Salutakjast metsise mänguni

Metsanduse visioonikonverents

Tartu, 19. aprill 2013

Ka loomade hävitamise suhtes on tarvis korraldusi ja selgitusi, et ei korduks

niisuguseid juhtumeid nagu oli tänavu, kus hävitati asjata lendorav (Miilas), metssiga

(Paasveres) ja kormoran (Tallinnas)

Gustav Vilberg

Milles seisneb looduskaitse

Eesti Mets 1931

Metsanduse ja looduskaitse suhe on muutunud ja muutumas

Metsanduse arengukava kuni 2020

• Loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud looduslike koosluste säilitamise eesmärgil

• Majandustegevus on osaliselt piiratud kaitstavate alade ja kaitsealuste liikide püsielupaikade piiranguvööndites

Metsanduse arengukava kuni 2020

• Metsade majandamine kaitsealade piiranguvööndites peaks täitma loodusväärtuste kaitse eesmärki

• Tänaseni puudub selgelt väljakujunenud praktika metsakasvatuslike võtete kasutamise kohta kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites, mistõttu tuleb kaitstavatel aladel senisest enam pöörata tähelepanu kaitse eesmärkide ja tsoneeringute täpsustamisele ning kaitsemeetmete mitmekesistamisele

Piiranguvööndi metsad

• Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades LKS kitsendusi

• Liigikaitseks moodustatud püsielupaikade piiranguvöönd

• Ranna või kalda piiranguvöönd

Probleemi olemus

• On olemas väga erinevad piiranguvööndid erineva rangusega piirangutega ja sõltuvalt kaitse eesmärgist võib ka piiranguvööndi sees piirangute iseloom olla erinev

• Metsaomanikul ei ole selget arusaama, mis on konkreetses puistus lubatud ja mis on keelatud

• Seda arusaama ei ole sageli ka spetsialistidel

Kui omanikul on soov eraldist majandada, siis Keskkonnaameti metsaspetsialist

• Kontrollib registreid: kinnistusraamat, äriregister, rahvastikuregister (vajadusel), EELIS;

• Kontrollib kaardikihte: – keskkonnaregistri kihid, mida on 41

– üleujutusalad, kaitsestaatusega liigid, liikumispiiranguga alad, metsise mängud, projekteeritav kiht, NATURAvarinimekiri, allikate-, järvede - ja jõgede kaldapiiranguvööndid, karstialade kaardid, elektriliinide kaitsevööndite kaart, muinsuskaitse erinevad kihid, ...

Otse seadusest tulenevad piirangud

Lihtsam on olukord ranna ja kalda kaitse piiranguvööndiga, kus:

• ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie

• kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit

Kaitsealade ja püsielupaikade metsad

metsa kokku

(tuh ha)

% kogu

metsamaast

SKV reziim 179,2 7,7

PV reziim 186,6 8,0

HA 50 2,1

Kokku LK

alustel aladel 419 17,9KTK - Reigo Roasto

Piiranguvööndi metsad

KTK - Reigo Roasto

Riigimaa JRO Eramaa

Metsa tuh ha 104,4 10,9 68,8

% metsast 10,2 7,1 6,0

Kaitseala piiranguvööndis on võimalikud erinevad piirangud

Piiranguvööndis saab LKS kohaselt kaitse-eeskirjaga piirata:

• uuendusraie tegemist

• raielangi suurust ja kuju

• metsa vanuselise ja liigilise koosseisu muutmist

• kohustada säilitama koosluse looduslikku tasakaaluja vanuselist mitmekesisust

• seada piiranguid raie ajale

Näited eeskirjadest

• Keelatud on uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada vanuse ja liikide mitmekesisus;

• Keelatud on lageraie lankidena, mille kogupindala suurem kui 2 ha;

• Koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta metsaraiel kasvama eri vanuses puud vahekorras, mis tagab puude pideva ja ühtlase loomuliku suremuse ja puistu loodusliku uuenemise.

Näited eeskirjadest

• Koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks on piiranguvööndis keelatud:1) uuendusraie, välja arvatud turberaie langi

pindalaga kuni 1 ha;2) puurindest puuliigi või vanuserühma väljaraie;3) üle 140-aastaste okaspuude, üle 120-aastaste

kõvalehtpuude ja üle 80-aastaste pehmelehtpuude raiumine;

Näited eeskirjadest

• Keelatud on uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitsealavalitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

• Keelatud on metsakoosluste kujundamine

Püsielupaiga keelud (kanakull)

Kanakulli PEP piiranguvööndis on lubatud uuendus-ja hooldusraie 1. septembrist 28. veebruarini, kusjuures raielangi suuruse ja kuju osas tuleb arvestada järgmiste piirangutega:– lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 0,5 ha ning

laius 30 meetrit;

– turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 1 ha;

– lageraie raiejärkude vahe on vähemalt 10 aastat, kusjuures raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse;

– hooldusraiejärgselt peab metsa täius olema vähemalt 0,6.

Püsielupaiga keelud (kanakull)

• Kanakulli PEP piiranguvööndis tuleb raiete tegemisel arvestada, et üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%.

