Sissejuhatus - kertumy.files.wordpress.com · Web viewRaagus toomingat on kõige kindlam ära...
Transcript of Sissejuhatus - kertumy.files.wordpress.com · Web viewRaagus toomingat on kõige kindlam ära...
Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Kertu Müür
HARILIK TOOMINGAS
SIBERI NULG
Referaat
Tallinn 2014
Kertu Müür
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................3
1. Harilik toomingas........................................................................................................4
1.1. Nimi......................................................................................................................4
1.2. Levila ja kasvukoht..............................................................................................4
1.3. Kirjeldus...............................................................................................................4
1.3.1.Võra...............................................................................................................5
1.3.2.Pungad ja koor..............................................................................................5
1.3.3.Lehed.............................................................................................................6
1.3.4.Õied...............................................................................................................6
1.3.5.Viljad.............................................................................................................6
1.4. Paljunemine..........................................................................................................7
1.5. Marjade kasutamine.............................................................................................7
1.6. Puidu kasutamine.................................................................................................8
1.7. Kahjur...................................................................................................................8
1.8. Kultuur.................................................................................................................8
2. Siberi nulg...................................................................................................................9
2.1. Levik ja kasvutingimused.....................................................................................9
2.2. Kirjeldus.............................................................................................................10
2.2.1.Puit..............................................................................................................10
2.3. Kasutamine.........................................................................................................11
2.4. Tähelepanuväärseid siberi nulgusid Eestis.........................................................11
Kokkuvõte.................................................................................................................12
Kasutatud kirjandus...................................................................................................13
Kertu Müür
SissejuhatusTöö eesmärk on õppida tegema korrektset ja täpsete nõuete järgi referaati.
3
Kertu Müür
Harilik toomingasHarilik toomingas (vt Joonis 1. Harilik toomingas (Prunus padus) on roosõieliste
sugukonda toompuu perekonda kuuluv puu või suur
põõsas.
Joonis 1. Harilik toomingas1
NimiToominga rahvapärased nimed on tumilgas, tuum, toom ja meied.
Levila ja kasvukohtHariliku toominga levila hõlmab Euraasia põhjaosa, kasvades ka põhjapolaarjoone
lähedal Norras. Eestis on toomingas pärismaine. Eestis kasvab ta kõikjal, eelistades
niiskeid kasvukohti: vooluveekogude kaldaid ning sega- ja lehtmetsi. Teda ei leidu
üksnes kuivadel liivikutel ja rabastunud või alaliselt üleujutatavatel aladel.
KirjeldusToominga võra
Toomingas võib kasvada kuni 16 meetri kõrguseks. Tavaliselt ei ületa tema kõrgus
siiski 10 meetrit. Eestis leidub suuri toomingaid vanades taluõuedes. Eesti kõige
jämedamate toomingate tüve ümbermõõt on üle 2 meetri.
1 http://muhedikumaailm.blogspot.com/2008/05/selle-postituse-pidanuks-tegema-kuu.html
4
Kertu Müür
Võra
Lagedal kasvava noore toominga võra on munajas. Tal on tihedalt harunevad oksad,
mistõttu ta meenutab pärna. Seevastu vana toomingas on kõvera ja mõhnalise tüve ja
laiuva võraga, mistõttu ta meenutab pihlakat.
Pungad ja koor
Raagus toomingat on kõige kindlam ära tunda selle järgi, et tema tumepruunid pungad
paiknevad ühekaupa ning on saledad ja terava tipuga. Kattesoomuste servad on punga
põhitoonist heledamad, nii et pung paistab selletõttu triibulisena. Noored võrsed on
oliivrohelised, aga muutuvad hiljem kirsspruunideks. Puukoor on karvadeta, hulga
valkjaskollaste lõvedega. Vanade okste koor on tuhmhall ja tihti kaetud samblikega.
5
Kertu Müür
Lehed
Toominga lehed ja õisikud
Toominga lehed on piklikelliptilised ja paiknevad okstel vahelduvalt. Leheservad
tunduvad kaugelt vaadates terved, aga on õigupoolest terava peene hammastusega. Lehe
peamine külg on tumedam kui alumine. Leheroots on punakas ja lehelaba ligidal on
sellel näha kaks suurt nääret. Varjulistes kohtades hakkavad toomingad kolletama juba
augustis.
