sm · Web viewKokku sai 2019. aastal toimetulekutoetust (sõltumata toetuse saamise kordade arvust...

Toimetulekutoetuse maksmine 2019. aastal

2019. aastal kulus toimetulekutoetuse maksmiseks (toimetulekupiiri kindlustamiseks) ja täiendavaks toetuseks toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on alaealised, peaaegu 16 miljonit eurot.

Toimetulekutoetust maksti 10 904 leibkonnale ning kokku rahuldati 65 645 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt 5470 taotlust kuus).

Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul toimetulekutoetust 6 korda.

Kokku sai 2019. aastal toimetulekutoetust (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 18 719 inimest, mis on 1,4% Eesti elanikest (2018. aastal – 1,6%).

Ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 243,02 eurot.

Arvestatuna ühe elaniku kohta maksti 2019. aastal toimetulekutoetust summas 12,04 eurot.

Andmed toimetulekutoetuse maksmiseks kulunud vahendite, toetust saanud leibkondade ning rahuldatud taotluste arvu kohta viimasel viiel aastal on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 1. Toimetulekutoetuse üldandmed, 2015–2019

2015

2016

2017

2018

2019

Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv

14 605

15 300

14 056

12 226

10 904

Toimetulekutoetust saanud inimeste (leibkonnaliikmete) arv

26 301

27 990

25 360

20 931

18 719

Keskmine leibkonnaliikmete arv

1.80

1.83

1.80

1.71

1.72

Rahuldatud taotluste arv

89 950

99 305

88 726

75 402

65 645

Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes

161 327

183 386

158 465

129 808

114 060

Keskmine leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes

1.79

1.85

1.79

1.72

1.74

Keskmine rahuldatud taotluste arv kuus (taotlused /12)

7 496

8 275

7 394

6 284

5 470

Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv (taotluste arv/leibkondade arv)

6.2

6.5

6.3

6.2

6.0

Toimetulekutoetust saanud inimeste osatähtsus rahvastikus, %

2.0

2.1

1.9

1.6

1.4

Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks¹ kasutatud vahendid, eurot

15 004 137

21 122 425

18 304 537

16 873 247

15 953 189

Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot

166.81

212.70

206.30

223.78

243.02

Toetuse keskmine suurus arvestatuna ühe elaniku kohta², eurot

11.41

16.05

13.89

12.76

12.04

Toimetulekupiir esimesele liikmele

90

130

130

140

150

Teise täisealise toimetulekupiir

72

104

104

112

120

Lapse toimetulekupiir

90

130

130

168

180

¹ Toimetulekupiiri kindlustamiseks ja täiendavaks toetuseks (15 eurot rahuldatud taotluse korral) toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on alaealised.

² Arvestustes on kasutatud Statistikaameti aasta keskmist rahvaarvu (v.a. 2019 aasta). 2019. aasta arvestustes on rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019.

Olulisemad muutused 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga:

· toimetulekutoetust saanud leibkondade arv vähenes 1322 leibkonna võrra ehk 10,8%;

· toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv vähenes 2212 inimese võrra ehk 10,6%;

· rahuldatud taotluste arv vähenes võrreldes leibkondade arvuga kiirema tempoga – 12,9% ehk 9757 taotluse võrra. See tähendab, et arvestuslikult sai 2019. aastal ühes kuus toetust 813 leibkonda vähem kui aasta tagasi;

· leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes vähenes 12,1% ehk 15748 inimese võrra (s.o arvestuslikult 1312 inimest kuus);

· toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvas 8,6% ehk 19,24 eurot.

Peamiselt avaldas sellele mõju toimetulekupiiri tõstmine esimesele ning järgmistele täisealistele leibkonnaliikmetele 7,1% ehk 10 euro võrra (140 eurolt 150 eurole). Lapse toimetulekupiir kasvas 168-eurolt 180-eurole ehk 12 euro võrra.

· rahuldatud taotluste arvu kiirema tempoga vähenemise tõttu võrreldes toetuse keskmise suurusega, vähenesid toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahendid 5,5% ehk enam kui 920 tuhande euro võrra.

Muutused eelmise ja viimase viie aastaga võrreldes on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Toimetulekutoetuse üldiste näitajate võrdlus vastava perioodiga (protsenti)

2016/ 2015

2017/ 2016

2018/ 2017

2019/ 2018

2019 / 2015


104.8

91.9

87.0

89.2

74.7

Toimetulekutoetust saanud inimeste (leibkonnaliikmete) arv

106.4

90.6

82.5

89.4

71.2


110.4

89.3

85.0

87.1

73.0

Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes

113.7

86.4

81.9

87.9

70.7

Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks kasutatud vahendid, eurot

140.8

86.7

92.2

94.5

106.3


127.5

97.0

108.5

108.6

145.7

Toimetulekutoetuse maksmine kuude lõikes

Vaadeldes rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste jaotust kuude lõikes on näha, et nii 2018. kui 2019. aastal oli kõige rohkem taotlusi aasta esimestel viiel kuul.

Joonis 1. Toimetulekutoetust saanud leibkonnad ning toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kuude lõikes, 2018–2019

Joonis 2. Vastaval kuul rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste osatähtsus aasta jooksul rahuldatud taotluste arvust ning toimetulekutoetuseks kasutatud vahendite osatähtsus aasta kuludest, %-des, 2019

Toimetulekutoetuse saamise sagedus

Toimetulekutoetuse saamise sagedust 2015─2019. aastal iseloomustab alljärgnev tabel.

Tabel 3. Toimetulekutoetust saanud leibkondade jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi (aasta jooksul)

Leibkondade arv

Osatähtsus, %

2015

2016

2017

2018

2019

2015

2016

2017

2018

2019

1 kord

2 517

2 563

2 241

2 260

2 135

17.2

16.8

15.9

18.5

19.6

2 korda

1 562

1 499

1 436

1 193

1 159

10.7

9.8

10.2

9.8

10.6

3 korda

1 187

1 175

1 143

989

926

8.1

7.7

8.1

8.1

8.5

4 korda

1 065

973

1 059

943

786

7.3

6.4

7.5

7.7

7.2

5 korda

975

938

928

791

704

6.7

6.1

6.6

6.5

6.5

6 korda

856

806

855

668

600

5.9

5.3

6.1

5.5

5.5

7 korda

816

758

781

643

494

5.6

5.0

5.6

5.3

4.5

8 korda

665

714

707

510

467

4.6

4.7

5.0

4.2

4.3

9 korda

675

703

613

535

395

4.6

4.6

4.4

4.4

3.6

10 korda

609

768

618

509

450

4.2

5.0

4.4

4.2

4.1

11 korda

856

1 061

742

652

555

5.9

6.9

5.3

5.3

5.1

12 korda

2 822

3 342

2 933

2 533

2 233

19.3

21.8

20.9

20.7

20.5

Kokku

14 605

15 300

14 056

12 226

10 904

100

100

100

100

100

Toetuse saamise sageduselt on kogu vaadeldava perioodil jooksul olnud kõige rohkem neid leibkondi, kes said aasta jooksul toetust igal kuul (2019. aastal 2233 leibkonda, s.o 20,5% toetust saanud leibkondadest) ning neid leibkondi, kellele maksti toetust vaid ühel kuul aastas (2135 leibkonda, s.o 19,6% toetust saanud leibkondadest) (tabel 3 ja joonis 3). Võrreldes 2015. aastaga on nende leibkondade osatähtsus kasvanud vastavalt 2,4 ja 1,2 protsendipunkti.

Võrreldes 2018. aastaga vähenes 2019. aastal aga kõige enam igal kuul toetust saanud leibkondade arv (300 leibkonna võrra).

Joonis 3. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv toetuse saamise kordade arvu järgi 2015., 2017. ja 2019. aastal

Toetuse saajad leibkonnatüübi järgi[footnoteRef:1] [1: Lisa 1 tabelites on esitatud andmed toimetulekutoetuse maksmise kohta erinevates leibkonnatüüpides aastatel 2015─2019. ]

Alljärgnevas osas on esitatud andmed toimetulekutoetuse saajate kohta nelja suurema leibkonnatüübi järgi: lastega, registreeritud töötuga, pensionäriga ja osalise või puuduva töövõimega liikmega leibkonnad.

