RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS · 2020. 10. 26. · MINA JA KESKKOND..... 14 3.2.2. KEEL JA...
Transcript of RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS · 2020. 10. 26. · MINA JA KESKKOND..... 14 3.2.2. KEEL JA...
-
KINNITATUD
Tallinna Padriku Lasteaia
direktori
käskkirjaga nr. 1-1/2
31.05.2013
LISA 1
TALLINNA PADRIKU LASTEAIA
ÕPPEKAVA
Tallinn 2013
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
2
Sisukord 1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA ...................................................................................... 3 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED JA ÕPIKÄSITLUS ..... 3
3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU JA LAPSE ARENGU EELDATAVAD
TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI ............................................................... 5 3.1. LAPSE ÜLDOSKUSED ...................................................................................................... 5
3.1.1. MÄNGUOSKUSED ..................................................................................................... 5 3.1.2. TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ................................................................................. 9
3.1.3. SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED ................................................. 11 3.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD ................................................... 14
3.2.1. MINA JA KESKKOND .............................................................................................. 14 3.2.2. KEEL JA KÕNE ......................................................................................................... 21 3.2.3. EESTI KEEL KUI TEINE KEEL ............................................................................... 27
3.2.4. MATEMAATIKA ....................................................................................................... 29 3.2.5. KUNST ........................................................................................................................ 31
3.2.6. MUUSIKA .................................................................................................................. 35 3.2.7. LIIKUMINE ................................................................................................................ 38
4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS .............................................................. 43 4.1. LASTEAIA ÕPPEAASTA TEGEVUSKAVA ................................................................ 43
4.2. RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS .................................. 43 5. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS 45
5.1. KOOLIVALMIDUSKAARDI TÄITMISE KORD ........................................................... 46
5.2. KOOLIVALMIDUSKAARDI VORM ............................................................................. 47 5.3. KOOLIEELIKU OSKUSED VALDKONNITI ÕPPEKAVA LÄBIMISEL .................... 48
6. ERIVAJADUSEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS .. 51 7. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS ............................ 52
8. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD .................................................... 53
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
3
1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA
Tallinna Padriku Lasteaed on 1-7 aastastele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav
Tallinna Linna munitsipaallasteaed
Tallinna Padriku Lasteaed asub Pirita linnaosas, Padriku tee 10, 11912 Tallinn.
Lasteaias töötab 6 rühma, sõime-, lasteaia- ja liitrühmad.
Tallinna Padriku Lasteaed on avatud 7.00- 19.00.
Tallinna Padriku Lasteaia kõik rühmad on liitunud Eesti Lastekaitse Liidu programmiga
„Kiusamisest vaba lasteaed“.
2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID,
PÕHIMÕTTED JA ÕPIKÄSITLUS
Tallinna Padriku Lasteaias toetab kogu personal koostöös lastevanematega laste kehalist, vaimset
ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, mille tulemusel kujuneb on lapsel
terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning
algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest
ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid:
lapsel on arengut soodustav keskkond;
lapsele on tagatud turvatunne ja eduelamused;
lapsel on huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;
laps suudab võtta vastu otsuseid ja teha valikuid lähtudes tunnustatud käitumisvormidest ja vastutada oma tegude eest;
laps teab, millisesse rahvusesse ta kuulub ning on salliv teiste rahvuste ja kultuuride erisuste suhtes;
lapse üleminek lasteaiast kooli on sujuv ja loomulik;
lapsevanemad tunnevad tuge ja abi õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel ja saavad vajadusel nõu.
Õppe – kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted:
lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
lapse loovuse toetamine;
mängu kaudu õppimine;
humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
kodu ja lasteasutuse koostöö;
eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
Õpikäsitlus:
Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise,
vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
4
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on
laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut
analüüsima.
Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: 1) kavandada oma tegevust, teha valikuid;
2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
5) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.
-
3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU JA LAPSE ARENGU
EELDATAVAD TULEMUSED ÕPPEKAVA LÄBIMISEL VANUSETI
3.1. LAPSE ÜLDOSKUSED
Õppekavas eristatakse järgmisi üldoskusi:
mänguoskused;
tunnetus- ja õpioskused;
sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
3.1.1. MÄNGUOSKUSED
Mänguoskused on olulised just lapsepõlves, mil suur osa teadmisi ümbritseva maailma toimimise kohta omandatakse mängu kaudu, aga mäng on ka
juba õpitud oskuste harjutamise kontekstiks. Mänguoskustes kajastuvad tegelikult lapse kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed, mis loovad eeldused
mängu arenguks ja mis samas kujunevad konkreetseteks oskusteks just mängimise käigus. Ka enesekohased oskused kujunevad
mängusituatsioonides. Kuigi mängu liike on väga erinevaid ja eri vanuses lastelt ootame erinevaid oskusi, siis üldjoontes on mänguoskuste arenguks
olulised sellised baasilised võimed nagu matkimine, loomingulisus ning sündmustes sisemise korrapära ja loogika taipamine. Konkreetsemalt saab
õpetaja jälgida:
a) kuidas lapsed kasutavad mängudes lelusid ja igapäevaesemeid;
b) milliseid süzeesid läbi mängitakse ja mil määral kajastuvad mängudes hiljuti õpitud uued oskused;
c) kuidas oskavad lapsed mängu alustada, kuivõrd loogiline on mängu käik ja kui püsiv laps selles tegevuses on;
d) kuivõrd vastavad vanusele mänguliigid, milles laps osaleb;
e) kuidas lapsed koosmängudes omavahel suhtlevad – kuidas organiseeritakse mängusituatsioone, st kuidas otsustatakse mängu valik, kuidas
jagatakse rolle ja mänguasju, kuidas luuakse reeglid ja reguleeritakse neist kinnipidamist jne.
Vanus Mänguliik Mängu liigi
kirjeldus
Eeldatavad tulemused Mängud
Kuni
3 aastased
lapsed
Loovmäng Matkimismäng · Tegevustele on iseloomulik korduvus ja
ühelaadsus
· Matkib tegevustes vahetult kogetud tegevusi
· Tegevused on suunatud iseendale
Lihtsamad rollimängud, mis on seotud
ümbritseva maailmaga: laps joob tassist,
kammib juuksed, paneb nukud magama,
sõidutab autot
Ehitusmäng Ladumismäng · Ladumisega seotud ehitusmäng
· Ladumine suuruse ja värvi järgi
Ehitab torni, rongi (kuni 5 eset), laob
klotsid üksteise kõrvale, ehitab
klotsidest lihtsamad kujundid: garaaž,
voodi, hooned.
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
6
Õuemäng · Liivast lihtsamate onnide / vormide tegemine Laob liiva auto peale või ämbrisse,
ehitab liivast mäge, kaevab auke,
valmistab erineva vormiga kooke
Õppemäng Kõnearendusmäng · Lühilausetega kõne
· Häälte matkimine
· Esemete, omaduste, tunnuste määramine
Riimisalmide õppimine (tii-tii-tihane),
loomade häälte äraarvamine ja
matkimine, näpumängude mängimine.
Esemete kirjeldamine tunnuste järgi
(punane-tomat, karvane-lammas)
Lauamäng · Ilma reegliteta mäng
· Suuruste, vormide ja värvuste järgi
sorteerimise mängud
Sarnaste kujundite leidmine, lihtsad
puzzled (kuni12 osa), piltdoomino,
suured mosaiigid, tunnuste järgi
sorteerimine (nt. kõik ringid), paeltega
mängud, ühiste tunnuste leidmine
Liikumismäng · Koordinatsioonimängud
· Liigutuste matkimine
Loomade liigutuste matkimine,
pimesikumäng
Meeltemäng · Mälukujutlused
· Vahetud tajutud meeltekogemuste tunnetamine
Meeli ja mälu arendavad mängud:
peitus, „Mis on kadunud?“,
telefonimäng, helide kuulamine, häälte
kuulamine, esemete kompimine ja ära
arvamine, liigutuste kordamine,
kiirereaktsiooniga mängud (plaksuta kui
on õige)
3-5
aastased lapsed
Loovmäng Rollimäng
Lavastusmäng
· Laps võtab täiskasvanult teatud rolli ja tegutseb
rollile vastavalt
· Laps kasutab keerukamaid mänguvahendeid
mängu jooksul
· Laps kehastub ülekantud rollile
· Lihtsa süžeega rollimäng
Riietumine, söötmine, magama
panemine, lihtsamad rollimängud: arsti-
, kodu-, juuksuri-, poemäng,
tööriistadega mängud (ehitaja,
torumees), lühikeste juttude lavastamine
Ehitusmäng Konstrueerimismäng
· Laps konstrueerib ruumilisi esemeid vabas
vormis / plaani, juhendi järgi
· Laps voldib lihtsamaid töid
· Modelleerimine
· Süžeega ehitamine
Ehitab linna, autoteed, pesula, ja
mängib seal süžeelist mängu, erinevate
esemete meisterdamine paberist,
puidust, metallist, plastikust, valmistab
Lego klotsidest konstruktsioone (kuni10
etapi juhendis)
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
7
Õuemäng · Laps ehitab ruumilisi esemeid looduslikust
materjalist
Ehitab maja ja onni kividest, okstest,
ehitab liivalossi ja lumekindlust, lume-
memme, valmistab erinevaid kooke
Õppemäng Kõnearendusmäng · Laps kasutab kõnes 5-6 sõnalisi täislauseid
· Laps kasutab kõnes grammatiliselt õigeid
lauseid
· Metafoorne kõne
Liisusalmide, mõistatuse ja luuletuste
kuulamine ja õppimine, esemete
kirjeldamine mälu järgi, riimi ja lause
lõpu välja mõtlemine, häälimine, näpu-
mängud, assotsiatsioonide leidmine,
Lauamäng · Laps mängib lihtsamate reeglitega mängu
· Laps võrdleb, sorteerib, järjestab tunnuste järgi
· Laps tunneb ja orienteerub ajas ja ruumis
Doomino, loto, memoriin, puzzled,
lihtsate reeglitega täringumängud,
loogilised paarid (kinnas-sokk),“ Leia
sarnane (kuni 5 objekti)“, „Leia kõige
suurem\ pikem“, „Leia, mis ei sobi
ritta“, ajas orienteerivuse mängud
(reasta õiges järjekorras).
Liikumismäng · Laps mängib lihtsamate reeglitega mänge
· Laps mängib koordinatsioonimängud
keerukamate liigutustega
· Laps mängib lihtsaid interaktiivseid mänge
(liigutused ja kõne)
Jalgpall, kullimäng, võistlusmängud,
„Värvipotid“, „Heeringas, heeringas“,
„Haned-luiged“, viskemängud, jne.