Õied
Harilik toomingas on ühekojaline taim. Õied meenutavad kirsi ja ploomi õisi, ainult on
väiksemad. Õied on viietised (näiteks kroonlehti on 5) ja nad on koondunud
kobaratesse. Kobaras võib olla üle 30 õie. Toomingas on putuktolmleja. Õisi külastavad
näiteks kärbsed ja mesilased. Meetaimena on ta vähetähtis, kuigi võib mesilasperele
lisatoidust pakkuda, kui paremat võtta pole.
Toomingal on iseloomulik lõhn. Seetõttu saab toomingat ära tunda lihtsalt koort
vigastades ja vigastuskohta nuusutades.
Viljad
Toomingamarjad
Toomingal on luuvili nagu kirsil ja ploomilgi, aga nii väike, et rahvasuus nimetatakse
seda toomingamarjaks. Need valmivad augustis-septembris. Luukõva kestaga seemet
ümbritseb rohekas viljaliha, mis on läikivmusta viljakesta sees.
Toominga marjade korjamisel tuleb olla tähelepanelik, et toomingat mitte segi ajada
paakspuuga, mille luuviljad muutuvad samuti mustaks ning on mürgised.
Toominga viljaliha sisaldab süsivesikuid, sealhulgas sahharoosi, ja palju süsivesikulisi
kiudaineid (kuni 15% tselluloosi). Vähem sisaldab ta pektiini, sidrun- ja õunhapet,
askorbiinhapet ehk C-vitamiini ja glükosiide. Vähesel määral sisaldab ta valke ja
mineraalaineid, eriti kaaliumi sooli ja antotsüaane, mis muudavad viljade värvi ilusaks.
Toominga viljade söömine tekitab tunde, et suu on paks. See tuleb viljades sisalduvatest
parkainetest, mis mõjutavad limaskesti.[4] Nagu kõik toominga osad sisaldavad ka
marjad amügdaliini. Eriti palju on seda seemnetes. Amügdaliin ise ei ole mürgine, aga
6
Kertu Müür
kui see seedekulglas laguneb, siis tekib ülimürgine sinihape. Sellepärast ei tohi
toominga vilju koos seemnetega süüa. Viljalihas on amügdaliini suhteliselt vähe, aga
seemned tuleks välja sülitada.
Metsloomad tavaliselt toominga vilju ei söö, kuid linde parkained ei mõjuta. Eriti ahnelt
kugistavad küpseid toomingamarju rästad ja kuldnokad. Kõige magusama maitse
omandavad marjad pärast esimesi öökülmi. Just siis söövad linnudki neid kõige
meelsamini.
PaljunemineToominga seemnekest on niivõrd vastupidav, et see linnu soolestikus ei lagune ja väljub
sealt tervena. Lindude abiga võivad noored toomingad tärgata emapuust kaugel.
Vanade puude oksad painduvad sageli maha ja juurduvad. Pärast seda võib tüvi kasvõi
murduda, ilma et puu sellest hukkuks. Lisaks annab toomingas hulgaliselt juure- ja
kännuvõsusid ning on paljundatav pistokste ja pookimise teel. Raiesmikel ja
noorendikel võib ta koos teiste kiire kasvuga puuliikidega moodustada peaaegu
läbitungimatu tihniku, kus leiavad turvalise pesapaiga paljud linnud, sealhulgas
ööbikud.
Kord vohama hakanud toomingavõsast ei ole kerge lahti saada. Asja ei paranda seegi, et
loomad teda süüa ei taha. Koduloomadest on nõus toomingalehti ja -võsusid sööma
üksnes lambad.
Marjade kasutamineSuure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada
seedekulgla limaskesti. Kuid kõhulahtisuse korral on parkainete mõõdukas tarvitamine
näidustatud, sest need valke sadestavad ühendid moodustavad seedekulglasse õhukese
valgulise katte ja pidurdavad niimoodi põletiku arengut. Sellepärast tuleb kõhulahtisuse
ja paljude seedehäirete korral kasuks toomingamarjatee joomine. Toominga lehed
sisaldavad palju askorbiinhapet ja sellepärast aitab nendest valmistatud tee palaviku
vastu.
Toomingamarjade rohke antotsüaanisisalduse tõttu eraldatakse neist vesilahustuvaid
pigmente ja tarvitatakse toiduainetetööstuses toiduvärvina.
