'J'ÖÖS'J'lJSUJU\liHE J\OO),llm SEAHL~.

It. T. 1 - 1926, 1.

1. Üldised määrused.

A. Laad.

§ 1. Tüüstuslikkudc koolide eriiileslludch Oll tööstusliku kutse­hariduse audmine oma õpilastele ja ueudc ette valmi~tamiuevastItvaiterialale õppinud töölisteks ja tehnilisteks jõududeks.

§ 2. Tööstusiikke koole võib korraldada igasuguse tööstuse,käsitöö ja tehnika.haru alal, kas iga JULm kohta eraldi või mitu hanl

. ühenelatult.*a. 'rööstuslikud koolid võivad olla. iihis- või lahu~koolid,

selle järgi, kuidas otsustab kooli iilalpidaja..§ 4. Tööstuslikud koolid ja.guncvad:a) tööstuskoolideks, jab) tööstusõpilaste koolideks.Ühes koolis võivad olla iihendatud ka mõlemad liigid.§ 5. 'fööstuskoolid valmistavad ette praktiliselt töökodades

nmg laboratooriumides ja teoreetiliselt klassitundides:a) õppinuel töölisi, kes oma eriala (puu- ja metalltööd, õmble­

mine, kudumine, tekstiil-alad, nahatööd, klaasitööd ja t.) oskust tege­likult täiesti tunnevad ja kes vasta.vad oma teadmistes jlt võimistesmeistrikutse nõuetele;

b) tehnilisi jõude -- tehniku abilisi, kümnikuid, mehaanikuid,maRiniste, montööre, instruktoreid j. t.;

e) õppinud majapir\:tjaid ja majapidamise instnlktoreid.

§ 6. Tööstusõpilaste koolid valmistavad oma õpilasi õppinudtöölise kutsele ja annavad teatud nädalapäevil või õhtuil neile tööstus­harule vastavalt teadmisi, võimisi ja võimalikul korral ka oskusi­täienduseks tööstusoskuse õppimisele neis era-, omavalitsuse ja riigitööstusettevõtetes, kus kooli õpilased tööstusõpilastena või töölistenategevad. -

§ 7. Peale § '1. nimetatud õppeasutuste võib avada tööstus­likkude koolide juures või neist lahus eriainelisi ja -oskuslikke kursusi,täiendus- ja eriklasse, milliste kohta käivad määrusecl ja õppekavadannab või kinnitab haridusministeerium kokkuleppel vastavalt kau­handus-tööstus-, põllu-, töö- või tee.<leministeeriumiga.

il. Asut01mine ja ülalpidamiue.

§ 8. 'L'ööstuslikud koolitl asutatakse ja peet,akse ülal riigi, oma­valitsuse, emseltside või eraisikute poolt.

§ !I. Riigi poolt ülalpeetava või riigilt, toetustn<iuelva tööstus­liku kooli nvamine siinnib Vabariigi Valitsuse otsusel haridusministril'ttepnnekul, viimase l<okkuleppcl vastavalt kaubandus-tööstus, põllu­töö- või teedeministrign, piimst tarvililm krediidi määramist Riigi­kogu poolt. Teiste tööstuslikkude koolide ftvnmise küsimuse otsustabharidusministeerium koklmleppel vnstavftlt kaubandus-tööstus-, põHIl­töö- või teedeministeeriumigft, vnstlwa man- või linnavalitsuse ette­panekul.

§ 10. Omavltlitsuste poolt ülnlp<'etaVlttc avalikkude tööstuslik­lmde koolide õpet.tjatc pf\lgad maksab riik.

Avalikkude koolide asettäitvate emtööstuslikkllde koolide õpe­tajate pallmde riigi kanda võtmine kui Im neile koolidele toetuse and­mine kUllni 50% sisseseade. kuludest sUnnib hnridusministri ettepane­kul Vltbariigi Valitsuse otsusel pärast t;a.rviliku krediidi Inbltillist Riigi-kogu poolt. .

§ J I. Riigi tööstuslikud koolid sulut,tkse ja toetuseandminerii!-(i poolt õpetajate palkadeks toetustsaavatcle tööstuslikkudele kooli­dele lõpetatakse Vabariigi Valitsuse sellekohaselotsusel.

§ J2. Tööstusõpilaste ja riigi ning omavalitsuste poolt liIaI­peetavais avalikkudes tööstuskoolides õppemaksu ei ole, välja arva­tud need omavalitsuste poolt ülalpeetavad tööstuskoolid, mille ava­mise tingimustes ette nähtud õppemaksu võtmise võimalus. l\eisviimastes ja crakoolides, milliste ülalpidamist toetab riik, määrabõppemaksu suuruse kui ka õppemaksust va.bastatavate kehvemateõpilaste protsend i alammäära kooli ülalpidaja haridusministeeriumikinnitamise!.