• Piiranguvööndis on keelatud puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt.

Püsielupaiga keelud (metsis)

• Piiranguvööndis on lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini, kusjuures raielangi suuruse ja kuju osas tuleb arvestada järgmiste piirangutega:1) lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 1,0

ha ning laius 30 meetrit;2) turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha

Püsielupaiga keelud (metsis)

• Piiranguvööndis tuleb raiete tegemisel arvestada järgmisi piiranguid metsa vanuselisele koosseisule ja raielangi kujule:1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda

väiksemaks kui 50%;2) raielankide vahele tuleb jätta üle 60 aasta vanust

puistut vähemalt 100 m laiuse ribana.

Kas metsis pakub salutakjale katust?

eeEesti taimede levikuatlas 2005

Kas metsis pakub salutakjale katust?

Eesmärgipüstitus

•Kui senine metsise kaitse oli eeskätt suunatud mängupaikade hoidmisele, siis tulenevalt uuemast teabest tuleb muuta senist kaitsestrateegiat ning tagada metsisele oluliste elupaikade ja nende sidususe säilimine lähtuvalt nende aastaringsest vajadusest.

•Kaitsekorraldusperioodi (5 aastat) eesmärk:

kõikide teadaolevate püsivalt asustatud mänguasurkondade ja hetkearvukuse ning kvaliteetsete metsise elupaikade säilitamine tuumaladel ja ökoloogilistel astmelauaaladel ning teadmistepõhine elupaikade kvaliteedi parandamine, mille eesmärgiks on levila ja arvukuse kahanemise peatamine.

Kasutatud andmed:•Keskkonna tunnuskihid:– Eesti põhikaart;– CORINE Landcover 2006;– Landsat TM spektrotsonaalsed kanalid;– Maastikuregioonid; • Mängude inventuur 2009-2011:– esinemine;

Metsise (mängu) elupaigamudel (MaxEnt)

• Tuumala – omavahel funktsionaalselt ühendatud elupaigalaikudest moodustuv metapopulatsiooni osaareaal, mis on suhteliselt isoleeritud teistest osaareaalidest. Tuumalad defineeritakse kasutades liigi potensiaalse elupaiga prognoosi, teavet liigi hajumisvõime ja elupaiga minimaalse pindalavajaduse kohta.

• Astmelauad – üksteise järel asuvad sobilike elupaikade laigud, mis võimaldavad parema levimisvõimega liikidel läbida muidu ebasobivat (kultuur)maastikku.

• Irdalad - Elupaiga määramiseks olevas metsisemängus ei ole metsisekukki kohatud kolmel järjestikusel aastal ja metsise elupaik asub väljaspool metsisepopulatsiooni tuum- ja astmelauala

Metsise metapopulatsiooni tuumalad maastiku mastaabis tuumalade areaalid (punased) ja astmelaua laigud (hallid)

Tuumalade olulisus asurkonnale

• Kolm suurimat tuumala (Alutaguse, Kõrvemaa, Soomaa) hõlmavad endas

• 39% kogu metsise elupaigalaikudest

• 61% metsisekukkede populatsioonist

• 59% inventeeritud mängudest

• 54% registri mängudest

Tuumalade olulisus asurkonnale

• 90 % teadaolevatest mängudest asuvad tuumaladel

• 23% (15/66) väljasurnud mänge asub väljaspool tuumalasid

• 15% (10/66) väljasurnud mänge asub Kagu-Eesti tuumaladel

Elupaiga kaardistamise põhimõtted

Kaardistatud mängivate metsisekukkede territooriumite koordinaatide keskmistamise alusel määratakse metsise mängupaiga keskpunkt;

Kasutades metsise potentsiaalse elupaiga mudelit mida on korrigeeritud metsaeraldiste piiride alusel, määratakse reeglina kuni 700-800 m mängukeskme ümber jääv mänguelupaiga polügoon (moodustub kiht metsisemäng)

Elupaiga kaardistamise põhimõtted

Metsisekanade sigimisala (mitte kaugemale kui 3 km mängukeskme ümber jääval alal) määramiseks kasutatakse potentsiaalse elupaiga mudelit, mida on korrigeeritud metsaeraldiste piiride alusel ja ekspertide parimate teadmiste põhjal.

Protseduuri tulemusel moodustub kiht metsise elupaik, mis kantakse keskkonnaregistrisse

Prognoositud elupaik ja olemasolevad PEP-id

Vila PEPAsub Kõrvemaa metsise tuumalal, Sagadi lähedal. PEP (moodustatud 2005) pindala 456 ha, sellest sihtkaitsevöönd 145 ha.

1976-1978 – 4-5 kukke (sinine ring skeemil)1987 – 3 kukke;2012 – 12 kukkeToimunud mängukeskme nihkumine soo poole, mis on tingitud kuivenduse mõjust tingitud puistu tihenemisest ja liigilise koosseisu muutumisest.

