S I S E K A I T S EA K A D E E M I AESTONIAN ACADEMY OF SECURITY SCIENCES

TUDENGITEATMIK

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

2011/2012

TUDENGITEATMIK

Margus Möldri

päästekolledži direktor

ElEN laaNEMaa

keelekeskuse juhataja

aivo viilol

haldusdirektor

KätliN vaNari

õppeosakonna juhataja

EPP JalaKas

spordikeskuse juhataja

Kaisa EllaNdi

välissuhete spetsialist,

ErasMus koordinaator

lauri tabur

rektor

uNo silbErg

finantskolledži direktor

Krista HaaK

õppeprorektor

HaNNEs liivaK

justiitskolledži direktor

raMoN loiK

teadus- ja arendusprorektor

aivar tooMPErE

politsei- ja piirivalvekolledži

direktor

aNNE valK

õiguse ja sotsiaalteaduste

keskuse juhataja

railE rEigo

raamatukogu juhataja

MEiE siiM

MIN

U A

KA

DEE

MIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

AK

AD

EEM

ILIN

E K

ALE

ND

ERTU

DEN

GIE

LUÕ

PPIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

TUDENGITEATMIK2011/2012

Nimi

Õpperühm

Kolledž

Telefon/E-post

MIN

U A

KA

DEE

MIA

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Sisukord

REKTORI TERVITUS 3

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS 4

MINU AKADEEMIA 5 Kronoloogia 6 Põhiväärtused 7 Huvitavaid fakte 8 Kolledžid 10 Olulised kontaktid 13

ELUOLU AKADEEMIAS 14 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks 14 Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes 17 Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool 18 Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas 20

ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS 22 Kuidas toimub õppetöö 22 Õppimine ja praktika välismaal 26 Nõustamine 27 Stipendiumid 28 Raamatukogu 29 Kasulik teada 31 Tudengi õigused ja kohustused 33

TUDENGIELU 35 Üliõpilasesindus 35 Kuidas tõendada oma üliõpilasstaatust? 36 Sisekaitseakadeemia tekkel 37 Üritused 38 Vaba aeg 39

Eesti Vabariigi hümn 41

Gaudeamus 42

2011/2012 õa akadeemiline kalender 44

3S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

REKTORI TERVITUS

Hea tudeng!

Tere tulemast parimate sekka! Just nii tahan tervitada kõiki neid tublisid, kes üle aastate tihedaimale konkursisõelale vaatamata suutsid säilitada sihi ja soovi saada sisejulgeolekuametnikuks.

Sisekaitseakadeemia viimaste aastate areng on olnud sedavõrd kiire ja edukas, et võid ennast täna uhkusega tunda Eesti kõrgharidusmaatiku lipulaeva kadetina. Sel-lise väärika tiitli kandmine tähendab aga muuhulgas seda, et ka õppijana pead ole-ma valmis õpingute jooksul pidevalt muutuma ja arenema. Teadmised, mis täna tunduvad piisavad, et olla parim sisejulgeolekuametnik, ei ole seda kindlasti enam kolme-nelja aasta pärast. Areneb tehnoloogia, areneb ühiskondlik mõte ja nende-ga koos ka sisejulgeolekuvaldkond. Seepärast seadke juba täna endale tulevikuks selline siht, mis on oluliselt kaugem ja kõrgem, kui lihtsalt lõpudiplom. Vaid kõrged eesmärgid on need, mis viivad teid oma tulevases karjääris edasi ning aitavad meil üheskoos muuta Eestit turvalisimaks elukeskkonnaks.

Verbis aut Re!

Lauri Taburrektor

4 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUSArmas esmakursuslane!

Mul on suur rõõm tervitada Sind Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse nimel. Oma haridustee jätkamiseks oled valinud kooli, mis lisaks suurepärasele väljaõppele pakub Sulle ka teisi väljakutseid ning võimalusi. Et oskaksid teha oma õppeaja jook-sul parimaid valikuid, koostasin väikse meelespea.

• Tunne oma kooli ja tunneta, et oled osa sellest. Loe õppekorralduse eeskirja, et teaksid oma kohustusi ning oskaksid seista oma õiguste eest. Tutvu ka teis-te õppetööd reguleerivate dokumentidega ning sea oma käitumine vastavusse nendega, sest nii võid kindel olla, et kannad endas kõiki akadeemia põhiväärtusi.

• Kasuta Sinu jaoks loodud võimalusi, üliõpilasesindus on üks neist. Ettepane-kud, soovitused, mure või rõõm – oleme alati Sinu jaoks olemas ning nõu ja jõu-ga abiks. Korraldame üritusi, et saaksid maitsta tõelist tudengielu ja nautida pari-mat seltskonda. Lisaks üritustele on meil alati varuks midagi põnevat, et saaksid puhata mõistust ja virgutada vaimu.

• Ole loengutes aktiivne. Küsi ja kahtle, diskuteeri ja argumenteeri. Erista oluline mitteolulisest. Vaid nii kindlustad selle, et oled tulevikus võimeline leidma prob-leemide lahendamiseks uusi meetodeid, mitte käima vanu sissetallatud radu. Innovatiivse ja leidliku ametnikuna jõuad kindlasti kaugele. Pea ka meeles, et loengutes õpitul on Sinu jaoks praktiline väärtus ning oma teadmisi saad tuleva-sele tööandjale näidata juba esimesel praktikal.

• Loo tutvusi ja sõprussidemeid nii oma kui ka teiste kolledžite kadetti-dega. Erinevate ametite ning seega kolledžite kadettide omavahelised head suhted on üliolulised täna, et hoida akadeemia ühtsustunnet ning tulevikus, et koostöö oleks ladus ja sujuv.

• Tee sporti! Tervis ei ole endiselt ülehinnatud ning meie akadeemias teame seda. Sel-leks on spordikeskus loonud suurepärased võimalused treenimiseks jõusaalis, palli-mängudeks ja paljuks muuks. Spordihuvilised on alati kõrgelt hinnatud ning oodatud igale võistlusele – nii koolisisestele kui koolidevahelistele. Oluline ei ole võita, vaid osaleda ja ületada iseennast. Nii tunned, kuidas oled võimeline järjest enamaks.

• Ära lase motivatsioonil langeda! Järgneval aastal on ehk hetki, mil tunned, et on raske ja enam ei jaksa, kuid see peabki nii olema. Mida suuremad on ületa-tavad raskused, seda enesekindlam ja osavam oled pärast nendest väljumist. Iga takistus on võimalus tõestada, et sina oledki parim!

Soovin sulle edu ja kindlat meelt igas Sinu ettevõtmises!

Laura NõmmsaluSisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimees

5

MIN

U A

KA

DEE

MIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

MINU AKADEEMIASee on kool, kus õpivad parimad!

Sisekaitseakadeemia on ainus õppeasutus Eestis, kust sirguvad sisejulgeoleku vald-konna spetsialistid. Oma erialase ettevalmistuse saavad akadeemiast nii politsei- ja piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolli- kui ka vanglaametnikud. Sõltuvalt erialadest toi-mub õpe kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe tasemel.

Ainsa kõrgkoolina kuulub Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi haldusalasse, täi-tes sealjuures Teadus- ja haridusministeeriumi poolt õppetööle ja -kvaliteedile keh-testatud norme. Kõik õppekavad, mida akadeemias õpetatakse on saanud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri poolt ka kõrgema riikliku kvaliteedikinnituse.

Heatasemelise õppe kindlustavad kogemustega professorid, välismaal ja Eestis tea-duskraadi omandanud noored õppejõud ning praktiseerivad tippametnikud. Mitmed õppejõud osalevad seaduste ettevalmistamisel ja teiste Eesti ühiskonda oluliselt mõjutavate otsuste langetamisel. Samuti õpetavad akadeemias õppejõud välismais-test partnerõppeasutustest.

Lisaks korraldatakse akadeemias avaliku teenistuse täiendõpet ning viiakse läbi tea-dus- ja arendustegevust meie riigi arenguks olulisteks valdkondadeks.

Akadeemia missiooniks on sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamisega aidata kaasa stabiilsuse ning turvalisuse suurendamisele riigis.

Meie visioon on aastaks 2020 olla innovatiivne ning rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus.

6

MIN

U A

KA

DEE

MIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Kronoloogia

• 1992. a 15. aprillil asutas Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Sisekaitse Akadeemia. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrektsiooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 180 üliõpilast;

• 1993. aastal nimetati akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks;

• 1993. aastal avati päästeteenistuse eriala;

• 1996. aastal avati rahvastikukorralduse eriala;

• 1998. aastal lõpetati sõjaväeliste erialade õpetamine ja kool sai nimeks Sisekaitse-akadeemia;

• 1999. aastal avati halduskorralduse eriala;

• 2000. aastal liideti halduskorralduse ja rahvastikukorralduse erialad ning uurimi-se eriala liideti politsei erialaga;

• 2001. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased avaliku juhtimise eriala magistri-õppesse. Õpe toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga;

• 2001. aastal avati korrektsioonikolledžis kohtunikuabi eriala;

• 2003. aasta sügisel loodi fi nantskolledž, kus õpetatakse maksunduse ja tolli eri-ala;

• 2004. aastal liitus akadeemia politseikolledžiga Paikuse Politseikool;

• 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja Päästekool;

• 2005. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise magistriõppesse. Õpe toimub koostöös Tartu Ülikooliga;

• 2005. aastal alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus ja Koolitus-keskus (ATAK);

• 2005. aastal alustas akadeemia koosseisus tööd piirivalvekolledž;

• 2006. aastal ühendati akadeemiaga Muraste Piirivalvekool;

• 2008. aastal lõpetati üliõpilaste vastuvõtt halduskorralduse erialale;

• 2009. aasta sügisel avati uue erialana sisejulgeoleku magistriõpe;

• 2010. aasta 1. veebruaril ühendati piirivalvekolledž ja politseikolledž politsei- ja piirivalvekolledži nime all. Seoses ühendamisega muutusid ka Paikusel asuva politseikooli ja Murastes asuva piirivalvekolledži nimed. Politseikooli nimeks sai politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool, piirivalvekolledži nimeks politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool;

• 2010. aastal lõpetas halduskorralduse eriala viimane lend;

• 2011. aastal lõpetas esimene sisejulgeoleku magistriõppe lend.

7

MIN

U A

KA

DEE

MIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Põhiväärtused

Ausus

• Kui olen eksinud, siis tunnistan seda;

• Pean antud sõna ja hoian mulle usaldatut;

• Ma ei valeta endale ega teistele.

Austus

• Märkan ja aitan, innustan ja toetan;

• Suhtlen sõbralikult ja heatahtlikult;

• Kuulan minu arvamusest erinevaid seisukohti;

• Ükski idee ei ole minu jaoks liiga hull, et seda ei võiks arutada.

Asjatundlikkus

• Tean, mis toimub. Kui ei tea, siis uurin järele!

• Teen selgeks eesmärgi ja täidan enda rolli;

• Hindan enda ja teiste aega ning planeerin tegevusi;

• Julgen otsustada!

Avatus

• Olen positiivne;

• Ütlen tere, palun ja aitäh!

• Arvestan teiste seisukohtadega;

• Julgen öelda, põhjendan ja vastutan;

• Ootan tagasisidet ja olen valmis muutuma.

Areng

• Õpin kogu elu ja jagan saadud teadmisi teistega;

• Julgen katsetada, eksida ja vigadest õppida;

• Otsin võimalusi, mitte vabandusi.

8

MIN

U A

KA

DEE

MIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Huvitavaid fakte

Mis on akadeemia sümboolika?

1992. aastal kinnitas Eesti Sisekaitse Akadeemia nõukogu akadeemia sümboolika ja selle statuudi. Sümboolika hulka kuuluvad akadeemia lipp, embleem, deviis, rektori ametiraha, kolledžite lipud ja embleemid. Akadeemia sümboolika on loodud heral-dikakunstniku Priit Herodese juhtimisel.

Mida väljendab akadeemia deviis?

Akadeemia deviis ehk juhtlause “Verbis aut Re” (sõna või teoga ldk) tähistab mõtet, et akadeemia ja sellega seotud isikute peamiseks tegevuseks on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga. Deviisi pakkus välja akadeemia esimene rektor, õigus-teaduste doktor professor Eduard Raska ning see leidis üldist heakskiitu. “Verbis aut Re” nime kannab ka igakuiselt väljaantav akadeemia ajaleht.

Mida on kujutatud Sisekaitseakadeemia logol?

Logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv süm-boliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis süm-boliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992.

Kes on Siim?

Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Vabadussõja ausamba taastami-seks Põltsamaale. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal akadee-miale. Kadetid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”. Siim asub Tallinnas A-korpuse I korruse fuajees ning tema juures viiakse läbi mit-meid akadeemiale olulisi üritusi.

9

MIN

U A

KA

DEE

MIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Traditsioonid

Igas asutuses kujunevad välja omad traditsioonid ja sündmused, mida lisaks ametli-kele riigipühadele pidulikult tähistatakse. Akadeemias kui õppeasutuses on nendeks kindlasti ka õppeaasta algus ja lõpp. Traditsiooniliselt algab õppeaasta piduliku rivis-tuse ehk avaaktusega akadeemia lipuväljakul ning lõpeb tamme istutamise tsere-moonia ning lõpuaktusega.

• Akadeemia sünnipäev. Iga aasta 15. aprillil tähistame akadeemia sünnipäe-va, milleks on asutamisdokumendi, Vabariigi Valitsuse määruse alla kirjutamise kuupäev. Asutamis-aastapäeva tähistatakse tavakohaselt mitut laadi üritustega: aktused, spordivõistlused, ballid ja konverentsid.