§ Vl. Avalikkudes koolides, kus õppemaksu võtmine võimalik,moodustavad õppemaksust sissetulnud summad kooli erisummad,mida tarvitab kooli ülalpidaja sama kooli tarvete täitmiseks, eestkättõppevahendite muretsemiseks ja õpilaste toetamiseks.;

*J4. Tööstuskoolide juures võib avada ühiselumaja õpilasteleharidusministeeriumi poolt kinuitatavate määrustc põhjaL

D. Õppeaeg.

§ 15. Avaliku tööstusliku kOlli i kursus kl'stab 2-:1 aastat­vastavalt tööstusalale ja kooli tüübile..

§ 16. .Kooliaasta. kestab 1. llugusti5t kunni jiirgmise aast.1 3.1. jUll'Iini.

§ J7. Tcgeliku õppetöö kestuse aasta kohta igas tööstuslikukooli liigis mäiirab haridusministeerium kokkuleppel vustavalt kau­bandus-töiistus-, põllutöö· või teedeministeCl·iumiga.

Üppetöö alguse, lõpu, vaheajad ja üldised ning kohnl.ikud piihadmiiiirai> haTiuusministcerium, silmas pidades kohalikke ohlsid.

§ I~. Tööstuslikut] koolid jagunevad (;ppeasutuste või selllest­rite arvule vastavalt; klassi'·leks, mis nimetatakse õppe,ulst'lt;e võisemestritc järgi I, II, III jne. klassiks (semestriklassiks).

I';. Ülevalvc, juhatamine ja kormldaminc.

§ 19. ~L'ööstuslikud koolid allUVilU (ollllwalitsuse ja crakoolidmaa- või linnakoolivalitsuse kiIudu) haridusministceriumile ja kor­raldavad oma tegevust viimase poolt antavate juhtnööride ja miiä·nlste jiirgi. Müiirnste kokkuseadmisel haridusministeerium lepib kokkuvas1;avaI1; kaubandus-tööstus, põllntöö· või teedeministecrinmigl1.

Üksikn tööstusliku kooli tegevust juhiVIId jll kormld.wud: a) koolijuhataja, b) pedagoogika,"ilukogu ja e) hoolekof.(u neis koolides, kusta mood ustatud.

II. Üppeosa.

*:lOo Kõigis tööstuslikkudes koolides õpetatllkse;a) kutsealal tarvilikke iildhariduslikke aineid, kusjumes lähi·

võtmise ulatus ja luad miiiõl'atlLbe vastllvalt kutseala vajadusele;b) eriaineid kutse,'I.\ol~ vastavalt. .Eriti õpetatakse tööstliskoolides, kas kooli t,öökochdes või lUujal

kooli korraldusel, tegelikku tööoskust ja muid kutselLlal tarvilikkooskusi. 'I'ööstusõpilased omandavad pea tööoskuse viiljl\Spool kooli­tööstusettevõtetcs ja võimaluse korral täienelavalt ka koolis.

Pea.le üla.lnimetatudainete võib haridusministeeriumi loal õpeta.llalaulmist ja võimlemist.

§ 21. Avalikkudes tööstuslikkudes koolides miiilmu oskustöödelaadi, ulatuse ja ainestiku ning pa.neb maksma tunni- ja õppekavadharidusministeerium kokkuleppel vastlwalt kaubandus-tööstus-, põllu·töö- või teedeministeeriumiga, teistes tööstuslikkudes koolides­haridusministeeriumi kinnitamisel kooli ülalpidaja.

Pedagoogikanõukogud' võivad ette võtta vähemaid ajutisi muu·datusi tunni- ja õppekavades maa- või linnakoolivalitsuse, riigikooli­des haridusministcerilimi loal.*22. Oppeainete tuudide koguarvu ülemmäära iga kooli liigikohta miiiirab haridusministeerium kokkuleppel vastltvalt kaubandus·tööstus-, põllutöö- või teedeministeeriumiga.*2:1. Aastaldassi .Iiiuitegl'miseks kulub normaalselt üks õppe­aasta, semel>'triklassi lõplltamiseks poolosa õppeaastast.*24. Töö~'tuskoolis ei vöi õpilast jätta ühte aastaklassi kaue­maks kui Jmheks õppeaastaks, semestrikla&;i - kauemaks kui iiheksaastaks. Kui õpilane selle aja kestel klassi kursust ei lõpeta, a.rva­takse ta koolist lahkunuks. Iseäralikkudel põhjustel võib haridus­ministeeriumi loaga õpilase ka JmuClllllks ajaks klassi jätta.*2ii. Opilased viiakse iihe~t klassist teise ja tuunust;atakse köolikursuse lõpetanuks pedagoogikauõukogu otsusega õpilase iildise õppe­töö edu ja vaimlise arenemise järgi haridusministeeriumi poolt mää­mtud korras.*21i. Igas tööstuslikus koolis peavad olema tarvilikud sisse·seadcd, õppevahendid, õpilaste ja õpetajate raamatukogud, tööstus­koolides peale selle veel tarvilikmi õppetöökojad.

