Tallinna Ülikool

Sotsiaaltööinstituut

Ruta Õige

ITAALIA JA KREEKA

Referaat

Juhendaja: Jaanika Meigas

Tallinn 2013

Referaat

SISUKORD

SISSEJUHATUS........................................................................................................................4

ITAALIA....................................................................................................................................5

Loodus.....................................................................................................................................5

Kliima..................................................................................................................................6

Riik..........................................................................................................................................6

Riigikord..............................................................................................................................6

Haldusjaotus........................................................................................................................6

Valimised.............................................................................................................................7

Rahvastik.................................................................................................................................7

Religioon.............................................................................................................................8

Asulad..................................................................................................................................8

Majandus.................................................................................................................................9

Eksport...............................................................................................................................10

Import................................................................................................................................10

Transport............................................................................................................................10

Ajalugu..................................................................................................................................11

KREEKA..................................................................................................................................12

Loodus...................................................................................................................................12

Ajalugu..................................................................................................................................13

Rahvastik...............................................................................................................................14

Majandus...............................................................................................................................15

Põllumajandus...................................................................................................................16

Eksport...............................................................................................................................17

Import................................................................................................................................18

Haldusjaotus..........................................................................................................................18

2

Referaat

Välispoliitika.........................................................................................................................19

Turism...................................................................................................................................19

Populaarsed sihtpunktid.....................................................................................................20

KOKKUVÕTE.........................................................................................................................22

KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................23

3

Referaat

SISSEJUHATUS

4

Referaat

ITAALIA

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel (vt Joonis 1).

Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk

väiksemaid saari.

Joonis 1. Itaalia asukoht

Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km)

ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia

territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.

Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957).

Loodus

Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad

orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide

jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid.

Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.

Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja

Etna. Sageli esineb maavärinaid.

5

Referaat

Kliima

Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb

parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini

poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme

sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti

piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on

kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised

temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.

Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab

Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja

kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.

Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima

sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.

Riik

Riigikord

Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud

referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948.

Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev

valijatekogu (see on pigem auamet).

Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest

senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks.

Haldusjaotus

Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks (comune).

Nr Maakond[3] KeskusPindala (km²) Rahvaarv

1. Abruzzo Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177

2. Apuulia Apuulia (Puglia) Bari 19 358 4 090 577

3. Basilicata Basilicata Potenza 9 995 587 680

4. Calabria Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537

6

Referaat

5. Campania Campania Napoli 13 590 5 833 131

6. Emilia Romagna Emilia Romagna Bologna 22 446 4 429 766

7. Friuli-Venezia Giulia Trieste 7 858 1 235 761

8. Lazio Lazio Rooma17 236 5 724 365

9. Liguuria Liguuria Genova 5 422 1 616 993

10. Lombardia Lombardia Milano23 844 9 909 348

11. Marche Marche Ancona 9 366 1 564 886

12. Molise MoliseCampobasso 4 438 319 834

13. Piemonte Piemonte Torino 25 402 4 456 532

14. Sardiinia maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Cagliari 24 090 1 675 286

15. Sitsiilia maakond Sitsiilia maakond (Sicilia)Palermo 25 711 5 050 486

16. Toscana Toscana Firenze 22 993 3 749 074

17. Trentino-Alto Adige Trentino-Alto Adige Trento 13 607 1 036 639

18. Umbria Umbria Perugia 8 456 906 675

19. Valle d'Aosta Valle d'Aosta Aosta 3 263 128 129

20. Flag of Veneto.svg Veneto Venezia 18 399 4 936 197 Itaalia maakonnad

Valimised

2006. aasta Itaalia parlamendivalimised

2008. aasta Itaalia parlamendivalimised

Rahvastik

Itaalia on Euroopas rahvastiku arvult praegu viiendal kohal (60 200 060 elanikku), aga samas

demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim

(19,4%). On arvata, et see arv kasvab: aastaks 2020 on üks isik neljast vanuses üle 65 (23,5%

rahvastikust). Meeste keskmine eluiga on 79 ja naistel 84,6. Rahvastiku arvu langust

tasakaalustab migrantide sissevool, mis suurendab sündivust, hoides rahvastiku arvu langust

umbes 0% juures. Käesoleval ajal on enamik itaallasi vanuses 45 – 65, see on seotud inimeste

arvuga, kes on sündinud II Maailmasõja ja 60. aastate vahel (nn „beebibuumi” põlvkond).