Toetust saanud leibkondade ja rahuldatud taotluste arvu, keskmist toetuse saamise kordade arvu ja toimetulekutoetuseks arvestatud toetuse summat leibkonna tüüpide lõikes kahel viimasel aastal iseloomustab alljärgnev tabel 4. Tabelis 5 on esitatud võrdlusandmed osatähtsusena leibkondadest ja keskmise leibkonnaga võrreldes.

Tabel 4. Toimetulekutoetuse maksmine erinevates leibkonna tüüpides¹, 2018. ja 2019. aastal

Leibkondade arv


Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv

Toimetuleku-toetuseks kasutatud vahendid, miljonit eurot


2018

2019

2018

2019

2018

2019

2018

2019

2018

2019

Kokku

12 226

10 904

75 402

65 645

6.2

6.0

16.87

15.95

223.78

243.02

Lastega

3 597

3 254

23 600

20 880

6.6

6.4

7.79

7.55

330.09

361.43

sh ühe täis-

kasvanuga

2 453

2 288

16 472

14 698

6.7

6.4

5.25

5.06

318.65

344.33

Registreeritud töötu(te)ga

6 735

5 936

37 118

32 134

5.5

5.4

9.07

8.40

244.24

261.37

sh lastega

1 802

1 587

9 889

8 442

5.5

5.3

3.62

3.36

365.61

398.09

sh pikaajalis(t)e

töötu (te)ga

1 145

890

6 936

5 412

6.1

6.1

1.62

1.33

233.01

245.35

Pensionäri(de)ga

3 722

2 413

18 236

11 172

4.9

4.6

2.65

1.70

145.41

152.22

sh vanadus-

pensionäri (de)ga

770

817

2 862

3 024

3.7

3.7

0.32

0.37

112.54

123.09

sh töövõimetus-

pensionäri (de)ga

2 593

1 348

12 550

6 056

4.8

4.5

1.91

1.01

152.01

166.64

Osalise ja puuduva töövõimega leibkonnaliikmega

1 394

1 777

5 615

8 425

4.0

4.7

0.90

1.48

159.80

175.53

sh osalise

töövõimega

1 156

1 403

4 819

6 690

4.2

4.8

0.78

1.19

161.46

177.65

sh puuduva

töövõimega

275

436

816

1 767

3.0

4.1

0.12

0.29

148.76

166.12

1Tabelis on toodud välja vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama leibkond kuuluda mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis esitatud näitajad (taotluste ja leibkondade arv ning toetuse summad) summeeritavad.

Olulisemad muutused 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga:

· vähenes toimetulekutoetust saanud lastega (sh ühe täiskasvanuga), registreeritud töötuga (sh lastega, pikaajaliste töötutega), pensionäridega (kokku) ja töövõimetuspensionäridega leibkondade ja rahuldatud taotluste arv, kuid kasvas – vanaduspensionäridega ning osalise ja puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkondade ja rahuldatud taotluste arv;

· nende leibkondade puhul, kelle arv ja taotlused vähenesid, vähenesid ka kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks ja vastupidi;

· toimetulekutoetuse saajatest vähenes toimetulekutoetust saanud laste, registreeritud töötute (sh pikaajaliste töötute) ja töövõimetuspensionäride arv ja kasvas vanaduspensionäride ning osalise ja puuduva töövõimega inimeste arv;

· toimetulekutoetuse saamise sagedus kasvas vaid leibkondades, kelle kooseisus olid osalise või puuduva töövõimega liikmed. Teiste leibkondade puhul see kas veidi vähenes (lastega, registreeritud töötuga või töövõimetuspensionäriga leibkonnad) või ei muutunud (pikaajalise töötuga ja vanaduspensionäriga leibkonnad);

· toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvas kõikidel leibkondadel. Absoluutarvudes suurim kasv oli lastega leibkondades (31,34 eurot), kusjuures registreeritud töötuga lastega leibkondades oli kasv 32,48 eurot ning kahe ja enama täiskasvanuga leibkondades 45,53 eurot. Väiksem kasv oli pensionäri leibkondadel – vaid 6,81 eurot taotluse kohta, sh vanaduspensionäriga leibkondadel – 10,55 eurot.

Tabel 5. Toimetulekutoetust saanud erinevate leibkonnatüüpide võrdlusandmed, 2018. ja 2019. aastal (protsenti)

Leibkonnatüüp

Toimetuleku-toetust saanud erinevate leibkonna-tüüpide osa-tähtsus kõigist leibkondadest

Erinevate leibkonnatüü-pide rahuldatud taotluste osatähtsus kõigist rahuldatud taotlustest

Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv võrreldes keskmisega

Toimetuleku-toetuseks kasutatud vahendid kõigist toimetuleku-toetuseks kasutatud vahenditest

Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta erinevates leibkonna-tüüpides võrreldes keskmise näitajaga

2018

2019

2018

2019

2018

2019

2018

2019

2018

2019

Lastega

29.4

29.8

31.3

31.8

106.5

106.6

46.2

47.3

147.5

148.7

sh ühe

täiskasvanuga

20.1

21.0

21.8

22.4

108.1

106.7

31.1

31.7

142.4

141.7


55.1

54.4

49.2

49.0

88.7

89.9

53.7

52.6

109.1

107.6

sh lastega

14.7

14.6

13.1

12.9

88.7

88.4

21.4

21.1

163.4

163.8

sh pikaajalis(t)e

töötu (te)ga

9.4

8.2

9.2

8.2

98.4

101.0

9.6

8.3

104.1

101.0

Pensionäri(de)ga

30.4

22.1

24.2

17.0

79.0

76.9

15.7

10.7

65.0

62.6

sh vanadus-pensionäri (de)ga

6.3

7.5

3.8

4.6

59.7

61.5

1.9

2.3

50.3

50.7

sh töövõimetus-

pensionäri (de)ga

21.2

12.4

16.6

9.2

77.4

74.6

11.3

6.3

67.9

68.6

Osalise ja puuduva töövõimega leibkonnaliikmega

11.4

16.3

7.4

12.8

64.5

78.8

5.3

9.3

71.4

72.2

sh osalise

töövõimega

9.5

12.9

6.4

10.2

67.7

79.2

4.6

7.4

72.2

73.1

puuduva

töövõimega

2.2

4.0

1.1

2.7

48.4

67.3

0.7

1.8

66.5

68.4

Arvestuste aluseks on tabeli 4 andmed.

Registreeritud töötuga leibkonnad

Suurema osakaalu toimetulekutoetuse saajatest moodustavad endiselt registreeritud töötuga leibkonnad. Kokku maksti 2019. aastal toimetulekutoetust 5936 registreeritud töötuga leibkonnale. Võrreldes 2018. aastaga vähenes registreeritud töötuga leibkondade arv keskmisest (keskmine 10,8%) veidi kiiremini – 11,9% ehk 799 võrra. Selle tulemusel vähenes registreeritud töötuga leibkondade osatähtsus kõikidest toetust saanud leibkondadest 55,1%-lt 54,4-le.

2019. aasta jooksul rahuldati 32 134 registreeritud töötuga leibkondade toimetulekutoetuse taotlust (49% kõikidest rahuldatud taotlustest). Võrreldes 2018. aastaga vähenes see arv keskmisest (keskmine 12,9%) kiiremini –13,4% ehk 4984 taotluse võrra.

Registreeritud töötuga leibkondadele arvestati 2019. aastal toimetulekutoetust summas 8,4 miljonit eurot, mis on enam kui pool (52,6%) toimetulekutoetuseks kulutatud vahenditest (2018. aastal 9,07 miljonit eurot ehk 53,7% kulutatud vahenditest).

Võrreldes 2018. aastaga vähenes registreeritud töötuga leibkondadele arvestatud toetuse summa 666,7 tuhat eurot ehk 7,4%.

Arvestuslikult maksti 2019. aastal registreeritud töötuga leibkonnale toimetulekutoetust ühe taotluse kohta 261,37 eurot, mis on 18,35 eurot (7,6%) rohkem kui riigis keskmiselt. Võrreldes 2018. aastaga kasvas see näitaja 17,13 euro võrra ehk 7%.

Pikaajaliste töötuga leibkondade ning rahuldatud taotluste arv vähenes võrreldes 2018. aastaga vastavalt 22,3% ehk 255 leibkonna ning 22% ehk 1524 taotluse võrra. Kuna toetuse suurus ühe taotluse kohta kasvas vaid 5,3%, siis vähenesid nendele leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks kulutatud vahendid 17,8% ehk 288,3 tuhat eurot.