§ 27. Igas j;ööstuskoolis peab olema kooliapteek tarvilikkudearstimisvahend it;ega.

JU. Üpilased.*2~. ~I'ööstuskooli esimesse klassi võet'lkse vastu 111gkooli kuue.klassi J('5peta.jaid ilma. eks11mita ja ajutiselt sellekoha.~e eksamiga neid,kes ei ole lõpetanud kuueldassilise algkooli kursust. On Jmoli astudasoovijaie[ enllm kui koolis vabilkohti, siis võetakse õpililsi vastu võist­luseksamiga, mille' laarli mii.ärau haridusministeerium. J~simesse klassia.stuja vanuse alammiiii.r ei või olla üheski kooli liigis alll~ I;~ aasta.Lähemalt miiämb vanuse alammäära igil liigi kohta haridusminis­teerium.

~ 21), ~I'ööstusõpilaste kooli esimesse kla.%i võe1;.1.kse vastu isi­kuid, kes tööstusettevõtetes õpilastena või töölistena töötavad võion töötnnud ja kes omavad sunduslikule algkooli kUl'susele vas1;.1.vaidteadmisi - pCl~asjalikult matemaatikas ja Eesti keeles.

Haridusministeeriumil on õigus kooliastujailt nõutavate tead­miste alammiiiim ajutiseks vähendada, vastavalt üldisele tööstus·ettevötete i)pilaste ja töiiliste haridustasapinnale.* ;JO. .t\enue tööstusõpilaste tarvis, kelle teadmised ei vastaesimesse klassi astumise nõuete alammäärale, avatakse eelkla&s, millekursuse kestus J--2 aastat. Eelklassi üksikuid aineid võib õppidaka I klassi õpi lane, kellele see pedagoogikanõukogu poolt tarvilikukstUllllustatud. Eelklnssi a.vamiseks tarviliku õpilaste arvu määrab ha­ridusministeerium koolides, kus riik õppejõudude palgad ma.ksab.

§ 31. Kui tööstusõpilaste koolis on vaba kohti, võib kooliera.kordselt vastu võtta õpilasteks ka isikuid, kes samal ajal ei 010

tegevad tööstusettevõtetes.*32. Tööstusõpilaste koolis võib soovikorral õppida vastavaklassi ainetest ainult iiksikuid aineid, kusjuures sarnaseid õppijaidnimetatakse vabaõppijaks. Kui vabaõppija täidl\b olgugi lmuemllkui normalt!aja kestel kõigis sunduslikuis aineis kõik nõudmised, siisOJnlmdab ta kooli kursuse lõpetanud õpilase õigusec!.*:m. Õpilaste normlUdm'v Üiöstusliku kooli töökojas iill<>meister-iustruktori kohta on 20 ja IdasHis iihe õpetaja kohta '!O. Koo­lides, kus riik õpetajate palgad JIllt!<SI\b, on tarvilik uute kõrval­klasside lwamiseks ja iga-aastaseks eilasipithwüseks IIlHidusministee-riumi lnba. .

Klassi lwamiseks t.~rviliku õpilltste arvu al,ImmjUlm o(;sust.~h

harid usmin isl,eeriu m.§ :l4. ~I~ööstusliku kooli esimesest; klassist kõr(.(mllatesse klassi­

desse võetlt.kse vastu kooliaasta kestel vastftvl.\ vanusegIL kooli Itstudasoovijaid ainult sellekohase eks.\miga.

§ ali. Tööstuskooli astuda soovijad, nende vanemad või eest-'kostjad esitavad koolijuhatltjale p,\lvekirja ja lisavad sinlll\ jlllll'de:a) tunnistuse celhariduse kohta, b) Vllnuse, ra.hvuse ja kodakondsusotunuistuse. Kooliastujad vaadatakse läbi kooliarsti poolt. Vastu eivõetn neid, keHe tervislik seisukorcl kaltsõpilastele kardetnv. Samutiei võetn 1,ööstuskoolidesse neid, kelle kelmehitus jn tervislik seisukordei võimaldlt õppimist jn tqötamist v•.",~tlwal oskusl\Inl.

