Sisukord - arvutivahendina.files.wordpress.com · Web viewPõhjatihane kogub talveks...
Transcript of Sisukord - arvutivahendina.files.wordpress.com · Web viewPõhjatihane kogub talveks...
Lindudest
Talvised aialinnudReferaadiline
1
Lindudest
Sisukord
Sisukord.............................................................................................................................1
1 Tihaslased.................................................................................................................3
1.1 Põhjatihane (tihaslane)......................................................................................3
1.1.1 Välimus..........................................................................................................3
1.1.2 Eluviis............................................................................................................3
1.1.3 Pereelu...........................................................................................................4
1.2 Rasvatihane (tihaslane).....................................................................................4
1.2.1 Välimus..........................................................................................................4
1.2.2 Eluviis............................................................................................................5
1.2.3 Pereelu...........................................................................................................5
1.3 Sabatihane (tihaslane).......................................................................................6
1.3.1 Välimus..........................................................................................................7
1.3.2 Eluviis............................................................................................................7
1.3.3 Pereelu...........................................................................................................7
1.4 Salutihane e. sootihane (tihaslane)....................................................................9
1.4.1 Välimus..........................................................................................................9
1.4.2 Eluviis............................................................................................................9
1.4.3 Pereelu...........................................................................................................9
1.5 Sinitihane (tihaslane).......................................................................................10
1.5.1 Välimus........................................................................................................10
1.5.2 Eluviis..........................................................................................................11
1.5.3 Pereelu.........................................................................................................11
1.6 Tutt-tihane (tihaslane).....................................................................................11
1.6.1 Välimus........................................................................................................12
1.6.2 Eluviis..........................................................................................................12
2
Lindudest
1.6.3 Pereelu.........................................................................................................12
2 Vintlased.................................................................................................................14
2.1 Põhjavint (vintlane).........................................................................................14
2.1.1 Välimus........................................................................................................14
2.1.2 Eluviis..........................................................................................................14
2.1.3 Pereelu.........................................................................................................14
2.2 Rohevint (vintlane)..........................................................................................15
2.2.1 Välimus........................................................................................................15
2.2.2 Eluviis..........................................................................................................16
2.2.3 Pereelu.........................................................................................................16
2.3 Siisike (vintlane).............................................................................................16
2.3.1 Välimus........................................................................................................16
2.3.2 Eluviis..........................................................................................................17
2.3.3 Pereelu.........................................................................................................18
2.4 Leevike (vintlane)...........................................................................................19
2.4.1 Välimus........................................................................................................19
2.4.2 Eluviis..........................................................................................................19
2.4.3 Pereelu.........................................................................................................20
3 Tsiitsitajalised.........................................................................................................20
3.1 Talvike (tsiitsitajaline).....................................................................................20
3.1.1 Välimus........................................................................................................21
3.1.2 Eluviis..........................................................................................................21
3.1.3 Pereelu.........................................................................................................22
3
Lindudest
1 Tihaslased
1.1 Põhjatihane (tihaslane)
(Poecile montanus)
Eestis võib põhjatihast kohata aastaringselt. Osad linnud rändavad talveks lõuna poole,
osad linnud tulevad põhja- ja idapoolt siia, osad linnud on paigalllinnud.
1.1.1 Välimus
Põhjatihane on ümara tuhmi musta pea ja valgete põskedega tihane. Esmapilgl paistab,
angu puuduks tal kael. Keha pealpool on pruun, tiibadel tumedam, keha alapool beezhikas.
Segamini võib ajada salutihasega. Eristada saab selle poolest, et salutihane on
välimuselt sihvakam ja veidi pruunikam. Põhjatihane on värvuselt hallim ja sulestik
kohevam. Tema pealagi on tuhm, mitte läikiv nagu salutihasel. Eristada saab ka häälitsuse
järgi, salutihase oma on 'pit-tšju', põhjatihase oma 'zii-zii-zii' ja 'zizurrzurrzurr'.
Põhjatihane on levinud parasvöötme ja subarktilises Euroopas ja Põhja-Aasias. Üldiselt
on ta paigallind, osad linnud siiski rändavad taäveks pesitsusaladelt lõuna poole.
Põhjatihasele meeldivad niiskemad okaspuumetsad, kus leidub kuuski. Samuti võib neid
kohata inimasulates, kuid harvemini kui paljusid teisi tihaseliike.
1.1.2 Eluviis
Põhjatihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa
otsitakse.
Põhjatihane kogub talveks toidutagavarasid, peites seemneid jne puupragudesse
Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta
suhteliselt harv külaline.
Kui paljud teised tihaseliigid piirduvad toiduotsingul ainult peenete puuokstega, siis
põhjatihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt.
4
Lindudest
1.1.3 Pereelu
Põhjatihaste paar uuristab pea igal aastal endale uue pesaõõnsuse. Seepärast tavaliselt
neid ka pesakastides ei kohta. Uuristamiseks sobib kuivanud pehkinud puu või känd, kui
põhjatihane saab jagu ka kõvemast puust. Õõnsuse vooderdab emaslind sambla, rohu, karvade
ja sulgedega. Tihti lüüakse pesa üle, mispeale tuleb linudel endale uus pesakoht otsida.
Tavaliselt nad siis uut õõnsust endale uuristama ei hakka. Emane muneb pessa 5-13 muna
ning haub 13-15 päeva, selle aja vältel isaslind toidab emast. Peale poegade koorumist
toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad saaad lennuvõimelisteks 17-19 päevaga.
Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Põhjatihasel on 1 kurn aastas.
Menüüsse kuuluvad putukad, röövikud ja ämblikud, talvel ka seemned, marjad ja
pähklid.