Vaadeldes töötu leibkonnaliikmega leibkondade taotlusi laste seisukohast, näeme, et 2019. aastal oli nende leibkondade taotluste puhul 8442-s ka lapsed. Võrreldes 2018. aastaga vähenes nii lastega töötuga leibkondade arv (11,9% ehk 215 leibkonna võrra), kui ka nende leibkondade rahuldatud taotluste arv (14,6% ehk 1447 taotluse võrra). Lastega leibkondade osatähtsus registreeritud töötuga leibkondades moodustas 2019. aastal 26,6% ja rahuldatud taotluste osatähtsus 26,3% töötuga leibkondade taotlustest.

Lastega töötuga leibkondadele arvestati 2019. aastal toimetulekutoetuseks ligi 3,4 miljonit eurot. See on 21,1% toimetulekutoetuseks kasutatud vahenditest ning 40% töötu leibkonnaliikmega leibkondadele arvestatud toetuse summast.

Lastega töötu leibkonnaliikmega leibkondade keskmine toetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta oli endiselt kõige suurem – 398,09 eurot (163,8% keskmisest ja 152,3% töötuga leibkonna keskmisest toetusest). Lasteta töötuga leibkonnaliikmega leibkondade ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 212,66 eurot (s.o 53,4% lastega töötu leibkonnaliikmega toetuse suurusest). Lastega töötu leibkonnaliikmega leibkondade keskmine toetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta kasvas 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 8,9% ehk 32,48 eurot, lasteta töötu leibkonnaliikmega leibkondadel kasvas samal ajal 6,2% ehk 12,5 euro võrra.

Pensionäriga leibkonnad

Kokku sai 2019. aastal toimetulekutoetust 2 413 leibkonda, kus oli vähemalt üks pensioni saav leibkonnaliige.

Võrreldes 2018. aastaga on pensionäriga leibkondade arv vähenenud 35,2% ehk 1309 leibkonna võrra, mistõttu nende osatähtsus kõikidest toetust saanud leibkondadest vähenes 30,4%-lt 22,1%-le. Sellele avaldas mõju töövõimetuspensionäride arvu vähenemine töövõimereformi käigus.

Pensionäriga leibkondade rahuldatud taotlusete arv vähenes veel kiirema tempoga (38,7%).

Seetõttu vähenes pensionäriga leibkondade rahuldatud taotluste osakaal kõigis rahuldatud taotlustes 24,2%-lt 17%-le. Pensionäriga leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv aasta jooksul vähenes 4,9-korrast 4,6 korrale.

Pensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuseks arvestatud summa vähenes 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 35,9% ehk 951,1 tuhat euro võrra, s.o 1,7 miljoni euroni.

Toetuse osatähtsus toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite kogusummas vähenes 15,7%-lt 10,7%-le.

Võrreldes 2018. aastaga kasvas 2019. aastal pensionäriga leibkonna arvestuslik toetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta vaid 4,7% ehk 6,81 euro võrra, moodustades 152,22 eurot (62,6% vabariigi keskmisest näitajast).

Kuigi endiselt on toimetulekutoetust saanud pensionäriga leibkondades kõige rohkem töövõimetuspensionäriga leibkondi (55,9%), siis võrreldes 2018. aastaga on nende arv vähenenud 34% ehk 1245 leibkonna võrra ning nende leibkondade osatähtsus kõikidest leibkondadest vähenes 21,2%-lt 12,4%-le. Sellele avaldas mõju töövõimereformi käigus toimunud üldine töövõimetuspensionäride arvu vähenemine[footnoteRef:2]. [2: 2016. aastal toimus töövõimereform ja sellega seoses ei määrata alates 1. juulist 2016 enam töövõimetuspensioni. Töötukassa hakkas hindama töövõimet ja määrama tööealistele vähenenud või puuduva töövõimega isikutele töövõimetoetust ja osutama tööturuteenuseid. ]

Kui seisuga 01.01.2017 oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel töövõimetuspensionäre 94 971; 01.01.2018 – 56 349, 01.01.2019 – 28 253, siis seisuga 01.01.2020 – 15 371.

Töövõimetuspensionäriga leibkondade rahuldatud taotluste arv vähenes 51,7% (6494 taotluse võrra). Nende taotluste osatähtsus kõigist rahuldatud taotlustest vähenes 16,6%-lt 9,2%-le ja kõigi pensionäri leibkondade taotlustest – 68,8%-lt 54,2%-le. 2019. aastal said töövõimetuspensionäriga leibkonnad toimetulekutoetust keskmiselt 4,5 korda (2018. aastal 4,8 korda).

Arvestuslik toetuse suurus ühe taotluse kohta oli töövõimetuspensionäriga leibkondadel 166,64 eurot, mis on 68,6% keskmisest ja 135,4% vanaduspensionäriga leibkonna arvestuslikust toetuse suurusest. Võrreldes 2017. aastaga on töövõimetuspensionäriga leibkondade toetuse suurus ühe taotluse kohta kasvanud 9,6% ehk 14,63 eurot.

Kokku kulus 2019. aastal töövõimetuspensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks 1,01 miljonit eurot, mis on 6,3% toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest. Võrreldes 2018. aastaga vähenesid toimetulekutoetuse kulutused töövõimetuspensionäriga leibkondadele 47,1% ehk 898,5 tuhat eurot.

Toimetulekutoetust saanud vanaduspensionäriga leibkondi oli 817 ehk 33,9% pensionäriga leibkondadest ja 7,5% kõigist toetust saanud leibkondadest. Võrreldes 2018. aastaga nende arv on veidi kasvanud (kasv oli vaid 6,7% ehk 47 leibkonna võrra).

Vanaduspensionäriga leibkondade rahuldatud taotlused moodustasid 27,1% pensionäriga leibkondade rahuldatud taotlustest ja 4,6% kõikidest taotlustest. Võrreldes 2018. aastaga kasvas vanaduspensionäriga leibkondade rahuldatud taotluste arv 5,7% ehk 162 taotluse.

Kasv toimus seoses sellega, et vanaduspensionäriga leibkondade normeluasemekulud kasvasid arvesse võetavatest sissetulekutest tunduvalt kiiremini.

Keskmine toetuse saamise kordade arv aga ei ole muutunud (3,7 korda aastas).

2019. aastal oli keskmine toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta vanaduspensionäriga leibkonnal 123,09 eurot, mis on 50,7% keskmisest ning jääb võrreldes teiste leibkonnatüüpidega, endiselt kõige väiksemaks toetuseks ühe taotluse kohta.

Kokku kulus 2019. aastal vanaduspensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks 372,2 tuhat eurot, mis on 2,3% toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest. Võrreldes 2018. aastaga kasvasid toimetulekutoetuse kulutused vanaduspensionäriga leibkondadele 15,6% ehk 50,1 tuhat eurot.

Osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkonnad

2019. aastal sai toimetulekutoetust 1777 leibkonda, mille koosseisus oli osalise või/ja puuduva töövõimega leibkonnaliige. Kokku rahuldati 2019. aastal 8425 nende leibkondade toimetulekutoetuse taotlust ning aasta jooksul said need leibkonnad toetust keskmiselt 4,7 korda. Keskmine toimetulekutoetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta oli 175,53 eurot, mis on 72,2% vabariigi keskmisest arvestuslikust toetuse suurusest.

Kokku kulus 2019. aastal leibkondadele, mille kooseisus olid osalise või/ja puuduva töövõimega inimesed, toimetulekutoetuse maksmiseks 1,48 miljonit eurot, mis on 9,3% toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest.

Võrreldes 2018. aastaga on osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkondade arv kasvanud 27,5% ehk 383 leibkonna võrra, mistõttu nende osatähtsus kõikidest toetust saanud leibkondadest kasvas 11,4%-lt 16,3%-le. Sellele avaldas mõju töövõimetuspensionäride arvu vähenemine töövõimereformi käigus.

Osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkondade rahuldatud taotlusete arv kasvas veel kiirema tempoga (50%) ning nende osatähtsus kõigis rahuldatud taotlustes kasvas 7,4%-lt 12,8%-le.

Lastega leibkonnad

2019. aastal maksti toimetulekutoetust 3254 lastega leibkonnale, mis on 9,5% ehk 343 leibkonda vähem kui 2018. aastal. Lastega leibkondade osatähtsus moodustas 29,8% kõikidest toetust saanud leibkondadest ning võrreldes 2018. aastaga on nende osatähtsus 0,4 protsendipunkti võrra kasvanud.