§ 3li. Avaliku tööstusliku kooli täieliku kursuse lõpetaja, kellelkiilialdasi teadmisi ja võimisi koolis õpetatnvais aiueis uing vastavaltööstusa.lal tarvilikku tööoskus1" mille õpilane saavutanud õppideskooli töökodades või väljaspool kooli korraldugel või tiiÖgtUHiipilllstl1kooli õpih\sen,\ cratööstusettevõtetcg, sl~llb kooli lõpetamisel tun­nigtuse, mis temale ,uII,I.ab iippinud töölise või muu vastava kutsevastaval erialal.

Kokkuleppel vastavalt kaubandus-tööstus-, põllutöii- või teede­ministeerimnip;ll teeb haridusministeerium emldi korra.ldused iga em­liiki kuuluva kooli kursu ge lõpe1,ajate õppinud töölise nimetuse koog­kõlastamiseks vastava tööala nimetusega. Samag korras teeb haridus­ministeet'ium korralduge koolilõpetamise korra ja tööoskuge uiug tead­miste ja võimiste katsumise kohta.

§ 37. Enne kursuse lõpet,mlist koolist lahkuvale õpila.geleannab kool tema töö ta(.(ajilrgede kohta sellekohase tuunistuse.

§ .38. 'fööstuslikkude koolide õpilased, kes õpiltlsten't või töö­listena kooli töökodades ja ettevõtetes või era töi)gtuslikku<!eH ette­võtetes tegevad, loetakse tööstuses õpilaste hulka ega. arvestata nen­dega kui töölistega tööstusliku maksu määmmisel ettevõtte pere­mehele.

§ 39. Tööstusõpilaste kooli juhatajal või tema poolt volitatudisikul on õigus vaatamas käia ja õpilaste kohta teateid ja andmeidkiisida tööstusettevõtetes, kus selle kooli õpilased õpi)astena või töö­listena tegevuses.

§ 40. Vabariigi Valitsusel on õigus anda erimäärusi tööstus­õpilaste kooliskäimise korra ja kohustuse ning nende tööaja kestusekohta tööstusettevõtetes, samuti ka nende kooliskäimiseks tööst vabas­tamise .tja, ja tööt.\mise viisi kohta eratööstusettevõtetes.

§ 41. Tööstuskooli lõpetaja, kes pärast õppinud töölise kutse­tunnistuse sa.amist vastaval tööstuse erialal vähemalt viis aastat töö­tanud heade tagajii.r~edega ja 25 aastat vanaks saanud, võib oman­dada haridusministeeriumi poolt kokkuleppel vastavalt kaub,mdus­tööstus-, põllutöö- või teedeministeeriumiga määratud korras tööstus­harule vastava meistri Imtsetunnistuse.

§ 42. Tööstusliku kooli õpilastele antakse sõjaväkke astumiseksajapikendust kunni 22. eluaasta lõpuni.

Vt. väljlLvõte Kaitseväetecnistuse scadusest Opetajate seminaride scadust·§ 12 juurcs.

§ 43. ~rööstusliku emkooli õpilased võivad saada avalikkurlekoolide õpilaste õigused luuidusministeeriumi eriotsuse põhjal võiiildises haridusministeeriumi kOJ'l'alduses ettenähtud korras.

IV. Ametisolevad isikud.

§ 44. 'l'ööstuslikus koolis on ametis järgmised isikuu: a) juha­taja, b) meister-instruktor, e) õpetajad, d) arst, e) asjaaj.\jll ja kant­seleiametnik - tarvirlust mööda., f) teenijad.

§ 45. Tööstusliku kooli juhatajaks võib ol)'~ isik, kellel on:a) meistri kutsele vastavoskuslik vilmuus 1<001i erialal iihes

keskkoolile vastava üld- või tehnilise haridusega, võib) keskkoolile vastav iildha.ridus tööstusele vastava eriaine

õpetaja kutsega, võie) edaineline kõrgem või keskharidus. .Haridusministeeriumil on õigus kinnitada tööstusliku kooli juha­

tajaks ka meistreid, kes ei vasta oma· üld- või tehnilise hariduse poo­lest kiiesoleva paragrahvi p. a nõuetele, kuid kellel juhatajaametilevast,~v oskuslik vilumus.

§ 4(;. Riigi kulul iHalpeetava kooli juhataja määrab ametisseharidusministeerium. Teistes koolides valib juhataja kooli iilalpidajaja registreerib ametisse maakonna- või linnakoolivalitsuse ettepa.nekuL.haridusministeerium.