Väikekiskjad ja röövlinnud.
Eestis pesitseb 50-100 tuhat musttihaste paari, Euroopas 24-42 miljonit paari.
1.2 Rasvatihane (tihaslane)
(Parus major)
Rasvatihast võib meil kohata aastaringi.
1.2.1 Välimus
Ühe enamlevinuma linnuna kergesti ära tuntav. Must pealagi, valged põsed, kollane
kõhualune, mida läbib must pikkivööt ja hallikasroheline selg. Isalinnu kõhuvööt on
emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtlasem. Noorlindude kõhualune heledam, pealagi pruunikas
ja põsed kollakad.
Segamini võib ajada. sinitihasega, kuid viimasel puudub kõhualune must vööt ja ta
pealagi on helesinine.
Levinud peaaegu kogu Euraasias (va tundras) ja Loode-Aafrikas. Euroopas ei pesitse
veel Islandil ja Fääri saartel. Eestis on levinud üle kogu territooriumi. Enamasti paigalind,
kuid just noorlinnud võtavad ette rändeid, siirdudes sügisel Kesk-Euroopasse. Täiskasvanutest
5
Lindudest
tabab rännukihk rohkem metsades elavad linde. Mida inimasustusele lähemal on rasvatihase
elupaik, seda paiksem ta on. Tagasiränne veebruaris-märtsis.
Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, samuti looduslikes- ja
kultuurpuistutes.
1.2.2 Eluviis
Rasvatihane on olemuslikult metsalind, kes eelistab piisava valguse ja avatusega
segapuistuid. Elupaigaks ei sobi laus-okaspuumetsad. Rasvatihane on ka üks tavalisemaid
liike inimasulate juures. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena, pesitsusperioodi lõppedes
võivad moodustada ka kolooniaid. Rasvatihane on väga moderne lind ja piisava arvu inimese
poolt kokkuklopsitud pesakastide olemasolu korral võib võõrduda looduslikest pesakohtadest,
kuna eelistab kindlalt inimese poolt pakutut.
Toitub enamasti maapinna ligiduses või otse maapinnal. Harva tõuseb toituma
kõrgemale kui 7 meetrit. Tugeva nokaga on võimeline avama ka kõvu sarapuupähkleid.
Talvel toitub iseloomulikult segasalkades, kus on koos erinevat liiki tihased, puukoristajad,
porrid ja pöialpoisid. Kõik need liigid saavad salgas tegutsemisest kasu, kuna suudavad nii
kergemini vältida vaenlaste rünnakuid. Kuid rasvatihastel on taoline rühmas toitumine eriti
kasulik. Seal käitub ta pesuehtsa tänavakaagina, varastades või vahel isegi röövides teistelt
liikidelt toidupalu. Suures summas on ju kergem teiste tähelepanu hajutada ja taolist tegevust
harrastada. Et rasvatihane on väga ergas uusi toitumisnippe avastama, tõestavad ka muud
juhtumid. Avastas ta ju Inglismaal ja hiljem ka mujal, et fooliumkorgiga piimapudelitest on
võimalik matti võtta. Ka ei istu rasvatihane mesinikele, kuna talveperioodil, kui mesilased on
uimased, tahab ta sageli mesipuudest matti võtta. Läheb koputab lennulaua juures mesipuu
pihta ja kui mesilane tuleb rahurikkujat otsima, siis on ta rasvatihasele kergeks saagiks.
1.2.3 Pereelu
Alates jaanuarist hakkavad rasvatihased laulu abil territooriume hõivama. See kes
hiljaks jääb, võib ka isiklikust maatükist ilma jääda. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind,
kuid pesa ehitavad kaasad koos. Pesa ehitatakse sobivatesse puuõõnsusesse või pesakasti,
kuid enamasti mitte kõrgemale kui 5 meetrit. Ära ei põlata ühtegi sobivat õõnsust, nagu
kuldnokale pandud pesakaste, rähni pesakoopaid või äärmustena postkaste, õõnsaid aiaposte
ning veelgi uskumatuna tunduvaid kohti. Ehitusmaterjalina kasutavad rasvatihased rohukõrsi,
lehti, sammalt, sulgi ja karvu. 6
Lindudest
Rasvatihane on monogaamne, kuid üleaisaloomine on neil loomuses. Selletõttu üritab
isaslind teatud perioodil päevasel ajal võimalikult pidevalt emaslindu saata. Ja kui hästi läheb,
siis on aprillis munetud kurnas olevad 7-13, maksimaalselt 18 muna ja neist kooruvad pojad
tema järeltulijad. Mune haub ainult emaslind 13-14 päeva ja sel ajal toidab isaslind teda
ebaregulaarselt. Mõlemad vanemad toidavad poegi 18-20 päeva, misjärel need lahkuvad
pesast. Noored rasvatihased on peale pesast lahkumist veel nädal kuni kaks oma vanemate
hoolduse all. Rasvatihastel on tavaline 2 kurna.
Rasvatihane on kõigesööja lind. Suvel on siiski põhitoiduks selgrootud: mähkurid,
lutikad ja lehetäid. Normaalne on kuni 400 putukat või tõuku päevas. Võib rüüstata ka teiste
väiksemate lindude pesi. Talveperioodil on peamiseks toiduks mitmesugused seemned ja
marjad. Kevadperioodil pungade puhkemise alguses ka lehtpuude pungad.
Vaenlased on kakulised, eriti kodu- ja värbkakk, samuti väiksemad kullilised nagu
raudkull. Pesast rasvatihase mune ja noori poegi rüüstab suur-kirjurähn.