Meeltemäng · Laps mängib lühiajalisele mälule toetuvaid
mänge
· Laps mängib meelte tunnetamise mänge
· Laps mängib enesekontrolli arendavaid mänge
Meeli ja mälu arendavad mängud:
peitus, „Kes läks peitu“, „Ma läksin
reisile ja nägin.., „Arva ära, mis see
on“, „Leia puuduv osa“. Häälte
kuulamine, esemete kompimine ja ära
arvamine, liigutuste kordamine,
helide järgi otsimine või eristamine,
vigade leidmine, kiirereaktsiooniga
mängud (plaksuta kui on õige).
5-7
aastased lapsed
Loovmäng Rollimäng
Lavastusmäng
· Laps mängib funktsionaalset rollimängu
· Laps loob minimaailma
· Laps loob oma maailma
· Rollidele iseloomulik käitumine, täielik
ümberkehastumine, rollide jagamine enne
Nukumajad, talud, juuksur, arst, pood,
politsei, kodumäng, külalised, teater,
juttude lavastused jne.
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
8
mängu, mängu planeerimine (süžee, vahendid,
rollid)
· Režissööri mäng (laps planeerib mängu täies
ulatuses ning kehastab ümber)
Ehitusmäng Konstrueerimismäng
· Ruumiline konstrueerimine vabas vormis /
plaani, juhendi järgi
· Keerukamad voltimistööd
· Modelleerimine
Lego, puidust klotsid, metallist
konstruktorid ning koostekomplektid,
keeruliste objektide ehitamine (parkla,
laevad, linnad), tööjaotuse jagamine
keerukamate ehitiste puhul, keeruliste
mudelite valmistamine loodus- ning
jääkmaterjalidest.
Õuemäng · Liivast, lumest ehitamine
· Looduslikust materjalist konstrueerimine
Suurte losside ja kindluste
meisterdamine, onnide, keerukamate
konstruktsioonide valmistamine(veskid,
talud jne)
Õppemäng Kõnearendusmäng · Laps räägib täislausetega
· Laps kasutab grammatiliselt õigeid lauseid
· Laps kasutab metafoorset kõnet
· Lapsel on arenenud huumorimeel
· Abstraktse kõne areng
· Laps kasutab sisekõne
Liisusalmide, luuletuste, mõistatuste
kuulamine ja õppimine, juttude
koostamine ja lavastamine
Lauamäng · Laps mängib keerukamate reeglitega mängu
· Laps osaleb rühmatöös
· Laps võrdleb, sorteerib, järjestab tunnuste järgi
· Laps tunneb aja-ruumi mõisteid
Doomino, puzzled, pärlimängud,
täringumängud, loto, küsimustega
mängud, memoriin, mosaiigid, leia
erinevusi (kuni 12), leia sarnasusi,
loogiliste paaride ja hulkade leidmine
jne. „Leia kõige suurem\ pikem“, „Leia,
mis ei sobi ritta“, ajas orienteerumise
mängud (reasta õiges järjekorras),
ruumis orienteerumise mängud
Liikumismäng · Reeglitega mängud
· Koordinatsioonimängud
· Interaktiivsed mängud
· Süžeega mängud
Noolemäng, orienteerumine,
võistlusmängud, spordimängud,
võistkondadega mängud, luuramine,
aarete otsimine ja peitmine.
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
9
Meeltemäng · Lühiajalisele mälule toetuvad mängud
· Meeldejäämise strateegiate õppimine
· Meelte areng ja tunnetamine
· Enesekontrolli väljakujunemine
Meeli ja mälu arendavad mängud:
peitus, „Kes läks peitu“, „Ma läksin
reisile ja nägin“, „Arva ära, mis see on“,
„Leia puuduv osa“. Häälte kuulamine,
esemete kompimine ja ära arvamine,
jutukeste kuulamine ja arutlemine,
helide järgi otsimine või eristamine,
vigade leidmine, kiirereaktsiooniga
mängud (plaksuta kui on õige).
3.1.2. TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED
Tunnetus- ja õpioskustena käsitletakse lapse infotöötlusoskusi. Eelkõige taju, mälu, tähelepanu ja mõtlemise erinevaid aspekte ning lapse oskust
kasutada neid protsesse uute oskuste ja teadmiste omandamisel. Kuigi mainitud tunnetusprotsesse kasutame absoluutselt kõigis tegevustes, siis eriti
vajalikuks osutub nende kasutamise ja suunamise oskus just uudse info omandamisel ehk õppimisel.
a) taju ja tähelepanu – milline on taju eristamisvõime ja maht, kuivõrd mõtestatult laps ümbritsevat tajub, kas tal õnnestub tähele panna olulist ja kui
püsiv tähelepanu on;
b) mälu ja teadmiste omandamine – mida teevad lapsed selleks, et info meelde jääks ja kuidas õnnestub salvestatud info mälust kätte saada;
c) mõtlemine – millised on analüüsi- ja sünteesioskused, milliste tunnuste alusel laps võrdleb, rühmitab ning kuidas järjestab;
d) arutlus- ja järeldusoskused;
e) õpioskused – soov tegutseda koos täiskasvanuga ja järgida juhiseid, valmisolek ja oskus uurida, katsetada ning hankida ise uusi teadmisi, oskus
harjutada õpitavat, küsida ja kasutada abi.
Kuni 2 aastase lapse omandatud tunnetus – ja õpioskused:
* Hangib ümbruskonnast aktiivselt infot, info hulka reguleerib lapsele täiskasvanu.
* Keskendub lühikeseks ajaks ühele tegevusele, sõnalise juhendamise korral on püsivam.
* Tegutseb teistega kõrvuti ja osaleb ühistegemistes.
* Mängib teiste lastega igapäevaseid olukordi kajastavaid rollimänge.
* Mõistab sõnade ja esemete – objektide tähendusi.
* Suhtleb 1 – 2 sõnaliste lausetega tuttava täiskasvanuga, kasutab mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (osutamine, miimika).
* Tunneb huvi raamatute vastu, saab aru lihtsatest jutukestest, seostab jutu sisu oma kogemustega.
* Tunnetab keskkonna mõju – avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajärje vahel.
* Rühmitab esemeid ühe nähtava tunnuse alusel.
* Omandab uusi seoseid aktiivse tegutsemise ning käelise tegevuse kaudu.
2 – 3 aastase lapse omandatud tunnetus – ja õpioskused:
* Leiab enesele tegutsemist, plaanib ja organiseerib koos täiskasvanuga.
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
10
* Keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema tähelepanu ei ole veel püsiv.
* Tegutseb vahetult konkreetsete asjadega, kui ka asu kujutavate sümbolitega.
* Kordab ja jäljendab varasemaid mälupilte rollimängudes.
* Mängib mõnda aega koos teiste lastega, järgib lihtsamaid reegleid.
* On omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada.
* Osaleb dialoogis.
* Eristab oma kogemustele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldud lugudest.
* Rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või nimetuse järgi.
* Lapsel on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetusest.
* Leiab võrdluse alusel ühiseid ja erinevaid jooni, nendevahelisi seoseid, kasutab info saamiseks keelt, mitte miimikat.
3 – 4 aastase lapse omandatud tunnetus – ja õpioskused:
* Oskab osaliselt oma tegevusi planeerida ning tegutseb iseseisvalt otsese juhendamiseta.
* Plaanib minakeskse kõne abil oma tegevust ja lahendab probleemid (Mari läheb õue mängima).
* Tema kõne toetub mälule ning sõltub sellest, kellega koos ja mis olukorras ta on.
* Saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest.
* Järgib lihtsaid reegleid, huvitub võistlusmängudest, tahab mängus olla edukas.
* Osaleb ühistöös ning teeb koostööd teiste lastega (ehitusmäng, rollimäng, võistlusmäng, kunstitegevus jms).
* Liigitab lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi.
* Saab aru arvumõistetest, huvitud tähtedest.
* Omandab uusi teadmisi praktiliste olukordade, kogetud emotsioonide, kujutluste ja kõne kaudu.
4 – 5 aastase lapse omandatud tunnetus – ja õpioskused: * Tegutseb lühikest aega iseseisvalt, tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi.
* Reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust planeerides kasutama sisekõnet (planeerides tegevust ei räägi
häälega, mida tegema hakkab, vaid teeb seda mõttes).
* Tegutseb koos teistega, teda motiveerivad eakaaslased
* Keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada kokkuleppeid.
* Katsetab, uurib erinevaid võimalusi, kasutades sümboleid, kujutlusi, reaalseid esemeid.
* Osaleb erinevaates mänguliikides (rolli -, lavastus -, ehitusmäng) ja kunstitegevustes.
* Räägib esemetest, mis pole kohal, olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset tulevikus, fantaseerib.
* Keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit.
* Oskab vaadelda ja märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid.
* Eristab rühmi ja oskab rühmi võrrelda.
* Lapsel on ettekujutlus numbritest, tähtedest ja sümbolitest.
* Omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme.
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
11
5 – 6 aastase lapse omandatud tunnetus – ja õpioskused:
* Plaanib oma igapäevategevusi, seab eesmärke, lõpetab alustatud tegevuse.
* Suudab keskenduda tegevusele vähemalt 20 – 30 minutit.
* Kasutab kujutlusi luues ja tegevusi planeerides sisekõnet (ei räägi häälega mida kavatseb teha, vaid teeb seda mõttes).
* Kasutab kõnet info saamiseks, uute teadmiste omandamiseks.
* Järgib ühistegevustes reegleid, suudab reegleid selgitada.
* Osaleb aktiivselt käelistes tegevustes.
* Saab aru asjade suhetest ja omadustest, ajalis – ruumilisest järjestusest.
6 – 7 aastase lapse omandatud tunnetus – ja õpioskused:
* Plaanib oma igapäeva tegemisi, üritab tegutseda sihipäraselt ning lõpetab alustatud tegevused.
* Suudab reguleerida oma käitumist, emotsioone. Kasutab eakaaslastega suheldes arutlevat dialoogi, räägib rohkem iseendast, tunneb huvi teiste
vastu.
* Toetub tegutsedes oma tegevusele antavale tagasisidele, eakaaslaste hinnangule ja võrdlustele teistega.
* Keskendub korraga mitmele tegevusele ja on suuteline kestvamaks tahtepingutuseks.
* Seab uudses olukorras täiskasvanu sõnalise juhendamise abil eesmärke.
* saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna.
* Mõtleb nii kaemuslik – kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi.
* Suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada.
* Rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel.
* Kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.
* Osaleb erinevates mänguliikides (rolli -, ehitus -, lavastus -, liikumis -, õppemäng), järgib reegleid.
* Teab ja kasutab tähti, numbreid, sümboleid, kirjutab etteütlemise järgi 1 – 2 silbilisi lihtsaid sõnu ( ema, isa, karu, täna, tule jms. ), teeb lihtsamaid
matemaatilisi tehteid.
3.1.3. SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED
Sotsiaalsete oskustena käsitletakse lapse oskusi suhelda ümbritsevate inimestega, nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, nii tuttavate kui võõrastega.