§ 47. Koolijuhataja kohuseks on kooli õpetus- ja ka~vatustöö

ja kooli töökodade ning majanduse juhtimine, vastutus koolitöö kor­mlikkllse ning kooli varanduse korrasoleku eest j,t kooli asjaajamine

kooskõlas seadustega ja määrusteg,~ nllll; pedagoogikanõukogu Jahoolekogu otsnstega..

Eriti on kooli jnhataja ülesandeks:a.) kooli esitamine ja läbikäimine teiste asutustega ning üksikute

isikutega;b) kooli ellu puutuvate küsimuste selgitamine ja esitamine peda­

googikanõukogule ja hoolekogule otsustamiseks;e) tarvilikkude juhatuste andmine meistritele-instruktoritele ja

õpetajaile nende õpetuslikus ja kasvatuslikus töös -töökojas ja klassis;d) tundide ja töö jlwtamine õppejõudude, - see on õpetlljate ja

meistrite-instruktorite vahel iga aasta kohta;e) järelvalve ja hoolitsemine, et töö koolis ja selle töökodades

takistamatult liiheks ja kõik õppejõud ning õpilased oma, kohnseidkorralikult täidaksid, kusjuures kooli julmtajld korratuste puhul onõigus õppejõududele tolm märkImi ning ,hoiatusi ja tarbekorral neidesitada ametist vabastamiseks; ,

f) õppejõudude koolitööst' vabastalii.ine knnni iihe näl1u.lani;g) kooli Ilruannete ja eelai'vete eelnõnde koldwseadmine;h) kooli ja töökoja sisseseadetc ning õppevahendite, smnnti töö­

materjaali mm:etsemine töökodadele;. i) tööde vastuvõtmise ja valmistööde väljaandmise kOl'l'aldll-

mnlC;j) kooli ametnikkIHle ning toenijate ametisse mäilramine ja

ametist vabastamine, ningk) praktika ja kohll soovitamine kooli lõpetajaile võitUlduse jilrgi.§ 48. Kui tööstnskoolis enllm kui iiks osakond jil kui õpilasto

üldarv ulatab üle 100, valitakse juhutajale .abi § 51. ettenähtudkorras § 49.. nõuetele vastavatest isikutest. JulmtlLja abi on koolitegevuses abiks juhatajale ja täidab viimase puudumisel temll kohu­seid, Koolis, kus juhataja abi ei ole, nüiärab julmtaja enesele koolistpuudumise ajaks asemiku.*4!). Tööstusliku kooli meistl:iks-instl'llktoriks võib olla isik,kes omandanud kooli töökoja erialal meistri kutsele vastaVII osknslikuhariduse jll peale 'delle vihunuse õpilaste instrueerimises,

§ 50. Tööstusliku kooli õpetajaks eriainetes, ioonistami~c.~ jajool1estamisc~, matemaatikas ja loodusteaduses ning selle osades võibolla Tallillla tehnikumi või tehnilm ülikooli lõpetanud isik.

Sa.ffillti võivad eriainete õpetajaks olla isikud, kes lõpetanudtehnilise või tööstusliku keskkooli õpetaja kutsega või [ildhariduslikukeskkooli eriaineto õpetaja kutsega. Keelte ja üldhariduslikkudeainete õpetajaks võivad olla isikud, kellel vähemalt keskkooli haridusja õpetaja kutse.

Kui ei leidu käesoleva paragrahvi nõuetele va,stavaid õpetajaid,võib haridusministeerium kinnitada õpetajaiks sellekohastele haridus­ministeeriumi poolt antud määrustele vastavaid isikuid.

§ iil. Tööstusliku kooli õppejõudude kandidaate riigikoolidesesitab haridusministeeriumile kinnitamiseks kooli juhataja. Teisteslwolides esitab kooli juhataja õppejõudude kandidaate kooli ülal­pidavale asutusele valimiseks; valitud isikud esitatakse koolivalitsusekaudu. haridusministeeriumile ametisse registreerimiseks või § 50.viimases lõikes ettenähtud korral kinnitamisekS.

lIIeister-instruktorid võetakse ametisse lepingu põhjal, mis ha­:ridusministeeriumi Juhtnööridel valmistatakse ja haridusminiS'teeriumipoolt kilHütata.kse sellel puhul, kui palga maksab riik.

§ ';2. Õppejõuaude kohuseks on õppe- ja ka~vatustöö. Meister­instruktori ülesandeks eriti on tööoskuse õpetamine, töö korralda­mine, õpilaste kasvatuslik ji,mlvaatamine tööajal ja iseseisvalt töö­taminr. töötoas.

Õppejõud on kohustatud. pedagoogika-nõukogu koosolekuist osavõtma jn selle otsuseid Hing kooli juhataja korraldusi täitma.