• Eesti Vabariigi aastapäev. Igal aastal tähistame piduliku aktusega Eesti Vabariigi aastapäeva, millest võtavad osa ka siseminister, ametite peadirektorid ja justiits-ministeeriumi kantsler. Aktusel antakse ametite poolt üle eristipendiumid kõigi erialade parimatele tudengitele, kaalukaim neist on siseministeeriumi poolt määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium.

• Tammede istutamine. Esimene tammepuu istutati akadeemia õppehoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Igaaastane tamme istuta-mise traditsioon sai alguse 1996. aastal, kui akadeemia lõpetas selle esimene lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend.

• Doonorlus. Tavakohaselt on akadeemia üliõpilased ja töötajad olnud tublid doo-norid. 1993. aastal, akadeemia esimesel tegutsemisaastal, pälvisime Eesti Vere-keskuse tänukirja edukalt korraldatud doonoripäeva eest. Akadeemiast käis tol korral verd loovutamas 102 tudengit. Tihe koostöö verekeskusega jätkub ka tänapäeval. Mitu korda aastas korraldab verekeskus akadeemias doonoripäevi ning loovutatud vere kogust võib mõõta sadades liitrites.

10

MIN

U A

KA

DEE

MIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Kolledžid

Sisekaitseakadeemia koosseisu kuulub neli kolledžit: fi nantskolledž, jus-ti itskolledž, päästekolledž ning politsei- ja piirivalvekolledž.

FINANTSKOLLEDŽ

Tolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud selle asutamisest peale, maksukorral-duse eriala lisandus aga 2002. aastal. Finantskolledži nime all on akadeemias tegut-setud alates aastast 2003.

Alates 2004. õppeaastast on maksunduse ja tolli eriala õppeprogramm koostatud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused nii avaliku kui ka erasektori fi nants-valdkonnas.

Eriala lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia magistrantuuris – sisejulgeoleku magistriõppes või majandusmagistriprogrammi ärijuhtimise õppe-kava alusel koostöös Tartu Ülikooliga, kus spetsialiseeruda on võimalik nii fi nantsjuh-timise kui ka avaliku sektori ökonoomika ja juhtimise suunale. Ärijuhtimise magistri-õppe lõpetajad saavad Tartu Ülikooli diplomi.

Erialad:

• maksunduse ja tolli eriala päeva- või kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe)

Finantskolledži direktor on majandusteaduse doktor Uno Silberg.

Kolledž asub ja õppetegevus toimub akadeemia õppekompleksis Tallinnas.

JUSTIITSKOLLEDŽ

Justiitskolledž (kuni 2004 aastani korrektsioonikolledž) kuulub akadeemia koosseisu 1992. aastast. Kolledž korraldab justiitshaldussüsteemi kuuluvatele vanglatele eri-alase haridusega ametnike koolitamist taseme- ja täiendusõppe vormis.

Justiitskolledži lõpetaja leiab töö vanglateenistuses kaasaegse töökeskkonnaga Tar-tu, Viru, Tallinna või Harku ja Murru vanglas. Läbi eduka teenistuskäigu on kolledži lõpetanute seast sirgunud mitmeid tippjuhte, sealhulgas mitu vangladirektorit. Kol-ledži peamiseks kootööpartneriks on Justiitsministeerium ja selle haldusalasse kuu-luvad vanglad. Lõpetajal on võimalik jätkata teenistust ka kriminaalhooldusametni-kuna.

11

MIN

U A

KA

DEE

MIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Korrektsiooni erialal õppides toetab Justiitsministeerium kadetti motiveeriva sti-pendiumiga, mis koos riikliku stipendiumiga on 250 eurot kuus. Korrektsiooni eriala läbinul on võimalik töö kõrvalt jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

Erialad:

• korrektsiooni eriala päevaõppe vormis (kõrgharidusõpe)

• vanglaametniku eriala päeva- või kaugõppe vormis (kutseõpe).

Justiitskolledži direktor on Hannes Liivak.

Kolledž asub ja õppetegevus toimub akadeemia õppekompleksis Tallinnas.

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ

1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega seoses ühen-dati sama aasta veebruaris politseikolledž ja piirivalvekolledž. Ühendatud kolledž kannab nime politsei- ja piirivalvekolledž ning on suurim õppeüksus akadeemias.

2011. aasta sügisest võetakse kadette õppima uuele politseiteenistuse kõrgharidus-õppe õppekavale. Õppekavas on spetsialiseerumiseks kaks süvaõppesuunda – piiri-valve ja politsei. Suuna valik tehakse kadeti soove, õppeedukust ja tööandja vajadusi arvestades.

Kõrghariduse omandanutel on võimalik õpinguid jätkata Sisekaitseakadeemia sise-julgeoleku magistriõppes.

Erialad:

• politseiteenistuse eriala päeva- või kaugõppes (kõrgharidusõpe)

• politsei eriala kaugõppes (kõrgharidusõpe)

Politsei- ja piirivalvekolledži direktor on politseikolonel Aivar Toompere.

Kolledž asub Murastes ja õppetegevus toimub nii Murastes kui ka kolledži Paikuse koolis.

12

MIN

U A

KA

DEE

MIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

PÄÄSTEKOLLEDŽ

Päästekolledži esimene lend üliõpilasi alustas oma õppetööd 1. septembril 1993. Väike-Maarja päästekool liideti kolledžiga üheksa aastat hiljem, 1. septembril 2004.

Päästekolledž pakub ainulaadset võimalust saada mitmekülgseid teadmisi ja huvi-tavat tööd Päästeteenistuses, kui väga kiirelt arenevas organisatsioonis ja ühtehoid-vas meeskonnas. Kolledžis omandatud erialad annavad võimaluse olla abistajaks ja päästjaks nii Eestis kui ka rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel. Sisekaitseaka-deemia päästekolledž koos Väike-Maarjas asuva päästekooliga annab tulevastele päästeteenistujatele põhjaliku ettevalmistuse nii kutse- kui kõrghariduse õppesuun-dadel.

Päästekolledži koostööpartneriteks on Päästeamet, regionaalsed päästekeskused, Häirekeskus, Demineerimiskeskus ning päästealaga seotud koolitusasutused välis-riikides. Kolledži lõpetajail on võimalus edasi õppida Sisekaitseakadeemia sisejul-geoleku magistriõppes või Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistriõppes, spetsialiseerumisega kriisireguleerimise erialale.

Erialad:

• Päästja eriala (kutseõpe)

• Päästekorraldaja eriala (kutseõpe)

• Päästespetsialisti eriala (kutseõpe)

• Päästeteenistuse eriala päeva- ja kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe)

Päästekolledži direktor on Margus Möldri.

Kolledž asub akadeemia Tallinna õppekompleksis, õppetegevus toimub nii Tallinnas kui ka kolledži Väike-Maarja päästekoolis.

13

MIN

U A

KA

DEE

MIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Olulised kontaktid

ÜLDTELEFON 696 5644E-post: info@sisekaitse.ee

ÜLIÕPILASESINDUS Tallinna õppekompleks, ruum: B-314E-post: esindus@sisekaitse.ee

ÕPPEOSAKOND Tallinna õppekompleks, ruum: A-218telefon: 696 5487E-post: katlin.vanari@sisekaitse.ee

HARIDUSTEHNOLOOG (ÕIS) Tallinna õppekompleks, ruum: A-214telefon: 696 5437E-post: vaiko.mae@sisekaitse.ee

RAAMATUKOGU telefon: 696 5324 Tallinnas 670 7438 Murastes 447 6753 Paikusel 322 8469 Väike-MaarjasE-post: riksweb@sisekaitse.ee Tallinnas ppraamatukogu@sisekaitse.ee Murastes ylle.loopre@sisekaitse.ee Paikusel maire.udekyll@sisekaitse.ee Väike-Maarjas

ERASMUS Tallinna õppekompleks, ruum: A-211telefon: 696 5402E-post: kaisa.ellandi@sisekaitse.ee

JURIST Tallinna õppekompleks, ruum: A-221Telefon: 696 5407E-post: sirje.asu@sisekaitse.ee

PEARAAMATUPIDAJA Tallinna õppekompleks, ruum: A-109telefon: 696 5313E-post: helen.mottus@sisekaitse.ee

ÕPPEREFERENDID Finantskolledž – Tallinna õppekompleks, ruumid: B-401 ja B-406Justiitskolledž – Tallinna õppekompleks, ruum: B-417Politsei- ja piirivalvekolledž – Murastes ja PaikuselPäästekolledž – Tallinna õppekompleks, ruum: B-126 ja Väike-Maarja päästekoolisSisejulgeoleku magistriõpe – Tallinna õppekompleks, ruum B-201

14

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

ELUOLU AKADEEMIASSisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks

Kuidas Tallinna õppekompleksis orienteeruda?

Suurem osa õppetegevusest on koondunud akadeemia peahoone B-korpusesse aad-ressil Kase 61. Juhtkond ja tugipersonal asuvad Kase tänava A-korpuses. Neid kah-te hoonet ühendab galerii, mis tähise osas kuulub A-korpuse alla. Galeriis asuvad täienduskoolitusi korraldava Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse (ATAK-i), akadeemia nõuniku ja teadus- ja arendusprorektori ruumid.

Akadeemia ruumide tähistamise süsteem on lihtne – ruumid on tähistatud korpuse tähise ning korruse ja toa numbriga, kus kolmekohalise arvu esimene number näi-tab ära korruse numbri.

Näiteks: päästekolledži direktor asub ruumis B-127 ehk õppehoone (B-korpuse) esimesel korrusel. Õppeosakond asub ruumides A-216 ja A-217, ehk admi-nistratiivhoone (A-korpuse) teisel korrusel.

Vastsel kadetil on orienteerumine Kase tänava õppekompleksis alati natuke aega võtnud. Peaasi on säilitada rahu, sest peale mõningaid eksirännakuid jõuad ikka õigesse kohta. Kui jääd hätta, aitavad akadeemia töötajad rõõmuga Sind õige ruumi ülesleidmisel.

A-korpusest (administratiivhoonest) leiad:

• Õppeosakonna

• Üldosakonna

• Juhtkonna

• Personaliarendusosakonna

• Rahandusosakonna

• Turundus- ja kommunikatsiooniosakonna

• ERASMUS ja DORA programmi koordinaatorid

• Majandus- ja remondiosakonna

• Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse

B-korpusest (õppehoonest) leiad:

• Raamatukogu

• Söökla

• Loenguruumid

• Magistriprogrammi meeskonna

• Sisejulgeoleku instituudi

• Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskuse

15

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

• Õiguse ja sotsiaalteaduste keskuse

• Keelekeskuse

• Arvutiklassid

• Kolledžid: – fi nantskolledži

– justiitskolledži – politsei- ja piirivalvekolledži nõuniku – päästekolledži

Sissepääs ja parkimine

Igal kadett pääseb Kase tänava territooriumile jalgsi või autoga, kasutades SKA ID kaarti. Ühiselamu kasutajatele väljastavad kaarte majutusadministraatorid, teistele vastava kolledži õppereferent. Kõik kaardid avavad tagumise pääsla ukse (sissepääs Pähkli tänavalt), spordisaalide uksed ning ühiselamu kaardid lisaks veel oma ühis-elamu välisukse.

Autoga territooriumile sõitmise ja seal parkimise õiguse saamiseks tuleb pärast ID kaardi omandamist täita peapääsla valvuri juures vormikohane avaldus. Akadeemia territoorium on tähistatud liiklusmärgiga „Õueala“, mis lubab parkida vaid selleks ette nähtud kohtades. Kadettide autode parkimine võib toimuda ainult suurel platsil. Hoonete ümbrused ja neile lähemad sõiduteed on tähistatud parkimise keelualana.

Õppehoone (B-korpuse) välisuks, galerii vaheuks ja arvutiklassid (B-372, B-328) suletakse reeglina kell 19.00. Pühapäevadel ja riiklikel pühadel on need uksed ning A-korpuse välisuks suletud. Õppuri põhjendatud soovil avavad valvurid hoonesse sisenemiseks välisukse või arvutiklassi selle iseseisvaks kasutamiseks muul õppe-töövälisel ajal tööpäevadel kuni 21.00ni. Spordikeskuste välisuksed ukustatakse töö-päeviti kell 22.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel tuleb arvutiklassi ja spordikes-kustesse pääsemiseks pöörduda peapääsla valvuri poole.

Majutus

Kadettidel on võimalus elada ühiselamus. Kase tänaval on ühiselamuid kolm ning kõigis neis on 2- ja 3-kohalised toad. Ühiselamutes on võimalused nii söögitegemi-seks kui ka pesupesemiseks. Igas toas on tasuta internetiühendus. Arvuti või soovi korral WIFI tugijaama muretseb iga kadett endale ise.

Kontaktid:I ühiselamu – majutusadministraator Elna Saarniit telefon 696 5329 E-post elna.saarniit@sisekaitse.ee

16

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

II ühiselamu – majutusadministraator Helve Sirge telefon 696 5330 E-post helve.sirge@sisekaitse.ee

III ühiselamu – majutusadministraator Hilja Kask telefon 696 5339 E-post hilja.kask@sisekaitse.ee

Majutusadministraatori tööruum on igas ühiselamus esimesel korrusel, tööaeg 8.30 – 17.00.

Ühiselamu tuba on võimalik saada nii üheks ööks kui ka pikemaks perioodiks. Pike-maks perioodiks toa üürimisel tuleb sõlmida vastav üürileping. Täiendava informat-siooni saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöördu majutusadministraatori poole.

Toitlustamine

Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksis on võimalik süüa sööklas või valmis-tada ise toitu ühiselamu köögis. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaar-diga. Lähim toidupood on Pirita Selver, mis asub akadeemiast läbi männisalu mere suunas jalutuskäigu kaugusel.

Posti tellimine

Kadettidele saabuv isiklik post võetakse vastu üldosakonnas ja jagatakse kolledžite kaupa peapääslas olevatesse sahtlitesse. Tähitult saabunud saadetised edastatakse referentidele, kes need kadettidele edastavad.