7

Referaat

Nende demograafiliste muudatuste tagajärjed on omakorda tugevalt mõjutanud

majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurialast konteksti. Aktiivse vananemise meetodid ei

puuduta tegelikult mitte ainult eakaid, vaid on mõeldud kõikidele eluperioodidele eesmärgiga

aktiviseerida kogu rahvastiku potentsiaali.

Religioon

87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks.[4] Põhja-Aafrikast lähtuv

immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast.

Rooma

Asulad

Pikemalt artiklis Itaalia linnade loend

Suuremad linnad

Jrk Linn Maakond Elanike arv

(31. detsember 2010)

1 RoomaLazio

2 761 477

2 MilanoLombardia

1 324 110

3 Napoli Campania

963 357

4 Torino Piedmonte

907 563

5 Palermo Sitsiilia

655 875

6 Genova Liguuria

607 906

7 Bologna Emilia Romagna

380 181

8

Referaat

8 Firenze Toskaana

371 282

9 Bari Apuulia

320 475

10 Catania Sitsiilia

293 458

Majandus

Eurotsooni liikmed (tumesinisega)

Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli

Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige

ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002.

aastal.

SKP jaotumine

sektoritesse

(2009)[5]

Sektor Osakaal

Põllumajandus

1,8%

Tööstus

24,9%

Teenindus

73,3%

Tööjõu jaotumine sektoritesse

(2005)[5]

Sektor Osakaal

Põllumajandus

4,2%

9

Referaat

Tööstus

30,7%

Teenindus

65,1%

Eksport

Itaalia suurimad ekspordiartiklid on[5]

ehituskaubad

tekstiil ja riided

tootmismasinad

mootorsõidukid

veoseadmed

kemikaalid

Itaalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 12,6%, Prantsusmaa 11,57%, Ameerika

Ühendriigid 5,92%, Hispaania 5,69%, Suurbritannia 5,13%, Šveits 4,69% (2009).[5]

Import

Itaalia suurimad impordiartiklid on[5]

ehituskaubad

kemikaalid

veoseadmed

energiatooted

mineraalid ja mittevärvilised metallid

tekstiil ja riided

Itaalia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 16,68%, Prantsusmaa 8,82%, Hiina 6,53%,

Holland 5,63%, Hispaania 4,3%, Venemaa 4,12%, Belgia 4,08% (2009).[5]

Transport

Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad.

10

Referaat

Ajalugu

Pikemalt artiklis Itaalia ajalugu

Pikemalt artiklis Itaalia kronoloogia

Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi.

Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all,

kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all.

Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja

langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi

valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas.

Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte.

Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli

kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile.

11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes

omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega,

13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad.

Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid

seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka

renessansikultuuri häll.

Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16.

sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla.

19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti

tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele.

1922. aastal tulid võimule fašistid eesotsas Benito Mussoliniga.

Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks.

11

Referaat

KREEKA

Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia mere

ja Egeuse mere ääres (vt. Joonis 2). Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia,

Bulgaaria ning Türgi.

Joonis 2. Kreeka asukoht1

Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik.

Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon.

Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks.

Loodus

Peloponnesose poolsaar, mis asub riigi lõunapoolses osas, on Kreeka keskosaga ühendatud 42

km pikkuse Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada

ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881-

1893.

Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Läänes kuulub Joonia mere

saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub Egeuse saarte hulka Euboia,

Samos, Chios, Lesbos ja Kreeta. Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared, mida on

kokku ligikaudu 1400. 227 nendest saartest on asustatud. Rannajoon on Kreekal 13 676 km

pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi.

1 http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka

12

Referaat

80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose

mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ning selle kõrgeim punkt on 2637 m. Kesk- ja

Lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad. Riigi kõrgeim punkt

asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. Ida-lääne suunas kulgevad

Rodope mäed Kreeka ja Bulgaaria piiri vahel. Sealne piirkond on kaetud tihedate metsadega.

Järvi ja soid võib leida Kesk-Kreekast.

Kreeka kliima jaguneb kolmeks:

Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad.

Temperatuurid jõuavad harva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas,

Küklaadidel ja Kreetal.

Alpikliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne-

Makedoonias ning Peloponnesose keskosades nagu Ahhaia, Arkaadia ja osa Lakooniast).

Parasvööde levib nii Kesk- ja Ida-Makedoonias kui ka osadel Traakia aladel nagu Komotini,

Xanthi ja Põhja-Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved.

Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3

aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb

temperatuur harva alla 6°C.

Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid

muldi, mis on tuntud kui terra rossa, punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist.

Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga

rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi

drenaaži.

Ajalugu

Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis Küklaadi saartel kultuur, mille

kunst on siiani meeldejäävamaid maailma ajaloos.

Teisel aastatuhandel eKr valitses Kreeta saarel Minose kultuur, mille kaubandus ulatus

Egiptusest Sitsiiliasse.

Minose kultuuri võttis üle Mükeene kultuur Kreeka mandriosas, kus räägiti vanakreeka

murdeid.

13

Referaat

Rooma, Bütsantsi ja Ottomani impeeriumi aegadel muutus Kreeka rahvuslik koosseis

mitmekesisemaks. Kreeka keele ja kultuuri juured ulatuvad vähemalt 3500 aastat tagasi ning

kaasaegne Kreeka on säilitanud paljusid elemente oma eelkäijast.

Kreeka saavutas sõltumatuse Ottomani impeeriumist 1830. a. 19. sajandi teisel poolel ja 20.

sajandi esimesel poolel lülitas Kreeka järk-järgult riigi koosseisu ümberkaudsed saared, millel

elasid valdavalt kreekakeelsed rahvad.

II maailmasõjas tungis riiki esmalt Itaalia (1940) ja seejärel Natsi-Saksamaa (1941-44). Aastal

1967 haaras kolonelide grupp riigis võimu, kinnitati sõjaväeline diktatuur ja sunniti kuningas

põgenema.

Aastal 1974 toimusid üle kümne aasta demokraatlikud valimised ja referendum. Otsustati

loobuda monarhiast.

Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline

parlament valitakse neljaks aastaks.

Rahvastik

Kreekas elab 2011. aasta rahvaloenduse järgi 10 787 690 inimest.[2] 2008. aasta seisuga elab

61% rahvastikust linnades[3].

Ametlik keel on kreeka keel.

Kreeka konstitutsiooni järgi on "valdav" religioon õigeusk.

Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvamises. Eriti kiire kasv toimus 20.

sajandi teisel poolel, kus lisaks loomulikule rahva juurdekasvule toimus ka intensiivne

immigratsioon. 2001. a rahvaloendus näitas, et 797 091 välismaalast elas riigis alaliselt ning

moodustas 6,95% elanikkonnast, samas kui nende arv 1990. a oli kõigest 142 367. Enamik

immigrantidest on pärit naaberriikidest. Albaanlased moodustavad 55-60% või rohkem

kõigist immigrantidest. 1990ndate keskel sisserännanud on eelkõige Aasia riikidest - eriti

Pakistanist ja Bangladeshist, kes moodustavad vähese kvalifikatsiooniga töötajate rühma.

Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku

tihedust Albaania (98.5/km²), Makedoonia (82.2/km²), Bulgaaria (65.2/km²) ja Türgiga

(97/km²), ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile. Kuna riigi territooriumist on 80% mägine,

on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Seega on suhteline tihedus osades paikades palju

kõrgem.

14

Referaat

Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes

linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuv Irákleio. Üldjuhul koondub

rahvastik rannikule, tihedam asustus on ka saartel. Suhteliselt vähe inimesi elab sisemaal,

mägisematel aladel võib elada vähem kui 1-5 inimest ruutkilomeetri kohta.

Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides (ja Põhja riikides üldiselt), on keskmine eluiga

võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat, naistel 82,8 aastat. Kreeka on läbi teinud

demograafilise ülemineku etapid ning ta liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide

hulka, st iive on väike või nullilähedane ning rahvastik vananeb.

Kui 1961. aasta rahvaloendusel oli kreekas üle 65-aastaseid kõigest 11%, siis 2001. aastal oli

neid juba peaaegu 17% Rahvastiku vananemine läinud nii kaugele, et üle 65-aastaseid inimesi

elab riigis 6% rohkem kui alla 14-aastaseid.