Siin on olulised:
a) soov olla kontaktis, oskus kontakti algatada ja seda hoida ning oskus väljendada enda seisukohti;
b) oskus saada aru teiste inimeste emotsioonidest, mõista nende käitumise motiive ja aktsepteerida enda omadest erinevaid seisukohti;
c) valmisolek ja oskus lahendada erimeelsusi;
d) oskus käituda viisil, mis püüdleb teiste heaolu – lohutada, abistada, jagada asju jne.;
e) oskus tegutseda koos eakaaslaste või täiskasvanutega, seada ühiseid eesmärke, kehtestada reegleid ja pidada neist kinni.
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
12
Enesekohaste oskustena käsitletakse lapse võimet mõista iseennast - oma tundeid ja mõtteid, ning olla oma tegevustes iseseisev. Iseseisvus seostub
konkreetsete eneseteenindusoskustega aga ka lapse võimega algatada uusi tegevusi ning olla neis püsiv. Iseseisvumine seondub ka sellega, kuivõrd
mõistetakse ümbritsevas keskkonnas tegutsemisest tulenevaid ohtusid ja osatakse valida ohutuid tegevusi. Võime mõista iseennast on ilmselt
olulisim omadus, mis eristab inimest teistest loomadest. Tegemist on üsna keeruka psüühilise kompleksiga, millesse kuuluvad näiteks:
a) oskus saada aru oma tunnetest, väljendada neid sotsiaalselt aktsepteeritaval moel ja tulla toime negatiivsete emotsioonidega;
b) oskus märgata nii enda füüsilisi kui psüühilisi omadusi ning neid kirjeldada;
c) oskus näha endas positiivset, mis on aluseks enesetõhususe kujunemisele, mis omakorda seondub suurema algatusvõime ja tegutsemisjulgusega;
d) oskus mõista sotsiaalset tagasisidet oma käitumisele ja arvestada sellega.
e) enesekohased oskused hõlmavad ka eneseteenindust, mille saab jagada kaheks – esmased ja teisesed eneseteenindusoskused. Esmaste
eneseteenindusoskustena käsitletakse neid, mis seostuvad vahetult lapse enese kehaga nagu söömine, tualeti kasutamine, riietumine, kammimine
ja hügieeniharjumused. Teisesed eneseteenindusoskused on seotud lapse vahetus ümbruses igapäevase toimetulekuga ja hõlmavad nt oma asjade
hoidmist, enese järelt koristamist, oludele vastavat riiete valikut, söögi (laste puhul nt võileiva) valmistamist jmt.
Kuni 2 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
* Väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti.
* Teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda.
* Üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed.
* Hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on.
* Teab oma ees- ja perekonnanime ja elementaarseid viisakusreegleid ning kasutab neid, kui seda on talle õpetatud.
* Sööb, joob ja riietub lahti valdavalt iseseisvalt ning püsib suurema aja päevast kuiv ja puhas.
* Reageerib sõltuvalt olukorrast ja ümbritsevate inimeste käitumisest.
* Mõistab selgelt väljendatud keeldu „ EI TOHI“, „ÄRA TEE“.
* Tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti.
* Toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavatele täiskasvanutele.
* Matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet.
2 – 3 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
* Saab aru, et inimestel võivad olla tema omadustest erinevad tunded ja emotsioonid.
* Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina. Võib karta tundmatuid ja uusi asju.
* Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia.
* Lapse enesekindlus on kõikuv, vajab turvalisust, tunnustust, rutiini, reegleid.
* Osaleb koos täiskasvanuga ühistegevustes, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti, jagab mõnikord oma asju teistega – valdavalt on ta
siiski omandihoidja. Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos.
* Täidab igapäevaelu rutiini.
* Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi.
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
13
3 – 4 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
* Väljendab sõnaliselt lihtsamaid emotsioone, soove, tahtmisi, seisukohti, püüab jõuda kokkulepeteni.
* Tahab olla iseseisev, kuid sageli pole tal enda suutlikkusest ettekujutust.
* Saab hakkama eneseteenindamisega (riietumine, söömine), on kujunenud tualetiharjumused.
* Teab oma nime, vanust, sugu, märkab soolisi erinevusi.
* Seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid.
* Väärtustab oma saavutusi, vajab oma tegevuse tunnustamist ja täiskasvanu tähelepanu.
* Püüab vahel teisi abistada ja lohutada, tal on ettekujutlused teiste inimeste tunnetest ja nõuetest.
* Osaleb lühikest aega ühistegevuses, kuid eelistab üht mängukaaslast rühmale.
* Arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib talle autoriteetne inimene.
* Saab aru lihtsamatest käitumise reeglitest seltskonnas, püüab täita kodukorra reegleid. Saab aru valetamisest kui taunitavast käitumisest.
* Huvitub võistlusmängudest ning tahab olla edukas.
4 – 5 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
* Hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid.
* Väljendab oma emotsioone ja räägib nendest.
* Suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt, suudab kuigivõrd oma tegude eest vastutada.
* On tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut.
* Imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rolle, kasutades tema sõnavara ja maneere.
* Eelistab sootüübilisi mänge (poisid autodega, tüdrukud nukkudega jms).
* Naudib rühma kuulumist, eakaaslaste seltsi, ühistegevusi – teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd.
* Arvestab reegleid, kogemusi ja muutusi. Järgib teiste poolt reeglite täitmist. Kõne areng võimaldab arusaamatusi lahendama sõnaliselt.
* Oskab avalikus kohas sobivalt käituda. TEAB mida tohib, mida mitte.
5 – 6 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
* Tajub ja mõistab teiste inimeste emotsioone ja seisukohti, arvestab teistega käitumistes ja vestlustes.
* Seab endale eesmärke ja üritab neid ellu viia.
* On oma tegevuses orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele.
* Eelistab omasoolisi mängukaaslasi, kujunevad esimesed sõprussuhted.
* Suudab lühikest aega täiskasvanu kontrollita kaaslastega mängida ning teha koostööd omal viisil.
* Järgib mängudes jaa tegevustes reegleid, eriti reeglite täitmist teiste poolt.
6 – 7 aastase lapse omandatud sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
* Püüab mõista teiste inimeste tundeid ja nende mitteverbaalseid väljendusi, arvestab neid oma käitumises ja vestluses.
* Vastutab rohkem oma tegevuse eest, räägib oma kavatsustest.
* Suudab oma emotsioone ja käitumist kontrollida, oskab teistega arvestada, suhtub teiste laste tegemistesse sallivamalt.
* Suudab tegutseda iseseisvalt, sõltub vähem oma vanematest, vastutab oma käitumise eest.
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
14
* Algatab mänge ja tegevusi.
* Püüab kõigega hakkama saada, on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute suhtes, otsib vastastikkust mõistmist ja kaasaelamist oma
tunnetele.
* Hoolib väiksematest, osutab neile abi, küsib endale ise abi vajaduse korral.
* Loob sõprussuhteid.
* Järgib rühmas reegleid ning arvestab rühma vajadusi, oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt
tagasisidele.
* Talub muutusi ja vanematest eemalolekut, siiski uues olukorras on ebakindel ja tõmbub endasse.
* Arutleb lihtsamate eetiliste probleemide üle ning teeb vahet hea ja halva vahel nii enda kui teiste puhul.
* Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.
3.2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD
Õppekavas tuuakse välja järgmised valdkonnad:
mina ja keskkond
keel ja kõne
eesti keel kui teine keel
matemaatika
kunst
muusika
liikumine
3.2.1. MINA JA KESKKOND
Eesmärgid:
Laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult.
Laps saab ettekujutuse oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas.
Laps väärtustab nii eesti kui ka teiste rahvuste kultuuritraditsioone.
Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult.
Laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi.
Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses. Õpisisu:
sotsiaalne keskkond;
tehiskeskkond;
looduskeskkond.