Ajalehtede või ajakirjade tellimisel SKA aadressile tuleb sellest eelnevalt üldosakon-nale teada anda. Vastasel juhul ei pruugi tellimus kohale jõuda.

Üldosakond: telefon 696 5347 info@sisekaitse.ee

Sisekaitseakadeemia (Tallinna õppekompleksi) kontaktid: Kase 6112012 Tallinntelefon: 696 5343E-post: info@sisekaitse.ee

17

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes

Kuidas Murastes orienteeruda?

Murastes asuv kool koosneb peahoonest, mis sisaldab õppekorpust, aulat ja sööklat. Lisaks on hoone jaotatud nelja korpusesse: administratiivkorpus (A), majutuskorpus, bassein ja meditsiiniline teenindus (B), raamatukogu (C) ja majutuskorpus (D). Koo-lis orienteerumisel abistavad suunaviidad.

Eraldi hoonetena on Muraste territooriumil veel teenistuskoerte koolituskeskus ning õppetreeningbaas, kus asuvad täismõõtmeis spordisaal, matisaal, jõusaal ja õppe-laboratoorium.

Sissepääs ja parkimine

Kooli territooriumile pääseb läbi auto- või jalgvärava. Juhul kui värav on suletud, saab tõkkepuu- ja jalgvärava juures asuvate fono-lukkude abil korrapidajaga ühendust võtta. Autodele on parkimisvõimalus ühiselamu kõrval asuvas parklas. Kõik pikema perioodi jooksul territooriumil asuvad transpordivahendid peavad olema korrapidaja juures fi kseeritud.

Majutus

Majutusega tegeleb majutusadministraator. Majutust on võimalik saada vabade koh-tade olemasolu korral erinevaks perioodiks vastavalt kehtivale korrale. Toad on ena-muses 2- ja 3-kohalised. Igal korrusel asub kööginurk ja puhkeruum, kus on võimalik toitu valmistada ja telerit vaadata.

Kontakt:majutusadministraator Tiina Lendretelefon 670 7414

Toitlustamine

Toitlustamine toimub kooli sööklas eelneva registreerimise alusel (registreerida tuleb vähemalt 24h enne söömist). Tasumine toimub vastavalt hinnakirjale nii sularahas, kui kaardimakseterminali abil. Lähim toidupood ja toitlustusettevõte asub Tabasalus, 6 kilomeetri kaugusel. Ühikates asub igal korrusel kööginurk, kus on toiduvalmista-mise võimalus.

Korrapidaja telefon on 670 7400, mobiil 5343 5735 ning lühinumber 79400.

Politsei- ja piirivalvekolledži kontaktid:Tilgu tee 55C, Muraste76905 Harjumaatelefon: 670 7402E-post: info_muraste@list.sisekaitse.ee

18

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool

Kuidas Paikusel orienteeruda?

Paikuse kool koosneb eraldi asuvatest hoonetest. Territooriumile sisenedes jääb sil-ma 3-korruseline hoone, kus paiknevad kooli juhtkond, tugipersonaal ja IT spetsia-list. Vasakut kätt jääb 3-korruseline koolihoone.

Koolihoones toimub peamine õppetöö ning seal paiknevad:esimesel korrusel – korrapidamine, relvastuse klass, raamatukogu, suur auditoo-

rium, spordisaalid, jõusaal, pääs ühiselamusse.teisel korrusel – õppeklassid, arvutiklass, nõupidamiste ruum, kooli muu-

seum, õppepataljon, õppepolügoon. Läbi klaasist fuajee pääseb söögisaali.

kolmandal korrusel – arvutiklass, õppeklassid, ühiselamu toad.

Koolimajaga on kokku ehitatud 2-korruseline söökla, kuhu pääseb koolimaja ja ühis-elamu teiselt korruselt. Esimesel korrusel on köök ja söökla juhataja kabinet, teisel korrusel söögisaal. Koolimajaga on ühendatud ka 2-korruseline ühiselamu, mille esi-mesel korrusel asuvad komandandi tuba ja pesuvahetuse ruum.

Kontori taga asub 2-korruseline õppehoone, kus paiknevad: esimesel korrusel – kriminalistika labor, õppeklassid, meditsiinipunkt, dušširuumid. teisel korrusel – siselasketiir ja ühiselamu toad.

Eraldi hoonetena on õppetööks veel välilasketiir ja auto-moto õppeväljak koos õppe-klassiga.

Kadettidele mõeldud parkla kõrval asub 2-korruseline ühiselamu.

Türgi oja ääres paiknevad veel abihoonetena kooli saun, puhkemaja, töökojad ja garaažid.

Kõikide töötajate telefoninumbrid ja e-posti aadressid on Sisekaitseakadeemia kodu-lehel ja Paikuse kooli korrapidajal. Küsimuste või probleemide korral pöördu esma-järjekorras õppepataljoni poole, kes vajadusel suunab Sind edasi. Jooksvate küsi-muste lahendamisel saad kindlasti abi ka korrapidamisest telefonil 447 6710 või 447 6711.

19

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Sissepääs ja parkimine

Iga kadett pääseb kooli territooriumile jalgsi või autoga. Parklana kasutavad kadetid ainult ühiselamu kõrval asuvat parkimisplatsi. Kõigile väljastatakse plastikust ukse-kaardid, mille abil pääseb ühiselamusse ja õppehoonetesse. Arvutiklassi ja jõusaali saab kadett vabalt kasutada. Selleks saab ta korrapidaja käest ruumi võtme, regist-reerib ennast kasutajaks ja hiljem tagastab võtme korrapidamisse. Öörahu algab kell 23.00 ja peale seda viibivad kõik oma tubades.

Majutus

Kõigile õppijatele tagatakse võimalus elada ühiselamus. Ühiselamuid on kolm ning kõigis neis on 2-ja 3-kohalised toad. Igal korrusel on puhketuba, arvuti, TV, külm-kapp. Ühiselamutes on võimalused pesupesemiseks. Söögitegemise võimalus on ainult IV ühiselamu keldris. Igas toas on tasuta internetiühendus.

Komandant Maimu Soosalu asub ühiselamu nr. I 1. korruseltööaeg: 8.00–16.30telefon: 4476716 või 53462716E-post: maimu.soosalu@sisekaitse.ee

Toitlustamine

Toitlustamine toimub kooli sööklas viis korda nädalas ja kolm kord päevas vastavalt kooli sisekorras ettenähtud aegadel. Kadettidele on toitlustamine tasuta ja toimub õppepataljoni tellimuste alusel. Söögitegemise võimalus on IV ühiselamu keldris.

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli kontaktid: Kooli tee 12, Paikuse86602 Pärnumaatelefon: 447 6700E-post: info_paikuse@list.sisekaitse.ee

20

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas

Kuidas Väike-Maarja päästekoolis orienteeruda?

Päästekooli õppetegevus toimub õppekompleksis Väike-Maarjas, aadressil Jakob Liivi 4 ja 6 ning õppeväljakul, mis asub Vao külas, mõne kilomeetri kaugusel Väike-Maarjast.

Õppekompleks koosneb õppehoonest, A õppedepoost, B õppedepoost, ühiselamust ja söökla-aulast.

Õppehoone on eraldiseisev kahekorruseline hoone, kust leiad: õppeklassid, õppe-referendi ja õppejõudude tööruumid.

A õppedepoos asuvad päästeautode garaaž, hingamisaparaatide hooldus- ja hoiuruum, kustutusriiete hoiuruum, kadettide riietusruum ning saun. B õppedepoos asuvad päästeautode garaaž, päästevarustuse hooldus- ja hoiuruum ning kadettide riietusruum.

Ühiselamu on neljakorruseline hoone, milles lisaks ühiselamu tubadele asub esime-sel korrusel ka raamatukogu.

Söökla-aula hoonest leiad: fuajee, kus asub päästekooli valvur, administratiivruumid, söökla ning aula koos jõusaaliga.

Päästekooli õppeväljak asub 26,8 ha suurusel territooriumil ja seal toimuvad prakti-lised õppetunnid.

Sissepääs ja parkimine

Päästekooli territooriumile jalgsi või autoga pääsemiseks ID-kaarti vaja ei ole. Kadet-tide autode parkimine on võimalik päästekooli peaukse ees asuvatel parkimiskohta-del ning õppehoone kõrval asuvatel parkimiskohtadel.

Õppehoone välisuks suletakse reeglina kell 18.00. Õppeklassidesse pääsemiseks hili-semal ajal tuleb pöörduda valvuri poole. Päästekooli peauks ning pääs ühiselamusse on avatud ööpäevaringselt.

21

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Majutus

Päästekoolis on kõigil kadettidel võimalik elada ühiselamus. Ühiselamus on reno-veeritud kolmekohalised toad, kus kahe toa peale on ka üks duši- ja tualettruum ning esik. Ühiselamus on võimalused nii söögitegemiseks kui ka pesupesemiseks. Igas toas on tasuta internetiühendus.

Infot majutuse kohta päästekooli ühiselamus annab päästekooli haldustalituse juha-taja asetäitja Maila Vink, telefon 322 8462, e-post: Maila.Vink@sisekaitse.ee.

Haldustalituse juhataja asetäitja tööruum asub ühiselamu esimesel korrusel, tööaeg 08.00–12.00 ja 13.00–17.00.

Kutseõppe kadettidele on majutamine tasuta.

Toitlustamine

Kadettide toitlustamine toimub päästekooli sööklas kolm korda päevas. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Kutseõppe kadettidele on toitlustamine tasuta. Ühiselamu köökides on söögi valmistamise võimalus.

Päästekolledži Väike-Maarja päästekooli kontaktid: Jakob Liivi 6, Väike-Maarja46202 Lääne-Virumaatelefon: 322 8450E-post: paastekool@sisekaitse.ee

22

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS

Kuidas toimub õppetöö

Kõiki Sisekaitseakadeemia üliõpilasi ja õpilasi nimetatakse kadettideks. Sisekaitse-akadeemias toimub ainult täiskoormusega õpe, mis tähendab, et kadett on kohusta-tud läbima kõik õppeplaani järgsed õppeained. Õppevõlgnevuste korral kadett eks-matrikuleeritakse.

Õppe aluseks on õppekavad, mis on kirjeldatud õpiväljundites. Õpiväljundid kirjelda-vad neid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida kadett aine/mooduli/õppekava läbimise järel on omandanud.

Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Ühele Euroopa ainepunktile (EAP) vastab 26 tundi kadeti kontaktõppes või iseseisvalt teh-tud tööd. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP.

Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks.

• Kohustuslik aine on õppeaine, mis õppekava täitmiseks tuleb tingimata oman-dada.

• Valikaine on kadeti poolt õppekava täitmiseks õppekavaga määratud õppeai-nete hulgast või ülekooliliselt pakutavate valikainete hulgast iseseisvalt valitud õppeaine.

• Vabaaine on kadeti poolt õppekava täitmiseks iseseisvalt valitud õppeaine aka-deemiast või mõnest muust kõrgkoolist.

Vaba- ja valikaineid on lubatud õppida õppekava ületavas mahus õppeteenustasu maksmata kuni 6 EAP ulatuses. Õppekava ületamise eest üle 6 EAP tuleb tasuda õppeteenustasu akadeemia nõukogu poolt kinnitatud tasumäärade järgi. Regist-reerumine valikainetesse toimub septembris ja detsembris akadeemia kodule-hel. Registreerumist korraldab õppeosakond. Valik- ja vabaainesse registreerumine tähendab kohustust sooritada selles aines eksam või arvestus. Ainetes osalemisest pärast registreerumist enam loobuda ei saa.

Üks osa õppetöö kvaliteedisüsteemist on kadettide arvamusküsitlused õppetöö kor-ralduse, läbitud ainete, õppejõudude õpetamisoskuse jms kohta. Selleks, et kadetti-de õpi- ja olmetingimusi paremaks muuta, AVALDA ALATI OMA ARVAMUST KÜSITLUS-TELE VASTATES!

23

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

e-õpe ja õppeinfosüsteem (ÕIS)

Õppeaine sooritamiseks vajaliku informatsiooni leiab kadett veebipõhisest õppe-infosüsteemist (ÕIS). ÕISi esitab õppejõud aine läbimiseks vajalikud materjalid (esitlused, juhendid, konspektid, lisalugemine jms) ja kalenderplaani, kus on esi-tatud õppeaine toimumise kava, teemad, kohustuslik ja soovituslikud allikad ning hindamise kirjeldus. Lisaks ÕISile on võimalus kasutada SKA e-raamatukogu, mille kasutajal on võimalik õppematerjalide faile õppimise eesmärgil salvestada või välja printida. Õppematerjali levitamine on keelatud.

Alates 2010. aasta sügissemestrist kasutavad esmakursuslased uut ÕIS-i (https://sisekaitse.ois.ee/). ÕIS sisaldab avalikke ja personaalseid andmeid, millele ligipää-suks on vaja kasutaja eelnevalt autentida ID kaardi või kasutajanime ja parooli alu-sel, mis edastatakse tutvumispäevadel või e-postiga. Õppeinfosüsteem sisaldab õppuri tunniplaani, hindeid, õppekava täidetust ning õppematerjale, samuti on või-malik leida õppejõudude konsultatsiooniajad.

Õppejõud võib õppetöö läbiviimisel kasutada ka e-õppekeskkondi Moodle või IVA, kus õppetöö toimub osaliselt veebipõhiselt (e-kursus). Veebikeskkonnas saab esi-tada kodutöid, rühmatöid, osaleda foorumites, sooritada enesekontrolli ja hindelisi teste või harjutusi. E-õppe keskkonna kasutamisel lisab õppejõud sinna ka õppema-terjalid ning korralduslikud dokumendid.