2019. aasta jooksul rahuldati 20 880 lastega leibkonna toimetulekutoetuse taotlust, mis on võrreldes 2018. aastaga 11,5% ehk 2720 taotluse võrra vähem. See tähendab, et lastega leibkondadel vähenes toetuse saamise sagedus (6,6 korrast 2018. aastal 6,4 korrani 2019. aastal).

Lastega leibkondade taotlused moodustasid 2019. aastal 31,8% kõikide leibkondade taotlustest (2018. aastal 31,3%).

Lastega leibkondade rahuldatud taotlustes moodustasid 40,4% nende leibkondade taotlused, kus oli vähemalt üks registreeritud töötu leibkonnaliige (2018. aastal – 41,9%).

Lastega leibkondade rahuldatud taotlustest laste arvu järgi 47,7% olid ühe lapsega leibkonnad ning 70,4% leibkonnad, kus leibkonnas oli vaid üks täiskasvanu (vähemalt 18-aastane liige) (tabel 6).

Lastega leibkondade rahuldatud taotluste arvu muutus on üldiselt seotud laste arvuga.

Võrreldes 2018. aastaga vähenes kõige kiiremini ühe lapsega ja kuue lapsega leibkondade rahuldatud taotluste arv (vastavalt 14,2% ja 13,6%). Seitsme ja enama lapsega leibkondade rahuldatud taotluste arv samal ajal kasvas 14,1%, kuid absoluutarvudes oli see vaid 14 taotlust.

Ühe täiskasvanuga lastega leibkondade rahuldatud taotluste arv vähenes mõnevõrra aeglasemalt (10,8,1% ehk 1774 taotluse võrra) võrreldes kõikide lastega leibkondade rahuldatud taotlustega.

Tabel 6. Lastega leibkondade toimetulekutoetuse taotlused laste arvu järgi, 2019 aasta

Laste arv leibkonnas

Lastega leibkondade rahuldatud taotlused

sh ühe täiskasvanuga leibkondade taotlused

Taotluste arv

% kõikidest lastega leibkondade taotlustest

Taotluste arv

% kõikidest ühe täiskasvanuga leibkondade taotlustest, %

% vastava laste arvuga kõikidest lastega leibkon-dade taotlustest

Kokku

20 880

100

14 698

100

70.4

1 laps

9 966

47.7

7 794

53.0

78.2

2 last

7 656

36.7

5 514

37.5

72.0

3 last

1 636

7.8

805

5.5

49.2

4 last

960

4.6

390

2.7

40.6

5 last

396

1.9

165

1.1

41.7

6 last

153

0.7

30

0.2

19.6

7 ja enam last

113

0.5

0

0

0

Kokku arvestati lastega leibkondadele 2019. aastal toimetulekutoetuseks 7,55 miljonit eurot ehk 47,3% toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite kogusummast (2018. aastal 7,79 miljonit eurot ehk 46,2%). Seega vähenes võrreldes 2018. aastaga lastega leibkondadele arvestatud toetus 3,1% ehk 243,6 tuhande euro võrra.

Kõigile lastega leibkondadele arvestatud toetuse summast maksti 44,5% nendele leibkondadele, kus oli üks või rohkem registreeritud töötut liiget (2018. aastal 46,4%).

Keskmine arvestuslik toetuse suurus lapsega leibkonna ühe rahuldatud taotluse kohta oli 2019. aastal 361,43 eurot, mis on 118,41 eurot ehk 48,7% kõrgem vabariigi keskmisest (223,78 eurot ühe taotluse kohta). Võrreldes 2018. aastaga kasvas toetuse suurus ühe taotluse kohta 31,34 eurot ehk 9,5%.

Toetust saanud leibkonnaliikmed sotsiaalse seisundi järgi

Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv ja osatähtsus kõikidest toimetulekutoetuse saajatest rahuldatud taotluste ja toetust saanud leibkondade järgi, on toodud tabelis 7, ühe leibkonnaliikme keskmine toetuse saamise kordade arv – joonisel 4.

Tabel 7. Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv sotsiaalse seisundi¹ järgi, 2018 ja 2019. aasta

Rahuldatud taotluste järgi

Toetust saanud leibkondade järgi

arv

% des kõigist leibkonna-liikmetest

arv

% des kõigist leibkonna-liikmetest

2018

2019

2018

2019

2018

2019

2018

2019

Leibkonnaliikmete arv kokku

129 808

114 060

20 931

18 719

lapsed (vanus 0-17)

41 915

37 916

32.3

33.2

6 616

6 042

31.6

32.3

õpilased vanuses 18-19

1 678

1 598

1.3

1.4

397

360

1.9

1.9

registreeritud töötud

39 125

33 731

30.1

29.6

7 154

6 255

34.2

33.4

sh pikaajalised töötud

7 171

5 578

5.5

4.9

1 171

906

5.6

4.8

pensionärid

18 767

11 473

14.5

10.1

3 853

2 485

18.4

13.3

sh vanaduspensionärid

2 909

3 055

2.2

2.7

780

824

3.7

4.4

töövõimetuspensioni

saajad

12 802

6 191

9.9

5.4

2 662

1 382

12.7

7.4

osalise töövõimega

4 875

6 778

3.8

5.9

1 169

1 417

5.6

7.6

puuduva töövõimega

816

1 772

0.6

1.6

275

436

1.3

2.3

¹ Ühel inimesel võib olla mitu seisundit, seega ei ole arvud summeeritavad. Tabelis on toodud vaid põhiseisundid.

Joonis 4. Ühe leibkonnaliikme keskmine toetuse saamise kordade arv,

2018 ja 2019. aastal

Tabeli andmetest nähtub, et võrreldes 2018. aastaga on 2019. aastal vähenenud toimetulekutoetust saanud laste, registreeritud töötute (sh pikaajaliste töötute), töövõimetuspensioni saajate ning 18–19- aastaste õpilaste arv nii toetust saanud leibkondades kui rahuldatud taotluste järgi. Kasvanud on aga osalise ja puuduva töövõimega isikute ning vanaduspensionäride arv.

Suurimat mõju toimetulekutoetuse saajate arvu vähenemisele avaldas töövõimetuspensioni saajate ja registreeritud töötute arvu vähenemine.

Võrreldes 2018. aastaga vähenes 2019. aastal laste arv toimetulekutoetuse saajate hulgas 8,7% (574 lapse võrra) ja rahuldatud taotlustes – 9,5%. Kuna aga toimetulekutoetuse saajate koguarv vähenes mõnevõrra kiirema tempoga, kasvas laste osakaal toetust saanud leibkondades ja rahuldatud taotlustes. Kokku moodustasid lapsed 2019. aastal toimetulekutoetust saanud leibkondade ja rahuldatud taotluste järgi leibkonnaliikmetest vastavalt 32,3 ja 33,2%.

Võrreldes 2018. aastaga vähenes toimetulekutoetuse saajate hulgas registreeritud töötute arv 899 inimese võrra ehk 12,6%. Nende osatähtsus toimetulekutoetuse saajate hulgas vähenes 34,2%-lt 33,4%-le.

Registreeritud töötute arv rahuldatud taotluste järgi vähenes veel kiiremini (13,8%), mistõttu nende osatähtsus toimetulekutoetuse saajatest vähenes 30,1%-lt 29,6%-le.

Registreeritud töötute koguarvust kiirema tempoga vähenes pikaajaliste töötute arv ja seda nii toimetulekutoetust saanud leibkondades kui ka rahuldatud taotluste järgi (vastavalt 22,6 ja 22,2%).

Kõige kiirema tempoga vähenes 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga toimetulekutoetuse saajatest pensionäride arv – 35,5% ehk 1368 inimese võrra. Sellega vähenes ka pensionäride osatähtsus toetuse saajate hulgas võrreldes 2018. aastaga 5,1 protsendipunkti (18,4%-lt 13,3%-le).

Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlustes vähenes pensionäride arv 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 38,9% ning nende osatähtsus taotluste järgi toetuse saajate koguarvust – 4,4 protsendipunkti (14,5%-lt 10,1%-le).

2019. aastal vähenes pensionäride toimetulekutoetuse saamise sagedus. Kui 2018. aastal sai pensionär toimetulekutoetust keskmiselt 4,9 korda, siis 2019. aastal – 4,6 korda (joonis 4).

