Roomajad, 7 kl
Transcript of Roomajad, 7 kl
Roomajad
7. klass
Janika Loos
2012
Roomajad
ROOMAJADROOMAJAD
Sisalikud ja maod Krokodillid Kilpkonnad
Üldiseloomustus
Kõigusoojased, soojalembesed Hingavad ainult kopsudega Elavad enamasti maismaal Liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes Kuiva soomuselise nahaga Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8000 liigi roomajaid ja Eestis 5
Kõige väiksemad roomajad on
1,5 cm pikkused sisalikud kääbusgekod.
Sisalikest suurim on Komodo varaan (kuni 3m pikk, kuni 150 kg).
Pikimad maod: anakonda ja võrkpüüton (üle 10 m).
Suurim krokodill: harikrokodill (kuni 6 m).
ANAKONDA
KÄÄBUSGEKO KOMODO VARAAN
VÕRKPÜÜTON HARIKROKODILL
http://www.youtube.com/watch?v=q7CQInAXoqY
allofstrange.blogspot.com http://www.droomplekken.nl/indonesie/komodo
http://www.travelblog.org/Photos/480689 http://ussiauk.planet.ee/Sugukond_Boalased/Vorkpuuton.php http://en.wikipedia.org/wiki/Saltwater_crocodile
Roomaja välisehitus
Silmad on kaitstud kahe liikuva silmalauga.Madudel kaitseb silmiläbipaistev liikumatu laugja seetõttu nad ei pilguta silmi.
Suus on palju hambaid ningpikk kaheharuline keel.
Kael koosneb mitmest selgroolülistja seetõttu on võimalik pead liigutada.
Enamikul on neli pikkade varvastega jäset, mis asuvad keha külgedel.
Pikk saba on tähtis tugiroomamisel ja enesekaitsel.
Kõrvaava ja trummikile onenamikel roomajatel, vaidmadudel puuduvad.
http://www.hot.ee/utartes/sisu/html/galerii/vereta/jaht16.htm
Meeleelundid
Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ.
Eristavad hästi vaid liikuvaid objekte.
Keel kui kompimisorgan.
Kuulmine on roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid.
Eestis elavad roomajad
KIVISISALIK
RÄSTIK NASTIK
VASKUSS
ARUSISALIK
http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/ANGFRA2.htm
http://nagi.ee/photos/passer314/6980129
Autor: Janika Loos
Autor: Janika Loos
RÄSTIK
Autor: Janika Loos
Rästiku tunnused
Kuni 75 cm pikk Sik-sak muster Eluiga – kuni 14-15a Talvitub sept – aprill (0,5 - 2 m
sügavuses) Eluspoegija (sünnitab pojad) Poegi sünnib 5-15 (20) Toitub: hiired, sisalikud,
putukad, nälkjad
Autor: Janika Loos
Autor: Janika Loos
Autor: Janika Loos. Niitvälja, aprill 2011
Mida teha rästikuhammustuse korral?
Tuleb vältida kõike, mis kiirendab vereringet ja mürgi levikut kehas.
Pöörduda kiiresti arsti poole. Hammustuse peale panna külm kott või mähis.
Tunnused: • 2-4 punast täppi• Kõrvetav valu• Turse, nahk lilla-punane (punalibled lagunevad mürgi toimel)• Oksendamine, peavalu, üldine halb enesetunne
http://www.tarbija24.ee/282138/kuidas-aidata-rastikult-salvata-saanud-inimest/
Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul
viisil ärritada. Väiksed rästikud on sama mürgised kui suured. Näljane rästik doseerib mürki rohkem. Näljasel ja ka kuuma ilmaga on mürk tugevam. Ühe nõelamisega võib organismi sattuda 0,02-
0,1 ml mürki. Rästikumürk lagundab vererakke ja tekitab ägeda
allergilise reaktsiooni.
Eriti ohtlik on hammustus pea ja kaela piirkonnas!
NASTIK
*Suurus: emased kuni 1,5 m; isased kuni 0,7 m.
*Eluiga: kuni 23 a
*Vee-eluviis
*Toitub: konnad, konnakullesed, sisalikud
*Kõige suurem madu Eestis!