Õppematerjalidena on kasutusel õpiobjektid, mis on iseseisvalt läbitavad veebipõ-hised õppematerjalid. Sisekaitseakadeemias loodud õppematerjalidega saab tutvu-da kodulehel: http://www.sisekaitse.ee/opiobjektid/

Õpperühma kood

Ühel kursusel õppivad kadetid moodustavad õpperühma, iga õpperühm tähistatak-se koodiga. Kood koosneb eriala tähisest, õppevormi tähisest ja kolmekohalisest numbrist.

Erialade tähised: B – piirivalveteenistus, F – maksundus ja toll, K – korrektsioon,Pt – politseiteenistus, R – päästeteenistus, MSI – sisejulgeoleku magistriõpe.

Õppevormi tähised: S – statsionaarne ehk päevaõpe ja K – kaugõpe.

Kolmekohalise numbri kaks esimest numbrikohta tähistavad õppurite akadeemias-se astumise aasta kahte viimast numbrit. Kolmas numbrikoht on „0“. Kui ühel aastal erialale vastuvõetud kadetid jaotatakse rohkem kui üheks õpperühmaks, siis on kol-mandaks numbriks õpperühma järjekorranumber.

Näiteks:RS080 – päästeteenistuse eriala päevaõppe 2008. aasta vastuvõtu kursusPtK113 – politseiteenistuse eriala kaugõppe 2011. aasta vastuvõtu kursus piirivalve

süvaõppe suunalMSI100 – sisejulgeoleku magistriõppe 2010. aastal vastu võetud kursus

24

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Õppetöö vormid

Õppetöö on õppekava täitmisega seotud tegevus. Õppetöö toimub kontakttundide-na, iseseisva töö ja praktikana. Kontakttund on õppe eesmärgi saavutamine loen-gu, seminari, kollokviumi, praktilise töö, e-õppe või muus aineprogrammis määra-tud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv õppimine läbi praktilise tegevuse. Iseseisev töö hõlmab kadeti iseseisvat teadmiste omandamist, rakendamist, probleemide käsitlemist, ettekannete ettevalmistamist, erialase kir-janduse lugemist, kirjalike tööde (referaat, essee, ainetöö, kursusetöö, uurimistöö) koostamist ja eksamiks/arvestuseks ettevalmistamist. Olulisemad iseseisvad tööd on kursusetöö ja lõputöö.

Kõikides õppeainetes toimub õppetöö kontakttunni või iseseisva tööna, mis ühe ainepunkti kohta kokku moodustavad 26 tundi. Erinevalt gümnaasiumist toimub suur osa õppetööst iseseisvalt. Päevaõppes moodustab iseseisev töö üldjuhul 50% kogu õppeaine mahust ja kaugõppes 75% kogu õppeaine mahust. See nõuab ene-sedistsipliini ja õpioskusi, et kõikide ülesannetega tähtaegselt ja nõutaval tasemel toime tulla.

Hindamissüsteem

Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumi-te alusel hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Väljundipõhiste õppekavades on õpiväljun-did kirjeldatud miinimumtasemel, mis tähendab, et positiivse hinde saamiseks peab kadett olema omandanud kõik õpiväljundid.

Hindamine on kas eristav (õppeaine lõpeb eksamiga) või mitteeristav (õppeaine lõpeb arvestusega).

Eristava hindamise puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:„A“ “suurepärane” – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise

tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;

„B“ “väga hea” – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomus-tab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifi lisema-te ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;

„C“ “hea” – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmis-te ja oskuste eesmärgipärane kasutamine Spetsiifi lisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;

25

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

„D“ “rahuldav” – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus. Rahuldav hinne on piisav õppeprotsessi jätkamiseks;

„E“ “kasin” – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavuta-mine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudu-jäägid ning ebakindlus. Kasin hinne on õpingute jätkamiseks või õppe lõpeta-miseks piisav, kui nii on õppekavas sätestatud;

„F“ “puudulik” – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.

Mitteeristava hindamise puhul rakendatakse kaheastmelist skaalat. Sellel sätesta-takse tase, millele vastavalt või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatak-se tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud” ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga “mittearvestatud”.

Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine (VÕTA)

Sisekaitseakadeemia võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koo-litusasutustes läbitud taseme- ning täiendusõpet vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmise osana. Samuti on võimalik arvestada töökogemuse ning igapäevase tege-vuse ja vaba aja raames toimunud iseseisvat õpet. Varasemate õpingute- ja töö-kogemuse hindamisel ei võeta arvesse juba kaitstud lõputööd ega lõpueksamit. VÕTA rakendamisel ei nõuta õppurilt uut hindamist (eksamit või arvestust) aines teiste õppuritega samadel tingimustel.

VÕTA rakendamisel on kadetil võimalik arvestatud õppeainete asemel valida vaba-aineid kõigi akadeemias pakutavate õppeainete hulgast.

VÕTA avalduse täitmise osas saab nõu vastava kolledži õppereferendilt, erialaspetsii-fi liste õpingute ja töökogemuse arvestamisega seotud küsimustes nõustab vastava kolledži direktor või tema poolt nimetatud isik.

Üldise info saamiseks või probleemide korral aitab kadetti õppeosakond.VÕTA avaldus tuleb esitada hiljemalt kahe nädala jooksul alates semestri õppetöö algusest. Iga semestri alguses võib teha uue taotluse. Dokumentide menetlemine on tasuline, 6,40 eurot olenemata ainepunktide mahust.

Rohkem infot VÕTA kohta ja vajalikud dokumendid leiad Sisekaitseakadeemia kodu-lehelt http://www.sisekaitse.ee/vota

26

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Õppimine ja praktika välismaal

Kadettidel on võimalik õppida välismaal:

• rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja kõrgkoo-lide stipendiaadina;

• üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel;

• isiklikul algatusel, leides vajadusel rahastamisvõimalused.

ERASMUS’e programm

ERASMUS’e programmiga on võimalik välismaal nii õppida kui töötada. Õpingute ja praktika kestvus võib olla kolmest kuust kuni ühe aastani. Enne välismaale siirdu-mist peab kadett läbima akadeemias vähemalt esimese õpinguaasta.

Kadeti nominaalne õppeaeg välisülikoolis õppimise/praktika perioodi võrra ei pike-ne. Riigieelarvelisel õppekohal õppiva kadeti põhistipendiumi maksmine jätkub. Rii-gieelarvevälisel kohal õppiv kadett ei pea väliskõrgkoolis õppimise perioodil õppe-maksu maksma.

Kandideerimiseks ERASMUS’e programmi raames esitab kadett ERASMUS’e koordi-naatorile järgmised dokumendid:

• avaldus;

• motivatsioonikiri (1–2 lk vabas vormis põhjendusega, miks on soov välismaal ja valitud ülikoolis õppida);

• väljavõte õpingukaardist;

• tõend võõrkeeleoskuse kohta (keel, milles kadett soovib välisülikoolis õppida).

Keeleoskuse tõendina võib esitada riigieksami tulemused, võõrkeele õppejõu vabas vormis kinnituse, mõne õppeasutuse juures sooritatud keeletesti tulemused vms. Kandideerimise tähtaeg kevadsemestriks on jooksva õppeaasta oktoober ja järgne-vaks õppeaastaks eelmise õppeaasta märtsikuu.

ERASMUS’e programmi raames saab välismaal õppida ja praktikat teha vaid üks kord. Täiendav informatsioon www.sisekaitse.ee/erasmus-4.

Sisekaitseakadeemia ERASMUS programmi koordinaator:Kontakt: Kaisa EllandiKabinet: Tallinna õppekompleks, A-211Telefon: 696 5402E-post: kaisa.ellandi@sisekaitse.ee

27

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

DoRa programm

DoRa pakub toetust magistri- ja doktoriõppe tudengitele, väliskülalisüliõpilastele ja kõrgkoolide töötajatele. DoRa programmi magistrantide õpirände raames on või-malik väliskõrgkoolis õppida üks kuni kuus kuud. Välismaal sooritatud ained nõutud mahus peavad minema arvesse õppekava täitmisel Eestis.

Noorteadlaste rahvusvahelise teadmisteringluse raames toetatakse välismaal toimu-val rahvusvahelisel erialasel konverentsil, seminaril või kursusel osalemist ja teisi õppe- ja teadustööga seotud tegevusi.

Täpsem informatsioon: www.sisekaitse.ee/dora

Sisekaitseakadeemia DoRa programmi koordinaator:Kontakt: Kristi KuluKabinet: Tallinna õppekompleks, A-211Telefon: 696 5402E-post: kristi.kulu@sisekaitse.ee

Nõustamine

Akadeemias õppimise käigus võib kadetil tekkida küsimusi ja probleeme, millele ei osata iseseisvalt lahendust leida. Selliste olukordade lahendamiseks on kadetil või-malus pöörduda rühmavanema, kolledži direktori, õppetoolide juhatajate, õppejõu-dude, õppereferentide ning õppeosakonna töötajate ja välissuhete spetsialist poole.

Rühmavanem on kaaskadett, kes esindab õpperühma ning aitab lahendada või edastab kadeti tekkinud probleemid kolledži töötajatele.

Õppereferent nõustab kadetti õppekorralduse, õppekava, tunniplaani, stipendiumi-arvestuse, õppejõudude, õpingutulemuste hindamise, varasemate õpingute- ja töö-kogemuse arvestamise ning õppeteenustasuga seotud küsimustes tööpäeva raames. Õppereferent väljastab kadeti soovil väljavõtte õpingukaardist.

Keerulisemates küsimustes kadeti õiguste ja kohustuste osas ning õppekavaga seo-tud küsimustes nõustab kadetti kolledži direktor või tema asetäitjad.

Õppejõud nõustab kadetti õppeaine läbimise ja arvestuste ning eksamite sooritami-sega seotud küsimustes õppeaine kalenderplaanis määratud konsultatsiooni aega-del, õppejõu vastuvõtuaegadel või õppejõu ja kadeti vastastikusel kokkuleppel mää-ratud aegadel.

Õppetooli juhatajalt võib nõu küsida tema õppetooli alla käivate ainete ja õppejõu-dude osas.

Õppeosakonna töötajad väljastavad tõendeid kadeti õppimise kohta akadeemias, nõustavad kadetti vastuvõtu ja õppekorraldusega seotud üldküsimustes.

Välissuhete spetsialist nõustab välisüliõpilasi ning üliõpilasvahetuses osaleda soo-vivaid kadette õppimisvõimaluste osas välismaal.

28

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Stipendiumid

Sisekaitseakadeemias õppivale kadetile makstavaid stipendiume on kahte tüüpi – põhistipendium ja lisastipendium.

Põhistipendiumi makstakse riigieelarvelisel kohal õppivale kadetile õppetöö toi-mumise ajal. Põhistipendiumi makstakse esimesel õppeaastal 88.20 eurot kuus, tei-sel õppeaastal 99.96 eurot kuus, kolmandal õppeaastal 117.60 eurot kuus ja neljan-dal õppeaastal 129.36 eurot kuus. Põhistipendiumi arvestatakse alates õppeaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni õppetööl viibitud aja eest. Õppetöölt puudutud aja eest vähendatakse põhistipendiumi ulatuses, mis vastab puudutud osale. Õppetöölt puudumiseks ei peeta akadeemia esindamist spordivõistlustel, messidel jms. Rahan-dusosakond maksab stipendiumi välja kadeti arvelduskontole järgneva kuu 20. kuu-päevaks.

Lisastipendiumi makstakse ühekordselt kadetile, kes on eriliselt silma paistnud õppetöös, esindanud Sisekaitseakadeemiat või aidanud muul viisil edukalt kaasa Sisekaitseakadeemia tegevusele.

Lisaks on võimalik taotleda Ida-Virumaa stipendiumit ja spordistipendiumit.

Ida-Virumaa stipendiumi eesmärgiks on toetada sisekaitselisest õppest huvitatud ja varasemate silmapaistvate õpitulemustega Ida-Virumaalt pärit noorte õppimist Sisekaitseakadeemias, mille lõpetamise järel nad asuksid tööle Ida-Virumaal. Stipen-diumit on võimalik taotleda nii Ida-Virumaalt pärit üliõpilaskandidaatidel, kes soovi-vad alustada õpinguid, kui Ida-Virumaalt pärit ja akadeemias juba õppivatel kadetti-del kogu õpinguperioodi jooksul. Stipendiumi suurus on 1 300 eurot õppeaastas.

Spordistipendiumi eesmärgiks on Sisekaitseakadeemiasse õppima asunud silma-paistvate sportlaste innustamine, aidates kaasa nende aktiivse sportlaskarjääri ühen-damisele õpingutega. Spordistipendiumit on võimalik taotleda kas kogu õppeajaks või üheks semestriks. Stipendiumi suurus on kuni 700 eurot semestris.

Täpsemat infot stipendiumite ja taotluste esitamise kohta leiab akadeemia kodu-lehelt http://www.sisekaitse.ee/stipendiumi-maksmine

29

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Raamatukogu

http://www.sisekaitse.ee/raamatukogu

Sisekaitseakadeemia raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab akadee-mia kadette ning tagab õppe- ja teadustööks vajalike raamatute ning inforessursside kättesaadavuse. Raamatukogus on Internetiühendusega arvutitöökohad, Wifi leviala ning head võimalused printimiseks, paljundamiseks, skaneerimiseks ja köitmiseks.

Raamatukogus on müügil kirjastuse väljaanded ja SKA meened. Maksta saab sula-rahas või pangakaardiga.

Kuidas saab lugejaks?Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja õiguslikku suhet akadee-miaga tõendava dokumendi alusel. Lugejakaardina kehtib ID-kaart või raamatukogu magnetkaart, mis tuleb iga kord raamatukogu kasutamisel esitada.