Pensionäride arvu vähenemine toimetulekutoetuse saajate hulgas on toimunud töövõimetuspensioni saajate arvu vähenemise tõttu. Kokku sai 2019. aasta toimetulekutoetust 1392 töövõimetuspensionäri, mis on 48,1% ehk 1280 inimese võrra vähem kui 2018. aastal.

Töövõimetuspensionäride rahuldatud taotluste arv vähenes veelgi kiiremini – ligi 2,1 korda, mistõttu vähenes töövõimetuspensionäri keskmine toetuse saamise kordade arv (4,8-lt 4,5-le).

Vanaduspensionäre oli 824, mis moodustas ligi kolmandiku (33,2%) kõikidest 2019. aastal toimetulekutoetust saanud pensionäridest või 4,4% toimetulekutoetust saanud isikutest kokku. Võrreldes 2019. aastaga kasvas vanaduspensionäride arv 5,6% ehk 44 inimese võrra. Vanaduspensionäride arv rahuldatud taotlustes kasvas peaaegu samas tempos – 5,0% ehk 146 inimese võrra. Kokku kasvas vanaduspensionäride osatähtsus toimetulekutoetuse saajate hulgas rahuldatud taotluste järgi 2,2%-lt 2,7%-le (pensionäridest 15,5%-lt 26,6%-le). Toimetulekutoetuse saamise sagedus jäi vanaduspensionäril samaks mis 2018. aastal – keskmiselt 3,7 korda aastas.

2019. aastal sai toimetulekutoetust 1417 osalise töövõimega ja 436 puuduva töövõimega isikut. 2018. aastaga võrreldes kasvas toimetulekutoetust saanud osalise töövõimega inimeste arv 21,2% ehk 248 inimese võrra ning puuduva töövõimega inimeste arv 58,5% ehk 161 inimese võrra.

Nende osatähtsus kõigist toimetulekutoetuse saajatest kasvas võrreldes 2018 aastaga vastavalt 2 ja 1 protsendipunkti (5,6%-lt 7,6%-le ja 1,3%-lt 2,3%-le).

Kokku oli 2019. aastal toimetulekutoetuse rahuldatud taotlustes 6778 osalise ja 1772 puuduva töövõimega inimest. Võrreldes 2018. aastaga kasvas osalise töövõimega inimeste arv taotlustes 39% ehk 1903 võrra ja puuduva töövõimega inimeste arv peaaegu 2,2 korda ehk 956 inimese võrra.

Keskmiselt sai toimetulekutoetust aasta jooksul üks osalise töövõimega isik 4,8 korda ja puuduva töövõimega isik 4,1 korda (2018. aastal vastavalt 4,2 ja 3 korda).

Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse järgi

Rahuldatud taotluste järgi oli 2019. aastal ühes leibkonnas keskmiselt 1,74 liiget (1,16 täiskasvanut ja 0,58 last (2018. aastal – 1,72 liiget, sh 1,17 täiskasvanut ja 0,56 last; 2015. aastal 1,79 liiget, sh 1,18 täiskasvanut ja 0,61 last)

Kõikidest leibkondadest 63,2% moodustasid üheliikmelised leibkonnad, 16,7% – kaheliikmelised, 11,6% – kolmeliikmelised ning 8,6% – nelja- ja enamaliikmelised (tabel 8).

Võrreldes 2015. aastaga on leibkondade struktuur leibkonnaliikmete arvu järgi mõnevõrra muutunud. Rahuldatud taotlustes on kasvanud ühe- ning kolmeliikmeliste leibkondade osatähtsus ja vähenenud nelja- ja enamaliikmeliste leibkondade rahuldatud taotluste osatähtsus.

Võrreldes 2015. aastaga ei ole kaheliikmeliste leibkondade taotluste osatähtsus muutunud, kuid muutus nende struktuur – kasvas täiskasvanust ja ühest lapsest koosnevate leibkondade taotluste osatähtsus (65,2%-lt 71,1%-le) ja vähenes kahest täiskasvanust koosnevate leibkondade osatähtsus (34,8%-lt 28,9%-le).

Võrreldes 2018. aastaga vähenes kõige kiiremini kaheliikmeliste ja kõige aeglasemalt nelja- ja enamaliikmeliste leibkondade rahuldatud taotluste arv. Kokkuvõttes vähenes kaheliikmeliste leibkondade osatähtsus rahuldatud taotlustes 0,4 protsendipunkti, üheliikmeliste leibkondade osatähtsus jäi samaks, nelja- ja enamaliikmeliste leibkondade osatähtsus kasvas 0,3 protsendipunkti ja kolmeliikmeliste – 0,3 prostendipunkti.

Tabel 8. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse (leibkonnaliikmete arvu) järgi, 2015–2019

Aasta

Taotluste arv kokku

Liikmete arv

%-des rahuldatud taotlustes

1 liige

2 liiget

3 liiget

4 + liiget

1 liige

2 liiget

3 liiget

4 + liiget

2015

89 950

55 869

15 036

8 939

10 106

62.1

16.7

9.9

11.2

2016

99 305

60 817

16 000

10 269

12 219

61.2

16.1

10.3

12.3

2017

88 726

55 620

14 286

9 346

9 474

62.7

16.1

10.5

10.7

2018

75 402

47 632

12 888

8 605

6 277

63.2

17.1

11.4

8.3

2019

65 645

41 464

10 957

7 583

5 641

63.2

16.7

11.6

8.6

Joonis 5. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse (leibkonnaliikmete arvu) järgi, 2015–2019

Toimetulekutoetuse maksmine kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes

Toimetulekutoetuse saajate osatähtsus rahvastikus, toetuse saamise sagedus ning keskmine arvestuslik toimetukutoetuse suurus ühe rahuldatud taotluse ja elaniku kohta[footnoteRef:3] erinevad oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes. [3: Arvestustes kasutatud rahvaarv on 1. jaanuari 2019.aasta seisuga]

Tabel võrdlusandmetega toimetulekutoetuse maksmise kohta kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes 2019. aastal on toodud lisas 2.

Nagu 2018. aastal, nii maksti ka 2019. aastal toimetulekutoetust kõikides kohaliku omavalitsuse üskustes, v.a Ruhnu vald.

Võrreldes 2018. aastaga vähenesid kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks 48-s kohalikus omavalitsuses, mis on 60,8% kohalike omavalitsuste koguarvust. 12-s omavalitsuses toimus kulutuste vähenemine nii taotluste arvu kui ühe taotluse kohta makstud toetuse vähenemise tõttu; 35-s omavalitsuses – ainult taotluste arvu vähenemise tõttu ja ühes – ainult ühe taotluse kohta arvestatud toetuse suuruse vähenemise tõttu.

Kõige enam mõju avaldas toimetulekutoetuse kulutuste vähenemisele 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga kulutuste vähenemine Narva ja Kohtla-Järve linnas (vastavalt 186 291 eurot ja 180 565 eurot). Järgnesid Lüganuse vald (62 312 eurot), Pärnu linn (54 856 eurot) ning Viljandi vald (40 348 eurot).

Rahuldatud taotluste arvu vähenemist 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga mõjutas kõige enam samuti Narva (1178 taotluse võrra) ja Kohtla-Järve linn (1047 taotluse võrra). Tallinnas vähenes toimetulekutoetuse taotluste arv 967 taotluse võrra. Järgnesid Lüganuse vald (394 taotlust), Pärnu linn (383 taotlust) ja Tartu linn (364 taotlust).

Kulutuste kasv toimus 30-s kohaliku omavalitsuse üksuses, nendest 9-s omavalitsuses toimus kasv taotluste arvu ja ühe taotluse kohta arvestatud toetuse kasvu tõttu, 18-s – ainult ühe taotluse kohta arvestatud toetuse ja 3-s – ainult taotluste arvu kasvu tõttu.

Absoluutarvudes kasvasid kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga kõige enam Rapla vallas (51 614 eurot), Tallinnas (43 015 eurot), Valga- (33 384 eurot), Tõrva (30 431 eurot) ja Alutaguse vallas (23 816 eurot). Tallinnas ja Valga vallas toimus kasv ainult ühe taotluse kohta arvestatud toetuse kasvu tõttu, Rapla, Tõrva ja Alutaguse vallas – nii taotluste arvu kui ühe taotluse kohta arvestatud toetuse kasvu tõttu.

Arvestuslikult sai 2019. aastal toimetulekutoetust 14 inimest 1000-st (2018. aastal – 16).