Eestis pesitseb 200-300 tuhat paari, talvine arvukus 500-900 tuhat lindu. Euroopas 36-
76 miljonit paari.
Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil võib aga ta pesa
kaitstes ägedaks minna ja tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. See on
siiski äärmus ja tavaliselt pääseb rahurikkuja siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega.
Rasvatihase toitmine võib teda inimesega nii ära hajutada, et ta peab ennast üleval nagu
kodulind.
Rasvatihasel, kui ühel kõige enam uuritud Euroopa linnul, on tuvastatud umbes 80
erinevat häälitsust. Ka on kindlaks tehtud, et mida laiem on isaslinnu sõnavara, seda edukam
ta pesitsemisel on.
1.3 Sabatihane (tihaslane)
(Aegithalos caudatus)
Eestis võib sabatihast kohata aastaringselt. Väike osa rändab talveks lõuna poole, väike
osa tuleb põhjapoolt siia, enamus linnud on paigalllinnud.
7
Lindudest
1.3.1 Välimus
Sabatihane on tillukese musta nokaga ja pika sabaga väike lind. Ta on must ja pruun
pealtpoolt ning altpoolt valge, külgedel on ka õrna punakat tooni. Põhja-Euroopa alamliigil on
pea ja küljed valged, teistel alamliikidel on peas silma kohal kuklani ulatuv lai must triip.
Silmade ümber on punased rõngad. Jalad on mustjaspruunid. Noorlindudel puudub punakas
toon.
Sabatihane pesitseb Euraasias. Ta on peamiselt paigallind, Kirde-Euroopa linnud siiski
võivad ka lõuna poole rännata.
Sabatihased eelistavad elutsemiseks lehtpuumetsi koos lopsaka alustaimestikuga.
Kohata võib ka aedades ja parkides.
1.3.2 Eluviis
Sabatihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa
otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need nö pesakonnasalgad.
Sabatihased on väga vilkad, toiduotsingul ei püsi nad hetkekski paigal.
Külmadele talvedel võivad nad kas õrrel või pesakastis tihedalt teineteise kõrval istuda,
et soojakadu vähendada.
1.3.3 Pereelu
Sabatihase pesa on elastne kerakujuline samblast ehitis, mis on kokku traageldatud
ämblikuvõrkudega. Pesa ehitavad mõlemad linnud, pesakohaks valitakse kas mõni põõsas,
hekk või puu. Pesaehitus võtab aega kuni 3 nädalat, aga kui pesitsusperiood hakkab lõppema,
siis saavad linnud pesa ehitamisega hakkama ka nädalaga. Emane muneb pessa 6-12 muna,
ning haub neid 15-18 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanemad, neile võib
appi tulla ka 'sugulane' või isegi mitu, kelle pesakond või kurn on mingil põhjusel hävinud.
Pojad lennuvõimestuvad 16-17 päevaselt, suguküpseks saavad 1 aastaselt. Sabatihastel on 1
kurn aastas.
Menüüsse kuuluvad peamiselt putukad, putukate munad, röövikud ja ämblikud. Ei ütle
ära ka marjadest.
Vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud.
8
Lindudest
1.4 Salutihane e. sootihane (tihaslane)
(Poecile palustris)
Salutihast võib Eestis kohata aastaringselt.
1.4.1 Välimus
Salutihane on väike hallikaspruun lind - ühtlaselt hallikaspruunid tiivad ja saba,
helehallikas alapool ja läikiv must pealagi. Välimuselt isas- ja emaslind ei erine. Noorem lind
on värvuselt tuhmim.
Segamini võib ajada põhjatihasega. Eristada saab selle poolest, et salutihane on
välimuselt sihvakam ja veidi pruunikam. Põhjatihane on värvuselt hallim ja sulestik
kohevam, tema pealagi on tuhm, mitte läikiv. Samuti on salutihast võimalik eristada
iseloomuliku hüüu 'pit-tšju' järgi, põhjatihase häälitsus on 'zii-zii-zii' ja 'zizurrzurrzurr'.
Levinud üle Eesti ja Euroopa keskosas.
Elupaigaks on peamiselt leht- ja segametsad ning puisniidud. Kohati võivad elutseda ka
parkides ja aedades.
1.4.2 Eluviis
Salutihane on tihastele omaselt kiire lennuga ja väga liikuv lind. Toiduotsingul ripub
sageli okstel pea allapoole, teinekord vaid ühe jalaga oksast kinni hoides. Pesitseb loomulikes
või teiste lindude poolt rajatud puuõõnsustes.
1.4.3 Pereelu
Pesa ehitab emaslind üksi. Emane muneb aprillis-mais enamasti 6-9 muna pessa, mis
koosneb peamiselt samblast, karvadest ja villast. Sulgi kasutatakse pesamaterjalina väga
harva. Haudumisega tegeleb vaid emaslind ning see kestab 13-17 päeva. Pojad jäävad pessa
16-21 päevaks ning nende hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pesitsevad esimest
korda 1 aastasel. Salutihasel on aastas kuni 2 kurna -- osades paikades muneb teise kurna
siiski ainult siis, kui esimesega midagi juhtub.
Toitub suvel enamasti putukatest, vastsetest, talvel seemnetest ja häda korral ka
marjadest. Talvel külastab aktiivselt lindude söögimaja. 9
Lindudest
Vaenlased on väiksemad kiskjad.
Erinevatel andmetel on salutihaseid Eestis 40.000-80.000 pesitsuspaari. Euroopas 2.8-
4.4 miljonit pesituspaari.
Salutihane on lind, kes on väga kiindunud oma elupiirkonda ning üldjuhul püsib seal
kogu oma elu. Salutihasel on kombeks toitu varuda.
