SOOMESSõltumatud & Usaldusväärsed

Kohumine ja tervitamineKättpidi tervitatakse kõiki kohalviibijaid - mehi, naisi ja lapsi - nii äri kui ka seltskon-dlikul koosviibimisel. Lahkumisel surutakse jälle kätt.

KehakeelHoia soomlastega füüsilist distantsi. Austa nende tagasihoidlikkust ja privaatsussoovi. Bussis, restoranis või mõnes muus avalikus kohas vestluse alustamisse võivad soom-lased suhtuda umbusuga.

• Soomlasi on parem mitte kaisutada, puudutada või musitada välja arvatud juhul kui tegu on väga hea tuttavaga. • Vesteldes tuleks säilitada silmside.

FirmakultuurSoomlased on ärikohtumistel ülitäpsed ja eeldavad teistelt sama;

• Helista kui hilined rohkem kui 5 minutit. • Otsused võtab vastu tegevdirektor. • Soomlased asuvad kohe asja juurde; sis-sejuhatavat seltskondlikku vestlust (small talk)nad ei arenda. • Äri ajamine Soomes võtab aega ja nõuab kannatlikkust. • Kahe-kolme minutilised vaikusemomen-did on tavapärased; neid pole vaja püüda katkestada.


ÜHISKOND

1906.a. oli Soome esimene riik maailmas mis andis valimisõiguse (õiguse hääletada ja saada valituks) kõikidele täiskasvanud kodanikele, k.a. naised.

Soome naised said esimesena Euroopas valimisõiguse ja 1980-teks aastateks moo-dustasid naised reeglipäraselt ühe kolman-diku parlamendi (Eduskunta) liikmetest ning mitmed ministriportfellid kuulusid naistele.1980-tel töötas orienteeruvalt 75% täiskasvanud naistest kodust väljaspool; nad moodustasid umbes 48% kogu Soome tööjõust.

Soome naistel oli meestega võrdne hari-dustase ja mõningatel juhtudel oli ülikoolis naisi õppimas isegi pisut rohkem kui mehi.Lisaks arenevale sotsiaalhoolekande süs-teemile, mis alates II Maailmasõjast oli naisi tõhusalt abistanud laste sünnitamise ja

kasvatamise osas, olid naised saavutanud märkimisväärseid võite seadusandluses mis omakorda tõi neid lähemale täielikule võrdõiguslikkusele meestega.

1987.a. jõustunud Võrdõiguslikkuse Seadus kohustas riiki saavutama täielikku võrdõi-guslikkust naistele.

2012.a positsioneerus Soome ülemaailmses soolise ebavõrdsuse aruandes teisel kohal.Soome on väga viljaks teaduslike uurim-ustööde osas. 2005.a. oli Soome OECD (Ma-janduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) maade hulgas neljandal kohal teaduslike uurimustööde arvu poolest inimese kohta.

UNICEF-i (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond)andmetel on Soome maailmas neljandal kohal laste heaolu osas (Madalmaade, Rootsi ja Taani järel).


Eesmärgiks on naiste võrdsed õigused, kohustused ja võimalused kõikidel elual-adel. On üldtunnustatud, et ühiskond saab areneda positiivsemas ja demokraatlikumas suunas kui nii naiste kui ka meeste kompe-tents, teadmised, kogemused ja väärtused saavad seda arengut mõjutada ning sellele arengule kaasa aidata.

Naiste ja meeste Soolise Võrdõiguslikkuse Aktil (609/86), mis jõustus 1987, on kolm peamist eesmärki:• seksuaalse diskrimineerimise ärahoid-mine • naiste ja meeste vahelise võrdõiguslik-kuse edendamine • naiste staatuse, eriti tööalase, paran-damine

Eelpool nimetatud Akt paneb võrdõigus-likkuse eesmärgikindla ja süstemaatilise edendamise kohustuse nii kõikidele võimu-organitele ja tööandjatele kui ka haridusele, õpetamisele ja teadusele. Alates 1992 aastast on keelatud diskrimineerimine raseduse või perekonna eest hoolitsemise kohustuste tõttu.

Alates 1995 aastast on 30-e või enama töötajaga ettevõtted kohustatud rakend-

ama meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks iga-aastastes personali (väl-jaõppe) või töökaitse programmides. 1995 aastal jõustunud seaduseparandus sisaldab kvootide süsteemi: ametlikes komiteedes ja nõukogudes peab kummagi sugupoole esindajaid oleme vähemalt 40%.

Tööalase diskrimineerimise keeld hõlmab tööle võtmist, palka,teisi töötingimusi (s.h. seksuaalne ahistamine) ja töölepingu lõpet-amist.

Soolise võrdõiguslikkuse volinik jälgib Soolise Võrdõiguslikkuse Akti elluviimist, eriti diskrimineerimise ja diskrimineerivate töö-ja koolituskuulutuste osas.