47 kohaliku omavalitsuses üksuses (59,5% omavalitsuste koguarvust) oli toimetulekutoetuse saajaid 1000 elaniku kohta üle 14.

Omavalitsuste koguarvust oli kõige rohkem selliseid omavalitsusi (16 ehk 20,3%), kus arvestuslikult sai 1000 inimestest toimetulekutoetust 15–19 inimest (joonis 6).

Omavalitsuste järgi oli kõige rohkem toimetulekutoetuse saajaid Kehtna vallas, kus sai 2019. aasta jooksul 1000-st inimesest toimetulekutoetust 81 inimest. See on peaaegu 5,8 korda enam kui vabariigis keskmiselt. Teisel kohal oli Loksa linn, kus sai toetust 72 inimest 1000-st. Järgnesid Valga vald (46 inimest), Lääne-Harju vald (44 inimest), Maardu linn (43 inimest) ja Hiiumaa vald (41 inimest).

Kõige vähem toimetulekutoetuse saajaid oli Kiili ja Rae vallas, kus 1000 inimesest sai toetust vaid 1. Järgnesid Muhu, Viimsi ja Luunja vald 2 inimesega 1000 elanikust.

Joonis 6. Kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemine toetust saanud inimeste arvu järgi 1000 elaniku kohta, 2019. aasta

Arvestuslikult maksti ühe elaniku kohta 2019. aastal toimetulekutoetust keskmiselt 12,04 eurot (2018. aastal–12,76 eurot). Keskmisest suuremat toetust ühe elaniku kohta maksti 38-s kohaliku omavalitsuse üksuses (48,1% omavalitsusüksuste koguarvust). Suurim toimetulekutoetuse summa, arvestatuna ühe elaniku kohta, oli Loksal – 64,70 eurot, ületades riigi keskmist 5,4 korda. Toetuse suuruse poolest ühe elaniku kohta järgnesid Kehtna vald (54,91 eurot), Valga vald (44,08 eurot), Lääne-Harju vald (38,43 eurot), Maardu linn (35,27 eurot) ning Setomaa vald (29,01 eurot). Kõikide nende omavalitsuste puhul oli peamiseks põhjusteks keskmisest tunduvalt suurem saajate osatähtsus rahvaarvus. Ka toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta oli nendes omavalitsustes (v.a Valga vald) keskmisest suurem.

Valga vallas oli aga vabariigi keskmisest tunduvalt suurem toetuse saamise sagedus (7,5 korda aasta jooksul).

Kõige vähem maksti toetust ühe elaniku kohta Muhu (0,59 eurot), Kiili (0.71 eurot), Rae (0,87 eurot), Saku (0,95 eurot), Luunja (1,11 eurot) ning Nõo vallas (1,89 eurot). Seda mõjutas tunduvalt väiksem toetuse saajate arv võrreldes vabariigi keskmisega. Saku, Muhu, Luunja ja Nõo vallas oli ka toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta keskmisest väiksem.

Kõige rohkem oli omavalitsusi (36 ehk 45,6% omavalitsuste arvust), kus arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe elaniku kohta oli kuni 10 eurot (joonis 7).

Joonis 7. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus arvestusliku toimetulekutoetuse suuruse ühe elaniku kohta järgi, 2019 aasta

Arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta erineb kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes samuti oluliselt (joonis 8).

Kõige väiksem arvestuslik toimetulekutoetus ühe taotluse kohta oli Jõelähtme (124,82 eurot), Nõo (137,60 eurot), Muhu (139,13 eurot), Saku (142,89 eurot) ja Raasiku vallas (154,81 eurot).

Suurim toetuse suurus ühe taotluse kohta oli Harku vallas (424,43 eurot), mis on 3,4 korda suurem kui väiksema toetuse suurusega vallas ning enam kui 1,7 korda suurem vabariigi keskmisest (243,02 eurot ühe taotluse kohta). Toetuse suuruse poolest ühe taotluse kohta teisel kohal oli Rae vald (415,24 eurot), Viimsi vald (414,92 eurot), Kiili vald (317,65 eurot), Kehtna vald (306,41 eurot) ning Tartu linn (300,99 eurot).

Toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta sõltub leibkonna eluasemekulude ja sissetulekute suurusest (täpsemalt nende vahest) ning leibkonnaliikmete ja laste arvust leibkonnas.

Harku, Rae ja Viimsi vallas mõjutasid kõige enam toimetulekutoetuse suurust suuremad normeluasemekulud võrreldes sissetulekutega. Viimsi vallas ületasid keskmised normeluasemekulud ühe taotluse kohta sissetulekuid 81,33 euro võrra, Rae vallas – 42,07 euro võrra ja Harku vallas – 36,16 euro võrra. Mõju avaldas ka keskmisest suurem leibkonnaliikmete ja laste arv rahuldatud taotlustes võrreldes Eesti keskmisega.

Keskmisest (243,02 eurot) suurem oli toetuse suurus ühe taotluse kohta 22-s kohaliku omavalitsuste üksuses, mis on 28,2% toimetulekutoetust maksnud omavalitsustest.

Joonis 8. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus toetuse keskmise suuruse järgi ühe taotluse kohta, 2019. aasta

Lisa 1. Toimetulekutoetuse maksmine erinevates leibkonna tüüpides, 2015─2019


Leibkonnatüüp

2015

2016

2017

2018

2019

2019 / 2015, %

Kokku

14 605

15 300

14 056

12 226

10 904

74.7

Lastega

4 561

4 875

4 411

3 597

3 254

71.3

sh ühe täiskasvanuga

3 038

3 226

2 938

2 453

2 288

75.3


8 308

8 126

7 552

6 735

5 936

71.4

sh lastega

2 412

2 459

2 232

1 802

1 587

65.8

sh pikaajalise töötu(te)ga

1 708

1 482

1 344

1 145

890

52.1

Pensionäri(de)ga

4 428

5 608

5 224

3 722

2 413

54.5

sh vanaduspensionäri(de)ga

610

833

761

770

817

133.9

sh töövõimetuspensioni saaja(te)ga

3 293

4 204

3 933

2 593

1 348

40.9

Osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikme(te)ga

-

..

..

1 394

1 777

-

sh osalise töövõimega

lebkonnaliikme(te)ga

-

..

..

1 156

1 403

-

sh puuduva töövõimega

leibkonnaliikme(te)ga

-

..

..

275

436

-

Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv

Leibkonnatüüp

2015

2016

2017

2018

2019

2019 / 2015, %

Kokku

89 950

99 305

88 726

75 402

65 645

73.0

sh eluasemekulude katteks

45 483

42 885

38 499

33 988

29 652

65.2

Lastega

28 440

32 581

28 125

23 600

20 880

73.4


19 337

21 700

18 960

16 472

14 698

76.0


47 381

47 628

42 438

37 118

32 134

67.8

sh lastega

12 960

13 681

11 828

9 889

8 442

65.1

sh pikaajalise töötu(te)ga

11 716

10 256

9 275

6 936

5 412

46.2

Pensionäri(de)ga

22 738

31 966

29 880

18 236

11 172

49.1

sh vanaduspensionäri(de)ga

1 833

2 738

2 961

2 862

3 024

165.0

sh töövõimetuspensioni saaja(te)ga

17 044

24 177

22 531

12 550

6 056

35.5


-

..

..

5 615

8 425

-



-

..

..

4 819

6 690

-


leibkonnaliikme(te)ga

-

..

..

816

1 767

-

Toimetulekutoetuseks arvestatud summa, eurot

Leibkonnatüüp

2015

2016

2017

2018

2019

2019 / 2015, %

Kokku

15 004 137

21 122 425

18 304 537

16 873 247

15 953 189

106.3

sh eluasemekulude

katteks

3 927 321

3 938 671

3 764 077

3 570 804

3 281 948

83.6

Lastega

6 939 356

10 485 410

8 645 874

7 790 182

7 546 587

108.8


4 495 125

6 585 740

5 454 604

5 248 790

5 060 985

112.6


8 546 518

11 151 995

9 711 123

9 065 661

8 398 997

98.3

sh lastega

3 433 885

4 835 997

3 970 843

3 615 501

3 360 707

97.9

sh pikaajalise

töötu(te)ga

2 039 039

2 317 588

2 029 924

1 616 138

1 327 821

65.1

Pensionäri(de)ga

2 484 333

4 556 834

4 103 507

2 651 655

1 700 583

68.5

sh vanadus-

pensionäri(de)ga

174 856

302 454

319 394

322 092

372 235

212.9

sh töövõimetuspensioni

saaja(te)ga

1 846 290

3 480 070

3 133 182

1 907 680

1 009 198

54.7


-

..