1.5 Sinitihane (tihaslane)
Cyanistes caeruleus
Sinitihane elutseb Eestis aastaringselt.
1.5.1 Välimus
Sinitihane on kollase alapoole ja roheka seljasulestikuga väike lind. Sinitihase pealagi
on silmatorkavalt lasuursinine, saba-ja tiivasuled veidikene tumedama sinise tooniga. Sageli
on isaslinnul pealagi turris.
Sinitihane sarnaneb oma kollase alapoole ja roheka seljasulestiku poolest veidi
rasvatihasega, kuid on rasvatihasest palju väiksem ja tema pealagi on sinine.
Sinitihased on suhteliselt paiksed linnud. Nad on levinud parasvöötmelises ja arktilises
Euroopas ja ka Lääne-Aasias..
Kuna sinitihased tavatsevad toitu otsida peamiselt lehtpuudel sellepärast võib neid
kohata eeskätt leht- ja segametsade servaaladel, parkides, aedades. Sügisel ja talvel kohtab
neid sageli ka roostikes. Sageli võib kohati sinitihaseid ka talvisel ajal lindude söögimajas,
kus neile meeldib korda majja lüüa. Ta on küllaltki harva nähtav liik, kuna päris tihti tegutseb
ta puude latvades.
1.5.2 Eluviis
Kuigi sinitihane seltsib tihaste segaparvedega meelsasti, viivad erihuvid ta sageli salgast
lahku. Vanalinnud püsivad talviti paaridena koos, kaitsevad oma pesitsusterritooriumi ning
külastavad söögilaudu väga hea meelega, ajades teised tihased sealt minema. Külmad talved
võivad hävitada siinseid sinitihaseid kõvasti.
10
Lindudest
1.5.3 Pereelu
Sinitihased valivad pesapaigaks kas koha kusagil seinas, puuõõnsuses või siis
pesakastis. Sinitihaste paarid jäävad kuni surmani kokku, hoides oma pesapaika kiivalt. Pesa
vooderdamiseks kasutavad nad peamiselt sulgi, karvu, villa ja heina. Pessa munetakse aprillis
või mais 9-13 valget punakate täppidega muna. Hauduvad sinitihased võivad näpuga vehkijad
napsata, ta peal susiseda ja ka niisama kahele jalule tõusta, kuid see pole märk tigedusest vaid
hoopiski ärevusest. Haudumine kestab 13-15 päeva. Koorunud poegi toidetakse väga tihti.
Harilikult jääb ellu 7 kuni 8 jõulist tibu, kes on küllaltki kollased. Pojad saavad
lennuvõimelisteks 18-21 päevaselt ja suguküpseks saavad 1 aastaselt.
Erinevalt teistest tihastest eelistab sinitihane pigem putukaid kui taimset toitu. Sobivad
kõik selgroogsed. Siiski, kui selgroogseid ei ole piisavalt, näiteks talvel, sööb
Vaenlasteks on sinitihastel kõik suuremad röövlinnud, kassid jne.
On kõikide teiste tihaste suhtes päris riiakas, samuti haarab ta maandudes paljudest
ebakindlatest kohtadest kinni. Kui nälg näpistab, siis võidakse ära süüa ka pesaava juures
poegadele viidav toit. Samuti meeldib talle vaikse koha peal oma tiibu väristada.
Lääne-Venemaal on mitte väga harva sinitihane paaritunud lasuurtihasega (või
vastupidi). Tulemuseks on hübriid, mille inglisekeelne nimi on 'Pleske's Tit'.
1.6 Tutt-tihane (tihaslane)
Lophophanes ristatus
Eestis võib tutt-tihast kohata aastaringselt. Väike osa rändab talveks lõuna poole, väike
osa tuleb põhjapoolt siia, enamus linnud on paigalllinnud.
1.6.1 Välimus
Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul
ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis
on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed
on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii
kaardus.
11
Lindudest
Tutt-tihane on levinud Euroopa okaspuumetsavööndis.
Tutt-tihased eelistavad elutsemiseks männikuid või segametsi, kus on mändi.
1.6.2 Eluviis
Tutt-tihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa
otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need nö pesakonnasalgad.
Tutt-tihane kogub talveks toidutagavarasid, peites toitu jne puupragudesse jne.
Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta
suhteliselt harv külaline, kuid olude sunni tulevad ka sinna.
Kui paljud teised tihased piirduvad toiduotsingul ainult peente puuokstega, siis tutt-
tihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt ja tüvedelt. Talle meeldib tegutseda puudel allpool,
samuti võib otsida söödavat maapinnalt. Toitu eelistavad otsida vanematelt, sammaldunud
puudelt.
Tutt-tihane on väga krapsakas lind, ta võib rippuda okstel ka pea alaspidi, et soovitud
toidupoolis kätte saada.
1.6.3 Pereelu
Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema
vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Sama puud kasutatakse
mitu korda, kuid igal aastal tehakse uus õõnsus. Harva võib tutt-tihane kasutada ka rähnide
või põhjatihaste või isegi oravate vanasid õõnsusi. Pesaõõnsuse tegemine võtab aega ca 3
nädalat ja seda uuristab ainult emane. Ca nädal läheb pärast veel vooderdamisele, selleks
kasutab lind sammalt, rohtu, ämblikuvõrku, karvu ja sulgi. Pesa valmis, muneb emane 4-8
muna ning haub neid 13-16 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid
mingi aja järel võtab üks vanalind poegade toitmise enda peale. Pojad saavad
lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma vanematest ca 3 nädalat peale seda.
Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Tutt-tihastel on 1 kurn aastas.
Menüüsse kuuluvad putukad ja ämblikud, talvel okaspuude seemned.
Vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud.
12
Lindudest
2 Vintlased
2.1 Põhjavint (vintlane)
Fringilla montifringilla
Põhjavint saabub meile aprillis. Elav läbiränne toimub aprillis ja mai algul. Sügisel
lahkub põhjavint septembris. Septembri lõpul ja oktoobri algul on ränne elav ja massiline.
2.1.1 Välimus
Põhjavindil on kirju sulestik ja valge päranipuala. Tiival on tal kaks valget vööti.
Isaslinnul on kevadel ja suvel pea ja eesselg must, kurgualune ja puguala ruugjas. Emaslinnul
on sulestik kollakaspruun, alapoolel hele ja pugualal kreemjas.
Segamini võib ajada metsvindiga. Põhjavindi pugualune on oranžikas, metsvindil
punane. Põhjavindi tiibadel on samuti näha oranži. Põhjavindil pole pealael tutikest, mis
metsvindil on.
Põhjavindid kasutavad eri aastatel erinevaid rändeteid ja talvitumispaiku. Tavalised
talvitumispaigad on lindudel Kesk-Euroopas, Taanis Ja Lõuna-Rootsis. Üksikuid linde on
kohatud ka Eestis.
Põhjavindid eelistavad elamispaikadena soiseid segametsi ja kaasikuid.
2.1.2 Eluviis
Põhjavint on seltsiv linnuke, väljaarvatud pesitsusajal. Tema laulu on vähe kuulda, sest
ta elutseb elamutest kaugel. Sagedasti annab põhjavint endast märku territooriumihüüuga, mis
on vali ja kaugelekostuv. Territooriumihüüdu kuuleb ka mittepesitsevatelt lindudelt. Samuti
esineb neil lindudel kutsehüüdu.
2.1.3 Pereelu
Pesa teeb põhjavint kuusele, kasele või lepale kuni 6 m kõrgusele maapinnast. Kuusel
olev pesa paikneb oksal tüvest eemal, lehtpuudel on pesa vastu tüve. Pesa ehitab emaslind.
Väliselt sarnaneb pesa metsvindi omaga, kuid on suurem ja vähem viimistletud. Mune võib 13
Lindudest
leida mais ja juunis 5–7. Haub emaslind ja haudevältus kestab 11–14 päeva. Poegi toidavad
mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast 10.–14. päeval. Suguküpseks saavad noorlinnud 1
aastaselt.
Põhjavint sööb suvel putukaid, muul ajal seemneid ja marju. Noorlinde toidetakse
peamiselt putukatega.
Vaenlased on röövlinnud.
Talviti, kui on külluses pöögipuu käbisid, võivad põhja- ja metsvindid moodustada kuni
10-st miljonist linnust koosnevaid parvesid (parve suurus sõltub toidu hulgast).
2.2 Rohevint (vintlane)
Carduelis chloris
Rohevinti võib kohata Eestis aastaringselt, osad linnud ka rändavad. Pesitsuspaikadele
saabutakse veebruari lõpus või märtsi alguses. Sügisene ränne algab septembri keskpaigas ja
kestab kuni oktoobri lõpuni.
2.2.1 Välimus
Isaslinnu sulestik on rohekas, emaslinnul aga rohekashall ja pruunivöödilise seljaga.
Noorlindude sulestik on hallikaspruun ning nad on veelgi triibulisemad, eelkõige just rinnalt.
Isaslindudel on kollased laigud sabaservas. Tiibade külgserval on rohevindil helekollane triip.
Emaslinnu sulestik on tuhmim. Rohevindil on terav roosakas hall nokk. Jalad on neil roosad.
Segamini võib ajada Koldvindi ja siisikesega. Koldvinti eristavad pealael ja keha allosas
olevad triibud. Siisike on väiksem kui rohevint, väiksema nokaga ja tema pealagi on tumedam
ning alakehal on triibud. Lisaks, nagu ka nimi ütleb, on rohevint rohekam, teised kaks rohkem
kollased.
Rohevint on levinud Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Üldiselt on rohevint
paigallind, kuid põhjapoolsed linnud rändavad talveks lõuna poole. Rohevint elab sissetoodud
liigina ka Uus-Meremaal ja Austraalias.
Rohevinti võib kohata parkides, aedades, kalmistutel, talumaastikel, metsatukkades,
kadastikes, puisniitudel ja metsaservades. Talviti külastab ka lindude toidulaudu.
14
Lindudest
2.2.2 Eluviis
Suvel on nad rahulikud ning võivad ühe kohapeal olla pikka aega. Talvel aga rännatakse
suurte parvedega ringi. Parvedes võib olla veel teisigi kollakaid linde nagu talvike. Talvisel
perioodil on rohevint üsnagi riiakas ning ta ajab ära söögimajast kõik teised linnud.
2.2.3 Pereelu
Pesakoha absoluutne eelistus on rohevindil elupuud ja küpressid. Nende puudumisel
võib ta pesa ehitada ka kadakasse või tiheda kuuse okstele. Pesa koosneb samblast,
juureniidist, kõrtest, karvadest ja sulgedest. Isaslindudel võib olla koguni kaks või kolm
kaasat. Selle tõttu võivad osad isaslinnud paariliseta jääda. Vallalised isased võivad hõivatud
emastele esitada armumänge ning koguni aidata neil poegi toita. Aprillis-mais muneb
emaslind 4-6 sinakat või pruunikat lillalaigulist muna. Tavaliselt teist korda muneb emaslind
juunis. Haudumine kestab 14-15 päeva, pojad lennuvõimestuvad ca 2 nädala vanuselt.
Suguküpseks saab rohevint 1 aastaselt.