Majandus

Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Perioodi 1950-1973 nimetatakse "Kreeka

majanduslikuks imeks", millal riigi majandus kasvas keskmiselt 7% aastas, jäädes alla vaid

Jaapanile. Alates 1950. kuni 2008. a majanduskriisini, välja arvatud 1980. a majandusseisaku

ajal, edestas Kreeka majanduskasvus järjekindlalt enamikke Euroopa riike. Kreeka edu

põhjuseks 2000. aastatel võib pidada soodsate laenude kättesaadavust, mis aitas püsimas

hoida rekordilist tarbimist. 2009. a majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu

karmistusid aga laenutingimused ja üha suuremaks probleemiks sai kasvav eelarvepuudujääk.

2010. aastal tabas riiki võlakriis. 2012. aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg umbes 370

miljardit eurot.

Kreeka riigivõlg (sinine) võrrelduna ELi keskmisega (roheline).

Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012. aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta

jaanuaris 27,2%-ni.

Majanduse maht vähenes 2,3% aastal 2009, 3,5% aastal 2010 ja 6,0% aastal 2011.

Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Et taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus

ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus, kohustatakse Euroopa riike

kokku panema suuri abipakette Kreeka toetuseks. Sellele vaatamata on siiani riigi

majanduslik olukord raske ning eurotsoonis püsimine küsitav.

Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP.

15

Referaat

2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi.

SKP jaotumine

sektoritesse

(2009)[3]

Sektor Osakaal

Põllumajandus

4%

Tööstus

17,6%

Teenindus

78,5%

Tööjõu jaotumine sektoritesse

(2005)[3]

Sektor Osakaal

Põllumajandus

12,4%

Tööstus

22,4%

Teenindus

65,1%

Põllumajandus

Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes

70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30%

riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Ka sademete vähesus, eriline maaomandi süsteem

(mis soodustab vähetootlike väikemaaomandite teket) ning linnadesse või välismaale

kolimine aeglustab sektori kasvu.

16

Referaat

Põllumajandus moodustab 3,3 protsenti SKPst ning sellega on hõivatud 528 000 inimest ehk

12% tööjõust.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames on Kreeka primaarne sektor saanud suuri toetusi,

ent vastuoluliste tulemustega. Järgmise kümne aasta jooksul plaanitakse toetusi mõnes

valdkonnas vähendada.

Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja

loomseid produkte.

Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse, kus

kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja kartuleid.

Kreeka on ka oluline puuvilla- ja tubakatootja. Oliivid, mis sageli tehakse õliks, on riigi

tuntuim ekspordiartikkel, kuigi moodustab ainult 10,6% toiduainete väljaveost.

Viinamarju, meloneid, tomateid, virsikuid, apelsine jt puu- ja köögivilju eksporditakse

Euroopa Liitu, see moodustab 33,6% ekspordist.

Vein on paljulubav ekapordiartikkel ning valitsus on tungivalt soovitanud

viinamarjaistanduste omanikel toota kõrgema kvaliteediga veine, et suurendada nende

populaarsust rahvusvahelisel turul.

Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma

kalatööstus. Hoolimata sellest, et Hellas on rikkaliku ajalooga mereriik, ei ole kalandus riigi

majandusele hädavajalik. Ülepüük on vähendanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere

saastatus on samuti tööstusele halvasti mõjunud.

Loomad ja loomakasvatus moodustavad olulise osa Kreeka põllumajandustoodangust.

Kitse- ja lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti

põllumajandustoodangust. Eriti tähtis on lambapiim, mida kasutatakse tuntud Kreeka

fetajuustu tegemisel.

Põllumajanduses on esindatud ka sead, veised, kanad, küülikud, mesitarud ja tuvid.

Tähtsa osa impordist moodustavad liha- ja piimatoodang (vastavalt 29,4% ja 17%), kuna

veisekasvatus on piiratud.

Eksport

Kreeka suurimad ekspordiartiklid on[3]

toit ja joogid

17

Referaat

tööstuskaubad

naftatooted

kemikaalid

tekstiil

Kreeka tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 11,11%, Itaalia 11,05%, Küpros 7,28%,

Bulgaaria 6,74%, Ameerika Ühendriigid 4,95%, Suurbritannia 4,4% ja Türgi 4,23% (2009).