Soolise Võrdõiguslikkuse Akti ei kohaldata: • Religioossete kogukondadega seondu-vatele religioossetele praktikatele • Perekondade siseasjadele või inimeste eraelule

2004 hakati ette valmistama uut soolise võrdõiguslikkuse akti. Uus akt baseerub olemasolevale seadusandlusele miIlele lisanduvad EL seadusandlikud aktid ja direk-tiivid.

SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS

Naiste ja meeste vaheline võrdõi-guslikkus mängib olulist osa Soome heaoluühiskonna mudelis.


SOBILIK VÕI KOHATU

SOBILIKKülaline peaks vabandama isegi kui ta jääb ainult mõne minuti hiljaks. Pikem hilinemine nõuab tavaliselt lühidat selgitust. 15 minutit on see piir mis eristab ´vastvõetavat´ hilinemist lubamatust hilinemisest. Mõned soomlased lähevad peale 15-minutilist ootamist lihtsalt ära. Saada tekstisõnum kui jääd vaid mõne minuti hiljaks. Isegi ainult 1-2 minutilist hilinemist ärikohtumisele peetakse halvaks tooniks.

KOHATUÄra jaga tühje lubadusi. Kui sa ütled soomlasele ´Lähme lõunat sööma,´ siis ta usub tõsimeeli, et plaanid ühist lõunasööki ja ootab sinult kutset.

KOHATUÄra mine külla ilma ette helistamata. Eelneva teavituseta võib uks jääda suletuks, eriti nädalavahetustel.

KOHATU Ära kaeble või kritiseeri. Ei ole sinu huvides olla kriitiline või jäärapäine, sest

igasugused negatiivsuse ilmingud solvavad sinu soome kolleege.

KOHATU Ära solvu kui sinu soome kolleegid tunduvad liigagi otsekohesed. See on tüüpiline soomlaste suhtlusviis - soomlased eelistavad tõe otse välja ütelda ning on selle üle uhked.

KOHATUÄra kiitle. Soomlased on tagasihoidlikud ja kipuvad omaenda saavutusi vähendama ning millegi üle palju sõnu eriti ei tee. Soomes jõuad sa kaugele alandliku meele ja kombekusega kuna soomlased peavad tagasihoidlikust suurimaks vooruseks.

SOBILIKHoia soomlastega füüsilist distantsi. Austa nende tagasihidlikkust ja privaatsussoovi. Õpi ära mõned soomekeelsed sõnad kuigi see võib raske olla. Soomlaste egole mõjub väga turgutavalt kui nad kuulevad välismaalast oma keelt rääkimas.

Sa võid võid visata nalja enda ja oma maa üle aga ära kunagi tee

nalja teiste üle. Soomlased hindavad kuiva huumorit ja enese üle nalja viskamist. Neile meeldib üldiselt

iroonia ja neil on küllalt peen huumorimeel.


SOBILIK VÕI KOHATUSOBILIKSoomlased on väga otsekohesed suhtlejad. Ole valmis, et sinu kolleegid ütlevad otse välja mida nad arvavad selle asemel, et öel-da seda mida sina neilt kuulda loodad.

KOHATUKohatu on külla minnes välisjalanõud jal-ga jätta. Kui lähed kellegi juurde külla, siis esimese asjana võta majja või korterisse sisenedes välisjalanõud ära.

SOBILIK Järjekorras kõnelemine on reegel - st. kuula kõneleja ära ja alles seejärel vasta. Kõnele-jale vahele segamist peetakse ebaviisakaks.

SOBILIKKui sind kutsutakse kellegi juurde koju külla, siis vii alati perenaisele väike kingitus. Viia võid lilli (paaritu arv on parem; valgeid ja kollaseid lilli viiakse ainult matustele; tul-bid on kõigi lemmikud), veini, shokolaadi. Ära vii potililli.

KOHATU Ära kõhkle bussis või rongis sinu kõrval oleva inimesega juttu alustamast. Nende peaaegu vaenulik ilme on petlik, enamikul

juhtudel saad vastuse mis võib olla tõeliselt sisuka vestluse alguseks. Soomlased jäl-givad nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi uudiseid ja neil on maailma asjade kohta oma kindel arvamus. Ei ole sellist ´mida iganes´ suhtumist.

SOBILIK On tavaline, et Soomes tarbitakse arutud kogused alkoholi, nii et ole valmis selles osas valitsevasse leebesse suhtumisse.

SOBILIKRäägi tagasihoidliku tooniga ja ära tee mi-dagi sellist mis tähelepanu sinule tõmbaks.

Ära üllatu kui näed inimesi keppide-ga kõndimas isegi siis kui lund maas ei ole. Seda kutsutakse kepikõnniks ja see on väga populaarne kõikides

vanusegruppides.


Soomes on 5,4 miljonit inimest ja 3,3 miljonit sau-na, mida võib leida kodudes, kontorite, vabrikute, spordisaalides, hotellides, laevadel ja sügaval maa all kaevandustes.