Lahtiolekuajad

Tallinna õppekompleksi raamatukogu

• Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E – K 8:00 – 17:00 N – R 8:00 – 18:00 L 9:00 – 15:00

• Suveperioodil 1.07 – 31.08 E – R 9:00 – 17:00

Politsei-ja piirivalvekolledži raamatukogu

• Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E – K 8:30 – 16:30 N – R 8:30 – 18:00 L 9:00 – 15:00

• Suveperioodil 1.07 – 31.08 E – R 8:30 – 16:30

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogu

• Õppeperioodil 1.09 – 30.06 paarisnädal E – K 8:00 – 16:30 N 8:00 – 18:00 R 8:00 – 13:00 paaritu nädal E – K 8:00 – 16:30 N 8:00 – 18:00 R 8:00 – 17:00

• Suveperioodil 1.07 – 31.08 E – R 8:30 – 16:30

Päästekolledži Väike-Maarja päästekooli raamatukogu

• Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E – N 12:00 – 20:00 R 8:00 – 15:00

• Suveperioodil 1.07 – 31.08 E – R 9:00 – 17:00

30

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Laenutustähtajad

• Raamat – 61 päeva

• Eestikeelne ajakiri – 3 päeva

• Võõrkeelne ajakiri – 30 päeva

• Tähtaega saab pikendada kaks korda.

Lugeja vastutus

• 0,03 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud raamatu eest,

• 0,32 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud eestikeelse ajakirja eest,

• 0,03 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud võõrkeelse ajakirja eest,

• kaotatud või rikutud raamat tuleb asendada samaväärsega või hüvitada.

E-kataloog Rikswebhttp://riksweb.sisekaitse.ee/

E-kataloogist on võimalik:

• otsida raamatukogus olevaid raamatuid, ajakirju ja lõputöid pealkirja, autori, märksõna jms alusel;

• saada ülevaadet kohalolevatest ja väljalaenutatud raamatutest;

• vaadata uudiskirjanduse nimekirja;

• vaadata oma laenutusi, tähtaegu ja viiviseid ning pikendada laenutustähtaegu.

E-kataloogist leitud KOHAVIIDA järgi saab raamatu ise riiulist leida.

E-raamatudhttp://www.sisekaitse.ee/e-raamatud-2/

E-raamatukogus on võimalik Sisekaitseakadeemia kirjastuse väljaanded e-raamatu-tena tasuta lugeda ja endale salvestada.

Juurdepääs infoleKadettidel on võimalik kasutada EBSCOhost Web ning SAGE Journals Online e-ajakir-jade täistekstandmebaase.

Kasutajakoolituse materjalid: http://www.sisekaitse.ee/kasutajakoolitus/

Kontakt: kõikide Sisekaitseakadeemia raamatukogude kontaktid leiad Oluliste kontaktide alt (lk 13)

31

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Kasulik teada

Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe. Õppe maht on 180–240 EAP-d, millest vähemalt 15 protsenti moodustab praktika. Praktika suurem osa-kaal on peamine rakenduskõrghariduse erinevus bakalaureuseõppest. Samas taga-vad mõlemad ligipääsu kõrghariduse teisele astmele ehk magistriõppele. Rakendus-kõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. Õppekava täitnud isikule antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom, akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille maht on 120 EAP-d. Magistri-õppekava täitnule omistatakse magistrikraad ja antakse vastav diplom koos akadee-milise õiendiga ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement). Sise-kaitseakadeemias toimub sisejulgeolekualane magistriõpe ja magistriõpe koostöös partnerkõrgkoolidega.

Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrghariduse ja magistriõppe lõpe-tanule: • kes on täitnud õppekava täies mahus; • kes kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami hindele “5” või “A”. • Kelle kaalutud keskmine hinne õpingute lõppe-des on „4,60“ või kõrgem. Arvesse võetakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.

Õppevormid. Õpe toimub päeva- või kaugõppe vormis. Üksikuid ainekursusi saab läbida ja/või eksameid sooritada ka eksternina või vabakuulajana. Päevase õppe-vormi puhul on kontakttundide maht reeglina 12-14 akadeemilist tundi ühe EAP koh-ta. Kaugõppe õppevormi puhul ei eeldata kadeti igapäevast osavõttu õppetööst, õppetegevus toimub sessiooniti ja suures osas iseseisvalt. Kontakttundide maht on reeglina 8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Magistriõppes on kaugõppe kontakt-tundide maht 6–8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta.

Kadetil on õigus taotleda ühelt akadeemia erialalt üleviimist teisele erialale, ühelt õppevormilt teisele, ühelt süvaõppesuunalt teisele või riigieelarveliselt õppekohalt üleviimist riigieelarvevälisele õppekohale ja vastupidi. Õppekava sulgemisel viiakse kadetid üle teisele võimalikult lähedasele õppekavale arvestades kadeti eelistusi ja akadeemia võimalusi.

Akadeemiline puhkus on kadeti vabastamine õppetöö kohustustest. Akadeemilist puhkust võimaldatakse kadeti omal soovil üks kord kuni üheks aastaks nominaal-õppeaja jooksul. Üldjuhul antakse akadeemilist puhkust semestri lõpust kuni sama semestri lõpuni järgmisel kalendriaastal. Kadetil on õigus saada täiendavat akadee-milist puhkust: tervislikel põhjustel kuni kaks aastat; kaitseväeteenistusse astumisel kuni üks aasta; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadee-milisel puhkusel olijad kuuluvad akadeemia üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhku-se ajal on lubatud kolledži direktori kirjalikul loal osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid.

32

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Õppeteenustasu riigieelarvevälisel kohal õppimiseks kehtestab akadeemia nõuko-gu igaks õppeaastaks. Akadeemia nõukogul on igal õppeaastal õigus muuta õppe-teenustasu kuni 10 protsenti eelneva õppeaastaga võrreldes.

Õppekulude hüvitamise juhud riigieelarveliselt õppekohalt eksmatrikuleeritult ning kooli lõpetanult, kes ei asu tööle avalikku teenistusse, on sätestatud „Rakenduskõrg-kooli seaduse“ paragrahvis 273.

Õppekorralduse eeskiri (ÕKE) on põhidokument, mis reguleerib õppetööd ja õppe-tööalaseid suhteid Sisekaitseakadeemias. Selle dokumendiga on sätestatud õppe-korralduse üldnõuded ning töötajate, õppejõudude ning õppurite õppetööga seon-duvad õigused ja kohustused.

Lisaks reguleerivad õppetööd alljärgnevad dokumendid:

• Ainemonitooringu küsitluse läbiviimise kord

• E-kursuste ja õpiobjektide kord

• ERASMUS programmi üliõpilaste mobiilsuse kord

• Lõputööde kord

• Magistritööde koostamise ja kaitsmise kord

• Sisekaitseakadeemia "Ida-Virumaa stipendiumi" statuut

• Sisekaitseakadeemia päevase õppevormi üliõpilasele tööloa andmise kord

• Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe edukusstipendiumi statuut

• Sisekaitseakadeemia spordistipendiumi statuut

• Sisekaitseakadeemia tekli statuut

• Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise tingimused ja kord

• Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suurus, tingimused ja kord

• Sisekorraeeskiri

• Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja kord

• Vanglaametnikukandidaadi stipendiumi suurus ning selle maksmise tingimused ja kord

• Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord

• Vormiriietuse kandmise kord

• Õppeaasta planeerimise kord

• Õppekava statuut

• Õppekavade sisehindamise kord

• Üliõpilase distsiplinaarvastutuse rakendamise kord

• Üliõpilaspiletite väljastamise kord

• Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend

Nimetatud dokumendid on kättesaadavad Sisekaitseakadeemia kodulehelthttp://www.sisekaitse.ee/oppetegevus

33

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Tudengi õigused ja kohustused

Õigused

• Kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, arvutiklasse ja raamatu-kogu;

• Saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;

• Valida oma esindajaid ja olla valitud Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindusse;

• Esitada põhjendatud esildisi õppejõu sobimatuse kohta;

• Saada õppelaenu vastavate õigusaktidega sätestatud tingimustel ning korras;

• Saada kord igas kõrgharidusastmes rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust (üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldami-seks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni);

• Saada akadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni (sh isikut puudutavatest käskkirjadest teavitamine, näiteks immatrikuleerimine, reimmatrikuleerimine, eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus jms);

• Vaidlustada akadeemiast eksmatrikuleerimise otsuse 1 nädala jooksul pärast otsuse teatavakstegemist;

• Saada stipendiumi sise- või justiitsministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras;

• Mitte hüvitada riigi poolt õpetamiseks tehtud kulutusi riigile järgmistel tingi-mustel:

– kui ta töötab avalikus teenistuses (sh piirivalve- või politseiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis) või päästeasutu-ses vähemalt kahekordse nominaalse õppeaja;

– kui ta on oma algatusel vabastatud teenistusest või tööst seoses püsiva töö-võime kaotusega 40–100 %;

– kui tema perekonnas on puudega või vanaduspensionieas isik, kes vajab hooldamiseks kõrvalabi või järelvalvet;

– Kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

34

ÕP

PIM

INE

AK

AD

EEM

IAS

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Kohustused

• Järgida rakenduskõrgkooli seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest.

• Teavitada akadeemiat oma kontaktandmete muutusest.

• Hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui õliõpilane:

– katkestab mõjuva põhjuseta õpingud;

– eksmatrikuleeritakse ebarahuldava õppeedukuse tõttu;

– eksmatrikuleeritakse distsiplinaarsüüteo tõttu;

– ei asu lõpetamisel kolme kuu jooksul avalikku teenistusse (sh piirivalve- või politseiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, teenistusse vanglas või Justiitsminis-teeriumis) või tööle päästeasutusesse. Välja arvatud juhul, kui ei pakuta kvali-fi katsioonile vastavat töökohta;

– vabastatakse avalikust teenistusest või töölt süüdimõistva kohtuotsuse jõus-tumisel;

– vabastatakse avalikust teenistusest või töölt distsiplinaarsüüteo eest;

– vabastatakse avalikust teenistusest või töölt oma algatusel mõjuva põhju-seta.

35S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

TUD

ENG

IELU

TUDENGIELU Üliõpilaste huve kaitseb ja tudengielu juhib akadeemia üliõpilasesindus. Esindus-se on alati valitud tublimaid üliõpilasi, mitmest endisest üliõpilasesindusejuhist on saanud ka akadeemia õppejõud. Paljud akadeemia vilistlased on üliõpilasesindusest kaasa saanud meeldejäävaid mälestusi ja väärtuslikke organiseerimiskogemusi.

Üks üliõpilasesinduse jaoks oluline tegevusvaldkond on tudengite vaba aja sisusta-mine. Paljud üliõpilasesinduse liikmed on olnud kaasatud Tallinna tudengite kevad- ja sügispäevade korraldamisse.

Akadeemia kadetid osalevad juba õpingute ajal ühiskonna elu turvalisuse tagami-sel. Päästetudengid on vajadusel ühiselt kõigi kursustega osalenud metsatulekahju-de ja merereostuse likvideerimisel, politseikadetid turvanud suurüritusi, muuhulgas kuninganna Elizabethi ja USA presidendi G. W. Bushi Tallinna visiiti. Vajalikku abi on meie tudengitelt saanud suusatamise MK etapi, Tartu maratoni ja muude suurüritus-te korraldajad.

Üliõpilasesindus

Kõik akadeemia kõrgharidusõppe kadetid moodustavad kokku Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna. Kadetid on esindatud kolmel tasandil – kursusevanem, üliõpilasesin-dus (ÜE) ja selle juhatus, mis moodustavad süsteemi, mille kaudu kadettide soovid ning mured jõuavad vajalike lahendusteni.

Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna huve esindab ja kaitseb ÜE juhatus nii akadee-mia kui riigi tasandil. Juhatuse tegevuse aluseks on Õppurkonna põhikiri, millega on sätestatud üliõpilasesinduse õigused ja kohustused.

Akadeemia üliõpilaskonnal on täidesaatev kogu, mille moodustab kolme kuni seits-meliikmeline juhatus. Juhatus valitakse ÜE poolt igal aastal. Juhatuse peamisteks ülesanneteks on üliõpilaskonna huvide ning õiguste kaitsmine ja esindamine nii Sisekaitseakadeemias kui väljaspool seda. Juhatuse liikmete ülesanneteks on koor-dineerida oma vastutusvaldkonda kuuluvate toimkondade tööd ning tegeleda küsi-muste ja ülesannetega, mis on seotud nende tegevusvaldkonnaga. ÜE esindus väl-jastab ka üliõpilaspileteid.

Üliõpilasesinduse juhatuse esimees on Laura Nõmmsalu justiitskolledžist. Juhatuse aseesimees kultuuri- ja spordivaldkonnas on Martin Kreek päästekolledžist ja ase-esimees teabe- ja majandusvaldkonnas Anneliis Andron justiitskolledžist.

ÜE liikmed on:

• Maarja-Liisa Maasik ja Agnes Ploom fi nantskolledžist;

• Anneliis Andron, Lauri Hainoja ja Ivo Kitsing justiitskolledžist;

• Raul Kabur ja Roland Heinsoo politsei- ja piirivalvekolledžist.

36 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

TUD

ENG

IELU

Juhatusse on võimalus kandideerida kõikidel kõrgharidusõppe kadettidel, kes õpivad kandideerimise hetkel Sisekaitseakadeemias. Valimised toimuvad iga aasta märtsi-kuus. Tule astu julgelt läbi ja anna oma panus tudengiellu!

Kontakt: Ruum: Tallinna õppekompleks, B-314E-post: esindus@list.sisekaitse.ee

Kuidas tõendada oma üliõpilasstaatust?