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
15
Lapse arengunäitajad õppekava läbimisel:
Teema / lapse vanus 3 aastane laps 5 aastane laps 7 aastane laps
MINA ¤ Ütleb küsimise korral oma
eesnime
¤ Vastab õigesti küsimusele, kas
ta on tüdruk või poiss
¤ Ütleb vastuseks vanuse
küsimisele oma ea aastates või
näitab seda sõrmedel
¤ Oskab öelda oma nime, vanust
ja sugu (tüdruk, poiss)
¤ Oskab end tutvustada
¤ Teab oma kohustusi
¤ Kirjeldab enda omadusi ja huve
PEREKOND JA SUGULASED ¤ Nimetab pereliikmeid: ema,
isa, õde, vend
¤ Teab õdede ja vendade
nimesid
¤ Kirjeldab oma perekonda
(pereliikmed + onu ja tädi,
pereliikmete nimed ja
perekonnanimed)
¤ Teab oma pereliikmeid ja lähisugulasi
¤ Mõistab, et pered võivad olla erinevad
¤ Jutustab oma vanavanematest
KODU ¤ Vastab küsimustele oma kodu
ja pereliikmete kohta
¤ Kirjeldab oma kodu: eramu,
korter, talumaja
¤ Nimetab kodu asukohta linnas -
tänav, maal – talu, küla
¤ Kirjeldab pereliikmete koduseid
tegevusi ja nimetab oma kohustusi
nende hulgas
¤ Oskab kirjeldada oma kodu ja
kodukohta
¤ Teab kodust aadressi ja telefoni
LASTEAED ¤ Oskab nimetada oma rühma
nime
¤ Suudab leida oma koha rühmas
(kapp, voodi, tool, käterätik)
¤ Nimetab rühmas olevaid
esemeid
¤ Ütleb küsimise korral
rühmakaaslaste ja õpetajate ning
õpetajaabi nimed
¤ Nimetab oma lasteaia nime
¤ Oskab kirjeldada oma tegevusi
ja mänge
¤ Teab nimetada lasteaiatöötajaid
ja nende tegevusi
¤ Teab oma, võõra ja ühise
omandi tähendust
¤ Teab lasteaia aadressi
¤ Nimetab erinevaid ameteid lasteaias ja
nende vajalikkust
¤ Kirjeldab lasteaia kodukorda ning teab
rühmareegleid ja traditsioone
KOOL ¤ Teab kooli kui õppimise kohta
¤ Oskab kirjeldada, mille poolest
lasteaed koolist erineb
AMETID
ELUKUTSED
¤ Nimetab pereliikmete
koduseid toimetusi
¤ Oskab nimetada vanemate
ameteid
¤ Oskab nimetada pereliikmete
elukutseid ja ameteid
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
16
TÖÖD ¤ Matkib lihtsamaid töövõtteid
¤ Asetab töövahendid
kokkulepitud kohta
¤ Kirjeldab üldtuntud elukutseid
oma kodukohas
¤ Loetleb tuntumate ametite
juurde kuuluvaid töövahendeid
¤ Põhjendab mängu- või töökoha
korrastamise vajadust
¤ Teab ja oskab kirjeldada erinevaid
elukutseid ning nende vajalikkust
¤ Mõistab töö ja vastutuse tähtsust
¤ Soovib osaleda jõukohases kodutöödes
¤ Selgitab raha otstarvet
KODUMAA
TEISED RAHVUSED EESTIS
¤ Osaleb jõukohasel viisil
vanemate laste ja täiskasvanute
tegevuses kodumaale tähtsatel
päevadel (ruumide kaunistamine,
laulude laulmine, peoriiete
kandmine jm)
¤ Leiab Eesti lippu nähes
erinevate värvide seast Eesti lipu
värvid
¤ Teab oma rahvust ja keelt ning
riigi tähtsamaid sümboleid (lipp,
hümn, vapp, rahvuslill, - lind)
¤ Oskab nimetada sündmusi, mille
puhul heisatakse riigilipp
¤ Oskab nimetada erinevaid
rahvusi oma rühmas ja kodukohas
¤ Nimetab Eesti riigi sümboleid (lipp,
hümn, vapp, lind, lill, kivi )
¤ Teab kodulinna sümboleid
¤ Oskab Eesti kaardil näidata oma
kodukohta
¤ Teab Eesti Vabariigi presidendi nime
¤ Oskab nimetada teisi rahvusi ja keeli
ning teab nende kombeid ja traditsioone,
suhtleb teisest rahvusest lastega
¤ Teab ja nimetab Eesti lähinaabreid
(Läti, Soome, Rootsi, Venemaa)
TÄHTPÄEVAD
PÜHAD JA KOMBED
¤ Räägib oma sünnipäevast
(kuidas tähistatakse)
¤ Nimetab küsimise korral
pühadega seotud tegevusi
¤ Kirjeldab tähtpäevi peres
¤ Oskab kirjeldada tuntumaid
rahvakombeid ja nendega seotud
tegevussi (vastlad, mardipäev,
kadripäev)
¤ Teab eesti rahva traditsioone ja
kombeid
¤ Teab tähtpäevi ja nende tähistamise
vajalikkust (tarkuse-, emakeele-
,lastekaitse- , sõbrapäev)
¤ Oskab kirjeldada tähtpäeva
tähistamist oma lasteaias või kodus
(kolmekuninga-, volbri-, jaani-,
hingedepäev)
ÜLDINIMLIKUD
VÄÄRTUSED JA
ÜLDTUNNUSTATUD
KÄITUMISREEGLID
¤ Teab mõistete” hea” ja “paha”
tähendust
¤ Meeldetuletamise korral
tervitab, jätab hüvasti, palub ja
tänab
¤ Teab mõistete “õige” ja “vale”
tähendust
¤ Teab üldtuntud viisakusreegleid
¤ Tunneb ja järgib lauakombeid
¤ Teab mõistete ausus ja autus
tähendust ning oskab vastavalt käituda
¤ Oskab järgida käitumisreegleid
erinevates olukordades (kaupluses,
teatris, kirikus jms)
¤ Mõistab vastutust oma tegude,
käitumise eest
SÕPRUS JA ABIVALMIDUS ¤ Küsimise korral nimetab oma ¤ Nimetab küsimise korral sõbra ¤ Oskab luua ja hoida sõprussuhet- teab
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
17
sõprade nimesid
¤ Oskab haiget saanud sõpra
lohutada
positiivseid omadusi
¤ Oskab sõpra lohutada ja abistada
¤ Oskab andeks anda ja leppida
sõpruse tähendust, oskab kirjeldada
sõbraks olemist ning tahab sõber olla
¤ Kirjeldab tundeid tülitsedes ja leppides
HOOLIVUS
TURVALISUS JA
TÄHELEPANELIKKUS
¤ Märkab kaaslast ja oskab teisi
arvestada
¤ Oskab väljendada oma
emotsioone teisi arvestavalt
(rõõm, mure jm)
¤ Oskab kirjeldada oma emotsioone ja
tundeid
¤ Oskab kaasinimestega tähelepanelikult
käituda (vanemad, vanavanemad jt)
SUHTUMINE
ERINEVUSTESSE
¤ Oskab kirjeldada inimeste
erinevusi (keeleline, rassiline,
vanuseline, tervisest tulenev) ja
abivahendeid (prillid, ratas-tool,
vaegnägemine – valge kepp,
vaegkuulmine – kuuldeaparaat)
¤ Oskab arvestada oma arvamustest ja
huvidest erinevaid huve ja arvamusi
¤ Teab nimetada erivajadustega
inimestele vajalikke abivahendeid,
pakub võimalusel erivajadustega
inimestele oma abi
EHITISED ¤ Tunneb ära oma kodu ja
lasteaia ning tuttavad
teenindusasutused
¤ Kirjeldab kodumaja omapära:
maja osad ja nende otstarve,
ruumid ja nende sisustus
¤ Oskab nimetada erinevaid
ruume lasteaias ning teab nende
otstarvet, kirjeldada lasteaia
õueala ning seal kasutatavaid
vahendeid
¤ Oskab kirjeldada vanaaja kodu ja selle
sisustust, teab nimetada kõrvalhooneid
ning nende otstarvet
¤ Oskab nimetada maja ehituseks
kasutatavaid materjale (puit, kivi)
¤ Oskab nimetada teenindusasutusi ja
nende vajalikkust (kauplus, polikliinik,
pank, apteek, kingsepatöökoda,
kaubanduskeskus jms)
¤ Teab nimetada kodukohale olulisi
ehitisi (mõis, kirik, klooster jms)
KODUMASINAD ¤ Oskab küsimise korral
nimetada kodus kasutatavaid
kodumasinaid ja –elektroonikat
(kell, pliit, külmkapp, arvuti,
pesumasin, televiisor jm)
¤ Kirjeldab kodumasinaid ja –
elektroonikat ning teab nende
otstarvet ja nendega seotud ohte
¤ Kirjeldab kodumasinaid ja –
elektroonikat ning teab nende otstarvet
ja nendega seotud ohte (kirjeldused on
täpsemad, võivad lisanduda
põllutöömasinad)
SÕIDUKID ¤ Oskab küsimise korral
nimetada sõidukeid (auto, rong,
buss, lennuk, laev, tramm, troll)
¤ Kirjeldab erinevaid sõidukeid ja
teab nende otstarvet
¤ Oskab nimetada või kirjeldada erineva
töö tegemiseks vajalikke sõidukeid
(kraanaauto, prügiauto, teerull)
JÄÄTMED ¤ Leiab loodusest prahti ja toob ¤ Kirjeldab, kuidas tema kodus ¤ Teab, miks on vaja prügi sortida -
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
18
selle kokkulepitud kogumiskohta
(prügikast, prügikott, ämber)
prügi sorditakse paber, klaas jms.
¤ Oskab kirjeldada asjade korduva
kasutamise võimalusi
¤ Mõistab asjade säästlikku kasutamise
vajalikkust (tarbetud ostud, raiskamine)
TERVISE VÄÄRTUSTAMINE ¤ Nimetab tervist hoidvaid
tegevusi (tervislik toitumine,
piisav kehaline aktiivsus, piisav
uni ja puhkus, mäng, hea tuju,
meeldivad suhted jms)
¤ Kirjeldab, mida tähendab tema jaoks
terve olemine, kirjeldab, kuidas hoida
enda ja teiste tervist (näited tervisliku
käitumise ja riskikäitumise vältimise
kohta)
¤ Teab, mis on haigus
¤ Teab, milline tegevus või käitumine
kahjustab tervist (suitsetamine, sh.
passiivne, alkoholi tarvitamine,
vägivald)
HAMMASTE TERVIS
¤ Teab hammaste hooldamise
vahendeid
¤ Harjab hambaid täiskasvanu
abiga
¤ Nimetab hammaste tervise jaoks
vajalikke tegevusi (hammaste
pesemine, tervislik toitumine,
hambaarsti juures)
¤ Selgitab, miks tekivad hambaaugud
¤ Järgib hammaste hooldamise ja
hoidmise põhimõtteid igapäevaelus
TERVISLIK TOITUMINE ¤ Nimetab toiduaineid ¤ Nimetab toiduaineid, mida
tuleks süüa iga päev
¤ Oskab nimetada , milliseid toiduaineid
on vaja iga päev süüa rohkem ja
milliseid vähem, et olla terve
INIMKEHA TUNDMINE ¤ Osutab küsimise korral peale,
kätele, jalgadele silmadele,
suule, ninale ja kõrvadele
¤ Oskab nimetada kehaosi ja teab
nende vajalikkust
¤ Selgitab, mis on südame ja kopsude
kõige olulisem ülesanne, ning teab,
millised tegevused aitavad neid hoida
tervena
¤ Teab tüdruku ja poisi erinevusi
OHUTUS JA TURVALISUS ¤ Nimetab esemeid, mis võivad
olla ohtlikud (nuga, käärid, tuli)
¤ Nimetab kohti, esemeid ja aineid, mis võivad olla ohtlikud (nt. trepid, rõdu,
aknad, kuum toit/vedelik, lahtine tuli, ravimid, terariistad, kemikaalid,
elekter, veekogud, ehitised)
¤ Nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud (talvel jääle minek, ujumine
täiskasvanu järelevalveta, rattasõit kiivrita, mängimine ohtlikes kohtades –
tänav, ehitis, liivakarjäär)
¤ Selgitab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
19
¤ Selgitab, miks ei tohi võõrastega kaasa minna
¤ Teab, kuidas käituda ühissõidukist väljudes
¤ Teab rulluiskude ja rulaga sõitmise nõudeid (kiiver, põlve- ja
küünarnukikaitsed, ohutud paigad)
KODUKOHA LOODUS
veekogud, kodupaiga mets jms.