2.3 Siisike (vintlane)
Carduelis spinus
Siisike on Eestis nii ränd- kui ka paigalind. Talvituma jäänud siisikestele saabub lisa
peamiselt aprillis. Lahkumine algab septembri keskel.
2.3.1 Välimus
Isaslind on emaslinnust värvikam. Tema nägu, rind ja päranipuala on säravkollased,
pealagi ja kurgualune mustad. Emaslinnu rind ja alapool on hele hallitriibuline, pea hallim ja
kergelt kollakas. Mõlemal sugupoolel on laiad kollased tiivavöödid, mis paistavad eriti hästi
lennu ajal, samuti torkab siis silma sabakülgedele ulatuv kollane päranipuala. Noorlind
sarnaneb emasega, kuid seljalt on kerge triibustusega hallikaspruun.
Segamini võib ajada Rohevindiga ja koldvindiga. Siisike on rohevindist väiksem, tal on
väiksem nokk ja pealael on tumedam laik. Keha alapool on tal ka triibuline. Koldvindi pealael
on laigu asemel õrn triibuline muster.
15
Lindudest
Liik on levinud kogu Euraasia taigavööndis. Siisike on Kesk-Euroopas paigalind,
kaugel põhjas rändlind ning mujal talvituja. Siisikeste rännet mõjutab kuuskede saagikus.
Kõrge arvukuse, aga viletsa käbisaagiga aastatel lahkuvad suured siisikeste hulgad
põhjapoolsetest metsadest lõuna poole.
Pesitsusajal okasmetsades, eriti kuusikutes, talvel lepikutes. Väljaspool pesitsusaega
võib neid kohata suurte parvedena koos urvalindudega avamaastikul. Külastavad gruppidena
ka meeleldi toidulaudu.
2.3.2 Eluviis
Siisike on oma elupaiga suhtes nõudlikum kui teised vintlased ja on pesitsushooajal
väga sõltuv kuusikutest. Talvel siirduvad nad aga niisketesse elupaikadesse ning jõeäärtele,
kus leidub palju leppi.
Siisikesed on seltsivad linnud. Nad võivad moodustada koos urvalindudega suuri parvi.
Enamik siisikesepaare kohtuvad nendes parvedes ning rändavad talve lõpul koos tagasi
põhjapoolsetesse kuusikutesse.
Siisikeste lend on tõuklik, kiirete tiivalöökidega. Seetõttu kõigub osa linde parves
lennates üles, osa aga alla ja nii on kogu parv pidevas tantsisklemises.
Lindude laul on kiiretempoline ja kestev. See on sädistav kombinatsioon
kutsehüüdudest, kiiksuvatest ja vuristavatest häälitsustest ning lõppeb alati venitatud
kääksuva tooniga. Siisike laulab tavaliselt puuvõras aga ka lennul.
Ta toidab oma poegi kuuseseemnetega. Siisike hangib neid käbidest, torgates oma
kinnise noka käbisoomuste vahele ja seda siis seal avades. See on sama võte, mida sageli
kasutab ohakalind.
Toitudes ripub siisike sageli selg allapoole kase- või lepaurbade ja peente okste küljes
nagu on kombeks tihastel.
Ehki siisike on väike lind, on ta üsna riiakas ja ei lase ennast hirmutada suurematest
lindudest, kes võivad üritada teda aedades toidulaudadelt eemale peletada.
16
Lindudest
2.3.3 Pereelu
Paaritumise ajal laulab isaslind puuladvas, emaslinnu juuresolekul ajab ta tiibu ja saba
laiali, aeg-ajalt hüppab ümber emaslinnu, suled pealael turris, puguala pungil, tiivad longus ja
laialiaetud saba kõrgele tõstetud. Kui emaslind hakkab tiibu väristama ja piiksuma, saab ta
isaselt noka vahele seemneid.
Headel kuusekäbiaastatel munevad siisikesed varakult, nii märtsi keskpaigas, ja võivad
alustada hooaja lõpus uut kurna. Kehvadel aastatel aga ootavad kuni teist liiki seemned valmis
saavad ja alustavad pesitsemist mais või isegi juunis.
Pesa ehitab emaslind üksi. Pesa paikneb kuuse otsas sageli väga kõrgel ja külgoksal.
See on paksuseinaline poolkerajas peentest raagudest ja rohukõrtest ehitis, mis väljastpoolt
koosneb samblikust ning sulab ümbrusega hästi ühte. Kurnas on 4 -5 muna. Munad on valkjad
pruunika kirjaga.
Haudub ainult emaslind, keda isaslind sel ajal toidab. Haudeaeg vältab 11 -13 päeva.
Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast kahenädalastena ja suguküpsuse
saavutavad järgmisel kevadel.
Toitub okaspuude, leppade ja korvõieliste seemnetest. Pesitsusajal sööb ka putukaid.
Siisikeste pesitsusjärgne elu erineb suuresti teiste laululindude elust sellel perioodil.
Üleaastati täheldatakse juunis ja juulis nende massilist rännet põhja suunas. Sajad ja tuhanded
linnud ilmuvad siis isegi linnadesse otsides toitu aedadest ja parkidest.
2.4 Leevike (vintlane)
Pyrrhula pyrrhula
Enamik leevikestest on paiksed. Osa leevikesi lahkub oktoobris-novembris
lähipiirkondadesse talvitama, tagasi saabuvad märtsis-aprillis.
2.4.1 Välimus
Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas lind. Mõlemal
sugupoolel on mustad tiivad laia valge vöödiga ja valge päranipuala, selg hallikirju. Isaslinnul
17
Lindudest
põsed, kurgualune ja rind punased, emaslinnul sama ala helepruun. Noorlindude pea ei ole
must.