..

897 283

1 478 859

-



-

..

..

778 069

1 188 468

-


leibkonnaliik-

me(te)ga

-

..

..

121 389

293 542

-

8

Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv sotsiaalse seisundi järgi

Rahuldatud taotluste järgi

Toetust saanud leibkondade järgi

2015

2016

2017

2018

2019

2019/ 2015, %

2015

2016

2017

2018

2019

2019/ 2015, %

Kokku

161 327

183 386

158 465

129 808

114 060

70.7

26 301

27 990

25 360

20 931

18 719

71.2

Lapsed (vanus 0-17)

54 904

65 356

54 082

41 915

37 916

69.1

8 717

9 578

8 652

6 616

6 042

69.3

Õpilased vanuses 18-19

2 400

2 604

2 284

1 678

1 598

66.6

574

566

515

397

360

62.7

Registreeritud töötud kokku

50 522

50 502

44 858

39 125

33 731

66.8

8 922

8 709

8 027

7 154

6 255

70.1

sh pikaajalised töötud

12 129

10 556

9 522

7 171

5 578

46.0

1 758

1 521

1 377

1 171

906

51.5

Pensionärid kokku

23 482

33 322

31 025

18 767

11 473

48.9

4 590

5 847

5 445

3 853

2 485

54.1

sh vanaduspensionärid

1 879

2 787

3 021

2 909

3 055

162.6

622

845

771

780

824

132.5

sh töövõimetuspensioni saajad

17 446

24 934

23 208

12 802

6 191

35.5

3 377

4 328

4 074

2 662

1 382

40.9

Osalise töövõimega

-

4 875

6 778

-

-

1 169

1 417

-

Puuduva töövõimega

-

816

1 772

-

-

275

436

-

¹ Toimetulekutoetuse saajad vanuses 18-19, kelle sotsiaalne seisund on „õpilane“. Siia kuuluvad õppijad, kes omandavad üld-, kutse-, eri- või ametialast haridust (riiklike õppekavadega fikseeritud ning organisatsiooniliselt tagatud haridust) formaalharidussüsteemis, st üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses.

Lastega leibkondade toimetulekutoetuse taotlused laste arvu järgi

Laste arv leibkonnas

Lastega leibkondade rahuldatud taotlused

Lastega leibkondade taotlustest ühe täiskasvanuga leibkondade taotlused

2015

2016

2017

2018

2019

2019 / 2015,%

2015

2016

2017

2018

2019

2019/ 2015,%

Kokku

28 440

32 581

28 125

23 600

20 880

73.4

19 337

21 700

18 960

16 472

14 698

76.0

1 laps

12 779

13 920

12 615

11 610

9 966

78.0

9 802

10 522

9 572

8 939

7 794

79.5

2 last

9 102

10 341

9 474

8 588

7 656

84.1

5 973

6 903

6 454

6 032

5 514

92.3

3 last

3 981

4 838

3 405

1 738

1 636

41.1

2 298

2 801

1 905

927

805

35.0

4 last

1 524

2 117

1 653

979

960

63.0

795

964

652

339

390

49.1

5 last

705

836

561

409

396

56.2

371

382

271

194

165

44.5

6 last

207

334

272

177

153

73.9

83

115

91

39

30

36.1

7 ja enam last

142

195

145

99

113

79.6

15

13

15

2

-

-

Lisa 2. Toimetulekutoetuse maksmine kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes,

2019. aasta

Rahu-datud taotluste arv

Toetust saanud leib-kondade arv

Toetust saanud inimes-te (leib-konna-liimete) arv

Toetust saanud inimeste arv 1000 elaniku kohta

Ühe leib-konna keskmine toetuse saamise kordade arv

Kesk-mine leib-konna-liikmete arv

Keskmine arvestuslik norm-eluaseme-kulu ühe taotluse kohta, eurot

Keskmine sissetulek, mida võeti arvesse toetuse määramisel, ühe taotluse kohta, eurot