¤ Tunneb rõõmu looduses (õues)
viibimisest
¤ Oskab osutamise korral
nimetada metsa, muru, lille,
puud
¤ Oskab nimetada oma kodukoha
veekogusid (jõgi, järv, meri, laht)
¤ Oskab nimetada, kirjeldada
kodukoha tuntumaid seeni
¤ Oskab kirjeldada kodukoha loodust
(mere ääres, park, mets suur puu jne),
nimetada ning iseloomustada metsloomi,
koduloomi ja putukaid
¤ Oskab nimetada teravilju, mida
kasutatakse söögiks või mis kasvavad
kodukoha lähedal põldudel
LOOMAD
elupaigad, eluviisid, välimus
¤ Oskab küsimise korral
nimetada tuttavat looma ja tema
kehaosi, tuttavat lindu
¤ Teab, et mõned loomad elavad
metsas ja mõned inimeste juures
(kodus)
¤ Oskab nimetada tuttavaid loomi,
kirjeldada nende välimust ja
öelda, kus nad elavad
¤ Nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja
– viisiga loomi ning kirjeldab nende
välimust
¤ Teab loomade käitumise erinevusi eri
aastaaegadel (rändlinnud, talveuni,
pesaehitus ja poegade toitmine)
PUTUKAD
elupaigad, välimus
¤ Oskab nimetada tuttavaid
putukaid
(lepatriinu, sipelgas, mesilane)
¤ Teab putukate elupaiku –
mesilane ja mesilastaru, sipelgas
ja sipelgapesa
¤ Oskab kirjeldada tuttavate putukate
välimust ja nende elupaiku
TAIMED
kasvukohad, välimus
¤ Eristab tuntumaid puu-ja
aedvilju välimuse ning nimetuse
järgi
¤ Oskab osutamise korral
nimetada tuttavaid lilli
¤ Oskab nimetada ning kirjeldada
tuttavaid puid, lilli, puu- ja
köögivilju
¤ Oskab nimetada ning kirjeldada aias ja
metsas kasvavaid taimi marjad:
mustikas, maasikas, pohl, sõstar, tikker
jms; puud: õuna-, pirni-, kirsipuu,
toomingas, pihlakas, jms
ÖÖ JA PÄEV
nende vaheldumine ja sellega
seotud muutused looduses
¤ Oskab küsimise korral
iseloomustada ööd ja päeva (on
valge)
¤ Eristab ning nimetab päeva ja
ööd (päeva ja öö vaheldumise
iseloomustamine ning seostamine
taimede ja loomade tegevusega)
¤ Kirjeldab oma sõnadega loodust ja
inimesi erinevates tsüklites: ööpäev,
nädal, aastaring
AASTAAJAD
nende vaheldumine ja sellega
seotud muutused looduses ning
loomade ja inimeste tegevused
¤ Oskab nimetada talve ja suve
iseloomulikke nähtusi (talvel
sajab lund, on külm; suvel saab
ujuda, on soe)
¤ Oskab nimetada kõiki aastaaegu
ja neid iseloomustada
¤ Seostab muutusi looduses aastaaegade
vaheldumisega ning oskab neid
kirjeldada
¤ Oskab nimetada inimeste
iseloomulikke tegevusi olenevalt
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
20
aastaajast (seemnete külvamine, taimede
istutamine, põldude kündmine,
mererannas päevitamine, veekogudes
ujumine, jalgrattaga sõitmine, lehtede
riisumine, suusatamine jne)
¤ Oskab nimetada loomade
iseloomulikke tegevusi olenevalt
aastaajast (ehitavad pesa, toidavad
poegi, talveuni, rändamine lõunasse )
ILMASTIK erinevad
ilmastikunähtused
¤ Oskab nimetada erinevaid
ilmastiku-nähtusi (sajab lund,
vihma, päike paistab)
¤ Nimetab ilmastikunähtusi ja
kirjeldab neid
¤ Selgitab ilmastikunähtuste seost
aastaaegadega
INIMESE MÕJU
LOODUSELE
loodushoid, säästev areng
¤ Mõistab, et lilli nopitakse vaasi
panekuks
¤ Teab, et prügi visatakse selleks
ettenähtud kohta
¤ Mõistab, et joogivett on vaja
kokku hoida (hamba-, nõudepesu,
joogivesi)
¤ Mõistab, et elektrit tuleb kokku
hoida (kustutab toast lahkudes
tule)
¤ Teab, et inimene saab talvel
loomi aidata
¤ Mõistab, et on vaja istutada
puid ja muid taimi
¤ Oskab hoida enda ümber puhtust
looduses, kodu ümbruses
¤ Suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning
säästvalt
¤ Kirjeldab, millised on inimtegevuse
positiivsed ja negatiivsed mõjud tema
koduümbruse loodusele
¤ Teab, kuidas loomi talvel aidata, ja
oskab seda teha
¤ Teab, kuidas viga saanud või inimese
poolt hüljatud looma aidata
¤ Teab prügi sortimise vajalikkust ning
oskab sortida lihtsamat prügi (pudelid,
paber, olmeprügi)
¤ Soovib osaleda looduse korrastamises
VALGUS, VESI,
TEMPERATUUR, ÕHK,
TOITAINED nende tähtsus
taimedele ja loomadele
¤ Teab, et taimed ja loomad
vajavad kasvamiseks vett ja toitu
¤ Teab, et taimed ja loomad
vajavad kasvamiseks vett, valgust
ja õhku
¤ Oskab kirjeldada erineva
temperatuuri mõju taimedele,
loomadele ja inimestele
¤ Selgitab valguse, temperatuuri, vee,
toitainete ning õhu tähtsust taimedele,
loomadele ja inimestele
VALGUSFOOR
JA TÄNAVA ÜLETAMINE
¤ Teab valgusfoori ja tulede
tähendust (punane, kollane,
roheline)
¤ Teab valgusfoori tulede
süttimise järjekorda ning nende
tähendust
¤ Oskab kirjeldada oma teekonda kodust
lasteaeda
¤ Teab, kuidas ületada ristmikku
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
21
¤ Teab mõisteid – sõidutee ja
kõnnitee
¤ Teab, kuidas sõiduteed ületada
¤ Oskab ületada tänavat
jalgrattaga (jalgratas käe kõrval)
¤ Teab liiklemise erinevusi linnas ja
maal
¤ Oskab kasutada hädaabinumbrit 112
LIIKLUSMÄRGID ¤ Teab liiklusmärkide tähtsust
(aitavad ohutult liigelda)
¤ Teab liiklusmärkide tähendusi ¤ Teab jalakäijatega seotud
liiklusmärkide tähendusi
SÕIDUKID ¤ Teab liiklusvahendeid ja
eriotstarbelisi sõidukeid
¤ Teab jalgrattaga sõitmise
nõudeid (kiiver)
¤ Teab liiklusvahendite erinevusi ning eriotstarbeliste sõidukite ülesandeid ja
tähtsust
¤ Oskab ühissõidukis käituda (viisakus, sisenemine, sõidupilet)
HELKUR
TURVATOOL JA VÖÖ
¤ Teab helkuri kasutamise
vajalikkust
¤ Autoga sõites istub turvatoolis
turvavööga kinnitatult
¤ Teab turvavöö ja turvatooli
vajalikkust sõidukis, kasutab neid
sõites autoga
¤ Oskab kirjeldada liiklemise
ohtusid erinevates ilmastikuoludes
(libe tee, paduvihm, pimedus jms)
¤ Oskab selgitada , kus ja kuidas
helkurit kanda
¤ Teab, kuhu kinnitada helkurribad
¤ Kasutab autoga sõites turvatooli,
turvavööd
3.2.2. KEEL JA KÕNE
Eesmärgid:
Lapsel on oskus tulla toime igapäevasuhtluses kaasvestlejana ja kuulajana ning vestluse algatajana.
Lapsel on huvi lugemise- kirjutamise vastu ja tal on kujunenud lugemise- kirjutamise algoskused.
Laste tundemaailm on rikas ja pakub positiivseid elamusi lastekirjanduse ja muude eakohaste tekstide kuulamisel- lugemisel.
Laps on julge ennast väljendama ja esinema.
Lapsel on kõnes õige hääldus, õiged grammatilised vormid ja lauseehitus.
Lapse tundeeluelu on ilukirjanduse tundmise kaudu rikkam.
Lapse mõttemaailm on avaram lastekirjanduse kaudu saadud teadmiste tõttu ümbritseva elu, kodu ja kodumaa, meie mineviku osas.
Lapse sõnavara on rikas, keelevaist arenenud.
Lapsel on kujunenud õigeid väärtushinnangud ning käitumisharjumused.
Laps rakendab praktilist lugemise- ja kirjutamise oskust igapäevategevustes ja suhtlemisel. Õpisisu:
keelekasutus – hääldamine, sõnavara, grammatika;
suhtlemine, jutustamine, kuulamine;
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
22
lugemine ja kirjutamine;
lastekirjandus.
Lapse arengu näitajad õppekava läbimisel:
SUHTLEMINE
2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed
¤ Suhtleb täiskasva-
nuga esemetega
tegutsemise ajal
¤ Eelistab suhtlus-
partnerina peamiselt
tuttavat täiskasvanut
¤ Kasutab suheldes
mitteverbaalseid
vahendeid
(osutamist) koos
üksikute sõnadega
¤ Vastab
täiskasvanu
küsimustele ja
korraldusele tuttavas
situatsioonis mingi
tegevuse, häälitsuse
või 1-2 sõnalise
ütlusega
¤ Osaleb dialoogis:
esitab küsimusi,
väljendab oma soove
ja vajadusi, vastab
vajaduse korral
rohkem kui ühe
lausungiga
¤ Kasutab erinevat
intonatsiooni ja
hääle-tugevust
sõltuvalt
suhtluseesmärgist
(teatamine, küsimine
,palve jm)
¤ Kommenteerib
enda ja/või kaaslase
tegevust 1-2
lausungiga
¤ Mõistab teksti ,
mis on seotud tema
kogemuse ja
tegevusega
¤ Loeb peast või
kordab järele 1-2
realist luuletust
¤ Algatab ise
aktiivselt suhtluse
¤ Suhtleb meelsasti ja
aktiivselt
eakaaslastega
koostegevuses
¤ Küsib täiskasvanult
palju küsimusi teda
ümbritsevate asjade
kohta
¤ Kommenteerib
enda ja kaaslase
tegevust, räägib,
mida tehti 2 – 3
lausungiga
¤ Räägib 2 – 3
lausungiga mõnest
hiljuti kogetud
emotsioonidest
¤ Jutustab pildiseeria
järgi, öeldes iga pildi
kohta ühe lausungi
¤ Algatab ja jätkab
täiskasvanuga dialoogi
ka väljaspool tegevus-
situatsiooni, nt vahetab
vesteldes muljeid oma
kogemuste põhjal,
esitab tunnetusliku
sisuga küsimusi (Miks
ta nii tegi? Kuidas
teha?)
¤ Kasutab rollimängus
erinevat intonatsiooni
ja hääletugevust
¤ Kasutab õigesti
mõningaid viisakus-
väljendeid
¤ Annab kuuldud teksti
sisu edasi täiskasvanu
suunavate küsimuste
abil, väljendades end
peamiselt üksikute,
sidumata lausungitega
¤ Jutustab nähtust,
tehtust ja möödunud
sündmustest 3-5
lausungiga (mida ta
tegi kodus pühapäeval)
¤ Loeb peast kuni 4–
¤ Räägib iseendast ja
esitab küsimusi
täiskasvanu kohta
(Kus ja kellega ta elab?
Kas tal on lapsi?)
¤ Kasutab ja mõistab
suhtlemisel nalja,
narritamist
¤ Püsib teemas,
vajaduse korral läheb
kaasa teiste algatatud
muutusega
¤ Annab edasi kuuldud
teksti, muinasjutu,
sündmuste järgnevust,
põhjusi ning tegelaste
käitumist täiskasvanu
suunavate küsimuste/
korralduste abil
¤ Jutustab pildi või
kogemuse põhjal
seotud lausungitega
¤ Jutustades seob
lausungeid peamiselt
sõnadega JA, SIIS
¤ Suunab kõnega
kaaslaste tegevust ja
annab sellele
¤ Valib intonatsiooni ja
sõnu olenevalt kaas-
suhtlejast (laps, täis-
kasvanu) ja/või suhtlus-
olukorrast (kodu, võõras
koht).