Metsise kaitse kokkuvõtteks

• Korrastada liigi kaitseks loodud püsielupaikade võrgustikku (ümbertsoneerimine lähtudes nii metsise mängude asukohtade muutustest kui prognoositud elupaiga olemasolust, nn metsisele mitteolulisest ballastist vabanemine).

• Korrastada püsielupaikade kaitserežiimi keskendudes metsisele oluliste elupaiga komponentide säilitamisele.

Metsise kaitse kokkuvõtteks• Vajadusel parandada elupaiga kvaliteeti läbi liigi

elupaikade taastamise ja tugihoolduse, kaitsealade puhul arvestatakse ja ühitatakse taastamine muude kaitse eesmärkidega (näit. Loodusdirektiivi elupaikade taastamisvajadus).

• Viia läbi uuringud olulisemate teadmiste vajakute täitmiseks: – Elupaiga kasutuse uuring (eriti just väljaspool mänguperioodi);

– Kiskluse osa selgitamine arvukuse languse põhjustena;

– Elupaiga taastamismeetmete väljatöötamine ja testimine eksperimentidena.

Väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis

• Juhise eesmärk on esitada otsustusskeem ja juhised kaitse eesmärkidest ning seadustest lähtuvate metsamajanduslike otsuste tegemiseks ja tingimuste seadmiseks kaitsealuste loodusobjektide piiranguvööndite metsade väärtuspõhisel majandamisel, s.h. looduskaitseliste tööde teostamisel

• Juhis on informatiivseks materjaliks ka metsaomanikule ja metsatööde planeerijale.

PV metsade väärtustepõhine majandamine (metsis)

• Metsi on soovitatav majandada eelistatult püsimetsana (valikraietega)

• Männi kasvukohtades tuleb säilitada peapuuliigina mänd ning võimalusel I rinde koosseisus haab

• Kasvukohatüüpides, kus levib mustikas, tuleb teostada sõltuvalt konkreetsest olukorrast vajadusel raiet, mis soodustab mustika puhmarinde levikut ja tihedust

PV metsade väärtustepõhine majandamine (metsis)

• PV-s kehtib piirang tee hooldustööde teostamiseks 1. veebruarist kuni 30. juunini.

• Hooldustööde hulka ei arvata antud käsitluses teede laiendamisega seotud töid.

PV metsade väärtustepõhine majandamine (metsis)

• Piiranguvööndisse jäävatel metsaladel, mis ei kvalifitseeru potentsiaalseks metsise elupaigaks võib lubada tavapärast metsamajandust juhul kui prognoositud metsisele sobilik püsielupaik katab vähemalt 60% püsielupaiga pindalast.

PV metsade väärtustepõhine majandamine (salutakjas)

• Võib jääda ka PV-sse, kuid rakendada standardiseeritud majandussoovitusi

• Piiritletud kasvukohas lageraie keelatud. Lubatud harvendusraied praeguse MME piirangute alusel (täius min. 0,5, väljaraie mitte üle 40%) ja turberaie. Raied lubatud ainult külmunud pinnasega. Soovitus koguda raiejäätmed hunnikutesse või vallidesse.

Visioon

• Piiranguvööndi metsades räägime üheaegselt nii piiramisest kui majandamisest

• Meil on täidetav kokkulepe kaitse eesmärkide saavutamiseks läbi piiramise ja majandamise, mis tugineb teadmistel ja kogemusel

• Juhis täieneb koos meie teadmiste kasvuga ning on kättesaadav ja arusaadav nii kaitse planeerijale, metsa majandajale kui ka teistele asjaosalistele

• Juhise pideva arenemise aluseks on kõige kaasaegsemad teadmised ja metoodikad

Visioon

• Riik on välja töötanud tervikliku piiranguvööndi metsade metsaomaniku majandustegevuse toetamise skeemi, mis aitab kaitse eesmärke täita ja suunab eelkõige just sellisesse majandustegevusse vajalikud vahendid

• Metsaomanike nõustamissüsteem on suuteline andma metsaomanikule nõu, kuidas saavutada kaitse eesmärgid ja sealjuures parim majanduslik tulemus

Visioon

• Kuna sihtkaitsevööndi metsad moodustavad juba täna 14,6% riigimetsast, 7,6% JRO metsast ja vaid 1,6% erametsast (17,9 tuh ha), on aastaks 2020 riik need metsad omandanud või metsaomaniku soovil sõlminud lepingu, mis ei too riigile rahalisi kohustusi

• Puudub vajadus sihtkatisevööndi metsade laiendamiseks, kuna esinduslikkus on saavutatud ja piiranguvööndi metsad täidavad täielikult oma kaitse eesmärki

Visioon

• Kaitseala metsade kasutamisel on metsaomanikud leidnud võimalused nende kasutamiseks rekreatiivsetel eesmärkidel ja see toob omanikule täiendavat tulu ning parandab oluliselt metsanduse mainet avalikkuse ees

• Riik toetab metsaomaniku rekreatiivset tegevust just eelkõige kaitstavates metsades, kui see tegevus on kooskõlas kaitse eesmärkidega.

Metsanduse ja looduskaitse suhe on muutunud ja muutumas