Kulutused toimetuleku-toetuse maksmiseks, eurot

sh elu-aseme-kulude kompen-seeri-mine, %


Toetuse keskmine suurus ühe elaniku kohta, eurot

Kokku

65 645

10 904

18 719

14

6.0

1.72

155.99

189.37

15 953 188.98

20.6

243.02

12.04

Tallinn

12 772

2 068

3 286

8

6.2

1.59

209.53

206.23

3 388 546.36

26.6

265.31

7.80

Harju maakond

6 763

1 153

2 134

13

5.9

1.85

164.12

210.21

1 687 855.40

19.4

249.57

10.32

Anija vald

228

44

90

15

5.2

2.05

110.34

209.45

52 012.92

11.4

228.13

8.45

Harku vald

97

17

44

3

5.7

2.59

310.08

273.93

41 170.03

27.9

424.43

2.80

Jõelähtme vald

113

27

49

8

4.2

1.81

121.71

219.90

14 104.92

9.4

124.82

2.16

Keila linn

155

27

44

4

5.7

1.63

214.14

284.43

27 550.39

22.0

177.74

2.78

Kiili vald

12

1

3

1

12.0

3.00

128.38

335.73

3 811.79

0.5

317.65

0.71

Kose vald

277

59

116

16

4.7

1.97

150.21

248.83

56 772.62

10.6

204.96

7.95

Kuusalu vald

156

24

41

6

6.5

1.71

80.13

123.93

30 517.18

11.1

195.62

4.73

Loksa linn

611

97

185

72

6.3

1.91

164.09

199.08

166 663.56

23.0

272.77

64.70

Lääne-Harju vald

1 933

306

552

44

6.3

1.80

144.17

183.00

480 631.54

19.6

248.65

38.43

Maardu linn

2 089

340

660

43

6.1

1.94

187.95

245.28

540 726.15

17.6

258.84

35.27

Raasiku vald

71

15

20

4

4.7

1.33

46.47

124.48

10 991.80

3.7

154.81

2.20

Rae vald

41

9

16

1

4.6

1.78

330.89

288.82

17 024.92

31.7

415.24

0.87

Saku vald

67

17

36

4

3.9

2.12

184.02

338.32

9 573.79

14.9

142.89

0.95

Saue vald

806

157

248

11

5.1

1.58

128.75

144.09

191 907.65

20.0

238.10

8.70

Viimsi vald

107

18

35

2

5.9

1.94

444.36

363.03

44 396.14

42.3

414.92

2.22

Hiiu maakond

1 063

249

381

41

4.3

1.53

138.21

173.02

265 133.47

17.8

249.42

28.24

Hiiumaa vald

1 063

249

381

41

4.3

1.53

138.21

173.02

265 133.47

17.8

249.42

28.24

Ida-Viru maakond

12 579

1 850

2 726

20

6.8

1.47

107.06

134.26

2 689 079.46

20.4

213.78

19.74

Alutaguse vald

348

55

75

16

6.3

1.36

68.65

75.11

72 451.34

21.0

208.19

15.37

Jõhvi vald

1 343

200

276

23

6.7

1.38

109.61

136.73

268 465.23

20.6

199.90

22.27

Kohtla-Järve linn

4 170

617

922

27

6.8

1.49

139.66

154.13

950 760.27

25.5

228.00

28.18

Lüganuse vald

903

152

233

27

5.9

1.53

114.23

138.38

184 634.42

21.1

204.47

21.59

Narva linn

3 818

556

834

15

6.9

1.50

76.84

124.91

782 576.19

15.1

204.97

14.16

Narva-Jõesuu linn

574

81

116

26

7.1

1.43

93.34

136.75

111 341.73

17.0

193.98

24.90

Sillamäe linn

1 083

158

215

17

6.9

1.36

108.79

109.53

238 231.25

20.5

219.97

18.73

Toila vald

340

45

72

15

7.6

1.60

74.69

110.14

80 619.03

13.2

237.11

17.03

Jõgeva maakond

1 074

221

389

14

4.9

1.76

116.76

163.91

237 962.48

15.5

221.57

8.28

Jõgeva vald

391

74

119

9

5.3

1.61

121.98

158.43

78 252.89

19.6

200.14

5.79

Mustvee vald

319

54

94

17

5.9

1.74

46.71

70.90

73 569.92

10.9

230.63

13.45

Põltsamaa vald

364

93

176

18

3.9

1.89

172.53

251.32

86 139.67

15.8

236.65

8.83

Järva maakond

1 472

280

548

18

5.3

1.96

113.48

166.23

329 973.55

16.2

224.17

10.90

Järva vald

342

78

157

18

4.4

2.01

87.28

176.97

62 535.85

11.0

182.85

7.02

Paide linn

317

66

125

12

4.8

1.89

192.69

271.23

75 093.67

18.3

236.89

7.09

Türi vald

813

138

268

25

5.9

1.94

93.61

120.77

192 344.03

17.0

236.59

17.83

Lääne maakond

1 701

253

440

21

6.7

1.74

109.11

137.84

394 133.09

15.6

231.71

19.22

Haapsalu linn

914

147

271

21

6.2

1.84

138.11

174.46

223 550.76

17.1

244.59

17.09

Lääne-Nigula vald

772

105

169

24

7.4

1.61

76.26

97.15

167 829.48

13.5

217.40

23.84

Vormsi vald

15

2

2

5

7.5

1.00

33.52

0.00

2 752.85

18.3

183.52

7.08

Lääne-Viru maakond

3 642

628

1 218

21

5.8

1.94

136.51

216.61

840 227.63

15.1

230.71

14.16

Haljala vald

143

26

44

10

5.5

1.69

68.78

123.91

28 431.26

6.8

198.82

6.58

Kadrina vald

355

51

92

19

7.0

1.80

142.18

154.66

86 062.63

18.9

242.43

17.72

Rakvere linn

840

140

275

18

6.0

1.96

220.43

283.59

214 168.31

20.7

254.96

14.10

Rakvere vald

120

19

37

7

6.3

1.95

116.62

167.20

33 274.62

10.4

277.29

5.97

Tapa vald

872

155

293

27

5.6

1.89

116.47

207.59

178 092.93

17.1

204.24

16.34

Vinni vald

336

70

144

21

4.8

2.06

95.25

171.49

76 336.55

14.2

227.19

11.17

Viru-Nigula vald

415

81

140

24

5.1

1.73

145.17

237.78

93 564.75

11.8

225.46

16.18

Väike-Maarja vald

561

89

199

34

6.3

2.24

78.25

215.11

130 296.58

6.5

232.26

22.20

Põlva maakond

1 717

328

668

27

5.2

2.04

113.23

215.70

375 471.34

10.9

218.68

15.02

Kanepi vald

407

76

133

28

5.4

1.75

70.06

126.03

84 151.60

8.6

206.76

17.60

Põlva vald

1 134

213

464

33

5.3

2.18

131.70

258.54

254 364.94

11.8

224.31

18.29

Räpina vald

176

40

73

12

4.4

1.83

94.06

147.02

36 954.80

9.6

209.97

5.85

Pärnu maakond

5 057

845

1 406

16

6.0

1.66

140.98

158.63

1 199 723.39

20.2

237.24

13.96

Häädemeeste vald

259

38

65

13

6.8

1.71

29.11

80.30

52 001.18

5.7

200.78

10.79

Kihnu vald

98

12

14

20

8.2

1.17

34.58

66.47

16 075.01

6.7

164.03

23.40

Lääneranna vald

672

89

133

25

7.6

1.49

52.09

71.88

128 283.02

12.7

190.90

24.01

Pärnu linn

2 577

449

744

15

5.7

1.66

196.51

196.37

691 636.49

24.6

268.39

13.66

Põhja-Pärnumaa vald

512

89

158

19

5.8

1.78

125.54

167.43

106 314.05

20.7

207.64

12.91

Saarde vald

468

90

154

34

5.2

1.71

82.49

94.28

106 623.65

15.8

227.83

23.45

Tori vald

471

85

153

13

5.5

1.80

122.48

192.58

98 789.99

13.2

209.75

8.47

Rapla maakond

2 782

621

1 073

32

4.5

1.73

174.25

195.48

758 476.53

24.6

272.64

22.77

Kehtna vald

980

254

445

81

3.9

1.75

217.59

234.84

300 283.56

26.1

306.41

54.91

Kohila vald

300

49

70

10

6.1

1.43

90.95

95.65

64 395.70

19.2

214.65

9.05

Märjamaa vald

518

81

173

23

6.4

2.14

103.39

190.60

115 238.71

13.6

222.47

15.29

Rapla vald

984

237

385

29

4.2

1.62

193.78

189.28

278 558.56

28.8

283.09

21.11

Saare maakond

1 030

195

348

11

5.3

1.78

119.94

165.18

237 575.35

15.0

230.66

7.18

Muhu vald

8

3

3

2

2.7

1.00

0.00

10.88

1 113.00

0.0

139.13

0.59

Ruhnu vald

0

0

0

0

-

-

-

-

0

-

-

-

Saaremaa vald

1 022

192

345

11

5.3

1.80

120.88

166.38

236 462.35

15.1

231.37

7.61

Tartu maakond

5 584

881

1 682

11

6.3

1.91

258.31

283.67

1 602 300.54

23.2

286.94

10.47

Elva vald

487

98

210

14

5.0

2.14

193.80

248.41

132 897.31

18.3

272.89

9.17

Kambja vald

126

29

54

5

4.3

1.86

128.29

221.59

26 689.08

13.4

211.82

2.42

Kastre vald

83

16

37

7

5.2

2.31

68.29

196.84

22 389.80

7.8

269.76

4.32

Luunja vald

26

5

10

2

5.2

2.00

41.71

106.17

5 284.05

0.7

203.23

1.11

Nõo vald

59

8

14

3

7.4

1.75

32.82

148.44

8 118.47

0.5

137.60

1.89

Peipsiääre vald

162

47

75

14

3.4

1.60

63.69

117.22

27 177.49

8.6

167.76

4.98

Tartu linn

4 465

640

1 222

13

7.0

1.91

291.35

303.79

1 343 935.94

25.1

300.99

13.86

Tartu vald

176

45

82

8

3.9

1.82

68.19

180.96

35 808.40

3.8

203.46

3.31

Valga maakond

3 636

514

1 000

35

7.1

1.95

118.62

191.44

860 978.42

14.8

236.79

30.35

Otepää vald

284

42

111

17

6.8

2.64

114.45

290.32

72 687.19

14.3

255.94

11.26

Tõrva vald

483

87

170

28

5.6

1.95

70.26

151.49

92 429.79

7.0

191.37

15.08

Valga vald

2 869

385

719

46

7.5

1.87

127.18

188.37

695 861.44

15.9

242.54

44.08

Viljandi maakond

1 463

348

595

13

4.2

1.71

160.79

212.18

338 597.87

17.9

231.44

7.30

Mulgi vald

329

77

157

21

4.3

2.04

85.50

189.77

66 510.22

7.7

202.16

8.94

Põhja-Sakala vald

331

75

143

18

4.4

1.91

139.08

244.00

84 493.12

15.8

255.27

10.62

Viljandi linn

541

128

183

11

4.2

1.43

260.82

252.42

140 737.94

26.1

260.14

8.09

Viljandi vald

262

69

113

8

3.8

1.64

76.20

117.03

46 856.59

11.1

178.84

3.45

Võru maakond

3 310

543

980

27

6.1

1.80

108.94

175.63

747 154.10

15.4

225.73

20.88

Antsla vald

211

41

69

15

5.1

1.68

99.49

183.22

44 806.06

16.2

212.35

10.01

Rõuge vald

490

70

122

22

7.0

1.74

59.50

116.12

97 398.65

9.7

198.77

17.95

Setomaa vald

372

60

125

38

6.2

2.08

94.47

226.94

95 141.56

7.2

255.76

29.01

Võru linn

1 128

198

352

30

5.7

1.78

176.58

217.18

271 385.42

21.6

240.59

22.88

Võru vald

1 109

175

315

29

6.3

1.80

68.64

141.00

238 422.41

13.7

214.99

22.20

¹ Arvestuste aluseks on rahvaarv 1. jaanuaril 2019 Statistikaameti andmetel

alla 151151─170171─190191─210211─230231─250251─270271─290290+434211314946

Toetuse kesmine suurus ühe taotluse kohta

Kohaliku omavalitsuse üksuste arv

sm · Web viewKokku sai 2019. aastal toimetulekutoetust (sõltumata toetuse saamise kordade arvust...

Documents

Transcript of sm · Web viewKokku sai 2019. aastal toimetulekutoetust (sõltumata toetuse saamise kordade arvust...