Üliõpilase staatust tõendavad Eesti Üliõpilaspilet ja ISIC-üliõpilaspilet (ISIC Stu-dent), mida on võimalik taotleda veebipõhiselt Minu Kool kaardihaldussüsteemis (www.minukool.ee). Kaarte väljastab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Eesti Üliõpilaspilet on üliõpilasstaatust tõendav dokument, mis väljastatakse Eesti Vabariigis kõrgharidust omandavale isikule. Kaart on kõikidele üliõpilastele tasuta.

ISIC-üliõpilaspilet on rahvusvaheline üliõpilasstaatust tõendav dokument.

ISIC on lühend sõnast International Student Identity Card. ISIC-üliõpilaspiletit on kah-te tüüpi: a) ISIC-tavakaart b) ISIC-liitkaart, millel on lisaks üliõpilaspileti funktsioonile ka pangakaardi funkt-

sioon.

Lisaks ISIC-üliõpilaspiletile on veel kaks alaliiki ISIC kaarte – ISIC Scholar ja ITIC. Esi-mene neist on keskkooliõpilaste ja teine õpetajate/õppejõudude tunnuskaart.

ISIC-üliõpilaspileti eesmärkideks on:

• identifi tseerida Sind kui tudengit kõikjal maailmas. See tähendab, et reisides välismaal on Sul samad õigused, mis on külastatava maa tudengitel ja Sul on õigus kasutada kõiki tudengitele pakutavaid soodustusi;

• pakkuda võimalikult palju erinevaid soodustusi nii kodu- kui välismaal.

Täpsem info ISIC kaardi soodustuste kohta aadressil www.isic.ee

Millist kaarti on Sinul vaja?

Iga kadett otsustab, millist üliõpilaspiletit ta soovib kasutada – kas Eesti Üliõpilaspi-letit, ISIC-üliõpilaspiletit või ISIC-üliõpilaspiletit pangakaardina. Kõigil Sisekaitseaka-deemia kõrgharidusõppes ja magistriõppes õppivatel üliõpilastel on õigus taotleda kõiki neid kaarte.

Kuidas üliõpilaspiletit saada?

• Kui kadett soovib Eesti Üliõpilaspiletit või ISIC-tavakaarti, saab taotluse esitada elektrooniliselt. Kui ISIC-pangakaarti, siis tuleb pöörduda vastava panga poole.

37S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

TUD

ENG

IELU

• Üliõpilaspiletite taotlemiseks on vajalik ID-kaardi või pangaparoolide abil sisene-da Minu Kool kaardihaldussüsteemi aadressil www.minukool.ee, kust leiab vasta-vad juhendid. Vajadusel saab abi ja juhendamist ka Sisekaitseakadeemia Üliõpi-lasesindusest vastuvõtuaegadel.

• Taotluse täitma asumisel tuleb arvestada, et taotlusele tuleb lisada foto failina jpg-formaadis. ISIC-üliõpilaspilet maksab 6.4 eurot, Eesti Üliõpilaspilet on tasuta.

• Elektroonilise taotluse vaatab üle ja kinnitab akadeemia töötaja, kes kontrollib andmete korrektsust ning õigust üliõpilaspiletit taotleda.

• E-posti aadressile, mis on taotlusesse märgitud, saadetakse teavitusi kaardi menetlemisest (kui taotlust on vajalik täiendada, kui kaart on saabunud kooli jms).

• Pärast taotluse kinnitamist saabub seitsme kuni kümne tööpäeva jooksul tellitud kaart akadeemiasse.

ISIC kaartide väljastamine toimub teisipäeviti ja reedeti kell 12.00–13.00 Sisekaitse-akadeemia Üliõpilasesinduse ruumis B-314.

Kontakt: Ruum: Tallinna õppekompleks, B-314E-post: esindus@list.sisekaitse.ee

Sisekaitseakadeemia tekkel

2010. aasta sügisel kuulutas ÜE akadeemia kadettide ja töötajate seas välja tekli kavandi ideekonkursi, mille tulemusena sündis 2011. aasta alguseks Sisekaitse-akadeemia tekkel.

Sisekaitseakadeemia tekkel on mustast sametist põhjaga, kahe hõbedase randi ja kirjaga „Sisekaitseakadeemia“ ning Sisekaitseakadeemia embleemiga madal nahk-nokamüts.

Tekli kandmise korra sätestab Sisekaitseakadeemia tekli statuut, mis antakse iga tekliga kaasa.

Tekli tellimine käib läbi ÜE kodulehe. Enne tellimist saab kõikides SKA raamatu-kogudes leida näidiste seast endale kõige paremini päheistuv tekkel. Tekleid väljasta-takse kord kvartalis tellimuse alusel.

Tekli statuut, tellimisvorm ja muu info on üleval esinduse kodulehelhttp://www.sisekaitse.ee/tudengid/meened/tekli-tellimine/

38 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

TUD

ENG

IELU

Üritused

TUDENGITE SÜGIS- JA KEVADPÄEVADNeed on pika traditsiooniga ülelinnalised tudengifestivalid, mille eesmärgiks on väärtustada üliõpilaselu. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) eestvedamisel toimub arvukalt põnevaid ettevõtmisi ja üritusi.

TUTVUMISPIDU ESMAKURSUSLASTELE – septembrisTutvumispidu on suurepärane võimalus esmakursuslastele ning vanemate kursuste kadettidele üksteisega tuttavaks saada ning koos lõbusalt aega veeta.

REBASTE RISTIMINE – septembrisTegemist on traditsioonilise esmakursuslaste sissepühitsemisega. Üritust viivad läbi Sisekaitseakadeemia viimase kursuse tudengid.

KEVADBALL – aprillisÜheks ilusamaks traditsiooniks on akadeemia igaaastane tudengite kevadball, mis toimub tavaliselt aprilli keskel, akadeemia sünnipäeva paiku. Ürituseks valivad tudengid enda seast balli peremehe ja perenaise, kelle ülesandeks on õhtu juhtimine ning jooksvate küsimuste lahendamine. Balli korraldab akadeemia üliõpilasesindus.

TUDENGITE JÕULUPIDU – detsembrisDetsembrikuus toimub tudengite jõulupidu, mille organiseerivad üliõpilasesinduse eestvedamisel õppurid ise.

SÕBRAPÄEVA PIDU – veebruarisVeebruaris toimub sõbrapäeva pidu, mille korraldamine on esindusel alati väga hästi välja tulnud.

SISEKAITSEAKADEEMIA GRILLFEST – maisEnne õppeaasta ametlikku lõppu on akadeemia kadettidel komme pidada koos maha väike grillpidu. Lisaks grillimisele lõbustatakse tudengeid erinevate mees-konnamängudega ning enne ürituse lõppu on võimalik ka jalga keerutada. Üritust korraldab akadeemia üliõpilasesindus.

TAMME ISTUTAMISE TSEREMOONIA – juunisEnne lõpuaktust on akadeemial kombeks viia läbi üritus, mida kutsutakse „Tamme istutamise tseremooniaks“. Tegemist on õppeaasta lõpuüritusega, mille raames tun-nustatakse parimaid lõpetavaid sportlasi ja kolledžite parimaid õpilasi. Tseremoonia lõpus istutatakse akadeemia territooriumi äärde tamm, mis iseloomustab lõpetava lennu tugevust ja sitkust ning meenutab järgmistele lendudele kõiki eelnevaid lende.

KONKURSIDIgal aastal kuulutab ÜE välja põnevaid ja huvitavaid konkursse, millest osa võib võtta igaüks. Traditsiooniks on saanud Hubaseima ühikatoa konkurss, mis toimub novemb-ris. Korraldatud on ka akadeemia teklil ja maskoti ideekonkursse.

LISAKS PALJU MUID TOREDAID ÜRITUSI JA ETTEVÕTMISI!

39S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

TUD

ENG

IELU

Vaba aeg

Sport

Sisekaitseakadeemia spordi valdkonda koordineerib spordikeskus, akadeemia eri asukohtades on oma spordiõpetajad, kes kehalise ettevalmistuse tunde ja spordi-tegevusi läbi viivad. Kõigi erialade ja õppetasemete kadetid saavad vastavalt kasutus-graafi kutele tasuta treenida akadeemia spordirajatistes ning võistelda akadeemia-sisestel ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu võistlustel, sh üliõpilaste suvemängudel ja SELLi mängudel. Tugevamad sportlased võivad kandideerida üliõpilaste EM, MM või universiaadikoondistesse. Lisaks saavad oma ametkondlikel võistlustel osaleda nii justiitskolledži, politsei- ja piirivalvekolledži kui päästekolledži kadetid.

Spordiinfot edastatakse internetis kodulehel, e-postiga ning kuulutustega teadete-tahvlitel.

Spordikeskus ootab SKA kolledžitevaheliste MV ja teiste spordiürituste kavandami-seks ning korraldamiseks kõigi kursuste spordiaktiivi kaasabi.

Kadettide kehaline aktiivsus on väga tähtis, sest see aitab saavutada või säilitada ametkondlikeks katseteks vajalikku kehalist vormi ning hästi lõõgastuda pingelisest õppetööst!

Ole aktiivne, jälgi infot ja üldhuvi või Tallinnas tekkinud küsimuste korral võta kind-lasti ühendust spordikeskuse telefonil 696 5481 või E-postiga: epp.jalakas@sise-kaitse.ee või marje.laar@sisekaitse.ee, lisaks annavad vajalikku spordiinfot ka Leho Tummeleht (Muraste), Rein Mõnnakmäe (Paikuse) ja Ants Rikberg (Väike-Maarja).

Keeleõpe

Keelekeskuses on võimalik esimesel kursusel õppida riigikeelt, inglise ja vene keelt vaba- ja valikainetena, et omandada vajalik üldkeeleoskus erialakeele kursuste läbimiseks. Teisel ja kolmandal kursusel on õppekavajärgsed erialakeele kursused. Akadeemia lõpukursuse õppuritele pakume võimalust osaleda kursustel: Eesti keel lõputöö kirjutamiseks ja Inglise keel lõputöö kokkuvõtte kirjutamiseks.

Õpetajad loovad koolitajana pingevaba ja loova õhkkonna, on tähelepanelikud õppi-jate individuaalsete vajaduste suhtes ning toetavad ja julgustavad neid. Üliõpilaste tagasiside, nende konstruktiivne kriitika on aluseks uute kursuste kavandamisel.

Kontakt:telefon: 696 5444E-post: elen.laanemaa@sisekaitse.ee

40 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

TUD

ENG

IELU

Ajaleht

Sisekaitseakadeemial on oma ajaleht „Verbis aut Re“, mis ilmub kord kuus ja on tudengeile tasuta saadaval nii raamatukogus kui ühiselamutes. Ajalehetoimetaja on Rein Vaher, kes ootab ajalehe koostamisel tudengite aktiivset kaasalöömist. Kõik ettepanekud ja kaastööd on oodatud aadressil rein.vaher@sisekaitse.ee.

Laulukoor

Akadeemias tegutseb Tõnu Kangroni juhendamisel akadeemia laulukoor. Huvilised saavad oma soovist koori astuda teada anda Tõnu Kangronile juba tutvumisnädala käigus.

Kontakt: telefon: 696 5529E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee

Tantsukursused

Akadeemia kadettidel on võimalus käia soodsalt peotantsukursustel, mida vahen-dab samuti spordikeskus. Sellekohase info leiad akadeemia Tallinna teadetetahvli-tel, infot edastatakse ka e-posti teel.

Kontakt: telefon: 696 5481E-post: marje.laar@sisekaitse.ee

Tudengikorpus

Tallinna tudengikorpuse saali kasutamiseks broneerib aegu spordikeskuse õpperefe-rent Marje Laar.

Kontakt: telefon: 696 5481E-post: marje.laar@sisekaitse.ee

41S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Eesti Vabariigi hümn

muusika: Fredrik Paciussõnad: Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,

kui kaunis oled sa!

Ei leia mina iial teal

see suure, laia ilma peal,

mis mul nii armas oleks ka,

kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand

ja üles kasvatand;

sind tänan mina alati

ja jään sull’ truuiks surmani,

mul kõige armsam oled sa,

mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,

mu armas isamaa!

Ta olgu sinu kaitseja

ja võtku rohkest õnnista,

mis iial ette võtad sa,

mu kallis isamaa!

Eest

i Vab

ariig

i hüm

n

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D42

Gaudeamus

Gaudeamus on 1287. aastal loodud ladinakeelne üliõpilaslaul, millele nüüdse kuju andis 1781. aastal Saksa rändlaulik C. W. Kindleben.

Gaudeamus igitur

Juvenes dum sumus;

Post jucundam juventutem,

Post molestam senectutem

Nos habebit humus!

Vivat academia,

vivant professores,

vivat membrum quodlibet,

vivat membra quaelibet,

semper sint in fl ore!

Vivat et respublica

et qui illam regit

vivat nostra civitas,

maecenatum caritas,

quae nos hic protegit!

Vivat nostra brevis est

brevi fi nietur

venit mors velociter

rapit nos atrociter

nemini parcetur.

Vivant omnes virgines

faciles, formosae

vivant et mulieres

tenerae, amabiles

atque laboriosae!

Olgem rõõmsad

kuni oleme noored.

Pärast rõõmsat noorusaega

pärast rusuvat vanadust

pärib meid muld.

Elagu ülikool,

elagu õppejõud,

elagu iga ülikoolipere liige,

elagu kõik akadeemia liikmed

õitsegu nad igavesti.

Elagu meie vabariik

ja need, kes seda juhivad!

Elagu meie linn,

Metseenide heldus,

kes meid kaitsevad.

Meie elu on lühike,

Ta lõpeb ruttu.

Surm tuleb kiiresti,

haarates meid halastamatult,

kedagi säästmata.

Elagu kõik neiud,

meeldivad ja kaunid

elagu me naised

õrnad, armsad

ja töökad.