[3]

Import

Kreeka suurimad impordiartiklid on[3]

masinad

veoseadmed

kütused

kemikaalid

Kreeka tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 13,73%, Itaalia 12,71%, Hiina 7,08%,

Prantsusmaa 6,1%, Holland 6,02%, Lõuna-Korea 5,68%, Belgia 4,34% ja Hispaania 4,08%

(2009).

Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos).

Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik.

1. Atika Atika

2. Kesk-Kreeka

3. Kesk-Makedoonia

4. Kreeta

5. Ida-Makedoonia ja Traakia

6. Ípeiros

7. Joonia saared

8. Põhja-Egeus

18

Referaat

9. Peloponnesos

10. Lõuna-Egeus

11. Tessaalia

12. Lääne-Kreeka

13. Lääne-Makedoonia

Välispoliitika

Kreeka on tähtis liige enamikes suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides.

Geograafilise asukoha tõttu on riik poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete

ristteeks.

Kreeka välispoliitika on üldiselt vastavuses ELi partneritega ning täielikud diplomaatilised

suhted on sõlmitud peaaegu kõikide maailma riikidega. Erandiks võib pidada Makedoonia

Vabariiki, mis on Kreekaga tülis riigi nime tõttu (Kreeka omab samanimelist provintsi).

Kreeka osaleb paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes, tähtsaimad neist on:

Euroopa Nõukogu (CE)

Euroopa Liit (EL)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Schengeni lepe

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)

Turism

Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas. Kreeka on meelitanud

turiste juba antiikajast oma rikkaliku ja pika ajaloo, Vahemere ranniku ja randadega.

Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil

külastab Hellast üle 15 miljoni turisti igal aastal, pärast selliseid riike nagu USA, Hiina,

Hispaania ja Suurbritannia.

Turism moodustab suure osa riigi majandusest – üle 15% SKPst. Otseselt või kaudselt töötas

2004. a sel alal 660 000 inimest, mis oli umbes 16,5% kõikidest töökohtadest sel aastal.

19

Referaat

Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis

on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest.

Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast 2004. aasta Kreeka olümpiamänge.

Lisaks suvisele turismile arendatakse ka ökoturismi ja spaasid. Mis on paljudele üllatuseks, on

see, et Kreekas leidub mitmeid suusakeskusi ning talveturism on täiesti võimalik.

Kreeka turismipiirkonnad on muutunud (nagu kogu maailma kuurortid) monotoonseteks, kus

kohaliku elu omapära jääb aina vähemaks, ent Kreeka saared ja rannik on oma eraldatuse tõttu

suutnud säilitada oma eripära.

Enamik turiste tuleb Kreekasse Euroopast, eriti Euroopa Liidu riikidest, kuid ka USA-st.

Teistest maadest pärinevate turistide hulk jääb tagasihoidlikuks.

Aastatel 1989-1991 olid umbes 90% turistidest eurooplased, eriti sakslased ja britid.

Kuni 1990-ndateni ei ületanud turistide koguarv 8-9 miljonit, kuid 1994 oli otsustav aasta

Kreeka turismi jaoks, sest sel aastal valis enam kui 10 miljonit inimest just selle riigi

puhkusepaigaks.

Turismi kõrghooaeg kestab maist septembrini, sest 3/4 turistidest külastab Kreekat just sel

ajal.

Parthenon - Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis on üks populaarsemaid

vaatamisväärsusi kogu Kreekas

Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht, kuid viimasel ajal esineb

erinevate huvigruppide streike ja demonstratsioone, mis häirivad tavapärast elurütmi.

Populaarsed sihtpunktid

Pealinna Ateenat külastas 2005. aastal üle 6 miljoni turisti.

Varlaami klooster Metéoras

Kolm olulisimat vaatamisväärsust Kreekas on Ateena akropol, Delfi oraakel ja Olümpia.

Muudest populaarsetest vaatamisväärsustest võib nimetada veel Korfut (tuntud ka Kérkyra

nime all; saar Joonia meres), Metéora kloostreid, mis asuvad liivakivist järskudel

mäetippudel, Thessaloníkit (Bütsantsi kirikud ja Rooma termid), Rhodost (saar Vahemeres

Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal; rannapuhkajate paradiis), Thírat (maaliline laht

ja mererand) ja paljusid teisi.

20

Referaat

21

Referaat

KOKKUVÕTE

22

Referaat

KASUTATUD KIRJANDUS

23