Õppejõududel ei ole õigust keelduda neile määratavaist kasva­tustüist, tundidest ja tööst omal erialal.

§ ii:l. Meister-instruktorite tööaja kestuse ja juhatajale õppe­tundide kohustusliku arvu avalikkudes tööstuslikkudes koolides, mispalka sllllvad erilepingu põhjal, määrab vastavalt kooli tüübile ja liigilehari,lusrninisteerium.

§ :;4. Õppeltast,a algul esitltb õppejõud lähema töökava juhata­jale kooskõlastamiseks jll heakskiitmiseks. Vähemalt iga poolaastalõpul tel\tau õppejõud ped'lgoogikanõukogule, missugusel määral ta onsuutnud t,äitl\ k.1Vit~ tähendllotud nõudmisi.*;,;,. Koolist kui Im pedagoogilmnõukogu koosolekust puudu­mise k01.'1'I1.1 on õppejõuu kohustatud Kellest 'lOgsasti tellotama kooliju·llllotajale ühes puudumise põlljuse tiihelldllmisega.. *i)(j. Kui õppejõud on suunitud mõjuvatel põhjustel ccmale{jäii.ma koolitööst kauemaks ajaks, siis valitakse temale, silmas pidades;,,;iildise riigiteenijate ja õpetajate kohta käivaid erimäärusi, Ilosemik tema'koolitöösse tagasitulekuni. ..*ii7. Kasvatusülesannete ligernateks täitjateks üksikutes klas­sideH valib pedagoogikanõukogu õppejõudude hulgast klassijuhatajad,kelle kohused määrab pedagoogikanõukogu.

§ "S. Avaliku tööstuskooli ülalpidaja ou kohustatud palka.makoolillorste, kelle iilesllolldeks on õpilaste' tervise eest holitsemine ningnende arstimine. valve kooliruumide tervishoidliku seisukorra üle janÕlmndmine pedagoogikanõukogule kooli tervishoiusse puutuvais küsi­mustes.*;')!I. Tööstuskoolis on tarvilik arv teenijaid, kelle tööd määrabkoolijuhataja.' .

§ '1;0. Av,dikkude tööstuslikkude koolide juhatajate, õppejõu­dude, kooliarstide ja teenijate teenistuse, palga, pensioni ja abirahaõiguste asjus on maksvad vastavad ava.likkude koolide kohta käivadseadused, kui selleks puuduvad eriseadusel!.

V. Pedagoogika.nõnkogu.

§ 61. Pedagoogikanõukogu liikmeiks on:a) kooli juhataja.;b) kõik kooli õppejõud;e) kooliarst;d) hoolekogn esitaja. või.hoolekogu puudumisel kooli üla.lpidaja

esitaja;e) )·-2 lastevanemate esitnjat.Kui tööstuslik kool tööta.b mõne teise kooli juures, võib moodus­

tnda ühise pedagoogikahõnkogu nende klisimuste arutamiseks, misühised on mõlemale koolile.

§ fi2. Pedagoogikanõukogu iilesltndeks Oll kooli kusvatus- -jltõpetusklisimuste ning nendega lällCmas ühenduses olevate muude kooli­rlusse puutuva.t.c küsimuste lallCnelumine. Eriti kuulub tema tegevus­konda:

a) kasvatus- ja õppcviiside nrutaminc koolitöö viljakuse tõstmisesihis;

b) õppekava Hibivõtmise kOlTa määramine;e) koolitöökR tarvisminevate õppevahendite valimine Ja soeta-

lnlJtC ;

el) õppetöö aruande vastuveitmine;c) õpilaste vastuvõtmine, vastavaisse klassidesse pa.igutamine

kui Im koolist eemaldamine, viimasel juhtumisel teatades sellest linna­või ma.akoolivalitsusele, riigikoolides aga IUl-l'idusministeeriumile;

f) õpilaste kõlblise ja va.imlise arenemise hindamine, lõpetll.jakkooli lõpu- ja kutsetunnistnste andmine kui 1m kehveJllltte õpilasteõppemaksust vabastamine;

~) õppetöö ja sisemise korra kohta käivate määruste maksma-panenune;

h) kooli kasvatuslikkude abinõude [ilc otsustaminc'.§ mt l'edagof!gilmnõukogu koosolekuid peet.akse tarviduse jiil'gi.§ Ii-l. l'edagoogibuõukogu kutsub kokku kooli juhataja kas

enese algatusel või vähemalt ühe kolmlUHlilm nõul,ogll liikmete rtte­panekuI.

§ IJ5. l'edagoogibnõllkogu koosoleknid juhatab kooli juhatajltvõi tema a-semi k .