Segamini võib ajada intensiivset punast sulestiku tooni omavate männileevikese,
karmiinleevikese ja käbilindudega, kuid neil mitte ühelgi ei ole musta lagipead. Raskem on
kaugemalt eelpooltoodud liikidest eristada leevikese noorlinde.
Leevike on levinud kogu Euraasias metsa- ja mägimetsavööndis. Leviku põhjapiiriks on
praktiliselt polaarjoon, lõunapiir mööda Püreneede, Alpide, Karpaatide jne lõunanõlvu. Eestis
tavaline hajusalt levinud liik. Lõunapoolsed leevikesed on paigalinnud, põhjapoolsematest
piirkondadest osa linde suundub talveks natuke lõuna poole. Osad meie leevikesed lähevad
talvituma Taani ja Lätti. Asemele tulevad liigikaaslased põhja ja kirde suunast.
Leevikest võib talvisel perioodil kohata rohkem parkides ja elamute ümbruses,
pesitsusperioodil kolib kuusikutesse.
2.4.2 Eluviis
Elupaigaks on kuuse segametsad, kuusikud, puisniidud, suured pargid ja kalmistud.
Erinevalt teistest vintlastest on tunduvalt vähem seltsinguline. Kogunevad kokku kõige
rohkem poole tosina kaupa, vahel harva kuni mõnekümnekesi. Paariseos on sellevastu
tunduvalt tugevam ja kokku jäädakse isegi talveks. Talveperioodil liigub toiduotsingul
laiemalt ringi. Kui poleks isalindude efektset värvust, siis oleks vähemärgatav lind.
Tegutsevad vaikselt ja häälgi pole neil tugev. Samas on leevikeste isaslindude käitumine
talvises lindude söögimajas vägagi domineeriv. Seal antakse söömiseks vaba voli ainult
emasleevikestele, ülejäänud söögitahtjate eemaletõrjumist teostatakse väga sihikindlalt. Kui
tõrjetööd on väga palju, siis võib isaslind suure töörügamisega ise ajapuudusest söömata
jääda.
2.4.3 Pereelu
Leevike ehitab raagudest ja kõrtest pesa madala kuuse otsa enamasti 0,5-4 meetri
kõrgusele. Harvemini kadaka või tiheda lehtpõõsa sisse. Paaritumine toimub ainult emaslinnu
initsiatiivil. Isaslinnule märguandmiseks võtab emaslind noka vahele mõned kõrrekesed ja
hakkab tegema väljasirutatud eeskehaga kergelt pöörlevaid liigutusi. Kurnas on 4-7 muna ja
ainult emaslind haudub. Haudumiseks kuluva 14-16 päeva jooksul toidab teda isaslind. Pojad
viibivad pesas 15-16 päeva ning neid toidavad mõlemad vanalinnud.
18
Lindudest
Enamik leevikese paare püsib siiski koos vaid pesitsusajal. Püsipaaride puhul
munetakse reeglina veel teine kurn ja soodsates oludes harva ka kolmas. Püsipaaride puhul ei
ole seksuaalkäitumine omane mitte ainult pesitsusperioodil, vaid aasta läbi. Linnud võivad
aegajalt üksteisele läheneda ja kokku saades pöörduda siis kõrvale, käänates sabad ühele
poole. Vahetevahel puudutavad paarilised teineteist nokaga ja isalind pakub emaslinnule
mingit raokest.
Põhitoiduks on okas- ja lehtpuude seemned, lehtpuude võrsed, pungad, noored lehed ja
õied. Erinev toit on iseloomulik kindlale aastaajale. Sügisel on leevikese toiduks taimede
seemned ja kuivanud taimeosad ning marjad. Talvel puude, eriti saare ja kase, seemned.
Kevadel on peamenüüs õiepungad ja leevikesed võivad siis puuviljaaedadele tõsist kahju
tekitada. Putukate ja röövikutega toidetakse vaid poegi.
Looduslikeks vaenlasteks on röövlinnud. Puuviljaaedade kaitseks on varasematel
aegadel kohati massiliselt hävitatud.
Leevikest on peetud kauni laulu pärast puurilinnuna. Tema laul on tasane ja flöötiv.
19
Lindudest
3 Tsiitsitajalised
3.1 Talvike (tsiitsitajaline)
Emberiza citrinella
Näiliselt on talvike paigalind, kuid suurem osa pesitsejatest saabub märtsis ja lahkub
septembris-oktoobris, suur osa talvitujad tulevad põhja poolt lähvad tagasi samal ajal.
3.1.1 Välimus
Talvike on umbes varblasesuurune kollase pea ja alakehaga lind. Selja- ja tiivasulestik
on pruun tumedamate pruunide tähnidega. Päranipuala on roostepruun, alakehal on
märgatavad pikitriibud. Emas- ja noorlindude sulestik on tuhmim ja selgemate pikitriipudega.
Talvesulestikus isaslinnul on tume oimutriip ja kõrvakohad.
Segamini võib ajada Koldvindiga, kuid talvikesel ei ole tiibadel kollast nagu koldvindil
ja alakeha tagumine pool on väga hele.
Talvike on levinud suurema osa Euraasia metsa- ja metsastepivööndis ning
mägipiirkondades. Levila põhjapiir ulatub Põhja-Jäämereni, lõunas Itaaliasse, Balkanile ja
Kaukaasiasse. Eestis on talvike levinud kõikjal. Lõunapoolses leviala osas on ta paigalind,
põhjapool pesitsevad linnud rändavad talveks lõuna poole. Eestisse talveks jäävate talvikeste
arv kõigub väga suurtes piirides.