*Muneb nahkse kestaga munad.
*Ümmargune pupill
*Aktiivne ja liikuv. Hea ujuja.
Autor: Janika Loos
Autor: Janika Loos
VASKUSS
Kuni 60 cm Jalutu sisalik Toitub: ussid, teod,
putukad Eluiga: 20-30 a Varjatud eluviis Läikega, pronksikarva
nahk Madudest eristab:
pilgutab silmi Saba äraheitmine
Autor: Janika Loos
Autor: Janika Loos
ARUSISALIK
10-16 cm pikk Eluspoegija Röövloomad -
putuktoidulised Eestis tavaline Eluiga: 4-8 a Isased: oranzi-musta-
täpilise kõhuga Emased: beežikas kõht Talvitub: hiireurud,
sambla all
Autor: Janika Loos
KIVISISALIK Kehapikkus: 16-18 (22) cm. Eestis haruldane Vajab lahtist, sooja liiva, kuna
muneb liiva sisse. Elupaigad: liivased ja
künklikud alad, nõmmed, kuivad puisniidud, teeperved.
Toit: ussid, ämblikud, mardikad, ritsikad, röövikud.
Eluiga: umbes 5 a Arvukuse languse põhjused:
elupaikade vähenemine ning vihmased ja jahedad suved.
Kilpkonnad Elavad maismaal, magevees ja meredes. Keha ümbritseb luust kilprüü (kaitseb
röövloomade ja väliskeskkonna mõjude eest). Võivad elada mitusada aastat vanaks.
http://loodusmaja.parnu.ee/galerii/main.php?g2_itemId=7650
Sisalikud Väike pea, pikk kere, pikk saba. Mõned on arengu jooksul jalad kaotanud.
Eestis on jalutu sisalik - vaskuss.
KAMEELEON VASKUSS
Võivad vahetada mustrit ja värvust. Keel võib pikeneda kuni 6x ja liikudakiirusega ligi 10 m/s.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vaskuss
http://aykfb.com/admin/cameleon-photos&page=2
Krokodillid
Suured röövloomad. Elavad soojades maades jõgedes, järvedes,
soodes, mererannikul. Lame keha, lihaseline saba, võimsad lõuad. Kalad, linnud ja väiksed imetajad neelatakse
tervelt alla, suured imetajad eelnevalt tükeldatakse (närida nad ei saa).
http://www.skitzone.com/2010/australian-saltwater-crocodiles-facts/
Roomajate tähtsus
Tähtis koht toiduahelas Liha toiduks (krokodillid,
maod) Kingad, käekotid
(krokodillide ja madude nahk)
Kilpkonnarüü (ehted) Maomürk (ravimid) Maod – näriliste hävitajad Lemmikloomad
http://old.artun.ee/Organisatsioon/Teaduskonnad/Disain
Enesekaitse
Kaitsevärvus Kiire põgenemine Erk hoiatusvärvus – paljudel mürkmadudel Sabaga löömine, hammustamine,
küünistamine (varaanid, krokodillid) Sisisemine (maod) Mürgihambad, mürgine sülg Saba heitmine (paljud sisalikud)
Roomajaid ohustab:
Elupaikade muutumine ja hävimine Tapetakse hirmu pärast Küttimine liha vm pärast Munade korjamine (nt merikilpkonnad) Püüdmine lemmikloomadeks Hukkumine maanteedel
Eestis on kõik roomajad kaitse all!
Ürgroomajad
Praeguste roomajate eellased.
Elasid maakeral 120-150 milj a tagasi.
Surid välja, kuna ei suutnud võistelda Maale ilmunud lindude ja imetajatega, kel oli palju täiuslikum ehitus.
Ürgroomajad
brontosaurus
tritseratops
türannosaurus
Tseratosaurus - tiibsisalik
plesiosaurus
http://blog.inkyfool.com/2011/05/dinosaurs-and-tennyson.html
http://miksike.ee/documents/main/elehed/2klass/1dino/
http://www.dinosaurfact.net/Marine/Plesiosaurus.php
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ceratosaurus_nasicornis_DB.jpg