¤ Jutustab olu- ja
tegevuspiltide järgi,
kirjeldab tuttavaid
esemeid ja nähtusi,
andes edasi põhisisu
ning olulised detailid.
¤ Tuletab mõttelüngaga
tekstis iseseisvalt
puuduva info.
¤ Räägib sellest, mida
hakkab tegema, plaanib
tuttavaid tegevusi.
¤ Laiendab jutustades
täiskasvanu suunamisel
tekst (tuletab eelnevat ja
järgnevat tegevust,
sündmust)
¤ Jutustamise ajal
parandab ja täpsustab
oma teksti
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
23
realisi liisusalme,
luuletusi
¤ Mõistab teksti, mis
pole otseselt seotud
tema kogemusega
hinnanguid
GRAMMATIKA
2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed
¤ Kasutab tuttavas
situatsioonis ja
tegevuses
grammatiliselt
vormistamata 1 – 2
sõnalisi lauseid
(Miku õue = Mikk
tahab õue minna)
¤ Kasutab üksikuid
käände- ja
pöördevorme
juhuslikult mõne
sõna puhul (ainsuse
omastav, osastav,
tegusõna 3.pööre)
¤ Kasutab sõnu
enamasti ühes,
üksikuid sõnu
juhuslikult 2-3
vormis.
¤ Väljendab kõnes
mõnda järgmistest
suhetest: eitus (ei
taha), kuuluvus (tädi
lusikas), asukoht
(emme siia), omadus
(auto katki), subjekt-
¤ Mõistab ning
kasutab tuttavas
tegevuses ja
situatsioonis 3 – 5
sõnalisi lihtlauseid.
¤ Kasutab kõnes
õigesti enamikku
käändevorme
¤ Kasutab kõnes
õigesti tegusõna
käskivat kõne-viisi
(Joonista! Istu!)
¤ Kasutab kõnes
õigesti tegusõna
kindla kõneviisi
olevikuvorme
(sõidab, laulavad)
¤ Kasutab kõnes
õigesti tegusõna ma-
ja da- tegevusnime
(hakkame mängima,
ei taha mängida)
¤ Kasutab kõnes eri
tüüpi lihtlauseid, sh.
koondlauseid
¤ Kasutab kõnes
lihtsamaid suhteid
väljendavaid
rindlauseid sidesõnad
JA, AGA
¤ Kasutab kõnes
õigesti tegusõna
lihtmineviku vorme
(sõitis, laulsid)
¤ Kasutab kõnes
lihtsamaid põimlauseid
¤ Kasutab kõnes nud-
ja tud- kesksõnu
(söödud- söönud)
¤ Kasutab kõnes
omadussõna võrdlus-
astmeid (suur – suurem
– kõige suurem)
¤ Kasutab tingivat
kõneviisi (mängisin,
mängiksin)
¤ Ühildab sõnu arvus
(karud söövad) ja
käändes (ilusale lillele,
punase palliga).
¤ Kasutab kõnes
õigesti enamikku
nimisõna käändevorme
mitmuses (ilusatel
lilledel)
¤ Kasutab kõnes õigesti
saava ja rajava käände
vorme (saab lauljaks,
jookseb kivini)
¤ Märkab grammatika-
vigu täiskasvanu kõnes
(lugeb = loeb; mõmmi
maga = mõmmi magab;
lillene = lilleline ) ning
osutab neile
¤ Kasutab kõnes
enamasti õigesti
umbisikulist tegumoodi
(loetakse, pesti)
¤ Kasutab kõnes kõiki
käändevorme ainsuses ja
mitmuses
¤ Kasutab kõnes
käändevorme harva
esinevates
funktsioonides
(kohakäänded ajasuhete
väljendamiseks:
hommikust õhtuni),
¤ Kasutab kõnes õigesti
osastava ja sisseütleva
käände erinevaid
lõpuvariante (palju linde,
konni, autosid).
¤ Kasutab kõnes
enamasti õigesti
laadivahelduslikke sõnu
(poeb – pugema; siga –
sead)
¤ Kasutab õigesti
põimlauseid, mis
väljendavad põhjust
(...sest), tingimust
( kui....,siis), eesmärki
(....,et...)
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
24
objekti suhe (issi
anna pall)
SÕNAVARA
2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed
¤ Kasutab oma
kogemustega
seostuvaid
konkreetse
tähendusega sõnu
(~ 50) tuttavas
situatsioonis
¤ Kasutab nimi – ja
tegusõnu (näu =
kiisu, opa = võta
sülle), ase- ja
määrsõnu (siia, seal,
nii)
¤ Mõistab sõnu
(rohkem kui 50)
ühes kindlas
tähenduses tuttavas
olukorras
¤ Kasutab nimisõnu,
mis väljendavad
tajutavaid objekte,
nähtusi
¤ Kasutab tegusõnu,
mis väljendavad
tegevusi, millega ta
ise on kokku
puutunud
¤ Kasutab kõnes
värvust, suurust, jt.
hästi tajutavaid
tunnuseid tähistavaid
omadussõnu
¤ Kasutab kõnes
mõningaid üld-
nimetusi (lapsed,
riided)
¤ Kasutab tagasõnu
(all, peal, sees, ees,
taga) ruumisuhete
tähistamiseks
¤ Mõistab ja kasutab
kõnes nii üld- kui ka
liiginimetusi (kuusk,
kask on puud, tuvi,
kajakas on linnud)
¤ Kasutab kõnes
objektide osade
/detailide nimetusi
(käpad, saba, rool)
¤ Kasutab kõnes
mõningaid liitsõnu
(tuttmüts, kelgumägi)
ja tuletisi (täpiline
laulja)
¤ Kasutab kõnes
mõningaid
vastandsõnu (lühike –
pikk, must – puhas)
¤ Kasutab kõnes
mõningaid iseloomu-
omadusi ja hinnangut
väljendavaid omadus-
sõnu (arg, kaval, igav)
¤ Kasutab kõnes aega
väljendavaid nimisõnu
hommik, päev, õhtu,
öö
¤ Moodustab vajaduse
korral sõnu uudsete või
võõraste objektide,
nähtuste või tegevuste
tähistamiseks
(tikkudest maja =
tikumaja, nuga õuna
koorimiseks =
õunanuga)
¤ Kasutab kõnes õigesti
aega väljendavaid
määrsõnu eile, täna,
homme
¤ Kasutab kõnes
mõningaid
samatähenduslikke
sõnu (jookseb, lippab,
sibab)
¤ Mõistab
samatüveliste sõnade
tähenduste erinevusi
(joonistaja, joonistus,
jooneline)
¤ Kasutab õigesti
sihilisi ja sihituid
tegusõnu (veereb –
veeretab, sõidab –
sõidutab)
¤ Nimetab ühe õpitud
kategooria piires
vähemalt 2 sõna (lilled,
tulp, roos).
¤ Selgitab kuuldud
kujundlike väljendite
(tuul ulub, kevad
koputab aknale)
tähendust oma sõnadega
ja / või toob enda
näiteid.
¤ Kasutab kõnes
mõningaid abstraktse
(s.o mittekogetava
vastega) tähendusega
sõnu mõtlen, arvan,
julge, lahke.
¤ Kasutab kõnes inimesi
ja inimese tegevust
iseloomustavaid sõnu.
¤ Liidab ja tuletab
tuttavas kontekstis
keelenormi järgides
sõnu.
¤ Kasutab õigesti aja- ja
ruumisuhteid
väljendavaid sõnu
(vahel, kohal, otsas,
varem, hiljem, enne,
pärast).
¤ Mõistab abstraktseid
üldnimetusi õpitud
valdkondades
(sõidukid,elusolendid,
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
25
tähtpäevad, kehaosad)
HÄÄLDAMINE
2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed
¤ Hääldab õigesti
mõnda üksikut
lühikest sõna
¤ Hääldab sõnades
õigesti häälduslikult
lihtsamaid häälikuid
A E I O U P M T L
¤ Kasutab oma
kõnes tuttavaid 1-2
silbilisi sõnu õiges
vältes ja
silbistruktuuris
¤ Hääldab õigesti
enamikku häälikuid
(erandid võivad olla
R S K Õ Ü )
¤ Kasutab oma kõnes
tuttavaid 2-3 silbilisi
sõnu õiges vältes ja
silbistruktuuris
¤ Hääldab sõnades
õigesti lihtsamatest
häälikutest
koosnevaid
konsonantühendeid
(nt. -nt, lt, mp.)
¤ Hääldab õigesti kõiki
emakeele häälikuid
¤ Hääldab õigesti 3-4
silbilisi tuttava
tähendusega sõnu
¤ Hääldab õigesti kõiki
häälikuühendeid 1-2
silbilistes tuttava
tähendusega sõnades
¤ Hääldab õigesti
sageli kasutatavaid
võõrsõnu (taburet,
banaan )
¤ Kordab õigesti järele tähenduselt võõraid sõnu.
¤ Hääldab õigesti võõrhäälikuid (f.š) tuttavates
sõnades (Fanta, šokolaad)
KIRJALIK KÕNE
2 aastased lapsed 3 aastased lapsed 4 aastased lapsed 5 aastased lapsed 6 aastased lapsed 7 aastased lapsed
¤ Vaatab koos
täiskasvanuga
pildiraamatuid,
täiendab täiskasvanu
juttu osutamisega
pildile või üksiku
sõna ütlemisega
pildi kohta.
¤ Vaatab üksi ja
koos täiskasvanuga
pildiraamatuid:
keerab lehte, osutab
pildile ning
kommenteerib pilte
¤ Kuulab sisult ja
keelelt jõukohaseid
etteloetud tekste
¤ Eristab kuulmise
järgi tuttavaid
häälikuliselt
sarnaseid sõnu
üksteisest (tass –
kass, pall – sall, uba
– tuppa),osutades
¤ Tunneb täiskasvanu
häälimise või
rõhutatud hääldamise
järgi kuulmise teel
ära hääliku häälikute
reas
¤ Tunneb ära ja
nimetab üksikuid
tähti
¤ Matkib lugemist ja
kirjutamist,
kritseldades kriidi või
pliiatsiga
¤ Tunneb kuulates
iseseisvalt ära hääliku
häälikute reas ja
sõnades (va hääliku-
ühendites)
¤ Kuulab ettelugemist,
olles seejuures aktiivne
(osutab piltidele, küsib,
parandab ettelugejat
tuttava teksti puhul)
¤ Kirjutab õigesti
üksikuid sõnu
trükitähtedega (oma
nime)
Häälib täiskasvanu
abiga (järele korrates),
abivahendeid
kasutades),
1-2 silbilisi
sulghäälikuta ja
häälikuühendita sõnu
¤ Määrab hääliku
asukoha (alguses,
lõpus, keskel)
häälikuühendita sõnas
¤ Kordab täiskasvanu
eeskujul eri vältes
kahest sõnast
koosnevaid ridu
( koli-kolli(IIIv.); koli-
¤ Nimetab ja kirjutab
enamikke tähti
¤ Veerib 1- 2 silbilisi
sõnu kokku
¤ Häälib õigesti 1- 2
silbilisi ka sulghäälikuid
sisaldavaid
häälikuühenditeta sõnu.