Puidu kasutamine7
Kertu Müür
Toominga puit, tüve läbilõige
Puitu annab toomingas vähe, aga see on tugev ja hästi töödeldav. Sellepärast sobib see
nikerdamiseks ja vastupidavate tarbeesemete valmistamiseks. Toominga puit on sitke,
kannatab hästi painutamist ja on oma tugevuse kohta üsna kerge. Temast valmistatakse
painutatud detaile ja looduslikku kõverust eeldavaid tarbeesemeid. Noortest sirgetest
toomingatüvedest painutati vanasti hoburakendi jaoks lookasid, harvemini mööbliosi,
näiteks korjupuid toolidele. Peenikestest toomingaokstest punuti sarjapõhjasid ja korve.
Toomingakoorega on värvitud lõnga ja riiet. Olenevalt menetlusest ja taimsetest
lisanditest saadi rohekas, kollakas või punakaspruun toon.
KahjurToominga-võrgendikoi kahjustused toomingal
Toominga peamine kahjur on toominga-võrgendikoi Yponomeuta evonymellus. See on
pisike valge liblikas, mille tiivad on kaetud tillukeste mustade täppidega. Koi muneb
toomingalehtedele. Munadest kooruvad vastsed, kes toituvad lehtedest. Kuid selleks, et
vaenlased ei saaks vastset ära süüa, koob ta enese ümber võrgendi. Võrgendid võivad
seest vastsetest lausa kihada.
Vastsed võivad ära süüa peaaegu kõik toominga lehed. Kuid see ei tähenda tavaliselt
puu surma. Ta kasvatab endale uued lehed, mõnikord juba samal sügisel.
Võrgendikoide tõttu on toomingat peetud viljapuudele halvaks naabriks. On kardetud, et
kui vastsetel söök otsa saab, siis kolivad nad üle ploomi- või kirsipuudele. See kartus
pole siiski põhjendatud. Võrgendikoi vastsed söövad üksnes toominga lehti, aga
ploomipuu, kirsipuu ja teiste samasse sugukonda kuuluvate puude lehti nad ei puutu.
KultuurAastal 2010 valiti toomingas Eesti aasta puuks.
(Vikipeedia)
8
Kertu Müür
Siberi nulgSiberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas
puu.
Siberi nulg talub hästi külma ja kasvab ka varjus. Ta võib välja kannatada ka kuni −50
kraadini ulatuva pakase. Liik on vastuvõtlik seenkahjustustele, mistõttu puu eluiga
küündib harva üle 200 aasta. Ta on tundlik ka saastunud õhu suhtes.
Eristatakse kaht alamliiki: Abies sibirica sibirica ja Abies sibirica semenovii.
Levik ja kasvutingimusedSiberi nulg kasvab pärismaisena kontinentaalse kliimaga Siberi lääne- ja keskosa taigas,
Altais ja Sajaanides. Puu eelistab viljakat hea drenaažiga niisket pinnast ning on levinud
mägedes ja jõeorgudes. Mägedes tõuseb siberi nulg kuni 2000 m kõrgusele, kus ta
kasvab metsade leviku ülempiiril enamasti madala ja maadja põõsana. Kõige paremat
kasvu näitab siberi nulg Kuznetski Alatau, Gornaja Šorija, Salairi ja Sajaanide
madalamates piirkondades, 300–800 m kõrgusel üle merepinna.
Siberi nulgu esineb nii puht- kui ka segapuistutes peamiselt koos hariliku kuusega,
siberi kuusega, siberi seedermänniga, siberi lehisega, arukasega jt.
Ta eelistab niisket ja jahedat kliimat. Puu talub hästi varju. Kuivanud oksad jäävad
kauaks puu külge.
Võõrliigina kasvab siberi nulg ka Eestis ning on koos palsamnuluga meil kõige levinum
nululiik. Teda võib leida muu hulgas vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Suureks
puuduseks on meil kasvavate puude lühiealisus (100 aastat) ning nad on vanemas eas
vastuvõtlikud juurepessule. Haiguse tagajärjel muutuvad puud tormihellaks ning võra
jääb inetuks. Puu on eriti hästi kodunenud Soomes. Siberi nulgu kultiveeritakse peaaegu
kõikjal Euroopas. Puu on pakasekindel, kuid et ta puhkeb pehmes kliimas kasvades
kevadel vara, siis mõjuvad hilised öökülmad Lääne-Euroopas talle halvasti.
9
Kertu Müür
KirjeldusSiberi nulg kasvab kõrgemaks kui 30 meetrit. Eestis on siberi nulgude kõrguseks
mõõdetud kuni 36 meetrit. Tüve läbimõõt võib ulatuda meetrini. Noor puu on aeglase
kasvuga, hiljem kasv kiireneb. Juurestik on hästi arenenud, juured ulatuvad sügavale.