Gau

deam

us

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D 43

2011/2012. õa kalender

AUGUST SEPTEMBER OKTOOBERE T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P

1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 1 2

8 9 10 11 12 13 14 5 6 7 8 9 10 11 3 4 5 6 7 8 9

15 16 17 18 19 20 21 12 13 14 15 16 17 18 10 11 12 13 14 15 16

22 23 24 25 26 27 28 19 20 21 22 23 24 25 17 18 19 20 21 22 23

29 30 31 26 27 28 29 30 24 25 26 27 28 29 30

31

NOVEMBER DETSEMBER JAANUARE T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P

1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 1

7 8 9 10 11 12 13 5 6 7 8 9 10 11 2 3 4 5 6 7 8

14 15 16 17 18 19 20 12 13 14 15 16 17 18 9 10 11 12 13 14 15

21 22 23 24 25 26 27 19 20 21 22 23 24 25 16 17 18 19 20 21 22

28 29 30 26 27 28 29 30 31 23 24 25 26 27 28 29

30 31

VEEBRUAR MÄRTS APRILLE T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P

1 2 3 4 5 1 2 3 4 1

6 7 8 9 10 11 12 5 6 7 8 9 10 11 2 3 4 5 6 7 8

13 14 15 16 17 18 19 12 13 14 15 16 17 18 9 10 11 12 13 14 15

20 21 22 23 24 25 26 19 20 21 22 23 24 25 16 17 18 19 20 21 22

27 28 29 26 27 28 29 30 31 23 24 25 26 27 28 29

30

MAI JUUNI JUULIE T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P

1 2 3 4 5 6 1 2 3 1

7 8 9 10 11 12 13 4 5 6 7 8 9 10 2 3 4 5 6 7 8

14 15 16 17 18 19 20 11 12 13 14 15 16 17 9 10 11 12 13 14 15

21 22 23 24 25 26 27 18 19 20 21 22 23 24 16 17 18 19 20 21 22

28 29 30 31 25 26 27 28 29 30 23 24 25 26 27 28 29

30 31

2011

/20

12 õ

ppea

asta

kal

ende

r

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D44

AK

AD

EEM

ILIN

E K

ALE

ND

ER

2011/2012 õa akadeemiline kalender

2011/2012

22.08.11Algab politseiteenistuse eriala kadettide õppetöö politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis.

29.08.11 Avaaktus ja õppetöö algus Väike-Maarjas

29.–31.08.11 Tutvumispäevad rakenduskõrgharidusõppe esmakursuslastele

01.09.11

Avaaktus. Magistriõppe I ja II kursuse õppetöö algus. Kahe nädala jooksul saab magistriõppes valikaineid deklareerida. Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlus

02.09.11

Sügissemestri õppetöö algus.Kahe nädala jooksul saab kutse- ja rakenduskõrgharidusõppes valikaineid deklareerida.Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlus

15.09.11Magistritöö laiendatud kava esitamise tähtaeg koos võimaliku(e) juhendaja(te) nõusolekuga (MSI100)

16.09.11Kolledžid pakuvad üliõpilastele lõputööde teemasid ja juhendajaid

30.09.11Magistritööde kava esitamine koos juhendaja(te) nõusolekuga (MSI100)

30.09.11Avalduste esitamine magistritööde talviseks kaitsmiseks (MSI090)

03.10.11Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg rakenduskõrgharidusõppe kadettidele ja magistrantidele

14.11.11Magistritööde talvisele eelkaitsmisele esitamise tähtaeg (MSI090)

15.11.11Rakenduskõrghariduse lõputööde ja magistritööde teemade (MSI100) ja juhendajate kinnitamise tähtaeg

24.–26.11.11 Talviste magistritööde eelkaitsmised (MSI090)

30.11.11 VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

01.12.11 Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine kadettidele.

01.12.11–09.01.12Dokumentide vastuvõtt päästekolledži kutseharidusõppe päästja eriala õppekavale

12.12.11Köidetud magistritööde esitamine talviseks kaitsmiseks (MSI090)

19.12.11– 01.01.12Jõuluvaheaeg. Kahe nädala jooksul on rakenduskõrg-haridusõppe kadettidel võimalik valikaineid deklareerida

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D 45

AK

AD

EEM

ILIN

E K

ALE

ND

ER

12.–14.01.12 Talviste magistritööde kaitsmised

17.01.12 Vastuvõtukatsed päästekolledži päästja erialale

27.01.12Päästekolledži kutseharidusõppe õpperühma TP29 lõpuaktus Väike-Maarjas

29.01.12 Sügissemestri lõpp

30.01.12Kevadsemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlusi.

31.01.12Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg. Magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamise tähtaeg (MSI100)

23.02.12Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12:00ni

24.02.12 Eesti Vabariigi aastapäev, õppetööd ei toimu

29.02.12Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg rakenduskõrgharidusõppe kadettidele ja magistrantidele

31.03.12 VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

02.04.12Õppekava muudatuste nõukogusse esitamise tähtaeg. Magistritööde esitamine eelkaitsmisele.

5.04.12Suurele reedele eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12:00ni

6.04.12 Suur reede, õppetööd ei toimu.

07.04.12 Magistritööde eelkaitsmise seminar (MSI100)

19.–21.04.12 Magistritööde eelkaitsmine (MSI100)

25.04.12Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine

07.05.12Köidetud magistritööde esitamine Sisejulgeoleku instituuti (MSI100)

17.05.12Köidetud rakenduskõrgharidusõppe lõputööde esitamise tähtaeg kolledžisse

17.05.–07.06.12Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised

24.–26.05.12 Magistritööde kaitsmised (MSI100)

28.05.–13.06.12 Lõpuharjutuste, lõpu- ja kutseeksamite sooritamised

15.06.12 Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

19.06.12 Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe lõpuaktus

20.06.12 Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Tallinnas

21.06.12Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Paikusel

22.06.12 Kevadsemestri lõpp

aug

ust

46 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

AUGUST

15 E Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna

16 T Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar, Kullo

17 K Saamuel, Saamo, Saamu

18 N Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli

19 R Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

20/21 L/P 20. AUG. Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

21. AUG. Sven, Sveno

47

aug

ust

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

1 . ÕPPENÄDAL AUGUST

22 E Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

Algab politseiteenistuse eriala kadettide õppetöö politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis

23 T Signe, Singe

24 K Pärtel, Pärt, Albert, Berta

25 N Tauno, Tunne

26 R Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

27/28 L/P 27. AUG. Maimu, Maime, Maimi, Maimo

28. AUG. August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

aug

ust

sep

tem

be

r

48 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

AUGUST / SEPTEMBER 2. ÕPPENÄDAL

29 E Õnne, Õnnela

Avaaktus ja õppetöö algus Väike-Maarjas. Tutvumispäevad rakenduskõrgharidusõppe esmakursuslastele

30 T Emil, Mello, Meljo, Miljo

Tutvumispäevad rakenduskõrgharidusõppe esmakursuslastele

31 K Arved. Arvid, Arvi

Tutvumispäevad rakenduskõrgharidusõppe esmakursuslastele

1 N Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

Avaaktus. Magistriõppe I ja II kursuse õppetöö algus. Kahe nädala jooksul saab magistriõppes

valikaineid deklareerida. Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlus

2 R Maive, Maivi, Taive, Taivi

Sügissemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul saab kutse- ja rakenduskõrgharidusõppes

valikaineid deklareerida. Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlus

3/4 L/P 3. SEPT. Solveig, Veegi

4. SEPT. Priidika, Priidla, Priide

49

sep

tem

be

r

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

3 . ÕPPENÄDAL SEPTEMBER

5 E Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu

6 T Ingel, Angela, Angelika, Aiki

7 K Regiina, Reina

8 N Mariann, Marianna, Marianne

9 R Taima, Taimi, Taidi

10/11 L/P 10. SEPT. Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi

11. SEPT. Aleksander, Aleks, Aalo, Sander, Sanno, Sass

sep

tem

be

r

50 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

SEPTEMBER 4. ÕPPENÄDAL

12 E Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli

13 T Ervin, Ervi, Ervo

14 K Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu

15 N Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo

Magistritöö laiendatud kava esitamise tähtaeg koos võimaliku(e) juhendaja(te) nõusolekuga (MSI100)

16 R Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili

Kolledžid pakuvad üliõpilastele lõputööde teemasid ja juhendajaid

17/18 L/P 17. SEPT. Hildegard, Hilda, Hille, Hilli, Ille, Illi

18. SEPT. Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu

51

sep

tem

be

r

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

5 . ÕPPENÄDAL SEPTEMBER

19 E Erna, Marna

20 T Kaupo, Kaubi

21 K Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert

22 N Maurits, Mauri, Maur, Marvo

23 R Tekla, Diana, Dolores

24 /25 L/P 24. SEPT. Alvar, Alver, Alvo

25. SEPT. Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido

sep

tem

be

ro

kto

ob

er

52 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

SEPTEMBER / OKTOOBER 6. ÕPPENÄDAL

26 E Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi

27 T Elo, Loone, Õrne

28 K Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno

29 N Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku

30 R Kaur, Kauri, Tauri

Magistritööde kava esitamine koos juhendaja(te) nõusolekuga (MSI100).

Avalduste esitamine magistritööde talviseks kaitsmiseks (MSI090

1/2 L/P 1. OKT. Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno

2. OKT. Leelo, Leela, Leeli

53

okt

oo

be

r

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

7 . ÕPPENÄDAL OKTOOBER

3 E Evald, Eevald, Eevo, Evert

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg rakenduskõrgharidusõppe kadettidele ja magistrantidele

4 T Randolf, Randel, Rando, Ranno

5 K Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi

6 N Bruno, Edmund

7 R Atso, Ats, Asso, Hasso

8/9 L/P 8. OKT. Hilja, Hilje, Hilju

8. OKT. Riin, Riina, Riine, Mariina

okt

oo

be

r

54 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

OKTOOBER 8. ÕPPENÄDAL

10 E Karmo, Varmo, Võso

11 T Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo

12 K Aare, Aaro, Are

13 N Ebba, Ebe, Epp

14 R Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa

15/16 L/P 15. OKT. Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi

16. OKT. Sirje, Sirja, Siret

55

okt

oo

be

r

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

9 . ÕPPENÄDAL OKTOOBER

17 E Vesta, Veste

18 T Luukas, Ludvig, Lui

19 K Tähte, Tähti, Stella

20 N Kaspar, Kasper, Jasper

21 R Ursula, Ulla, Ulrika

22/23 L/P 22. OKT. Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno, Delia

23. OKT. Liivia, Liivi, Liivika, Leevi

okt

oo

be

r

56 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

OKTOOBER 10. ÕPPENÄDAL

24 E Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo

25 T Raivo, Riivo, Viivo, Veevo

26 K Amanda, Manda, Aime, Aimi, Ami

27 N Eila, Eili, Heili, Häili, Hälli

28 R Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu

29/30 L/P 29. OKT. Alfred, Alf, Fred, Fredi

30. OKT. Urmas, Urmo, Urmet

57

okt

oo

be

rn

ove

mb

er

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

11. ÕPPENÄDAL OKTOOBER / NOVEMBER

31 E Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto

1 T Tiia, Tiiu

2 K Hinge, Hingi

3 N Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar

4 R Herta, Erla, Erle

5/6 L/P 5. NOV. Vahur, Vaho, Vahto

6. NOV. Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu

nov

em

be

r

58 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

NOVEMBER 12. ÕPPENÄDAL

7 E Kiira, Kiiri, Kirke

8 T Nele, Nelli, Nella

9 K Teo, Teodor, Tuudor

10 N Martin, Mart, Mardi, Mardo, Märten, Märt

11 R Alev, Elev, Elvo

12/13 L/P ISADEPÄEV 12. NOV. Konrad, Kuno, Kuuno

13. NOV. Kristjan, Krister, Kristo, Risto

59

nov

em

be

r

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

13. ÕPPENÄDAL NOVEMBER

14 E Alviine, Alvi, Alve

Magistritööde talvisele eelkaitsmisele esitamise tähtaeg (MSI090)

15 T Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki

Rakenduskõrghariduse lõputööde ja magistritööde teemade (MSI100) ja juhendajate kinnitamise tähtaeg

16 K TAASSÜNNIPÄEV Arnold, Arno, Arne, Aarne

17 N Heinar, Einar, Einari, Eino, Egon, Egil

18 R Ilo, Ilu

19/20 L/P 19. NOV. Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else, Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti

20. NOV. Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut

nov

em

be

r

60 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

NOVEMBER 14. ÕPPENÄDAL

21 E Pilvi, Pilve

22 T Cecilia, Säsil, Silja, Silje, Sille

23 K Kleement, Leemet, Leemo

24 N Ustav, Ustus

Talviste magistritööde eelkaitsmised (MSI090)

25 R Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kadri, Kadi, Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu

Talviste magistritööde eelkaitsmised (MSI090)

26/27 L/P 26. NOV. Dagmar, Tamaara, Maara, Maare

27. NOV. Asta, Astra, Astrid

Talviste magistritööde eelkaitsmised (MSI090)

61

nov

em

be

rd

ets

em

be

r

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

15. ÕPPENÄDAL NOVEMBER / DETSEMBER

28 E Laima, Raima, Niina

29 T Edgar, Egert

30 K Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

1 N Oskar, Osmar, Oss

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine kadettidele

Dokumentide vastuvõtt päästekolledži kutseharidusõppe päästja eriala õppekavale

2 R Aira, Aire, Airi

Dokumentide vastuvõtt päästekolledži kutseharidusõppe päästja eriala õppekavale

3/4 L/P 3. DETS. Leiger, Leino

4. DETS. Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju

de

tse

mb

er

62 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

DETSEMBER 16. ÕPPENÄDAL

5 E Selma, Selme

Dokumentide vastuvõtt päästekolledži kutseharidusõppe päästja eriala õppekavale

6 T Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus

Dokumentide vastuvõtt päästekolledži kutseharidusõppe päästja eriala õppekavale

7 K Sabiine, Piine

Dokumentide vastuvõtt päästekolledži kutseharidusõppe päästja eriala õppekavale

8 N Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi

Dokumentide vastuvõtt päästekolledži kutseharidusõppe päästja eriala õppekavale

9 R Raido, Raidu, Raigo, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait

Dokumentide vastuvõtt päästekolledži kutseharidusõppe päästja eriala õppekavale

10/11 L/P 10. DETS. Juudit, Juta

11. DETS. Daaniel, Taaniel, Tanel, Tani, Taano, Tanno

63S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

17. ÕPPENÄDAL DETSEMBER

12 E Aivar, Aiver, Aivo

Köidetud magistritööde esitamine talviseks kaitsmiseks (MSI090)