3.1.2 Eluviis
Talvike elutseb valdavalt lagedamatel aladel nagu heina- ja karjamaad, puudega kaetud
aladest puisniitudel, raiesmikel ja kadastikes. Talle ei sobi märjemad alad ning seal teda
enamasti ei kohta. Talvikese kiivalt kaitstava pesitsusterritooriumi kuju sõltub pesitsuskohast.
Neis piirkondades, kus on palju põlde eraldavaid hekke, kopeerib isaslinnu poolt kaitstav ala
sageli seda, ulatudes lagedale alale maksimaalselt 10-15 meetrit. Pesitsusperioodil pole
talvikese pesa kerge leida, kuna vanalinnud on sellel käies väga ettevaatlikud. Talvikesed
otsivad toitu eranditult ainult maapinnalt ning nende nokkimisliigutus on suunatud alati
allapoole.
20
Lindudest
Talvike käitumine on lähtuvalt situatsioonist väga erinev. Kui pesitsusterritooriumi
kaitstakse hasartselt, siis sellest väljapool asuval üldisel toitumisalal ei rivaalitseta. Inimese
suhtes on talvike usaldav ja võib lasta endale mõne meetri kaugusele. Talvisel toidulaual
käitub ta enamikest seal toituvatest teistest liikidest erinevalt ning ei rabele iga toidupalaga
edasi-tagasi, vaid sööb järjest paigal olles. Kui haudeperioodil tegutseb ta ainult paarides, siis
peale seda hakkab ta ringi liikuma pesakonniti või väiksemate salkadena. Talvine
ringiliikumis- ja toitumisviis on alati salkade, kes tulevad sageli maanteede ja inimasustuse
lähedusse. Kuigi salkades ringiliikumine on kõigile salgaliikmetele ohutum, siis sellele
vaatamata käib salga sees pidev nagistamine ja jagelemine.
3.1.3 Pereelu
Talvike ehitab oma pesa maapinnale rohttaimestiku varju või harvemini madalale
okaspuule, maapinnast kuni 1,8 meetri kõrgusele. Pesa asukoha valib välja emaslind. Paraku
ei suuda ta esimese korraga sageli sellele kõige paremat asukohta välja valida ning alustab siis
pesaehitust mitmes kohas. Lõplikult väljavalitud kohas lõpetab ta pesaehituse ilma isaslinnu
kaasabita. Pesamaterjaliks kasutab talvike rohtu ja juureniite. Aprilli lõpuks on esimene kurn
3-4 munaga täis, mida emaslind asub siis üksinda hauduma. Haudumine kestab 13-14 päeva ja
peale koorumist jääb emaslind pesale veel poegi soojendama. Isaslind toob pesale toidu, mille
emaslind poegadele edasi annab. Pärastpoole hakkab ka emaslind toiduotsingus osalema.
Pojad lahkuvad pesast 11-13 päevastena ja lennuoskuse omandavad 16 päevastena. Vanemate
hoolitsus lõpeb peale seda. Enamasti on suve jooksul alates juuni lõpust ka teine kurn, harva
hiljem veel ka kolmas. Noored talvikesed loovad oma pere juba järgmisel kevadel.
Talvikesed on küll monogaamsed, kuid abielutruudus pole neil päris moes ja
kõrvalehüppeid tehakse üpris palju. Neid teiste emaslindude poolt ihaldatavaid isaslinde ja
paariseost mittepühaks pidavaid emaslindude tunneb ära selle järgi, et neil on näosulestikus
rohkem punast tooni. Reeglina on need vanemad linnud ja punaka värvuse on neile andnud
rohkem karotinoide sisaldava toidu söömine. Kas just erimenüü ainult tingib talvikestel
vastava seksuaalkäitumise, ei osata praegu veel öelda.
Talvike sööb peamiselt seemneid, hilissuvel ja sügisel ka marju. Seemnetest eelistab
kõrreliste omi, kuna ristõieliste seemneid ei saa ta nii lihtsalt kätte. Putukaid tarvitab toiduks
vaid pesitsusperioodil. Varasematel aegadel otsis hobusepabulatest seedimata teri.
Talvikese vaenlaseks võivad olla väiksemad röövlinnud (nagu raudkull) ja kiskjalised.
Pesi rüüstavad varesed. 21
Lindudest
Isastalvike on üks väsimatumaid laululinde. Ta alustab laulmist veebruarist-märtsis ja
teeb seda kuni varasügiseni. Lisaks katkestab tema laulmise praktiliselt ainult pimedus ning
vajadus lühikeste toitumispauside järgi vara- ja keskhommikul, pealelõunal ning õhtul. Päeva
jooksul võib isastalvike sooritada kuni 7000 laulu.
22
Lindudest
4 Linnu vaatluse tulemused
Nr Maakonna
nimi
Lindude arv Liikide arv Vaatluskohtade
arv
Vaatlejate
arv
1 Harju
maakond
8901 51 307 367
2 Tartu
maakond
4278 44 126 156
3 Pärnu
maakond
3363 44 95 110
4 Lääne-Viru
maakond
2248 37 74 102
5 Viljandi
maakond
1946 37 50 59
6 Saare
maakond
1456 36 41 46
7 Valga
maakond
1288 37 35 41
8 Rapla
maakond
1158 30 39 47
9 Järva
maakond
1115 35 31 37
10 Ida-Viru
maakond
996 37 30 34
11 Võru
maakond
986 33 26 30
12 Põlva
maakond
879 30 30 38
13 Jõgeva
maakond
842 27 24 30
14 Hiiu
maakond
770 35 16 22
15 Lääne 747 33 26 26
23
Lindudest
maakond
24