¤ Kirjutades märgib
õigesti 1- 2 silbilisi sõnu,
sõnas kõik häälikud
õiges järjekorras
ühekordsete tähtedega
(lähen koli).
¤ Eristab
häälikuühendita sõnas
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
26
pildile või objektile kolli(IIv.);loli-kooli
(IIIv); koli-kooli(IIv)
¤ Loeb üksikuid sõnu
kindlas situatsioonis
(poe- ja tänavanimed,
sildid)
kuulmise järgi teistest
pikemat häälikut
¤ Jagab kuuldud lause
sõnadeks, kasutades
sõnade arvu
märkimiseks abi-
vahendeid
¤ Muudab täiskasvanu
eeskujul sõna välte-
struktuuri ( koll-kool);
linna (IIIv)- lina;
tibu –tippu)
¤ Tunneb ära luuletuse ja
muinasjutu kui
kirjandusžanri
LASTEKIRJANDUS
Kuni 3 aastane laps 3-4 aastane laps 4-5 aastane 5-6 aastane laps 6-7 aastane laps
¤ Kuulab ja saab aru sisult ja
keeleliselt jõukohasest
lastekirjandusest
¤ Tunneb huvi raamatu
illustratsioonide vastu
¤ Matkib talle korduvalt
etteloetud jutukeste ja salmide
lugemist
¤ Pöörab tähelepanu etteloetava
kirjanduspala intonatsioonile
¤ Teab lihtsamat rahvapärast
sõnavara (eit, taat, leivakakuke)
¤ Jälgib ja saab aru
kirjanduspala süžee
arengust, kuulab
tähelepanelikult
¤ Märkab
kirjanduspala
erinevat
intonatsiooni, mis
vastab tegelaste
iseloomule
¤ Saab aru, et on
lõbusad, kurvad
¤ Naudib ja tunnetab
läbi tekstide
ümbritsevat
¤ Hoiab raamatuid
¤ Teab, et raamatuid
¤ Teab, et raamatul
on pealkiri
¤ Tajub ja saab aru
erinevate
kirjanduspalade või
luuletuste sisudest
¤ Oskab vastata pala
või luuletuse sisuga
seotud küsimustele
¤ Mõistab juttude
põhjal erinevaid
vanasõnu
¤ Eristab juttu
muinasjutust,
luuletust
proosatekstist
¤ Mõistab tegelaste
¤ leiab seoseid loo
pealkirja ja sisu vahel
¤ Matkib palas erinevaid
väljendusvahendeid:
epiteet, võrdlus
¤ Valdab kultuurset
kõnekasutust
¤ Saab aru
kirjanduspalade
emotsionaalsest ja
kujundlikust sisust
¤ Saab aru muinasjutu
kangelaste
iseloomujoontest:
vaprad, töökad, julged
¤ Kasutab luuletuse
lugemisel loogilist rõhku
¤ Paneb tähele palades kasutatavaid
kordusi, vanasõnu
¤ Annab edasi jutustusega seotud
sündmustikku
¤ Teab muistendi tekkelugu, mõistab
muistendi tõendust
¤ Analüüsib situatsiooni lugemispala
põhjal
¤ Kasutab erinevat hääletugevust –
vaikne, vali
¤ Esitab ilmekalt luuletust, leiab
luuletuse põhimeeleolu
¤ Tajub luuletuse riimi ja rütmi
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
27
kirjutavad kirjanikud,
kaunistavad
kunstnikud
¤ Loeb peast ja
hääldab selgelt 4- 8
realist sisult ja
vormilt lihtsat
luuletust
¤ Esitab ilmekalt
pikema aja jooksul
õpitud luuletust
häid ja halbu omadusi
(headus, ahnus)
¤ Tajub lihtsamate
luuletuste rütmi
ja pausi
¤ Pöörab tähelepanu
riimuvatele sõnadele
¤ Esitab ilmekalt
luuletust
3.2.3. EESTI KEEL KUI TEINE KEEL
Eesmärgid:
2-3 aastane laps 3-4 aastane laps 4-5 aastane laps 5-6 aastane laps 6-7 aastane laps
* laps tunneb huvi eesti
keele vastu
* laps kuulab ja tajub eesti
keele kõla
* laps tunneb huvi eesti
keele vastu koostöös
lapsevanematega
* laps tutvub eesti keelele
omase hääldusega,
loomuliku intonatsioonoga
* laps omab arenevat
aktiivset sõnavara
* õppeprotsessi on
kaasatud lapsevanemad
* laps oskab eestikeelseid
sõnu ja väljendeid
* laps kasutab eesti keele
õiget hääldust
* laps omab arenevat
sõnavara ning oskab õpitud
sõnu ning fraase kasutada
* õppe- ja kasvatus-
protsessi on kaasatud
lapsevanemad
* laps kasutab lihtsaid
eestikeelseid sõnu ja
väljeneid igapäevases
suhtlemises
* laps harjutab
grammatiliselt õiget kõnet
* laps kinnistab
omadussõnade
kasutamisoskust
* laps tunneb huvi eesti
keele ja kultuuri vastu
* laps soovib ja julgeb
iseseisvalt eesti keeles
suhelda kaaslaste ja
täiskasvanutega
* laps oskab eristada
häälikuid ning määrata
nende asukohta sõnas
* laps oskab jutustamisel
kasutada liitlauseid
* laps oskab tähti ja
numbreid
Õpisisu:
2-3 aastane laps 3-4 aastane laps 4-5 aastane laps 5-6 aastane laps 6-7 aastane laps
* laps kohaneb eesti
keelega
* laps kuulab õpetaja kõnes
lihtsaid, igapäevaseid
lauseid (tule siia, läheme
* laps julgeb rääkida
igapäevaseid lauseid (palun
aita, palun hoia, ma ei taha,
tule siia, palun anna jms)
* laps kordab õpitut ja
* laps julgeb rääkida oma
igapäevastest tegevustest
* laps julgeb suhelda
eakaaslastega
* laps õpib sõnavara
* lapsel kujuneb
grammatiliselt õige kõne
pöörates erilist tähelepanu
erinevate meelte
kaasamisele ja
* laps omandab sõnavara
lihtsamatest teemadest
(pühad, sünnipäev,
mänguasjad,
spordivahendid, loomad,
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
28
õue jms)
* laps kuulab või vaatab
eestikeelseid mitmekesiseid
pildirikkaid lihtsama
keelega raamatuid
lapsevanematega koostöös
ja suunamisel
omandatut järjekindlalt igas
tegevuses
* laps õpib sõnavara
lihtsamatest teemadest
(mina, nimi, minu kodu,
minu pere, tervitamine,
tutvumine, tänamine-
palumine, küsimine jms)
* lapsevanematega
koostöös ja suunamisel
esitatakse küsimusi, kas
laps saab kuuldust, õpitust
õigesti aru
lihtsamatest teemadest
(minu kodu, sõbrad,
lemmikloom, minu pave –
ärkamine, hommikusöök,
pesemine, minu keha jms)
näitlikustamisele (miimika,
kehakeel, žestid, muusika,
intonatsioon, rütm, näilikud
vahendid)
* lapsel süveneb
jutustamisoskus suunates
last õpitavat keelt kasutama
igapäevategevustes ja
suhtlemisel, luues selleks
lapsi huvitavaid olukordi sh
väljaspool lasteaeda (teater,
kauplus, spordivõistlus,
õppekäik jne)
* laps kirjeldab sündmusi
oma elust, kordab õpitut
erinevates kontekstides ja
suhtlussituatsioonides;
seosed teiste tegevustega
(liikumine, laulmine,
käeline tegevus, vaatlemine
jne)
linnud, sõidukid ja tänav,
kaupluses, aeg – öö ja päev
, tähed ja numbrid jms)
* laps tutvub olulisemate
eesti rahvakalendri
tähtpäevadega (jõulud,
kadri-, mardi-, vastlapäev),
teab lihtsamaid kombeid ja
tavasid
* laps väljendab mõtteid
terviklike, lõpetatud
lausetega
* laps kasutab õigesti
kõnemudeleid. Pedagoog
osutab vigadele
delikaatselt, sõna või fraasi
korrektsena korrates.
* laps teab peast
eestikeelseid luuletusi ja
laule
* laps oskab nimetada
mõningaid eesti
kohanimesid, tuntud
inimesi
Lapse arengu näitajad õppekava läbimisel:
2-3 aastane laps 3-4 aastane laps 4-5 aastane laps 5-6 aastane laps 6-7 aastane laps
* laps kuulab eestikeelset
kõnet
* laps saab aru passiivsest
kõnest
* laps on omandanud
lihtsamad sõnad ja julgeb
neid igapäevaselt kasutada
* laps teab ja kasutab
sobivaid viisakusväljendeid
* laps saab aru
korraldustest ja toimib
* laps oskab kasutada
eestikeelseid sõnu ja
väljendeid
* laps oskab igapäevaseid
sõnu õigesti hääldada
* laps saab aru lihtsast
küsimusest ja vastab sellele
* laps oskab rääkida
lihtsamaid lauseid
grammatiliselt õigesti
õpitud sõnavara piires
* laps jutustab pildi järgi,
oskab jutustada lühidalt
oma tegemistest, päevast
* laps oskab lugeda suurtes
trükitähtedes lihtsamaid
sõnu
* laps eristab sõnas
häälikuid ja määrab nende
järjekorra
* laps jutustab iseseisvalt
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
29
vastavalt
õpitud sõnavara piires
* laps oskab kasutada
erinevaid omadussõnu
* laps hääldab häälikuid
õigesti
ning väljendab oma tundeid
* laps tunneb numbreid,
järgarve 1-10
* laps on võimeline
orienteeruma
ühiskonnaelus (sotsiaalne
pädevus)
3.2.4. MATEMAATIKA
Eesmärgid:
Lapsel on kujundatud ja korrastatud esemete maailm ja et laps suudab selles orienteeruda,
Laps mõistab ja kasutab olulisemaid ajalis-ruumilisi seoseid ning sooritab igapäevatoiminguid.