Erinevad sunade tüübid Soomes:

• Suitsusaun (savusauna), 80-160C: Suitsusauna teatakse kui algset sauna ja peamiselt leidub suit-susaunu maapiirkondades. Suits täidab ruumi kui suures ahjus põletatakse puitu. Kui saun on kuu-maks köetud lastakse tulel kustuda ja suits välja laes asuva augu kaudu.

•Puukerisega saun 70-130C: Kõige levinum sauna tüüp maapiirkondades. Kivid pannakse metallist ahjule mida köetakse eelistatult kuivade kasehal-gudega - kask annab hea lõhna ja kauapüsiva leili.

• Elektrikerisega saun 80-105C: Kõige levinum sauna tüüp kodudes kuna see on kõige ohutum ja lihtsam kuumaks ajada. Elektrikerise saab kuumaks ühe nupulevajutusega. Mõnedes kortermajades on keldris saun mida saab erakasutuseks broneeri-da.

Ujumisriideid pole tarvis. Mehed ja naised käivad saunas eraldi, välja arvatud juhul kui nad on ühe perekonna liikmed.

SOOME SAUN

“Sauna” on ainus soome-keelne sõna mis on jõud-

nud igapäevasesse inglise kõnekeelde.

“Jõuduandev kümblus mille juured ulatuvad Soome ja mille käigus saunaline saab tunda

kuuma auru, millele tavapäraselt järgneb külm suplus või kaseokstega vihtlemine”

Collinsi sõnaraamat


ÄRITEGEMINE SOOMES

KontaktVajadusel soomlased ütlevad, et tuleksite nende juurde. Füüsilist kontakti üldiselt välditakse, seega tuleks teiste inimeste puudutamisega ettevaatlik olla.

KeelSoomes tehakse äri peamiselt inglise ja/või saksa keeles.

Seltskondlik vestlus (Small talk)Soomlased on oma olemuselt vägagi re-serveeritud ja neile ei meeldi rääkida li-htsalt rääkimise enda pärast. Soomlased vaatavad neid kes väga palju lobisevad kahtlustava pilguga.

TäpsusTäpsust peetakse nii äritegemises kui ka seltskondlikus suhtluses väga oluliseks.

KäepigistusKäepigistus on tavapärane kui kohtutakse kellegiga esimest korda.

RiietumisstiilÄra riietusega üle pinguta, soomlased võta-vad seda kui ülbuse tunnusmärki. Kui paned käed risti, siis ka seda võidakse mõista ül-bust väljendava märgina.

TiitlidOluline on pöördumisel kasutada inimese perekonnanime ja juhul kui perekonnanime ei tea, siis pöördumist “härra”, “proua” või “preili”. Soomlase poole pöördumisel eesnime kasutamist peetakse ebaviisakaks, tuleks ära oodata kuni inimene ise selleks loa annab.

Inimesele kes on Soomes uus ja tahaks siin äri ajada on eluliselt vajalik teada kuidas Soomes efektiivselt tegutse-da. Allpool toome välja mõned asjad mida peaks teadma kui kohtute esma-kordselt soomlasega.


EBATAVALISED VÕISTLUSED

Õhukitarri meistrivõistlusedAlates 1996 aastast on Soomes, Oulus peetava Muusika ja Video Festivali osaks õhukitarri maailmameistrivõistlused. Algselt olid õhukitarri meistrivõistlused mõeldud naljanumbrina mis annaks vürtsi Muusika ja Video Festivalile aga nüüdseks on sellest saanud festivali oluline osa.

Mobiiliviske maailmameistrivõistlusedSoome on mobiilitootja Nokia kodumaa ja sündmus toimub igal aastal augustikuus Savonlinnas.

Sääsetapmise meistrivõistlusedProovi 5 minuti jooksul lõmastada nii palju sääski kui jõuad.

Lüpsipingi viskamise võistlusedFarmides peetavad lüpsipingi viskamise võistlused toimuvad varasuvel.

Sipelgapesas istumise võistlusedPalja tagumikuga sipelgapesas istumise võistlus selgitamaks välja kes kauem vastu peab.

Naisekandmise meistrivõistlused Naisekandmise meistrivõistlused said alguse 1992.a. Sonkanjärvil. Pidevalt kasvab paaride arv kes maailmas tuntust koguva ürituse vastu huvi tunnevad; kvalifikatsioonivõistlused kus testitakse nii füüsilist seisundit kui ka huumorisoont toimuvad paljudes riikides üle maailma.

Mudajalgpalli maailmameistrivõistlusedMudajalgpalli MM eeldab head füüsilist vormi ja koordinatsiooni. Sündmus toimub Põhja-Soomes, Hyrynsalmis.


SOOME - Info4Migrants...Jõulud Jõulud, eriti jõuluõhtu, on Soomes perepidustus, mis tav-aliselt...

Documents

Transcript of SOOME - Info4Migrants...Jõulud Jõulud, eriti jõuluõhtu, on Soomes perepidustus, mis tav-aliselt...