Noor ca kahe poole meetri kõrgune siberi nulg.
Siberi nulg on sirge ja korrapärase kujuga puu. Tihe võra on kitsas ja koonusjas,
teravatipuline. Eraldiseisvatel puudel ulatuvad oksad maani. Koor on sile,
hallikasroheline kuni tumehall, vaigumuhkudega.
Siberi nulu pungad
Võrsed on kollakashallid, vaigused ja karvased. Ümarad pungad on kaetud paksu
vaigukihiga. Okkad kinnituvad võrsele ühekaupa padjakese abil ning on suunatud võrse
tipu poole. Okkad on pehmed ja lapikud ning tugeva lõhnaga, kuni 35 mm pikkused ja
umbes 1,5 mm laiused, pealt läikivrohelised, alumisel küljel on kaks valkjat
õhulõheriba.
Puu on ühekojaline. Ta õitseb mais. Isaskäbi on kollane ja ovaalne. Emaskäbid asuvad
peamiselt võra tipuosas ning on püstised, silindrilised, tömbi otsaga, 5–9 cm pikkused ja
2,5–3,3 cm läbimõõduga; algul rohekassinakad või violetsed, valminult helepruunid.
Käbi soomuste all on umbes 7 mm pikkused helepruunid läikivad tiibadega seemned.
Seemned valmivad oktoobris-novembris. Küps käbi laguneb ning vabastab seemned.
Soomused pudenevad laiali, oksa külge jääb ainult käbiroots. Seemned levivad tuule
abil.
Siberi nulg paljuneb peamiselt seemnete abil. Harvem võivad ka mulda sattunud
alumised oksad juurduda.
Puit
Siberi nulu puit on pehme ja kerge. Puidu tihedus on umbes 400 kg/m³. Puit on valge,
kahvatukollase või õrnalt hallika varjundiga, radiaallõikes veidi läikiv.
10
Kertu Müür
Nulg on küpspuiduline; vaigukäigud puuduvad. Aastarõngad on hästi eristatavad ja
korrapärased.
Puit on hästi lõhestatav; lõhestamisel jääb sile pind.
KasutamineSiberi nulgu kasvatatakse pargipuuna, kuid linnas pole ta õhusaaste tõttu eriti
pikaealine. Haljastuse tarbeks on aretatud kultuursorte, näiteks 'Alba', 'Elegans',
'Glauca', 'Variegata'. Puu talub okste kärpimist ning sobib seega ka hekitaimeks.
Eeterlikke õlisid sisaldavatest okastest toodetakse nuluõli, mida kasutatakse muu hulgas
farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses. Vaiku kasutatakse optikatööstuses klaasdetailide
ühendamiseks.
Puit on suhteliselt väheväärtuslik, kuid kergesti töödeldav. Seda kasutatakse
paberipuuna ning mõnevõrra ehituses ja mööblitööstuses.
Tähelepanuväärseid siberi nulgusid EestisKrahv Friedrich Berg rajas 1904. aastal Sangaste mõisa alale Lõuna-Uuralist
Jekaterinburgi ümbrusest kogutud siberi nulu seemnetest puistu. Tänaseks on suuremate
puude kõrgus kuni 35 meetrit ja rinnasdiameeter kuni pool meetrit. Lossi taha istutas ta
pojapoegade sünni puhul kolm puud, millest suurima rinnasdiameeter on 44 cm ja
kõrgus 22,5 m.
2005. aasta jaanuaritormis hävis Jõgevestes Barclay de Tolly mausoleumi juurde rajatud
250 meetri pikkune siberi nulu allee, mida hiljem ei taastatud. Puude vanus oli 2004.
aastal 130–140 aastat.
(Vikipeedia)
11
Kertu Müür
KokkuvõteLoengutes õppisin palju uut. Ma ei olnud varem pilte täpsete nõuete järgi lisanud ega
ristviidet, pealdisi. Ka pealkirja laade ei teinud ma varem erinevaid ja ise, vaid jätsin nii
nagu need arvutis juba olid. Väga palju uut informatsiooni sain, mida on iseseisvalt üsna
keeruline kasutada
12
Kertu Müür
Kasutatud kirjandusVikipeedia. (kuupäev puudub). Allikas: Wikipedia.org:
http://et.wikipedia.org/wiki/Siberi_nulg
Vikipeedia. (kuupäev puudub). Allikas: Wikipedia.org:
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_toomingas
13
Kertu Müür
14