§ li(;. Pedagoogikanõukogu koosolekud on otsusvõimsed, kuineist osa võtah kooli juhataja või tema asemik ning vähemalt poolosaõppejõududest.

§ 67. Pedagoogikanõukogu otsus tehakse liht häälteenamusega;kui hääled poolduvad, annab juhataja hääl enamuse.

Kui kooli juhataja peda.googikanõukogu otsusega ei ühine, võibta esitada küsimuse lõpulikuks otsustamiseks riigikoolides haridusminis­teeriumile, teistes koolides Iinna- või maa.\molivalitsusele.

§ liS. Pecla.googikanõukogu valib üheks aastaks oma liikmetehulgast sekretiiiiri ja raamatukoguhoidja.

VI. lIoolekogu.

li lill. Riigikoolides asutatakse haridusministeeriumi, teistes koo­lides kooli ülalpidajR otsusel kooli hoolekogu.

§ 70. Kooli hoolekogu koosneb: a) kooli julmtajast, b) õppe­jõudude esitajast pedl~googilmuõukogu valimisel, e) kooli lilalpidttjaasutuse :3 esitajast, d) lastevanemate 2 esititjast, e) kooliarstist jaI) esitajast iga asutuse isiku, või toetajate rühma poolt, kes kooli majau­duslilmlt toetab viiheiliait ühe viiendiku maj'\IIduslikkude kuludesumma suuruses.

Kooli iilalpidaja a.:;utuse esitajate volit;uxed on maksvad ;~ aastani,õpet;ajate ja Iasteva.nemate esitajad valit,akse igal sügisel pärast õppetööalgust üheks aastaks, toetajate esitajate volitused on nmbva,1 selleeehtrve aasttt kestel, mil toetus a.ntud.

§ 71. Hoolekogu ülesandeks on hoolitseda kooli eest üldse, erititema majanduslilm klilje eest. Selle ülesande täitmiseks kuulub temategevuskonda:

a) õpilaste toitlus- jlt tervisolude korraldamine;b) vaesematele õpilastele toetuse muretsemine;e) ettepanekute tegemine uute tööaladc ja õppeainete sissesead­

mise uiug uute osakondade ja töökodl~de, kla$side või kursuste ava­mise asjus vasbwnle kooli ülalpidajale;

el) kooli erilmpitaalide valitsemine ja t,al'vitamiue, kuivõrd seesellekohaste erimiiiirustega ei ole teisiti konaldntud;

e) kooli kinnis- ning vallasvam. korrashoidmise jii.relvnlve;I) kooli eela.rve läbivaatamine;

. . g) kooli majapidamise, sissetulekute ja \'äljaminekute revidee­IJllllne;

11) kooli majandusliku aruande läbivaatamine ja qma tegevus-aruande kokkuseadniin.e; .

i) esitaja valimine pedagoogikanõukogusse.§ 72. Hoolekogu esitajatel on õigus õpetustööd koolis pealt

kuulata, kuid neil ei ole õigust teha tähendusi klassis või töötoas samutika õppejõududele märkusi; nad võivad oma al'vamised ja tähelepan.e­hd avaldada kooli juhatajale või hoolekogule.

§ n. Hoolekogu valib oma liikmete hulgast iga kooliaastaalgul üheks aastaks juhataja, tema asemiku ja sekretääri.

§ 74. Hoolekogu koosolekuid peetakse tarviduse järgi.§ 75. Hoolekogu kokkukutsumine' on juhataja või tema ära­

oiekui tema asemiku ülesanne. Hoolekogu kutsutakse erakorraliseltkokku, kui seda nõuavad vähemalt kolm liiget või kooli juhataja.

§ 7ll. Hoolekogu koosolek on otsusvõimne, kui sellest vähemaltpool liikmetest osa võtab, nende hulgas hoolekogu ja tööstusliku koolijuhataja või nende asemikud.

§ 77. Lähevad pedagoogikanõukogu ja hoolekogu arvamisedlahku, otsustab küsimuse vastav koolivalitsus, riigikoolides - haridus­ministeerium.

'vII. Opi lastevanemate esitus.§ 7S. Kooli ja kodu vahel Hihema ühenduse loomiseks kutsub

koolijuhataja õpilastevanemate koosoleku kokku vähemalt iiks kordaastas. Emkorraliselt võib õpilastevanemate koosolekll kokkukutsu­miat nõuda hoolekogu oma sellekohaselotsusel.

§ 79. Vanemate koosold<H iilesandeks on kasvatus- ja iipetus­töösse puutuvate küsimuste a.rutamine ja sooviavalduste esitaminepedagoogikanõukogule ja hoolekogule.