13 T Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise

14 K Eho, Hengo, Hingo

15 N Kalli, Kelli, Kulla, Killu

16 R Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale, Teele, Haide, Aliide, Liide

17/18 L/P 17. DETS. Rahel, Raili

18. DETS. Neeme, Neemo

de

tse

mb

er

de

tse

mb

er

64 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

DETSEMBER JÕULUVAHEAEG

19 E Maarius, Mario, Mairo

Jõuluvaheaeg. Kahe nädala jooksul on rakenduskõrgharidusõppe kadettidel võimalik valikaineid deklareerida

20 T Pärja, Pärje

21 K Toomas, Toom, Tom, Tommi

22 N Vambola, Vambo

23 R Eugenia, Senna, Senni

24/25 L/P 24. DETS. Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi, Eva, Eve, Evi, Ivi, Iivi, Ivika, Eveli, Evelin

25. DETS. Natalie, Neida, Taale, Taali

JÕULULAUPÄEV / ESIMENE JÕULUPÜHA

65

de

tse

mb

er

jaan

uar

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

JÕULUVAHEAEG DETSEMBER / JAANUAR

26 E TEINE JÕULUPÜHA Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten

27 T Sulve, Sulvi, Sula

28 K Piia, Piiu

29 N Merle, Merli, Merili, Mirle

30 R Taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo

31/1 L/P UUSAASTA 31. DETS. Silvester, Silvar, Silver, Silvo, Melany, Melanie

1. JAAN. Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno

jaan

uar

66 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

JAANUAR 18. ÕPPENÄDAL

2 E Algi, Esme, Esmi

3 T Gerhard, Gert, Keerdo, Kert

4 K Ruth, Rutt

5 N Lea, Leana, Liia

6 R Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap, Roven, Rowan

7/8 L/P 7. JAAN. Kanut, Nuut, Susi, Hirvo

8. JAAN. Gunnar, Kunnar, Kunder

67

jaan

uar

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

19. ÕPPENÄDAL JAANUAR

9 E Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, Väiko, Venda, Vendo, Venno

10 T Talva, Talve, Talvi

11 K Osvald, Ove

12 N Antonia, Ande, Tooni

Talviste magistritööde kaitsmised

13 R Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo

Talviste magistritööde kaitsmised

14/15 L/P 14. JAAN. Feliks, Õnneleid

15. JAAN. Salve, Salvi, Sõlmi

Talviste magistritööde kaitsmised

jaan

uar

68 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

JAANUAR 20. ÕPPENÄDAL

16 E Ilmar, Ilmo, Illimar

17 T Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno

Vastuvõtukatsed päästekolledži päästja erialale

18 K Laura, Lauli

19 N Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno, Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo

20 R Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete

21/22 L/P 21. JAAN. Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta

22. JAAN. Luule, Luuli

69

jaan

uar

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

21. ÕPPENÄDAL JAANUAR

23 E Rene, Reeno, Räni, Ramon

24 T Naima, Naimi

25 K Paul, Paavel, Paavo, Paap

26 N Ulve, Ulvi

27 R Vilja, Vilje

Päästekolledži kutseharidusõppe õpperühma TP29 lõpuaktus Väike-Maarjas

28/29 L/P 28. JAAN. Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle

29. JAAN. Valter, Valmo

Sügissemestri lõpp

jaan

uar

vee

bru

ar

70 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

JAANUAR / VEEBRUAR 22. ÕPPENÄDAL

30 E Irja, Irje, Jürja, Jürje

Kevadsemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul alates õppetöö algusest saab esitada VÕTA taotlusi.

31 T Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland

Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg.

Magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamise tähtaeg (MSI100)

1 K Birgitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita

2 N TARTU RAHULEPINGU AASTAPÄEV Säde, Leegi

3 R Hubert, Hugo, Huko

4/5 L/P 4. VEEBR. Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida

5. VEEBR. Agaate, Agatha, Aet, Aita, Ita, Iti

71

vee

bru

ar

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

23. ÕPPENÄDAL VEEBRUAR

6 E Dorotea, Doora, Doris, Tea, Thea

7 T Richard, Riho, Riko, Riku

8 K Taalo, Tali, Talis, Talvo

9 N Mehis, Mehto

10 R Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen

11/12 L/P 11. VEEBR. Teri, Terje

12. VEEBR. Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi

vee

bru

ar

72 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

VEEBRUAR 24. ÕPPENÄDAL

13 E Eke, Ike, Iko

14 T Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju

15 K Tiina, Neidi

16 N Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda

17 R Väino, Väinu, Salmo

18/19 L/P 18. VEEBR. Karme, Karmen, Karita, Rita

19. VEEBR. Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi

73

vee

bru

ar

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

25. ÕPPENÄDAL VEEBRUAR

20 E Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo

21 T Aavo, Auvo, Avo

22 K Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, Häli

23 N Leho, Lehto, Lehar

Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12:00ni

24 R EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV Mattias, Madis, Madi, Matis, Mati, Matti,

Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido

Õppetööd ei toimu

25/26 L/P 25. VEEBR. Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi

26. VEEBR. Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar

vee

bru

arm

ärts

74 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

VEEBRUAR / MÄRTS 26. ÕPPENÄDAL

27 E Helbe, Helve, Helvi

28 T Vilmar, Vilmer, Vilmo

29 K Une, Ulmi

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg rakenduskõrgharidusõppe kadettidele ja magistrantidele

1 N Albo, Albin, Alvin, Armin

2 R Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme

3/4 L/P 3. MÄRTS Egle, Haili, Halliki, Helliki

4. MÄRTS Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar

75

mär

ts

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

27. ÕPPENÄDAL MÄRTS

5 E Laila, Laili, Leila, Leili

6 T Tarmo, Tarmu

7 K Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul

8 N Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo

9 R Edvin, Heido, Heivo

10/11 L/P 10. MÄRTS Helda, Helde, Heldi

11. MÄRTS Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno

mär

ts

76 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

MÄRTS 28. ÕPPENÄDAL

12 E Rego, Reio

13 T Ernst, Ernits, Erni, Erno

14 K Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde

15 N Valev, Valvo, Valvik

16 R Herbert, Herbi, Heero

17/18 L/P 17. MÄRTS Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi, Kärt, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta

18. MÄRTS Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu

77

mär

ts

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

29. ÕPPENÄDAL MÄRTS

19 E Joosep, Joosu

20 T Malviine, Malvi, Malve

21 K Pent, Pendo, Küllo, Külvo

22 N Viktor, Viktoria

23 R Aksel, Ailo

24/25 L/P 24. MÄRTS Albina, Albi, Albe

25. MÄRTS Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo, Marju, mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni

mär

tsap

rill

78 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

MÄRTS / APRILL 30. ÕPPENÄDAL

26 E Immo, Imand, Imant

27 T Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi

28 K Armas, Armo, Arm, Kallis

29 N Joonas, Joakim, Kimmo

30 R Pille, Sibülle

31/1 L/P 31. MÄRTS Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi

1. APR. Harald, Herald, Harri, Harro

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

79

apri

ll

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

31. ÕPPENÄDAL APRILL

2 E Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin

Õppekava muudatuste nõukogusse esitamise tähtaeg. Magistritööde esitamine eelkaitsmisele

3 T Uku, Uko

4 K Ambrus, Arbo, Arp, Arpo

5 N Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate

Suurele reedele eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12:00ni

6 R SUUR REEDE Villem, Ville, Villi, Villo, Villu

Õppetööd ei toimu

7/8 L/P ÜLESTÕUSMISPÜHA 7. APR. Allan, Allo

8. APR. Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane

Magistritööde eelkaitsmise seminar (MSI100)

apri

ll

80 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

APRILL 32. ÕPPENÄDAL

9 E Kaira, Kaire, Kairi, Iiris

10 T Hindrek, Indrek, Ints, Imre

11 K Hurme, Hurmi, Urmi

12 N Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo

13 R Tarvo, Tarvi

14/15 L/P 14. APR. Lehe, Lehte, Lehti

15. APR. Verner, Verni, Uljas, Uljo

81

apri

ll

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

33. ÕPPENÄDAL APRILL

16 E Olivia, Olvi, Olve

17 T Ege, Eike, Hiie

18 K Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo, Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli

19 N Aleksandra, Allo, Aalike, Alli, Andra, Sandra

Magistritööde eelkaitsmine (MSI100)

20 R Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe

Magistritööde eelkaitsmine (MSI100)

21/22 L/P 21. APR. Aimar, Aimer, Aimur, Aimo

22. APR. Meeri, Meri, Merje, Merike

Magistritööde eelkaitsmine (MSI100)

apri

ll

82 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

APRILL 34. ÕPPENÄDAL

23 E Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo

24 T Vanda, Vaida, Aada, Iida

25 K Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark

Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine

26 N Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi

27 R Haldi, Haldja, Halja

28/29 L/P 28. APR. Lagle, Luige

29. APR. Kalmer, Kalmo

83

apri

llm

ai

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

35. ÕPPENÄDAL APRILL / MAI

30 E Mirjam, Mirja, Mirje, Miia

1 T KEVADPÜHA Volber, Valba, Valbe, Valli

2 K Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja

3 N Endel, Endo

4 R Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale

5/6 L/P 5. MAI Loit, Loomet

6. MAI Aasa, Aase, Asse

mai

84 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

MAI 36. ÕPPENÄDAL

7 E Helme, Helmi, Helma, Helmeles

Köidetud magistritööde esitamine Sisejulgeoleku instituuti (MSI100)

8 T Timmo, Timmu, Timo

9 K Otto, Ott, Kahru

10 N Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike

11 R Liivar, Liivo, Leevo

12/13 L/P EMADEPÄEV 12. MAI Vootele, Võitur, Tapper, Rünno

13. MAI Õie, Õile, Õili, Õilme

85

mai

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

37. ÕPPENÄDAL MAI

14 E Edith, Eedit, Eede

15 T Sofi a, Viia, Viiu

16 K Ester, Esta, Este, Esti

17 N Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo

Köidetud rakenduskõrgharidusõppe lõputööde esitamise tähtaeg kolledžisse.

17.05.–07.06.12 Rakenduskõrgharidusõppe lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised

18 R Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki

19/20 L/P 19. MAI Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli

20. MAI Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja

mai

86 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

MAI 38. ÕPPENÄDAL

21 E Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel

22 T Oliver, Leivo

23 K Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly

24 N Alar, Alari, Allar, Aller

Magistritööde kaitsmised (MSI100)

25 R Urban, Urbo, Urves, Urve

Magistritööde kaitsmised (MSI100)

26/27 L/P 26. MAI Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna

27. MAI Kalvi, Klaudia

Magistritööde kaitsmised (MSI100)

87

mai

juu

ni

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

39. ÕPPENÄDAL MAI / JUUNI

28 E Roman, Roomet, Roome, Roomo

28.05.–13.06.11 Lõpuharjutuste, lõpu- ja kutseeksamite sooritamised

29 T Laido, Leido, Leidur, Luulik

30 K Argo, Arro

31 N Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli

1 R Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin

2/3 L/P 2. MAI Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi

3. JUUNI Kanni, Kannike, Viola, Jolanta

juu

ni

88 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

JUUNI 40. ÕPPENÄDAL

4 E Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu

5 T Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo

6 K Piibe, Pärle

7 N Robert, Robi

8 R Enda, Endla, Enna, Enne

9/10 L/P 9. JUUNI Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar

10. JUUNI Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis

89

juu

ni

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

41. ÕPPENÄDAL JUUNI

11 E Imbi, Imme

12 T Eskel, Esko

13 K Mooni, Moonika, Monika

14 N LEINAPÄEV Leina, Leine, Leini

15 R Viit, Viido, Guido, Kuido

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

16/17 L/P 16. JUUNI Päive, Päivi, Heelia

17. JUUNI Eugen, Kenno

juu

ni

90 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

JUUNI 42. ÕPPENÄDAL

18 E Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika

19 T Sigrid, Siiri, Siivi

Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe lõpuaktus

20 K Karola, Karoliine, Karolin, Kaari, Karlotte, Lota

Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Tallinnas

21 N Ahti, Ahto

Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Paikusel

22 R Paula, Pauliine, Liina, Liine

Kevadsemestri lõpp

23/24 L/P VÕIDUPÜHA / JAANIPÄEV 23. JUUNI Kalev, Malev, Malvo

24. JUUNI Johannes, Johan, Juhan, Juho, Jaan, Jan, Kanek, Janno, Jukk, Juss, Hannes, Annes, Hans, Ants

91S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

Märkmeid

92 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

93S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

94 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

95S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

96 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L, K U S Õ P I V A D P A R I M A D

SKA õppehoonete kompleks Tallinnas

Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool

Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas

S I S E K A I T S EA K A D E E M I AESTONIAN ACADEMY OF SECURITY SCIENCES

www.sisekaitse.ee

Jälgi meie tegemisi!

Facebook: www.facebook.com/sisekaitseakadeemia

Twitter: www.twitter.com/sisekaitse

YouTube: www.youtube.com/sisekaitseakadeemia

S I S E K A I T S EA K A D E E M I AESTONIAN ACADEMY OF SECURITY SCIENCES