Lapsel on kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest. Õpisisu:
orienteerumine ajas
orienteerumine ruumis
tegevused esemetega
suurused
kujundid
arvud
1-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
* Mõisted “ üks “ ja “
palju”
* Põhivärvused
* Geomeetrilistest
kujunditest piltide
moodustamine
* Paarispildid
* Hulkade moodustamine
ühise tunnuse järgi
* Hulga jaotamine kaheks
osahulgaks
* Mõisted “üks” ja “palju”
* Esemete võrdlemine
pikkuse, laiuse kõrguse ja
suuruse järgi
* Suundade eraldamine
ruumis endast lähtudes.
* Ajamõisted “ hommik”,
“ öö”, “ õhtu”, “ öö”
* Hulkade võrdlemine
esemete üks-ühesesse
vastavusse seadmise teel
* Mõiste “ paar”
* Arvud 1-5- ni,
loendamine 5 piires
* Hulkade moodustamine
näidise või arvu järgi
* Esemete võrdlemine
suurustunnuste järgi.
Kasvava ja kahaneva rea
moodustamine
* Mõisted: ühepalju,
rohkem, vähem
* Hulkade moodustamine
etteantud arvu järgi,
erinevus kuni 5 elementi
* Arvud 6-10, loendamine
10 piires
* Loendamine erinevate
meeltega ( kuulamine,
kompimine)
* Järgarvud 10 piires
* Suurusmõisted: pikkus,
* Kuni 10 elemendist
koosnevate hulkade
võrdlemine
* Lihtsamate liitmis- ja
lahutamisülesannete
koostamine ( 5 piires)
* Kokkulepitud mõõduga
esemete mõõtmine.
* Geomeetrilised kujundid:
nelinurk, ring, kolmnurk, ruut
* Eseme asukoha määramine
ruumis ja tasapinnal
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
30
* Geomeetrilised
kujundid: ring, ruut,
kolmnurk.
* Orienteerumine ruumis
* Ajamõisted: eile , täna,
homme
laius, kõrgus
* Mõõtmine kokkulepitud
mõõtühikuga
* Kera ja kuup
* Eseme asukoha
määramine ja selle
sõnades väljendamine
* Nädalapäevade
nimetused
* Nädalapäevade, aastaaegade
ja kuu tundmine
Lapse arengu näitajad õppekava läbimisel:
HULGAD, LOENDAMINE, ARVUD ja ARVUTAMINE
Kuni 3 aastased lapsed 4-5 aastased lapsed 6-7 aastased lapsed
¤ Rühmitab esemeid ühe sarnase
tunnuse (värvus, kuju, suurus, vms.)
järgi hulgaks
¤ Leiab erinevate esemete hulgast
“palju” ja “üks”
¤ Loendab asju kolme piires ning
vastab küsimusele “mitu on?”
¤ Rühmitab esemeid, olendeid kahe erineva
tunnuse alusel (rühma lapsed on poisid ja
tüdrukud)
¤ Võrdleb esemete hulki paaridesse seades
ning otsustab, mida on rohkem kui …
vähem kui …
¤ Tutvub arvudega 10 ni
¤ Mõtestab arvude rida 12 ni
¤ Liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb ja kasutab vastavaid
sümboleid ( + , – , = )
¤ Oskab koostada matemaatilisi jutukesi kahe etteantud
hulga järgi
SUURUSED ja MÕÕTMINE
Kuni 3 aastased lapsed 4-5 aastased lapsed 6-7 aastased lapsed
¤ Näeb ja leiab esemetes erinevusi
(suur – väike)
¤ Järjestab esemeid kõrguse järgi (kõrgem –
madalam)
¤ Järjestab 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse ja
kõrguse järgi
¤ Teab igapäevaelus kasutatavaid pikkusmõõte cm, m, ja km
massimõõtu kg , mahumõõtu liiter, rahaühikuid euro ja sent
ning kasutab neid mängutegevustes
GEOMEETRILISED KUJUNDID
Kuni 3 aastased lapsed 4-5 aastased lapsed 6-7 aastased lapsed
¤ Leiab samasuguse kujundi peale – ,
kõrvuti – või sisseasetamise teel.
¤ Kompimise – veeretamisega eristab
ümmargusi ja kandilisi esemeid, sh.
ringi ja ruutu
¤ Näeb ja oskab kirjeldada ruudu ning
ristküliku sarnasusi ja erinevusi ning leida
sarnaseid kujundeid ümbritsevast
¤ Eristab ruumilisi kujundeid (kuup, kera, risttahukas,
püramiid) tasapinnalisest kujunditest (ruut, ring, ristkülik,
kolmnurk)
ORIENTEERUMINE AJAS
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
31
Kuni 3 aastased lapsed 4-5 aastased lapsed 6-7 aastased lapsed
¤ Vestleb “ööle” ja “päevale”
iseloomulikust ning matkib tegevusi
mängus
¤ Teab ööpäeva osi hommik – päev – õhtu
– öö; kirjeldab tegevusi ja sündmusi eile –
täna – homme
¤ Teab kuude nimetusi ning enda sünnikuud ja –päeva
¤ Määrab kellaaega täistundides ning koostab päevakava
¤ Kasutab kõnes õigesti sõnu enne, praegu, hiljem, varem,
noorem, vanem.
ORIENTEERUMINE RUUMIS
Kuni 3 aastased lapsed 4-5 aastased lapsed 6-7 aastased lapsed
¤ Orienteerub oma kehal ja näitab,
mis asub ülal – all, kõrval, ees –
taga.
¤ Määrab enda asukohta teiste laste ja asjade
suhtes ( seisan Alo taga, olen tahvli ees)
¤ Määrab vasakut ja paremat poolt
¤ Orienteerub tasapinnal/paberil
3.2.5. KUNST
Eesmärgid:
Laps oskab vaadelda ümbritsevat maailma
Lapsel on rikas fantaasia ja arenenud ilumeelt
Lapsel on loov mõtlemine ja eneseväljendus, arenenud algatusvõime
Lapse silm ja käsi töötavad koos
Laps tunneb rahvakunsti Õpisisu:
Kohataju ja ruumilise mõtlemise arendamine
Vormitaju arendamine
Materjalitaju arendamine
Värvitaju arendamine
Töövahendite tundmine, käsitsemine ja materjalide säästlik kasutamine
Vaatlusoskuste kujundamine
Kaasaegse infoühiskonna tehniliste vahendite kasutamine
JOONISTAMINE JA MAALIMINE
1-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
* Joonistamis- ja
maalimisvahendite
kasutamine
* Õpetaja poolt
* Esemete värvimine
* Pintslijälgede,
horisontaal- ja
vertikaaljoonte tõmbamine
* Pintslijälgedest lihtsate
kombinatsioonide
moodustamine
* Vormide erinevate
* Tõmmatava joone laiuse
muutmine
* Värvide segamine uue
värvitooni saamiseks
* Mitmesuguste esemete,
lihtsamate tegevuste, maastiku
ja mustri kujutamine
* Värvitoonide tundmine -
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
32
joonistatud või
aplitseeritud töö
täiendamine vertikaal-,
horisontaal-, spiraaljoonte
ja ringidega
* Pintslivajutuste tegemine
* Punase, sinise, rohelise,
kollase ja valge värvi
kasutamine
* Kontuursete ja
korrapäratu vormiga
kinnisvormide
joonistamine
* Ümmarguste ja
kandiliste kinnisvormide
joonistamine
* Lihtsamate esemete
joonistamine
* Näo osade joonistamine
* Elementaarse süžee
joonistamine
* Lihtne maastiku
kujutamine, kasutades
horisontaaljoont
* Tunda pruuni ja musta
värvi
suuruste ja asetuste
edasiandmine
* Loodusobjektide
iseloomuliku värvuse
edasiandmine, lihtsama
maastiku kujutamine
* Esemete kujutamisel
anda edasi erinevaid
vorme, iseloomulikke
tunnuseid, osade asetust ja
kuju
* Ümbritsevast elust
tuttavate esemete
kujutamine
* 2-3 või enama omavahel
seotud eseme kujutamine
* Joonistuse paigutamine
paberilehele
* Natuuri järgi esemete
joonistamine
* Vormi, osade asetuse,
kuju, suurusvahekordade
ja proportsioonide
edasiandmine
* Poisi ja tüdruku
iseloomuliku välimuse
kujutamine
* Liikuva inimese
kujutamine otsevaates
* Lindude ja loomade
kujutamine mitmesugustes
asendites
* Mustrite koostamine
ribale, ruudule, ringile
sinakasroheline, telliskivi-
punane, samblaroheline, jne
* Vormi, proportsiooni,
värvuse ja iseloomulikke
tunnuste edasiandmine
joonistamisel
* Esemete kujutamine mälu
järgi
* Erinevate kehaasendite ja
liigutuste kujutamine
* Siseruumi ja sisustuse
kujutamine külgvaates
* Maastikupiltide kujutamine
vastavalt aastaajale ja ööpäeva
osale
* Kujutada esemeid 2-3
plaanis vastavalt süžeele
* Anda edasi 3-4 eseme
vahelisi proportsioone
* Tutvumine eesti rahvuslike
taimornamentide ja
geomeetriliste mustritega
* Tuttavatest elementidest
mustrite koostamine ribale,
ruudule, kolm-nurgale,
ruumilistele esemetele
* Laps oskab kujundada
mustrit geomeetrilistest
kujunditest ja
taimornamentidest ribale,
ruudule, kolmnurgale
* Laps oskab kaunistada
ruumilist eset
-
Tallinna Padriku Lasteaia õppekava
33
VOOLIMINE
1-3 aastased 3-4 aastased 4-5 aastased 5-6 aastased 6-7 aastased
* Huvi äratamine
voolimise vastu
* Voolimisvahendite
tutvustamine
* Voolimismaterjali
tükeldamine, rullimine,
veeretamine käte vahel
* Pikliku kujundi
keeramine rõngaks ja otste
ühendamine
* Voolimismaterjali
rullimine, veeretamine,
tükeldamine, vajutamine
* 2-3 osast koosnevate
lihtsate esemete voolimine
osade liitmise teel
* Voolimispulga
kasutamine
* Tasapinnalise eseme
kaunistamine
* Õõnesvormide
voolimine
* 2-4- osaliste esemete
voolimine osade liitmise
teel
* Loomade ja lindude
voolimine nii osade
liitmise teel kui ka
väljavenitamise võtetega
* Inimese algeline
kujutamine kehaosi liites
* Kera ja silindri
teisendamine
* Õõnesvormi voolimine
kujundit pöörates
* Inimeste, loomade ja
lindude voolimine õige
suhtelise suurusega
* Erinevate kehaasendi-
tega inimese voolimine
* Lihtsakujuliste masinate
voolimine
* Voolimismaterjali
jaotamine vastavalt
vajadusele, kuni 4
võrdseks osaks
* Lihtsa tegevuse
kujutamine põhifiguurile
esemete juurdelisamise
teel
* Suuruse vahekordade
edasiandmine 2-3 erineva
suurusega objekti puhul
* Voolingupinna
kaunistamine
* Esemete voolimine natuuri