§ SO. Vanemate koosolek võih onm ülesannetll täitmiseks vrtliclaerikommisjoni.

§ Sl. Vanemate koosoleku sellekohaselotsusel asutIttabc koolijuurde vanemate komitee, kuhu kuuluvad kooli juha.taja, õpihlste vane­mate esitajad iga kla.ssi kohta 2 ning 2 õppejõudu pedagoogikanõukoguvalimisel. Opilastevanemate esitlljad valib vanemate koosolek õpilas­tevanenmte või nende asemikkude hulgast. Kõik' esitajad valitakseiiheks aasta.ks. :Komitee valih Omlt liikmetest esimehe, tema asemiku,Iaekahoidjlt ja sehetiiäri.

~ ~2. Vanemate komitee aitab ühendust alal hoitht ning süven­d.tda kooli ja kodu vahd, arutab kasvatusküsimust, püüab nõrgemateleõpilastele paremat edasijõudmist võimaldada, muretseb kehvenmteleainelist toetust, aitab õpila.ste toitiuse ja tervishoiu olusid kormldada jaorga.niseerida lastele kohaseid lõbustnsi ning õppekiiike.

§ S:I. Vanemate komitee' valib pedagoogika.I.lõukognsse l-~ jakooli hoolekogusse 2 õpilastev.tllemate esitajat. Uhcl selleks. valitudesitajal on õigus õppetunde pealt knnlata ja märglltnd puudustesttarbekorral teatada kooli juhatajale või vanemate komitee koosolekule,kuid tal ei ole õigust teha isiklikult mingisuguseid märkusi ega korral­dusi.

Kus ei ole Wodud vanemate komiteed, valitakse käesolevas pa­ragrahvis tähendatud esitajad vanemate koosolekul.

§ S·l. Vanemate komit.ee koosoleku kutsub kokku tarvidüse järgiesimees. Koosolek on otsusvõimne, kni koos vähemalt pooled liikmed,nende hulgas komitee esimees ja kooli juhata.ja või nende asemikud.Otsuse tegemiseks on tarvis, et selle poolt oleks enam kui pool koos­olijaist. Kui hääled poolellevad, annab juhataja hääl Ulekaalu.

§ Sõ. Vanemate komitee liikmete või § 83. tähendatud esita­jate valimiseks on vanemate üldine koosolek otsusvõimlle, kui sellestosa võtab üks viiendik kõigist kohalikkudest õpilastevanematest või

nende asemikkudest, kellel selleks kirjalik volitus. Kui vanematekoosolek kokkutulnud liikmete vähese arvu pärast pidamata jääb,peetakse koosolek mitte varemini kui ühe nädala pärast. Teistkordnekoosolek on kokkutulnud liikmete arvule vaatamata otsusvõimne.Õppejõud võtavad osa vanemate koosolekust sõnaõigusega.

§ 8(;. Vnnemate koosoleku algul valitakse koosoleku juhataja jakirjatoimetaja. Otsused tehakse liht häälteenamusega. Koosolekuprotokolli kinnitnvad juhataja, kirjntoimetaja ja vähemalt kolm koos­olekul valitud isikut oma allkirjaga.

VIII. Tööstuslikkude koolide õigused.

~ 1'7. Tööstuslikul koolil on oma pitser. Kõik koolisse puutuvadaktid, palvekirjad, kinnistuskirjad jne. on vabad margimaksust; samution kooli kinnisvnra vnbn kõigist riigi- j,. kogukonna ma.ksudest ningnattlraalkohustustest.

~ 88. Tööstuslikkude koolide poolt korraldatud õppereisitiestosnvõtjad õppejõud ja õpilased saavad. riigi raudteel ja laevadel­sellekohastes Valmriigi Valitsuse .poolt kinnitatud erimäärustes ettenäh"tud mal<sutll sõidu või hinnanlanduse ning õpilased hinnaalanduse raud­teel kooliva.l1lJaegadel koju sõitmiseks j,t tagasi.

§ XII. 1'ööstuslikkude koolide tarvidusteks haridusministeeriumiloal sissetoodavad õppevahendid, nende osad ja raamatud on vabad tolli­ma.ksust.

IX. Seaduse elluviimine.

§ 90. Käesolev seadus hakkab maksma 1. augustist 1926. a.,mis ajast kaotnvad ma.ksvuse sennimaksvll'[ seadused tööstuslikkudckooliele jn õppetöökodade kohta, nimelt: Seaduste Kogu XI köite1893. a. väljaande 1 jao §§ 1814-1834 ja smna köite 1912. a. täienduse§§ 33391, 33393 ja 33396.